eie 25.04.2022 *
OÜ Utilitas Wind
[email protected] Meie 06.06.2022 nr 1.15-5/2022/2988-2
Vastus päringule
Austatud Kristiina Nauts ja OÜ Utilitas Wind
2022. a kevadel on toimunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja
Rahandusministeeriumi koostöös mitu elektrituulikute (edaspidi tuulik) rajamisega seotud
ümarlauda. Nendega seonduvalt on OÜ Utilitas Wind ja teised ümarlaual osalejad esitanud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ning Rahandusministeeriumile (RAM)
mitu päringut ja ettepanekut seoses ehitisealuse pinna mõiste selgituse, planeeringute tõlgenduse
ja Majandus- ja taristuministri 5.06.2015 a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused“ (edaspidi määrus nr 57) muutmisega.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium annavad nendele
päringutele ja ettepanekutele ühise seisukoha.
Tuulik kui ehitis ja selle olulised osad
Ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 1 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega
ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus
võimaldab seda eristada teistest asjadest. § 3 lg 2 kohaselt on ehitis hoone või rajatis. Hoone on
väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis
ei ole hoone. Rajatist kui ehitist ei ole eraldi defineeritud ja siia alla käivad kõik ehitised, mis ei
ole hooned. Tuulikud on EhS mõistes rajatised. Rajatiste osi ei ole konkreetsemalt seaduse tasemel
määratud.
Tuuleelektrigeneraator, mis muudab tuule ehk voolava õhu liikumise kineetilise energia turbiini
võlli pöörlemisenergiaks ehk mehaaniliseks energiaks, koosneb lihtsustatult öeldes vundamendist,
mastist ehk tornist ning generaatorist koos rootorlabadega ehk tiivikuga. Hindamaks, kas tuuliku
puhul on rajatise osa lisaks tornile ka generaator koos tiivikuga, tuleb hinnata EhS § 3 lg 1, mis
sätestab: ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv
asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada
teistest asjadest.
EhS seletuskirja kohaselt peab ehitamise mõiste olema võimalikult suures ulatuses kooskõlas
tavakeeles ehitamisena mõistetava tegevusega, seega ka ehitamise tulemusena tekkiva ehitise
mõiste peab olema kooskõlas tavakeeles ehitisena mõistetava asjana. Oluline on asja ehitisena
määratlemisel arvestada ka selle asja põhilist kasutusotstarvet (eesmärki), kasutamise viisi,
kestvust ja muid asja iseloomustavaid tunnuseid, mis kogumis võimaldavad eristada ehitist teistest
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
asjadest. Seega tuleks ka ehitiste määratlemisel hinnata nii nende tavakeeles mõistetavat tähendust
kui ka ehitise enda eesmärki. Vaadates tuulik tavatähendust, siis tuulik on tuuleenergiat
elektrienergiaks muundav labadega seade. Mõistete tavatähenduse kindlaks tegemisel võtsime
aluseks Eesti Keele Instituudi poolt peetava sõnaveebi.
Tuuliku eesmärk antud juhul on toota tuuleenergiast elektrienergiat. Energia tootmiseks
kasutatakse tuuliku torni otsas olevat generaatorit, mis toodab energiat tiiviku tuule tõttu
pöörlemisel. Seega generaatori või tiiviku eemaldamisel ei saa tuulik enam täita oma peamist
eesmärki ehk tegemist ei ole enam tuulest elektrit tootva tuulikuga vaid mingi muu ehitisega.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on
ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja
oluliselt kahjustamata ning ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa.
Tuulikute generaator koos tiivikuga on ehitisega püsivalt ühendatud. Tiivikuga generaatori
eemaldamisel ei saa tuulik täita oma peamist funktsiooni, seega ei ole tegemist ebaolulise, ajutise
või mööduva otstarbega paigaldatud ehitise osaga.
Eeltoodust tulenevalt moodustavad tuuliku vundament, torn ning generaator koos tiivikuga
lahutamatu ja funktsionaalselt seotud tervikliku ehitise.
Tuuliku kui rajatise tehniliste andmete määramine
Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 ´Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused´ (edaspidi määrus nr 57) sätestab ehitise tehniliste andmete loetelu ja alused.
Määruse 57 § 19 kohaselt on ehitisealune pind hoonealune pind või rajatisealune pind. Esitatud
päringus tõlgendati, et seaduseandja on soovinud tuua hoonete osas erisusi, näiteks eristanud
hoonete osas maapealseid ja maa-aluseid ehitise osi, aga kuna rajatistel sellist määratlust ei ole,
siis on rajatiste osas soovitud välistada maapinnast kõrgemal asuvaid ehitise osi.
Meie hinnangul ei ole selline tõlgendus korrektne. Juhul kui seaduseandja oleks soovinud luua
konkreetse erandi rajatiste maapinnast kõrgemal asuvate osade osas, siis oleks see kirjutatud
määrusesse. Seda tõlgendust kinnitab ka määruse seletuskirja osa: ühtlustati mõisteid
„ehitisealune pind“ ja „ehitusalune pind“ ning viimane on asendatud samuti mõistega
„ehitisealune pind“. Seega tuleb „ehitisealuse pinna“ mõiste sisustamisel arvestada ka
planeerimisprotsessist tulenevate vajadustega. Planeerimisseaduse § 119 lg 4 (kommentaar:
kehtivas planeerimisseaduses § 126) käsitleb krundi ehitusõigust. Muuhulgas määratakse
ehitusõigusega hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind.
Sama seaduse § 2 lg 1 kohaselt hõlmatakse planeerimisel nii maa- kui ka veeala, õhuruumi ja
maapõue. Seega peaks ehitisealuse pinna leidmisel võtma arvesse ka neid ehitise osasid, mis
asuvad soklikorrusest kõrgemal või madalamal. Ka siin käsitletakse rajatise osas (küll olulise
huviga rajatise osas, mis võib olla ka tuulik) nii õhuruumi kui ka maa-aluse osa hõlmamist.
Rajatised võivad olla nii maapealsete kui ka maa-aluste osadega. Ühtlasi võivad nad olla ka vaid
maapealsed või maa-alused. Isegi kui võtta arvesse analoog hoonete osas, siis tulemus ei muutu,
sest hinnatakse ühtemoodi nii madalamal kui kõrgemal asuvate ehitiste osade projektsiooni
maapinnal.
Viidatud on päringutes ka, et määruse 57 eelneva määruse (määruse nr 84) eelnõu algse versiooni
kohaselt hõlmanuks rajatisealune pind ka rajatise maapinnast „kõrgemal asuvate osade
projektsiooni“. MKM saab lähtuda vaid avaldatud ja kehtivatest õigusnormidest, seega ei saa anda
tõlgendust algsele eelnõule.
Kehtivas määruses nr 57 on hoonete osas toodud välja erisused, mida ei hinnata ehitisealuse pinna
hulka. Nendeks on: vihmaveesüsteem, päikesekaitsevarjestus, terrass, kaldtee ning trepp,
valguskast, vundamendi taldmik, tehnosüsteemi ja -seadme osa, liikuvat või alla kahe ruutmeetrise
horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatus, kuni ühe meetri laiust
katuseräästas ja hoone kujunduslikud või muud mitteolulised elemendid.
Hooned on oma olemuselt sarnased ja seega saab tuua õigusakti tasemel välja eeltoodud
vähetähtsad detailid (väikesed, ajutised, lihtsasti eemaldatavad jne). Rajatised on oma olemuselt
väga erinevad (torudest tuumajaamani) ja seega puudub võimalus tuua välja ühtseid aluseid, mis
2 (7)
võiksid olla iga rajatise puhul erandid. Isegi kui seaduseandja tahe oleks olnud luua analoogsed
välistused rajatistele, siis ei saa neid kohaldada tuulikute osas, sest tuulikute generaatoril tiivikuga
on väga suur tähtsus ja mõju ümbritsevale. Näiteks ei sega hoone vihmaveerenn uue hoone
ehitamist olemasoleva hoone juurde, sest üldjoontes on vihmaveerenni asukoht juba hõlmatud ka
katuseräästaga või kehtivad teised välistavad ohutusnõuded. Ka on vihmaveerennidest tulenev
ehitisealune pind väga väike võrreldes olemasoleva hoonega, mille küljes vihmaveerenn on. Küll
aga ei saa sama öelda tuulikute generaatori ja tiiviku kohta. Tiiviku tööpiirkonna ulatuses ei saa
püstitada teist ehitist (näiteks teist tuulikut) ehk tuulik kui ehitis hõlmab arvestatavat pinda ka
õhuruumis.
Viidatud on päringutes ka, et määruse nr 57 tõlgendamisel tuleks lähtuda ehitisealuse pinna
määramise planeerimislikust eesmärgist (piirata visuaalset täisehitatust). Seda ei saa lugeda
korrektseks, sest ehitisealune pind on eelkõige EhS-i (ja selle alusel välja antud määruse) mõiste
ja ning planeerimisõigus kasutab sama mõistet krundi ehitusõiguse sistamisel. Ehitisealune pind
määratakse ka nendele ehitistele, mida planeeringutega ei kavandata. Lisaks peab märkima, et
planeerimise seisukohast omab just tiivik oma liikumisega visuaalset mõju, mida peab hindama
planeerimise käigus.
Tuuliku paiknemine hoonestusalas
Päringutes on viidatud, et tuuliku tiivik ei peaks asuma detailplaneeringus märgitud hoonestusala
sees. PlanS § 126 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt määratakse detailplaneeringuga muu hulgas krundi
hoonestusala ja krundi ehitusõigus. PlanS § 126 lg 4 p 3 sätestab, et krundi ehitusõiguse hulka
arvatakse muu hulgas hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind.
Ehitisealune pind ja hoonestusala on erinevad mõisted – esimene on defineeritud määruse nr 57 §-
s 19 ning teine PlanS § 6 punktis 5. PlanS § 6 p 5 sätestab, et krundi hoonestusala on planeeringus
määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi.
Seega määratleb hoonestusala asukoha, kuhu krundi ehitusõigusega hõlmatud ehitised (ja nende
osad) peavad mahtuma.
Detailplaneeringuga võib määratleda ka selliseid ehitisi, mille jaoks ei ole detailplaneeringut vaja
koostada – nn detailplaneeringu koostamise kohustuseta ehitised. Eelkõige on nendeks väikesed
ehitusloakohustuseta hooned või ka rajatised, mille püstitamiseks pole detailplaneering vajalik.
Reeglina ei pea sellised ehitised asuma hoonestusala sees, sest nende parameetrid ei kajastu krundi
ehitusõiguses. Juhul, kui neile soovitakse siiski tingimusi määrata, tuleb seda detailplaneeringus
eraldi ära märkida (vt PlanS § 126 lg 1 p 21).
Tavapäraselt koostatakse detailplaneering hoone püstitamiseks või üle 33% laiendamiseks. Lisaks
koostatakse detailplaneeringuid ka olulise avaliku huviga rajatiste püstitamiseks ja olulise
ruumilise mõjuga ehitiste (nii hooned kui rajatised) ehitamiseks (vt PlanS § 125 lg 1). Seega juhul,
kui ehitise ehitamise aluseks on nõutud detailplaneeringu olemasolu, on see ehitis
detailplaneeringu koostamise kohustusega. Sellise ehitise (hooned ja rajatised) asukoha jaoks
määratletakse planeeringus krundi hoonestusala ja maksimumparameetrite määratlemiseks krundi
ehitusõigus. Võib järeldada, et kui detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olnud tuulikute
ehitamine, siis peab nende ehitise jaoks määrama nii hoonestusala kui krundi ehitusõiguse.
Ettepanekud määruse nr 57 muutmiseks
MKM-le on esitatud erinevaid ettepanekud kehtiva määruse nr 57 muutmiseks, et lahendada
probleem tuulikute paiknemisel üle kinnistu piiride või keelu- piiranguvöönditesse. Võimalusena
pakuti välistada rajatiste ehitisealuse pinna alt järgmised ehitise osad:
a) välistada rajatiste ehitisealuse pinna osast tehnosüsteem ja -seadme osa (sh. tuuliku rootorlaba);
b) välistada rajatiste ehitisealuse pinna osast kaldteed ja treppi;
c) välistada rajatiste ehitisealuse pinna osast vundamendi taldmikku.
Määrus nr 57 ei too välja ega erista konkreetseid rajatisi ja seega tuleks teha taoline erand kõigile
rajatistele. Selline muudatus võib tuua kaasa ettenägemata mõju, näiteks ei pruugi edaspidi olla
päikesepaneelidel või muul rajatisel enam ehitisealust pinda.
3 (7)
Täiendavalt mõjutab selline muudatus erinevaid kaitse-, keelu- ja piiranguvööndeid. MKM ja
RAM ei saa võtta seisukohta, et kõikide sätestatud kaitse-, keelu- ja piirangutevööndite osas oleks
selline muudatus iga rajatise korral lubatav ja ei rikuks kaitstava objekti huve.
Seega tuleb ka tuulikute sattumisel kaitse-, keelu- või piiranguvöönditesse anda hinnang igal
erineval juhul konkreetse piirangu eesmärgi ja objekti osas. Iga kaitse-, keelu- või piiranguvööndi
tõlgendamine ja kasutusvõimaluste muutmine kuulub piirangu sätestanud asutuse pädevusse ja
seega ei saa me anda kõigile kehtivat etteulatuvat hinnangut, et tuuliku tiivikul (või muudel
rajatiste osadel) puudub negatiivne mõju vööndi põhjustanud objektidele. Meie hinnangul tuleb
pigem planeeringute koostamise protsessis analüüsida igat kaitse-, keelu- või piiranguvööndit ja
selle põhjustanud objekti eraldi ning hinnata, kas tuulikud või muud rajatised võiksid olla erandiks
vööndisse ulatumise osas.
Kehtestatud planeeringute järgimine
Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada vajalike üld- ja detail- ning kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringute olemasolu, samas kui maakonna- ning riigi eriplaneeringute koostamist korraldab
ministeerium. Iga planeering koostatud vastavas ajas (õigusruum) ning parima teadmise valguses,
milline kasutus ühele või teisele ruumipunktile sel ajahetkel kõige paremini sobib.
Ei saa nõuda, et ammu kehtestatud planeering vastaks täpselt tänastele teadmistele ja normidele.
Seetõttu tuleb varasemalt kehtestatud planeeringute puhul igakordselt hinnata, kas neid tahetakse
ja saab tänases õigusruumis ellu viia. Kui ruumiline terviklahendus on endiselt asjakohane ja
elluviidav, tuleb väiksemad takistused ületada tõlgendades. Näiteks on aja jooksul muutunud nii
mõnedki planeerimisseaduse mõisted: ehituskeelu ala asemel tuleb detailplaneeringutes märkida
hoonestusala või ka ehitusalune pindala on asendatud ehitisealuse pinnaga. Määratletud
õigusmõistest erineva termini sisustamisel tuleb lähtuda konkreetses planeeringus määratud
mõiste sisust ja selle teisendamisest kehtiva õiguse järgi. Tõlgendamisel on võimalik korrigeerida
kahe mõiste vahet.
Seetõttu võibki olla, et seni pole praktikas generaatori tiiviku ulatust arvestatud ehitisealuse pinna
hulka ega määratletud krundi hoonestusalades. See aga ei tähenda, et seda ei peaks tegema,
arvestades kehtivat õigusruumi, järgnevate detailplaneeringute koostamisel. Lahendades ära
omandit ja ehitamist puudutavad vaidlused juba planeeringu koostamise käigus, saab pärast ehitus-
ja kasutusloa menetluses palju vähemate probleemidega edasi liikuda. Planeeringute koostamise
mõte on kaasata avalikkus ja puudutatud isikud juba planeerimismenetlusse ja lahendada
võimalikud vaidlusküsimused varases otsustamise staadiumis.
Üldisemate planeeringute järgimine detailplaneeringute koostamisel ja ehituslubade väljastamisel
Detailplaneeringust (ja eriplaneeringute detailsest lahendusest) üldisemad planeerimised, eelkõige
üld-ja maakonnaplaneeringud, ei lahenda ega saagi lahendada krundi hoonestusalade ja krundi
ehitusõiguse ülesannet. Kruntideks jaotamine saab toimuda vaid detailplaneeringutes (ja
detailsetes lahendustes), seega saab ka krundile ehitamise asukohta ja ehitamise parameetreid
määrata vaid detailplaneeringutes (ja detailsetes lahendustes).
Nõustume üldise seisukohaga, et üldplaneeringus ning ka maakonnaplaneeringus ei pea tingimata
tuulealasid määrama tuulikute rootorlabade ulatuseni. Juhul, kui juba koostatud või kehtestatud
üld- või maakonnaplaneeringus ei ole expressis verbis sätestatud, et rootorlabad ei või ületada
tuuleala piiri, tuleb lähtuda tõlgendusest, et tuuliku tiivik võib ulatuda tuulealast välja. Iga
konkreetse planeeringu tõlgendamisel tuleb lähtuda planeeringus sätestatust.
On esitatud küsimusi ka konkreetselt Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika
teemaplaneeringu kohta.
1. Kas Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringuga määratud
elektrituulikute arendusaladel (detailplaneeringuga) tuuleparkide kavandamisel võivad tuulikute
rootorlabad ulatuda üle elektrituulikute arendusala piiri?
Pärnu maakonna planeeringu peatükis 6 on toodud, et Pärnu maakonna planeeringu
tuuleenergeetika teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneeringu) lahendus on
4 (7)
maakonnaplaneeringusse sisse kantud, planeeringulahendus jääb kehtima ning on kättesaadav
planeeringu lisas 6.
Teemaplaneeringuga on maakonnaplaneeringu täpsusastmes määratud elektrituulikute
arenduspiirkonnad ja arendusalad, kuhu eeldatavalt on edasiste täpsemate planeeringute
koostamisel võimalik tuulikuid püstitada.
Teemaplaneeringu peatükis 2.2.4 „Elektrituulikute arendusalade ja arenduspiirkondade
määramine“ on toodud, et „kuna sobivusanalüüsi täpsus on määratud eeskätt kasutatud
kaardikihtide ja andmebaaside täpsusega ning tuleneb maakonnaplaneeringu üldistusastmest, ei
tohiks detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostamisel arendusala piire üks-üheselt järgida.
Arendusalade piire on üldistatud ning kaardile on kantud ka arenduspiirkonna piir. Edaspidise
detailplaneeringu või üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu või üldplaneeringuga
elektrituulikute paigutamiseks ettenähtud ala maksimaalse ulatuse määramisel tuleb lähtuda
maakonna teemaplaneeringuga määratud elektrituulikute arenduspiirkondade piiridest.“
Teemaplaneeringu elluviimist käsitlevas peatükis nr 3.3.2 on toodud, et „detailplaneeringu või
üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamisel tuleb planeeringuala
maksimaalse ulatuse määramisel aluseks võtta teemaplaneeringuga määratud elektrituulikute
arenduspiirkonna piir. Arenduspiirkondades on arendusalade laiendamise ja elektrituulikute
rajamise aluseks üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering.
Detailplaneeringu, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu või üldplaneeringu
koostamise käigus täpsustuvad elektrituulikute asukohad, selguvad täiendavad elektrituulikute
rajamist välistavad/mittevälistavad kriteeriumid (nende olemasolul/mitteolemasolul), mille
arvestamine maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus ei olnud planeerimistasandist tulenevalt
võimalik. Teemaplaneeringus väljatoodud tuuleenergia arendamise põhimõtete muutmist või
tuulikuparkide planeerimist väljaspool tuuleenergeetika teemaplaneeringuga määratud
arendusalasid, käsitletakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu muutmisena.“
Teemaplaneeringu tuuleenergeetika arendamise põhimõtteid käsitlevas peatükis 3.3.1, mis on
ühtlasi kantud Pärnu maakonna planeeringusse (pt 4.3.2) on toodud, et „arendusaladel on
elektrituulikute (tuulikupark) rajamise aluseks detailplaneering, üldplaneeringu tuuleenergeetika
teemaplaneering või üldplaneering“ ja „arenduspiirkondades on arendusalade laiendamine ja seal
elektrituulikute rajamise aluseks üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või
üldplaneering.“
Eelnevast lähtuvalt, tuleb detailplaneeringu koostamise kontekstis planeeritava ala piiri ja
tuulikute maksimaalse ulatuse määramisel aluseks võtta arenduspiirkonna piir. Arendusaladel on
elektrituulikute rajamise aluseks detailplaneering, kuid arendusalade laiendamise ning seal
elektrituulikute rajamise aluseks on üldplaneering või teemaplaneering. Seega on oluline selgitada,
mida tuleb pidada arendusala laiendamiseks maakonnaplaneeringu kontekstis.
Oleme teemaplaneeringu elluviimiseks sobiva planeeringumenetluse valiku näitlikustamiseks
koostanud põhimõttelise skeemi.
5 (7)
Detailplaneeringu koostamise kaudu elektrituulikuid kavandades võivad rootorlabad ületada
arendusala piiri, kui täpsem sobivuskriteeriumite analüüs, mõjude hindamine ja saavutatud
kokkulepped seda võimaldavad, kuid tuulikud peavad jääma kogu oma ulatusega määratud
arenduspiirkonna sisse ja tuuliku torn arendusala sisse. Kuivõrd arendusala piir on määratud
maakonnaplaneeringu täpsusastmes ei loeta olukorda, kus tuuliku torn paikneb arendusalal ja
tuuliku tiivik ulatub arenduspiirkonda arendusala laiendamiseks, mille jaoks oleks vajalik
koostada üldplaneering või teemaplaneering (skeemil variant A).
Arendusala laiendamisena käsitletakse olukorda, kus soovitakse püstitada tuulikut või tuulikuid
selliselt, et tuuliku torn paikneb arenduspiirkonnas. Selline tegevus on maakonnaplaneeringu
kohaselt võimalik läbi üldplaneeringu või teemaplaneeringu koostamise (skeemil variant B).
Lisaks tuleb arvestada, et kui tuulepark kavandatakse arenduspiirkonda väljaspool arendusala on
tegemist juba maakonnaplaneeringu muutmisega, mille jaoks on võimalik ettepanekut teha
üldplaneeringu või teemaplaneeringu koostamise kaudu (skeemil variant C).
Täiendavalt on tuulepark võimalik kavandada KOV eriplaneeringu koostamise kaudu, millega
saab põhjendatud juhul teha ettepaneku ka maakonnaplaneeringu muutmiseks.
2. Kas Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringuga määratud
elektrituulikute arendusaladel (detailplaneeringuga) tuuleparkide kavandamisel võib elektrituuliku
rootorilabade diameeter ületada ka 150 meetrit (eeldusel, et tuuliku kogukõrgus ei ületa 250
meetrit)?
Teemaplaneeringu peatükkis 1 on toodud, et „planeeringust tuleb lähtuda juhul, kui soovitakse
rajada vähemalt kahest, alates 500 kW võimsusega, elektrituulikust koosnevat elektrivõrku
ühendatavat tuuleparki, milles kasutatakse elektrituulikuid, mille torn on maksimaalselt 175 m
kõrge, rootori labade diameeter kuni 150 m ja elektrituuliku maksimaalne kogukõrgus (koos
labadega) 250 m ning ühe elektrituuliku emiteeritav müratase ei ole tugevam kui 110 db.
Kõrgemate kui 250 m (kogukõrgus koos labadega) tuulikute kavandamisel tuleb koostada
asjakohane üldplaneering või maakonnaplaneering.“
Seega nõustume, et üksnes tuuliku rootorlabade pikkuse suurenemine 150 meetrilt 170 meetrile ei
too kaasa üldplaneeringu või maakonnaplaneeringu koostamise kohustust, kui tuuliku kogukõrgus
ei ületa 250m.
Asjaõiguslike lepingute sõlmimine
Täiendavalt on juhitud tähelepanu, et kui tuuliku tiivik loetakse ehitisealuse pinna hulka, siis tuleb
hõlmata naaberkinnistud hoonestusalaga ja seada hoonestuslepingud. Lisati juurde, et RMK
(Riigimetsa Majandamise Keskus) aladel tuleb selle jaoks osaleda oksjonil.
6 (7)
Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ka tuuliku aluse
kinnisasja naaberkinnisasja omanikul on õigused oma kinnisasja kasutada. Juhul kui ehitatakse
tuulik osaliselt üle kinnisasja, siis see võib mõjutada teise kinnisasja omaniku õigust tema enda
kinnisasja kasutada. Õigusaktidest tulenevalt on mitmeid erinevaid asjaõiguslikke ja eraõiguslikke
võimalusi, et leppida teise kinnisasja omanikuga kokku, teise kinnisasja kasutamise õiguse
vähendamiseks. Juhul kui tuulikute tiivikute pinda ei arvestata ehitusealuse pinna hulka, siis ei
tuleks edaspidi näiteks arvestada ka naaberkinnisasja omanike õigustega. Taoline tõlgendus võib
tekitada suure riive omandiõigustesse ja see vajaks igakordselt eraldi kaalumist ning kokkuleppeid.
Kokkuvõte
Ministeeriumite hinnangul ei keela täna kehtivad õigusaktid tuulikute rajamist. Mööname, et
kehtivatesse õigusaktidesse erandi tegemine lubaks küll kiiremini püstitada tavapärasest suurema
arvu tuulikuid aga sama tulemuse saavutamiseks on õigusaktides olemas lahendused (servituudid,
maa ostuvõimalus, hoonestusõigus ja muud asjaõiguslikud eraõiguslikud kokkulepped). Seega
võimaldab juba kehtiv õigusruum ehitada tuulikuid koos tiivikuga ettenähtud alasse või
ulatuslikuma arendushuvi korral saab teha kokkulepped kaitse-, keelu- ja piiranguvööndite osas
ning teiste maaomanikega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Rass
asekantsler
/*Lisaadressaadid: Rahandusministeerium
Liisi Pajuste
6256399
[email protected]
Merje Muiso
611 3126
[email protected]
Merilin Rosenberg
5804 1423
[email protected]
7 (7)