Pöördumise edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 01.06.2022 nr 7-5.6/22-01147-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud bussiettevõtete ühispöördumise. Palun vastuse koopia saata Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  President Alar Karis Peaminister Kaja Kallas Riigikogu esimees Jüri Ratas Rahandusminister Keit-Pentus Rosimannus Majandus- ja taristuminister Taavi Aas Riigikogu rahanduskomisjon Riigikogu fraktsioonid Transpordiamet Viie bussiettevõtte avalik pöördumine Riigi tellimusel korraldatav bussiliiklus on jõudnud kütusehindade kallinemise, ebapiisava rahastuse ja majadusolukorra muutumist mittearvestavate lepingute tõttu olukorda, kus senisel kursil jätkates seiskub sügisel tuhandetele eestimaalastele eluliselt oluline bussiliiklus Eesti linnade ja valdade vahel. Selle vältimiseks on tänastele probleemidele hädavajalik leida lahendus nüüd ja kohe. Probleemi olulisusele tähelepanu juhtimiseks peatavad pöördumise allkirjastanud bussiettevõtted ühiselt 11. juunil Harjumaal bussiliikluse ühel enda teenindataval riigi poolt tellitud bussiliinil. Milles on probleem? Kütusehinna järsk tõus, mis algas juba 2021. aasta sügisest, on surunud bussifirmad nurka. Kui 2021. aasta mais maksis liiter diislikütust Eestis alla 1,2 euro, siis tänavu mais üle 50% rohkem ehk 1,85 eurot. Paljude busside kütuseks oleva surugaasi hind on aastaga ligi kolmekordistunud tõustes 0,89 euro tasemelt 2,49 euroni. Transpordiameti väitel on kütusehinna tõusul üks positiivne mõju – inimesed sõidavad vähem autoga ja rohkem bussiga, maakonna bussiliinidel on reisijate arv kasvanud selle aasta I kvartalis võrreldes mullusega 26%. Seega – bussiliiklus on oluline, see vähendab autosid liikluses ja saastab vähem loodust ning on paljudele inimestele ka ainus kodunt liikuma saamise võimalus. Positiivsete tulemuste kõrval on riik unustanud bussifirmad. Nimelt ootab riik, et vedajad teenindaksid bussiliine 2022. aastal endiselt sama raha eest, kui ajal, mil kütuseliiter maksis 1,2 eurot. Riigi tellimusel bussiveoteenust osutavatele vedajatele makstav kilomeetrihind on aastaga kasvanud kõigest 4-6%. Kuna piletitulu avalikel bussiliinidel ei ole, siis riiklik dotatsioon on bussifirmade ainus sissetulek. Piltlikult öeldes on bussiliinide teenindamiseks sõlmitud lepingud pannud vedajad seisu, kus kütusehindade tõusu tõttu jätkub Tallinn-Jõhvi bussiliinil riigi rahast üksnes Rakvereni. Rakverest Jõhvi sõitmiseks peab bussifirma aga ise peale maksma. Hea Riigikogu, valitsus ja ametnikud! Palun leiame lõpuks toimiva ja tulevikku vaatava lahenduse, mis lubab inimeste jaoks nii olulised bussiliinid tõrgeteta käigus hoida nii sügisel, talvel kui järgmisel kevadel. Esitame siinkohal viie bussiettevõtte ühised ettepanekud, kuidas kriisi võimendumist saab juba täna vältida: 1) Hüvitage bussifirmadele juba tellitud liiniveo kahjum - kokku 3 miljoni eurot Kulud kütusele moodustavad märkimisväärse osa bussivedaja kuludest. Selle aasta märtsi lõpuks oli viiele suurimale maakonnaliine teenindavale bussifirmale kütusehindade kasvu tõttu aastaga kogunenud puudujääk ligi 1,9 miljonit eurot ning juuni lõpu seisuga on prognoositav summa juba üle 3 miljoni euro. See on summa, mille me maksame omast taskust, et inimesed üle Eesti saaksid sõita riigi tellitud liinidel. 17. mail saatsime riigile selge sõnumi – maakondlikud bussiliinid jäävad suvel seisma, kui kütusehinna erakorraliselt kiirest kasvust tingitud puudujäägi katmiseks lisavahendeid ei leita. Nädal hiljem teatas Transpordiamet, et on valmis ühekordse erakorralise meetmega eraldama kütusehinna tõusu katteks summa, mis katab vedajatele juba kogunenud puudujäägist vaid neljandiku. See ei ole õiglane ning seab tõsisesse ohtu paljudele Eesti elanikele hädavajalike liikuvusteenuste kestliku toimimise. 2) Veokilomeetri hinna arvutamise süsteem peab muutuma nii, et see reageerib muutustele majanduses operatiivselt, vähemalt iga 3 kuu järel Oleme olukorras, kus elutähtis maakondlik bussiveoteenus ähvardab katkeda ajal, kui see on aina rohkematele Eesti elanikele vajalik. Sattusime siia seisu, kuna veolepingutesse kirjutatud hinna muutmise põhimõtted ei toimi järsult muutuvate kulude tingimustes. See on probleem, mida ei ole võimalik ravida ühekordsete erakorraliste rahasüstidega. Enamikus bussiliinide teenindamiseks sõlmitud lepingutes toimub veokilomeetri hinna muutmine 6 kuu tagant võttes arvesse kuni poolteise aasta taguseid teenuse sisendhindu. Lisaks on ligi pooltes lepingutes seotud veoteenuse hinna korrigeerimine minevikus toimunud THI muutumisega ning ei võta seetõttu arvesse bussiteenuse osutamise tegeliku kulu muutumist. Pole sugugi välistatud, et aasta jooksul näeme veel 3 või 4 eurost diislikütuse liitrihinda. Selleks, et tulevased kütusehinna raputused ei nõuaks teenuse säilitamiseks iga kord erakorralist ravi ühekordsete rahasüstidega, tuleb kõigis praegu kehtivates lepingutes üle minna põhimõttele, et veohinda korrigeeritakse iga kvartal. Samuti tuleb bussiveoteenuse lepingutes loobuda THI kasutamisest veoteenuse hinna indekseerimisel ning võtta kasutusele ühistranspordi kuluindeks. Veoteenuse hinna indekseerimist tuleb vastavalt bussiveo kulu tegelikult määravate hindade muutumisele alustada pakkumise esitamise hetkest, mitte veo algusest. Bussifirmad ega ka majandusanalüütikud ei tea 12 kuud ette, milliseks kujuneb kütuse hind veo alguse hetkel. 3) Avalike bussiliinide tulubaasi tuleb laiendada Loomulikult mõistavad allakirjutanud bussiettevõtjad, et eelseisvad aastad kujunevad Eesti riigi majandamisel tõeliseks väljakutseks ning raha ei teki maagiliselt Riigikogu saalis lisaeelarvete lugemise käigus. Selleks, et tagada maakondliku bussiliikluse jätkumine ja Eesti elanikele soodsad liikumisvõimalused, tuleb taastada bussitranspordi toimimiseks laiem tulubaas. Täna on puudu ca kolm miljonit – see on viisteist eurot iga bussiga sõitja kohta poole aasta eest. Keerulistel aegadel on nõrgemas positsioonis Eesti elanikele tasuta või soodustingimustel liikumisteenuste säilitamine jätkuvalt ülimalt oluline. Selleks, et tehniliselt töökorras, ohutute ja mugavate bussidega maakonnaliiklus Eestis jätkuks tuleb aga riigil enda võetud kohustustega toimetulekuks kaasata piletitulu nendelt, kes seda maksta suudavad. Lõpetuseks on oluline rõhutada, et plahvatuslikult kasvanud kütusehinnad ja inflatsioon on veel kriitilisemaks muutnud juba ammu alanud tööjõukriisi ja palgasurve. Töötajate lahkumine madala palga tõttu on reaalne olukord kõigi viie ettevõtte jaoks ja kõigile on ka selge, et see kriis süveneb pärast sooja suve sügisel veelgi. See on aga selge hoiatus, et kogenud bussijuhtide lahkumise järel kannatab bussiliikluse turvalisus. Avalike liinide hangete väljakuulutamisel ja pakkujate kvalifitseerimisel tuleb arvestada bussijuhtide senisest suurema tasuga. Head ministrid ja ametnikud, meie tahame Eesti riiki ja rahvast teenida. Palun leiame koos ruttu lahendused. Pöördumise allkirjastanud Andrei Mändla Indrek Halliste Arvo Sarapuu Üllar Kaljuste Margus Korka AS GoBus Hansabuss AS AS ATKO Transport AS SEBE M.K. Reis-X OÜ AEL president  From: Autoettevõtete Liit <[email protected]> Sent: Monday, May 30, 2022 1:20 PM To: [email protected]; Riigikantselei <[email protected]>; [email protected]; Keit Pentus- Rosimannus <[email protected]>; Taavi Aas <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; helir- [email protected]; [email protected]; [email protected]; 'Kaido Padar' <[email protected]> Subject: Viie bussiettevõtte ühispöördumine Viie+bussiettevõtte+ühispöördumine_30_05_2022.asice