Enefit 280-2 keskkonnakompleksloa keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kooskõlastamine

Helen Manguse Teie 10.05.2022 nr 6-3/22/8817-2 Keskkonnaamet [email protected] Meie 10.06.2022 nr 1.10-17/2022/3375-2 Narva mnt 7a 15172 Tallinn, Eesti Enefit 280-2 keskkonnakompleksloa keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kooskõlastamine Austatud Helen Manguse Esitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) arvamuse avaldamiseks Enefit Power AS (registrikood 10579981) taotluse põlevkiviõli tootmisseadme Enefit 280-2 keskkonnakompleksloa nr TKKL/1001598-16 menetluses nr M-106545 keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõu osas. MKM kooskõlastab KMH programmi eelnõu koos järgmiste märkustega. Eelnõu p 2, lk 8 Alternatiiv 2 „Alternatiiv 2 rakendub, kui mõjude hindamisel ilmnevad 1. alternatiivi korral olulised negatiivsed mõjud, mida saaks võimsuse või mahu vähendamisega leevendada. Selliseid piiranguid-muutusi praeguses etapis teada ei ole ja seetõttu neid siinkohal täpsemalt ei esitata. Kui tekib vajadus piiratud võimsuste või koguste väljatöötamiseks või tehnoloogiliste muudatuste tegemiseks, koostatakse KMH käigus vastavad kirjeldused.“ Esitatud lähenemisviis ei ole arusaadav, sest samal tehnoloogial töötav seade (Enefit280) on juba olemas ja selle keskkonnamõju on teada. Samuti on toodud võimalused tehnoloogia parendamiseks, et uue tootmisüksuse mõju vähendada: „/…/ võib KMH tulemusena tekkida vajadus tehnoloogilisteks muudatusteks jahutusveega varustamises (kliimamuutuste kontekstis kaaluda gradiiri ehk jahutustorni või muude alternatiivsete jahutussüsteemide rakendamise vajadust), reovee käitlemisel (hinnata tuleb fenoolvee ja tööstusliku reovee käitlemise erinevaid alternatiive, sh välja selgitada võimalused taaskasutustehnoloogiate kasutamise osas), uttegaaside käitlemisel (praegusega võrreldes erinevad käitamise/põletamise lahendused) ning tuhaärastuses ja tuha edasises käitluses (märja ja kuiva tuhaärastustehnoloogia võrdlev hindamine).“ Palume selgitada ja täiendada eelnõu, miks alternatiivis 2 loetletud meetmeid ei võiks kohe alternatiivina kirjeldada ja selle keskkonnamõju hinnata. Eelnõu p 5, lk 17 Mõju loodusressurssidele - „Enefit280-2 õlitehase koormus loodussressurssidele jääb KSH aruandes prognoositud mahtudesse. Enefit280-2 käitamisega ei kaasne põlevkivi, jahutusvee, tarbevee ja olmevee koguste suurenemist võrreldes seni väljastatud Auvere Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 energiakompleksi keskkonnalubadega ja ka reaalse kasutusega viimastel aastatel.“ ja Sotsiaalmajanduslik mõju, sh mõju varale, ettevõtlusele ja muudele tegevustele - „/…/ käideldavate jäätmete summaarne kogus, sh veomahud ei suurene.“ Uue tootmisüksuse lisandumisega peaks ka koormus ja ressursikasutus suurenema. Samuti peaks tootmismahu suurenemisel jäätmete tekkimise osakaal suurenema. Palume eelnõu täiendada selgitustega, kas on hinnatud keskkonnamõju ka uue lisanduva tootmisüksuse kasutuselevõtul või oli varem antud keskkonnakompleksluba tegelikust suurematele heitekogustele. Eelnõu p 5, lk 18 Reovee käitlemise mõju - „/…/ heitmete sattumise vältimiseks rakendatavate piisavate leevendusmeetmete kohta olukorras, kui fenoolvett ei ole võimalik suunata elektrijaama“ ja osas mõju välisõhu seisundile ning selle võimalik mõju inimese tervisele, heaolule ja varale - „/…/ Uttegaaside põletamise mahu suurenemisest olukorras, kus põlevkivi kasutamine väheneb, samuti täiendava koguse uttegaaside suunamine avariiküünlasse tingib vajaduse kontrollida üle Auvere energiakompleksi õhuheitmete koosmõju hajumisarvutuste tulemid.“ Praeguse ajani on fenoolvee ja uttegaasi osas olnud lahenduseks põletamine. Palume kaaluda, kas tuleks ühe alternatiivina (alternatiiv 3) ka hinnata uttegaasi ja fenoolvee töötlemiseks mõne muu tehnoloogilise lahenduse kasutamise mõju, pidades silmas võimalikku olukorda, kus seda põletamise võimalust enam ei oleks. Samal leheküljel osas „Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine“ – „hinnatakse ja võrreldakse kuiva ja märja tuhaärastuse keskkonnamõju ning viiakse läbi vajalikud uuringud, et hinnata tuhaärastuse rakendatava tehnoloogia sobilikkust Auvere energiakompleksis.“ Palume täpsustada kas „rakendatav tehnoloogia“ on kuiv või märg tuhaärastus või valitakse tehnoloogia planeeritava mõju hindamise tulemuste põhjal. „Kavandatava tegevuse mõjutegurite ja nendest põhjustatud mõju minimeerimiseks hinnatakse leevendusmeetmete rakendamise vajadust.“ Märgime, et kui on soov või vajadus mõju minimeerida, siis ongi leevendusmeetmed ju asjakohased (mitte asuda vajadust hindama). Palume lauset korrigeerida. Eelnõu p 6, lk 19 „Juhul kui tehnoloogilisele protsessile on kehtestatud teatud puhastusseadmete kasutamise nõue, lähtutakse mõju hindamisel eeldusest, et puhastusseadmed töötavad nõuetekohaselt.“ Eelnõust ei selgu, kas Enefit280-2 osas on planeeritud kasutada sama tehnoloogiat ja puhastusseadmeid kui Enefit 280 tootmisseadme puhul. Sellisel juhul saaks samuti analüüsida tegelikke puhastusseadmete tõhususe näitajaid (tuginedes kogemusele, kas praegu kasutusel olevad seadmed töötavad nõuetekohaselt ja on piisavad). Eelnõu lk 20, tabelis 6.1 valdkond Mõju välisõhu seisundile ning selle võimalik mõju inimese tervisele, heaolule ja varale - “Lähtutakse arendaja läbiviidud saasteainete heite uuringutest (eelkõige osakeste fraktsioonkoostis õlitootmisseadmete ja elektrijaamade heites) ning heiteallikate seire tulemustest.“ Palume välja tuua, milliseid õhuheiteid välisõhu seisundile mõju hindamisel arvesse võetakse. Jääb arusaamatuks, miks on ainult osakeste fraktsioonikoostist nimetatud. Lisaks palume esitada selgitused, kas muude õhuheitmete osas lähtutakse samuti arendaja uuringutest. Eelnõu lk 22 osa Alternatiivide võrdlemise metoodika „/…/Samas on alternatiivi 2 (arendaja kavandatud tegevus piiratud mahus) väljatöötamine ja kaasamine alternatiivide võrdlemisse põhjendatud ainult juhul /…/“, aga eelnõu lk 8 on alternatiiv 2 defineeritud nii, et tegevusmahtude piiramine on ainult üks variant („Siia hulka kuuluvad asjakohasusel tehnoloogiliste muudatuste sisseviimine või täiendavate PVT meetmete rakendamine, mh täiendavate puhastusseadmete kasutamine, aga ka tootmisvõimsuse vähendamine või muude tegevusmahtude piiramine võrreldes 2 (4) alternatiiv 1 aluseks olevate võimsuste kogustega“). Palume eelnõus alternatiivid selgemini ja ühtetaoliselt defineerida. Samal leheküljel „Kuna kavandatava projekti puhul on lisaks 0-alternatiivile kaks ühesugust liiki mõjudega alternatiivi, ei ole alternatiivide võrdlemiseks otstarbekas kasutada mõju olulisuse iseloomustamiseks numbriliste väärtuste skaalasid. Sellest tulenevalt kirjeldatakse KMH aruandes alternatiividega kaasnevaid mõjusid eksperthinnangu vormis ning selle põhjal selgitatakse välja keskkonnamõjude seisukohast eelistatud lahendus.“ MKM ei saa antud hinnanguga nõustuda. Praegusel juhul on numbriliste väärtuste võrdlemine asjakohane, sest alternatiivsete tehnoloogiate võrdlemine on vajalik. Eri tehnoloogiatel on eri liiki mõjuprofiilid, seda eriti olukorras kus on võimalus, et senine fenoolvee ja uttegaasi käitlusviis vajab alternatiivi, kuna neid ei ole võimalik suunata elektrijaama. MKMi pädevusvaldkonnast lähtuvalt hindame KMH ekspertrühma koosseisu piisavaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes Ülle Otsepp 611 3196 [email protected] Siret Talve 3 (4) 639 7660 [email protected] 4 (4)