01.06.2022
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määruse nr 24 „Korterelamute
rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Muudatustega suurendatakse toetusmeetmes toetuse väljamaksete arvu vastavalt
akteerimismahtudele ja vähendatakse viimase väljamakse osakaalu eesmärgiga tagada tänases
ehitussektori turuolukorras rekonstrueerimissektori toimimine, ettevõtete rahavoogude
sujuvus ja rekonstrueerimisprojektide õigeaegne valmimine.
Määrus kehtestatakse majandus- ja taristuministri määrusena kuna peaministri 27.01.2021. a
korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 8 kohaselt kuulub elamumajandus majandus- ja taristuministri
vastutusvaldkonda.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625
6366, e-post:
[email protected]) ja elamumajanduse ekspert Raiko Puustusmaa (tel: 631
3609, e-post:
[email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaia Läänemets (e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kolmest punktist.
Muudatustega suurendatakse ühe võrra toetuse lubatud väljamaksete arvu vastavalt
akteerimismahtudele ja vähendatakse viimase väljamakse osakaalu viieteistkümnelt viiele
protsendile.
Punktidega 1–3 muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määruse
nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ §-i 30.
Kehtiv toetussüsteem võimaldab tehtud tööde eest tasuda ehitajale kahes osas ning toetuse
vahendeid on võimalik välja maksta, kui vastu on võetud vähemalt 80%
rekonstrueerimistööde kogumahust ja seejuures teine ehk lõppmakse peab moodustama tööde
kogumahust vähemalt 15%.
Toetus makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel pärast kulude abikõlblikkuse
tõendamist, ettemakseid toetusmeetmes ei tehta.
Muudatuste kohaselt on toetuse saajal õigus esitada esimene maksetaotlus, kui akteeritud on
vähemalt 70% ja teine maksetaotlus, kui akteeritud on vähemalt 90% rekonstrueerimistööde
kogumahust arvestusega, et lõppmakse on vähemalt 5% rekonstrueerimistööde
kogumaksumusest ja vähemalt 50 000 eurot. Maksetaotlusele lisatakse dokumendid (§ 30
lõige 4), mis tehtud kulusid tõendavad. Osalise makse taotluse esitamine on toetuse saaja
1
õigus, mitte kohustus ning selle esitamise vajadus tuleneb eelkõige rekonstrueerimistööde
teostajaga sõlmitud lepingust. Lõppmakse osakaalu arvestades võib toetuse saaja esitada vaid
ühe osalise makse taotluse, kui akteeritud on nt 95% rekonstrueerimistööde mahust, või ainult
lõppmakse taotluse.
Samuti sätestatakse toetuse osaliste maksete minimaalne suurus ehk osaline makse ei või olla
väiksem kui 10% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. Sätte eesmärgiks on eelkõige
liigse halduskoormuse, kus toetuse andja peab tegelema väikeste väljamaksetega, vältimine.
Rekonstrueerimis- ja ehitussektorit on oluliselt mõjutanud maailmaturul toimuv, mis tuleneb
koroonapandeemiast ja Venemaa algatatud sõjast Ukrainas. Ebastabiilne olukord ehitusturul
on oluliselt tõstnud ehitusmaterjalide hinda ja senised materjalide tarneahelad on katkenud või
katkemise ohus. Turuolukorda väljendab ehitushinnaindeks, mis Statistikaameti andmetel
tõusis 2021. aastal võrreldes 2020. aasta keskmisega 8,3%. Ehitushinnaindeks väljendab
ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel ja koosneb kolmest
valdkonnast: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Enim on ehitus- ja rekonstrueerimisturul
hinnad tõusnud tööjõu ja materjalide kallinemise tõttu. Näiteks on oluliselt kallinenud
soojustusmaterjalide hinnad ja tellimisjärgne ooteaeg võib olla kuni kümme nädalat pikk.
Joonis 1. Ehitushinnaindeksi aastamuutus 2010-2020. Statistikaamet.
Tarneahelate katkemine, sh tarneaegade pikenemine ja tööjõu kallinemine, on
rekonstrueerimissektoris projektide hinda keskmiselt 10% võrra tõstnud ning mõjutab oluliselt
rekonstrueerimistööde teostajate rahavoogusid.
Kuna projektide keskmine maksumus on rekonstrueerimisturul kasvanud ja tarneajad on
pikenenud, tähendab see ettevõtetele täiendavat survet rahavoogude juhtimisel, sest
käimasolevad projektid seovad suure osa ettevõtete vabadest vahenditest. Kehtiv maksete
2
süsteem on tänastes tingimustes loonud riskantse olukorra, kus projekti väljamaksete võimalik
hilinemine tekitab ettevõtetele raskusi katta oma jooksevkulusid ja kohustusi, sh kohustusi
allhanke partnerite ees.
Selleks, et tagada tänases ehitussektori turuolukorras rekonstrueerimissektori toimimine on
oluline suurendada ettevõtetele tehtavate väljamaksete arvu, mis tagab nende rahavoogude
sujuvuse ja rekonstrueerimisprojektide õigeaegse valmimise. Muudatusega suurendatakse
toetuse väljamaksete arvu vastavalt akteerimismahtudele ja vähendatakse viimase väljamakse
osakaalu. Selline korraldus võimaldab ettevõtetel paremini kulusid planeerida.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu õigust.
4. Määruse mõjud
Muudatustel on positiivne mõju ehitussektori ettevõtetele. Kuna projektide keskmine
maksumus on rekonstrueerimisturul kasvanud ja tarneajad on pikenenud, tähendab see
ettevõtetele täiendavat survet rahavoogude juhtimisel, sest käimasolevad projektid seovad
suure osa ettevõtete vabadest vahenditest. Toetuse lubatud väljamaksete arvu suurendamine
tagab ettevõtete rahavoogude sujuvuse ja rekonstrueerimisprojektide õigeaegse valmimise.
Otsene mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale ning laiemalt majandusele tuleneb
käimasolevate toetusmeetmete kaudu, mitte läbi eelnõu, mille mõju on kaudne tagades
toetusmeetme rakendamise.
Määruse rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju
riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele vms
otsest või kaudset olulist mõju.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid, kulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku
omavalitsuse üksustele ega riigile.
6. Määruse rakendamine ja jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõud ei esitatud kooskõlastamiseks, kuna muudatused ei puuduta teiste ministeeriumite
valitsemisala või ülesandeid ega sea neile uusi kohustusi.
3
MÄÄRUS
06.06.2022 nr 47
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019.
a määruse nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise
toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määruses nr 24 „Korterelamute
rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 30 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Toetuse saaja võib maksmist taotleda kuni kolmes osas.“;
2) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Toetuse saajal on õigus esitada:
1) esimene maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 70 protsenti rekonstrueerimistööde
kogumahust;
2) teine maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 90 protsenti rekonstrueerimistööde
kogumahust;
3) lõppmakse taotlus, kui vastu on võetud kõik rekonstrueerimistööd.
(32) Toetuse esimene ja teine makse ei või olla väiksemad kui kümme protsenti
rekonstrueerimistööde kogumaksumusest ning lõppmakse ei või olla väiksem kui viis protsenti
rekonstrueerimistööde kogumaksumusest ja väiksem kui 50 000 eurot.“;
3) paragrahvi 30 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „teisele
maksetaotlusele“ sõnadega „lõppmakse taotlusele“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
justiitsminister majandus- ja taristuministri ülesannetes
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes
-864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 06.06.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 47 delta_docName \* MERGEFORMAT Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määruse nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminist ri 4. aprilli 2019. a määruses nr 24 „ Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 30 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Toetuse saaja võib maksmist taotleda kuni kolmes osas. “; 2) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Toetuse saajal on õigus esitada: 1) esimene maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 70 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 2) teine maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 90 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 3) lõpp makse taotlus, kui vastu on võetud k õik rekonstrueerimistööd. (3 2 ) Toetuse esimene ja teine makse ei või olla väiksem ad kui kümme protsenti rekonstrueerimistööde koguma ksumusest ning lõppmakse ei või olla väiksem kui viis protsenti rekonstrueerimistööde koguma ksumusest ja väiksem kui 50 000 eurot . “; 3) paragrahvi 30 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „ teisele maksetaotlusele “ sõnadega „lõppmakse taotlusele“. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri justiitsminister delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminist ri ülesannetes (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes