Tulemusaruanne 2021 Infoühiskond

INFOÜHISKONNA 2021. a TULEMUSARUANNE Sisukord 1. Infoühiskonna tulemusvaldkond 2 1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo 2 1.2. Tulemusvaldkonna mõõdikud 2 1.3. Tulemusvaldkonna eelarve jaotus programmide lõikes 4 1.4. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhat €) 4 1.5. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs (arengud ja väljakutsed) 5 2. E-riigi ja sideturu arengu programm 6 2.1. Programmi üldinfo 6 2.2. Programmi kulud meetmete lõikes 6 2.3. Programmi mõõdikud 7 2.4. Olukorra lühianalüüs (arengud ja väljakutsed) 8 2.5. Meetmete ja tegevuste mõõdikud 9 2.6. Programmi planeeritud tegevuste elluviimine 11 2.7. Aruandeaasta eelarve täitmine (tuhat eurot) 15 3. Küberturvalisuse programm 16 3.1. Programmi üldinfo 16 3.2. Programmi kulud meetmete lõikes 16 3.3. Programmi mõõdikud 17 3.4. Olukorra lühianalüüs (arengud ja väljakutsed) 18 3.5. Meetmete ja tegevuste mõõdikud 19 3.6. Programmi planeeritud tegevuste elluviimine 21 3.7. Aruandeaasta eelarve täitmine (tuhat eurot) 23 1  1. Infoühiskonna tulemusvaldkond 1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkond: Infoühiskond Valdkonna arengukava jm seonduvad strateegilised dokumendid: Digiühiskonna arengukava 2030, Infoühiskonna arengukava 2020 (2021. aasta oli üleminekuaasta kahe arengukava vahel, seega lõpetati vana arengukava tegevusi ja samas viidi läbi juba sissejuhatavaid tegevusi uue arengukava eesmärkide täitmiseks) Tulemusvaldkonna eesmärk: Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust. Eesti 2035 sihid (alasihtide täpsusega): Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik ning Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik Programm: E-riigi ja sideturu areng Programm: Küberturvalisus Vastutav ministeerium: MKM Vastutav ministeerium: MKM Programmi eesmärk: Programmi eesmärk: Tehnoloogiatrende ja elanike vajadusi arvestav Eesti on kõige küberturvalisem digitaalne taristu, mis töötab nii avaliku kui ka erasektori riik. huvides, võimaldades tootlikkuse kasvu mõlemas sektoris ning kõigil isikutel Eestis kasutada mis tahes ajal kiiret internetti. 1.2. Tulemusvaldkonna mõõdikud Eesmärk: Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust. Tegelik täitmine Sihttasemed Tulemusvaldkonna mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 2035* Küberintsidentide arv, mis häirib 70** 26 7 ≤ 70 ≤ 70 olulisel määral ühiskonna sotsiaalset ja majanduslikku toimimist või sunnib loobuma harjumuspärastest digitaalsetest lahendustest 2  Eesti elanikud tunnevad end 3,10% -*** -*** 3,10% 3,10% internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki: turvariski vältimise kaalutulustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal Eesti elanikud tunnevad end 69% 67% 68% 65% 65% internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki: turvalist elektroonilist identiteeti kasutavate inimeste osakaal elektroonilist identiteeti omavatest elanikest 100Mbit/s või suurema kiirusega 18% 18% 26,4% 22% 24% interneti kasutamise osakaal Rahuolu e-teenustega 85% elanike 65% 78% -**** 70% 80% 90% seas Rahuolu e-teenustega 90% 60% 79% -**** 75% 80% ettevõtjate seas Turvalist elektroonilist identiteeti 69% 67% 68% 67% 69% kasutavate inimeste osakaal elektroonilist identiteeti omavatest elanikest Interneti mittekasutajate osakaal 16- 9,8% 10,9% 9% 8% 6% 74-aastaste Eesti elanike seas IKT-spetsialistide osakaal 6,9% 6,4% 7,1% 8% 8% koguhõives * Väärtus selles veerus näitab ühtlasi, et tegemist on Eesti 2035 mõõdikuga ** 2020. aasta numbri suur erinevus võrreldes 2019. aastaga tuleneb sellest, et muutus metoodika, vaadati üle ning lepiti kokku asjakohasemad mõõtmise kriteeriumid. *** Statistika kogutakse 2022.a IV kvartaliks **** Rahulolu mõõdiku allikaks on Teenuste kataloog, mis läks mahukale reformimisele. Seega pole võimalik 2021. aasta seisu välja võtta. Vanas vormis Teenuste kataloog on suletud ja uus metodoloogia töötatakse välja 2022. aasta jooksul. 3  1.3. Tulemusvaldkonna eelarve jaotus programmide lõikes E-riigi ja sideturu arendamise 1432; 3% 8182; 15% programm: kulud Küberturvalisuse programm: kulud 6811; 13% E-riigi ja sideturu arendamise programm: investeeringud 37539; 69% Küberturvalisuse programm: investeeringud 1.4. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhat €) Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Kulud 60712 55062 44349 Investeeringud 4564 15652 9614 4  1.5. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs (arengud ja väljakutsed) Positiivsed arengud 2021. a detsembris valmis ja ka juurutati esimese välise osapoole juures nõusolekuteenus, mille eesmärk on võimaldada erasektori ligipääsu avaliku sektori käes olevatele kodanike andmetele. 2021. a lõpus loodi Vabariigi Valitsuse kabineti otsusega Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT). Samuti sai kinnitatud esialgne kesksetele teenustele üleminekukava. Sidevõrkude turbe tagamiseks täiendati Elektroonilise side seadust ja VV määrust (5G ja sidevõrkude turbe regulatsioon) ning küberturbe tagamise parandamiseks ja strateegilise juhtimise tõhustamiseks täiendati MKM-i põhimäärust ja loodi riikliku küberturvalisuse osakond. Eesti saavutas ÜRO ITU küberturbe indeksis (Global Cybersecurity Index) seni kõrgeima koha (3 koht). Need tegevused panustasid Eesti 2035 Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik ning Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik strateegilistesse sihtidesse. Väljakutsed Väljakutseteks on suurte algatuste rakendamine läbivalt kogu avalikus sektoris. Eesmärk on laiendada nõusolekuteenuse kasutuselevõttu ning toetada riigiasutustes juurutamist. Jätkame nii andmejälgija kui nõusolekuteenuse arendamist vastavalt kasutajate vajadustele ning loome vajaliku õigusliku aluse. Viiakse läbi riigi IT teenuste konsolideerimine vastavalt tegevuskavale, mille tulemusel tuuakse 2022. aastal kesksele teenusele üle esimesed kasutajad. 5G sageduskonkursid viiakse läbi 2022. aastal. Küberturvalisuse suurendamiseks töötatakse välja küberturbe seire metoodika; arendatakse riikliku küberturbe juhtimist ning täiendatakse küberturvalisuse seadust. Oluline väljakutse on esimeste sündmusteenuste elluviimine (esimeste hulgas abielu ja lapse saamine). Uue aasta esimeses kvartalis on plaanis lõpetada Bürokrati baasplatvormi arendused ning juurutada Bürokratt esimeses kolmes asutuses. Läbivateks väljakutseteks tulemusvaldkonnas on järgnevad teemad, millele baseerudes on koostatud ka riigieelarve lisataotlus: 1. Jätkusuutlikkuse tagamine (olemasoleva baasi kindlustamine) – - asutustel on baasrahastus olemasolevate teenuste kvaliteetseks ja turvaliseks käitamiseks, aga arendusprojektide nõuetekohaseks teostamiseks ebapiisav; - süsteemide jätkusuutlikkuse tagamine on piiratud ressursside tõttu raskendatud ja tekib oht uute taakvarade tekkimiseks, sest rakenduste pidev uuendamine on alarahastatud; - Riigi jaoks oluliste kriitiliste infosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine; 2. Tuleviku kindlustamine – - Teenuste kasutusmugavus ei vasta kasutajate ootustele; - Digipöörde elluviimine läbi uute tehnoloogiate rakendamise; 3. Küberturvalisuse tagamine – - Olemasolev IT infrastruktuur ei taga piisavat kaitset uute küberturvalisuse riskide vastu. 5  2. E-riigi ja sideturu arengu programm 2.1. Programmi üldinfo Programmi nimi E-riigi ja sideturu areng Programmi eesmärk Tehnoloogiatrende ja elanike vajadusi arvestav taristu, mis töötab nii avaliku kui ka erasektori huvides, võimaldades tootlikkuse kasvu mõlemas sektoris ning kõigil isikutel Eestis kasutada mis tahes ajal kiiret internetti. Eesti 2035 sihid (alasihtide täpsusega) Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik ning Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik Peavastutaja ministeerium MKM (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) (minister) Kaasvastutaja ministeerium - (minister) 2.2. Programmi kulud meetmete lõikes Programmi kulude jaotus meetmete lõikes 609; 2% Sideturu ja ühenduste areng 4902; 13% Riigi IS arendamine 18063; 48% Paremad avalikud teenused IKT abil 13964; 37% IKT oskuste arendamine 6  2.3. Programmi mõõdikud Tehnoloogiatrende ja elanike vajadusi arvestav taristu, mis töötab nii avaliku kui ka erasektori Eesmärk: huvides, võimaldades tootlikkuse kasvu mõlemas sektoris ning kõigil isikutel Eestis kasutada mis tahes ajal kiiret internetti. Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 100Mbit/s või suurema kiirusega interneti 18% 18% 26,4% 22% 24% kasutamise osakaal 65% 78% -* 70% 80% Rahuolu e-teenustega 85% elanike seas 60% 79% -* 75% 80% Rahuolu e-teenustega 90% ettevõtjate seas Turvalist elektroonilist identiteeti kasutavate 69% 67% 68% 67% 69% inimeste osakaal elektroonilist identiteeti omavatest elanikest Interneti mittekasutajate osakaal 16-74- 9,8% 10,9% 9% 8% 6% aastaste Eesti elanike seas 6,9% 6,4% 7,1% 8% 8% IKT-spetsialistide osakaal koguhõives * Rahulolu mõõdiku allikaks on Teenuste kataloog, mis läks mahukale reformimisele. Seega pole võimalik 2021. aasta seisu välja võtta. Vanas vormis Teenuste kataloog on suletud ja uus metodoloogia töötatakse välja 2022. aasta jooksul. 7 2.4. Olukorra lühianalüüs (arengud ja väljakutsed) 2021. a detsembris valmis ja ka juurutati esimese välise osapoole juures nõusolekuteenus, mille eesmärk on võimaldada erasektori ligipääsu avaliku sektori käes olevatele kodanike andmetele. 2021. a lõpus loodi Vabariigi Valitsuse kabineti otsusega Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT). Samuti sai kinnitatud esialgne kesksetele teenustele üleminekukava. Ajakohastati sideturu õiguslikku raamistikku (sh Euroopa elektroonilise sidedirektiivi ülevõtmine), et toetada sideturu arengut ja konkurentsi. Sidevõrkude turbe tagamiseks täiendati Elektroonilise side seadust ja VV määrust (5G ja sidevõrkude turbe regulatsioon) ning küberturbe tagamise parandamiseks ja strateegilise juhtimise tõhustamiseks täiendati MKM-i põhimäärust. Samuti loodi MKM-i riikliku küberturvalisuse osakond. Eesti saavutas ÜRO ITU küberturbe indeksis (Global Cybersecurity Index) seni kõrgeima koha (3 koht). Väljakutseteks on detsentraliseeritud küberturvalisuse tagamise süsteemi keskne koordineerimine ja strateegiline juhtimine. Eesmärk on laiendada nõusolekuteenuse kasutuselevõttu ning toetada riigiasutustes juurutamist. Jätkame nii andmejälgija kui nõusolekuteenuse arendamist vastavalt kasutajate vajadustele ning loome vajaliku õigusliku aluse. Viiakse läbi riigi IT teenuste konsolideerimine vastavalt tegevuskavale, mille tulemusel tuuakse 2022. aastal kesksele teenusele üle esimesed kasutajad. Küberturvalisuse suurendamiseks töötatakse välja küberturbe seire metoodika; arendatakse riikliku küberturbe juhtimist ning täiendatakse küberturvalisuse seadust. Oluline väljakutse on esimeste sündmusteenuste elluviimine (esimeste hulgas abielu ja lapse saamine). Uue aasta esimeses kvartalis on plaanis lõpetada Bürokrati baasplatvormi arendused ning juurutada Bürokratt esimeses kolmes asutuses. Ühenduvuse parandamiseks käivitatakse taasterahastust finantseeritav juurdepääsuvõrkude toetusmeede maapiirkondade jaoks. Samuti on kavas välja anda esimesed 5G sagedused 3,6 GHz sagedusalas. Ühenduvuse parandamiseks käivitatakse taasterahastust finantseeritav juurdepääsuvõrkude toetusmeede maapiirkondade jaoks. Samuti on kavas välja anda esimesed 5G sagedused 3,6 GHz ja 700 MHz sagedusalas. Need tegevused panustasid Eesti 2035 Majandus ja Kliima (alasiht C) ning Riigivalitsemise (alasihid A, B, D) strateegilistesse sihtidesse. 8  2.5. Meetmete ja tegevuste mõõdikud Programm on jaotatud neljaks meetmeks. Meede 1. Sideturu ja ühenduste areng Eesmärk: Kõigile tarbijatele on loodud liitumise võimalus kvaliteetse ja taskukohase sidetaristuga Meetme kirjeldus: Meedet viidi ellu läbi kahe programmi tegevuse. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Kiire internetiühendusega kaetud majapidamiste 84% 84% 90% 88% 94% osakaal Tegevus 1.1. Sideturu reguleerimine ja arendamine Eesmärk: Tagada õiguslik raamistik, mis toetab sideturu arengut ja konkurentsi. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Järgmise põlvkonna - - - 2/3 5G sagedusi Kõik 5G sagedused mobiilisideks valmisolek on välja antud on välja antud Tegevus 1.2. Sideühenduste reguleerimine ja arendamine Eesmärk: Luua õiguslik raamistik, mis aitaks kaasa sideühenduse arengule Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus kõigi 80% 80% 82% 90% 95% Eesti elanike jaoks (kaabelside) Meede 2. Riigi infosüsteemi areng Eesmärk: E-teenuste baastaristu toetab Eesti elanike ja ettevõtjate tegevusi nii kodus kui ka piiriüleselt Meetme kirjeldus: Meedet viidi ellu läbi kahe programmi tegevuse. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Turvalist elektroonset identiteeti (ID-kaart, mobiil- 69% 67% 68% 67% 69% ID, digi-ID, Smart ID) kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest elanikest Mitteresidentide poolt loodud ettevõtete arv 11 658 15219 19944 19500 25000 Riikide arv, kellega Eesti on avanud teenuste 2 2 2 3 5 baastaristul (nt X-teel või elektroonsel identiteedil) põhinevaid piiriüleseid avalikke teenuseid X-teega liitunud ettevõtete arv 324 509 336 342 9  Tegevus 2.1. Riigiside ja riigivõrgu arendamine Eesmärk: Tagada riigile turvalised ja toimepidevad infokommunikatsiooni ning nutika taristu teenused. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Tagada võrkude omavaheline liiklus ka siis, 99,89% 99,89% 99,9% 99,95% 99,95% kui ühendus välisriikidega on mingil põhjusel häiritud. Teenuse käideldavuse % Tagada andmeside teenuse 99% 99% 99% 99% 99% andmevahetuseks ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel. Teenuse käideldavuse % Tegevus 2.2. Riigi e-teenuste baastaristu arendamine Eesmärk: On tagatud e-teenuste baastaristu, mis toetab Eesti elanike ja ettevõtjate tegevusi nii kodus kui ka piiriüleselt Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Turvalist elektroonset identiteeti (ID-kaart, 69% 67% 68% 67% 69% mobiil-ID, digi-ID, Smart ID) kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest elanikest Mitteresidentide poolt loodud ettevõtete arv 11 658 15219 19944 19500 25000 Riikide arv, kellega Eesti on avanud teenuste 2 2 2 3 5 baastaristul (nt X-teel või elektroonsel identiteedil) põhinevaid piiriüleseid avalikke teenuseid X-teega liitunud ettevõtete arv 324 509 336 342 Meede 3. Paremad avalikud teenused IKT abil Eesmärk: Rahuolu kasv e-teenustega ettevõtjate ning elanike seas Meetme kirjeldus: Meedet viidi ellu läbi ühe programmi tegevuse Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Rahuolu e-teenustega 90% ettevõtjate seas 65% 78% -* 70% 80% Rahuolu e-teenustega 85% elanike seas 60% 79% -* 75% 80% * Rahulolu mõõdiku allikaks on Teenuste kataloog, mis läks mahukale reformimisele. Seega pole võimalik 2021. aasta seisu välja võtta. Vanas vormis Teenuste kataloog on suletud ja uus metodoloogia töötatakse välja 2022. aasta jooksul. Tegevus 3.1. Proaktiivsed, taustal toimivad avalikud teenused IKT abil Eesmärk: Avalike teenuste toimimine kasutajatele mugavalt ja riigile tõhusalt Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 10 Töötavate proaktiivsete sündmusteenuste arv 0 0 3 3 6 Meede 4. IKT oskuste areng Eesmärk: Rohkem kõrgema lisandväärtusega töökohti, suurem rahvusvaheline konkurentsivõime ja kõrgem elukvaliteet inimeste IKT-oskuste tõusu kaudu Meetme kirjeldus: Meedet viidi ellu läbi ühe programmi tegevuse Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Interneti mittekasutajate osakaal 16–74-aastaste 9,8% 10,9% 9% 8% 6% Eesti elanike seas IKT- spetsialistide osakaal koguhõives 6,9% 6,4% 7,1% 8% 8% Tegevus 4.1. Digitaalse kirjaoskuse tagamine Eesmärk: Inimesed teavad ja oskavad internetti oma elukvaliteedi parandamiseks kasutada Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Interneti mittekasutajate osakaal 16–74-aastaste 9,8% 10,9% 9% 8% 6% Eesti elanike seas 2.6. Programmi planeeritud tegevuste elluviimine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 1. Tegevus 1.1. ● Ajakohastati sideturu õiguslikku raamistikku võttes üle Euroopa elektroonilise sidedirektiivi, et toetada sideturu arengut ja konkurentsi. ● Programmi tegevuse raames arendatakse sideturu ja sideühenduste regulatsiooni, sideregulaator (TTJA) teostab turujärelevalvet ja rakendab regulatsiooni (sh lubade andmine, numeratsioonihaldus, sagedushaldus jm). Toetati riigieelarvest sihtotstarbelise toetusega perioodika kojukannet maapiirkondades summas 1,778 mln eurot. Tegevus 1.2. ● Viidi ellu toetusmeetmeid juurdepääsuvõrkude rajamiseks maapiirkondades (Eesti 2035). Tehti ettevalmistusi keskse riigivõrgu ründetõrje lahenduse rakendamiseks Meede 2. Tegevus 2.1. Riigi Infosüsteemi Amet tegeles riigivõrgu andmeside teenuse kvaliteedi ja toimepidevuse kindlustamise ja arendamisega, mille raames: • Alates 01.12.2021 omab Riigi Infosüsteemi Amet üleriigilist DWDM võrku, mille magistraalkanalite läbilaskevõime on 200 Gbit/s; 11 • Riigi tuumikvõrk on moderniseeritud, mis võimaldab pakkuda ühendust kiirusega 40 Gbit/s: • Riigivõrgu 30 tähtsamat sõlmpunkti on varustatud toitelahendusega, mis tagab elektrikatkestuse korral 24 tunniks katkematu töö. Tegevus 2.2. • 2021. aasta alguses valmis uus avaandmete teabevärav, mis annab parema ülevaate olemasolevatest avaandmetest, võimaldab neid paremini tarbida ja visualiseerida ning aitab tagada andmete kvaliteeti. Lisaks liidestati avaandmete teabevärav geoportaaliga, tagamaks andmete automaatne peegeldamine, panustades veel enam andmete paremasse leitavusse. Käivitati KOVide suunal andmete suunalise koostöövõrgustik, lepiti kokku KOVide põhine pilootprojekt (detailplaneeringute digitaliseerimine) ning projekti kaasuvad osapooled. • 2021. aastal loodi Bürokrati meeskond MKM-RIAs, viidi läbi mitmeid pilootprojekte Bürokratiga seoses ning augustis 2021. alustati Bürokrati baasplatvormi arendustega. Sama aasta detsembris võeti Bürokrati juturoboti kasutajaliides esmakordselt kasutusele TTJAs. Sama aasta juulis lõpetati valdkondliku pöördumiste klassifitseerija analüüs ja arendus, mis annab võimaluse tulevikus haldusalade üleselt ja -siseselt pöördumisi automaatselt õigele osapoolele edasi suunata. Lisaks viidi läbi riikliku mobiilirakenduse analüüs ja katseprojekt, hangiti riiklik virtuaalassistendi CVI, kaardistati võimalused piiriüleseks koostööks ja muud. • 2021. aastal lõpetati 2019-2021 kratikava tegevuste elluviimine ning alustati uue tegevuskava koostamisega. Kokku kaasati üle 50 erineva osapoole, hinnati varasemaid tegevusi ja asutuste andmeteaduse alast kompetentsi. Sama aasta lõpuks oli kratikava kavand kokku pandud ning 2022. aasta aprillis tutvustati kratikava Vabariigi Valitsuses. Lisaks koostöös HTMiga pandi kokku keeletehnoloogia tegevuskava suunad ning tegevused. Viidi läbi mitmeid kratiprojekte toetamaks ligipääsetavust ja paremat teenuste osutamist, näiteks valmis reaalajasubtiitrite lahendus, lõppes tõlkevärava analüüs, telliti grammatikakontrollija arendustööd. Lisaks viidi läbi mitmeid katseprojekte, näiteks keelatud reklaamide tuvastamiseks ja kliendipöördumiste automaatseks suunamiseks. • 2021. aastal viidi andmehalduse suunal läbi laiapõhine andmehalduritele suunatud koolitus, mis oli nii andmehalduritele kui ka juhtidele suunatud. Kokku osales pea 300 inimest. Lisaks kaardistati valdkonna hetkeseisu, vaadates RIHAs registreeritud prioriteetseks loetud andmekogude andmetest terviklikust ja ajakohasust. Asutustele toe pakkumiseks mehitati sama aasta lõpuks andmehalduse oivakeskus Statistikaameti, RIA ja MKMi baasil. Käivitati RIHAKE ehk andmehalduse töövahendi arendus, mis jõudis lõpule 2022. aasta teises kvartalis. • 2021. aasta valmis nõusolekuteenus ja sama aasta detsembris rakendati nõusolekuteenust esimest korda erasektori poolt. Nõusolekuteenus tuli kasutusele järelmaksu taotlemise protsessis koostöös AS Inbanki ja elektroonikapood Klickiga (kui inimene annab nõusolekuteenuse keskkonnas oma heakskiidu, kontrollib pank Maksu- 12  ja Tolliameti andmekogust inimese maksevõimet, mille põhjal saab teha andmetele tugineva otsuse järelmaksu andmiseks). • Nordic Institute for Interoperability Solutions partnerina – kes arendab X-tee andmevahetuskihi baastehnoloogiaid - liitus Island. Varasemalt rahastati NIIS tegevusi Eesti ja Soome poolt ühiselt. Eestile rahalist lisakulu see ei tekita, aga mitu investeeringutega panustavat partner-riiki võimaldab X-teed jätkusuutlikult edasi arendada. • Avalikustati X-Road tarkvara v7, ligikaudu 58% x-tee liikmetest on üle läinud üle v7 peale. • X-tee iseteeninduskeskkonda loodi andmeteenuste kataloog, mis annab võimaluse andmeteenuste pakkujatel enda teenuseid kirjeldada ja dokumenteerida. • Toimus Riigi Infosüsteemi Ameti poolt pakutava Riigi autentimisteenuse aktiivne kasutusele võtmine riigi e-teenuste pakkujate juures, prognoosime jätkuvat teenuse laienemist avalikus sektoris. Riigi autentimisteenuse edasiarendusena tegime ettevalmistusi riigi ühekordse sisselogimisega autentimisteenuse lahenduse pakkumiseks (2021.a. piloot) plaaniga alustada uue teenuse pakkumist juba 2022. aastal. Sellega tekib e-teenuste arendajatel võimekus siduda kokku erinevate infosüsteemide poolt pakutavad e-teenused ja oluliselt paraneb e-teenuse lõppkasutaja kasutusmugavus. • Riigi autentimisteenuse juurde lisandus uusi EL riikide autentimisvahendeid, mis annab nende riikide kodanikel võimaluse kasutada mugavalt meie e-teenuseid. • ID-kaardi jätkusuutliku, stabiilse kasutamise tagamiseks e-teenustes autentimiseks ja signeerimiseks ning kasutajamugavuse parandamiseks muudeti Eesti ID-kaardi tarkvara arhitektuuri ja loodi veebilehitsejate uued pistikprogrammid. • Toimus valimiste infosüsteemi (VIS3) välja arendamine, et tagada kohalike omavalitsuste volikogude (KOV21) valimised. Süsteem valmis õigeaegselt ja valimiste ettevalmistus, korraldus ning tulemuste avalikustamine läks edukalt. Tagasiside VIS3 kasutajatelt (valimiste korraldajad, jaoskondade töötajad, kandidaadid) oli positiivne. Meede 3. Tegevus 3.1. • 2021. aasta detsembris jõustusid AvTSi muudatused, mida vedasid Justiitsministeerium koostöös MKMiga. Muudatuste toel rakendusid täiendavad kohustused avaandmete avalikustamisel, lisaks võeti muudatusega üle avaandmete direktiivist tulenevad nõuded. • 2021. aastal sai läbi viidud viie võimaliku sündmusteenuse analüüs ning sündmusteenuste pakkumiseks vajaliku keskse arhitektuuri näidisrakenduse loomine. o Kinnisvaraga seotud sündmusteenuste analüüsiprojekti käigus uuriti inimesele kuuluva kinnisvaraga seonduvate teenuse koondamist riigiportaali. Samuti kinnisvara ostmisel ja müümisel olulise informatsiooni kergesti kättesaadavaks tegemist riigiportaalist. Edasised arendusotsused on plaanis sõlmida 2022. aasta lõpuks. o Juhtimisõiguse ja sõiduki omamise sündmusteenuste analüüsi käigus uuriti Transpordiameti poolt pakutavate antud teenuste proaktiivsuse tõstmist ning 13  teenuste pakkumist läbi riigiportaali. Edasised teenuste arendusotsused on plaanis sõlmida 2022. aasta lõpuks. o Abielu sündmusteenuse ja lahutuse sündmusteenuse analüüsiprojektis uuriti detailsemalt 2020 aastal valminud abiellumise sündmusteenuse visiooni realiseerimist. Samuti loodi lahutuse sündmusteenuse realiseerimiseks tarvilik teenuskontseptsioon. Abiellumise sündmusteenuse realisatsiooniga on projekti valmimise järgselt edasi liigutud ning 2022. aasta lõpuks on plaanis teenuse esimene versioon kasutajatele avada. o Tööta jäämise sündmusteenuse näitel teostatid sündmusteenuste arhitektuuri näidisrakendus, mille põhjal on 2022. aastal alustatud sündmusteenuste keskse platvormi arendust. Projekti käigus loodi ja valideeriti keskse platvormi komponendid ja nõuded. Keskne platvorm on kasutatav sündmusteenuste üleselt ning võimaldab pakkuda tuge ka laiemalt avalike teenuste pakkumisel nii riigi kui kohaliku omavalitsuste asutustele. o Lapse saamise sündmusteenuse analüüsiprojekti käigus kirjeldati detailselt lapse saamise sündmusteenuse realiseerimist etapiviisiliselt. Projekti käigus analüüsiti tervikteenuse ning ühtlasi ka minimaalse väärtusloova toote realiseerimiseks vajalikke tegevusi. Projekti tulemina valminud teekaardi kohaselt on arendustegevus jätkunud ka 2022. aastal ning minimaalne väärtusloov toode on planeeritud realiseeruma 2022. aasta lõpuks. ● Riigiportaali eesti.ee puhul keskenduti peamiselt visuaalsest ja tehnilisest taakvara loobumisest alustöödele, eesmärgiga pakkuda järgnevatel aastatel lõppkasutajatele (nii eraisikule kui ettevõtjale) kasutajasõbralikumat digiväravat riigi teenuste ja seotud info kasutamiseks. Samuti oli fookus digivärava turvalisuse ja toimepidevuse tõstmine läbi hajusama arhitektuuri. • Märkimisväärne oli riiklik postkasti proaktiivne suunamine elanike rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressitele (1,3 milj postkasti), mis lihtsustab oluliselt riigi ja kodaniku vahelist suhtlust. Meede 4. Tegevus 4.1. Interneti kasutajate arv kasvas 2021.aastal hüppeliselt. Kui 2020.aastal vähenes interneti kasutajate arv 8,4 tuhande võrra võrreldes 2019. aastaga, siis 2021.aastal kasvas kasutajate arv 19.8 tuhande võrra võrreldes 2020.aastaga. Kõige suurem oli hüpe 65-74 aastaste vanuserühmas, kus lisandus 16 200 uut kasutajat võrreldes 2020. aastaga. Uute tulijate peamine põhjus oli vajadus ja ka siit tulenev motivatsioon internetti kasutama hakata. Covid-piirangute tõttu olid vajalikud igapäevased teenuse liikunud internetti (sh näiteks poodlemine) ning elanikkond, kes muidu ei olnud motiveeritud kasutama online-teenuseid, õppis ka ise intenetipõhiseid teenuseid kasutama. 2019 ja 2020 aastatel Covid-piirangute tõttu liikusid ka oskuste koolitused ning nõustamised internetti, sh raamatukogud üle Eesti pakkusid elanikkonnale ka online digioskuste ning e- teenuste alast nõustamist. 14  • 2017. aastal alustatud raamatukogude töötajate digioskuste arendamise programmis e-Kogukond koolitati raamatukoguhoidjaid, et raamatukogud saaksid oma kliente nõustada IT-valdkonnas ning 2021. aastal viidi sama projekti raames IT-oskuste koolitusi läbi ka elanikele. • 2021. aasta tegevused on olnud suunatud IKT baas- ja kõrgemate oskuste arendamisele, IKT-alase ekspertsuse suurendamisele ja digiriiki käsitlevate teemade ja seda toetavate tehnoloogiate tutvustamisele. 2021. aastal käivitasime avalikule sektorile suunatud, aga kõigile huvilistele ligipääsetava Digiriigiakadeemia.ee koolituskeskkonna, et toetada avalikku sektorit digimuutuste elluviimiseks vajalike teadmiste ja oskustega. 2.7. Aruandeaasta eelarve täitmine (tuhat eurot) Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Programmi nimetus E-riigi ja sideturu arendamise programm Investeeringud 4414 12728 8182 Kulud 54583 45515 37539 Meetme nimetus Sideturu ja ühenduste areng Kulud 10700 23705 18063 Meetme nimetus Riigi IS arendamine Kulud 10277 13641 13964 Meetme nimetus Paremad avalikud teenused IKT abil Kulud 32377 6764 4902 Meetme nimetus IKT oskuste arendamine Kulud 1229 1406 609 15  3. Küberturvalisuse programm 3.1. Programmi üldinfo Programmi nimi Küberturvalisus Programmi eesmärk Eesti on kõige küberturvalisem digitaalne riik. Eesti 2035 sihid (alasihtide Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne täpsusega) ja inimesekeskne riik Peavastutaja ministeerium MKM (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) (minister) Kaasvastutaja ministeerium - (minister) 3.2. Programmi kulud meetmete lõikes Programmi kulude jaotus meetmete lõikes Jätkusuutlik digitaalne ühiskond 216; 3% 1818; 27% Ettevõtlus ja T&A Rahvusvahelised suhted 301; 4% 4476; 66% Küberoskuslik ühiskond 16  3.3. Programmi mõõdikud Eesmärk: Eesti on kõige küberturvalisem digitaalne riik. Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Küberintsidentide arv, mis häirib olulisel 70* 26 7 ≤ 70 ≤ 70 määral ühiskonna sotsiaalset ja majanduslikku toimimist või sunnib loobuma harjumuspärastest digitaalsetest lahendustest Eesti elanikud tunnevad end internetis 3,10% -** -** 3,10% 3,10% turvaliselt ning usaldavad e-riiki: turvariski vältimise kaalutulustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal Eesti elanikud tunnevad end internetis 69% 67% 68% 65% 65% turvaliselt ning usaldavad e-riiki: turvalist elektroonilist identiteeti kasutavate inimeste osakaal elektroonilist identiteeti omavatest elanikest * 2020. aasta numbri suur erinevus võrreldes 2019. aastaga tuleneb sellest, et muutus metoodika, vaadati üle ning lepiti kokku asjakohasemad mõõtmise kriteeriumid. ** Statistika kogutakse 2022.a IV kvartaliks 17 3.4. Olukorra lühianalüüs (arengud ja väljakutsed) Sidevõrkude turbe tagamiseks täiendati Elektroonilise side seadust ja VV määrust (5G ja sidevõrkude turbe regulatsioon) ning küberturbe tagamise parandamiseks ja strateegilise juhtimise tõhustamiseks täiendati MKM-i põhimäärust. Samuti loodi MKM-i riikliku küberturvalisuse osakond. Eesti saavutas ÜRO ITU küberturbe indeksis (Global Cybersecurity Index) seni kõrgeima koha (3 koht). Väljakutseteks on detsentraliseeritud küberturvalisuse tagamise süsteemi keskne koordineerimine ja strateegiline juhtimine. Küberturvalisuse suurendamiseks töötatakse välja küberturbe seire metoodika; arendatakse riikliku küberturbe juhtimist ning täiendatakse küberturvalisuse seadust. Oleme hetkel ette valmistamas rahvusvaheliselt tunnustatud küberinvesteeringute hindamise metoodika mudeli väljatöötamist. Loodav mudel annaks küberturvalisuse investeeringute optimaalse mahu sõltuvalt näiteks asutuse või organisatsiooni üldisest või IT-eelarvest. Selliselt saaks edaspidi tagatud küberturvalisuse jätkusuutlik rahastamine nii Eestis kui ka globaalselt. 24.02.2022 alustas Venemaa Föderatsioon röövvallutussõda Ukraina vastu ja see mõjutab meie julgeolekukeskkonda, sealhulgas Eesti küberruumis toimuvat. Eeltoodust tulenevalt taotleme RES protsessi raames lisarahastust, mis aitab säilitada küberruumis vajalikku kerksust ning senisest paremini toime tulla küberohtudega. Need tegevused panustasid Eesti 2035 Riigivalitsemise (alasihid A, D) strateegilisse sihti. 18  3.5. Meetmete ja tegevuste mõõdikud Programm on jaotatud neljaks meetmeks. Meede 1. Jätkusuutlik digitaalne ühiskond Eesmärk: Eesti on jätkusuutlik ja turvaline digitaalne ühiskond Meetme kirjeldus: Meedet viidi ellu läbi ühe programmi tegevuse. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Riskidele avatud teenuste koguarv riigivõrgus 50% 43% 36% 38% 28% (CERT.EE seireandmete najal puudulikult konfigureeritud seadmeid riigivõrgus) Riskidele avatud teenuste koguarv Eesti 26000 20093 32620 19000 14500 küberruumis (CERT.EE seireandmete najal puudulikult konfigureeritud seadmeid Eesti küberruumis) Tegevus 1.1. Tehnoloogilise vastupanuvõime tõhustamine Eesmärk: Tehnoloogilise vastupanuvõime tõhustamine Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Kõik uued riigi infosüsteemid ja ei ei ei jah/ei jah/ei e-teenused vastavad turvalise arhitektuuri põhimõtetele Meede 2. Ettevõtlus ning teadus- ja arendustegevus Eesmärk: Eestis on teaduspõhine, innovaatiline ja globaalselt konkurentsivõimeline küberturbe sektori ettevõtlus, mis katab riigi jaoks olulised võtmekompetentsid Meetme kirjeldus: Meedet viidi ellu läbi ühe tegevuse. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Küberturbe sektori ettevõtete ekspordi 15,86 -* -* ≥ 15,86 ≥ 15,86 maht (mln eurot) Tegevus 2.1. Küberturbe teadus- ja arendustegevuse ning teaduspõhise ettevõtluse toetamine ja edendamine Eesmärk: Tagatud on riigi kui targa hankija edukas sisuline koostöö ettevõtete ning teadusasutustega Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Uute küberturvalisuse valdkonna iduettevõtete arv 22 60 66 37 42 19  Meede 3. Rahvusvahelised suhted Eesmärk: Eesti on arvestatav partner rahvusvahelisel areenil ning rahvusvaheline suunanäitaja Meetme kirjeldus: Meedet viiakse ellu läbi ühe tegevuse. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Vastutavate Poliitiline ja Poliitiline ja Rahvusvahelise paraneb paraneb asutuste iga- strateegiline strateegiline suhtluse keskne aastane ekspert- koostöö koostöö koordineerimine hinnang Eesti toimub läbi toimub läbi on paranenud rahvusvaheliste üksikute üksikute riikliku suhete sisulisele initsiatiivide initsiatiivide küberturvalisuse kvaliteedile ja ja ja osakonna fookusele ebaühtlaselt ebaühtlaselt loomisega Tegevus 3.1. Koostöö tõhustamine strateegiliste välispartneritega Eesmärk: Stabiilsuse tagamine küberruumis läbi omapoolse osaluse kahe- ja mitmepoolses koostöös Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Operatiivtasandil on 2 suuremat 2 suuremat 0* 7 7 korraldatud rahvusvahelist rahvusvahelist rahvusvahelisele üritust ning 5 üritust ning 5 kogukonnale suunatud rahvusvahelist rahvusvahelist üritused ja õppused õppust aastas (7) õppust aastas (7) Eesti küberturvalisuse 80 12* 2* 80 80 korraldusega tutvuvate välisdelegatsioonide arv *Siin arvestatud ainult füüsilisi üritusi. COVID-19 pandeemia tõttu viidi rahvusvahelisi üritusi läbi piiratult või virtuaalselt. Meede 4. Küberoskuslik ühiskond Eesmärk: Eesti on ühiskonnana küberteadlik ning tagatud on valdkonna spetsialistide piisav järelkasv Meetme kirjeldus: Meede on jaotatud kaheks programmi tegevuseks. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Interneti kasutamisel turvaohuga kokku 27,70% -* -* 20% 20% puutumise tulemusel kahjukannatanute osakaal (%) Ametlikult kinnitatud IKT turvapoliitika 16,90% 16,90% -** 25% 25% kasutamine ettevõtetes (%) Küberkaitse erialade lõpetajate %, mis 33 33 33 (2017) >35 >35 jõuab Eesti tööturule (2017) (2017) * Statistika kogutakse 2022.a IV kvartaliks. 20 ** Puudub asjakohane allikas mõõtmiseks. Tegevus 4.1. Kodanike, riigi- ja erasektori küberteadlikkuse tõstmine Eesmärk: Kõigil küberruumis tegutsejatel on vajalikul tasemel teadmised ohtudega toimetulekuks Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Küberteadlikkuse testimis- ja koolitusplatvormi 53% 56% 58% 80% 90% kasutavad süsteemselt valitsusasutused, põhiseaduslikud institutsioonid ja KOVid Tegevus 4.2. Riigi- ja erasektori nõudlusele vastava talendi arendamine Eesmärk: Tagatud on nii riigi kui avaliku sektori jaoks vajalik kübervaldkonna tööjõud Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Küberkaitse erialade lõpetajate %, mis jõuab 33 33 33 >35 >35 Eesti tööturule. (2017) (2017) (2017) 3.6. Programmi planeeritud tegevuste elluviimine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 1. Tegevus 1.1. ● Eesti Infoturbestandardi (E_ITS) kahe esimese versiooni valmimine ja kättesaadavaks tegemine eits.RIA.ee portaalis. Alustati laiapõhjalist infoturbestandardi koolitustega ja standardi piloteerimisega asutustes. ● Toimus oluline arenguhüpe järelevalvevõimekuse tõstmiseks läbi järelevalvajate arvu kasvu. Võimekuse kasvatamist jätkatakse ka aastal 2022. Fookus oli ka järelevalve tegevuste kvaliteedi tõstmine ning protsessi tõhustamine, kasvanud on menetluste hulk ning samas lühenenud menetlustele kuluv aeg. Tehti olulisi ettevalmistusi, et olla valmis uue infoturbestandardi nõuete täitmise kontrollimiseks ja järelevalvemenetluste läbi viimiseks. ● CERT-EE tõhustas riskidele avatud teenuste seiret ning võrrelduna aasta varasemaga kogutakse rohkem avalikest allikatest pärinevaid andmeid. Samuti täiendati raporteerimise loogikat, kus raporteerimine toimub igapäevaselt ja automaatselt sõltumata muudatustest teenuse omanike poolt, sh raportid jõuavad elutähtsate teenuste omanikeni, mitte sideteenuse pakkujale. Meede 2. Tegevus 2.1. ● Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi finantseerimisel teostab Startup Estonia küberturvalisuse iduettevõtete toetuse programmi, mille rahastus oli 2021. aastal 100 000 eurot ning mis kasvab 2022. aastal 150 000 euroni. Selle toetusmeetme abil toetatakse alustavaid küberturbe valdkonna ettevõtteid Eestis ning arendatakse nende kogukonda ja ökosüsteemi laiemalt. Meede on olnud tõhus – selle abil on olnud selges kasvutrajektooris uute küberturvalisuse valdkonna iduettevõtete arv ning muud näitajad. 2021.a moodustasid küberturvalisuse iduettevõtted 4,9% kõigist Eesti iduettevõtetest, 21  samas tööjõumaksude osakaal moodustas 8% sektori kogupanusest. Hüppelise kasvu tegi ka iduettevõtete käive, mis oli 2020.a 36,5 miljonit eurot ning mis tõusis 2021.a 76 miljoni euroni (48% kasv). Selle tegevuse rahastuse jätkamist 2023. aastal ning edaspidi taotletakse ja Riigieelarve strateegia ja 2023.a Riigieelarve lisataotluste kontekstis. ● 2021. aastal jõustus Euroopa küberkompetentsikeskuste määrus, millega loodi Eestisse küberturvalisuse sektori edendamise eesmärgiga riiklik koordinatsioonikeskus Riigi Infosüsteemi Ameti juurde. Koodinatsioonikeskuse missiooniks on edendada Eesti ja Euroopa küberturvalisuse tööstuse, tehnoloogia ja teaduse arengut. Meede 3. Tegevus 3.1. ● Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis riikliku küberturvalisuse osakonna loomisega toodi ministeeriumisse ka üleriigilise küberturvalisuse tagamise juhtimise, korraldamise ja koordineerimise vastutus rahvusvahelisel tasandil. Oluline osa osakonna tööst keskendub erinevate EL poliitikate rakendamisele Eestis ja kujundamisele Euroopas. Sealhulgas toimub Euroopa-ülene koostöö paljudes erinevates tööformaatides, nii operatiivsel ja tehnilisel tasandil MKM valitsemisala asutuste poolt kui strateegilisel tasandil MKM enda poolt. Märkimisväärne hulk töömahust läheb ka rahvusvahelise suhtluse koordineerimisele globaalsemal (ÜRO, NATO, partnerriigid väljaspool Euroopat) tasandil, mille osas tehakse tihedat koostööd Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Riigikantseleiga. ● Covid-19 pandeemia mõjutas oluliselt RIA välissuhtlust aastal 2021. Samas jätkusid olulised koostöökohtumised, küberkonsultatsioonid jms virtuaalkanalites. Meede 4. Tegevus 4.1. ● Riigi Infosüsteemi Amet jätkas 2019. aastal alustatud suunatud teavituskampaaniate korraldamisega erinevatele sihtgruppidele, et tõsta üldist küberteadlikkust ja valmisolekut küberohtudega toime tulekuks. ● 58% avaliku sektori asutused kasutavad süsteemselt küberteadlikkuse testimise keskkonda. Tegevus 4.2. ● Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium rahastas 2021. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis küberturvalisuse alase teadus-, arendus- ja õpetamiskompetentsi kasvu kokku summas 500 000 eurot. Samas mahus on planeeritud rahastuse jätkamine 2022. aastal, samuti on Riigieelarve strateegia ja 2023. a Riigieelarve lisataotlustes selle rahastuse jätkumist taotletud. Selle tulemusel on olnud võimalik mõlemas ülikoolis palgata valdkonna tipptasemel teadureid ja õppejõude, rahastada doktori- ja magistriõpet küberturvalisusega seotud erialadel (sh nt krüptograafia), soetada vajalikke tehnilisi vahendeid õppe- ja teadustöö läbi viimiseks ning viia läbi erinevaid teadusuuringuid ja analüüse. ● Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium panustas aktiivselt TAIE fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ teekaardi koostamisse. Fikseeriti 5 valdkonda, mis on olulised Eesti e-riigi toimimiseks ja arenguks. Tulemus: 2021. aasta jooksul valmisid uuringud, mis toetasid nii teadurite arengut kui ka andsid sisendi riigi küberturvalisuse arendamisesse. Defineeritud on 5 olulist valdkonda, kus Eesti e- riik vajab kompetentseid spetsialiste. 22  3.7. Aruandeaasta eelarve täitmine (tuhat eurot) Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Programmi nimetus Küberturvalisuse programm Investeeringud 150 2924 1432 Kulud 6129 9547 6811 Meetme nimetus Jätkusuutlik digitaalne ühiskond Kulud 3632 6246 4476 Meetme nimetus Ettevõtlus ja T&A Kulud 730 861 301 Meetme nimetus Rahvusvahelised suhted Kulud 1586 2201 1818 Meetme nimetus Küberoskuslik ühiskond Kulud 181 239 216 23  KÄSKKIRI 06.06.2022 nr 147 Tulemusaruanne 2021 Infoühiskond Esitan infoühiskonna tulemusvaldkonna 2021. aasta tulemusaruande vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastu võetud määrusele nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisa: Infoühiskonna 2021. aasta tulemusaruanne Lisaadressaadid: