Kehtna valla üldplaneeringu avalik väljapanek

KEHTNA VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 31.05.2022 nr 7-6/2020/220-17 Kehtna valla üldplaneeringu avalik väljapanek Täname, et esitasite Kehtna valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapis oma seisukohad. Palume tutvuda valla vastusseisukohtadega Teie ettepanekutele käesoleva kirja lisas 1 ja 2. Samuti anname teada, et Kehtna Vallavolikogu on 18.05.2022 otsusega nr 1-2/41 vastu võtnud Kehtna valla üldplaneeringu, tunnistanud nõuetele vastavaks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ning suunanud üldplaneeringu avalikule väljapanekule vastavalt PlanS §87 lg 1-le. Kehtna valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine algatati Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 69. Üldplaneeringu eesmärgiks on PlanS §75 toodud ülesannete lahendamine. Planeeringuga määratakse ruumilise arengu põhimõtted ja tingimused, mis vastavad valla sotsiaal-majandusliku, kultuuriliste kui ka looduskeskkonna arenguvajadustele ja laiematele suundumustele. Üldplaneeringu eesmärgiks on tagada elukvaliteet ja ettevõtluse võimalused valla erinevates piirkondades ning toetada valla keskuste – Järvakandi, Kehtna, Kaerepere jt – arengut. Üldplaneering keskendub teemadele, mis on olulised täna koostatavates üldplaneeringutes ja valla arenguvajadustest lähtuvalt (nt taastuvenergeetika, teed jt). Üldplaneeringuga ei kavandata olulisi muudatusi juba väljakujunenud asustusstruktuuris. Üldplaneeringuga paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju ega riigipiiri ülest keskkonnamõju. Kehtna valla üldplaneeringu avalik väljapanek toimub 15.06.2022 – 25.07.2022. Üldplaneeringu materjalidega on võimalik avaliku väljapaneku ajal tutvuda: - Kehtna valla üldplaneeringu kaardirakenduses (https://hendrikson.ee/maps/Kehtna-Rapla/) - tööpäevadel Kehtna vallamajas (Pargi 2, Kehtna) ja Järvakandi teenuskeskuses (Pargi 1, Järvakandi). - Pargi 2 Telefon 5348 0602 Registrikood 77000252 Kehtna Telefon 5333 5232 SEB Konto EE781010802000064001 79001 RAPLAMAA e-post: [email protected] Valla üldplaneeringu kohta saab avaliku väljapaneku jooksul esitada kirjalikult arvamusi vallavalitsuse meilile: [email protected] Avaliku väljapaneku järgse avalike arutelude toimumise ajad annab vallavalitsus teada peale avaliku väljapaneku lõppemist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Viks vallavanem Lisad 1. Kehtna valla üldplaneering ja KSH aruanne: kooskõlastamise koondtabel 2. Kehtna valla üldplaneering ja KSH aruanne: arvamuste koondtabel  Kehtna valla ÜP ja KSH aruande eelnõu ettepanekud / arvamused Jrk nr Ettepaneku tegija / kirja laekumise kuupäev ja nr Ettepanek / arvamus V alla seisukoht 1. MTÜ Raikküla Mõis 31 .01.2022 7-6/2020/220-74 MTÜ Raikküla Mõis teeb ettepaneku Kehtna valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine aruande eelnõu, täpsemalt selle lisa 2 „Kehtna valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande lisa: Kehtna valla üldplaneeringus tuuleenergia arendusalade kavandamine ja kaasnevad mõjud. Lemma OÜ, Tallinn 2021.“ kohta. Nimetatud dokumendis „Kehtna valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande lisa: Kehtna valla üldplaneeringus tuuleenergia arendusalade kavandamine ja kaasnevad mõjud“ on toodud ühe planeeritud tuuleenergia arengualana „T3“, suurusega 47 hektarit, Rapla valla piiril. Nimetatud tuulepark „T3“ on riikliku kaitse all olevast Raikküla mõisast ja sellele kehtestatud kaitsevööndist u. 2 km kaugusel, Raikküla mõisa ajaloolisest rehehoonest jääb tuulepark „T3“ alla 2 km kaugusele. Tuulepark „T3“ on planeeritud osaliselt ka Rõue jõe ehituskeeluvööndisse. Raikküla mõisale on määratud kultuuriministri 24.08.2005 käskkirjaga nr. 265 kaitsevöönd ning mõisa hooned, park ja allee on riikliku kaitse all mälestistena. Raikküla valla üldplaneeringus on nimetatud „Raikküla mõisakompleksi rekreatiivse väärtusega piirkonnaks“ ja seda, et „pidevalt tuleb tähelepanu all hoida rekreatiivsete tegurite väärtustamist (säilimist, kaitset, eksponeerimist)“. Kehtna valla üldplaneeringu dokumendis „Kehtna valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande lisa: Kehtna valla üldplaneeringus tuuleenergia arendusalade kavandamine ja kaasnevad mõjud“ peatükis 3.6 Visuaalne mõju on kirjas, et „Selgetes ilmastikuoludes ja avatud vaatekoridoride korral võib tuulepark olla nähtav u kuni 35 km kaugusele“. Sama dokumendi peatükis 2.2.1 Alade pindalaline sobivus ja paiknemine inimasustuse suhtes, lk. 12, on kirjas, et „Lisaks peab arvestama, et juhul kui võrdlemisi väikse pindalaline ala kaoks esialgse kaardianalüüsi elamualade puhvri suurenemisel täielikult, siis ei ole ala määramine tuuleenergia arendusalaks üldplaneeringus perspektiivikas. Kuna üldine suundumus on pigem paigutada tuulikud elamualadest võimalikult eemale ning otsustati ka Kehtna tuulealade täiendava sobilikkuse analüüsi puhul suurendada elamualade puhvrit 1000 meetrini.“ MTÜ Raikküla Mõis on seisukohal, et nimetatud 1000 meetrit puhvrit ei ole korrektne number, olles liiga väike, kuna sama dokumendi lk. 12 on kirjas, et „Tuulegeneraatorite mõõtmed eeldatavalt kasvavad lähiaastatel (tootmises olevate kõrgeimate tuulikute tipukõrgus käesoleva töö koostamise ajal on 250 m ja rootori diameeter 160 m)“ ning Euroopas levinud hea tava järgi, on minimaalne vahemaa elamualade ja tuulepargi vahel vähemalt 10 kordne rootori diameeter ehk toodud 160 m puhul on korrektne number 1600 meetrit vajalikku puhvrit. Eelkirjeldatud meie seisukohta kinnitate ka oma dokumendis lk. 10 – „Arvestades tuulikute muutuvaid parameetreid võib ilmselt tuuliku parameetritest sõltuvaid kauguspiiranguid pidada mõnevõrra põhjendatumateks kui konstantseid kaugusnorme“. Kuna dokumendi lk. 5 on kirjas, et „Kavandamise vajadus tulenes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 07.01.2020 kirjaga nr 17-7/2019/112 laialisaadetud Kaitseministeeriumi kaardist, mille alusel läbis Kehtna valla territooriumit ühe vähesena Eesti omavalitsustest, vöönd, kus on võimalik rajada üle 150 m kõrguseid tuulikuid.“, siis tegelik vajalik minimaalne puhver elamute ja tuulepargi vahel ajas vaid kasvab koos toomises olevate tuulikute mõõtmete pideva kasvuga. Sellise kirjeldatud tuulepargi „T3“ rajamise plaan ei ole vastutustundlik Raela ja Raikküla väärtuslikus elupiirkonnas ja atraktiivses turismipiirkonnas. Juhime tähelepanu faktile, et nt. Inglismaal, kui tegemist on riikliku kaitse all oleva mälestisega, siis arvestatakse üle 80 m kõrguste tuulikute mõjualana 10 kilomeetri raadiust. Raikküla mõisa lähedale planeeritakse nimetatud Kehtna valla dokumendi järgi tuuleparki „T3“ rohkem kui kolm korda kõrgemaid, 250 m. tipukõrguseid tuulikuid ja seda isegi mitte 10 km kaugusele mälestistest, vaid u. 2 kilomeetri lähistele. Lisaks, nagu eelpool kirjeldatud, siis nimetatud tipukõrgus ei ole veel lõplik, kuna Kehtna vald on üks väheseid Eesti omavalitusi, kus puuduvad kõrguspiirangud tuulikutele ja nii need kõrgused ajas koos tehnoloogia arenguga saavad vaid kasvada. Dokumendis „Kehtna valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande lisa: Kehtna valla üldplaneeringus tuuleenergia arendusalade kavandamine ja kaasnevad mõjud.“ toodud kujul tuulepargi „T3“ rajamine mõjub äärmiselt kahjulikult Raikküla mõisale kui avalikus kasutuses olevale kõrge rekreatiivse väärtusega piirkonnale. Soovides tagada eelnimetatud arengudokumentides kirjeldatud Raikküla mõisa säilimiseks ja arendamiseks vajalikud tingimused, palume arvesse võtta ülaltoodut ja teeme ettepaneku Kehtna valla üldplaneeringusse, et – Raikküla mõisa kaitsevööndist tuleb rajada tuulepargid vähemalt 10 kilomeetri kaugusele. Selgitame, et potentsiaalsete tuuleenergeetika alade leidmisel on arvestatud ehituskeeluvöönditega üldisel tasemel (st rakendamata kõiki LKS järgseid erandeid). Tuuleenergeetika alade täpsemal planeerimisel tuleb edaspidi arvestada kõikide looduskaitseseadusest ja veeseadusest tulenevate kitsendustega. Selgitame, et Euroopas ei ole kujunenud ühtset nn head tava tuulikute minimaalse vahemaa osas elamualade suhtes. Sellest annab ka ülevaate KSH aruande lisa 2. Selgitame, et Eestis levinud praktika kohaselt on tuuleenergeetika alade leidmiseks (olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohavalikuks) kasutatud elamutest puhvrit 1000 m, mis leevendab nii objektiivselt mõõdetavaid mõjusid (nt müra, varjutus) kui ka subjektiivsemalt tajutavaid häiringuid. Tuulenergeetika potentsiaalsete alade leidmise hetkel ei ole teada, milliseid tuulikuid kavandatakse. Seetõttu alade leidmisel ei ole teada ka tuulikute rootorite konkreetset läbimõõtu. Täpsustame edasise kavandamise osas seletuskirja, et oluline on arvestada ka kavandatava tuuliku mõõtmetega. Selgitame, et riikide praktika kultuuriväärtuste kaitsel on erinev. Juhime tähelepanu, et mõjuala ei tõlgendata teadaolevalt ka teiste Euroopa riikide praktikas tuuliku rajamist välistava puhvrina. Pigem juhib see tähelepanu , et mõju on vajalik täpsemalt hinnata. Selleks ongi juba üldplaneeringus seatud tuulikute kavandamisele ptk 6. 5 .8 tingimus 1.16.6. Selgitame ka Kehtna valla näitel , et kui kasutada 10 km välistavat puhvrit mälestistest, jääks tuulealadest alles vaid osaliselt ala nr T6 . Tuuleenergeetika alade selline vähenemine valla territooriumil ei toeta Eesti taastuvenergeetika eesmärke. 2. Airika Troost Nõlva külavanem 06.02.2022 Nr 7-6/2020/220-79 Mitmed valla elanikud on pöördunud minu poole sooviga, et anda kirjalikult ettepanekuid ka Järvakandi teenuskeskuses Kehtna valla üldplaneeringu ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu kohta. Sellega seoses teen ettepaneku laiendada ettepanekute vastuvõtmist kirjalikult ka Kehtna Vallavalitsuse Järvakandi teenuskeskuses. Teenuskeskusesse on võimalik ettepanekuid esitada. Teadaolevalt ei ole seda võimalust ÜP protsessi käigus kasutatud. 3. Kehtna Kutsehariduskeskus 08.02.2022 Nr 7-6/2020/220-81 Praegune üldplane e ringu lahendus sisaldab perspektiivse juurdepääsutee rajamist elamute ja aiamaade juurde läbi meie kooli territooriumi aadressil Kooli 1. Kaardil kajastatud perspektiivse sõidutee ala läbiks aga meie kooli juurde projekteeritud parklat ja rekreatsiooniala. Nimetatud põhjusel selline lahendus ei sobi koolile ja omalt poolt pakume välja ühendustee lahenduse Kooli tn elumajade vahelt nii, et see jõuaks välja Lasteaia tänavale. Lisatud skeem selle lahenduse kohta (ettepanek 1) ja Kooli tn 1 parklate ja heakorra projektlahendus. Kehtna alevi ku servas asub meie õppesõiduväljak. Täna puudub selle juurde viiv sõidutee. Arvestades veel asjaoluga, et meil on plaan rajada õppesõiduväljaku juurde ka rasketehnika libedasõidurada ja harjutusväljakud, oleks mõistlik lahendada ka see juurdepääsu probleem ja suunata õppesõidu veoautod ja bussid harjutusplatsile uut rajatavat teed mööda. See võiks kulgeda Viljandi maanteelt paremale olemasoleva põllu servast paralleelselt seal asuvate elamukruntidega. Kooli soov on, et uue sissesõidu asukoht võiks kajastuda valla üldplaneeringus. Vaata ka lisatud skeemi – ettepanek 2 Õppesõiduväljakut on meil plaanis laiendada rajades sinna rasketehnika libedasõiduraja. Sellel põhjusel oleks vaja muuta osa maale pandud kasutusotstarvet, sest on vaja saada võimalikult pikk sirge lõik raskesõidukite käiguvahetus kõrgeima käiguni ja tagasi. Roheala asemel peaks seal olema kas ühiskondliku hoone maa-ala või segakasutusega maa-ala. Ala serva jääks kaitsehaljastuse riba. Vt ettepanek 3 skeemil. Kehtna KHK kasutuses oleva maa ja nn tuletõrjestaadioni vahele jääb vallale kuuluv maatükk, mis on tähistatud rohealana. Punktis 3 toodud põhjusel oleks meie vaates võimaluse korral hädavajalik see maatükk liita õppesõiduplatsi maa-alaga. Teeme ettepaneku ka see maaüksus üldplaneeringus tähistada ühiskondliku hoone või segakasutuses maa-alana. Vt ettepanek 4 skeemil. Ühenda takse Lasteaia tänava pikenduse ja Aia tänav. Kooli 1 alal eemaldatakse avaliku kasutusega tee ettepanek. Antud asukohta juurdepääsuteed ei kavandata, juurdepääsutee on võimalik lahendada DP’ga . Kaitsehaljastuse ots tarve on kaitsta elamuid ja asulaid. Antud ala arvelt ei ole võimalik libedarada kavandada, see tuleb lahendada HK alast põhjasuunas jääval alal. Osa väljatoodud rohealast määratakse AA otstarbega alaks. 4. Airika Troost Nõlva küla Külavanem 10.02.2022 Nr 7-6/2020/220-84 VASTUVÄIDE KEHTNA VALLA edelapiirkonda kavandatava T6 tuulepargi osas Käesolevaga, MTÜ Nõlva Metsaküla Selts, ühingu aadress Nõlva 26, Järvakandi 79101, Raplamaa, Eesti Vabariik, teavitab Kehtna valda oma vastuseisust üldplaneeringu projektis Nõlva, Selja ja Ahekõnnu külade alale Järvakandi alevi vahetus läheduses kavandatavale tuulepargile T6 (edaspidi nimetatud ka kui üldplaneering või kavandatud lahendus). Oleme seisukohal, et selline üldplaneeringus kavandatud lahendus on õigusvastane, kuivõrd pakutud lahendus ei ole kooskõlas nii Riigikohtu kui ka Euroopa Kohtu praktikaga, Kehtna vald on jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ning kavandatud lahendus kahjustab ebaproportsionaalselt ka ümberkaudsete elanike (kinnistu omanike) õiguseid, mida ei ole üldplaneeringu lahenduses arvesse võetud. VASTUVÄITE PÕHJENDUSED MTÜ Nõlva Metsaküla Selts ei nõustu üldplaneeringuga, mis loob aluse tuulepargi rajamiseks. Teadupärast on üldplaneeringu kehtestamise otsustus haldusakt (HMS § 54 lg 1), mis on õiguspärane (ja lubatav) üksnes juhul, kui see tugineb kehtivale õigusele, on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Eelnev tähendab, et üldplaneeringu lahenduse koostamisel on Kehtna vallal kohustus selgitada välja kõik asjas olulised asjaolud (uurimispõhimõte, HMS § 6), võtma viimased asjaolud arvesse ning tegema kaalutletud, põhjendatud ja kõiki asjaolusid arvestava otsuse. Antud lahenduse väljatöötamisel on Kehtna vald antud põhimõtteid aga rikkunud, kuivõrd on jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ning ei ole võtnud arvesse ka ümberkaudsete elanike põhjendatud õiguseid (tegemist on oluliste kaalutlusvigadega). Tuulepark kahjustab muu hulgas ka alltoodud põhjendustele tuginedes pöördumatult ja ebaproportsionaalselt meie põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust (PS § 32), õigust tervise kaitsele (PS § 28) ning õigust eraelu puutumatusele (PS § 26). Sellest ka tulenevalt oleks sellise üldplaneeringu lahenduse kehtestamine üheselt õigusvastane ja kuuluks tühistamisele. (i) Esiteks kahjustab kavandatud üldplaneeringu lahendus ebaproportsionaalselt ümberkaudsete elanike ja kinnistu omanike õigust tervise kaitsele (PS § 28) ja eraelu puutumatusele (PS § 26) PS § 28 sätestab, et igaühel on õigus tervise kaitsele ning PS § 26 näeb ette, et igaühel on õigus ka eraelu puutumatusele. Selliseid ümberkaudsete elanike põhiõiguseid üldplaneeringu lahendus arvesse ei võta ning on seega sellisena ka õigusvastane. Tegemist on olulise kaalutlusveaga (HMS § 54). Esineb mitmeid uuringuid selle kohta, et tuulegeneraatorite ligiduses elamine või töötamine põhjustab raskeid ning pikaajalisi tervisekahjustusi. Tervisekahjustustena on uuringutes välja toodud nii unehäireid, ärevust kui ka stressi1, aga ka füüsilise tervise halvenemist2. Samuti näitavad uuringud, et tuulegeneraatorite läheduses viibivad inimesed peavad tihemini tarbima unerohtusid ja antidepressante3. Tuuleparkide läheduses elamist on seostatud ka sagedasemalt depressiooni diagnoosimisega4. Lisaks võib inimest ohustada tuuliku küljest lenduv jää5 ning ka turbiinide inetu ning keskkonda mittesobiv väljanägemine on inimesi negatiivselt mõjutanud6. Ka Riigikohus on selgitanud, et tuulegeneraatoritega kaasnevad mõjud võivad ebaproportsionaalselt riivata ümberkaudsete elanike õigust tervise kaitsele (vt RKHKo ning RKHKo 3-3-1-15-16). Põhiõigust – õigus tervise kaitsele (PS § 28) – riivab ebaproportsionaalselt ka kavandatud tuulikutega kaasnev müra(tase). Eelnevaga ei ole üldplaneeringu lahenduse koostamisel arvestatud, mille tulemusena on kavandatud lahendus põhimõtteliselt õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Aulepa tuulepargi kohta, mille järgi häiris müra pea kõiki vanusegruppe ning isegi 1025 m kaugusel tuulikust on müratase üle normi. Aulepa tuulepargi tuulikud on ligi kaks korda väiksemad, kui tuulikud, mida planeeritakse meie lähedale13 . Esivere tuulepargi kõrvalkinnistul asuva elamu juures allatuulega sooritatud mõõtmised andsid reaalseks tulemuseks 60dB. Tuulepark asub 1km kaugusel ja selles piires on tuulikuid 5tk, kokku pargis üle 19 tuuliku14 . Seda, et isegi madala tugevusega välismüra võib inimese elu häirida, on korduvalt kinnitanud ka Riigikohus (vt 08.08.2016 otsus asjas nr 3-3-1-88-15, p 25; 21.04.2014 otsus asjas nr 3-3- 1-17-14). Olgu ka märgitud, et Riigikohus on asunud seisukohale, et olukorras, kus kavandatud tuulikutega kaasnev müratase ületab normatiivides ettenähtut (nagu käesoleval juhul suure tõenäosusega juhtub), on selline haldusotsustus õigusvastane ja kuulub tühistamisele (vt RKHKo 3-3-1-88-15, punkt 16). Riigikohus on selgitanud ka põhimõtet, et kohalikul omavalitsusel on kohustus nii vara kui võimalik selgitada välja arendustegevusega kaasnev müratase vältimaks puudutatud isikutele (mh ka arendajale) kaasnevaid edaspidiseid kulusid: „Keskkonnamõju hindamise eesmärk on mõjutada arendustegevust varases staadiumis, kui on veel võimalik teha strateegilisi valikuid“( RKHKo 3-16-1472). Kehtna vald ei ole kavandatud lahenduse väljatöötamisel eelnevalt nimetatud põhimõtteid arvesse võtnud. (ii) Teiseks on üldplaneeringu lahendus õigusvastane ka põhjusel, et see riivab ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust (PS § 32) . Planeeritud üldplaneeringu lahendus on õigusvastane ka põhjusel, et planeeritud üldplaneeringu lahendus riivab ebaproportsionaalselt ka omandipõhiõigust (PS § 32). Mõjuga ümberkaudsete elanike omandipõhiõigusele ei ole planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud (kaalutlusviga) ning seega on kavandatud lahendus ka õigusvastane. Täpsemalt kahjustab tuulepargi rajamine meie kogukonna lähedusse meie kinnistute väärtust. Uuringu kohaselt langeks kõigi tuuliku ümber jäävate (kuni 2 km raadiuses) kinnistute väärtus vähemalt 5,4%15. Uuring arvestas suure tuulegeneraatorina 150 m kõrgust tuulikut, samas kui meie kogukonna lähedale planeeritakse ca 300 m kõrguseid tuulikuid. Riigikohus on varasemalt kinnistu väärtuse vähenemist kinnitanud ka mobiilsidemastide puhul, millest tulenev mõjutus on võrreldes tuulegeneraatoritega olematu (vt 17.06.2021 määrus asjas nr 3- 19-1408, p 23; 11.10.2019 otsus asjas nr 3-15-2232, p 8.3 ). Järelikult kahjustab tuulepargi rajamine ebaproportsionaalselt meie kogukonda jäävate kinnistute väärtust. Omandipõhiõiguse riive kontekstis tuleb juhtida tähelepanu ka asjaolule, et kavandatud lahenduse elluviimine (st sellisel kujul tuulikute püstitamine) piirab oluliselt ümbruskonnas paiknevate kinnistute omanikel enda kinnisasjade otstarbelise kasutamise tulevikus. Käesoleva kirja lisas nr 1 (kaart) on ära näidatud potentsiaalsed ja reaalsed asukohad, kuhu kinnistute omanikel on võimalik elamuid püstitada. Enamik asuvad elektriliini vahetus läheduses. Elamuid aga ei saa püstitada hiljem tuulikute alla või lähedusse. Seega takistaks ja piiraks kavandatud lahendus edaspidiselt üheselt edaspidi kinnistu omanikel enda kinnistu sihtotstarbelist kasutamist. Terviseameti 2013. aastal läbi viidud sihtuuringuga7 uuriti Winwind WWD3/100 tüüpi tuulegeneraatoritest lähtuvat häiringut ning leiti, et müratasemed ületasid ettenähtud normtasemeid.WWD3/100 tüüpi generaator on maksimaalselt 100 m kõrgune ning rootori maksimaalne raadius on 50m8, samas kui Kehtna valla Üldplaneeringu KSH lisa 2-s välja toodud tänapäevase tuulegeneraatori mõõtmed ( Enercon E126 näitel) on märkimisväärselt suuremad. Kõrgus on 250 m ja rootori diameeter 160 m ehk tegemist on kaks ja pool korda suuremate tuulegeneraatoritega, millest lähtuv müra on samuti selle võrra suurem9. Uuringute kohaselt on suuremate tuulikute helisagedus (Hz) väiksem, mistõttu pääseb heli võrreldes kõrgesagedusliku heliga takistamatult eluruumidesse10, mis võimendab kahjulikku mõju ning häiringut veelgi. On tõestatud, et tuulegeneraatori töötamine häirib inimesi enam kui 1400 m kaugusel tuulikust11. Müra allatuult kandumine suurendab müra kahjulikku mõjuala olulisel määral ja selle määramiseks tuleb teostada reaalsed mõõtmised samatüüpsete töötavate tuulikute juures. Samuti kinnitab tuulegeneraatorite häirivust Terviseameti 2011. aasta uuring12 kavandatud lahendus edaspidiselt üheselt edaspidi kinnistu omanikel enda kinnistu sihtotstarbelist kasutamist. (iii) Kolmandaks on kavandatav lahendus sisuliselt õigusvastane ka põhjusel, et kavandatud lahendus sisaldab suures hulgas sisemisi vastuolusid Tuleb tähelepanu juhtida mitmetele vastuoludele ja ebakõladele, mis praegust Kehtna valla koostatavat üldplaneeringut tuuleparkide osas iseloomustavad: a) Enne üldplaneeringu koostamist viisil, mis võimaldab meie kogukonna lähedale tuulikuparki rajada, tulnuks Kehtna vallal läbi viia uuringud selle kohta, kas ning kui siis millistel tingimustel ja ulatuses saab tuuleelektrijaama Kehtna valda rajada. Asjas keskset tähtsust omavate oluliste asjaolude välja selgitamata jätmine rikub uurimispõhimõtet (HMS § 6) ja toob kaasa ka olulise kaalutlusvea. Need uuringud peaks hõlmama nii inimese elukeskkonda, omandit ja tervist puudutavat, kui ka looduskeskkonna küsimusi. Oluline on läbi viia reaalne16 uuring (mitte ligikaudne modelleerimine) planeeritava tuulepargiga sarnases tuulepargis (sama tüüpi, sama arv, sarnane paigutus ja sama kõrged tuulikud („Mõjud mida need tuulikud omavad, tuleb reaalselt ära hinnata.“, vandeadvokaat A. Ots). Praegune üldplaneering sellekohaseid uuringuid ega sellest järelduvaid mitmekülgseid analüüse müra leviku osas ei sisalda. Ka Riigikohus on selgitanud, et enne põhimõtteliselt arendusotsuse tegemist tuleb hinnata keskkonnamõju (st sisuliselt mõju).17 Vastupidine lahendus tunnistati õigusvastaseks ja tühiseks.18 Riigikohus on planeeringu kontekstis selgitanud ka järgmist: „Samuti on ebamõislik elektrituulik esmalt valmis ehitada ning asuda alles pärast seda tegelema müraküsimuse lahendamisega. Seepärast rikub kaebaja õigusi juba vaidlustatud detailplaneering, mitte alles hilisem tegevus selle elluviimisel.“19 Kehtna „Valla Vaatlejas“ (01.2022, H.Kalberg ) avaldatud graafikul on selgelt näha, et nii 500m kui ka 2000m kaugusel on tuulikute poolt emiteeritav müra ikka samas suurusjärgus. 1000m kaugusel peab (esitatud graafikust tulenevalt) inimene elama ja magama külmkapi kõrval/külmkapi müratasemes. See ei ole inimese tervise seisukohalt põhjendatud. b) Üldplaneeringu seletuskirjast teostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes nähtuva järgi on tuuleparkide püstitamiseks ette nähtud puhveralad, kusjuures kui looduslike objektide suhtes on välja toodud konkreetsed distantsid, siis elu- või ühiskondlikele hoonetele pole taolist kriteeriumi kehtestatud. Üldplaneeringus ette nähtud distants 1 km eluhoonetest on ebaõige, kuna ei baseeru reaalselt mõõdetud andmetel ja sealt tuleneval põhjalikul analüüsil (vt ülalt müra(tasemega) seotud punkte). Taaskord, kuivõrd nõutud ja sisulised mõju uuringuid ei ole teostatud (vastuolus Riigikohtu poolt antud suunistega) ning tuulikutega kaasnevat põhimõttelist mõju ümberkaudsetele elanikele ei ole nõutaval viisil arvesse võetud, on kavandatud üldplaneeringulahendus selgelt õigusvastane. c) Sarnaselt vahekauguse määrangu mittepõhjendatusele ei esine üldplaneeringus selgitust selle kohta, millise põhjenduse ja analüüsi kaudu üleüldse on jõutud järeldusele, et meie kogukonna lähedale tuleks tuulikupargi rajamist võimaldada. Sealjuures on tähelepanuväärne, et üldplaneeringu juurde lisatud KSH aruanne on tuulikuparkide rajamise võimalikkuse hindamisel vastuolus KSH ERKAS Pärnu Instituut OÜ 2011 aastal Paikuse vallale koostatud analüüsiga 20, mille järgi sobivad kohad tuuleelektrijaama rajamiseks ebapiisava tuule tugevuse ja energiatiheduse tõttu Kehtna vallas tuulepark T6 planeeritaval alal puuduvad ja on seetõttu kõige kehvemad alad terves mandri-Eestis. Kõige esimene tingimus tuuleenergiast elektrienergia tootmiseks on sobiliku tuuleressursi olemasolu. Alal kättesaadav energia sõltub suuresti aasta keskmisest tuule kiirusest. See tähendab, et ühiku kulud tuulegeneraatori poolt toodetud elektrile varieeruvad laialt sõltuvalt asukohast. Jääb mõistmatuks, kuidas saavad kaks uuringut olla teineteisega diametraalses vastuolus. Madala efektiivsusega tootmiskulud maksab kinni elektritarbija. d) Eksitav on ka Kehtna valla ÜP juurde lisatud KSH aruande lk 84 märkus ja ÜP KSH lisa 2 lk 24 märkus ning sellest tulenev põhimõte, et Üldplaneeringuga ei anta luba tuuleparkide rajamiseks, vaid määratakse kindlaks alad, kus tuuleenergia tootmise perspektiivi väljaselgitamine on lubatud ja tuuleparkide rajamine on võimalik vaid järgnevate planeeringute ja uuringute läbiviimisega. Kui Üldplaneering senisel kujul kehtestatakse, siis meie kogukonnal ei ole võimalik hiljem vaielda vastu sellele, et tuulepargid püstitatakse Üldplaneeringus näidatud aladele. Üldplaneeringu kehtestamisel saame vaidlustada üksnes tuulikute asukohti Üldplaneeringus näidatud alade sees, tuulikute arvu ja tuulikute suuruse ja tehniliste üksikasjadega seonduvat. Ehk teisisõnu – Üldplaneeringu kehtestamisel ei saa kohalik kogukond takistada tuuleparkide püstitamist nende kodude juurde ning kohaliku kogukonna omandi, elukeskkonna ja ettevõtluse kahjustamist. (iv) Neljandaks ei ole üldplaneeringus piisavalt hinnatud Nõlva, Selja, Ahekõnnu ja Järvakandi alale planeeritavate erinevate projektide kumulatiivset mõju Riigikohtu ning Euroopa Kohtu praktikast tuleneb läbivalt, et hinnata tuleb ka projektide kumulatiivset mõju. Järvakandi alevi vahetusse lähedusse on planeeritud tuulepark pindalaga 781 hektarit. Lisaks on tuulepargi lähedusse planeeritud Rail Balticu trass pindalaga suurusjärgus 265 hektarit. Tuulepargi ligidusse on väljastatud kaks luba (Keskkonnaameti keskkonnaluba nr L.MU/514124 ja nr L.MU/514440) geoloogilisteks uuringuteks (Selja IV uuringuruum ja Selja V uuringuruum). Kumbki uuringuruum pindalaga 24.98 hektarit ehk kokku ca 50 hektarit. Tuulepargi üldplaneeringu koostamisel ei ole nende piirnevate projektide kumulatiivse mõjuga nõuetekohaselt arvestatud. Riigikohus on toonud välja, et oluline on teha kindlaks erinevate tegevuste kuhjuv ehk kumulatiivne mõju ( RKHKo nr 3-3-1-88-15, p 35). Lahendi nr C-141/14 punktis 95 on Euroopa Kohus samuti rõhutanud, et "Euroopa Kohus [on] juba otsustanud, et projekti laadi hindamisel tuleb eelkõige silmas pidada projekti koosmõju muude projektidega. Kui jätta arvestamata projekti kumulatiivne mõju muude projektidega, siis võib see projekt jääda praktikas hindamiskohustusest täielikult kõrvale, samas kui teiste projektidega koos võib see keskkonda oluliselt mõjutada". Sama lahendi punktis 96 on Euroopa Kohus ühtlasi osundanud, et isegi kui kumulatiivne mõju puudub, siis peab selline järeldus tuginema asjakohastele tõenditele. Sellest järeldub, et kumulatiivse mõju üksikasjalik hindamine tuleb läbi viia ka juhul, kui pealtnäha võiks väita, et kumulatiivne mõju puudub. Täiendavalt on Euroopa Kohus lahendi nr C-531/13 punktis 45 selgitanud, et kumulatiivse mõju hindamine ei piirne samalaadiliste projektidega. Seega oleks tuulepargi kumulatiivset mõju pidanud arvestama koos Rail Balticu trassiga ning Selja IV ja Selja V uuringuruumi planeeritavate kaevandustega sõltumata sellest, et tegemist ei ole samalaadiliste projektidega. Kokkuvõtlikult nähtub, et projekti kumulatiivse mõju põhjalik hindamine tuleb igal juhul läbi viia - seda isegi juhul, kui pealiskaudse hinnangu kohaselt kumulatiivne mõju puudub või kui tegemist on erilaadiliste projektidega. Praegusel juhul ei ole tuulepargi projekti kumulatiivset mõju koos selle vahetus läheduses asuvate teiste projektidega hinnatud. Eelnevast tulenevalt on vastuväite esitajad seisukohal, et üldplaneeringu koostamisel on rikutud kumulatiivse mõju hindamise kohustust. Kokkuvõtvalt on üldplaneeringu kehtestamise otsustus haldusakt, mis on õiguspärane üksnes juhul, kui see on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54 lg 1). Eelnev tähendab, et haldusorganil on kohustus võtta arvesse (muuhulgas ka selgitada välja, HMS § 6) ja kaaluda üldplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel kõiki olulisi asjaolusid, õiguseid ja huvisid. Kõneksoleva üldplaneeringu lahenduse puhul ei ole selgitatud välja tuulepargiga kaasnevat mõju ümberkaudsetele elanikele (puuduvad nõutavad mõju uuringud, mis on nõutavad nii Riigikohtu kui ka Euroopa Kohtu praktika kohaselt) ning kaasnevat ja kumulatiivset mõju ei ole ka arvesse võetud. Seega tuulepargi rajamine meie kogukonna lähedale sellisel kujul oleks selgelt õigusvastane, kuna omab ebaproportsionaalselt negatiivset mõju meie tervisele, elukeskkonnale ning omandile. Senises üldplaneeringus ei ole põhjendatud ka seda, miks tuleks meie kogukonna lähedale tuuleelektrijaama rajamist võimaldada ning kuidas on välistatud kahjulikud mõjutused inimeste tervisele ja looduskeskkonnale. 1 Industrial Wind Turbines : Negative Health Effects ( more evidence ). Kättesaadav: https://www.masterresource.org/wind-turbine-noise-issues/wind-turbine-health-effects-enviro-disease/ 2 Health Effects Related to Wind Turbine Sound, Including Low-Frequency Sound and Infrasound . Kättesaadav: https://link.springer.com/article/10.1007/s40857-017-0115-6 3 Impact of Long -Term Exposure to Wind Turbine Noise on Redemption of Sleep Medication and Antidepressants : A Nationwide Cohort Study . Kättesaadav: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30864815/ 4 Wind turbines causing depression , study suggests . Kättesaadav: https://www.cbc.ca/news/canada/britishcolumbia/wind-turbines-causing-depression-study-suggests-1.1213804 5 Wind turbine closed after showering homes with blocks of ice . Kättesaadav: https://www.telegraph.co.uk/news/uknews/3547074/Wind-turbine-closed-after-showering-homes-with-blocksof-ice.html 6 Tourism blown off course by turbines . Kättesaadav: https://www.berwickshirenews.co.uk/news/tourism-blowncourse-turbines-2347549 7 Sihtuuringu „Aseriaru tuulepargi tööst tulenev müra“ tulemuste kokkuvõte ja järeldused. Kättesaadav: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/contenteditor/vanaveeb/Keskkonnatervis/fyysikalised_tegurid/mura/Aseriaru_tuulepark__sihtuuring_kokku.pdf 8 WWD-3-100. Kättesaadav: https://www.thewindpower.net/turbine_en_65_winwind_wwd-3-100.php 9 Kättesaadav: https://hendrikson.ee/maps/KehtnaRapla/dokumendid/2021_07_10_Kehtna_%C3%9CP_KSH_lisa_2_Tuuleenergia_alade_kavandamine.pdf 10 Low-frequency noise from large wind turbines . Kättesaadav: https://waubrafoundation.org.au/wpcontent/uploads/2013/06/MollerPedersenReport-2011.pdf 11 Effects of industrial wind turbine noise on sleep and health . Kättesaadav: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23117539/ 12 Sihtuuringu ”Tuulegeneraatoritest tulenev müra” kokkuvõte. Kättesaadav: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/contenteditor/vanaveeb/Keskkonnatervis/fyysikalised_tegurid/mura/Sihtuuring_tuulegeneraatorid.pdf 13 Samas, vt lk 13 joonis 1. 14 https://www.postimees.ee/3792683/tuulepargi-riigikohtus-alistanud-lastearst-hommikul-argates-voin-murajargi-oelda-mis-suunast-tuul-puhub 15 Wind turbines , solar farms , and house prices . https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0301421521001968#:~:text=The%20results%20suggest%20 that%20the,at%20the%201%25%20significance%20level. 16 https://www.postimees.ee/3793857/suur-ulevaade-kui-palju-on-eestis-tuuleparke-ja-kuhu-neid-juurde-tuleb. 17 RKHKo 3-16-1472 18 Ibid . 19 RTHKo 3-3-1-88-15, p 16 20 Kättesaadav: Paikuse_TP_TP_KSH_aruande_eeln6u.pdf (parnu.ee) ÜP raames tuuleenergeetika potentsiaalsete alade leidmine on toimunud vastavalt PlanS’ile ning on õigusjärgne . Tuulealade leidmisel on kaalutletud nii elanikele, looduskeskkonnale kui ka taristule avalduda võivaid mõjusid ning kasutatud Eestis levinud praktika kohaseid puhvervööndeid, mille lähialas tuuleenergeetikat arendada ei saa. Elamutele seatud 1 km puhvri eesmärgiks on tagada nii objektiivselt mõõdetavate mõjude (nt müra) kui ka subjektiivsete häiringute leevendamine (visuaalne mõju) piirkonna elanikele. Tervisemõjude ja nende leevendamise vajadusega on ÜP koostamisel seetõttu arvestatud. Samuti tuleb nendega arvestada detailplaneeringu ja selle KSH koostamisel . Täiendava puhvri vajadus või muud meetmed inimesele avaldatavate mõjude leevendamiseks tuleb leida tuulepargi detailplaneeringu ja selle KSH käigus. Samuti tuleb tuulepargi reaalse rajamissoovi korral leida kompensatsioonimehha - nismid avalduvate mõjude kompenseerimiseks . Tuuleenergeetika alade leidmine ei mõjuta PS§26 järgset eraelu puutumatust, kuna ei sekku era- ega perekonnaellu PS §26 toodud juhtudel. Nõustume, et tuulikutel võivad olla mõjud inimeste tervisele ja heaolule. Seetõttu on oluline arvestada kaugusega, kui lähedale tuulikuid elamutele lubatakse (1 km). Õigus tervise kaitsele (PS §28) peab olema tagatud ka Kehtna vallas tuulikute kavandamisel. Tuulikud ei tohi ületada õigusaktidega kehtestatud müranorm e . Selgitame, et tuulikute paigutamisel potentsiaalsetele tuulealadele tuleb ka müranormidega arvestada ning paigutada tuulikud nii kaugele elamutest, et müranormid oleksid tagatud. Lisaks on seletuskirjas toodud välja vajadus hinnata varjutuse mõju DP KSH raames. Selgitame, et viidatud otsus asjas nr 3-3-1-88-15 on detailplaneeringu kohta. Üldplaneeringu raames leitakse potentsiaalsed tuuleenergeetika alad, mida tuleb lahendada detailsema planeeringuga ning läbi viia kõik ÜP-ga ette nähtud uuringud (sh müra, varjutus, visuaalse mõju analüüs). DP KSH raames võib selguda, et teatud osa leitud tuuleenergeetika alast ei ole võimalik kasutusele võtta. Selgitame ka, et toodud asi nr 3-3- 1-17-14 ei ole kohane näide ( E.T kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ) antud küsimuses. ÜP lahenduses arvestatakse potentsiaalsete eluasemetega Nõlva külas ning seatakse nendele samuti 1 km puhver. T6 tuuleala ulatus väheneb seega ala lääneosas. Selgitame ka, et iga tasandi planeering hindab keskkonnamõjusid antud planeeringu tasandil. ÜP täpsusastmes on müra mõju hinnatud ning müra mõju on arvesse võetud. Müra modelleerimine on kohustuslik tuuleparkide DP KSH raames. Võimalike mõjude kompenseerimiseks on MKM välja töötamas kohaliku kasu meedet. (iii) Planeering ei ole õigusvastane, kuna on jälginud PlanS’ist tulenevat menetlust ja käesoleva planeeringu (üldplaneering) täpsusastet: a) PlanS annab võimaluse olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) asukohavalikuks üldplaneeringu raames ( PlanS §75 lg 1 p 4). ORME asukohavalik arvestab erinevate puhvritega hoonetele ja objektidele, mille juurde tuulikuid rajada ei saa (sh elamud, ühiskondlikud hooned, kaitsealad ja objektid, mälestised, taristud jms). Selgitame, et ÜP ei pane paika täpseid tuuleparkide asukohti, tuulikute tüüpe ega kõrgusi. Selle jaoks on eraldi ette nähtud detailsem lahendus (DP) ja selle juurde kuuluv keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Teie väljatoodud aspekte hinnataksegi täpsema lahenduse väljatöötamisel. b) Selgitame, et 1 km puhver täidab nii empiiriliselt mõõdetavate mõjude (nt müra, varjutus) kui ka subjektiivsete häiringute (nt häiritus tuulikutest) leevendamise rolli. Antud analüüsi raames on leitud tuuleenergeetika arendamiseks võimalikud sobivad alad. Alade piires saab hakata kaaluma, kuidas on tuulikuid võimalik paigutada. Leitud aladel ei pruugi seega olla võimalik paigutada tuulikuid vahetult ala piirile juhul, kui DP raames läbiviidavad mürauuringud näitavad, et müra normtasemed ei ole saavutatavad. Sisuliste uuringute vajadus on välja toodud ÜP seletuskirjas ja need on detailse planeeringu koostamisel kohustuslikud. c) Selgitame, et vastavalt Riigikoh tu lahendile 26.05.2021 nr 3-17-2013 on taastuvenergia tootmine oluline avalik huvi ning see teenib loodusvarade säästliku kasutamise ning säästva arengu eesmärke. Tuuleenergia tootmise võimalusi kaaludes tuleb arvestada riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega. Omavalitsus peab üldplaneeringus arvestama avalikuga huviga ning seetõttu on ÜP raames läbi viidud tuuleparkide kui olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukohavalik. Info selle kohta on toodud ptk 6. 5 .8 ja tuulealade leidmisele keskendub KSH lisa 2. Juhime tähelepanu, et viidatud töö aastast 2011 toob välja tuulekiiruse 10 m ja energiatiheduse 30 m kõrgusel. Selgitame, et tuuleolud erinevad erineval kõrgusel maapinnast. Kuna Kehtna valla alal kavandatakse kõrgemaid tuulikuid kui Teie allikas on toodud, ei ole võrdlus kohane. Irenes projekti järgi (andmed allalaetavad : https://www.arcgis.com/home/item.html?id=6d32cfef4a5b42b5bbf35fbaefc0c566 ) on vallas tuulekiiruseks nt 100 m kõrgusel 4,7…7,3 m/s. Tuulikuid on seega võimalik valla territooriumil kaaluda. Samuti palume tuuleolude info saamiseks tutvuda Euroopa tuuleatlasega: https://map.neweuropeanwindatlas.eu/ d) ÜP KSH lisas 2 toodud põhimõte on korrektne: ÜP raames leitakse potentsiaalselt sobivad alad, kus on valla territooriumil võimalik kaaluda edaspidi tuuleparkide kavandamist. Selgitame, et üldplaneeringus väljaselgitatud alad ei realiseeru tõenäoliselt täies ulatuses: ÜP näeb ette mitmeid uuringuid ja analüüse, mille tulemusel ei ole tõenäoliselt võimalik kogu ala kasutusele võtt a. Seega ei ole põhjendatud väide, et Järvakandi alevi lähedusse rajatakse tuulepark pindalaga 781 ha. Samuti ei anna ÜP õigustatud ootust arendajale, et leitud tuuleala on realiseeritav. Nõustume, et projekti kumulatiivsete mõjudega tuleb arvestada ja kumulatiivseid mõjusid tuleb hinnata iga konkreetse tuulepargi KSH raames . Sealjuures tuleb arvestada võimalikke koosmõjusid nii teiste tuuleparkide kui muude olulist keskkonnamõju omavate objektidega, RMK 10.02.2022 Nr 7-6/2020/220-85 Esitasite RMK- le kooskõlastuse saamiseks Kehtna valla üldplaneeringu (ÜP) ja KSH aruande. Oleme materjalidega tutvunud ja esitame RMK seisukoha. Selgitame, et RMK ei ole haldusorgan, millest tulenevalt ei anna RMK üldplaneeringule kooskõlastust vaid seisukoha. Väärtuslikud põllumaad RMK esitas nimekirja väärtuslikest põllumaadest, mis meie hinnangul väärtuslikuks põllumaaks ei kvalifitseeru. Omavalitsus arvestas RMK ettepanekutega, kuid parandatud ÜP versioonis on väärtuslike põllumaadena määratletud uued alad, mis meie hinnangul nendeks jällegi ei kvalifitseeru: ID 109501 – kitsad RMK metsaservad on meelevaldselt liidetud väärtusliku põllumaa massiivi külge, kusjuures väärtusliku põllumaa massiiv ise on osaliselt metsastunud ja meie hinnangul ei kvalifitseeru väärtuslikuks põllumaaks; ID 109457 – kitsa metsaserva liitmine väärtusliku põllumaa külge on meelevaldne; ID 110710 – kitsad RMK metsaservad on meelevaldselt liidetud väärtusliku põllumaa massiivi külge. Suure tõenäosusega võib olla kogu massiivi ulatuses tegemist turvastunud mullaga, mis on mõistlik kliimaeesmärkide saavutamiseks metsastada või vähemalt looduslikule arengule jätta; ID 109439 – 0,2 ha suurune haritava maa nurk. Hetkel kasutatakse ilma rendilepinguta, seega pole kasutus õiguspärane. Ilma sellise kasutuse t a oleks ala metsastunud. Selliste pisikeste eraldiste puhul, väärtusliku põllumaa kasutustingimused kas põlistavad sellise ebasoovitava seisundi (ebaseaduslik kasutus või ebaseaduslik metsastumine) või tingivad äärmuslikult ebaratsionaalse maakasutuse ja halduskoormuse; ID 110470 – kitsad RMK metsaservad on meelevaldselt liidetud väärtusliku põllumaa massiivi külge, kusjuures väärtusliku põllumaa massiiv ise on osaliselt metsastunud ja meie hinnangul ei kvalifitseeru väärtuslikuks põllumaaks – õuemaa või aiamaa ei ole väärtuslik põllumaa; ID 110002 – tegemist on metsasihil asuva metsamajandusliku rajatise, kokkuveoteega . ID 110787 – tegemist on ligikaudu 250 meetri pikkkuse ja 0,8 meetri laiuse jooneraldisega. Kuidas sellist majandatakse? ID 110792 – tegemist on keskmiselt 1,5 meetri laiuse jooneraldisega ID 110765 – tegemist on keskealise metsaga. RMK ettepanek on loetletud maatükke väärtuslikeks põllumaadeks mitte arvata. RMK põhiülesanne on riigile kuuluvatel majandatavatel maadel metsa kasvatamine ja säästlik majandamine. Väljaspool looduskaitsealasid eeldab säästlikkus ka ratsionaalset ressursside (seal hulgas maa) kasutust. Üldplaneering peab väärtuslikud põllumaad ja selle kasutustingimused määratlema selliselt, et maakasutus oleks võimalik õiguspäraselt ja säästlikult. RMK ettepanek on, et analoogselt põllu ja metsamajandusmaa peatükiga tuleks ka siia peatükki lisada lause „Väärtuslikku põllumaad tuleb kasutada mitmekülgselt ja säästlikult, et oleks tagatud nii majanduslik tulu kui ka looduslik mitmekesisus“ (RMK parandatud sõnastus). Selle tagamiseks võiks väärtuslikuks põllumaaks kvalifitseerumise pindala tingimus olla katastriüksuse põhine, sest mitte kõigil maaomanikel pole võimalust võrrelda digitaalseid kaardikihte, et kõiksugu ebamõistlikke ja mittekvalifitseeruvaid maatükke väärtuslikuks põllumaaks määramisest säästa. Väärtuslike põllumaade osas on metsastumise (loodusliku protsessi) ja päikeseparkide (taastuvenergia) keeld ja avatuse nõue jätkuvalt arusaamatu, sest maastiku rikkumist ja sulgemist inimtekkeliselt (eluhoonete, tuuleparkide, tootmishoonete ja taristuga) siiski võimaldatakse. RMK ettepanek on lubada kaalutletud juhtudel ka metsastamist ja päikeseparke. Roheline võrgustik Üldplaneeringus on väide, „ Valda läbiv tugimaantee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi ei ole valla territooriumil tarastatud, mistõttu loomade ülepääsud on juba tagatud“. Selle väitega ei saa nõustuda, sest kui linnud ja loomad tugimaanteed nr 15 ja ka teisi teid ületavad pole nende ohutus tagatud? Vastupidi, teede ületamisel on fataalne kokkupõrge liiklusvahendiga väga tõenäoline. Juba enne 1994 aastat hukkus asfaltkattega teedel 1,8 lindu iga 10 kilomeetri kohta iga päev (Lõhmus 1994). Tänapäeval ei saa ammugi väita seda, et ülepääsud on automaatselt (ilma meetmeid tarvitusele võtmata) tagatud. Ainuüksi suurulukite liikluses hukkumisi registreeritakse Eestis üle 4000 isendi. Põllu- ja metsamajandusmaa ÜP sätestab, „valla metsaressursse kasutada mitmekülgselt ja säästlikult, et tagada nii majanduslik tulu kui ka metsade bioloogiline mitmekesisus.“ Arusaamatu on, miks seatakse mitmekülgse ja säästliku kasutuse ning bioloogilise mitmekesisuse nõue ainult metsaressursile. Tekib küsimus, kas põlluressurssi on õige kuidagi teistmoodi majandada? Lisaks leiame, et bioloogilise mitmekesisuse asemel oleks sobivam kasutada mõistet looduslik mitmekesisus, kuna ÜP rõhuasetus on looduslike ja poollooduslike ökosüsteemide kaitsel. RMK ettepanek on see lause ringi sõnastada – „Põllu- ja metsamajandusmaad tuleb kasutada mitmekülgselt ja säästlikult, et oleks tagatud nii majanduslik tulu kui ka looduslik mitmekesisus“. Puhkemetsad ja kaitsehaljastusmaa Üldplaneeringus on Järvakandi puhkemetsaks määratud ulatuslik metsa-ala Rail-Balticu(RB) ja selle Järvakandi haru ning Järvakandi alevi vahel, lisatud on palju tavalist majandatavat metsa, kus meile teadaolevalt puhkeväärtusi pole. RMK on varasemalt sinna ehitanud kaasaegse taristu, et vältida metsaveoautode läbisõitu Järvakandi alevist. Aktsepteerime omavalitsuse seadusest tulenevat õigust , kuid leiame, et RMK ettepanek juba oli optimaalne. Lisaks on ÜP-s endiselt ulatuslik kaitsehaljastusmetsa maa-ala. Omavalitsus põhjendab sellist püüdlust RB ebasoodsate mõjude leevendamise vajadusega ja väidab, et „omavalitsus ei saa olulisel määral planeerida RB trassi asukohta ega selle leevendusmeetmeid“... . Tekivad küsimused: Kas RB mõjuhinnangud on puudulikud (RMK-l ei ole seda alust arvata) ja miks omavalitsus arendajale oma tingimusi ei esita? Järvakandi piirkonna põhitrassi projektide kooskõlastusring alles algab. Kuidas leevendatakse ebasoodne mõju nendele inimestele, kelle elukoha ja raudtee vahele ei jää ulatuslikku riigimetsa massiivi? Miks ulatuslik metsamassiiv puhkemetsana määratleti, kui tegelikku funktsiooni nähakse kaitsehaljastusmaana? Omavalitsus põhjendab kaitsehaljastusmaa olemasolu väitega „Tagamaks elamualadele kaitset müra, aga ka nt tuule ees, siis on elamualasid ümbritsevana ette nähtud kaitsehaljastuse juhtotstarbega ala“. Tegelikkuses, kaitsehaljastusmaa on määratud ka sellistesse kohtadesse, kus riigimets elamualadeni ei ulatu – elamualasid ümbritsevad riigile mittekuuluvad maatulundusmaa kõlvikud ja munitsipaal maa. Meie hinnangul, omavalitsuse jäätmehoidla ei vaja RB mõjude eest kaitset. Pigem vajavad inimesed kaitset jäätmehoidla mõjude eest. Lisaks, RMK ei nõustu omavalitsuse väitega, et kaitsehaljastuse maa kasutustingimused ei halvenda lindude ja loomade pesitsuspaikade säilimist kaitsehaljastuse alal. Kui RB-st tulenevad mõjud ei meeldi inimestele, kuidas saab omavalitsus olla veendunud, et need lindudele ja loomadele meeldivad ja nendele elukvaliteeti halvendavat stressi ja ka fataalseid intsidente ei põhjusta? RB mõju on inimeste tekitatud ja selle eest tuleb kaitsta ka linde ja loomi. RMK on seisukohal, et mõjud tuleb tõkestada RB trassikoridoris. Selleks tuleb seada kohustused RB arendajale, mitte panustada probleemi lahendamisel lindude ja loomade elupaikadele ja kolmandatele isikutele, kes raudtee mõjude tekitamises ei osale – keskenduda tuleks põhjustele, mitte tagajärgedele. ÜP seletuskirjas kaitsehaljastuse maa-ala majandamise tingimustes on: „Kõrghaljastuse toimimiseks müra leevendajana on soovitav kasutada segapuistut , mis koosneb igihaljastest ja lehtpuudest (kuna see omab paremat efekti), lisaks puudele istutada ka tihe põõsastik.“ Juhime tähelepanu, et puistud RMK maale kavandataval kaitsehaljastusmaal on enamjaolt olemas ja RMK kohustus on neid lähtuvalt metsaseadusest hooldada ja uuendada“. RMK on kaitsehaljastus maa-ala põhjendatud juhtudel ja ulatuses valmis omavalitsusega selles osas koostööd tegema. RMK ettepanek on tiheda põõsastiku istutamise nõue (tundub nagu võiks tõlgendada nõudena) seletuskirjast välja võtta, sest selline tegevus kohatult ulatuslikul metsamaal on ebaproportsionaalselt ressursimahukas. Lisaks, ei pruugi selline tegevus toetada teisi metsale esitatud nõudeid nagu säästlik majandamine või puhkemetsa funktsioon. Omavalitsus määratles puhkemetsana ka väikese riigimetsa osa Lelle aleviku servas. RMK seal puhkemetsa potentsiaali ei näe, kuid nõustume. Üldplaneering on mahukas dokument, mille igakordne detailne läbitöötamine kõikvõimalike muudatuste leidmiseks on töömahukas ja aeganõudev. Midagi võib ka kahe silma vahele jääda. Näiteks tekkisid uude versiooni uued arusaamatud väärtuslikud põllumaad. RMK ettepanek sellest tulenevalt on, et omavalitsus koostaks enne üldplaneeringu kooskõlastusringile saatmist muudatustest ülevaatliku tabeli, kus on ära näidatud mida, miks, ja kuidas muudeti. Selgitame, et väärtuslike põllumajandusmaade osas ei ole maa-alasid juurde määratud – üldplaneeringu raames on täpsustatud ühte ja sama maakonnaplaneeringust tulenevat kaardikihti. Väärtusliku põllumajandusmaa ulatust korrigeeritakse RMK maa-aladel. Selgitame, et väärtusliku põllumajandusmaa puhul on eesmärgiks väärtusliku põllumajandusmaa maksimaalne säilimine ja sihtotstarbeline kasutamine (sh metsastamise vältimine). Jääme seega praegu seletuskirjas välja toodud sõnastuse juurde, mille on ka Maaeluministeerium kooskõlastanud. ÜP suunab päikeseparke kavandama vähemväärtuslikele aladele, sh väheväärtuslikele põllumajandusmaadele. Jääme seega ÜP antud lähenemise juurde. Selgitame, et antud lause nr 15 Tallinn–Rapla–Türi osas käsitleb loomade põhimõttelist ülepääsu - võimalust nr 15 tugimaanteest: kuna maantee ei ole tarastatud, on loomadele teest ülepääs olemas. Lause ei väidagi, et antud maanteel ei asuks konfliktkohti. Loomade liikumise järgi on täpsustatud ka rohevõrgustiku koridoride paiknemist. Rohekoridoride ja loomade liikumise teadvustamine üle maanteede on liikluskorralduse küsimuseks, mis väljub aga üldplaneeringuga suunatavatest teemadest. ÜP näeb ette, et metsaressursse, mitte metsamaad tuleb kasutada mitmekülgselt. Põllu- ja metsamaal lubatud tegevused on juba seletuskirjas toodud, mistõttu ettepaneku põhjal seletuskirja ei muudeta. Puhkemetsa roll on täita puhkamise otstarvet. Kohati, nt Järvakandi asulas, võib puhkemets samaaegselt täita ka kaitsemetsa rolli. Puhkemetsa ja HK ulatust on planeeringus üle vaadatud ja korrigeeritakse järgmiselt: v ähendame RB trassi ja Järvakandi asula vahelist puhkemetsa ulatust Järvakandi alevi loodeosas. HK ulatust korrigeeritakse ning ei näidata reoveepuhastist lõuna suunas. Selgitame, et tegemist on soovitusega kasutada segapuistut , eriti kaitsehaljastuse rajamisel. Olemasolevat puistut (metsa) ei kohusta planeering muutma. Jääme seega seletuskirjas toodud tingimuse juurde. Põõsastiku kasutamise puhul sõnastatakse see samuti soovitusena. Selgitame, et üldplaneering on kogu koostamise protsessi käigus lähtunud ühest ja samast vääruslike põllumajandusmaa kihist, mis tuleneb maakonnaplaneeringust. Üldplaneeringu käigus on toimunud järkjärguline väärtusliku põllumajandusmaa vähendamine aladelt, kus põllumajanduslik kasutus ei ole enam võimalik. Nõustume, et üldplaneeringu jälgimine on keeruline. Planeeringu erinevate etappide vahel tehakse aga kohati väga palju muudatusi, mistõttu planeeringu seisukohast on ebaproportsionaalselt koormav koostada igale kooskõlastajale /arvamuse andjale eraldi tabel sisseviidud muutuste kohta. Seetõttu selliseid lisamaterjale planeeringutes ei koostata. 5. Meelis Tomson 10.02.2022 Nr 7-6/2020/220-86 VASTUVÄIDE Kehtna Valla edela piirkonda kavandatava le tuulepargile T6 Käesolevaga m ina, Meelis Tomson teavita n Kehtna valda oma vastuseisust üldplaneeringu projektis Nõlva, Selja ja Ahekõnnu külade alale Järvakandi alevi vahetus läheduses kavandatavale tuulepargile T6 (edaspidi nimetatud ka kui üldplaneering või kavandatud lahendus ). Olen seisukohal, et selline üldplaneeringus kavandatud lahendus on õigusvastane, kuivõrd pakutud lahendus ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga, Kehtna vald on jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ning kavandatud lahendus kahjustab ebaproportsionaalselt ka ümberkaudsete elanike (kinnistu omanike) õiguseid, mida ei ole üldplaneeringu lahenduses arvesse võetud. VASTUVÄITE PÕHJENDUSED M a ei nõustu üldplaneeringuga, mis loob aluse tuulepargi rajamiseks . Teadupärast on üldplaneeringu kehtestamise otsustus haldusakt (HMS § 54 lg 1), mis on õiguspärane (ja lubatav) üksnes juhul, kui see tugineb kehtivale õigusele, on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele . Eelnev tähendab, et üldplaneeringu lahenduse koostamisel on Kehtna vallal kohustus selgitada välja kõik asjas olulised asjaolud (uurimispõhimõte, HMS § 6), võtma viimased asjaolud arvesse ning tegema kaalutletud, põhjendatud ja kõiki asjaolusid arvestava otsuse. Antud lahenduse väljatöötamisel on Kehtna vald antud põhimõtteid aga rikkunud, kuivõrd on jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ning ei ole võtnud arvesse ka ümberkaudsete elanike põhjendatud õiguseid (tegemist on oluliste kaalutlusvigadega). Tuulepark kahjusta b muu hulgas ka alltoodud põhjendustele tuginedes pöördumatult ja ebaproportsionaalselt minu põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust (PS § 32), õigust tervis e kaitsele (PS § 28) ning õigust eraelu puutumatusele (PS § 26). Sellest ka tulenevalt oleks sellise üldplaneeringu lahenduse kehtestamine üheselt õigusvastane ja kuuluks tühistamisele. Esiteks kahjustab kavandatud üldplaneeringu lahendus ebaproportsionaalselt ümberkaudsete elanike ja kinnistu omanike õigust tervise kaitsele (PS § 28) ja eraelu puutumatusele (PS § 26) PS § 28 sätestab, et igaühel on õigus tervise kaitsele ning PS § 26 näeb ette, et igaühel on õigus ka eraelu puutumatusele. Selliseid ümberkaudsete elanike põhiõiguseid üldplaneeringu lahendus arvesse ei võta ning on seega sellisena ka õigusvastane. Tegemist on olulise kaalutlusveaga (HMS § 54). Esineb mitmeid uuringuid selle kohta, et tuulegeneraatorite ligiduses elamine või töötamine põhjustab raskeid ning pikaajalisi tervisekahjustusi. Tervisekahjustustena on uuringutes välja toodud nii unehäireid, ärevust kui ka stressi , aga ka füüsilise tervise halvenemist . Samuti näitavad uuringud, et tuulegeneraatorite läheduses viibivad inimesed peavad tihemini tarbima unerohtusid ja antidepressante . Tuuleparkide läheduses elamist on seostatud ka sagedasemalt depressiooni diagnoosimisega . Lisaks võib inimest ohustada tuuliku küljest lenduv jää ning ka turbiinide inetu ning keskkonda mittesobiv väljanägemine on inimesi negatiivselt mõjutanud . Ka Riigikohus on selgitanud, et tuulegeneraatoritega kaasnevad mõjud võivad ebaproportsionaalselt riivata ümberkaudsete elanike õigust tervise kaitsele (vt RKHKo 3-3-1-88-15 ning RKHKo 3-3-1-15-16). Põhiõigust – õigus tervise kaitsele (PS § 28) – riivab ebaproportsionaalselt ka kavandatud tuulikutega kaasnev müra (tase) . Eelnevaga ei ole üldplaneeringu lahenduse koostamisel arvestatud, mille tulemusena on kavandatud lahendus põhimõtteliselt õigusvastane ja kuulub tühistamisele . Terviseameti 2013. aastal läbi viidud sihtuuringuga uuriti Winwind WWD3/100 tüüpi tuulegeneraatoritest lähtuvat häiringut ning leiti, et müratasemed ületasid ettenähtud normtasemeid.WWD3/100 tüüpi tuulegeneraatori mast on maksimaalselt 100 m kõrgune ning rootori maksimaalne raadius on 50m , samas kui tänapäevaste minu elukoha lähedale planeeritud tuulikute tipukõrgus on kuni 250 m ning rootori raadius kuni 80 meetrit, ehk tegemist on kaks korda suurema te tuulegeneraatoritega, millest lähtuv müra on samuti selle võrra suurem . Uuringute kohaselt on suuremate tuulikute helisagedus (Hz) väiksem, mistõttu pääseb heli võrreldes kõrgesagedusliku heliga takistamatult eluruumidesse , mis võimendab kahjulikku mõju ning häiringut veelgi. On tõestatud, et tuulegeneraatori töötamine häirib inimesi enam kui 1400 m kaugusel tuulikust . Müra alla tuult kandumine suurendab müra kahjulikku mõjuala olulisel määral ja selle määramiseks tuleb teostada reaalsed mõõtmised samatüüpsete töötavate tuulikute juures. Samuti kinnitab tuulegeneraatorite häirivust Terviseameti 2011. aasta uuring Aulepa tuulepargi kohta, mille järgi häiris müra pea kõiki vanusegruppe ning isegi 1025 m kaugusel tuulikust on müratase üle normi. Aulepa tuulepargi tuulikud on ligi kaks korda väiksemad, kui tuulikud, mida planeeritakse minu lähedale . Esivere tuulepargi kõrvalkinnistul asuva elamu juures alla tuulega sooritatud mõõtmised andsid reaalseks tulemuseks 60dB. Tuulepark asub 1km kaugusel ja selles piires on tuulikuid 5tk, kokku pargis üle 19 tuuliku . Seda, et isegi madala tugevusega välismüra võib inimese elu häirida, on korduvalt kinnitanud ka Riigikohus (vt 08.08.2016 otsus asjas nr 3-3-1-88-15, p 25; 21.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-17-14). Olgu ka märgitud, et Riigikohus on asunud seisukohale, et olukorras, kus kavandatud tuulikutega kaasnev müratase ületab normatiivides ettenähtut (nagu käesoleval juhul suure tõenäosusega juhtub), on selline haldusotsustus õigusvastane ja kuulub tühistamisele (vt RKHKo 3-3-1-88-15, punkt 16). Riigikohus on selgitanud ka põhimõtet, et kohalikul omavalitsusel on kohustus nii vara kui võimalik selgitada välja arendustegevusega kaasnev müratase vältimaks puudutatud isikutele (mh ka arendajale) kaasnevaid edaspidiseid kulusid: „Keskkonnamõju hindamise eesmärk on mõjutada arendustegevust varases staadiumis, kui on veel võimalik teha strateegilisi valikuid“ ( RKHKo 3-16-1472 ). Kehtna vald ei ole kavandatud lahenduse väljatöötamisel eelnevalt nimetatud põhimõtteid arvesse võtnud. Teiseks on üldplaneeringu lahendus õigusvastane ka põhjusel, et see riivab ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust (PS § 32) Planeeritud üldplaneeringu lahendus on õigusvastane ka põhjusel, et planeeritud üldplaneeringu lahendus riivab ebaproportsionaalselt ka omandipõhiõigust (PS § 32). Mõjuga ümberkaudsete elanike omandipõhiõigusele ei ole planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud (kaalutlusviga) ning seega on kavandatud lahendus ka õigusvastane. Täpsemalt kahjustab tuulepargi rajamine minu kinnistu lähedusse kinnistu/maja/korteriomandi väärtust. Uuringu kohaselt langeks kõigi tuuliku ümber jäävate (kuni 2 km raadiuses) kinnistute väärtus vähemalt 5,4% . Uuring arvestas suure tuulegeneraatorina 150 m kõrgust tuulikut, samas kui minu kinnistu lähedale planeeritakse ca 300 m kõrgust tuulikut. Riigikohus on varasemalt kinnistu väärtuse vähenemist kinnitanud ka mobiilsidemastide puhul, millest tuleneb mõjutus on võrreldes tuulegeneraatoritega olematu (vt 17.06.2021 määrus asjas nr 3-19-1408, p 23; 11.10.2019 otsus asjas nr 3-15-2232, p 8.3). Järelikult kahjustab tuulepargi rajamine minu kinnistu lähedale ebaproportsionaalselt kinnistu väärtust. Omandipõhiõiguse riive kontekstis tuleb juhtida tähelepanu ka asjaolule, et kavandatud lahenduse elluviimine (st sellisel kujul tuulikute püstitamine) piirab oluliselt ümbruskonnas paiknevate kinnistute omanikel enda kinnisasjade otstarbelise kasutamise tulevikus. Käesoleva kirj a lisas nr 1 (kaart) on ära näidatud potentsiaalsed ja reaalsed asukohad, kuhu kinnistute omanikel on võimalik elamuid püstitada. Enamik asuvad elektriliini vahetus läheduses. Elamuid aga ei saa püstitada hiljem tuulikute alla või lähedusse . Seega takistaks ja piiraks kavandatud lahendus edaspidiselt üheselt edaspidi kinnistu omanikel enda kinnistu sihtotstarbelist kasutamist. Kolmandaks on kavandatav lahendus sisuliselt õigusvastane ka põhjusel, et kavandatud lahendus sisaldab suures hulgas sisemisi vastuolusid Tuleb tähelepanu juhtida mitmetele vastuoludele ja ebakõladele, mis praegust Kehtna valla koostatavat üldplaneeringut tuuleparkide osas iseloomustavad: Enne üldplaneeringu koostamist viisil, mis võimaldab minu kinnistu lähedale tuulikuparki rajada, tulnuks Kehtna v alla l läbi viia uuringud selle kohta, kas ning kui siis millistel tingimustel ja ulatuses saab tuuleelektrijaama Kehtna valda rajada. Asjas keskset tähtsust omavate oluliste asjaolude välja selgitamata jätmine rikub uurimispõhimõtet (HMS § 6) ja toob kaasa ka olulise kaalutlusvea. Need uuringud peaks hõlmama nii inimese elukeskkonda, omandit ja tervist puudutavat, kui ka looduskeskkonda küsimusi. Oluline on läbi viia reaalne uuring (mitte ligikaudne modelleerimine) planeeritava tuulepargiga sarnases tuulepargis (sama tüüpi, sama arv, sarnane paigutus ja sama kõrged tuulikud („Mõjud mida need tuulikud omavad, tuleb reaalselt ära hinnata.“, vandeadvokaat A. Ots). Praegune üldplaneering sellekohaseid uuringuid ega sellest järelduvaid mitmekülgseid analüüse müra leviku osas ei sisalda. Oluline on seejuures märkida ka asjaolu, et mõju hindamisel ja arvestamisel tuleb kohalikul omavalitsusel võtta arvesse negatiivset mõju keskkonnale kumulatiivselt ka koos teiste tehisobjektidega, mis ümbruskonnas negatiivset mõju tekitavad või tekitama hakkavad. Antud juhul hakkab ümbruskonnas paiknema nii karjäärid, Rail Baltic’u trass kui ka nüüd kavandatud tuulikud. Selliseid kumulatiivseid negatiivseid mõjusid ei ole üldplaneeringus arvesse võetud. Ka Riigikohus on selgitanud, et enne põhimõtteliselt arendusotsuse tegemist tuleb hinnata keskkonnamõju (st sisuliselt mõju) . Vastupidine lahendus tunnistati õigusvastaseks ja tühiseks. Riigikohus on planeeringu kontketis selgitanud ka järgmist: „ Samuti on ebamõislik elektrituulik esmalt valmis ehitada ning asuda alles pärast seda tegelema müraküsimuse lahendamisega. Seepärast rikub kaebaja õigusi juba vaidlustatud detailplaneering, mitte alles hilisem tegevus selle elluviimisel.“ Kehtna „Valla Vaatlejas“ (01.2022, H.Kalberg ) avaldatud graafikul on selgelt näha, et nii 500m kui ka 2000m kaugusel on tuulikute poolt emiteeritav müra ikka samas suurusjärgus. 1000m kaugusel peab (esitatud graafikust tulenevalt) inimene elama ja magama külmkapi kõrval/külmkapi müratasemes. See ei ole inimese tervise seisukohalt põhjendatud. Üldplaneeringu seletuskirjast teostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande s nähtuva järgi on tuuleparkide püstitamiseks ette nähtud puhveralad, kusjuures kui looduslike objektide suhtes on välja toodud konkreetsed distantsid, siis elu- või ühiskondlikele hoonetele pole taolist kriteeriumi kehtestatud. Ü ldplaneeringus ette nähtud distants 1 km eluhoonetest on ebaõige , kuna ei baseeru reaalselt mõõdetud andmetel ja sealt tuleneval põhjalikul analüüsil (vt ülalt müra(tasemega) seotud punkte) . Taaskord, kuivõrd nõutud ja sisulised mõju uuringuid ei ole teostatud (vastuolus Riigikohtu poolt antud suunistega) ning tuulikutega kaasnevat põhimõttelist mõju ümberkaudsetele elanikele ei ole nõutaval viisil arvesse võetud, on kavandatud üldplaneeringulahendus selgelt õigusvastane. Sarnaselt vahekauguse määrangu mittepõhjendatusele ei esine üldplaneeringus selgitust selle kohta, millise põhjenduse ja analüüsi kaudu üleüldse on jõutud järeldusele, et minu kinnistu lähedale tuleks tuulikupargi rajamist võimaldada. Sealjuures on tähelepanuväärne, et üldplaneeringu juurde lisatud KSH aruanne on tuulikuparkide rajamise võimalikkuse hindamisel vastuolus KSH ERKAS Pärnu Instituut OÜ 2011 aastal Paikuse v alla le koostatud analüüsiga , mille järgi sobivad kohad tuuleelektrijaama rajamiseks ebapiisava tuule tugevuse ja energiatiheduse tõttu Kehtna v alla s tuulepark T6 planeeritaval alal puuduvad ja on seetõttu kõige kehvemad alad terves mandri-Eestis. Jääb mõistmatuks, kuidas saavad kaks uuringut olla teineteisega diametraalses vastuolus. Madala efektiivsusega tootmiskulud maksab kinni elektritarbija. Kokkuvõt valt on üldplaneeringu kehtestamise otsustus haldusakt, mis on õiguspärane üksnes juhul, kui see on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54 lg 1). Eelnev tähendab, et haldusorganil on kohustus võtta arvesse (muuhulgas ka selgitada välja, HMS § 6) ja kaaluda üldplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel kõiki olulisi asjaolusid, õiguseid ja huvisid. Kõneksoleva üldplaneeringu lahenduse puhul ei ole selgitatud välja tuulepargiga kaasnevat mõju ümberkaudsetele elanikele (puuduvad nõutavad mõju uuringud, mis on nõutavad ka Riigikohtu praktika kohaselt) ning kaasnevat mõju ei ole ka arvesse võetud. Seega tuulepargi rajamine minu kinnistu lähedale sellisel kujul oleks selgelt õigusvastane, kuna omab ebaproportsionaalselt negatiivset mõju minu tervisele, elukeskkonnale ning omandile. Senises üldplaneeringus ei ole põhjendatud seda, miks tuleks minu kinnistu/elamu/korteriomandi lähedale tuuleelektrijaama rajamist võimaldada ning kuidas on välistatud kahjulikud mõjutused inimeste tervisele, looduskeskkonnale (sh kahe metsise pesitsusala vahele tuulepargi rajamine on lubamatu). Kaardi spetsifikatsioon Lisa 1. Arenduste kaart juurde. Võimalikud elamute asukohad Nõlva külas. Endiste peale sõda hääbunud Nõlva küla talude vundamendikohad ja uued arendused. Jrk Kinnistu nr Elamute asukoha ja arenduse iseloomustus Märkused 1. 2923:001:0680 Vanad majaasemed, taastamine, 2tk, elektriliin on vahetus läheduses, omanikul on valikuvõimalus, truubikoht juurdepääsuks täidetud 2. 2923:001:0013 Vanad taluasemed, taastamine, 2tk, ühel on elektriliin lähedal, 2 eraldi arendust 3. 2923:001:0001 Uus arendus koos olemaoleva elektriliitumisega, juurdepääsutee rajatud, elamu koht määratud, tiik rajatud 4. 2923:001:0250 Vana taluase, taastamine, elektriliin mõistlikul kaugusel 5. 2923:001:0660 Uus arendus, elektriliin mõistlikul kaugusel, muldtee ligipääsutee formeerimiseks tasandatud 6. 2923:001:0220 Uus arendus, elektriühendus lokaalne ilma liitumiseta, asukoht ette valmistatud, juurdepääs osaliselt vana EW aegse talutee kaudu 7. 2923:001:0230 Uus arendus, elektriühendus lokaalne ilma liitumiseta ÜP raames tuuleenergeetika potentsiaalsete alade leidmine on toimunud vastavalt PlanS’ile ning on õigusjärgne. Tuulealade leidmisel on kaalutletud nii elanikele, looduskeskkonnale kui ka taristule avalduda võivaid mõjusid ning kasutatud Eestis levinud praktika kohaseid puhvervööndeid, mille lähialas tuuleenergeetikat arendada ei saa. Elamutele seatud 1 km puhvri eesmärgiks on tagada nii objektiivselt mõõdetavate mõjude (nt müra) kui ka subjektiivsete häiringute leevendamine (visuaalne mõju) piirkonna elanikele. Tervisemõjude ja nende leevendamise vajadusega on ÜP koostamisel seetõttu arvestatud. Samuti tuleb nendega arvestada detailplaneeringu ja selle KSH koostamisel. Täiendava puhvri vajadus või muud meetmed inimesele avaldatavate mõjude leevendamiseks tuleb leida tuulepargi detailplaneeringu ja selle KSH käigus. Samuti tuleb tuulepargi reaalse rajamissoovi korral leida kompensatsioonimehha- nismid avalduvate mõjude kompenseerimiseks. Tuuleenergeetika alade leidmine ei mõjuta PS§26 järgset eraelu puutumatust, kuna ei sekku era- ega perekonnaellu PS§26 toodud juhtudel. Nõustume, et tuulikutel võivad olla mõjud inimeste tervisele ja heaolule. Seetõttu on oluline arvestada kaugusega, kui lähedale tuulikuid elamutele lubatakse (1 km). Õigus tervise kaitsele (PS §28) peab olema tagatud ka Kehtna vallas tuulikute kavandamisel. Tuulikud ei tohi ületada õigusaktidega kehtestatud müranorme. Selgitame, et tuulikute paigutamisel potentsiaalsetele tuulealadele tuleb ka müranormidega arvestada ning paigutada tuulikud nii kaugele elamutest, et müranormid oleksid tagatud. Lisaks on seletuskirjas toodud välja vajadus hinnata varjutuse mõju DP KSH raames. Selgitame, et viidatud otsus asjas nr 3-3-1-88-15 on detailplaneeringu kohta. Üldplaneeringu raames leitakse potentsiaalsed tuuleenergeetika alad, mida tuleb lahendada detailsema planeeringuga ning läbi viia kõik ÜP-ga ette nähtud uuringud (sh müra, varjutus, visuaalse mõju analüüs). DP KSH raames võib selguda, et teatud osa leitud tuuleenergeetika alast ei ole võimalik kasutusele võtta. Selgitame ka, et toodud asi nr 3-3- 1-17-14 ei ole kohane näide ( E.T kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ) antud küsimuses. ÜP lahenduses arvestatakse potentsiaalsete eluasemetega Nõlva külas ning seatakse nendele samuti 1 km puhver. T6 tuuleala ulatus väheneb seega ala lääneosas. Selgitame ka, et iga tasandi planeering hindab keskkonnamõjusid antud planeeringu tasandil. ÜP täpsusastmes on müra mõju hinnatud ning müra mõju on arvesse võetud. Müra modelleerimine on kohustuslik tuuleparkide DP KSH raames. Võimalike mõjude kompenseerimiseks on MKM välja töötamas kohaliku kasu meedet. (iii)Planeering ei ole õigusvastane, kuna on jälginud PlanS’ist tulenevat menetlust ja käesoleva planeeringu (üldplaneering) täpsusastet: a) PlanS annab võimaluse olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) asukohavalikuks üldplaneeringu raames ( PlanS §75 lg 1 p 4). ORME asukohavalik arvestab erinevate puhvritega hoonetele ja objektidele, mille juurde tuulikuid rajada ei saa (sh elamud, ühiskondlikud hooned, kaitsealad ja objektid, mälestised, taristud jms). Selgitame, et ÜP ei pane paika täpseid tuuleparkide asukohti, tuulikute tüüpe ega kõrgusi. Selle jaoks on eraldi ette nähtud detailsem lahendus (DP) ja selle juurde kuuluv keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Teie väljatoodud aspekte hinnataksegi täpsema lahenduse väljatöötamisel. b) Selgitame, et 1 km puhver täidab nii empiiriliselt mõõdetavate mõjude (nt müra, varjutus) kui ka subjektiivsete häiringute (nt häiritus tuulikutest) leevendamise rolli. Antud analüüsi raames on leitud tuuleenergeetika arendamiseks võimalikud sobivad alad. Alade piires saab hakata kaaluma, kuidas on tuulikuid võimalik paigutada. Leitud aladel ei pruugi seega olla võimalik paigutada tuulikuid vahetult ala piirile juhul, kui DP raames läbiviidavad mürauuringud näitavad, et müra normtasemed ei ole saavutatavad. Sisuliste uuringute vajadus on välja toodud ÜP seletuskirjas ja need on detailse planeeringu koostamisel kohustuslikud. c) Selgitame, et vastavalt Riigikoh tu lahendile 26.05.2021 nr 3-17-2013 on taastuvenergia tootmine oluline avalik huvi ning see teenib loodusvarade säästliku kasutamise ning säästva arengu eesmärke. Tuuleenergia tootmise võimalusi kaaludes tuleb arvestada riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega. Omavalitsus peab üldplaneeringus arvestama avalikuga huviga ning seetõttu on ÜP raames läbi viidud tuuleparkide kui olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukohavalik. Info selle kohta on toodud ptk 6.5.8 ja tuulealade leidmisele keskendub KSH lisa 2. Juhime tähelepanu, et viidatud töö aastast 2011 toob välja tuulekiiruse 10 m ja energiatiheduse 30 m kõrgusel. Selgitame, et tuuleolud erinevad erineval kõrgusel maapinnast. Kuna Kehtna valla alal kavandatakse kõrgemaid tuulikuid kui Teie allikas on toodud, ei ole võrdlus kohane. Irenes projekti järgi (andmed allalaetavad : https://www.arcgis.com/home/item.html?id=6d32cfef4a5b42b5bbf35fbaefc0c566 ) on vallas tuulekiiruseks nt 100 m kõrgusel 4,7…7,3 m/s. Tuulikuid on seega võimalik valla territooriumil kaaluda. Samuti palume tuuleolude info saamiseks tutvuda Euroopa tuuleatlasega: https://map.neweuropeanwindatlas.eu/ d) ÜP KSH lisas 2 toodud põhimõte on korrektne: ÜP raames leitakse potentsiaalselt sobivad alad, kus on valla territooriumil võimalik kaaluda edaspidi tuuleparkide kavandamist. Selgitame, et üldplaneeringus väljaselgitatud alad ei realiseeru tõenäoliselt täies ulatuses: ÜP näeb ette mitmeid uuringuid ja analüüse, mille tulemusel ei ole tõenäoliselt võimalik kogu ala kasutusele võtta. Seega ei ole põhjendatud väide, et Järvakandi alevi lähedusse rajatakse tuulepark pindalaga 781 ha. Samuti ei anna ÜP õigustatud ootust arendajale, et leitud tuuleala on realiseeritav. Nõustume, et projekti kumulatiivsete mõjudega tuleb arvestada ja kumulatiivseid mõjusid tuleb hinnata iga konkreetse tuulepargi KSH raames. Sealjuures tuleb arvestada võimalikke koosmõjusid nii teiste tuuleparkide kui muude olulist keskkonnamõju omavate objektidega, 6. Rail Baltic Estonia OÜ 11.02.2022 Nr 7-6/2020/220-88 Seoses täiendavate asjaolude selgitamisega palub OÜ Rail Baltic Estonia Kehtna valla üldplaneeringu lahendisele tagasiside andmiseks tähtaja pikendust kuni 18.02.2022. - 7. TMV Green OÜ 14.02.2022 Nr 7-6/2020/220-90 TMV Green OÜ on arendamas Kehtna vallas (Pae külas) ca 9 tuulikuga tuuleparki ning kaasanud sinna ka kõik maaomanikud, kes jääksid planeeringu alasse. Ning sooviksime teha järgnevad ettepanekud: 1. Üldplaneeringus sõnastatakse selgemalt, et juhul kui tuuliku omanikul on maaomaniku kirjalik nõusolek siis võivad tuulikud paikneda ka väljaspool üldplaneeringus määratud tuuleenergia arengualasid ilma, et selleks oleks vaja muuta üldplaneeringut või koostada eriplaneering. Tingimusel, et täidetud oleks praegu eelnõus juba kirjas olev klausel: „Tuuliku võib maaomaniku kirjalikul nõusolekul rajada elamule ja ühiskondlikule hoonele lähemale kui 1 km, kuid mitte lähemale kui 500 m. „ 2. Sooviksime laiendada Üldplaneeringus (Pae külas) ettenähtud tuule ala nii, all joonisel nr 1 näidatud ulatuses. Kus meil on Ibina kinnistu (29201:003:0231) ja majaomanikuga (Meelis Ert ) kokku lepitud selles, et võime panna tuulikuid nii lähedale majale kui soovime. Kinnistul olev hoone on lagunenud ja seda ei ole maaomanikul plaanis enam taastada ja eluhoonena taastada. 3. Eelnõus on öeldud, et tuule arenguala sisse peaks jääma ka tuuliku tiivik. Sooviksime seda muuta nii, et teatud juhtudel oleks lubatud ka tuuliku tiiviku väljaulatumine. Vähemalt nendes kohtades kus arengu ala valikul on lähtutud kaugusest eluhoonetest. Joonis 1. TMV Green OÜ tuuleenergia arendusala laienduse ettepanek (tähistatud piirjoonega) 1. Selgitame, et tuuleenergeetika kavandamisel on ÜP järelevalvaja (Rahandusministeerium) viimaseks seisukohaks, et üldplaneeringus tuleb asukohana määrata selgepiirilised maksimaalses ulatuses tuuleenergeetika arendamise alad. Seetõttu ei saa planeering sisaldada täpsustavaid tingimusi, mis lubavad tuuleenergeetika alasid hiljem laiendada (nt tuulikute rajamine kuni 500 m kaugusele elamust nõusolekul maaomanikuga). Üldplaneeringust eemaldatakse seega antud tingimus ning kauguseks elamutest ja ühiskondlikest hoonetest jääb 1 km. 2. Vastavalt Ibina kinnistu tahteavaldusele märgitakse planeeringus T1 tuuleala laiendus. 3. Kogu tuulik (sh labad) peavad jääma tuuleenergeetika arendamiseks sobiva ala sisse. Tuuliku labade ulatumine sobivalt alalt väljapoole tekitab õiguslikku ebaselgust. Samuti on tuulikulabad üheks oluliseks mõju tekitavaks taristuelemendiks, mistõttu ei saa need paikneda planeeringuga leitud sobivatest aladest väljaspool. 8. Rail Baltic Estonia OÜ 18.02.2022 Nr 7-6/2020/220- 91 Oleme tutvunud esitatud Kehtna valla üldplaneeringu lahendusega (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 19 / 3485, 07.01.2022) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga (LEMMA OÜ, 07.01.2022). OÜ Rail Baltic Estonia märkused ja ettepanekud Kehtna valla üldplaneeringu lahendusele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule: 1. Palume täpsustada üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 6.5.5 Elektrivarustus. Side. teist lõiku järgmiselt: Kehtna vallas tagavad elektrivarustuse ja laiemad võrguühendused 110 kV nimipingega õhuliinid. Vallas asuvad ka Järvakandi ja Kehtna 110 kV alajaamad. Pikemas perspektiivis on plaanis rekonstrueerida 110 kV õhuliinide L025 Rapla–Kehtna, L026 Järvakandi–Kehtna ja L027 Järvakandi–Valgu põhiliselt olemasolevas liinikoridoris. Rail Balticu projekti realiseerumisel tuleb rekonstrueerida need liini ristumised raudteega ristumiste ehituse projekti raames. Seoses Rail Balticu projektiga on võimalik, et Kehtna valda tuleb rajada raudteed teenindav veoalajaam liitumisega Kehtna või Järvakandi 110 kV alajaamast. 2. Juhime tähelepanu, et Järvakandi jaamas tagatakse Rail Baltica projekti raames valmidus perspektiivse tööstusraudtee haru rajamiseks huvitatud osapoolte poolt. 3. Kohalike peatuste täpne lahendus selgub detailplaneeringute koostamise käigus. 4. Rail Baltica raudtee ehitusperioodil kasutatavate teede kasutamiseks koostatakse vastav analüüs, mis valmib orienteeruvalt 2022 aasta teises kvartalis. 5. Planeerimisel arvestada, et müratundlike objektide kavandamisel Rail Baltica raudtee lähipiirkonnas peab arendaja tagama ja finantseerima normidele vastavate leevendavate meetmete kasutusele võtmise. 6. Tuulikute kavandamisel Rail Baltica raudteede vahetusse lähedusse peavad need olema vähemalt nende kõrgusega võrdsel kaugusel raudteerajatistest. Kõrgusele tuleb juurde arvestada ka tiiviku laba pikkus. 7. Tuulikute kavandamisel Rail Baltica raudtee vahetusse lähedusse peab arvestama mõju loomastikule koosmõjus Rail Balticaga. Tuulikute kavandamine ei tohi kahjustada Rail Baltica loomastiku leevendusmeetmete tõhusust. 8. Palume täpsustada üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 6.4.5. Raudtee nimetatud ökoduktide asukohta Selja külas ja Kärpla külas. Selja külas on ökodukt kavandatud Kõnnu metskonnamaadega piirnevatele eramaadele ning Kärpla külas on kavandatud ökodukt Vahekõnnu külaga (Rapla vald) piirnevale alale. 9. Selleks, et tagada ökoduktide toimivus, teeme ettepaneku üldplaneeringus täiendada ökodukti suudmeala sõnastust tuginedes Rail Baltica projekti keskkonnamõjude hindamise käigus tehtud järeldustele: a. Keelatud on jahipidamine. Jahipidamine on lubatud erandkorras kohaliku omavalitsuse nõusolekul. Omavalitsus võib loa anda põhjendatud juhul nagu nuhtlusisendi küttimiseks, võõrliikide arvukuse reguleerimiseks juhtudel, kui kaitsetsoonist väljaspool pole võimalik või on raskendatud taotletava tegevuse läbiviimine. b. Keelatud on lageraie ja metsa raadamine. Lageraie on lubatud kohaliku omavalitsuse nõusolekul ning seatud tingimustel juhtudel, kui metsa uuendamisel ei taga teised uuendusraieviisid piiranguvööndi metsa säilimist ja arengut ökodukti kasutatavatele liikidele sobivas seisundis. Näiteks võib kohalik omavalitus lubada erandkorras kitsa langiga lageraiet kuusikutes või lepikutes, ehk puistutes, mille uuendamiseks sobib lageraie paremini. Raie lubamisel tuleb arvestada, et metsana säiliksid kõrgpuistu koridorid. c. Keelatud on maavarade kaevandamine. 10. Metsateatist ökodukti suudmealal ei saa kooskõlastada ökodukti omanik, sest rajatise haldaja ei saa anda luba väljaspool talle kuuluvat rajatise maa-ala. Sellisel juhul saab teha koostööd ökodukti omanikuga. Täname Teid Rail Baltic Estonia OÜ-d üldplaneeringu koostamise protsessi kaasamast ning palume ka edaspidi planeeringu koostamise protsessis koostööd teha. Planeeringut täiendatakse toodud infoga. Võtame teadmiseks, ÜP täpsusastmes seletuskirja parandamise vajadus puudub. Võtame teadmiseks, ÜP toob välja üldised ruumilised vajadused (nt peatuse asukoht). Võtame teadmiseks, ÜP täiendamise vajadus puudub. ÜP lahenduse väljatöötamisel on arvestatud RB trassi võimalike mõjudega. Ettepanekuga on juba planeeringus arvestatud: ÜP seab tingimuseks, et tuuliku kaugus raudteest peab olema 1,5 x tuuliku kogukõrgus. Selgitame, et ÜP-ga leitud potentsiaalsed tuuleenergeetika alad ei asu RB ökoduktide lähialas. Seletuskirja täpsustatakse ettepaneku põhjal. Ettepanekutega ei arvestata, kuna: a) jahipidamine ei ole ÜP’ga suunatav teema. b) ökodukti suudmealadele ei seata lageraie või raadamise keeldu. Üldplaneeringuga on juba seatud tingimused ptk 6.4.5, mida peame piisavateks. c) Maavarade kaevandamise tingimus ei ole asjakohane, kuna ökoduktid ei asu Kehtna vallas maardlate aladel d) Planeering juba sisaldab tingimust metsateatise osas ning koostöö vajadust ökodukti omanikuga. 9. Toivo Sepp 25.02.2022 Nr 7-6/2020/220-92 1. Teen ettepaneku lisada Kehtna valla üldplaneeringu seletuskirja "Kultuuriväärtuslike objektide kaitse- ja kasutamistingimused" alla : "Looduslike pühapaikade kaitsmise korraldamisel lähtutakse Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) juhendi "Looduslikud pühapaigad. Juhend kaitsealade valitsejatele" suunistest. Looduslikud pühapaigad säilitada. Arendustegevusega ei ole lubatud kahjustada looduslikke pühapaiku." Juhend on leitav [https://www.iucn.org/content/looduslikud-puhapaigad-juhend-kaitsealade-valitsejatele]. Eesti on juhendi heaks kiitnud 2008. aastal. 2. Väärtusliku põllumajandusmaa teemal tegin 28.12.2021 ettepaneku, et kaitstavatel loodusobjektidel jääks põllumaa metsastamise lubatavuse üle otsustama Keskkonnaamet. Keskkonnaamet nõustus ettepankuga 30.12.2021 kirjaga 13-4/21/25997-2. Jään oma ettepaneku juurde. Mõnedel juhtudel võib metsastamine olla põhjendatud, vastavat mõju saab hinnata Keskkonnaamet, hinnates ka olemasolevat olukorda. 3. Toon välja, et Eesti Ornitoloogiaühing on 2021.a septembris sõlminud Keskkonnaametiga lepingu, mille kohaselt ühing hindab maismaaalade sobivust tuuleenergia tootmiseks linnustiku seisukohast. Töö valmib neil aasta jooksul ja töö tulemusel valmib ka kaardikiht. Leping: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=1dedff37-fac5-432b-a76c-4e23fbf5f7de . Nimetatud juhend on suunatud kaitsealade valitsejatele. Planeeringuga ei kohustata kaitsealade valitsejaid antud juhendit järgima. Seetõttu juhendit seletuskirja ei lisata. Selgitame, et väärtusliku põllumajandusmaa säilimine ei ole Keskkonnaameti pädevuses. Väärtuslikku põllumajandusmaad saab metsastada juhul, kui uuringute raames on leitud, et maa-ala ei ole väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Seletuskirjas on toodud välja võimalus ÜP kehtestamise järgselt selliste uuringute põhjal arvata maa-alasid välja väärtusliku põllumajandusmaa hulgast. Ettepanekuga seega ei arvestata. Oleme teadlikud antud uuringu koostamisest. Uuringu eeldatavaks valmimise ajaks on sügis 2022. 10. Ragnar Kobin 04.03.2021 Nr 7-6/2020/220-95 VASTUVÄIDE KEHTNA VALLA edelapiirkonda kavandatava T6 tuulepargi osas Käesolevaga, tuulepargi T6 (edaspidi nimetatud ka kui üldplaneering või kavandatud lahendus ) lähiümbruse Järvakandi ja piirnevate külade elanikud/kinnisvara kasutajad teavitavad Kehtna valda oma vastuseisust üldplaneeringu projektis Nõlva, Selja ja Ahekõnnu külade alale Järvakandi alevi vahetus läheduses kavandatavale tuulepargile T6. Oleme seisukohal, et selline üldplaneeringus kavandatud lahendus on õigusvastane, kuivõrd pakutud lahendus ei ole kooskõlas nii Riigikohtu kui ka Euroopa Kohtu praktikaga, Kehtna vald on jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ning kavandatud lahendus kahjustab ebaproportsionaalselt ka ümberkaudsete elanike (kinnistu omanike) õiguseid, mida ei ole üldplaneeringu lahenduses arvesse võetud. Oleme veendunud, et üldplaneeringus piiritletud T6 ala absoluutselt ei sobi tuulepargile, kuivõrd planeeringualale jääva metsamassiivi näol on tegemist looduslikus tasakaalus elurikka ökosüsteemiga. Samuti kujutab kavandatud lahendus endas vahetut ohtu külade teedel ja metsas liikuvate inimeste elule ja tervisele. Käesoleva vastuväitega avaldame üheselt ja veendunult toetust MTÜ Nõlva Metsaküla Seltsi asutajaliikmete poolt allkirjastatud ja esitatud vastuväitele 09.02.2022. Käesolevaga käsitleme täiendavalt olulisi aspekte, millega ei ole üldplaneeringu lahenduses arvestatud ning väljendame selgelt oma seisukoha kavandatava T6 tuulepargi osas: T6 ala üldplaneeringust välja jätta. VASTUVÄITE PÕHJENDUSED Meie, allakirjutanud, ei nõustu üldplaneeringuga, mis loob aluse tuulepargi rajamiseks. Teadupärast on üldplaneeringu kehtestamise otsustus haldusakt (HMS § 54 lg 1), mis on õiguspärane (ja lubatav) üksnes juhul, kui see tugineb kehtivale õigusele, on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Eelnev tähendab, et üldplaneeringu lahenduse koostamisel on Kehtna vallal kohustus selgitada välja kõik asjas olulised asjaolud (uurimispõhimõte, HMS § 6), võtma viimased asjaolud arvesse ning tegema kaalutletud, põhjendatud ja kõiki asjaolusid arvestava otsuse. Antud lahenduse väljatöötamisel on Kehtna vald antud põhimõtteid aga rikkunud, kuivõrd on jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ning ei ole võtnud arvesse ka ümberkaudsete elanike põhjendatud õiguseid (tegemist on oluliste kaalutlusvigadega). Tuulepark kahjustab muu hulgas ka alltoodud põhjendustele tuginedes pöördumatult ja ebaproportsionaalselt meie põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust (PS § 32), õigust tervise kaitsele (PS § 28) ning õigust eraelu puutumatusele (PS § 26). Sellest ka tulenevalt on sellise üldplaneeringu lahenduse kehtestamine üheselt õigusvastane ja kuulub tühistamisele. (i) Esiteks kahjustab kavandatud üldplaneeringu lahendus ebaproportsionaalselt ümberkaudsete elanike ja kinnistu omanike õigust tervise kaitsele (PS § 28) ja eraelu puutumatusele (PS § 26) PS § 28 sätestab, et igaühel on õigus tervise kaitsele ning PS § 26 näeb ette, et igaühel on õigus ka eraelu puutumatusele. Selliseid ümberkaudsete elanike põhiõiguseid üldplaneeringu lahendus arvesse ei võta ning on seega õigusvastane. Tegemist on olulise kaalutlusveaga (HMS § 54). Esineb mitmeid uuringuid selle kohta, et tuulegeneraatorite läheduses elamine või töötamine põhjustab raskeid ning pikaajalisi tervisekahjustusi. Tervisekahjustustena on uuringutes välja toodud nii unehäireid, ärevust kui ka stressi1, aga ka füüsilise tervise halvenemist2. Samuti näitavad uuringud, et tuulegeneraatorite läheduses viibivad inimesed peavad tihemini tarbima unerohtusid ja antidepressante3. Tuuleparkide läheduses elamist on seostatud ka sagedasemalt depressiooni diagnoosimisega4. Lisaks võib inimest ohustada tuuliku küljest lenduv jää5 ning ka turbiinide inetu ning keskkonda mittesobiv väljanägemine on inimesi negatiivselt mõjutanud6. Ka Riigikohus on selgitanud, et tuulegeneraatoritega kaasnevad mõjud võivad ebaproportsionaalselt riivata ümberkaudsete elanike õigust tervise kaitsele (vt RKHKo 3-3-1-88-15 ning RKHKo 3-3-1-15-16). Põhiõigust – õigus tervise kaitsele (PS § 28) – riivab ebaproportsionaalselt ka kavandatud tuulikutega kaasnev müra(tase). Eelnevaga ei ole üldplaneeringu lahenduse koostamisel arvestatud, mille tulemusena on kavandatud lahendus põhimõtteliselt õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Terviseameti 2013. aastal läbi viidud sihtuuringuga7 uuriti Winwind WWD3/100 tüüpi tuulegeneraatoritest lähtuvat häiringut ning leiti, et müratasemed ületasid ettenähtud normtasemeid. WWD3/100 tüüpi generaator on maksimaalselt 100 m kõrgune ning rootori maksimaalne raadius on 50m8, samas kui Kehtna valla Üldplaneeringu KSH lisa 2-s välja toodud tänapäevase tuulegeneraatori mõõtmed ( Enercon E126 näitel) on märkimisväärselt suuremad. Kõrgus on 250 m ja rootori diameeter 160 m ehk tegemist on kaks ja pool korda suuremate tuulegeneraatoritega, millest lähtuv müra on samuti selle võrra suurem9. Uuringute kohaselt on suuremate tuulikute helisagedus (Hz) väiksem, mistõttu pääseb heli võrreldes kõrgesagedusliku heliga takistamatult eluruumidesse10, mis võimendab kahjulikku mõju ning häiringut veelgi. On tõestatud, et tuulegeneraatori töötamine häirib inimesi enam kui 1400 m kaugusel tuulikust11. Müra allatuult kandumine suurendab müra kahjulikku mõjuala olulisel määral ja selle määramiseks tuleb teostada reaalsed mõõtmised samatüüpsete töötavate tuulikute juures. Samuti kinnitab tuulegeneraatorite häirivust Terviseameti 2011. aasta uuring12 Aulepa tuulepargi kohta, mille järgi häiris müra pea kõiki vanusegruppe ning isegi 1025 m kaugusel tuulikust on müratase üle normi. Aulepa tuulepargi tuulikud on ligi kaks korda väiksemad, kui tuulikud, mida planeeritakse meie lähedale13. Esivere tuulepargi kõrvalkinnistul asuva elamu juures allatuulega sooritatud mõõtmised andsid reaalseks tulemuseks 60dB. Tuulepark asub 1km kaugusel ja selles piires on tuulikuid 5tk, kokku pargis üle 19 tuuliku14. Seda, et isegi madala tugevusega välismüra võib inimese elu häirida, on korduvalt kinnitanud ka Riigikohus (vt 08.08.2016 otsus asjas nr 3-3-1-88-15, p 25; 21.04.2014 otsus asjas nr 3-3- 1-17-14). Olgu ka märgitud, et Riigikohus on asunud seisukohale, et olukorras, kus kavandatud tuulikutega kaasnev müratase ületab normatiivides ettenähtut (nagu käesoleval juhul suure tõenäosusega juhtub), on selline haldusotsustus õigusvastane ja kuulub tühistamisele (vt RKHKo 3-3-1-88-15, punkt 16). Riigikohus on selgitanud ka põhimõtet, et kohalikul omavalitsusel on kohustus nii vara kui võimalik selgitada välja arendustegevusega kaasnev müratase vältimaks puudutatud isikutele (mh ka arendajale) kaasnevaid edaspidiseid kulusid: „Keskkonnamõju hindamise eesmärk on mõjutada arendustegevust varases staadiumis, kui on veel võimalik teha strateegilisi valikuid“ ( RKHKo 3-16-1472). Kehtna vald ei ole kavandatud lahenduse väljatöötamisel eelnevalt nimetatud põhimõtteid arvesse võtnud. (ii) Teiseks on üldplaneeringu lahendus õigusvastane ka põhjusel, et see riivab ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust (PS § 32) Planeeritud üldplaneeringu lahendus on õigusvastane ka põhjusel, et planeeritud üldplaneeringu lahendus riivab ebaproportsionaalselt ka omandipõhiõigust (PS § 32). Mõjuga ümberkaudsete elanike omandipõhiõigusele ei ole planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud (kaalutlusviga) ning seega on kavandatud lahendus ka õigusvastane. Täpsemalt kahjustab tuulepargi rajamine meie kogukonna lähedusse meie kinnistute väärtust. Uuringu kohaselt langeks kõigi tuuliku ümber jäävate (kuni 2 km raadiuses) kinnistute väärtus vähemalt 5,4%15. Uuring arvestas suure tuulegeneraatorina 150 m kõrgust tuulikut, samas kui meie kogukonna lähedale planeeritakse ca 300 m kõrguseid tuulikuid. Riigikohus on varasemalt kinnistu väärtuse vähenemist kinnitanud ka mobiilsidemastide puhul, millest tulenev mõjutus on võrreldes tuulegeneraatoritega olematu (vt 17.06.2021 määrus asjas nr 3-19-1408, p 23; 11.10.2019 otsus asjas nr 3-15-2232, p 8.3). Järelikult kahjustab tuulepargi rajamine ebaproportsionaalselt meie kogukonda jäävate kinnistute väärtust. Omandipõhiõiguse riive kontekstis tuleb juhtida tähelepanu ka asjaolule, et kavandatud lahenduse elluviimine (st sellisel kujul tuulikute püstitamine) piirab oluliselt ümbruskonnas paiknevate kinnistute omanikel enda kinnisasjade otstarbelise kasutamise tulevikus. Käesoleva kirja lisas nr 1 (kaart) on ära näidatud potentsiaalsed ja reaalsed asukohad, kuhu kinnistute omanikel on võimalik elamuid püstitada. Enamik asuvad elektriliini vahetus läheduses. Elamuid aga ei saa püstitada hiljem tuulikute alla või lähedusse. Seega takistaks ja piiraks kavandatud lahendus edaspidiselt üheselt edaspidi kinnistu omanikel enda kinnistu sihtotstarbelist kasutamist. (iii) Kolmandaks on kavandatav lahendus sisuliselt õigusvastane ka põhjusel, et kavandatud lahendus sisaldab suures hulgas sisemisi vastuolusid Tuleb tähelepanu juhtida mitmetele vastuoludele ja ebakõladele, mis praegust Kehtna valla koostatavat üldplaneeringut tuuleparkide osas iseloomustavad: a) Enne üldplaneeringu koostamist viisil, mis võimaldab meie kogukonna lähedale tuulikuparki rajada, tulnuks Kehtna vallal läbi viia uuringud selle kohta, kas ning kui siis millistel tingimustel ja ulatuses saab tuuleelektrijaama Kehtna valda rajada. Asjas keskset tähtsust omavate oluliste asjaolude välja selgitamata jätmine rikub uurimispõhimõtet (HMS § 6) ja toob kaasa ka olulise kaalutlusvea. Need uuringud peaks hõlmama nii inimese elukeskkonda, omandit ja tervist puudutavat, kui ka looduskeskkonna küsimusi. Oluline on läbi viia reaalne16 uuring (mitte ligikaudne modelleerimine) planeeritava tuulepargiga sarnases tuulepargis (sama tüüpi, sama arv, sarnane paigutus ja sama kõrged tuulikud („Mõjud mida need tuulikud omavad, tuleb reaalselt ära hinnata.“, vandeadvokaat A. Ots. Praegune üldplaneering sellekohaseid uuringuid ega sellest järelduvaid mitmekülgseid analüüse müra leviku osas ei sisalda. Ka Riigikohus on selgitanud, et enne põhimõtteliselt arendusotsuse tegemist tuleb hinnata keskkonnamõju (st sisuliselt mõju).17 Vastupidine lahendus tunnistati õigusvastaseks ja tühiseks.18 Riigikohus on planeeringu kontekstis selgitanud ka järgmist: „Samuti on ebamõislik elektrituulik esmalt valmis ehitada ning asuda alles pärast seda tegelema müraküsimuse lahendamisega. Seepärast rikub kaebaja õigusi juba vaidlustatud detailplaneering, mitte alles hilisem tegevus selle elluviimisel.“19 Kehtna „Valla Vaatlejas“ (01.2022, H. Kalberg ) avaldatud graafikul on selgelt näha, et nii 500m kui ka 2000m kaugusel on tuulikute poolt emiteeritav müra ikka samas suurusjärgus. 1000m kaugusel peab (esitatud graafikust tulenevalt) inimene elama ja magama külmkapi kõrval/külmkapi müratasemes. See ei ole inimese tervise seisukohalt põhjendatud. b) Üldplaneeringu seletuskirjast teostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes nähtuva järgi on tuuleparkide püstitamiseks ette nähtud puhveralad, kusjuures kui looduslike objektide suhtes on välja toodud konkreetsed distantsid, siis elu- või ühiskondlikele hoonetele pole taolist kriteeriumi kehtestatud. Üldplaneeringus ette nähtud distants 1 km eluhoonetest on ebaõige, kuna ei baseeru reaalselt mõõdetud andmetel ja sealt tuleneval põhjalikul analüüsil (vt ülalt müra(tasemega) seotud punkte). Taaskord, kuivõrd nõutud ja sisulised mõju uuringuid ei ole teostatud (vastuolus Riigikohtu poolt antud suunistega) ning tuulikutega kaasnevat põhimõttelist mõju ümberkaudsetele elanikele ei ole nõutaval viisil arvesse võetud, on kavandatud üldplaneeringulahendus selgelt õigusvastane. Sarnaselt vahekauguse määrangu mittepõhjendatusele ei esine üldplaneeringus selgitust selle kohta, millise põhjenduse ja analüüsi kaudu üleüldse on jõutud järeldusele, et meie kogukonna lähedale tuleks tuulikupargi rajamist võimaldada. Üldplaneeringu juurde lisatud KSH aruanne on tuulikuparkide rajamise võimalikkuse hindamise osas vastuolus KSH ERKAS Pärnu Instituut OÜ poolt 2011. aastal Paikuse vallale koostatud analüüsiga 20, mille järgi Eesti sisemaal, k.a Kehtna vallas, sobivad kohad tuuleelektrijaama rajamiseks ebapiisava tuule tugevuse ja energiatiheduse tõttu praktiliselt puuduvad. Kõige esimene tingimus tuuleenergiast elektrienergia tootmiseks on sobiliku tuuleressursi olemasolu. Alal kättesaadav energia sõltub suuresti aasta keskmisest tuule kiirusest. See tähendab, et ühiku kulud tuulegeneraatori poolt toodetud elektrile varieeruvad laialt sõltuvalt asukohast. IRENESE kaardikihid põhinevad teadustulemustel ning on väga oluline, et taastuvenergia objektide arendamisel tehakse otsuseid õigetel alustel ning tuginedes teaduslikule meetodile. Samas üldplaneeringu KSH aruandes ei ole põhjendatud miks on käesoleval etapil arvestamata jäetud tuule kiirus ja seonduvalt lükatud negatiivsete näitajate uuringud järgmisesse etappi, kus pole võimalik enam vaielda selle üle, kas tuulepark tuleb või mitte. IRENES tsoneeringute kaardirakendusel 21 on näha, et T6 kavandatav arendus on madala tuulekiirusega ala. Sisuliselt tuuleenergiaressursilt kõige ebasobivam piirkond Raplamaal. Jääb mõistmatuks, kuidas saavad kaks uuringut olla teineteisega diametraalses vastuolus. (iv) Neljandaks ei ole alevi ja külade elanikele/kinnistute kasutajatele vastuvõetavad tuulepargiga T6 kaasnev looduslike tingimuste pöördumatud muutused looduslikus metsamassiivis Nõlva, Selja, Ahekõnnu ja Järvakandi aladel. Allakirjutanud ei ole mitte mingisugustel tingimustel nõus looduslikku kooslusesse laiaulatusliku tööstusehitiste võrgu rajamisega. Üldpalneeringute menetlemisest tulenevast praktikast22 tuleneb läbivalt, et kui planeeringus näidatud tegevused ja tulenevad mõjud on kohalikule kogukonnale vastuvõetamatud, siis praktikas vastav tuulepargi ala üldplaneeringust eemaldatakse. Vastuvõetamatud tegevused ja tulenevad vastuvõetamatud mõjud keskkonnale (ning tulenevalt kogukonnale) on järgmised: a) Metsamaa raadamine: korvamatu püsiv kahju looduskeskkonnale; tuulekoridoride teke; suurtel aladel laiaulatuslike tuulemurdude teke (sh psüühikale mõjuv visuaalne häiring); taimestiku, loomastiku, linnustiku ja selgrootute (edaspidi asurkonna) planeeringualalt väljatõrjumine – looduslike koosluste hävimine; metsamassiivi kui terviku tükeldamine; inimeste ja asurkonna elukeskkonna seisukorra vastuvõetamatuks muutumine; b) Tööstuse rajamine ja toimimine: looduslike koosluste tasakaalu rikkumine; eri tüüpi asurkondadest tuulikute müra helisagedust mittetaluvate liikide lahkumine. Tulemusena loodusliku keskkonna ökoloogilise tasakaalu lubamatu pöördumatu muutumine; ettearvamatud looduskahjud metsa ökosüsteemis (võimalik kahjurliikide kontrollimatu paljunemine nende arvukust piiravate liikide väljatõrjumisel jms); lisaks teadmata (veel uurimata, metsa tuuleparke on hakatud rajama alles hiljuti) kumulatiivne pikaajaline korvamatu mõju asurkonna liikide arvukusele ja ellujäämisele üldplaneeringu alal ja selle lähialadel; külade pindalast väga suure/ olulise osa looduse pöördumatu kahjustamine; metsaküla kui loodusküla maine ja väärtusliku elukeskkonna hävinemine; lisaks asurkonna müratundlike liikide väljatõrjumisele inimeste ära kolimine eluks sobimatuks muutunud keskkonnast ( Aulepa tuulepargi näitel); metsise ja musta toonekure elu- ja toitumisalade drastiline vähenemine; oluliselt suurem risk elamutele metsatulekahjudest – ladvatule kustutamise oluline raskenemine tuulikupargi aluses metsas kopterite ja vastutulega ; tulenevalt külade metsade tuleohu drastiline suurenemine; suure ohu tekkimine külade teedel liikuvate inimeste eludele ja tervisele võimalikest tuulikuosade irdumisest või torni kollapsist tulenevalt; külas loodusturismi (ettevõtlus) pakkumise võimatuks muutumine (v) Viiendaks ei ole üldplaneeringus piisavalt hinnatud Nõlva, Selja, Ahekõnnu ja Järvakandi alale planeeritavate erinevate projektide kumulatiivset mõju Riigikohtu ning Euroopa Kohtu praktikast tuleneb läbivalt, et hinnata tuleb ka projektide kumulatiivset mõju. Järvakandi alevi vahetusse lähedusse on planeeritud tuulepark pindalaga 781 hektarit. Lisaks on tuulepargi lähedusse planeeritud Rail Balticu trass pindalaga suurusjärgus 265 hektarit. Tuulepargi ligidusse on väljastatud kaks luba (Keskkonnaameti keskkonnaluba nr L.MU/514124 ja nr L.MU/514440) geoloogilisteks uuringuteks (Selja IV uuringuruum ja Selja V uuringuruum). Kumbki uuringuruum pindalaga 24.98 hektarit ehk kokku ca 50 hektarit. Tuulepargi üldplaneeringu koostamisel ei ole nende piirnevate projektide kumulatiivse mõjuga nõuetekohaselt arvestatud. Riigikohus on toonud välja, et oluline on teha kindlaks erinevate tegevuste kuhjuv ehk kumulatiivne mõju ( RKHKo nr 3-3-1-88-15, p 35). Lahendi nr C-141/14 punktis 95 on Euroopa Kohus samuti rõhutanud, et "Euroopa Kohus [on] juba otsustanud, et projekti laadi hindamisel tuleb eelkõige silmas pidada projekti koosmõju muude projektidega. Kui jätta arvestamata projekti kumulatiivne mõju muude projektidega, siis võib see projekt jääda praktikas hindamiskohustusest täielikult kõrvale, samas kui teiste projektidega koos võib see keskkonda oluliselt mõjutada". Sama lahendi punktis 96 on Euroopa Kohus ühtlasi osundanud, et isegi kui kumulatiivne mõju puudub, siis peab selline järeldus tuginema asjakohastele tõenditele. Sellest järeldub, et kumulatiivse mõju üksikasjalik hindamine tuleb läbi viia ka juhul, kui pealtnäha võiks väita, et kumulatiivne mõju puudub. Täiendavalt on Euroopa Kohus lahendi nr C-531/13 punktis 45 selgitanud, et kumulatiivse mõju hindamine ei piirne samalaadiliste projektidega. Seega oleks tuulepargi kumulatiivset mõju pidanud arvestama koos Rail Balticu trassiga ning Selja IV ja Selja V uuringuruumi planeeritavate kaevandustega sõltumata sellest, et tegemist ei ole samalaadiliste projektidega. Kokkuvõtlikult nähtub, et projekti kumulatiivse mõju põhjalik hindamine tuleb igal juhul läbi viia - seda isegi juhul, kui pealiskaudse hinnangu kohaselt kumulatiivne mõju puudub või kui tegemist on erilaadiliste projektidega. Praegusel juhul ei ole tuulepargi projekti kumulatiivset mõju koos selle vahetus läheduses asuvate teiste projektidega hinnatud. Eelnevast tulenevalt on vastuväite esitajad seisukohal, et üldplaneeringu koostamisel on rikutud kumulatiivse mõju hindamise kohustust. Kokkuvõtvalt on üldplaneeringu kehtestamise otsustus haldusakt, mis on õiguspärane üksnes juhul, kui see on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54 lg 1). Eelnev tähendab, et haldusorganil on kohustus võtta arvesse (muuhulgas ka selgitada välja, HMS § 6) ja kaaluda üldplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel kõiki olulisi asjaolusid, õiguseid ja huvisid. Kõnealuse üldplaneeringu lahenduse puhul ei ole selgitatud välja tuulepargiga kaasnevat mõju ümberkaudsetele elanikele (puuduvad nõutavad mõju uuringud, mis on nõutavad nii Riigikohtu kui ka Euroopa Kohtu praktika kohaselt) ning kaasnevat ja kumulatiivset mõju ei ole ka arvesse võetud. Seega tuulepargi T6 rajamine meie kogukonna lähedale on oma olemuselt selgelt õigusvastane, kuna omab ebaproportsionaalselt negatiivset mõju meie tervisele, elukeskkonnale, looduskeskkonnale ning omandile. Senises üldplaneeringus ei ole põhjendatud ka seda, miks tuleks meie kogukonna lähedale tuuleelektrijaama rajamist üleüldse võimaldada ning kuidas on välistatud kahjulikud mõjutused inimeste tervisele ja looduskeskkonnale. Meil on küladesse vaja elanikke, mitte tuulikuid, mis küla arenguvajadusele vastupidiselt inimesi välja tõrjuma hakkavad. Eeltoodud põhjendustel oleme veendunult vastu üldplaneeringus Järvakandi piirkonda tuulepargi T6 kavandamisele ja nõuame tuulepargi T6 maa-ala üldplaneeringu materjalidest eemaldamist. 1 Industrial Wind Turbines : Negative Health Effects ( more evidence ). Kättesaadav: https://www.masterresource.org/wind-turbine-noise-issues/wind-turbine-health-effects-enviro-disease/ 2 Health Effects Related to Wind Turbine Sound, Including Low-Frequency Sound and Infrasound . Kättesaadav: https://link.springer.com/article/10.1007/s40857-017-0115-6 3 Impact of Long -Term Exposure to Wind Turbine Noise on Redemption of Sleep Medication and Antidepressants : A Nationwide Cohort Study . Kättesaadav: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30864815/ 4 Wind turbines causing depression , study suggests . Kättesaadav: https://www.cbc.ca/news/canada/britishcolumbia/wind-turbines-causing-depression-study-suggests-1.1213804 5 Wind turbine closed after showering homes with blocks of ice . Kättesaadav: https://www.telegraph.co.uk/news/uknews/3547074/Wind-turbine-closed-after-showering-homes-with-blocksof-ice.html 6 Tourism blown off course by turbines . Kättesaadav: https://www.berwickshirenews.co.uk/news/tourismblown-course-turbines-2347549 7 Sihtuuringu „Aseriaru tuulepargi tööst tulenev müra“ tulemuste kokkuvõte ja järeldused. Kättesaadav: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/contenteditor/vanaveeb/Keskkonnatervis/fyysikalised_tegurid/mura/Aseriaru_tuulepark__sihtuuring_kokku.pdf 8 WWD-3-100. Kättesaadav: https://www.thewindpower.net/turbine_en_65_winwind_wwd-3-100.php 9 Kättesaadav: https://hendrikson.ee/maps/KehtnaRapla/dokumendid/2021_07_10_Kehtna_%C3%9CP_KSH_lisa_2_Tuuleenergia_alade_kavandamine.pdf 10 Low-frequency noise from large wind turbines . Kättesaadav: https://waubrafoundation.org.au/wpcontent/uploads/2013/06/MollerPedersenReport-2011.pdf 11 Effects of industrial wind turbine noise on sleep and health . Kättesaadav: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23117539/ 12 Sihtuuringu ”Tuulegeneraatoritest tulenev müra” kokkuvõte. Kättesaadav: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/contenteditor/vanaveeb/Keskkonnatervis/fyysikalised_tegurid/mura/Sihtuuring_tuulegeneraatorid.pdf 13 Samas, vt lk 13 joonis 1. 14 https://www.postimees.ee/3792683/tuulepargi-riigikohtus-alistanud-lastearst-hommikul-argates-voin-mura jargi - oelda -mis-suunast-tuul-puhub 15 Wind turbines , solar farms , and house prices . https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0301421521001968#:~:text=The%20results%20suggest%20 that%20the,at%20the%201%25%20significance%20level . 16 https://www.postimees.ee/3793857/suur-ulevaade-kui-palju-on-eestis-tuuleparke-ja-kuhu-neid-juurde-tuleb . 17 RKHKo 3-16-1472 18 Ibid . 19 RTHKo 3-3-1-88-15, p 16 20 Kättesaadav: Paikuse_TP_TP_KSH_aruande_eeln6u.pdf (parnu.ee) 21 Kättesaadav: https://kaur.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=6a3bb0c0732f407db8a83839dff 74aa4&fbclid= IwAR1seu9Bnt6qtjGL-sHJHgTZG_zZDcdNxUmxpn04xPbV_3X_zWDd4yJE96U 22 Kättesaadav: Paikuse_TP_TP_KSH_aruande_eeln6u.pdf (parnu.ee) Alla on kirjutanud T6 lähiümbruse Järvakandi ja piirnevate külade elanikud/kinnisvara kasutajad: Jrk Kinnistu nr/või aadress Kinnisvara kasutajad Allkiri 1 29203:001:0634 Kaja Rodi digiallkirjas 2 29203:001:0022 Karin Lega digiallkirjas 3 26001:002:690 Maarja Lega Digiallkirjas 4 Mari-Liis Lega Digiallkirjas 5 Tauri Taal Digiallkirjas 6 Andres Lega Digiallkirjas 7 29203:001:0220 Regiina Jõhvikas Digiallkirjas 8 26001:002:0670 Thea-Liis Tavast Digiallkirjas 9 Antti Tsiugand digiallkirjas 10 29203:001:0460 Rein Jõhvikas Digiallkirjas 11 Maie Jõhvikas Digiallkirjas 12 29203:001:0510 Ülle Pehk Digiallkirjas 13 Irene Pehk Digiallkirjas 14 29203:001:0470 Jana Kima Digiallkirjas 15 Sille Kima Digiallkirjas 16 Teele Kima Digiallkirjas 17 29203:001:0510 Severiano José dos Santos Junior Digiallkirjas 18 29203:001:0660 Eire Endrekson Digiallkirjas 19 Svetlana Kobin Digiallkirjas 20 29203:001:0230 Jaan Lainurm Digiallkirjas 21 Eddy Lainurm Digiallkirjas 22 29203:001:0280 Sirje Ludvig Digiallkirjas 23 Toomas Välimäe Digiallkirjas 24 Mari-Liis Ludvig Digiallkirjas 25 Kersti Ludvig Digiallkirjas 26 Mihkel Olop Digiallkirjas 27 29203:001:0240 ja 0330 Teevo Muromägi Digiallkirjas 28 29301:001:0366 Henn Heinsoo Digiallkirjas 29 29203:001:0460 Kadri Jõhvikas Digiallkirjas 30 Karl-Robert Jõhvikas Digiallkirjas 31 Maie Raavik Digiallkirjas 32 Markko Riitsalu Digiallkirjas 33 Teet Ruuval Digiallkirjas 34 35 36 37 38 Käesoleva vastuväite lahutamatuks osaks on käesoleva vastuväite füüsiliste allkirjade leht/lehed eraldi panusena LISA 1 Arenduste kaardid Kaardi spetsifikatsioon 1 lehel. Lisa 1. Arenduste kaardid juurde. Võimalikud elamute asukohad Nõlva külas. Endiste peale sõda hääbunud Nõlva küla talude vundamendikohad ja uued arendused. Jrk Kinnistu nr Elamute asukoha ja arenduse iseloomustus Märkused 1. 29203:001:0680 Vanad majaasemed, taastamine, 2tk, elektriliin on vahetus läheduses, omanikul on valikuvõimalus, truubikoht juurdepääsuks täidetud 2. 29203:001:0013 Vanad taluasemed, taastamine, 2tk, ühel on elektriliin lähedal, 2 eraldi arendust 3. 29203:001:0001 Uus arendus koos olemaoleva elektriliitumisega, juurdepääsutee rajatud, elamu koht määratud, tiik rajatud 4. 29203:001:0250 Vana taluase, taastamine, elektriliin mõistlikul kaugusel 5. 29203:001:0660 Uus arendus, elektriliin mõistlikul kaugusel, muldtee ligipääsutee formeerimiseks tasandatud 6. 29203:001:0220 Uus arendus, elektriühendus lokaalne ilma liitumiseta, asukoht ette valmistatud, juurdepääs osaliselt vana EW aegse talutee kaudu 7. 29203:001:0230 Uus arendus, elektriühendus lokaalne ilma liitumiseta 8. 29203:001:0634 Vana taluase ja endise tootmishoone ase, taastamine, 2tk ÜP raames tuuleenergeetika potentsiaalsete alade leidmine on toimunud vastavalt PlanS’ile ning on õigusjärgne. Tuulealade leidmisel on kaalutletud nii elanikele, l ooduskeskkonnale kui ka taristule avalduda võivaid mõjusid ning kasutatud Eestis levinud praktika kohaseid puhvervööndeid, mille lähialas tuuleenergeetikat arendada ei saa. Elamutele seatud 1 km puhvri eesmärgiks on tagada nii objektiivselt mõõdetavate mõjude (nt müra) kui ka subjektiivsete häiringute leevendamine (visuaalne mõju) piirkonna elanikele. Tervisemõjude ja nende leevendamise vajadusega on ÜP koostamisel seetõttu arvestatud. Samuti tuleb nendega arvestada detailplaneeringu ja selle KSH koostamisel. Täiendava puhvri vajadus või muud meetmed inimesele avaldatavate mõjude leevendamiseks tuleb leida tuulepargi detailplaneeringu ja selle KSH käigus. Samuti tuleb tuulepargi reaalse rajamissoovi korral leida kompensatsioonimehha-nismid avalduvate mõjude kompenseerimiseks. Tuuleenergeetika alade leidmine ei mõjuta PS§26 järgset eraelu puutumatust, kuna ei sekku era- ega perekonnaellu PS§26 toodud juhtudel. Nõustume, et tuulikutel võivad olla mõjud inimeste tervisele ja heaolule. Seetõttu on oluline arvestada kaugusega, kui lähedale tuulikuid elamutele lubatakse (1 km). Õigus tervise kaitsele (PS §28) peab olema tagatud ka Kehtna vallas tuulikute kavandamisel. Tuulikud ei tohi ületada õigusaktidega kehtestatud müranorme. Selgitame, et tuulikute paigutamisel potentsiaalsetele tuulealadele tuleb ka müranormidega arvestada ning paigutada tuulikud nii kaugele elamutest, et müranormid oleksid tagatud. Lisaks on seletuskirjas toodud välja vajadus hinnata varjutuse mõju DP KSH raames. Selgitame, et viidatud otsus asjas nr 3-3-1-88-15 on detailplaneeringu kohta. Üldplaneeringu raames leitakse potentsiaalsed tuuleenergeetika alad, mida tuleb lahendada detailsema planeeringuga ning läbi viia kõik ÜP-ga ette nähtud uuringud (sh müra, varjutus, visuaalse mõju analüüs). DP KSH raames võib selguda, et teatud osa leitud tuuleenergeetika alast ei ole võimalik kasutusele võtta. Selgitame ka, et toodud asi nr 3-3- 1-17-14 ei ole kohane näide ( E.T kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ) antud küsimuses. ÜP lahenduses arvestatakse potentsiaalsete eluasemetega Nõlva külas ning seatakse nendele samuti 1 km puhver. T6 tuuleala ulatus väheneb seega ala lääneosas. Selgitame ka, et iga tasandi planeering hindab keskkonnamõjusid antud planeeringu tasandil. ÜP täpsusastmes on müra mõju hinnatud ning müra mõju on arvesse võetud. Müra modelleerimine on kohustuslik tuuleparkide DP KSH raames. Võimalike mõjude kompenseerimiseks on MKM välja töötamas kohaliku kasu meedet. (iii)Planeering ei ole õigusvastane, kuna on jälginud PlanS’ist tulenevat menetlust ja käesoleva planeeringu (üldplaneering) täpsusastet: a) PlanS annab võimaluse olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) asukohavalikuks üldplaneeringu raames ( PlanS §75 lg 1 p 4). ORME asukohavalik arvestab erinevate puhvritega hoonetele ja objektidele, mille juurde tuulikuid rajada ei saa (sh elamud, ühiskondlikud hooned, kaitsealad ja objektid, mälestised, taristud jms). Selgitame, et ÜP ei pane paika täpseid tuuleparkide asukohti, tuulikute tüüpe ega kõrgusi. Selle jaoks on eraldi ette nähtud detailsem lahendus (DP) ja selle juurde kuuluv keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Teie väljatoodud aspekte hinnataksegi täpsema lahenduse väljatöötamisel. b) Selgitame, et 1 km puhver täidab nii empiiriliselt mõõdetavate mõjude (nt müra, varjutus) kui ka subjektiivsete häiringute (nt häiritus tuulikutest) leevendamise rolli. Antud analüüsi raames on leitud tuuleenergeetika arendamiseks võimalikud sobivad alad. Alade piires saab hakata kaaluma, kuidas on tuulikuid võimalik paigutada. Leitud aladel ei pruugi seega olla võimalik paigutada tuulikuid vahetult ala piirile juhul, kui DP raames läbiviidavad mürauuringud näitavad, et müra normtasemed ei ole saavutatavad. Sisuliste uuringute vajadus on välja toodud ÜP seletuskirjas ja need on detailse planeeringu koostamisel kohustuslikud. c) Selgitame, et vastavalt Riigikoh tu lahendile 26.05.2021 nr 3-17-2013 on taastuvenergia tootmine oluline avalik huvi ning see teenib loodusvarade säästliku kasutamise ning säästva arengu eesmärke. Tuuleenergia tootmise võimalusi kaaludes tuleb arvestada riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega. Omavalitsus peab üldplaneeringus arvestama avalikuga huviga ning seetõttu on ÜP raames läbi viidud tuuleparkide kui olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukohavalik. Info selle kohta on toodud ptk 6.5.8 ja tuulealade leidmisele keskendub KSH lisa 2. Juhime tähelepanu, et viidatud töö aastast 2011 toob välja tuulekiiruse 10 m ja energiatiheduse 30 m kõrgusel. Selgitame, et tuuleolud erinevad erineval kõrgusel maapinnast. Kuna Kehtna valla alal kavandatakse kõrgemaid tuulikuid kui Teie allikas on toodud, ei ole võrdlus kohane. Irenes projekti järgi (andmed allalaetavad : https://www.arcgis.com/home/item.html?id=6d32cfef4a5b42b5bbf35fbaefc0c566 ) on vallas tuulekiiruseks nt 100 m kõrgusel 4,7…7,3 m/s. Tuulikuid on seega võimalik valla territooriumil kaaluda. Samuti palume tuuleolude info saamiseks tutvuda Euroopa tuuleatlasega: https://map.neweuropeanwindatlas.eu/ d) ÜP KSH lisas 2 toodud põhimõte on korrektne: ÜP raames leitakse potentsiaalselt sobivad alad, kus on valla territooriumil võimalik kaaluda edaspidi tuuleparkide kavandamist. Selgitame, et üldplaneeringus väljaselgitatud alad ei realiseeru tõenäoliselt täies ulatuses: ÜP näeb ette mitmeid uuringuid ja analüüse, mille tulemusel ei ole tõenäoliselt võimalik kogu ala kasutusele võtta. Seega ei ole põhjendatud väide, et Järvakandi alevi lähedusse rajatakse tuulepark pindalaga 781 ha. Samuti ei anna ÜP õigustatud ootust arendajale, et leitud tuuleala on realiseeritav. Nõustume, et projekti kumulatiivsete mõjudega tuleb arvestada ja kumulatiivseid mõjusid tuleb hinnata iga konkreetse tuulepargi KSH raames. Sealjuures tuleb arvestada võimalikke koosmõjusid nii teiste tuuleparkide kui muude olulist keskkonnamõju omavate objektidega, 11. Multiland OÜ 18.03.2022 Nr 7-6/2020/220-97 Kehtna valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 02.08.2021 - 10.09.2021 (edaspidi: Koostatav Üldplaneering ). Planeerimisseaduse ( PlanS ) §82 lg 2 kohaselt on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamusi. Multiland OÜ (registrikood: 10815803: edaspidi: Multiland ), esitab järgnevad ettepanekud: Maakasutuse piirangud Multilandile kuuluvad Kehtna vallas järgnevad kinnistud (edaspidi: Kinnistud ): Kinnistu nimi Katastrinumber 3222537 29203:003:0092 Ojalaane 29203:003:1160 Vastavad kinnistud on Koostatava Üldplaneeringu järgi määratud kuuluvaks rohevõrgustiku alale. Kinnistute rohevõrgustiku koosseisu määramine seab kinnistu omanikele täiendavaid piiranguid maa-ala kasutamiseks. Multiland OÜ on ettevõte, mille põhitegevusala on metsamajandamine ja Koostatava Üldplaneeringuga planeeritavad piirangud Kinnistutel piiravad Multiland OÜ ettevõtlusvabadust. Kui vastavate Kinnistute rohevõrgustikku määramine on vältimatu, siis kuidas on planeeritud hüvitise maksmine Kinnistute omanikule? ETTEPANEK: Mitte määrata Kinnistuid Koostatava Üldplaneeringuga rohevõrgustiku koosseisu! Juurdepääsu planeerimine PlanS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike üldise asukoha ja nendega seotud kitsenduste küsimused üldplaneeringus. Multilandi kinnistule 3222537 (katastrinumber: 29203:003:0092) puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Multilandi äritegevuseks on metsa jätkusuutlik majandamine, mille üks osa on jooksev metsakorraldus. Pidev metsakorraldus eeldab mõistliku ligipääsu Kinnistutele, näiteks metsa sanitaarse seisundi hindamiseks. ETTEPANEK: Koostatava Üldplaneeringuga võimaldada kinnistule 3222537 (katastrinumber: 29203:003:0092) vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Antud kinnistud asuvad maakonna-planeeringuga määratud rohelise võrgustiku alal. Üldplaneeringu raames täpsustatakse rohevõrgustiku ulatust, kui teatud alal rohevõrgustik ei täida enam oma eesmärke. Nimetatud kinnistutel toimib rohevõrgustik aga ka käesolevalt, mistõttu puudub alus neid välja arvata rohelise võrgustiku alalt. Selgitame ka, et rohevõrgustiku alal ei sea ÜP piiranguid metsamajandamisele, mistõttu kinnistustel paiknev rohevõrgustik ei piira nimetatud ettevõtlusvabadust. Juurdepääsutee kavandamine ei ole ÜP teemaks. Kehtna valla ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine Jrk nr Kooskõlastaja / kirja laekumise kuupäev ja nr Kooskõlastus / mitte kooskõlastus V alla seisukoht 1. Kaitseministeerium 28.01.2022 nr 7-6/2020/220-73 Kaitseministeerium kooskõlastab Kehtna valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta. - 2. Maa-amet 01.02.2022 nr 7-6/2020/220-76 Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS ) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS ) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Seisuga 27.01.2022 asuvad Kehtna valla territooriumil osaliselt või täielikult 21 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat, 8 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning menetluses on kaks kaevandamisloa taotlust. 1. Joonistele on märgitud korrektselt maardlad seisuga 08.06.2020. Joonistel ja kaardirakenduses . Eelnõu on korrektselt märgitud maardlad ja mäetööstusmaad kehtivate lubadega mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele, kuid kaardirakenduses Tugiplaan on mäetööstusmaa määramisel pigem järgitud katastriüksuse sihtotstarvet. Palume viia andmed omavahel kooskõlla või lisada selgitus, miks kaardirakenduses Tugiplaan olev mäetööstusmaa erineb ülejäänud üldplaneeringus kujutatud mäetööstusmaast. 2. Seletuskirja peatükis 5.4 Tootmise maa-ala (T) on üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste all kirjeldatud (tsiteerin): „Negatiivset mõju omava (õhusaaste, müra, kiirgus, vibratsioon, ebameeldiv lõhn ning ohtu suurendava, liiklussageduse kasv) tootmisega maad planeerida elamu- ja puhkealadest piisavasse kaugusesse, et tagada mõju leevendav puhvervöönd“ ning „Tundlike aladega piirnemisel on tootmismaa arendaja kohustus häiringute leevendamiseks rajada kaitsehaljastus tundliku ala ning tootmismaa vahele. Kaitsehaljastus kavandatakse häiringu tekitaja s.o tootmisettevõtte maa-alale. Ülenormatiivse müra leevendamiseks peab kaitsehaljastus olema vähemalt 50 m lai. Soovitatav on kasutada segapuistut (okas- ja lehtpuud)“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist 4.4.2.1 Tööstusmüra). Selgitame, et negatiivset mõju omavaks tootmiseks võib loetelu järgi pidada ka kaevandamist. Märgime, et tootmismaa võib olla suur ja lai ning konkreetne allikas, mis tundlikele aladele negatiivset mõju põhjustab, võib asuda juba piisaval kaugusel (õigusaktide kohaseid normväärtusi häiring ei ületa), et kaitsehaljastuse või muu leevendusmeetme rajamine ei ole vajalik. Märgime, et häiringute leevendamiseks on erinevaid meetodeid, mitte ainult kaitsehaljastuse rajamine. Palume täpsustada, et tootmistegevuse piirnemisel tundlike aladega tuleb selgitada välja võimaliku keskkonnamõju esinemine ja ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Kui leevendavaks meetmeks on kõige sobilikum kaitsehaljastuse rajamine, siis täpsustada, millistele kriteeriumitele see peab vastama, et häiring õigusaktide kohaseid normväärtusi ei ületa. Puhvervööndi täpne ulatus peaks selguma hinnangu alusel. Alternatiivselt palume lisada seletuskirja peatükki 5.4 Tootmise maa-ala (T) ja KSH aruande peatükki 4.4.2.1 Tööstusmüra seletuskirja leheküljel 17 toodud märkus (tsiteerin) „Tootmisaladena ei arvestata mäetööstuse alasid, mida loetakse planeeringu järgi mäe-või turbatöötuse maa-alaks“. Palume seletuskirja ja KSH aruannet täpsustada. 3. Seletuskirja peatükis 5.5 Mäetööstuse (TM) ja turbatööstuse maa-ala (TR) on üldiste kasutus- ja ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin): „Hea elukeskkonna säilitamise nimel tuleb eelistada maardlate kasutuselevõtmist asustatud aladest (tiheasustusala, elamu- ja puhkealad) eemal“ ja „Maardlate avamisel tuleb teed säilitada vähemalt endises seisundis ja tagada juurdepääsuvõimalused. Teede seisundi hoidmine on kaevandamisest huvitatud osapoole kohustus. Teede seisund fikseeritakse enne maardla avamist“. Selgitame, et asustatud aladest eemal on võimalik maardlat kasutusele võtta vaid juhul, kui maavara seal asub . Lisaks on ebaselge, kui kaugel on „eemal“. Maa-amet nõustub täiendusega, et võimalusel välditakse maavara kaevandamist asustatud alade vahetus läheduses. Selgitame ka, et Keskkonnaamet ei käsitle kaevandamislubade andmise ja muutmise menetluses väljaspool mäeeraldist ja mäeeraldise teenindusmaad asuvate teede kandevõimet, liikluskoormust, avalikel teedel transpordiga kaasnevaid keskkonnahäiringuid. Transpordiga kaasneva avalike teede kandevõime tõstmise ning keskkonnahäiringute vähendamise meetmeid ei lisata maavara kaevandamise keskkonnaloa kõrvaltingimustesse . Teede valdajad (riik, KOV) peavad arvestama teede remondil karjääridest materjali veol kaasneva liikluskoormusega ning vajadusel sõlmima kaevandajaga eraldi kokkulepped teede kasutamise kohta. Seejuures tuleb kõiki raskevedudega seotud liiklejaid käsitleda võrdselt. Palume seletuskirja lähtuvalt eeltoodust täpsustada. 4. Kaardirakenduse Eelnõu ning joonise Maakasutusplaan järgi jäävad maardlad põllumajandus- ja metsa maa-alale (MP/MM). Seletuskirja peatükis 5.17 Põllumajanduse (MP) ja metsa (MM) maa-ala on üldiste kasutus- ja ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin): „Kui põllumajanduse ja metsa maa-alad kattuvad teiste väärtustatud aladega – nt väärtuslikud maastikud, miljööväärtuslikud alad, rohevõrgustik, maardlad – tuleb arvestada vastavalt aladele seatud tingimustega“. KSH aruande peatükis 4.5.4 Mõju ettevõtlusele on kirjeldatud (tsiteerin): „Soodustamaks ettevõtlust võib hajaasustusalal põllumajanduse ja metsa maa-alale rajada äri- ja tootmisettevõtteid ning muu otstarbega hooneid ja rajatisi juhul, kui need järgivad üldplaneeringus toodud laiemaid põhimõtteid ning soovitud juhtotstarbele vastavaid tingimusi“. Selgitame, et üldised maardlate aladel kehtivad tingimused seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus puuduvad, sh üldine tingimus, mis selgitaks, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Püsiva iseloomuga ehitiste ja rajatiste ehitamise tingimus ammendatud maavaraga aladele on lisatud vaid tuuleparkide ja päikeseparkide kohta. Selguse mõttes, kuna seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus ei ole märgitud, mis tingimused üleüldiselt maardlate aladel (näiteks aladel, mis ei kattu mäetööstusmaaga või turbatööstusmaaga) kehtivad, siis palume täpsustada, et maardlate aladel tuleb lähtuda MaaPS-st tulenevatest tingimustest. 5. Seletuskirja peatükis 6.2.3 Kultuuriväärtuslikud objektid on kultuuriväärtuslike objektide kaitse- ja kasutustingimuste all kirjeldatud (tsiteerin): „Kultuuriväärtuslikud puud (nt pärimus- ja hiiepuud) säilitada“. Selgitame, et kui maardlal kasvava puu puhul on tegu muinsuskaitseseaduse mõttes kaitstava objektiga või looduskaitseseaduse mõistes kaitstava looduse üksikobjektiga, on puu kaitstud. Kaevandamisloa taotluse menetluse käigus kaalub loa andja kaevandamisega kaasnevaid mõjusid, vajadusel algatab keskkonnamõju hindamise ja sätestab loas täiendavate tingimustena leevendavad meetmed. Märgime, et maavara kaevandamiseks on tarvis maavara kattev taimestik ja pinnasekihid eemaldada koos kõigi sellele jäävate elementidega, seega halvendab seletuskirja sõnastus maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja üldplaneering on vastuolus MaaPS §-ga 14. Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et maardla alal asuvad kultuuriväärtuslikud puud tuleb võimalusel säilitada või märkida, et maardlatega kattuvatel aladel, kuhu on antud või taotletakse maavara kaevandamise keskkonnaluba, on taimestiku eemaldamine lubatud. 6. Kaardirakenduse Eelnõu ja joonise Maakasutusplaan järgi asuvad maardlad rohelisel võrgustikul. Seletuskirja peatükis 6.3.1 Roheline võrgustik on rohelise võrgustiku kasutamistingimuste all märgitud (tsiteerin): „Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik ühe kinnistu piires kompaktselt paikneva hoonete ansambli juures. Seni hoonestamata kinnistutel on uusi hooneid võimalik kavandada tugialal juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 400 m tagamaks ulukite vaba liikumise“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist 4.1.4 Mõju rohelisele võrgustikule) ning „Maavarade kasutamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine pärast majandustegevuse lõppemist“ ja „Rail Balticu trassil on ökodukti toimivuse tagamiseks on oluline säilitada ökodukti suudmete piirkonnas looduslikud kooslused ja mitte takistada loomade liikumist. Ökodukti suudmete piirkonnas ei tohi rajada piirdeaedu ja muid ehitisi/rajatisi, mis takistaksid loomade liikumist ökoduktile . Ökoduktide suudmealadel ei tohi muuta olemasolevat maakasutust (muuta maakasutuse sihtotstarvet) tehislikumas suunas va ökodukti rajamise vajadust põhjustava taristuobjekti rajamiseks“ ja „Maavarade kaevandamist tuleb ökoduktide suudmealadel vältida“ (sarnased mõtted leiab ka seletuskirja peatükist 8 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE TULEMUSTEGA ARVESTAMINE ja KSH aruande peatükkidest 4.1.4 Mõju rohelisele võrgustikule ja 5 Keskkonnameetmed). KSH aruandes on lisatud ka (tsiteerin): „Kehtna valla puhul puudub kattuvus maardlate ja kavandatavate ökoduktide suudmealade osas, seega ei ole oodata, et piirang halvendaks maavarale juurdepääsu“. Selgitame, et maavarale juurdepääsuks on vajalik muuta maakasutuse otstarve mäetööstusmaaks, maavara katvad pinnasekihid ja taimestik eemaldada, mille järel on võimalik maavara maapõuest väljata. Samaaegselt ei ole võimalik ehitada hooneid ja rajatisi ning tagada maavarale juurdepääs. Hoonete alt ja hooneid ümbritsevalt alalt maavara kaevandamine võimalik ei ole. Maardla alale ehitatud ehitis kasutab maapõue tuge, mida võimaldab maapõue osa, mis on maavarana arvel maardlas. Maavara ja seda katva pinnase maapõuest väljamise korral kaoks ehitisel ehituslik maapõuetugi. Seega piirkonnas, kuhu on ehitis ehitatud, ei ole võimalik maavara kaevandada ehk olemasoleva olukorraga võrreldes maavarale juurdepääs halveneb. Ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste rajamine maardlatega kattuvatele aladele on võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Palume seletuskirja sõnastust täpsustada, et maardla alal hoone või rajatise ehitamine on võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba, vastasel juhul halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS §-ga 14. Lisaks selgitame, et maastikuilmet ei ole võimalik kaevandatud aladel endiseks täielikult taastada. Tagamaks juurdepääsu maavarale palume seletuskirjas täpsustada, et maardlatega kattuvatel aladel, kuhu taotletakse või kuhu on antud maavara kaevandamise keskkonnaluba, on maastikuilme muutmine lubatud. Jääb selgusetuks, miks maavarade kaevandamise vältimist seega üldse mainitakse, kui ökoduktid ei asu maardlal. Selgitame, et Maa-ametile on 09.08.2021 kirjaga nr 16-6/19-3201-050 edastatud kooskõlastamiseks Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Ülemiste–Kangru“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu, kus on ökoduktide osas kirjeldatud sarnaseid piiranguid, kuid lisatud (tsiteerin): „Neil piirangutel puudub hetkel igasugune seadusandlik alus. Tegu on seega pelgalt soovitustega. Perspektiivis peaks Keskkonnaamet otsustama, millised tegevused on lubatud ja millised mitte“. Palume ökoduktide jt suurulukite läbipääsude asukohtade ja kaitsevööndite määramisel arvestada ka maavara kaitse põhimõtetega ja käsitleda käesolevas punktis nimetatud piiranguid soovitustena. Maavara geoloogilise uuringuloa ja kaevandamisloa menetluses on otsustajaks Keskkonnaamet, kes vastavalt vajadusele küsib arvamusi. Palume eelpool nimetatud ökodukte puudutavad tingimused lisada soovitustena või eemaldada. Palume seletuskirja ja KSH aruande eelnõud lähtuvalt eeltoodust täiendada ja täpsustada. 7. Kaardirakenduse Eelnõu ja joonise Maakasutusplaan järgi asuvad maardlad rohelisel võrgustikul. Seletuskirja peatükis 6.3.1 Roheline võrgustik on rohelise võrgustiku kasutamistingimuste all märgitud (tsiteerin): „Rohelise võrgustiku alal asuva põllumajanduse ja metsa maa-ala olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Vajadusel tuleb leida asenduskoridor. Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel tuleb viia läbi keskkonnamõju hindamine või eksperthinnang. Juhul, kui päikeseparkide kavandamisega muudetakse maa sihtotstarvet tootmismaaks, ei kaasne sellega õigust rajada hooneid“. Maa-amet ei nõustu üldplaneeringu sõnastusega, mille kohaselt tuleb rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel igakordselt läbi viia keskkonnamõju hindamine või eksperthinnang. Maa-amet nõustub seletuskirja täpsustustega, mis viitavad, et rohelise võrgustiku toimimist hinnatakse maardlale kaevandamisloa andmise menetluse korral keskkonnamõju eelhinnangu koostamise osana või kui otsustatakse keskkonnamõju hindamine läbi viia, siis selle raames. Kaevandamisloa andja kaasab kaalutlusotsuse tulemusena vajadusel eksperdi ja määrab uuringute sisu ja mahu või algatab keskkonnamõju hindamise ehk siis igakordset nõuet eksperthinnangu või keskkonnamõju hindamise koostamiseks ei ole. Igakordselt keskkonnamõju hindamise või eksperthinnangu tellimisega seotud kulud on dubleerivad ja ebaproportsionaalsed lisakulud, kuna kaasneda võivate keskkonnahäiringute esinemist ja nende mõju, sh mõju rohevõrgustikule, hinnatakse loa taotluse menetluses Keskkonnaameti poolt, kes vajadusel algatab keskkonnamõju hindamise ja juhib selle läbiviimist. Seletuskirjas olev sõnastus viitab kaevandamiseks igakordse keskkonnamõju hindamise või eksperthinnangu läbi viimise kohustusele, mis halvendab dubleerivate ja ebaproportsionaalsete lisakulude tõttu maavarale juurdepääsu ja on vastuolus MaaPS §-ga 14. Palume seletuskirja täpsustada. 8. Kaardirakenduse Eelnõu ja joonise Maakasutusplaan järgi asuvad maardlad väärtuslikul põllumajandusmaal. Seletuskirja peatükis 5.1.2 Hajaasustusala on üldiste kasutus- ja ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin): „Väärtuslikele põllumajandusmaadele võib kavandada üksikut elamut, arvestada tuleb täiendavate tingimustega (vt ptk 6.3.4.)“. Seletuskirja peatükis 6.3.4 Väärtuslikud põllumajandusmaad on väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste all märgitud (tsiteerin): „Vältida elamualade (v.a üksikelamute) rajamist väärtuslikule põllumajandusmaale. Üksikelamute rajamisel paigutada ehitised eelkõige olemasoleva tee äärde ja kõlviku piirile, vältides põllumassiivide tükeldamist. Uute teede rajamist võimalusel vältida, juurdepääs ehitisele lahendada eelkõige olemasolevaid teid kasutades. Kui juurdepääsuks tee rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on vältimatu, rajada tee viisil, mis põllumassiivi kasutust võimalikult vähe kahjustaks“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist 4.2.1 Mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele). Selgitame, et ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste rajamine maardlatega kattuvatele aladele on võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Palume seletuskirja ja KSH aruande eelnõu sõnastust täpsustada. Maa-amet ei kooskõlasta 11.01.2022 kirjaga nr 7-6/2020/220-60 edastatud Kehtna valla üldplaneeringu lahendust. Palume täiendada ja täpsustada planeeringu materjale vastavalt eelpool toodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist kooskõlastamiseks Maa-ametile. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. Selgitame, et kaardirakendus Tugiplaan on tänaseks lõpetatud planeeringuetapp ning selles enam parandusi ei tehta. Tugiplaani paranduste tegemine lõpeb LS ja KSH VTK avalikustamisega valla kodulehel. Tugiplaani eesmärk oli kaardistada olukord vallas planeeringu koostamise alguses, mistõttu tugiplaani ja planeeringu eskiisi rakenduse sisu võibki erineda. Tugiplaan ei ole planeeringu kehtestatavaks kaardiks (või kaardikihtideks). Selgitame, et üldplaneeringu juhtotstarvete järgi kuulub kaevandamine mäetööstuse või turbatööstuse maa-ala juhtotstarbe alla: Mäetööstuse maa-ala on karjääri või kaevanduse maa või turbatootmisala , mis on mõeldud maavara väljamiseks ja töötlemiseks ning millele võib rajada selleks tegevuseks vajalikke hooneid või rajatisi. Vajadusel võib kavandada mäetööstusega seotud jäätmete käitlemiseks hooneid või rajatisi. Kuna planeering toob eraldi antud maa-alad välja, ei ole planeeringu täpsustamine vajalik. Muudame sõnastust järgmiselt: Hea elukeskkonna säilitamise nimel eelistada nende maardlate kasutuselevõtmist, mis ei asu asustatud alade (tiheasustusala, elamu- ja puhkealad) vahetus läheduses. Oleme teadlikud, et Keskkonnaamet ei käsitle kaevandamislubade andmisel teede kandevõimet. Jääme samas toodud tingimuse juurde, kuna see annab vallale aluse läbirääkimiseks kaevandamisest huvitatud osapoolega. Parandame sõnastust: Teede seisundi hoidmine on KOV huvi, seega on eelistatud kaevandamisest huvitatud osapooled, kes teede seisundi hoidmisse panustavad. 4. Selgitame, et maardlate kasutuselevõtmise tingimused on praegu toodud ptk 5.5 Mäetööstuse (ja turbatööstuse maa-ala juures, kuid üheselt mõistetavuse huvides koostame eraldi maavarade peatüki ( ptk 6 Suunatavad teemavaldkonnad juurde). Lisame tingimuse, et maardlate aladel püsiva iseloomuga ehitiste ehitamissoovi korral tuleb lähtuda kehtivast MaaPS’st või MaaPS alusel saadud muu sisu ga kooskõlastusest või loast. 5. Sõnastame tingimuse vastavalt ettepanekule: maardla alal asuva i d kultuuriväärtuslik ke pu i d (nt pärimus- ja hiiepuud ) säilitada võimalusel. 6. Maardlad võivad kattuda erinevate üldplaneeringuga määratud väärtustega. Väärtuse kattumisel (nt roheline võrgustik ja maardlad) tuleb lähtuda mõlema teemavaldkonna tingimustest. Kuna oleme eespool võtnud seisukoha, et koostame eraldi peatüki maavarade osas, lisame maavarade peatükki ka tingimuse : maardlate aladel püsiva iseloomuga ehitiste ehitamissoovi korral tuleb lähtuda kehtivast MaaPS’st või MaaPS alusel saadud muu sisu ga kooskõlastusest või loast. Võtame teadmiseks. Planeering arvestab sellega, et kaevandamisjärgne maastikuilme ei saa olla võrdväärne kaevandamis-eelsega. Planeeringust eemaldatakse tingimus Maavarade kaevandamist tuleb ökoduktide suudmealadel, kuna kattuvus maardlatega puudub. 7. Selgitame, et tingimuse eesmärk ei ole dubleerida juba olemasolevaid protsesse. Kuna kaevandamise puhul on keskkonnamõju välja-selgitamiseks vajalik teha kas eelhinnang või keskkonnamõju hindamine, lisame selgituse: kaevandamise korral eelhinnang või keskkonnamõju hindamine . 8. Maardlad võivad kattuda erinevate üldplaneeringuga määratud väärtustega. Väärtuse kattumisel (nt väärtuslik põllumajandusmaa ja maardlad) tuleb lähtuda mõlema teemavaldkonna tingimustest. Kuna oleme eespool võtnud seisukoha, et koostame eraldi peatüki maavarade osas, lisame maavarade peatükki ka tingimuse : maardlate aladel püsiva iseloomuga ehitiste ehitamissoovi korral tuleb lähtuda kehtivast MaaPS’st või MaaPS alusel saadud muu sisu ga kooskõlastusest või loast. 3. Maaeluministeerium 26 .0 1 .202 2 nr 7-6/2020/220- 71 nr 7-6/2020/220- 72 Maaeluministeerium on nõus Kehtna valla üldplaneeringus kavandatud põllumajandusmaa, seal hulgas väärtusliku põllumajandusmaa, kasutuse kohta seatud tingimuste ja põhimõtetega. Maaeluministeerium kooskõlastab Kehtna valla üldplaneeringu ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu märkusteta. Täname Kehtna valla üldplaneeringu koostajaid ja vallavalitsust senise hea koostöö eest ja kinnitame, et Maaeluministeerium on ka edaspidi valmis tegema igakülgset koostööd, et saavutada üldplaneeringu elluviimisel parimad lahendused maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks. - 4 . Keskkonnaamet 04.02.2022 nr 7-6/2020/220-7 8 Keskkonnaamet on tutvunud ÜP ja KSH aruande eelnõudega ning on välja toonud asjaolud, millega palub võimalusel arvestada. Keskkonnaamet annab kooskõlastuse vaid Keskkonnaameti pädevuse ulatuses. Arvestades eeltoodut ning tuginedes PlanS § 4 lg-le 4, § 85 lg-le 1 ja 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-le 40, Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” § 3 p-le 2 ning Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine” lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduseosakonna põhimäärus” p-de 2.4.2 ja 2.4.3 alusel kooskõlastab Keskkonnaamet Kehtna valla ÜP ja KSH aruande eelnõud. Keskkonnaamet toob järgnevalt välja täiendavad märkused ja tähelepanekud, millega palub ÜP ja KSH aruande eelnõus võimalusel arvestada. 1. ÜP seletuskirja punkti 6.3.1 alapunkti 15 (lk 64) puhul tuleks täiendada parema mõistmise mõttes selgitust, et ökoduktide jt suurulukite läbipääsude toimimiseks on oluline, et läbipääsude suudmealadel ja neid ümbritsevatel elupaikadel oleks tagatud loomadele soodne ja inimtegevusest võimalikult vähe häiritud keskkond. Seetõttu kehtestatakse planeeringuga ökoduktide ümber 500 m raadiuses kaitsevöönd. 1.1 Keskkonnaamet on seisukohal, et sama alapunkti juurde tuleks lisada ka punkt, mis käsitleb jahipidamise keeldu kaitsevööndi ulatuses. Jahikeelualad määratakse ÜP järgselt kohapõhiselt ja maastikus selgelt eristuvate piiridega. 1.2 Palume alapunkti 15.3 (lk 64) osas korrigeerida sõnastust rangemaks: „Maavara kaevandamine ökodukti piiranguvööndis on keelatud. Kaevandustegevusega kaasneb oluline häiring ja karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada ökodukti toimimist.“ 2. Kehtna valla ÜP KSH aruande lisas 2 „Kehtna valla üldplaneeringus tuuleenergia arendusalade kavandamine ja kaasnevad mõjud“ punktis 2.1.4 (lk 9) on alusmaterjalina välja toodud „Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (seisuga 28.06.2021). Informeerime, et nüüdseks on kõnealuseid soovitusi täiendatud (seisuga 10.11.2021). Soovitame täiendatud juhendiga arvestada ÜP ja KSH aruande eelnõus puhvrite määramisel eri liigirühmade ja kaitstavate loodusobjektide puhul. 3. KSH aruande punktis 2.1 tabelis 1 (lk 15) on kirjas, et kaitsmata põhjaveega aladel ei ole lubatud reovee immutamine. Sama lause on kirjas KSH aruande punktis 4.1.5.1 (lk 59). Juhime tähelepanu sellele, et reovett ei tohi suublasse ega pinnasesse immutada, olenemata põhjavee kaitstusest piirkonnas. Reovesi on olmes, tööstuses või muus tootmises tekkinud vesi, mis ületab kehtestatud heite piirväärtusi ja mida tuleb enne suublasse juhtimist puhastada (veeseadus ( VeeS ) § 20). Heitvee hajutatult pinnasesse immutamist reguleerib keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8. Reovesi tuleb enne immutamist puhastada, lähtuvalt põhjavee kaitstuse astmest. Palume ÜP ja KSH aruande sõnastust täiendada. 4. KSH aruande punktis 4.1.5.2 (lk 61) on kirjas, et Järvakandi põhjaveemaardla põhjaveevaru on kinnitatud kuni 2021 aasta lõpuni. Järvakandi uus põhjaveevaru on kinnitatud keskkonnaministri 27.12.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/525 „Järvakandi alevi põhjaveevaruga ala põhjaveevaru kehtestamine“. Järvakandi Silur-Ordoviitsiumi põhjaveevarud on kinnitatud kuni 31.12.2046. Põhjavett tohib kinnitatud põhjaveevaru alusel võtta Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi veekihist 1300 m3 ööpäevas (tootmisvesi 1000 m3/ööpäevas ja joogivesi 300 m3/ööpäevas). Palume KSH aruandes täiendada kinnitatud põhjaveevaru kohaseid andmeid. 5. Kehtna valla ÜP kaardirakenduses on veega varustav ühisveevärgi puurkaev (katastrinumber 8213) märgitud tootmismaal asuvaks, kuigi see peaks olema tehnoehitise maa-ala. Keskkonnaregistris on Ingliste puurkaevu sanitaarkaitse ala ulatuseks märgitud 25 m, sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud ( VeeS § 151 lg 2). Palume võimalusel korrigeerida mainitud ebakõla. 6. ÜP seletuskirja punktis 6.5.1 (lk 75) ja KSH aruande punktis 4.1.5.1. (lk 59) on kirjas, et Ingliste külas on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava andmetel planeeritud rajada reovee puhastamiseks kompaktpuhasti, kaardil puudub planeeritava reoveepuhasti asukoht. ÜP peab arvestama ka planeeritava reoveepuhasti asukohaga ja määrama selleks tehnoehitise maa-ala. Palume võimalusel ÜP kaardile lisada planeeritava reoveepuhasti asukoht Ingliste külas. 7. Järvakandi alevi puhastusseadme projekteeritud reostuskoormus on 2100 ie (Kehtna valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava andmetel) ja seega kujuneb reoveepuhasti kuja ulatuseks 150 m (keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ § 4). Reoveepuhastist põhja poole on kavandatud väikeelamu maa-ala (EV), mis jääb osaliselt reoveepuhasti 150 m ulatusega kuja sisse. Kanalisatsiooniehitise kuja on kõige väiksem lubatud kaugus elamust ning majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevust ( VeeS § 134 lg 1). Seega ei tohi kavanda reoveepuhasti kujasse elamuid. Lisaks juhime tähelepanu, et kanalisatsiooniehitise kuja määratakse eraldi igale reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise protsessi tehnoloogilisele osale ning kuja ulatust arvestatakse kanalisatsiooniehitise hoone välisseinast või rajatise või seadme välispiirjoonest ( VeeS § 134 lg 4 ja 5). Palume ÜP seletuskirja ja KSH aruannet täiendada. 8. ÜP lisas, Kaerepere aleviku kaardil, on ühisveevärgi puurkaevust (Saunaküla kaev, katastrinumber 9232) loode suunas kavandatud väikeelamu maa-ala (EV). Juhime tähelepanu, et Saunaküla puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Elamute rajamisel tuleb arvestada, et puurkaevu sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud ( VeeS § 151 lg 2). 9. KSH aruande punktis 4.2.3 (lk 75) on kirjutatud: „Asjakohane on seega üldplaneeringu seletuskirja lisada märkus, et tuuleenergia arenguala kattumisel maardla alaga on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist.“ ÜP seletuskirja punktis 6.5.8 (lk 79) on kirjutatud: „Maardlate alal on tuuleparkide kavandamine võimalik vastavalt rajamissoovi ajal kehtivatele õigusaktidele. Tuuleparkide kavandamine on üldjuhul võimalik alles peale maavaravaru ammendamist.“ Praegu kehtivat seadusandlust arvestades oleks Keskkonnaameti hinnangul õigem lähtuda KSH aruandes toodud selgitusest. Maardla aladele tuuleparkide lubamine eeldab maapõueseaduse muutmist. 10. ÜP seletuskirja punktis 5.4 (lk 33) soovitame täiendada alapunkti 4.1 valdavate tuulte suundade infoga. Eestis on valdavaks tuuleks edelatuuled, seega kannavad edelatuuled käitistest tulenevaid saasteaineid, müra ja lõhnaaineid tekkekohast valdavalt kaugemale kui teiste ilmakaarte tuuled. 11. ÜP seletuskirja punktis 5.5 (lk 35) soovitame täiendada alapunkti 2 ja lisada võimalusel juurde elamute ja maardlate vaheline vähim kaugus. Turbamaardla rajamisel soovitame arvestada ka tuuleerosiooni võimalikkuse tõttu valdavate tuulte suundadega (edelatuuled). Elamutest vähima kauguse määramine väldib konflikti, kuna toimiva turbamaardla tuuleerosiooni takistamiseks olemasolevad meetmed puuduvad. 12. Seoses ehituskeeluvööndi vähendamisega selgitame, et tegemist on erandliku otsusega ja võimalik vaid juhul, kui see on tulenevalt kalda kaitse eesmärkidest põhjendatud. Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lg 1 kohaselt võib kalda ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Kalda kaitse eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 34). Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul (LKS § 40 lg 3). Käesoleval juhul ei tähenda ÜP kooskõlastamine, et Keskkonnaamet nõustub automaatselt soovitud ehituskeeluvööndi vähendamistega. Keskkonnaamet otsustab ehituskeeluvööndi vähendamiste üle pärast seda, kui ÜP on vastu võetud ning Keskkonnaametile on esitatud vastav taotlus ehituskeeluvööndi vähendamiseks (LKS § 40 lg 4 p 1). Käesolevas kirjas ei ole Keskkonnaamet ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkust hinnanud. Ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamisel on oluline arvestada kalda kaitse eesmärkidega. Kui KSH tulemusena oluline keskkonnamõju puudub, võib tegevus avaldada kahjulikku mõju kalda looduskooslustele. 1. Lisame seletuskirja selgituse: ökoduktide jt suurulukite läbipääsude toimimiseks on oluline, et läbipääsude suudmealadel ja neid ümbritsevatel elupaikadel oleks tagatud loomadele soodne ja inimtegevusest võimalikult vähe häiritud keskkond. Jääme varasemalt antud seisukoha juurde, et üldplaneeringuga kaitsevööndit ei kehtestata. Põhjendused oleme andnud kirjaga 24.01.2022 nr 7-6/2020/220-66 1.1. Üldplaneeringuga ei suunata jahipidamist, seetõttu jahikeelualasid planeeringusse ei lisata. 1.2. Selgitame, et ökoduktide suudmealadele Kehtna vallas siiski maardlaid ei jää, seega pole kohane antud tingimust seletuskirjas esitada. Tingimuse eemaldamist on soovinud ka Maa-amet. 2. Vastavat viidet juhendile ajakohastatakse materjalides. ÜP ja selle KSH koostamisel on Keskkonnaameti poolt soovitatavaid puhvreid kasutatud, kuid KSH käigus on puhvreid kohati täpsustatud (ülevaade esitatud KSH aruande lisas 2). 3. KSH aruande sõnastus parandati. 4. KSH aruandes ajakohastati info Järvakandi põhjaveevaru osas. 5. Nimetatud puurkaevu maa-ala juhtotsarvet muudetakse vastavalt ettepanekule. Selgitame, et tehno - objektide kitsendusi planeeringus ei dubleerita, kuna need on leitavad Maa- ameti kitsenduste kaardirakendusest. 6. Reoveepuhasti asukoht märgitakse kaardile. 7. Ettepanekuga arvestatakse seni väljaarendamata aladel. 8. EV ulatust täpsustatakse . 9. KSH s õnastust täpsustatakse. ÜP sõnastust on korrigeeri takse vastavalt sõnastusele, mis lepiti kokku Maa-ametiga: Maardlate aladel tuuliku rajamise soovi korral tuleb lähtuda kehtivast MaaPS’st või MaaPS alusel saadud muu sisuga kooskõlastusest või loast. 10. Info lisatakse. 11. Kaevandamistegevusega seonduvate mõjude ulatus sõltub kasutatavates tehnoloogiatest, kaevandatavast maavarast jms. Mõju ulatus ja selle leevendavad meetmed selgitatakse välja kaevandamisloa menetluses. Maardlas (eriti turbamaardlas) maavara kaevandamise reaalne toimuma hakkamine võib maardlate lõikes olla väga erineva tõenäosusega ja ajaperspektiiviga. Sellest lähtuvalt ei ole asjakohane üldplaneeringus kehtestada maardlate ja elamualade vahelist kauguspiirangut. 12. Võtame teadmiseks. EKV vähendamise taotlus esitatakse ametile koos vastuvõetud planeeringuga. 13. Võtame teadmiseks. EKV vähendamise taotlus esitatakse ametile peale üldplaneeringu vastuvõtmist. 5 . Keskkonnaministeerium 10.02.2022 nr 7-6/2020/220- 83 25.02.2022 Nr 7-6/2020/220-94 Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 41 pikendame kooskõlastamise üle otsustamise tähtaega kuni 25.02.2022 seoses täiendava menetlusaja vajadusega. *** Kehtna Vallavalitsus esitas Keskkonnaministeeriumile 11.01.2022 kirjaga nr 7-6/2020/220-60 (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 13.01.2022 numbriga 7-15/20/582-13) Kehtna valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu kooskõlastamiseks vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS ) § 85 lõikele 1. Keskkonnaministeerium pikendas 10.02.2022 kirjaga nr 7-15/20/582-16 kooskõlastamise üle otsustamise tähtaega kuni 25.02.2022 seoses täiendava menetlusaja vajadusega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt üldplaneering ja KSH aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks PlanS § 76 lõikes 1 nimetatud valitsusasutustele, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, võimalusest esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust. PlanS § 4 lõike 4 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133. Tegemist on rakendusaktiga, mis sisustab koostöö tegemist ja täpsustab, milline haldusorgan millisel juhul ja millise valdkonna eest vastutab ning planeeringu kooskõlastab. Haldusorganid on nimetatud lähtudes nende valitsemisalast või tegevusvaldkonnast. Määrus näeb ette, et põhjendatud juhul kooskõlastatakse planeering ka määruses nimetamata juhtudel asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda planeeringu küsimus kuulub. Kõikide teiste küsimuste (mitte tema vastutusvaldkonna) puhul on haldusorgan kaasatav ning ta saab soovi korral esitada oma arvamuse. Lisaks kinnisasjade puhul riigivara valitsejaks olemisele, mis on Keskkonnaministeeriumi valitsemisel ja mille volitatud asutus on Maa-amet, on Keskkonnaministeerium ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 1 alusel maareformi seaduse (edaspidi MaaRS ) § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks PlanS tähenduses. MaaRS § 31 lõike 2 kohaselt maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse MaaRS § 31 lõike 1 alusel, on samuti riigi omandis. Keskkonnaministeerium on varasemalt Kehtna valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ning keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta esitanud ettepanekuid 16.03.2020 kirjaga nr 7-15/20/582-3. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta oleme esitanud ettepanekuid 14.09.2021 kirjaga nr 7-15/20/582-8, millele vastasite 06.10.2021 kirjaga nr 7-6/2020/220-43 ja 06.10.2021 kirjaga nr 7-6/2020/220-44. Oleme veebiaadressil https://hendrikson.ee/maps/Kehtna-Rapla/ tutvunud kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu ning KSH materjalidega ning soovime kinnisasjadele, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus Maa-amet kavandatud maakasutusega seoses märkida järgmist: 1. Maakasutusplaanil on esitatud olemasolevad maakasutuse juhtotstarbed ja kavandatavad juhtotstarbed. Nende hulgas on toodud olemasolev roheala juhtotstarve ja kavandatav roheala juhtotstarve ning olemasolev põllumajandus- ja metsa maa-ala (MP/MM) juhtotstarve. Olemasolevad ja kavandatavad juhtotstarbed võivad omavahel kattuda. Järvakandi alevis asuvale maatulundusmaa sihtotstarbega Pärna tn 3 (katastritunnus 29301:001:0095) kinnisasjale on määratud olemasolevatest juhtotstarvetest põllumajandus- ja metsa maa-ala. Järvakandi alevis asuvale maatulundusmaa sihtotstarbega Tupiku tee 3 (katastritunnus 29301:001:0081) kinnisasjale on määratud olemasolev roheala juhtotstarve. Järvakandi alevis asuvale maatulundusmaa sihtotstarbega Mäe tn 10 (katastritunnus 29301:001:0094) kinnisasjale on määratud olemasolev roheala juhtotstarve ning olemasolev põllumajandus- ja metsa maa-ala juhtotstarve. Palume selgitada, millistest kriteeriumitest on lähtutud, kas määrata olemasolev roheala juhtotstarve või olemasolev põllumajandus- ja metsa maa-ala juhtotstarve . Teeme ettepaneku määrata Mäe tn 10 kinnisasja olemasoleva roheala juhtotstarbega osale olemasolev põllumajandus- ja metsa maa-ala juhtotstarve. 2. Ingliste külas asuvale maatulundusmaa sihtotstarbega Piiripõllu (katastritunnus 29201:003:0167) kinnisasjale on valdavalt määratud olemasolev roheala juhtotstarve. Kinnisasi on valdavalt haritava maa kõlvik. Oleme seisukohal, et kinnisasjale peaks olema määratud pigem olemasolev põllumajandus- ja metsa maa-ala juhtotstarve. 3. Teeme ettepaneku Lelle alevikus asuv Kihulase (katastritunnus 29301:001:0056) kinnisasi kogu ulatuses ja Sääse (katastritunnus 29201:001:0340) kinnisasi kuni Imsi oja kalda piiranguvööndini kavandada tiheasustusalaks ja määrata kavandatav väikeelamu maa-ala juhtotstarve. 4. Eidapere alevikus asuvale Nurgataguse (katastritunnus 29301:001:0104), Kraavi (katastritunnus 29201:001:0576), Võseriku (katastritunnus 29201:001:0577) ja Valguse (katastritunnus 29201:001:0595) kinnisasjale on määratud olemasolev roheala juhtotstarve. Teeme ettepaneku määrata kinnisasjadele lisaks kavandatav väikeelamu maa-ala juhtotstarve. 5. Teeme ettepaneku Eidapere alevikus asuv Oblika (katastritunnus 29301:001:0102 ) kinnisasi kogu ulatuses kavandada tiheasustusalaks ja määrata kavandatav väikeelamu maa-ala juhtotstarve. 6. Teeme ettepaneku Metsülase (katastritunnus 29201:002:0147) kinnisasi kogu Keava aleviku osas määrata tiheasustusalaks ja määrata kavandatav väikeelamu maa-ala juhtotstarve. 7. Palukülas asuval Remmelga (katastritunnus 29202:006:0054) kinnisasjal on tähistatud tingmärk ettepanekud objektide kohaliku kaitse alla võtmiseks . Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 6.3.3 Looduskaitsealused objektid kohaselt üldplaneeringuga ei tehta Palukülas ettepanekut kohaliku kaitse alla võtmiseks. Palume täpsustada, mis objektiga on tegemist. Lisaks soovime üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta märkida järgmist: 1. Keskkonnaministeeriumi tellimusel on koostamisel „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“1 , mis valmib septembris 2022. Laiapõhjalisem teave maismaa linnustikust (peamised rändeteed, ööbimis- (puhke-) ja toitumisalad) koondatud analüüsina aitab meie hinnangul paremini planeerida potentsiaalseid tuuleenergiaks sobivaid maismaa-alasid ilma loodusväärtusi kahjustamata ja vastuollu minemata riiklike ning rahvusvaheliste kohustustega. Antud töös esitatakse ka soovitused tuuleparkide rajamiseks vajalike eeluuringute ja tuuleparkide rajamise järgselt vajalike järelseire meetodite kohta (esitatakse kirjeldatud metoodikad). Samuti valmib juhis tuulepargi eeluuringuks ja rajamise järgseks järelseireks koos miinimumnõuetega (nt 3D radaruuringute vajadus, uuringu kestus ja perioodid jt). Seetõttu peame vajalikuks, et Kehtna valla üldplaneeringu seletuskirja punkti 6.5.8 Taastuvenergeetika lisatakse taastuvenergeetika kavandamise tingimuste (lk 78-80) punktide 1-3 loetellu, et tuuleenergia kavandamisel arvestatakse tööga „ Üleeestiline maismaalinnustiku analüüs“. 2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.6 Keskkonnatervis puudub välisõhu mõju osa. 3. KSH aruande eelnõus (lk 8) on märgitud, et − mõju välisõhu seisundile – Kehtna valla välisõhu seisundit võib enamike saasteainete osas pidada heaks. Võrdlemisi kõrged on ammoniaagi kontsentratsioonid, mis tulenevad põllumajanduse võrdlemisi suurest osakaalust piirkonnas. Teiste esmatähtsate saasteainete osas jäävad kontsentratsioonid väga madalatele tasemetele ning piirväärtuste ületamine on ebatõenäoline . Juhime tähelepanu, et ammoniaak ei ole esmatähtsusega saasteaine. 4. KSH aruande eelnõu lisa 2. Kehtna valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande lisa: Kehtna valla üldplaneeringus tuuleenergia arendusalade kavandamine ja kaasnevad mõjud peatükis 3.3 Mõju õhukvaliteedile, sh müra on toodud väär väide, et, elamualade suhtes kehtib väljaspool tiheasustusalasid tööstusmürale sihtväärtus päevasel ajal 50 dBA ja öisel ajal 40 dBA . Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 2 punkti 2 alusel on müra sihtväärtus suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel ning keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 § 5 lõike 1 alusel on uue planeeringuga ala väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. See tähendab, et kõigile elamualadele, nii tiheasustuses kui väljaspool tiheasustusalasid, mis ei ole nn uued alad, kehtivad piirväärtused. 5. KSH aruande eelnõu peatüki 2.1 Üldplaneeringu seos keskkonnakaitse ja säästva arengu põhimõtetega tabelis 1. Üldplaneeringu vastavus Eesti keskkonnastrateegia eesmärkidele (lk 15) ning peatükis 4.1.5.1 Mõju põhjavee kvaliteedile (lk 59) on märgitud, et kaitsmata põhjaveega aladel ei ole lubatud reovee immutamine. Palume asendada termin „reovesi“ terminiga „heitvesi“, et oleks tagatud kooskõla veeseaduse (edaspidi VeeS ) §-dega 18 ja 20. Keskkonda (suublasse) juhitakse heitvett. Lisaks juhime tähelepanu, et keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ ei keela kaitsmata põhjaveega aladel heitvee immutamist, kui tegevus vastab määruses nr 61 §-s 8 toodud tingimustele. Kui põhjavee kaitseks on vaja kehtestada rangemad nõuded kui on sätestatud määrusega nr 61, siis tuleks KSH aruande eelnõuga toodud piiranguid täpsemini põhjendada. 6. KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.5.1 Mõju põhjavee kvaliteedile (lk 59) on kirjas, et piirkondades, mis paiknevad reoveekogumisaladel, kuid kus puudub ühiskanalisatsioonisüsteem, võib rajada omapuhasti või kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid (veeseadus § 124 lg 6) . Juhime tähelepanu, et lause on korrektne üksnes alla 2000 ie reoveekogumisalade kohta ning õige viide sellele on VeeS § 124 lg-d 2 ja 3. Viidatud VeeS § 124 lg 6 reguleerib tegevusi väljaspool reoveekogumisala. Reoveekogumisaladel, mille koormus on suurem kui 2000 ie , on omapuhastite kasutamine keelatud ( VeeS § 124 lg 4). Palume KSH aruande eelnõu viia kooskõlla VeeS-ga . 7. KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.6. 2 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud ja nende mõju tuleb analüüsida ehituskeeluvööndi vähendamisel Räägu paisjärve kaldale rajatava puhke- ja virgestusala mõju Rõue jõe veekogumile. Räägu paisjärv sõltub Räägu paisust ( Rõue jõe paisutamine 0,95 m). EELIS andmetel on Räägu pais kaladele läbimatu ja sellest tulenevalt on paisutusel mõju Rõue jõe seisundile. Räägu paisule kalapääsu rajamine või paisutuse likvideerimine mõjutab paisjärve kaldal paiknevat puhke- ja virgestusala kasutamist ning seetõttu peame vajalikuks, et ka paisutusega seotud asjaolusid tuleb KSH aruande eelnõus täpsemalt käsitleda. PlanS § 85 lõike 3 kohaselt loetakse üldplaneering kooskõlastatuks kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga. Tuginedes PlanS § 85 lõigetele 1 ja 3 kooskõlastab Keskkonnaministeerium lähtudes oma valitsemisalast ja tegevusvaldkonnast Kehtna valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõud. Palume kirjas toodud ettepanekutega arvestada ja hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu ja KSH aruande edasise menetlusega. Olemasolevate juhtotstarvete puhul on vaadeldud ala tulevast kasutust. Tiheasustusalade maatulundusmaad täidavad sageli roheala, mitte maatulundusmaa otstarvet. Juhime tähelepanu, et olemasolevaid maa-alasid saab kasutada olemasoleva otstarbega seni kuni omanik seda soovib. Planeeringu juhtostarvet seega ei muudeta. 2 . Muudame olemasoleva maakasutuse p õllumajandus-ja metsa maa-alaks. 3 . Ettepanekuga ei arvestata, kuna maa-alasid ei ole sobivad elamuehituseks. 4. Kü 29301:001:0104 ja 29201:001:0595 – nõustume ettepanekuga. KÜ 29201:001:0576 ja 29201:001:0577 ei ole elamuehituseks sobivad alad. 5. Nõustume ettepanekuga. 6. Ettepanekuga on osaliselt arvestatud – olemasoleva tee äärne kü osa on näidatud EV alana. Muu kü osas ei nähta ette asustuse laiendamist tiheasustuse põhimõttel. 7. Täpsustame seletuskirja, objekti asukoht seletuskirja ptk 6.3.3. oli märgitud vale küla nimega . Õige asukoht on Teie väljatoodud küla ja kü . ÜP seletuskirja tingimustesse lisatakse vajadus arvestatakse asja- ja ajakohaste uuringute ja juhenddokumentidega , kuna viidatud uuring ei pruugi jääda ainukeseks/viimaseks. Üldplaneeringu ja KSH raames ei ilmnenud teemasid, mille tõttu välisõhu mõju eraldi peatüki koostamine oleks kindlasti vajalik. Välisõhu temaatika kajastub erinevates peatükkides vastavalt vajadusele. KSH - s parandatakse vastav sõnastus t. KSH - s korrigeeritakse viidatud lõigu sõnastus t. KSH aruande sõnastus parandat akse. KSH aruan net täienda takse ja paranda takse märkuse alusel . KSH aruandes täienda takse viidatud m õjuhinnangut. Samas on võimalik üldplaneeringu taseme KSHs mõjusid hinnata täpsusastmes, milles tegevusi kavandatakse. 6 . Majandus- ja Kommuni katsiooniministeerium 10.02.2022 Nr 7-6/2020/220-87 25.02.2022 Nr 7-6/2020/220-93 Olete saatnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) kooskõlastamiseks Kehtna valla üldplaneeringu ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. MKM vajab täiendavat aega kooskõlastamiseks. Saadame vastus e 28. veebruariks 2022.a. *** Olete saatnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) kooskõlastamiseks Kehtna valla üldplaneeringu ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Kooskõlastame eelnõu, kuid märgime järgmist. Kehtna valla üldplaneeringu eelnõu seletuskirja punkti 6.3.1 lõigus 15.1 on esitatud ökodukti tingimused Rail Balticu trassile. MKMi arvates võiksid need tingimused laieneda kõikidele teistele perspektiivsetele ökoduktidele (nt maanteede ületuseks) samuti. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 29 kohaselt lahendatakse üldplaneeringuga muuhulgas planeeringus endas nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine. Avalikes huvides kinnisasja omandamise vajaduse kohta teave puudub, mistõttu palume üldplaneeringu eelnõu vastava infoga täiendada. Selgitame, et Kehtna valla ÜP koostamise ajal ei ole vallas teadaolevalt kavandatavaid taristuid (peale Rail Balticu), millele on vajalik ökodukte kavandada (nt maanteed). PlanS §75 lg 1 toob välja võimalikud teemad, mida ÜP käigus lahendatakse , lähtuvalt KOV vajadustest. Kehtna vallas antud vajadus puudub, seega vastavat teemat seletuskirjas ka ei kajastata. 7 . Muinsuskaitseamet 11.02.2022 Nr 7-6/2020/220-89 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lg 6 kohaselt peab strateegilise hindamise aruanne sisaldama hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, /.../ kultuuripärandile ja maastikele, /.../ ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldust. KeHJS § 31¹ kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk edendada säästvat arengut. Kehtna valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on riiklikku ja kohalikku kultuuripärandit käsitletud väga napilt, mistõttu ei ole võimalik KeHJS § 40 lg 6 kohaselt üldplaneeringu lahenduse tegelikku mõju riiklikule kultuuripärandile piisavalt hinnata. Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseadusele ja planeerimisseadusele, otsustas: tagastada Kehtna valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne täienduste tegemiseks: 1. Analüüsida üldplaneeringu lahenduse mõju riikliku kultuuripärandi objektidele; 2. Käsitleda analüüsis kalmistuid kui kohalikku kultuuriväärtust. Soovitame kalmistute käsitlusel võtta eeskuju Jõgeva valla KSHst ja ÜPst ; 3. Hinnata kompostiväljaku rajamise mõju Lelle kalmistule ( reg - 8373), Ingliste mõisa kalmistule ja Allika talu kalmistule; Järvakandi kalmistule ja Järvakandi alevi kalmistule 4. Asendada lk 95 arhitektuurimälestis terminiga ehitismälestis; 5. Lisada analüüs piirkondade kohta, kus mälestiste maa-ala juhtotstarvet on muudetud (nt lk 95 Arhitektuurimälestiseks olevad hoonetega on sobivusel kavandatud segaotstarbega maa-aladeks võimaldamaks nende kasutuses hoidmiseks laiaotstarbelist kasutust); 6. Analüüsida valla piirile plaanitavate tuuleparkide mõju naabervalla kultuurimälestistele; 7. Soovitame tuua ptk 4.6 eraldi välja mitte kaitsealune arheoloogiapärand ja lisada järgnev ülevaade: Tuginedes sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogia-tundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb: - KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus; - Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: o Algatatakse detailplaneeringut; o Ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esitatakse arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist. Prognoositud arheoloogiatundlike alade kaardikihid ja seletuskiri edastatakse 2022. aasta veebruari lõpuks. 1 . KSH aruandes täiendatakse riikliku kultuuripärandi objektide mõju hinnangut 2. KSH aruannet täiendatakse kalmistute kui kohaliku kultuuriväärtuse objektid e käsitlusega. 3. Selgitame, et kalmistutel nähakse ette kompostimiskohad J ärvakandi ja Lelle kalmistutel , käsitlus lisatakse KSH’sse . 4. KSH aruandes parandatakse termin. 5. KSH aruannet täiendatakse ja tuuakse täpsemalt välja kus üldplaneeringuga kavandatakse kultuurimälestiste alal juhtotstarbeid, mis võimaldavad mälestise laiaotstarbelisemat kasutust. 6. Kõigi tuulealade puhul on tegu esialgse potentsiaalselt sobilike alade määramisega. Reaalse tuulepargi rajamissoovi korral tuleb koostada detailplaneering ja KSH. KSH käigus pannakse paika detailselt hinnatavad mõjuvaldkonnad, sh kas ja millistele kultuurimälestistele mõju tuleb hinnata. Sealjuures määratakse võimalik mõjuala, mis võib ulatuda ka naabervaldadesse. 7. Arheoloogiatundlike alade käsitlus lisatakse planeeringu seletuskirja juhul kui alade ruumiandmed vallale edastatakse. Planeeringusse ei lisata tingimust: KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus . Leiame, et teema on piisavalt suunatud MUKS §31 p 3-ga, mistõttu ÜP’ga täiendava tingimuse seadmine ei ole kohane. Palume esitada arheoloogiatundlike alade ruumiandmed. 8 . Põllumajandus- ja Toiduamet 23.01.2022 nr 7-6/2020/220-6 4 Esitatud dokumentides on arvestatud PTA varasemate ettepanekutega, maaparandusseadusest tulenevate piirangutega ning maaparandusega kui põllumajandusmaa väärtust mõjutava teguriga. Tuginedes planeerimisseaduse § 4 lõige 4 kohaselt 25.12.2015 kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning planeerimisseaduse § 85 lõikele 1 kooskõlastab PTA Kehtna valla üldplaneeringu põhilahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. - 9 . Põllumajandusuuringute Keskus 31.01.2022 Nr 7-6/2020/220-75 Põllumajandusuuringute keskusel antud eelnõule muudatusettepanekuid ei ole. - 1 0 . Päästeamet 24.01.2022 nr 7-6/2020/220-6 5 Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel keeldub Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse andmisest Hendrikson ja CO poolt koostatud Rapla maakond, Kehtna vald maa-ala üldplaneeringule järgmisel põhjusel: 1. Palume lisada Kehtna valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande juurde viide Kemikaaliseaduse § 32 juhendid, leitav aadressilt Kemikaaliseaduse § 32 juhendid. Ning lisada aruande eelnõusse tinglikult, et: Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete planeerimisel, rajamisel või nende ohualadesse planeerimisel võetakse arvesse ja lähtutakse käesolevates juhendites käsitletud soovituslikest nõuetest ohutuse tagamisel ning otsuste tegemisel. Ühe näitena siinkohal võib nimetada ohutuse tagamiseks tundlike ehitiste piirkonnas ohtlike ainete mahutite maa alla paigaldamise nõude kehtestamist ohualade vähendamiseks. Planeeringute koostamisel tuleb lisaks arvestada planeeringutes ja ehitamisel Rail Baltica raudtee koridoris ohtlike ainete transpordist tingitud etteantud ohualaga, mis võib ettevõtte poolt esitletud dokumentides esitletud andmetele tuginedes ulatuda halvimal juhul kuni 1000 m mõlemale poole raudteed. Alus: KemS § 32 lg 5 p 2 Kooskõlastamisest keeldumine on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 2394- 2022-2 Planeering loetakse Päästeameti poolt kooskõlastatuks. Kooskõlastus kirja sisu on arutatud o hutusjärelevalve büroo peainspektor i Urmas Grüning ’iga ning lepiti kokku, et seletuskirja lisatakse info Päästeameti poolt koostatud soovituslik e juhendi te kohta ( mida jälgida nt ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete planeerimise või nende ohualasse ehitamise korral ). 1 1 . Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 21.01.2022 nr 7-6/2020/220-63 TTJA kooskõlastab Kehtna valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu - 1 2 . Terviseamet 25.01.2022 nr 7-6/2020/220- 70 Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud planeeringu materjalidega ning kooskõlastab Kehtna valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande. - 1 3 . Rahandusministeerium 09.02.2022 Nr 7-6/2020/220-82 Seoses mahukate dokumentide läbivaatamisega ja tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 41, pikendame kirjale vastamise tähtaega kuni 07.03.2022 Rahandusministeerium 06.04.2022 Nr 7-6/2020/220- 100 Kehtna Vallavalitsus on esitanud Rahandusministeeriumile Kehtna valla üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõuga planeerimisseaduse ( PlanS ) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks. Kehtna valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 69. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on tagada elukvaliteet valla erinevates piirkondades ning toetada valla keskuse jätkuvat mitmekülgset arengut. Üldplaneeringu konsultantideks on Hendrikson & KO (planeering) ning Lemma OÜ (KSH). Rahandusministeerium esitas 26.09.2021 e-kirja teel Kehtna valla üldplaneeringu kohta ettepanekud ja märkused. Täname, et olete esitatud ettepanekutega arvestanud ja seletuskirja vastavalt täiendanud. Kehtna Vallavalitsuse spetsialistide, üldplaneeringut koostava konsultandi, ja Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna spetsialistide osavõtul toimus Rapla riigimajas 14. märtsil 2022 Kehtna valla üldplaneeringu eelnõule tehtud ettepanekute ja arvamuste arutelu. Tuginedes koosolekul arutatule anname omapoolse täiendava arvamuse üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lõikest 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. 1. Tähelepanekud jooniste osas: 1.1. Peame vajalikuks, et koostatav üldplaneering on esitatud hästi ja kergelt loetavalt nii digitaalsetes kaardirakendustes, kui ka * pdf failivormingus (loodetavasti trükitakse mõned eksemplarid ka paberile). 1.2. Teeme ettepaneku täiendada jooniseid nii, et oleks selgelt hoomatav valla territooriumil paiknev rohevõrgustik (palume eraldada tähekombinatsioonide lisamisega rohekoridorid „K“ ja rohevõrgustiku tugialad „T“). Soovitav on näidata ka suuremad nn konfliktikohad, kus on võimalik oht rohevõrgustiku toimimisele. 1.3. Teeme ettepaneku selgemalt esitada Rapla Maakonnaplaneeringust 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) tulenevad väärtuslikud maastikud ja need vastavalt nummerdada, tuues välja eraldi tabelina numbritele vastavad nimetused joonise leppemärkides. 1.4. Joonisele palume kanda maakonnaplaneeringust tulenevad kauni vaatega teelõigud. Maakonnaplaneeringus lk 28 on selgitatud: „2003. aastal kehtestatud Raplamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus ”Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” käsitleti ka Raplamaa väärtuslike maastike reservalasid ja ilusaid teelõike. Käesoleva planeeringuga ei ole tehtud muudatusi Raplamaa ilusate teelõikude käsitlemisel“. 1.5. Juhime tähelepanu, et seletuskirja peatükis 5.11 on Kaerepere aleviku lõunaossa ette nähtud hobi- ja mudellennundusega tegelemiseks liikluse maa-ala (L). Kaerepere aleviku joonisel aga paikneb märgistatud liikluse maa-ala (L) Kumma küla põhjaservas. Palume seletuskiri ja joonis ühtlustada. 1.6. Joonistel on kajastatud kahesugune taustainfo: taustainfo ja praegune taustainfo. Palume selgitada, milleks on kajastatud kahesugune taustainfo. 2. Tähelepanekud seletuskirja osas: 2.1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 1 „Planeeringus kasutatud mõisted ja lühendid“ on toodud mitmed keskustega seotud mõisteid: piirkondlik keskus, kohalik keskus, lähikeskus . Palume avada mõistete sisu vastavalt maakonnaplaneeringus toodule. 2.2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule. Planeering peab olema hästi loetav ja üheselt mõistetav ning moodustama ühtse terviku. Üldplaneeringu heakskiitmisel on oluline, et materjalidest selguks üheselt mõistetavalt, kas üldplaneeringus on täpsustatud maakonnaplaneeringut või tehakse sellega ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ning millises ulatuses. Sealjuures peavad maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekud olema sisuliselt ja ammendavalt põhjendatud. Soovitame seletuskirja viia sisse eraldi peatükk „Ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks“, kui üldplaneering sisaldab maakonnaplaneeringut muutvat ettepanekut. 2.3. Peatükis 3 „Ruumilise arengu põhimõtted“ on mõisted paikkond ja paikkonna keskus. Üheselt mõistetavuse huvides on asjakohane täpsustada nimetatud mõistete suhet maakonnaplaneeringuga määratud keskuste võrgustikuga. 2.4. Peatükk 4.1 “Tiheasustusalad“. Sõnastusest ei selgu, kas planeerimisseadusest tulenev ülesanne määrata maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusalaga alad (§ 75 lg 1 p 27), on täidetud. 2.5. Peatükk 4.3 „ Hajaasustusala “. Maakonnaplaneeringuga seose loomiseks soovitame lisada maakonnaplaneeringust tuleneva mõiste maaline piirkond (näiteks: hajaasustusala ehk maaline piirkond). 2.6. Peatükis 4.4 punktis 3 „Detailplaneeringu koostamine on nõutav järgmistel juhtudel“ on detailplaneering nõutav tootmisalade kavandamisel. Selgusetuks jääb, kas tingimus kehtib ka hajaasustuses väikese tootmisala kavandamise puhul. Samuti tuleb detailplaneeringute koostamist kaaluda miljööaladel ja väärtuslikel maastikel päikseparkide, vesiehitiste, mobiilimastide jms domineerivate rajatiste kavandamisel. Tundub ebareaalne, et läbi detailplaneerimise protsessi päikeseparkide visuaalne kahjustav mõju väheneks, mistõttu soovitame hinnata ja kaaluda, kas väärtuslikule maastikule ja miljööväärtuslikule alale päikesepaneelide maapinnale paigutamist lubada. 2.7. Peatükk 5 „Maakasutuse juhtotstarbed“ on toodud, et valdav otstarve peab moodustama vähemalt 51% maa-alast. Palun lisada, kuidas on üldplaneeringus tõlgendatud maa-ala, millest edaspidi protsenti arvestatakse. 2.8. Peatükk 5.1 „Väikeelamu maa-ala“ (EV). Tingimustes, kus vallavalitsus otsustab kaalutletult ridaelamute ehitamise, võiks täpsustada milline on sobiv ridaelamu väikeelamute maa-alale. Soovitame mõistet ridaelamu sisustada täpsemini. Näiteks: ruumiliselt sobiv kuni nelja korteriga rida- ja/või korterelamu. Seletuskirjas põhineb ridaelamu jaotus põhisissepääsude arvule. Soovitame kaaluda, kas otstarbekam ei oleks korterite/leibkondade põhine jaotus (vt Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”). 2.9. Peatükk 5.1.2 „ Hajaasustusala “. Üldiste kasutus- ja ehitustingimuste punkt 7 lubab väärtuslikele põllumajandusmaadele kavandada üksikut elamut ja kuni 4 abihoonet. Soovitame kaaluda, kas põhjendatud juhul (näiteks põllumajanduslikku tootmistegevust toetava tegevuse puhul) võiks lubada ka rohkem abihooneid (laudad, küünid jmt). 2.10. Peatükis 5.4 „Tootmise maa-ala“. Üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste punktile 3 soovitame lisada: „Tundlike aladega piirnevalt uue tootmise rajamisel, millega kaasnevad negatiivsed häiringud, on tootmismaa arendaja kohustus häiringute leevendamiseks rajada kaitsehaljastus tundliku ala ning tootmismaa vahele“. 2.11. Peatükk 5.9 ”Roheala” on toodud, et alade hoonestamist ei planeerita. Hoonestamisvajadus kooskõlastatakse vallavalitsusega. Palume asendada kooskõlastamise tingimus vallavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsusega. 2.12. Peatükk 5.2 ”Korterelamu maa-ala”. Soovitame tabelis ”Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks” parkimistingimusi kajastavas lahtris tuua ära minimaalne parkimiskohtade arv tulenevalt korterite arvust. 2.13. Peatükk 5.11 “Liikluse ja liiklust teenindava ehitise maa-ala (L)“. On toodud, et hobilennunduse lennuväljaku arendamiseks Kaerepere aleviku juures nähakse ette maa- ala ülikergsõidukite (ülikerglennukite, gürokopterite ja -plaanide) lennurajaks ja sõidukite hooldusalaks. Kaerepere aleviku joonisel on näidatud väike liiklusala (L) Kumma küla territooriumil, Kumma küla põhjapiiril. Küsitav on, kas see maa-ala on piisav eelpoolkirjeldatud tegevuseks. 2.14. Peatükis 6.2.1 „Väärtuslikud maastikud“ on tehtud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek. Üldplaneeringuga soovitakse vähendada Paluküla– Kädva väärtusliku maastiku piire. Tegu on maakondliku tähtsusega (osaliselt kohaliku tähtsusega) väärtusliku maastikuga. Maakonnaplaneeringuga maastike määramisel lähtuti viiest väärtuste kategooriast - esteetilisest, kultuurilis -ajaloolisest, looduslikust, identiteedi- ja puhkeväärtusest (rekreatiivne ja turismipotentsiaal). Selgitame, et maakonnaplaneeringute hoidjana ei pea me võimalikuks kaaluda väärtusliku maastiku vähendamist ilma mõjuva ja sisulise põhjenduseta. Põhjendus saab tugineda maakonnaplaneeringus väärtuslike maastike määratlemisel kasutatud metoodika (või ka muu analoogilise metoodika) alusel korraldatud analüüsil, mille käigus tõesti tuvastatakse, et maakonnaplaneeringuga kirjeldatud väärtused ei ole enam konkreetsel alal maastikus säilinud. Ettepaneku tegemiseks palun viia läbi vastav analüüs ja esitada tulemused ning põhjendused. Palume lisada peatükki 6.2.1, millist maakonnaplaneeringu punkti muutmise ettepanek puudutab. 2.15. Peatükis 5.14 „Aianduse maa-ala“ on toodud, et: „aianduse maa-ala on linnalise asustusega aladel väikesemahuline aiasaaduste kasvatamise maa“. Palume kasutada linnalise asustusega ala asemel tiheasustusala. 2.16. Peatükk 6.2.1 „Väärtuslikud maastikud“. Soovitame lisada seletuskirja selge ja ülevaatliku skeemi, kus oleksid kajastatud roheline võrgustik, nummerdatud väärtuslikud maastikud, kauni vaatega teelõigud ja valla poolt määratavad miljööväärtuslikud alad. Samal skeemil soovitame kajastada ka potentsiaalsed tuuleparkide alad. 2.17. Peatükk 6.3.1 „Roheline võrgustik“. Soovitame tuua seletuskirjas ära rohelise võrgustiku elementide hierarhia ja üldised määratlemise alused, analoogiliselt maakonnaplaneeringus lk 38 tabeliga 3. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas (lk 38 -39) on toodud „rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused“. Palume erilist tähelepanu pöörata punktile 6, kus selgitatakse ehitiste/rajatiste kavandamist rohevõrgustikku ja kus uute majapidamiste arendamisel on ette nähtud tingimus nendevaheliseks kauguseks 400 - 500 m. Rohevõrgustiku säilimise ja loomade liikumise huvides palume sellega arvestada. Palun lisada ka tingimus, et rohevõrgustikus võib tarastada vaid hoonestatud õuealasid. Samas peatükis 6.3.1 „Roheline võrgustik“ on toodud tingimus, et looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku tugialadel ei tohi langeda alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust, /.../. Juhime tähelepanu, et ainuüksi looduslike ja poollooduslike alade protsent ei võimalda üldplaneeringu tasandil tagada rohevõrgustiku toimivust. Ka „Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis“ (2018) lk 54 on toodud, et: “heaks ei saa pidada üksnes nõuet säilitada 90% tugialast looduslikuna, kuna tugialal asuva kinnistu omanikul pole ülevaadet sellest, mida on teinud või plaanivad teha teised kinnistuomanikud; samuti ei pruugi sellist ülevaadet olla näiteks Transpordiametil teede planeerimisel. Tegemist on üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud üldprintsiibiga , mida tuleks konkreetsemate tingimuste abil täpsustada“. Palun tuua seletuskirjas välja, kuidas rohelise võrgustiku pindala protsentuaalset tingimust rakendatakse ja üldplaneeringu elluviimise ajal seiratakse. 2.18. Peatükk 6.3.4 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“. Palume üldplaneeringu elluviimise vaatest kaaluda, kas üldplaneeringuga soovite väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihi kehtestada või jätta informatiivseks. Kui kiht on kehtestatav, siis väärtuslikele põllumajandusmaade peatükis toodud arendustingimused on selgemalt rakendatavad. 2.19. Peatükk 6.5.8 „Taastuvenergeetika“. Tuuleenergeetika ala (so ORME) osaks on ka elektriühendus liitumispunktiga. Üldplaneeringu seletuskirjas tuleks minimaalselt märkida, et tuuleparkide arendamiseks koostatava detailplaneeringu kohustuslikuks osaks on elektrituulikute ja kogu tuuleparki teenindava tehnilise taristu sh liinide, seadmete, alajaamade, liitumispunktide ja juurdepääsuteede kavandamine. Ühtlasi peame vajalikuks määrata kriteeriumid, millest tuleb lähtuda detailplaneeringus liitumispunktini elektriühenduse täpsemal kavandamisel. Soovitame kaaluda, kas tuulegeneraatorite paigaldamise lubamine väärtuslikele põllumajandusmaadele (seletuskirja peatükk 6.3.4 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“) on otstarbekas. Kuna see toob kaasa põllumassiivi tükeldamise juurdepääsuteede rajamise näol, samuti on keeruline säilitada võimalike maaparandussüsteemide toimimist. Kehtna valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande lisana koostatud uuringus „Kehtna valla üldplaneeringus tuuleenergia arendusalade kavandamine ja kaasnevad mõjud“ on toodud joonis 2, mis näitab potentsiaalsed tuuleenergia tootmiseks sobilikud alad Kehtna vallas. Soovitame selle joonise/skeemi lisada ka seletuskirja taastuvenergeetikat käsitlevasse peatükki. Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87 lõikest 3 lähtuvalt avalikustatakse koos üldplaneeringuga ka üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused. Palun saata vastus eeltoodud ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta ning hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Teavitused saata e-posti aadressile [email protected]. 1.1. Selgitame, et planeering esitatakse kihilise pdf’ina (kihte saab sisse ja välja lülitada), paberversioonis ja kaardirakendusena . 1.2. Rohelise võrgustiku tähistust korrigeeritakse. Konfliktikohti eraldi välja ei tooda, seletuskirjas on selgitatud konfliktikohti tekstiliselt . 1.3. Selgitame, et väärtusliku maastiku number ja nimi on juba kantud kaardile. Täiendava tabeli lisamist legendi ei peeta vajalikuks. 1.4. Selgitame, et ilusad teelõigud on juba kantud maakasutuskaardile. 1.5. Seletuskirja täpsustatakse. 1.6. Legendi täpsustatakse. 2.1. Mõistete tähendused on juba sisustatud maakonnaplaneering us toodud infoga. 2.2. Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek esitatakse eraldi peatükis. 2.3. Seost täpsustatakse. 2.4. Tiheasustusalade käsitluses ei täpsustata, millise seaduse mõistes ala määratakse. Tiheasustusala määratakse kõikide õigusaktide mõistes, mis antud terminit käesolevalt või edaspidi võivad kasutada. 2.5 ÜP aluseks on maakonnaplaneering. Leiame, et täpselt sama terminoloogia kasutamine ei ole vajalik, kuna ÜP lahendab teemasid tiheasustus/ hajaasustuse mõistes, samas MP linnalise asustuse ala/maalise asustuse mõistes. Maakonnaplaneeringu terminid ei kandu üheselt üle üldplaneeringusse. Selgitame, et maalise piirkonna tingimustega on planeeringu protsessis arvestatud. 2.6. Punkti 4.4 järgi on DP koostamine kohustuslik kõikide uute kavandatavate tootmisalade puhul. Selgitame, et planeeringuga ei soovita lausaliselt keelata päikese parkide kavandamist. Selgitame, et omavalitsus on ÜP koostamise protsessi käigus DP kohustuse kaalumise läbi mõelnud ja jääb antud tingimuse juurde. 2.7. Vastav selgitus on juba lisatud ptk 5 joonealuse märkusena nr 9. 2.8. Jääme seletuskirjas toodud sõnastuse juurde väikeelamute kirjeldusel, kuna leiame et Teie ettepanekud ei lisa selgust . Ridaelamute puhul lisatakse maksimaalne bokside arv seletuskirja. 2.9. Selgitame, et ptk 6.4.1. p 5 lubab tootmisettevõtte kavandamist. Sõnastame tingimuse ümber, lubades tootmishoone rajamist. Kuna antud tingimus on seotud valla kaalutlusotsusega, on selle alusel võimalik ja ka muude tingimustega kooskõlas, paigutada põllumajanduslik hoone elamu juurde. 2.10. Seletuskiri juba sisaldab antud tingimust. 2.11. Tingimust täpsustatakse ptk 5.8 (kuna viidatud ptk 5.9 käsitle kaitsehaljastuse maa-ala). 2.12. Minimaalset parkimiskohtade arvu ei lisata, kuna planeeringus ei soovita kehtestada olemasolevaid normatiive. 2.13. Maa-ala ulatust loetakse tänaste teadmiste kohaselt piisavaks ning ala suurust ei muudeta. 2.14. Planeeringus loobutakse väärtusliku maastiku vähendamise ettepanekust. 2.15. Seletuskirja täpsustatakse, kasutades sõnastust „linnaline asula“. Aiamaa võib põhimõtteliselt paikneda ka kompaktse hoonestusega alal, mistõttu ei ole kohane siduda antud maakasutust vaid tiheasustuse mõistega. 2.16. Leiame, et üldplaneeringu teemapeatüki juurde käiv skeem peab võimalikult hästi teemapeatüki sisule ning ei ole otstarbekas lisada muid teemakihte (nt tuulealad). Koostame nimetatud kultuuriväärtuste skeemid. 2.17. Oleme jätkuvalt seisukohal, et rohevõrgustiku hierarhiat ei lisata, kuna võrgustiku toimimine on oluline tervikuna ning erineva hierarhiatasemega võrgustiku osadele ei sea planeering erinevaid tingimusi. Selgitame, et soovitud tingimused juba sisalduvad üldplaneeringus. Tingimust, mille järgi tuleb 90% tugialadest säilitada looduslikuna, toetavad ja täpsustavadki mitmed ülejäänud rohevõrgustikule seatavad tingimused . Seletuskirja lisatakse täiendus, kuidas ulatust arvutatakse. 2.18. ÜP käigus on teemat kaalutud ning käesolevas seisus kihti ei kehtestata, kuna peab säilima võimalus antud kihti muuta. Leiame, et REHO väljapakutud lahendus kiht kehtestada ning seda DP kaudu muuta on maaomanikule liigselt koormav (eriti arvestades asjaolu, kui DP koostatakse ainult antud kihi muutmiseks ja muul põhjusel pole DP koostamine vajalik ). 2.19. Seletuskirja lisatakse DP’ga lahendatavad teemad ning tuuleparkide elektrivõrguga ühendamise kriteeriumid. Selgitame, et kuna jääme tuuleparkide lubamise juurde väärtuslikel põllumajandusmaadel. Antud lähenemisega on nõustunud ka Maaeluministeerium. 1 4 . Maa-amet 01.04.2022 Nr 7-6/2022/220-101 Kehtna Vallavalitsus edastas 11.01.2022 kirjaga nr 7-6/2020/220-60 Maa-ametile kooskõlastamiseks Kehtna valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu, millele Maa-amet vastas kirjaga 31.01.2022 nr 6-3/21/15956-5. Palusime täiendada ja täpsustada planeeringu materjale vastavalt kirjas 31.01.2022 nr 6- 3/21/15956-5 toodud märkustele. OÜ Hendrikson & Ko esindajana edastasite 08.03.2022 e-kirjaga Maa-ametile täpsustatud planeeringu seletuskirja kooskõlastamiseks ning kaaskirjas märkisite, et ülejäänud planeeringumaterjale ei edastata, kuna neid ei muudetud. Maa-amet, tutvunud edastatud seletuskirjaga, märgib järgmist. Kehtna valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu KSH läbiviimine algatati Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 69. Üldplaneeringu eesmärgiks on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarvete määramine. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS ) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS ) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Seisuga 30.03.2022 asuvad Kehtna valla territooriumil osaliselt või täielikult 21 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat, 7 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning menetluses on kolm kaevandamisloa taotlust. Täname, et olete arvestanud Maa-ameti kirjas 31.01.2022 nr 6-3/21/15956-5 toodud ettepanekutega, kuid soovime täpsustada järgnevat: 1. Seletuskirja peatükis 5.5 Mäetööstuse (TM) ja turbatööstuse maa-ala (TR) on kirjeldatud (tsiteerin): „Käesoleva planeeringuga mäetööstusmaid täiendavalt ei kavandata. Kaevandamise vajaduse ilmnemisel tuleb lähtuda nii ptk 6.3.5 Maavarad tingimustest kui ka alltoodud tingimustest:..“. Seletuskirja peatükis 6.2.1 Väärtuslikud maastikud on üldiste tingimuste all väärtuslike maastike säilitamiseks ja suurendamiseks toodud (tsiteerin): „Taastuvenergeetika kavandamise soovi korral tuleb arvestada ptk 6.5.8 seatud tingimustega“. Joonise Maakasutusplaan kohaselt jäävad maardlad väärtuslikele maastikele. Selgitame, et seletuskirjas ei ole viidatud peatükke 6.3.5 ja 6.5.8. Palume maavaradega seoses seletuskirjas viidata õigetele peatükkidele. Maa-amet kooskõlastab 08.03.2022 e-kirjaga edastatud Kehtna valla üldplaneeringu seletuskirja tingimusel, et korrigeeritakse viitamine peatükkidele. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. Seletuskirja täpsustatakse.