dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus päringule

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. juuni 2022
Viit
1.15-5/2022/2988-2
Registreeritud
6. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
OÜ Utilitas Wind, Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Liisi Pajuste (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎1.15-520222988-2 06.06.2022 Väljaminev kiri.asice426 KB

Sisu (failidest)

eie 25.04.2022 * OÜ Utilitas Wind [email protected] Meie 06.06.2022 nr 1.15-5/2022/2988-2 Vastus päringule Austatud Kristiina Nauts ja OÜ Utilitas Wind 2022. a kevadel on toimunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi koostöös mitu elektrituulikute (edaspidi tuulik) rajamisega seotud ümarlauda. Nendega seonduvalt on OÜ Utilitas Wind ja teised ümarlaual osalejad esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ning Rahandusministeeriumile (RAM) mitu päringut ja ettepanekut seoses ehitisealuse pinna mõiste selgituse, planeeringute tõlgenduse ja Majandus- ja taristuministri 5.06.2015 a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (edaspidi määrus nr 57) muutmisega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium annavad nendele päringutele ja ettepanekutele ühise seisukoha. Tuulik kui ehitis ja selle olulised osad Ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 1 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. § 3 lg 2 kohaselt on ehitis hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatist kui ehitist ei ole eraldi defineeritud ja siia alla käivad kõik ehitised, mis ei ole hooned. Tuulikud on EhS mõistes rajatised. Rajatiste osi ei ole konkreetsemalt seaduse tasemel määratud. Tuuleelektrigeneraator, mis muudab tuule ehk voolava õhu liikumise kineetilise energia turbiini võlli pöörlemisenergiaks ehk mehaaniliseks energiaks, koosneb lihtsustatult öeldes vundamendist, mastist ehk tornist ning generaatorist koos rootorlabadega ehk tiivikuga. Hindamaks, kas tuuliku puhul on rajatise osa lisaks tornile ka generaator koos tiivikuga, tuleb hinnata EhS § 3 lg 1, mis sätestab: ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. EhS seletuskirja kohaselt peab ehitamise mõiste olema võimalikult suures ulatuses kooskõlas tavakeeles ehitamisena mõistetava tegevusega, seega ka ehitamise tulemusena tekkiva ehitise mõiste peab olema kooskõlas tavakeeles ehitisena mõistetava asjana. Oluline on asja ehitisena määratlemisel arvestada ka selle asja põhilist kasutusotstarvet (eesmärki), kasutamise viisi, kestvust ja muid asja iseloomustavaid tunnuseid, mis kogumis võimaldavad eristada ehitist teistest Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 asjadest. Seega tuleks ka ehitiste määratlemisel hinnata nii nende tavakeeles mõistetavat tähendust kui ka ehitise enda eesmärki. Vaadates tuulik tavatähendust, siis tuulik on tuuleenergiat elektrienergiaks muundav labadega seade. Mõistete tavatähenduse kindlaks tegemisel võtsime aluseks Eesti Keele Instituudi poolt peetava sõnaveebi. Tuuliku eesmärk antud juhul on toota tuuleenergiast elektrienergiat. Energia tootmiseks kasutatakse tuuliku torni otsas olevat generaatorit, mis toodab energiat tiiviku tuule tõttu pöörlemisel. Seega generaatori või tiiviku eemaldamisel ei saa tuulik enam täita oma peamist eesmärki ehk tegemist ei ole enam tuulest elektrit tootva tuulikuga vaid mingi muu ehitisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata ning ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa. Tuulikute generaator koos tiivikuga on ehitisega püsivalt ühendatud. Tiivikuga generaatori eemaldamisel ei saa tuulik täita oma peamist funktsiooni, seega ei ole tegemist ebaolulise, ajutise või mööduva otstarbega paigaldatud ehitise osaga. Eeltoodust tulenevalt moodustavad tuuliku vundament, torn ning generaator koos tiivikuga lahutamatu ja funktsionaalselt seotud tervikliku ehitise. Tuuliku kui rajatise tehniliste andmete määramine Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 ´Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused´ (edaspidi määrus nr 57) sätestab ehitise tehniliste andmete loetelu ja alused. Määruse 57 § 19 kohaselt on ehitisealune pind hoonealune pind või rajatisealune pind. Esitatud päringus tõlgendati, et seaduseandja on soovinud tuua hoonete osas erisusi, näiteks eristanud hoonete osas maapealseid ja maa-aluseid ehitise osi, aga kuna rajatistel sellist määratlust ei ole, siis on rajatiste osas soovitud välistada maapinnast kõrgemal asuvaid ehitise osi. Meie hinnangul ei ole selline tõlgendus korrektne. Juhul kui seaduseandja oleks soovinud luua konkreetse erandi rajatiste maapinnast kõrgemal asuvate osade osas, siis oleks see kirjutatud määrusesse. Seda tõlgendust kinnitab ka määruse seletuskirja osa: ühtlustati mõisteid „ehitisealune pind“ ja „ehitusalune pind“ ning viimane on asendatud samuti mõistega „ehitisealune pind“. Seega tuleb „ehitisealuse pinna“ mõiste sisustamisel arvestada ka planeerimisprotsessist tulenevate vajadustega. Planeerimisseaduse § 119 lg 4 (kommentaar: kehtivas planeerimisseaduses § 126) käsitleb krundi ehitusõigust. Muuhulgas määratakse ehitusõigusega hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind. Sama seaduse § 2 lg 1 kohaselt hõlmatakse planeerimisel nii maa- kui ka veeala, õhuruumi ja maapõue. Seega peaks ehitisealuse pinna leidmisel võtma arvesse ka neid ehitise osasid, mis asuvad soklikorrusest kõrgemal või madalamal. Ka siin käsitletakse rajatise osas (küll olulise huviga rajatise osas, mis võib olla ka tuulik) nii õhuruumi kui ka maa-aluse osa hõlmamist. Rajatised võivad olla nii maapealsete kui ka maa-aluste osadega. Ühtlasi võivad nad olla ka vaid maapealsed või maa-alused. Isegi kui võtta arvesse analoog hoonete osas, siis tulemus ei muutu, sest hinnatakse ühtemoodi nii madalamal kui kõrgemal asuvate ehitiste osade projektsiooni maapinnal. Viidatud on päringutes ka, et määruse 57 eelneva määruse (määruse nr 84) eelnõu algse versiooni kohaselt hõlmanuks rajatisealune pind ka rajatise maapinnast „kõrgemal asuvate osade projektsiooni“. MKM saab lähtuda vaid avaldatud ja kehtivatest õigusnormidest, seega ei saa anda tõlgendust algsele eelnõule. Kehtivas määruses nr 57 on hoonete osas toodud välja erisused, mida ei hinnata ehitisealuse pinna hulka. Nendeks on: vihmaveesüsteem, päikesekaitsevarjestus, terrass, kaldtee ning trepp, valguskast, vundamendi taldmik, tehnosüsteemi ja -seadme osa, liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatus, kuni ühe meetri laiust katuseräästas ja hoone kujunduslikud või muud mitteolulised elemendid. Hooned on oma olemuselt sarnased ja seega saab tuua õigusakti tasemel välja eeltoodud vähetähtsad detailid (väikesed, ajutised, lihtsasti eemaldatavad jne). Rajatised on oma olemuselt väga erinevad (torudest tuumajaamani) ja seega puudub võimalus tuua välja ühtseid aluseid, mis 2 (7) võiksid olla iga rajatise puhul erandid. Isegi kui seaduseandja tahe oleks olnud luua analoogsed välistused rajatistele, siis ei saa neid kohaldada tuulikute osas, sest tuulikute generaatoril tiivikuga on väga suur tähtsus ja mõju ümbritsevale. Näiteks ei sega hoone vihmaveerenn uue hoone ehitamist olemasoleva hoone juurde, sest üldjoontes on vihmaveerenni asukoht juba hõlmatud ka katuseräästaga või kehtivad teised välistavad ohutusnõuded. Ka on vihmaveerennidest tulenev ehitisealune pind väga väike võrreldes olemasoleva hoonega, mille küljes vihmaveerenn on. Küll aga ei saa sama öelda tuulikute generaatori ja tiiviku kohta. Tiiviku tööpiirkonna ulatuses ei saa püstitada teist ehitist (näiteks teist tuulikut) ehk tuulik kui ehitis hõlmab arvestatavat pinda ka õhuruumis. Viidatud on päringutes ka, et määruse nr 57 tõlgendamisel tuleks lähtuda ehitisealuse pinna määramise planeerimislikust eesmärgist (piirata visuaalset täisehitatust). Seda ei saa lugeda korrektseks, sest ehitisealune pind on eelkõige EhS-i (ja selle alusel välja antud määruse) mõiste ja ning planeerimisõigus kasutab sama mõistet krundi ehitusõiguse sistamisel. Ehitisealune pind määratakse ka nendele ehitistele, mida planeeringutega ei kavandata. Lisaks peab märkima, et planeerimise seisukohast omab just tiivik oma liikumisega visuaalset mõju, mida peab hindama planeerimise käigus. Tuuliku paiknemine hoonestusalas Päringutes on viidatud, et tuuliku tiivik ei peaks asuma detailplaneeringus märgitud hoonestusala sees. PlanS § 126 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt määratakse detailplaneeringuga muu hulgas krundi hoonestusala ja krundi ehitusõigus. PlanS § 126 lg 4 p 3 sätestab, et krundi ehitusõiguse hulka arvatakse muu hulgas hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind. Ehitisealune pind ja hoonestusala on erinevad mõisted – esimene on defineeritud määruse nr 57 §- s 19 ning teine PlanS § 6 punktis 5. PlanS § 6 p 5 sätestab, et krundi hoonestusala on planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi. Seega määratleb hoonestusala asukoha, kuhu krundi ehitusõigusega hõlmatud ehitised (ja nende osad) peavad mahtuma. Detailplaneeringuga võib määratleda ka selliseid ehitisi, mille jaoks ei ole detailplaneeringut vaja koostada – nn detailplaneeringu koostamise kohustuseta ehitised. Eelkõige on nendeks väikesed ehitusloakohustuseta hooned või ka rajatised, mille püstitamiseks pole detailplaneering vajalik. Reeglina ei pea sellised ehitised asuma hoonestusala sees, sest nende parameetrid ei kajastu krundi ehitusõiguses. Juhul, kui neile soovitakse siiski tingimusi määrata, tuleb seda detailplaneeringus eraldi ära märkida (vt PlanS § 126 lg 1 p 21). Tavapäraselt koostatakse detailplaneering hoone püstitamiseks või üle 33% laiendamiseks. Lisaks koostatakse detailplaneeringuid ka olulise avaliku huviga rajatiste püstitamiseks ja olulise ruumilise mõjuga ehitiste (nii hooned kui rajatised) ehitamiseks (vt PlanS § 125 lg 1). Seega juhul, kui ehitise ehitamise aluseks on nõutud detailplaneeringu olemasolu, on see ehitis detailplaneeringu koostamise kohustusega. Sellise ehitise (hooned ja rajatised) asukoha jaoks määratletakse planeeringus krundi hoonestusala ja maksimumparameetrite määratlemiseks krundi ehitusõigus. Võib järeldada, et kui detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olnud tuulikute ehitamine, siis peab nende ehitise jaoks määrama nii hoonestusala kui krundi ehitusõiguse. Ettepanekud määruse nr 57 muutmiseks MKM-le on esitatud erinevaid ettepanekud kehtiva määruse nr 57 muutmiseks, et lahendada probleem tuulikute paiknemisel üle kinnistu piiride või keelu- piiranguvöönditesse. Võimalusena pakuti välistada rajatiste ehitisealuse pinna alt järgmised ehitise osad: a) välistada rajatiste ehitisealuse pinna osast tehnosüsteem ja -seadme osa (sh. tuuliku rootorlaba); b) välistada rajatiste ehitisealuse pinna osast kaldteed ja treppi; c) välistada rajatiste ehitisealuse pinna osast vundamendi taldmikku. Määrus nr 57 ei too välja ega erista konkreetseid rajatisi ja seega tuleks teha taoline erand kõigile rajatistele. Selline muudatus võib tuua kaasa ettenägemata mõju, näiteks ei pruugi edaspidi olla päikesepaneelidel või muul rajatisel enam ehitisealust pinda. 3 (7) Täiendavalt mõjutab selline muudatus erinevaid kaitse-, keelu- ja piiranguvööndeid. MKM ja RAM ei saa võtta seisukohta, et kõikide sätestatud kaitse-, keelu- ja piirangutevööndite osas oleks selline muudatus iga rajatise korral lubatav ja ei rikuks kaitstava objekti huve. Seega tuleb ka tuulikute sattumisel kaitse-, keelu- või piiranguvöönditesse anda hinnang igal erineval juhul konkreetse piirangu eesmärgi ja objekti osas. Iga kaitse-, keelu- või piiranguvööndi tõlgendamine ja kasutusvõimaluste muutmine kuulub piirangu sätestanud asutuse pädevusse ja seega ei saa me anda kõigile kehtivat etteulatuvat hinnangut, et tuuliku tiivikul (või muudel rajatiste osadel) puudub negatiivne mõju vööndi põhjustanud objektidele. Meie hinnangul tuleb pigem planeeringute koostamise protsessis analüüsida igat kaitse-, keelu- või piiranguvööndit ja selle põhjustanud objekti eraldi ning hinnata, kas tuulikud või muud rajatised võiksid olla erandiks vööndisse ulatumise osas. Kehtestatud planeeringute järgimine Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada vajalike üld- ja detail- ning kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute olemasolu, samas kui maakonna- ning riigi eriplaneeringute koostamist korraldab ministeerium. Iga planeering koostatud vastavas ajas (õigusruum) ning parima teadmise valguses, milline kasutus ühele või teisele ruumipunktile sel ajahetkel kõige paremini sobib. Ei saa nõuda, et ammu kehtestatud planeering vastaks täpselt tänastele teadmistele ja normidele. Seetõttu tuleb varasemalt kehtestatud planeeringute puhul igakordselt hinnata, kas neid tahetakse ja saab tänases õigusruumis ellu viia. Kui ruumiline terviklahendus on endiselt asjakohane ja elluviidav, tuleb väiksemad takistused ületada tõlgendades. Näiteks on aja jooksul muutunud nii mõnedki planeerimisseaduse mõisted: ehituskeelu ala asemel tuleb detailplaneeringutes märkida hoonestusala või ka ehitusalune pindala on asendatud ehitisealuse pinnaga. Määratletud õigusmõistest erineva termini sisustamisel tuleb lähtuda konkreetses planeeringus määratud mõiste sisust ja selle teisendamisest kehtiva õiguse järgi. Tõlgendamisel on võimalik korrigeerida kahe mõiste vahet. Seetõttu võibki olla, et seni pole praktikas generaatori tiiviku ulatust arvestatud ehitisealuse pinna hulka ega määratletud krundi hoonestusalades. See aga ei tähenda, et seda ei peaks tegema, arvestades kehtivat õigusruumi, järgnevate detailplaneeringute koostamisel. Lahendades ära omandit ja ehitamist puudutavad vaidlused juba planeeringu koostamise käigus, saab pärast ehitus- ja kasutusloa menetluses palju vähemate probleemidega edasi liikuda. Planeeringute koostamise mõte on kaasata avalikkus ja puudutatud isikud juba planeerimismenetlusse ja lahendada võimalikud vaidlusküsimused varases otsustamise staadiumis. Üldisemate planeeringute järgimine detailplaneeringute koostamisel ja ehituslubade väljastamisel Detailplaneeringust (ja eriplaneeringute detailsest lahendusest) üldisemad planeerimised, eelkõige üld-ja maakonnaplaneeringud, ei lahenda ega saagi lahendada krundi hoonestusalade ja krundi ehitusõiguse ülesannet. Kruntideks jaotamine saab toimuda vaid detailplaneeringutes (ja detailsetes lahendustes), seega saab ka krundile ehitamise asukohta ja ehitamise parameetreid määrata vaid detailplaneeringutes (ja detailsetes lahendustes). Nõustume üldise seisukohaga, et üldplaneeringus ning ka maakonnaplaneeringus ei pea tingimata tuulealasid määrama tuulikute rootorlabade ulatuseni. Juhul, kui juba koostatud või kehtestatud üld- või maakonnaplaneeringus ei ole expressis verbis sätestatud, et rootorlabad ei või ületada tuuleala piiri, tuleb lähtuda tõlgendusest, et tuuliku tiivik võib ulatuda tuulealast välja. Iga konkreetse planeeringu tõlgendamisel tuleb lähtuda planeeringus sätestatust. On esitatud küsimusi ka konkreetselt Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu kohta. 1. Kas Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringuga määratud elektrituulikute arendusaladel (detailplaneeringuga) tuuleparkide kavandamisel võivad tuulikute rootorlabad ulatuda üle elektrituulikute arendusala piiri? Pärnu maakonna planeeringu peatükis 6 on toodud, et Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneeringu) lahendus on 4 (7) maakonnaplaneeringusse sisse kantud, planeeringulahendus jääb kehtima ning on kättesaadav planeeringu lisas 6. Teemaplaneeringuga on maakonnaplaneeringu täpsusastmes määratud elektrituulikute arenduspiirkonnad ja arendusalad, kuhu eeldatavalt on edasiste täpsemate planeeringute koostamisel võimalik tuulikuid püstitada. Teemaplaneeringu peatükis 2.2.4 „Elektrituulikute arendusalade ja arenduspiirkondade määramine“ on toodud, et „kuna sobivusanalüüsi täpsus on määratud eeskätt kasutatud kaardikihtide ja andmebaaside täpsusega ning tuleneb maakonnaplaneeringu üldistusastmest, ei tohiks detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostamisel arendusala piire üks-üheselt järgida. Arendusalade piire on üldistatud ning kaardile on kantud ka arenduspiirkonna piir. Edaspidise detailplaneeringu või üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu või üldplaneeringuga elektrituulikute paigutamiseks ettenähtud ala maksimaalse ulatuse määramisel tuleb lähtuda maakonna teemaplaneeringuga määratud elektrituulikute arenduspiirkondade piiridest.“ Teemaplaneeringu elluviimist käsitlevas peatükis nr 3.3.2 on toodud, et „detailplaneeringu või üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamisel tuleb planeeringuala maksimaalse ulatuse määramisel aluseks võtta teemaplaneeringuga määratud elektrituulikute arenduspiirkonna piir. Arenduspiirkondades on arendusalade laiendamise ja elektrituulikute rajamise aluseks üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering. Detailplaneeringu, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu või üldplaneeringu koostamise käigus täpsustuvad elektrituulikute asukohad, selguvad täiendavad elektrituulikute rajamist välistavad/mittevälistavad kriteeriumid (nende olemasolul/mitteolemasolul), mille arvestamine maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus ei olnud planeerimistasandist tulenevalt võimalik. Teemaplaneeringus väljatoodud tuuleenergia arendamise põhimõtete muutmist või tuulikuparkide planeerimist väljaspool tuuleenergeetika teemaplaneeringuga määratud arendusalasid, käsitletakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu muutmisena.“ Teemaplaneeringu tuuleenergeetika arendamise põhimõtteid käsitlevas peatükis 3.3.1, mis on ühtlasi kantud Pärnu maakonna planeeringusse (pt 4.3.2) on toodud, et „arendusaladel on elektrituulikute (tuulikupark) rajamise aluseks detailplaneering, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering“ ja „arenduspiirkondades on arendusalade laiendamine ja seal elektrituulikute rajamise aluseks üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering.“ Eelnevast lähtuvalt, tuleb detailplaneeringu koostamise kontekstis planeeritava ala piiri ja tuulikute maksimaalse ulatuse määramisel aluseks võtta arenduspiirkonna piir. Arendusaladel on elektrituulikute rajamise aluseks detailplaneering, kuid arendusalade laiendamise ning seal elektrituulikute rajamise aluseks on üldplaneering või teemaplaneering. Seega on oluline selgitada, mida tuleb pidada arendusala laiendamiseks maakonnaplaneeringu kontekstis. Oleme teemaplaneeringu elluviimiseks sobiva planeeringumenetluse valiku näitlikustamiseks koostanud põhimõttelise skeemi. 5 (7) Detailplaneeringu koostamise kaudu elektrituulikuid kavandades võivad rootorlabad ületada arendusala piiri, kui täpsem sobivuskriteeriumite analüüs, mõjude hindamine ja saavutatud kokkulepped seda võimaldavad, kuid tuulikud peavad jääma kogu oma ulatusega määratud arenduspiirkonna sisse ja tuuliku torn arendusala sisse. Kuivõrd arendusala piir on määratud maakonnaplaneeringu täpsusastmes ei loeta olukorda, kus tuuliku torn paikneb arendusalal ja tuuliku tiivik ulatub arenduspiirkonda arendusala laiendamiseks, mille jaoks oleks vajalik koostada üldplaneering või teemaplaneering (skeemil variant A). Arendusala laiendamisena käsitletakse olukorda, kus soovitakse püstitada tuulikut või tuulikuid selliselt, et tuuliku torn paikneb arenduspiirkonnas. Selline tegevus on maakonnaplaneeringu kohaselt võimalik läbi üldplaneeringu või teemaplaneeringu koostamise (skeemil variant B). Lisaks tuleb arvestada, et kui tuulepark kavandatakse arenduspiirkonda väljaspool arendusala on tegemist juba maakonnaplaneeringu muutmisega, mille jaoks on võimalik ettepanekut teha üldplaneeringu või teemaplaneeringu koostamise kaudu (skeemil variant C). Täiendavalt on tuulepark võimalik kavandada KOV eriplaneeringu koostamise kaudu, millega saab põhjendatud juhul teha ettepaneku ka maakonnaplaneeringu muutmiseks. 2. Kas Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringuga määratud elektrituulikute arendusaladel (detailplaneeringuga) tuuleparkide kavandamisel võib elektrituuliku rootorilabade diameeter ületada ka 150 meetrit (eeldusel, et tuuliku kogukõrgus ei ületa 250 meetrit)? Teemaplaneeringu peatükkis 1 on toodud, et „planeeringust tuleb lähtuda juhul, kui soovitakse rajada vähemalt kahest, alates 500 kW võimsusega, elektrituulikust koosnevat elektrivõrku ühendatavat tuuleparki, milles kasutatakse elektrituulikuid, mille torn on maksimaalselt 175 m kõrge, rootori labade diameeter kuni 150 m ja elektrituuliku maksimaalne kogukõrgus (koos labadega) 250 m ning ühe elektrituuliku emiteeritav müratase ei ole tugevam kui 110 db. Kõrgemate kui 250 m (kogukõrgus koos labadega) tuulikute kavandamisel tuleb koostada asjakohane üldplaneering või maakonnaplaneering.“ Seega nõustume, et üksnes tuuliku rootorlabade pikkuse suurenemine 150 meetrilt 170 meetrile ei too kaasa üldplaneeringu või maakonnaplaneeringu koostamise kohustust, kui tuuliku kogukõrgus ei ületa 250m. Asjaõiguslike lepingute sõlmimine Täiendavalt on juhitud tähelepanu, et kui tuuliku tiivik loetakse ehitisealuse pinna hulka, siis tuleb hõlmata naaberkinnistud hoonestusalaga ja seada hoonestuslepingud. Lisati juurde, et RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) aladel tuleb selle jaoks osaleda oksjonil. 6 (7) Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ka tuuliku aluse kinnisasja naaberkinnisasja omanikul on õigused oma kinnisasja kasutada. Juhul kui ehitatakse tuulik osaliselt üle kinnisasja, siis see võib mõjutada teise kinnisasja omaniku õigust tema enda kinnisasja kasutada. Õigusaktidest tulenevalt on mitmeid erinevaid asjaõiguslikke ja eraõiguslikke võimalusi, et leppida teise kinnisasja omanikuga kokku, teise kinnisasja kasutamise õiguse vähendamiseks. Juhul kui tuulikute tiivikute pinda ei arvestata ehitusealuse pinna hulka, siis ei tuleks edaspidi näiteks arvestada ka naaberkinnisasja omanike õigustega. Taoline tõlgendus võib tekitada suure riive omandiõigustesse ja see vajaks igakordselt eraldi kaalumist ning kokkuleppeid. Kokkuvõte Ministeeriumite hinnangul ei keela täna kehtivad õigusaktid tuulikute rajamist. Mööname, et kehtivatesse õigusaktidesse erandi tegemine lubaks küll kiiremini püstitada tavapärasest suurema arvu tuulikuid aga sama tulemuse saavutamiseks on õigusaktides olemas lahendused (servituudid, maa ostuvõimalus, hoonestusõigus ja muud asjaõiguslikud eraõiguslikud kokkulepped). Seega võimaldab juba kehtiv õigusruum ehitada tuulikuid koos tiivikuga ettenähtud alasse või ulatuslikuma arendushuvi korral saab teha kokkulepped kaitse-, keelu- ja piiranguvööndite osas ning teiste maaomanikega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Rass asekantsler /*Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Liisi Pajuste 6256399 [email protected] Merje Muiso 611 3126 [email protected] Merilin Rosenberg 5804 1423 [email protected] 7 (7)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel