"Maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ muutmine"

3690454 1189245 EELNÕU 0 9 .0 6 .2022 0 0 EELNÕU 0 9 .0 6 .2022 -864235 -144145 0 0 Määrus xx. xx . 20 2 2 nr ….. Maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel. Maaeluministri 9. septembri 2016. a määrust nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ muudetakse järgmiselt: 1 ) paragrahvi 2 lõikes 9 ning § 4 lõike 1 punktides 6, 15 ja 16 asendatakse sõna „ka ks “ sõnaga „nel i “ vastavas käändes ; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõi g e te ga 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „ (10) Füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu kõik osanikud või aktsionärid on enne taotluse esitamist samal aastal osalenud vähemalt kuus akadeemilist tundi kestnud ettevõtlusalasel infopäeval, mis sisalda s äriplaani koostamise tutvustust ning mis on korraldatud arengukava meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus“ tegevuse liigi 1.4 „Pikaajalised programmid“ raames (edaspidi infopäev ) . (11) Lõikes 10 sätestatud infopäeval ei pea osalema, kui füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu kõik osanikud või aktsionärid on enne taotluse esitamist samal aastal või taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe aasta jooksul osalenud vähemalt kaheksa akadeemilist tundi kestnud ettevõtlusalasel täiendus koolituse l , mis sisaldas äriplaani koostamise õpet.“ ; 3 ) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „ esimese ja teise“ sõnaga „ nelja “; 4 ) paragrahvi 4 lõike 1 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „maandamiseks“ sõnadega „ ning ettev õtluskeskkonda mõjutava d tegurid “ ; 5 ) p aragrahvi 4 lõike 1 punkti 11 täiendatakse pärast sõn a „ tehakse “ tekstiosaga „, ning omatoodetud põllumajandusliku toote ja selle tootmisprotsess i kirjeldus “; 6 ) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse arv „40 000“ arvuga „60 000“; 7 ) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 10 1 järgmises sõnastuses: „1 0 1 ) teave selle kohta, kas on läbitud § 3 lõikes 10 sätestatud infopäev või sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud täiendus koolitus; “; 8 ) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „ 2 1 ) paragrahvi 3 lõikes 11 sätestatud juhul füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride täiendus koolituse l osalemist tõendav dokument ; “; 9 ) paragrahvi 11 lõike 2 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) käibedeklaratsiooni andmed nende füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes on käibemaksukohustuslased; 2) tuludeklaratsiooni vormi E andmed.“; 10 ) paragrahvi 13 lõi kes 3 asendatakse tekstiosa „30 protsenti lisas“ tekstiosaga „50 protsenti lisa hindamis kriteeriumis 3 “; 11 ) paragrahvi 14 lõi ke 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse jär g miselt: „Toetuse saaja viib äriplaanis kavandatud §-s 5 sätestatud toetatavad tegevused ellu kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest , kuid hiljemalt 2025. aasta 30 . juunil, kusjuures: “; 12 ) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler k antsler i ülesannetes Lisa Taotluse hindamise kriteeriumid Maaeluministri 09.09.2016 määrus nr 53 „ Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus “ Lisa (Maaeluministri xx.xx.20 22 määruse nr … sõnastuses) PÕLLUMAJANDUSLIKU TEGEVUSEGA ALUSTAVA NOORE ETTEVÕTJA TOETUS TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID Taotlusi hinnatakse vastavalt etteantud punktidele või skaalal e . A - osa 1. Taotleja haridus ja erialane ettevalmistus ettevõtlusega alustamiseks ning äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimiseks Hindamiskriteerium Hindepunkt 1.1 Taotleja põllumajandusharidus 1.1.1 Füüsilisest isikust ettevõtjal või äri ühingu osaniku l või aktsionäri l on põllumajandus alane kõrgharidus 5 1.1.2 Füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu osaniku l või aktsionäril on põllumajandus alane keskeri- või kutsekeskharidus 4 1.1. 3 Füüsilisest isikust ettevõtjal või äri ühingu osaniku l või aktsionäri l puudub põllumajandus alane kõrg- , keskeri- või kutsekeskharidus 0 1.2 Taotleja kutsetase põllumajandustootmise valdkonnas 1.2.1 Füüsilisest isikus t ettevõtjal või äriühingu osaniku l või aktsionäri l on k utseseaduse § 4 lõikes 4 nimetatud k valifikatsiooniraamistiku kutsekvalifikatsiooni viies tase põllumajandustootmise valdkonnas 4 1.2.2 Füüsilisest isikus t ettevõtjal või äriühingu osaniku l või aktsionäri l puudub k utseseaduse § 4 lõikes 4 nimetatud k valifikatsiooniraamistiku kutsekvalifikatsiooni viies tase põllumajandustootmise valdkonnas 0 1. 3 Taotleja maja ndus- või juhtimisharidus 1.3.1 Füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu osanikul või aktsionäri l on majandus- või juhtimisalane kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidus 2 1.3.2 Füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu osanikul või aktsionäri l puudub majandus- või juhtimisalane kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidus 0 HINDAMISKRITEERIUMI 1 HINDEPUNKTID KOKKU 7 2. Taotleja töökogemus ettevõtlusega tegelemiseks Hindamiskritee rium H indepunkt 2.1 Taotleja põllumajandusalane töökogemus 2.1.1 Füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu osanikul või aktsionäri l on vähemalt kolm e aasta ne põllumajandusalane töökogemus 3 2.1.2 Füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu osaniku l võ i aktsionäri l on vähemalt ka he aasta ne põllumajandusalane töökogemus 2 2.1.3 Füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu osaniku l võ i aktsionäri l on vähemalt üheaastane põllumajandusalane töökogemus 1 2.1.4 Füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu osanikul või aktsionäril on alla üheaasta ne põllumajandusalane töökogemus 0 2.2 Taotleja töökogemus muus (v.a põllumajandus alases ) valdkonnas 2.2.1 Füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu osanikul või aktsionäril on vähemalt üheaastane töökogemus muus valdkonnas 1 2.2.2 Füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu osanikul või aktsionäril on alla üheaasta ne töökogemus muus valdkonnas 0 HINDAMISKRITEERIUMI 2 HINDEPUNKTID KOKKU 4 3. Äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus meetme eesmärkidele Kriteeriumeid 3.1, 3. 4 ja 3. 5 hinnatakse skaalal 0‒5 (minimaalne hindepunkt ‒ „0“, maksimaalne hindepunkt ‒ „5“ ) . „0“ ‒ kriteerium ei ole täidetud; „1 “ ‒ kriteerium on täidetud vähesel määral ; „2 “ ‒ kriteerium on täidetud keskpäraselt ; „3 “ ‒ kriteerium on peamiselt täidetud, kuid esineb puudusi ; „4“ ‒ kriteerium on täidetud, kuid esineb väikeseid puudusi ; „5 “ ‒ kriteerium on täielikult täidetud. Kriteeriumeid 3.2 , 3.3 ja 3. 6 hinnatakse skaalal 0‒3 (minimaalne hindepunkt ‒ „0“, maksimaalne hindepunkt ‒ „3 “ ) . „0“ ‒ kriteerium ei ole täidetud; „1“ ‒ kriteerium on täidetud vähesel määral; „2“ ‒ kriteerium on täidetud keskpäraselt; „3 “ ‒ kriteerium on täielikult täidetud . Hindamiskriteerium Hindepunkt 3.1 Taotleja äriidee ja visioon Taotlejal on olemas äriidee ja visioon ning konkreetsed eesmärgid 0‒5 3.2 Ettevõtluskeskkonna kirjeldus Taotleja on analüüsinud ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid 0 – 3 3. 3 Toodangumahu ja vara kasutuse kavandamine Taotleja on koostanud realistlikud toodangumahu ja vara kasutamise prognoosid ning kirjeldanud omatoodetud põllumajanduslikku toodet ja selle tootmisprotses si 0‒3 3. 4 Turuosa ja turustamisvõimaluste analüüs Taotleja on analüüsinud toodangu ja teenuse nõudlust ning kaardistanud peamised konkurendid ja turustuskanalid 0‒5 3.5 Ettevõtte finantsvõimekuse kavandamine Taotleja on analüüsinud investeeringute rahastamise allikaid ja koostanud realistliku rahavoogude prognoosi 0‒5 3. 6 Üldine hinne ettevõtte jätkusuutlikkusele Taotleja vajadus investeeringu tegemiseks on põhjendatud ning investeeringu mõju taotleja üldisele konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele on analüüsitud 0‒3 HINDAMISKRITEERIUMI 3 HINDEPUNKTID KOKKU 24 B - osa Hindamiskriteerium Hindepunkt 4. Põlvkondade vahetuse soodustamine Taotleja või tema osanik või aktsionär on enne taotluse esitamist omandanud oma vanemale või vanavanemale kuulunud põllumajandusega tegeleva äriühingu kogu osaluse või vanemast või vanavanemast füüsilisest isikust ettevõtjale kuulunud kogu põllumajandusettevõtte ja täidetud on järgmised tingimused: 1) omandatud äriühing või põllumajandusettevõte on vahetult enne omandamist tegelenud põllumajandusega vähemalt kolm majandusaastat ; 2) omandatud äriühingu või põllumajandusettevõtte iga-aastane omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli omandamisele vahetult eelnenud kõigil kolmel majandusaastal üle 14 000 euro, kuid ei ületanud 500 000 eurot , ja moodustas omandamisele vahetult eelnenud kõigil kolmel majandusaastal üle 50% ettevõtja kogu müügitulust ; 3) üleandja on üleandmise ajal vähemalt 55-aastane 10 5. Piimakarjakasvatuse soodustamine Taotleja või tema osanik või aktsionär on enne taotluse esitamist omandanud piimakarjakasvatusega tegele va äriühingu kogu osaluse või füüsilisest isikust ettevõtjale kuulunud kogu põllumajandusettevõtte ja täidetud on järgmised tingimused: 1) omandatud äriühing või põllumajandusettevõte on vahetult enne omandamist tegelenud piimakarjakasvatusega vähemalt kolm majandusaastat; 2) taotleja jätkab piimakarjakasvatusega tegelemisega vähemalt kahel taotluse esitamise aastale vahetult järgneval majandusaastal ; 3) omandatud äriühingu või põllumajandusettevõtte iga-aastane omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli omandamisele vahetult eelnenud kõigil kolmel majandusaastal üle 14 000 euro, kuid ei ületanud 500 000 eurot , ja moodustas omandamisele vahetult eelnenud kõigil kolmel majandusaastal üle 50% ettevõtja kogu müügitulust ; 4) omandatud äriühingu või põllumajandusettevõtte omatoodetud piima või selle töötlemisest saadud toodete müügist ning piimakarjakasvatusest saadud iga-aastane müügitulu kas koos või eraldi moodustas omandamisele vahetult eelnenud kõigil kolmel majandusaastal üle 50% ettevõtja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulust 5 6. Aiakultuuri tootmise soodustamine Taotleja või tema osanik või aktsionär on enne taotluse esitamist omandanud aiakultuuri tootmisega teg eleva äriühingu kogu osaluse või füüsilisest isikust ettevõtjale kuulunud kogu põllumajandusettevõtte ja täidetud on järgmised tingimused: 1) omandatud äriühing või põllumajandusettevõte on vahetult enne omandamist tegelenud aiakultuuri tootmisega vähemalt kolm majandusaasta t ; 2) taotleja jätkab aiakultuuri tootmisega vähemalt kahel taotluse esitamise aastale vahetult järgneval majandusaastal ; 3) omandatud äriühingu või põllumajandusettevõtte iga-aastane omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli omandamisele vahetult eelnenud kõigil kolmel majandusaastal üle 14 000 euro, kuid ei ületanud 500 000 eurot , ja moodustas omandamisele vahetult eelnenud kõigil kolmel majandusaastal üle 50% ettevõtja kogu müügitulust ; 4) omandatud äriühingu või põllumajandusettevõtte omatoodetud aiakultuuri või nende töötlemisel saadud toodete müügist saadud iga-aastane müügitulu kas koos või e raldi moodustas omandamisele vahetult eelnenud kõigil kolmel majandusaastal üle 50% ettevõtja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulust 5 MAKSIMAALNE HINDEPUNKTID E SUMMA 50 MINIMAALNE HINDEPUNKTIDE SUMMA ( 50% hindamis kriteeriumi 3 maksimaalsest hindepunktide summast ) 12 SELETUSKIRI maaeluministri määruse „ Maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ muutmine “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus „ Maaeluministri 9. septembri 2016. a määrus nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus “ muutmine“ (edaspidi eelnõu ) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel. Eelnõu hõlmab „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava ) meetme 6 „Põllumajanduslike majapidamiste ja ettevõtluse areng“ tegevuse liiki 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ (edaspidi meede 6.1 ). Meetme 6.1 raames antava põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust (edaspidi toetus ) antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 19 lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud alusel. M aaeluministri 9. septembri 2016. a määruse s nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ (edaspidi määrus ) tehakse peamiselt neli suuremat muudatust. Esiteks muudetakse taotlemisel esitatava äriplaani kestus e nõuet. Kui varem pidi taotleja koostama äriplaani jooksva majandusaasta ja sellele järgneva kahe majandusaasta kohta, siis edaspidi peab taotleja koostama äriplaani jooksva majandusaasta ja sellele järgneva nelja majandusaasta kohta ehk kokku viie majandusaasta kohta. Samuti täiendatakse nende andmete loetelu , mida taotleja peab oma äriplaani s kirjeldama (nõuded äriplaanile) : lisanduvad majandustegevust mõjutava te ettevõtluskeskkonnaga seotud teguri te ning omatoodetud põllumajandusliku too t e ja selle tootmisprotsess i kirjeldused . Teiseks esitatakse taotlejale uus nõue , mille kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu kõik osanikud või aktsionärid osalenud enne taotluse esitamist samal aastal vähemalt kuus akadeemilist tundi kestnud ettevõtlusalase l infopäeva l , mis sisaldas äriplaani koostamise tutvustust ning mis on korraldatud arengukava meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus“ tegevuse liigi 1.4 „Pikaajalised programmid” raames (edaspidi infopäev ) . Infopäeval ei pea osalema , kui enne taotluse esitamist samal aastal või taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe aasta jooksul on osaletud vähemalt kaheksa akadeemilist tundi kestnud ettevõtlusalasel täienduskoolitusel , mis sisaldas äriplaani koostamise õpet . Kolmanda olulise muudatusena suurendatakse maksimaalset toetuse suurust seniselt 40 000 eurolt 60 000 euroni. Neljas m uudatus puudutab määruse lisas kehtestatud taotluse hindamiskriteerium e , kus muudetakse kriteeriumite eest antavaid hindepunkte. Edaspidi on võimalik saada rohkem hindepunkte äriplaaniga seotud hindamiskriteeriumite eest ning vähe m hindepunkte hariduse ja töökogemuse eest. Samuti muudetakse minimaalset hindepunktide summat toetuse taotluse rahuldamiseks. Kui varem oli minimaalne hindepunktide summa taotluse rahuldamiseks 3 0 protsenti lisas kehtestatud maks imaalsest hindepunktide summast, siis muudatuse tulemusena on minimaal n e hindepunktide summa taotluse rahuldamiseks 50 protsenti lisa A-osa hindamis kriteeriumis 3 „Äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus meetme eesmärkidele“ kehtestatud maksimaalsest hindepunktide summast. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected] ) ning sama osakonna peaspetsialist Martin Ott (625 6232, [email protected] ). Juriidilise ekspertiisi eelnõule ja seletuskirjale tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (625 6260, [email protected] ). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktis 1 muudetakse määruse § 2 lõikes 9 sätestatud taotleja koostatava äriplaani kestust . See tähendab, et kui varem pidi taotleja koostama äriplaani jooksva majandusaasta ja sellele järgneva kahe majandusaasta kohta, siis edaspidi peab taotleja koostama äriplaani jooksva majandusaasta ja sellele järgneva nelja majandusaasta kohta ehk kokku viie majandusaasta kohta . Muudatus tehakse sellepärast , et parandada äriplaanide kvaliteeti ja realistlikkust ning suurendada äriplaanis kavandatud eesmärkide saavutamist, sest nüüd on taotlejal võimalus seada eesmärgid pikemaks perioodiks . See tähendab, et äriplaanis kavandatu on taotlejale pikaajaline tegevuskava, millel e ta saab oma tegevuses tugineda . Taotlejad koostavad sageli ambitsioonikad äriplaanid selliselt, et kahe majandusaasta jooksul saavutatakse nii nõutud müügitulu näitajad kui ka pikaajalised eesmärgid, kuid praktika näitab, et tavaliselt ei realiseeru kahe majandusaasta jooksul taotlejate kavandatud pikaajalised eesmärgid ja tootmismahud olulises osas. Tehtav muudatus võimaldab taotlejatel kavandada oma tegevusi edaspidi pikemaks perioodiks, mis omakorda võimaldab koostada realistlikumad äriplaanid. Samuti aitab muudatus saada parema ülevaate taotleja seatud eesmärkide ja kavandatud tegevuste vahelisest seosest, andes ülevaate ka ettevõtlustegevuse jätkusuutlikkusest. Kuna taotleja koostatava äriplaani kestust pikendatakse , siis on vajalik pikendada ka määruse § 4 lõike 1 punkti des 6, 15 ja 16 sätestatu d olemasoleva vara ning müügitulu ja põllumajandusliku standar dkogutoodangu väärtuse prognoose . Seega peab taotleja esitama määruse § 4 lõike 1 punkti 6 kohaselt ka olemasoleva vara kirjelduse ja vara prognoosi taotluse esitamisele järgnevaks neljaks ( varem kaheks) majandusaastaks. Samuti peab m uudatuse kohaselt taotleja edaspidi esita ma taotluse esitamise aasta ja sellele järgneva nelja ( varem kahe) majandusaasta omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu prognoos i ning juhul , k ui taotleja põhitegevusala on puuvilja-, marja-, pähkli-, köögivilja-, viinamarja-, veise- või hobusekasvatus või mesindus ning kui ta on valinud, et esitab müügitulu prognoosi asemel põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtuse prognoosi , siis peab se lline taotleja arvutama oma äriplaani andmete põhjal taotluse esitamisele järgneva nelja ( var em kahe) majandusaasta standardkogutoodangu väärtuse prognoosi. Äriplaanis nimetatud tegevuste kavandamine jooksvaks majandusaastaks ja sellele järgnevaks neljaks majandusaastaks ei muuda äriplaanis kavandatud määruse § 5 lõikes 1 nimetatud toetatava tegevuse elluviimise perioodi , mis on määruse § 14 lõike 1 kohaselt endiselt ka ks aasta t arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA ) poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid eelnõu punkti 11 kohaselt peab tegevus olema ellu viidud hiljemalt 2025. aasta 30. juunil. Muudatuse eesmärk on, et toetuse saaja mitte ainult ei viiks toetatavaid tegevusi ellu , vaid kavandaks oma ettevõtlusega seotud tegevusi ka kaugemale tulevikku, tagades seeläbi ettevõtluse jätkusuutlikkuse. Pik aajalisem tegevuste kavandamine suurendab võimalus t , et toetuse saaja jääb põllumajandusvaldkonnas tegutsema ka pärast seda, kui määruse §-s 14 sätestatud kohustus ed lõppe vad . Äriplaanis nimetatud tegevuste kavandamine jooksvaks majandusaastaks ja sellele järgnevaks neljaks majandusaastaks ei muuda ka investeeringuobjekti sihipärase kasutamise perioodi pikkust, mis on määruse § 14 lõike 2 punkti 1 kohaselt endiselt üks aasta arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. Eelnõu punkti ga 2 täiendatakse määruse § 3 lõigetega 10 ja 11. Määruse § 3 lõikes 10 sätestatakse taotlejale uus nõue , mille kohaselt peavad füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu kõik osanikud või aktsionärid osalema enne taotluse esitamist samal aastal vähemalt kuus akadeemilist tundi kestnud ettevõtlusalasel infopäeval, mis sisaldas äriplaani koostamise tutvustust ning mis on korraldatud arengukava meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus“ tegevuse liigi 1.4 „Pikaajalised programmid” raames , täpsemalt põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas . See tähendab, et edaspidi on nimetatud taotlejal kohustus läbida enne taotluse esitamist selline infopäev, kus tutvustatakse äriplaani koostamise põhimõtteid ja jagatakse praktilisi näiteid äriplaani ning selle juurde kuul u vate finantsprognooside koostamise kohta . Infopäev peab olema läbitud enne taotluse esitamist, et omandatud teadmisi oleks taotlejal võimalik rakendada juba taotluse esitamiseks vajaliku äriplaani koostamisel , ning selle eesmärk on gi anda põllumajandusliku ettevõtlusega alustamiseks vajalik k e põhiteadmisi äriplaani koostamisest ja tegevuste pikaajalisest kavandamisest . Nõue on põhjendatud, sest m eetme 6.1 v arasemate taotlusvoorude tulemuste analüüs näi tab , et alustavad noored põllumajandustootjad ei oska tegevusi piisavalt kavandada , neil puudub selge visi oon ning arusaam , kuidas ja kellele oma põllumajanduslikku toodet müüa . Kuna ettevõtlusega alustamine on riskantne ning eeldab rahaliste vahendite olemasolu , siis on infopäev suunatud just sellele, et selle toetuse taotlejad oskaksid oma tegevusi paremini mõtestada ja rahalisi tegevusi kavandada . Kvaliteetne ja läbimõeldud äriplaan suurendab omakorda võimalust, et noored põllumajandustootjad jätkavad põllumajanduse valdkonnas ettevõtjatena tegutsemist ka edaspidi . I nfopäev on kest u sega vähemalt kuus akadeemilist tundi , sest selle puhul on tegu üksnes info t tutvustava lühema üritusega , mis ei ole õppekavapõhine , mistõttu võib eeldada, et selle aja jooksul jõuab vajalik e teadmiste tutvustuse edasi anda . Infopäeva kestuse puhul, milleks on vähemalt kuus akadeemilist tundi, on arvesse võetud arengukava teiste meetmete infopäevade raames saadud kogemust. Kuus akadeemilist tundi on optimaalne aeg, mille jooksul osaleja on võimeline informatsiooni omandama. Eelnevaid aastaid arvestades võib eeldada, et aasta s lisandub ligikaudu 109 uut põllumajandustootmisega alustavat noort ettevõtjat, mi stõttu on just neile oluline t utvustada, kuidas äriplaani koostada ning millega peab arvestama, kui ettevõtlusega alustatakse . Käesolevaks , 2022. aastaks , on kavandatud neli samasisulist ettevõtlusalast infopäeva, mis on suunatud meetme 6.1 toetuse taotlejatele ehk põllumajandusliku tegevusega alustavatele noortele põllumajandustootjatele. Teadmussiirde pikaajalisi programme viiakse ellu maaeluministri 28. aprilli 2015. a määruse nr 46 „Teadmussiirde pikaajaliste programmide rakendamise toetus“ alusel ning selle kohta leiab täpsemat infot veebilehelt https:// www.pikk.ee , mille sündmuste kalendris avaldatakse ka täpsemad kuupäevad, mil asjakohased infopäevad toimuvad. Infopäeval osalejate nimekirjad edastab PRIA- le infopäeva korraldaja. Esitatav nimekiri on tõenduseks, et taotleja on infopäeva kogu ulatuses läbinud ning sellega täitnud eelnõuga kehtestatava nõude. Määruse § 3 lõike s 11 sätestatakse erand, mille kohaselt ei pea infopäeval osalema, kui taotlejast noor põllumajandustootja (füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu kõik osanikud või aktsionärid) on enne taotluse esitamist samal aastal või taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe aasta jooksul läbinud vähemalt kaheksa akadeemilist tundi kestnud e ttevõtlusalase täiendus koolituse, mis muu hulgas sisalda s äriplaani koostamise õpet. Ka t äiend us koolitus peab olema läbitud enne taotl use esitamis t , et omandatud teadmis i olek s taotlejal võimalik r akendada juba taotluse esitamiseks vajaliku äriplaani koostamisel . Täienduskoolituse läbimist tõendatakse asjakohase dokumendiga , näiteks tunnistus ega . Kui täiend us koolitus koosneb mitmest teemamoodulist, peab täienduskoolituse läbimist tõendava st dokumen dist selguma, et taotleja on lä binud muu hulgas teemamooduli, mis käsitleb äriplaani koostamis e õpet . T aotleja vastab t äienduskoolituse osalemise nõudele üksnes juhul, kui koolitus on läb it ud enne taotluse esitamist samal aastal ( näiteks on täienduskoolitus läbitud aasta alguses ning sama aasta augustis esitatakse taotlus ) või taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe aasta jooksul. Ajavahemik, mille jooksul täienduskoolituse läbimis t arvesse võetakse , on sätestatud tulenevalt sellest, et koolitusel omandat ud teadmised võivad aja jooksul ununeda ning ettevõtlusalased teadmised ja oskused, sealhulgas teadmised äriplaani koostamise kohta, või vad pikema aja jooksul muutuda. Vähemalt kaheksa akadeemilist tundi kestva täiend us koolituse läbimise nõude sätestamisel on võetud arvesse , et tegemist ei oleks vaid lühikese seminari või muu õpisündmusega, millel õppekava puudub , mistõttu kui täienduskoolitusel (õppekavapõhine) on osaletud , siis ei ole infopäeva ( mitte õppekavapõhine) vaja läbida . Õ ppekava kestus , kaheksa akadeemilist tundi, näitab seda, et tegemist on koolituseg a , mis kestab terve tööpäeva ja mille põhjal saab eeldada, et kõik vajalik ud teadmised on edasi antud. Eelnõu punkti s 3 tehtav muudatus on seotud eelnõu punktiga 1 , mille kohaselt peab taot leja edaspidi koostama äriplaani jooksva majandusaasta ja sellele järgneva nelja majandusaasta kohta. Seetõttu peab taotleja ka määruse § 4 lõike 1 punkti 4 kohaselt edaspidi äriplaanis esitama taotlemisele järgneva nelja ( varem esimese ja teise ) majandusaasta kohta olulisemate tegevuste lühikirjeldus e , sealhulgas ostu- või müügilepingute sõlmimi se , omandatud ettevõtte ümberkorraldamise või moderniseerimise kava ja töötajate palkami s e kohta . Seega tuleb taotleja l edaspidi anda ülevaade oma tegevusest senisest pikemas vaates , mis suunab teda oma äri tegevust ning äriplaanis kavanda tut läbimõeldumalt planeerima ja kaardistama . Eelnõu punkti de ga 4 ja 5 täiendatakse äriplaani nõudeid selliselt, et taotleja peab edaspidi äriplaanis muu hulgas kirjeldama kaht uut teemat: ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid (määruse § 4 lõike 1 punkt 9) ning omatoodetud põllumajanduslik k u too d e t ja selle tootmisprotsessi (määruse § 4 lõike 1 punkt 11 ). Muudatus on vajalik, et taotleja käsitleks edaspidi laiaulatuslikumalt erinevaid äriplaanis kavandat avaid ja seonduvaid tegevusi ning ettevõtlustegevust puudutavaid teemasid. Ettevõtluskeskkonda mõjutavate tegurite kirjeldus on äriplaanis vajalik, et selguks, millised tegurid ja kuidas ( sise - , mikro - ja makrokeskkond) mõjutavad taotleja kavandatavat äritegevust. Makrokeskkonna kirjelduse s tuleb välja tuua üldised tegurid, mis ettevõtlust mõjutada võivad, näiteks arengusuunad ja muutused riigis, kus tegutsetakse , ning millega ettevõtja peab arvestama juhtimisotsuste tegemisel , samuti tuleb siin analüüsi d a üldisemaid , näiteks majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid . Mikrokeskkonna kirjelduses analüüsitakse sidusrühm i (kliendid, konkurendid, tarnijad jt), peamiseid valdkonna ja tegevusala edutegureid, viimaste aegade trende ning sisenemisbarjääri olemasolu ehk kui lihtne või keeruline on valitud valdkonnas äritegevust alustada. Sisekeskkonna kirjelduses analüüsitakse neid tegureid, mis on vajalikud ettevõtte toimimiseks ning mis mõjutavad ettevõtte tegevust ja tehtavaid juhtimisotsuseid , nagu näiteks töötajad, ressursid , s ealhulgas kasutatav põllumajandusmaa, finantskapital jms. Eespool nimetatud tegurite analüüsimine annab taotlejale ülevaate, kas need võivad olla tema ettevõtlust soodustavad või mitte, võimaldab oma tugevusi ja nõrkuseid määratleda ning hinnata, kuidas need mõjutavad ettevõtet ja selle tegevust . Selline analüüs aitab noortel põllumajandusettevõtjatel kujundada oma tegevus kooskõlas muutustega ning tuvastada tegurid ja siduda need eesmärkide saavutamisega. Samuti aitab see saada ettevõtlusega alustamisel ja valdkonda sisenemisel ettevõtlus keskkonnast ülevaade, mis põhineb objektiivsel hinnangul, mitte eeldustel. Tegurid mõjutavad ka ettevõtlustegevust ja otsuseid, mistõttu aitab nende analüüs suurendada taotleja teadlikkust võimalike st ohtude st ja ebaõnnestumise st . Omatoodetud p õllumajandusliku t oote ja selle tootmisprotsessi kirjeldus on äriplaanis vajalik , et selguks , kuidas ja millega tootmine toimub või mis on selle toote eripära , et tarbija peaks just seda toodet eelistama. N äiteks kui kavandatakse põllumajandustootmise na porgandikasvatust, siis taotleja kirjeldab kogu porgandikasvatusega seotud protsessi selle algusest kuni toodangu kliendini jõudmiseni , sealhulgas äritegevuse ja toote hooajalisust, tootmisprotsessi ajamahtu ning tootmis tegevuse käivitusperioodi pikkust ( ajakulu esmase st müügikäibe tekkimise st kuni kavandatava toodangumahu saavu tamiseni ) . Samuti peab kirjeldama , millised põhivahendid on taotlejal näiteks porgandikasvatuseks juba olemas ning mis tehnikat, seadmeid või vahendeid ta veel vaja b , et sellise tootmis ega tegeleda. Samuti peab ä riplaani s märgitud põllumajandusmaa suurus võimaldama reaalselt toota põllumajanduslikku toodet äriplaanis kavandatud mahus. Eelnõu punktiga 6 tehakse muudatus, millega suurendatakse maksimaalset toetuse suurust. Kui varem oli toetuse maksimaalne suurus kogu arengukava programmiperioodi jooksul kuni 40 000 eurot ühe taotleja kohta, siis nüüd suurendatakse seda summat 20 000 euro võrra ehk kuni 60 000 euroni. Muudatus tuleneb sellest, et ehitus e ja erinevate sisendite (nt elekter, gaas, tooraine) hinnad on märkimisväärselt tõusnud, mistõttu on oluline võimaldada noortel põllumajandustootjatel jätkata investeeringute tegemist kavandatud mahus, et aidata saavutada selle toetuse spetsiifilisi eesmärke, milleks on arengukava kohaselt noorte põllumajandustootjate abistamine põllumajandusliku majapidamise sisseseadmisel, noorte põllumajandustootjate ettevõtte edaspidine struktuuriline kohandamine ning tööhõive võimaluste laiendamine noortele. Nimelt kallinesid loomakasvatussaaduste tootjahinnad 2021. aasta neljandas kvartalis võrdluses 2020 . aasta sama perioodiga 12 protsendi punkti võrra, samal ajal kallinesid taimekasvatuse tootjahinnad 44 protsendi punkti võrra. Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnad olid 2021. aasta neljandas kvartalis 16 protsendi punkti võrra kõrgemad võrreldes 2020. aasta sama ajaga (tõusu mõjutas energia ja sööda kallinemine) . Kuna see toetus on suunatud just esimest korda põllumajandustootmisega alustavale noorele ettevõtjale, siis tehtav muudatus, millega suurendatakse maksimaalset toetuse suurust 60 000 euroni , puudutab üksnes neid, kes taotlevad toetust alates 2022. aastast, sest toetuse saajad, kes on varem seda toetust taotlenud , on ettevõtjad, kes on nimetatud tootmisega juba alustanud. See tähendab, et seda toetust antakse vaid üks kord arengukava programmiperioodil. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse § 8 punktiga 10 1 seoses eelnõu punktis 2 tehtava muudatusega. Taotleja peab edaspidi esitama avalduses teabe ka selle kohta, kas on osaletud määruse § 3 lõike s 10 sätestatud infopäev al või sama paragrahvi lõike s 11 sätestatud täiendus koolitus el . Neid andmeid kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas taotleja vastab sätestatud nõudele (eelnõu punkt 2) ehk kas taotleja on taotl use esitamise hetkeks osalenud infopäev al , mis kestis vähemalt kuus akadeemilist tundi ja sisaldas äriplaani koostamise tutvustust , või täiendus koolitu se l , mis kestis vähemalt kaheksa akadeemilist tundi ja sisaldas äriplaani koostamise õpet . Infopäev al või täiendus koolitusel osalemise vajadust on täpsemalt selgitatud seletuskirjas eelnõu punkti s 2. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse nende dokumentide loetelu, mida taotleja peab koos taotlusega PRIA le esitama . Täiendus on tingitud eelnõu punktis 2 tehtava st muudatuse st . Kui füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu kõik osanikud või aktsionärid ei ole osalenud infopäeva l , siis peab selline taotleja esitama täiendus koolituse l osalemist t õendav a dokumen di , näiteks tunnistus e , kus on esitatud andmed täienduskoolituse l osalenud isiku kohta , täienduskoolituse toimumis e aeg , kestus ja sisu ning andmed koolit aja kohta (nimi jms) . Kui täienduskoolitus koosneb mitmest teemamoodulist, peab täienduskoolituse läbimist tõendavast dokumen di st selguma, et taotleja on läbinud muu hulgas teemamooduli, mis käsitleb äriplaani koostamise õpet . Eelnõu punktiga 9 ühtlustatakse füüsilisest isikust ettevõtjate majandusnäitajate kontrollimiseks esitatavaid dokumente. Kui seni küsis PRIA Maksu- ja Tolliametilt (edaspidi MTA ) tuludeklaratsiooni vormi E andmeid (edaspidi vorm E ) ainult nende toetust taotlenud füüsilisest isikust ettevõtjate kohta, kes peavad raamatupidamise seaduse kohaselt kassapõhist raamatupidamist, siis edaspidi küsitakse vormi E andmeid kõigi toetust taotlenud füüsilisest isikust ettevõtjate kohta olenemata nende kasutatavast raamatupidamisarvestuse viisist. Pidades silmas, et taotluste hindamisel tuleb tagada ettevõtjate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kas füüsilisest isikust ettevõtja peab kassa- või tekkepõhist raamatupidamist, võimaldab muudatus PRIA-l edaspidi küsida MTA-lt vormi E andmeid kõigi füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejate kohta. Eelnõu punktiga 10 muudeta kse määruse § 13 lõiget 3. Seni oli m inimaalne hindepunktide summa taotluse rahuldamiseks 30 protsenti lisas kehtestatud maksimaalsest hindepunktide summast. Muudatuse tulemusena peab taotleja edaspidi taotluse rahuldamiseks saama vähemalt 50 protsenti määruse l isa hindamis kriteeriumis 3 „Äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus meetme eesmärkidele“ kehtestatud maksimaalsest hindepunktide summast , mis on 24 hindepunkti . See tähendab, et kui lisa hindamis kriteeriumi 3 kõik alakriteeriumid on täidetud kesk päraselt, siis on täidetud ka minimaalne hindepunktide summa taotluse rahuldamiseks , milleks on 12 hindepunkti . Seega suurendab muudatus edaspidi äriplaani ga seotud hindamisk r i teeriumi olulisust taotluse rahuldamiseks . Ü lejää nud lisa hindamiskriteeriumid, näiteks põllumajandusala n e haridus ja töökogemus , toetavad äriplaanis kavandatu elluviimist. Äriplaani eest saadud hindepunktidest nähtub äriplaani kvaliteet , s ealhulgas see , kas on analüüsitud hetkeolukord a ning kas selguvad edaspidised kavandatud ettevõtlustegevuse eesmärgid ja tugevused. Eelkõige aitab kvaliteetne, analüüsitud ning eesmärgistatud äriplaan taotlejat ennast, et ta oma tegevusi paremini kavandaks . Samuti on kvaliteetne äriplaan aluseks sellele , et põllumajandusliku ettevõtte majandamine ja t oetuse abil saadud vahendite kasut a mine oleks edaspidi jätkusuutlikum , sest eelnõu punkti 6 kohaselt suurenenud toetus e summa tõttu suureneb ka taotleja rahaline vastutus. Eelnõu punkti ga 11 muudetakse määruse § 14 lõik e 1 sissejuhatava t lauseosa , mille kohaselt viib t oetuse saaja äriplaanis kavandatud määruse §-s 5 sätestatud tegevused ellu kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest , kuid hiljemalt 2025. aasta 30 . juunil. Lausesse lisatakse õigusselguse huvides viide, et toetuse saaja peab ellu viima määruse §-s 5 sätestatud toetata vad tegevused , ning varem ekslikult välja jäänud sõnad „PRIA poolt“. Toetuse saaja peab tegevused endiselt ellu viima kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest , kuid arvestades, et praegune EL-i ühise põllumajanduspoliitika programmiperiood lõppeb 2025. aasta 31. detsembril , lisatakse kohustus , et tegevused tuleb ellu viia hiljemalt 2025. aasta 30 . juunil. See tähendab, et edaspidi sätestatakse lõpptähtpäev, mis ajaks peab toetuse saaja tegevused hiljemalt ellu viima ja seega ka määruse §-s 15 sätestatud toetatud tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid PRIA-le esitama olenemata sellest, kas PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest on möödunud kaks aastat : selleks kuupäevaks on 2025. aasta 30. juuni. P rogrammiperioodiks on aastad 2014–2020, kuid 2020. aasta 23. detsembril võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220 (edaspidi üleminekumäärus ), mille artikli 1 lõike 1 kohaselt pikendat i Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ( EAFRD) toetatavate programmide puhul Euroopa Parlamendi ja nõ ukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus ) artikli 26 lõikes 1 sätestatud 2014. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 31. detsembrini kestvat ajavahemikku kuni 2022. aasta 31. detsembrini – see tähendab, et 2021 . ja 2022 . on ülemineku aastad uude programmiperioodi. Samuti pikene s üleminekumääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt ühissätete määruse artikli 65 lõigetes 2 ja 4 sätestatud kulutuste rahastamiskõlblikkuse periood kahe aasta võrra ehk kuni 2025. aasta 31. detsembrini. See tähendab, et ühissätete määruse artikli 65 lõike 2 kohaselt on kulud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks kõlblikud juhul, kui need on tekkinud toetuse saajal ja need on tasutud hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril. Tagamaks, et PRIA jõuaks programmiperioodi lõppu jäävaid makseid teha enne 2025. aasta 31. detsembrit, ja võimaldamaks jätta PRIA-le ka dokumentide menetlemiseks mõistlik u a ja , sätestatakse määruse § 14 lõikes 1 tegevuse elluviimise ja seega ka määruse §-s 15 sätestatud toetatud tegevus e elluviimist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähta jaks hiljemalt 2025. aasta 30. juuni. Eelnõu punktiga 12 kehtestatakse määruse lisa uues sõnastuses. Määruse lisa hindamiskriteeriumi s 1 „ Taotleja haridus ja erialane ettevalmistus ettevõtlusega alustamiseks ning äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimiseks “ vähendatakse füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu osaniku või aktsionäri hariduse eest antavate hindepunktide arvu. Varem oli võimalik põllumajandusala s e kõrg -, keskeri- või kutsekeskharidus e omamise eest saada seitse hindepunkti . E daspidi vähendatakse põllumajandusalase kõrghariduse eest antavaid hindepun kte viiele hindepunktile (vähendatakse kahe punkti võrra) ning keskeri- või kutsekeskharidus e eest antavaid hindepunkte neljale hindepunktile (vähendatakse kolme punkti võrra) . Samuti vähendatakse majandus- või juhtimisala se kõrg -, keskeri- või kutsekeskharidus e eest antavaid hindepunkte kahele hindepunktile (vähendatakse ühe punkti võrra ) . Lisaks vähendatakse kutseseaduse § 4 lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooniraamistiku kutsekvalifikatsiooni viienda taseme omamise eest põllumajandustootmise valdkonnas antavaid hindepunkte neljale hindepunkti l e (vähendatakse kahe punkti võrra). Kutseõppeasutuse seaduse § 23 lõike 5 kohaselt omandab õpilane koos kutse- ja erialase pädevusega keskhariduse ehk kutsekeskhariduse , kui ta läbib täielikult õppekava, mis vastab neljandale kvalifikatsioonitasemele, mille nominaalkestus on vähemalt kolm aastat ja õppemaht 180 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti ning mis sisaldab võtmepädevuste õpet kutseharidusstandardis sätestatud mahus. Näiteks neljanda taseme kutseõppele vastava põllumajandustöötaja õppekava (kutsekeskharidusõpe) omandamine nii Järvamaa Kutsehariduskeskus es kui ka Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis kestab kolm aastat ja kuus kuud . Kõrgharidusseaduse § 3 lõike 1 kohaselt koosneb kõrgharidustaseme õpe kolmest astmest : e simese astmena bakalaureuseõppest ja rakenduskõrgharidusõppest, teise astmena magistriõppest ja kolmanda astmena doktoriõppest. S ama seaduse § 5 lõike 3 kohaselt on e simese astme kõrgharidustaseme bakalaureuseõppe ja rakenduskõrgharidusõppe maht 180–240 ainepunkti ning õppekava nominaalkestus on kolm kuni neli õppeaastat. Lisaks on sama seaduse § 12 lõike 1 kohaselt b akalaureuseõppesse ja rakenduskõrgharidusõppesse õigus kandideerida isikul, kellel juba on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. See tähendab, et põllumajandusliku kõrghariduse omandamise puhul on läbitava õppekava maht kokkuvõttes suurem kui kutse hariduse puhul, mistõttu saavad veidi kõrgema d hindepunkti d need taotlejad, kes on omandanud põllumajandusliku kõrghariduse. Kuna määruse § 2 lõikes 4 on juba sätestatud taotlejale nõue omada põllumajandusharidus t, siis see tähendab , et ilma selle nõude täitmiseta ei ole gi võimalik seda toetust saada . T oetust on võimalik erandjuhul taotleda ilma põllumajandusharidust omamata ainult juhul , kui määruse § 2 lõike 5 kohaselt omandatakse see 36 kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest . See tähendab, et kokkuvõttes peavad kõik toe tuse saajad omama põllumajandus haridus t, mistõttu on mõningane hindepunktide vähenda mine hariduse eest põhjendatud . Muudatuse eesmär k on senisest enam eelistada neid taotlejaid, kes saavad rohkem hindepun k te äriplaani eest, sest just alustava noore põllumajandus ettevõtja puhul on hästi koostatud ja läbi mõeldud äriplaan ettevõtte jätkusuutlikkuse seisukohalt olulisim . Tulenevalt eelnõu punktidest 4 ja 5 , mille kohaselt täiendatakse äriplaani nõudeid selliselt, et edaspidi peab taotleja äriplaanis muu hulgas kirjeldama ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid ning omatoodetud põllumajanduslik k u too d e t ja selle tootmisprotsessi, on vajalik vastavalt täiendada ka m ääruse lisa hindamiskriteeriumi 3 „Äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus meetme eesmärkidele“ alakriteeriume . Seega täiendatakse lisa h indamiskriteeriumi 3 uue alakriteeriumiga 3.2 „Ettevõtluskeskkonna kirjeldus“ , mille puhul hinnatakse , kas taotleja on analüüsinud, millised tegurid ja kuidas ( sise -, mikro- ja makrokeskkond ) mõjutavad tema kavandatavat äritegevust . Samuti täiendatakse hindamiskriteeriumi 3 kehtivat alakriteeriumit 3.3 ( varem 3.2) „ Toodangumahu ja vara kasutuse kavandamine“, mille kohaselt hinnatakse selle puhul edaspidi muu hulgas seda , kas ja kuidas on taotleja oma äriplaanis kirjeldanud omatoodetud põllumajanduslikku toodet ja selle tootmisprotsessi. Mõlemate nimetatud alakriteeriumite eest on võimalik saada maksimaalselt kolm hindepunkti. Nimetatud kriteeriumite täpsem at sisu on selgitatud seletuskirjas eelnõu punkt ide 4 ja 5 selgitavas osas . Samuti muudetakse määruse lisa s minimaalset hindepunktide summat, mille kohaselt peab taotleja edaspidi taotluse rahuldamiseks saama vähemalt 50 protsenti määruse lisa hindamis kriteeriumis 3 „Äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus meetme eesmärkidele“ kehtestatud maksimaalsest hindepunktide summast ( 24 hindepunkti ) , mis seega teeb taotluse rahuldamiseks vajaliku ks minimaalseks hindepunktide summaks 12 hindepunkti ( varem 15 hindepunkti ) . Täpsemalt on muudatust selgitatud eelnõu punktis 10 . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469) , ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1–29) . Nimetatud Euroopa Liidu õigusakt id on kättesaadav ad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https ://eur-lex.europa.eu . 4. Määruse mõjud Muudatusel, millega pikendatakse taotleja koostatava äriplaani ke stust , on positiivne mõju, sest see suunab noori põllumajandustootjaid mõtlema oma ettevõtte kaugema tuleviku peale ning seetõttu ka kavandatavaid kulutusi ja tegevusi läbimõeldumalt planeerima. See aitab koostada realistlikumad äriplaanid ning saada parema ülevaate taotleja seatud eesmärkide ja kavandatud tegevuste vahelisest seosest, andes ülevaate ka ettevõtlustegevuse jätkusuutlikkusest. Muudatus el , mille kohaselt noor põllumajandustootja peab olema enne taotluse esitamist osalenud ettevõtlusalase l infopäeva l või täiendus koolitusel , on samuti positiivne mõju , sest see parandab alustavate põllumajandus ettevõtjate teadlikkust äriplaanist ja selle koostamisest . K valiteetne ja läbimõeldud äriplaan suurendab omakorda võimalust, et noored põllumajandustootjad jätkavad põllumajanduse valdkonnas ettevõtjatena tegutsemist ka edaspidi. Veidi suureneb PRIA töökoormus, sest edaspidi tuleb kontrollida taotlejate infopäeval või täienduskoolitusel osalemist. M uudatu sel , mille kohaselt suurendatakse maksimaalse t toetus e summa t , on toetuse saajatele samuti positiivne mõju, sest e ttevõtlusega alustamine on kulukas ning võttes arvesse hindade märkimisväärset tõusu, siis on oluline võimaldada ka sellises olukorras ettevõtlusega alustamist. Muudatused soodustavad maapiirkonna arengut ettevõtluskeskkonnana ning aitavad seeläbi kaasa maapiirkondade elanike arvu vähenemise tendentsi peatamisele ja elanikkonna vanuselise struktuuri paranemisele. Muudatused on vajalikud ja aitavad saavutada selle toetuse andmisega soovitud üld eesmärke , milleks arengukava kohaselt on hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamis t , aidata kaasa põlvk ondade vahetusele põllumajanduses ning aidata kujundada nüüdis aegsete teadmiste ja kogemustega põll umajandustootjate jätkusuutlik k u vanuselis t struktuuri . 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Meie: 09.06.2022 nr 1.4-3/545 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Määruse eelnõu, EN_meede_6_1.docx; 2. Määruse eelnõu lisa, Lisa_meede_6_1.docx; 3. Määruse eelnõu seletuskiri, SK_meede_6_1.docx. Janeli Tikk 625 6299 [email protected] Martin Ott 625 6232 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-0701 - "Maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ muutmine" Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.06.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2835621e-26c5-48bd-938c-c40b03c2dd71 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2835621e-26c5-48bd-938c-c40b03c2dd71?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main