Hr.Taavi Aas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium E-post:
[email protected] Koopia: Hr. Heiki Lindpere E-post:
[email protected] 31.mai 2022 .a. Teema: Kaubandu sliku meresõidu seaduse ja kaubandusliku meresõidu koodeksi muutmise seaduse eelnõu Austatud minister Taavi Aas ! Vastuseks Teie kirjale 09.05.2022 nr 2-1/2022/3346 , millega esitasite kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks„Kaubandusliku meresõidu seaduse ja kaubandusliku meresõidu koodeksi muutmise seaduse eelnõu“ toome käesol eva ga välja Eesti Laevaomanike Liidu (edaspidi ELL) ettepanekud ja arvamused selle eelnõu osas. Esmalt aga täname Teid ja väljendame oma hea d meel t , et 2015 . aastal alustatud mereõiguse revisjon jätkub vaatamata sellele, et see toimub praegu piiratud ulatuses ainult k aubandusliku meresõidu seaduse ( edaspidi KMSS) ja vähesel määral kaubandusliku meresõidu koodeksi (edaspidi „KMSK“) osas . KMSS osas toome probleemina välja eelnõus § 2¹ defineeritud reederi mõiste, mis ei ole sisuliselt õige kuna välistab laeva omaniku ja laeva laevapereta prahtija reederi staatusest, kui see laeva omanik või laeva laevapereta prahtija ise ei valda ja kasuta oma laeva oma nimel. KMSS eelnõu § 2¹ sätestab reederi mõiste sellise tingimusega, et reederiks on isik, kes valdab laeva ja kasutab sed a oma nimel. Selline tingimus ei võta aga arvesse olukorda, kus laev on laevaomaniku või laeva laevapereta prahtija poolt edasi prahitud mingile kolmandale isikule , kes valdab laeva või kasutab seda oma nimel. KMSS eelnõus § 2¹ sätestatud reederi mõiste järgi piisab ühe tingimuse (kasutada laeva oma nimel) puudumisest kahest, et reeder või laeva laevapereta prahtija ei ole käsitletav käesoleva seaduse mõistes reederina. Näiteks laeva tähtajalise prahtimise lepingu (nn. time charter ) puhul kasutab prahtija laeva sageli oma nimel kui veab kaupa ja sõlmib kaubaveolepinguid. Seega praktikas võib tekkida olukord, kus laeva omanik või laevapereta prahtija ei lähe selle KMSS reederi mõiste alla kui nad ei kasuta laeva oma nimel. Lähtuvalt eeltoodust teeb ELL ettepaneku KMSS reederi mõistet muuta ja sätestada see eelnõus § 2¹ sätestab reederi mõiste järgmiselt: „ Reeder käesoleva seaduse tähenduses on laeva omanik või laeva laevapereta prahtija “ . Siinjuures märgime ära, et reederi mõiste on erinevates merendusvaldkonna seadustes defineeritud erinevalt ( meresõiduohutuse seaduses § 2 punkt 9, laeva asjaõigusseaduses § 72 lg.2, meretöö seaduses § 5 ). Selles osas on ELL ettepanek reederi mõiste edaspidi ühtlustada kõigis seadustes, kus see on vajalik ja teistes seadustes (näiteks meretöö seadus) leida muu asjakohane mõiste, et vältida reederi mõiste sisu eri tõlgendusi ja arusaamatusi selles osas . ELL on seisukohal, et KMSS tuleb täiendada laevaagentide õiguslikku staatust, õigus i ja kohustusi ning laevade agenteerimise lepingut reguleerivate sätetega, et tagada selles osas õigusselgus ja – kindlus. 2018 aastal KMSS muutmise e elnõu väljatöötamise kavatsuse osana esitatud 31.03.2018.a. laevaagentide analüüs (edaspidi Laevaagentide analüüs) pani ette viia sisse täiendusi KMSS laevaagentide osas. ELL arvates on oluline seaduses sätestada laevade agenteerimise lepingu põhitingimused, sest praktikas toimub laevaagentide määramine reederite või laeva operaatorite poolt enamasti lühikese e-kirja teate või telefonikõne põhjal ning lepingu täpsemad tingimused jäävad kokku leppimata. Need seaduses sätestatavad laevade agenteerimise lepingu tingimused võivad suures osas olla dispositiivsed ja kehtivad siis kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Laevaagendi õigusliku staatuse ja laevade agenteerimise leping on vaja täiendavalt reguleerida vaatamata sellele , et üldine igasuguse agend i suhe käsundiandjaga on juba reguleeritud v õlaõigusseaduses ( edaspidi VÕS) ja et need üld sätted kohalduvad ka laevaagendi suhtes. Siinjuures märgime ära, et VÕS 38. peatüki üldised sätted kohalduvad mistahes agend i poolt lepingute vahendamisele ja sõlmimisele, kuid laevaagendi kohustused reederite esindamisel on palju laiemad kui lepingute vahendamine ja sõlmimine . Laevaagentide analüüs toob välja kõikvõimalikud kohustused, mis on sätestatud m eresõiduohutuse seaduses ( edaspidi MSOS), mida laeva saabumisel Eesti sadamasse või laeva lahkumise l Eesti sadamast tuleb teha ja mida tavaliselt teostab laevaagent reederi eest. Nende kohustuste täitmine ei ole kaetud VÕS 38.peatüki sätetega, mis reguleerib lepingute vahendamist ja sõlmimist agendi poolt . ELL soovib, et KMSS sätestaks laevaagendi kohustuse täita kõiki neid MSOS nõudeid ja kohustusi reederi või laeva operaatori eest kui laevaagent on määratud mingi laeva Eestisse tulekuga seoses ja laevagent on asunud ka vastavalt tegutsema . Laevaagent peab teadma kõik neid Eesti õigusaktide nõudeid ja kohustusi laevade osas ning peab tagama vastava informatsiooni jõudmise laeva kaptenini, reederini või operaatorini, et laevaagent saaks vajaliku informatsiooni ja dokumendid ning siis nende alusel need nõuded ja kohustused täita reederi või laeva operaatori eest. Laevaagentidel on ligipääs elektroonilisele mereinfosüsteemile ( edaspidi EMDE) kuhu Eestisse tuleva laeva andmed sisestatakse. Laeva kaptenitel ja reederitel ei ole ligipääsu EMDE-sse. Seega enamikel juhtudel täidab laeva ja selle lasti ning meeskonda puudutavad nõutud andmed EMDE-s laevaagent. Laevaagendi puudulik , hilinenud või valesti tehtud töö võib tuua kaasa laevaomanikule kulud trahvide teel. Näiteks MSOS § 90 lg.2 järgi võib olla määratud juriidilisele isikule rahatrahv 16 000 eurot lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe edastamata jätmise või mitteõigeaegse edastamise või ebaõige teabe edastamise eest. MSOS § 90 3 lg.2 näeb juriidilisele isikule ette rahatrahvi 3200 eurot laeva saabumisest ja lahkumisest teatamata jätmise ning teabe ja ülddeklaratsiooni edastamata jätmise eest. Sellised trahvid võivad olla määratud laevaomanikele kui laevagent ei tee oma tööd nõuetekohaselt. ELL ettepanek on see, et KMSS-s sätestada vähemalt peamised laevaomaniku ja laevaagendi vahelise lepingu tingimused ning laevaagendi kohustus täita kõiki neid MSOS nõudeid ja kohustusi laevaomaniku eest juhul kui laevaomanik on määranud laevaagendi enda esindamiseks seoses mõne tema laeva tulekuga Eestisse. Lõpetuseks märgime ära, et ELL arvates KMSK kui õiguslik rudiment KMSS kõrval kuulub ammu likvideerimisele, et parandada õigusselgust Eesti õiguse vallas. Seda KMSK kaotamist on arutatud juba alates 2016. aasta, kuid kahjuks ka käesolev seaduseelnõu ei saa seda tööd tehtud. Jätkuvalt kirjutatakse KMSK muutmise eelnõust vaatamata sellele, et KMSK tuleb tühistada ja selle mõned sätted tuleb üle viia KMSS-i või muudesse asjakohastesse seadustesse. See on vajalik ka seoses „Laevade Eesti lipu alla toomise projektiga“ kuna väga raske on mõistlikult selgitada välismaa laevaohvitseridele, miks Eestis kehtib seni selline seadus nagu KMSK, mille 375 paragrahvist on enamus tunnistatud kehtetuks, kuid mõned on siiski jäänud veel kehtima. ELL toetab kindlasti mereõiguse revisjoni jätkumist, et selle saaks tehtud võimalikult kvaliteetselt ja põhjalikult ning mitte piirduda ainult pealiskaudsete ja formaalsete muudatustega. Lugupidamisega / digitaalselt allkirjastatud / Vahur Ausmees Eesti Laevaomanike Liit president