OÜ Transpordi Varahaldus põhikirja kinnitamine uues redaktsioonis

OÜ Transpordi Varahaldus AINUOSANIKU OTSUS 09.06.2022 nr 153 Registrikood: 12927802 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Suur-Ameerika tn 1, 10122 Osaühingu ainuosanik on Eesti Vabariik Ainuosaniku esindaja on osalust valitsev minister – majandus- ja taristuministri ülesannetes Häälte arv: 1 000 000 OÜ Transpordi Varahaldus põhikirja kinnitamine uues redaktsioonis Juhindudes äriseadustiku § 168 lg1 p 1, § 173 lg 1 ja lg 6 ning § 175 ning tulenevalt 01.01.2022 jõustunud riigivaraseaduse muudatustest, osaühing Transpordi Varahaldus ainuosanik otsustas muuta äriühingu põhikirja ja kinnitada selle uus redaktsioon ning tunnistada kehtetuks 02.05.2017 ainuosaniku otsusega nr 1.1-5/17/017 kinnitatud põhikiri. Lisa: OÜ Transpordi Varahaldus põhikiri (9 lehel). (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aasi justiitsminister majandus- ja taristuministri ülesannetes  Osaühingu Transpordi Varahaldus PÕHIKIRI 1. OSAÜHINGU ÄRINIMI, ASUKOHT JA TEGEVUSALAD 1.1. Ärinimi Osaühingu (edaspidi osaühing) ärinimi on Osaühing Transpordi Varahaldus. 1.2. Asukoht Osaühingu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik. 1.3. Tegevusalad ja eesmärk Osaühingu peamine tegevusala on valdusfirma tegevus (kood 64201 vastavalt EMTAK 2008). Osaühingu tegevuse eesmärgiks on toimida investeerimisettevõttena, mis finantseerib ja haldab investeeringuid põhivaradesse transpordisektoris (sh varade omandamine ja rentimine). 2. OSAKAPITAL JA OSAD 2.1. Osakapital Osaühingu miinimumosakapital on 1 000 000 (üks miljon) eurot ja maksimumosakapital 4 000 000 (neli miljonit) eurot. Miinimumosakapitali ja maksimumosakapitali piires võib osaühingu osakapitali suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja muutmata. 2.2. Osakapitali suuruse muutmine Osaühingu osakapitali (edaspidi osakapitali) suurendamine ja vähendamine toimub osanike koosoleku otsusel seaduses sätestatud korras. Ühingul on õigus osasid välja lasta hinnaga, mis ületab nende nimiväärtuse (ülekurss). 2.3. Osad 2.3.1. Osakapital on jaotatud osadeks (edaspidi vastavalt „Osa“ ja „Osad“). Igale osanikule kuulub üks osa. Osa nimiväärtuse iga üks (1) euro annab osanikule ühe (1) hääle. 2.3.2. Osa annab osanikule õiguse osaleda osanike koosolekul ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. 2.4. Osade registreerimine 2.4.1. Osaühingu osad registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris. 2.4.2. Osaühingu juhatus tagab Eesti väärtpaberite keskregistrile seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise. 2.5. Osade eest tasumine 2.5.1. Osade eest tasutakse rahaliste või mitterahaliste sissemaksetega. 2.5.2. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda osaühingu pangaarvele. 2.5.3. Mitterahalist sissemakset hindab osaühingu juhatus. Kui mitterahaliseks sissemakseks oleva eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata eksperdil. Seaduses sätestatud juhtudel kontrollib mitte-rahalise sissemakse väärtuse hindamist audiitor.  3. OSAÜHINGU JUHTIMINE 3.1. Osaühingu juhtimisorganid Osaühingu juhtimisorganiteks on: 3.1.1. osaühingu osanike koosolek (edaspidi osanike koosolek), 3.1.2. osaühingu nõukogu (edaspidi nõukogu), 3.1.3. osaühingu juhatus (edaspidi juhatus). 3.2. Osanike koosolek 3.2.1. Osanike koosolek on osaühingu kõrgeim juhtimisorgan. Osanike koosoleku pädevuses on: 3.2.1.1. põhikirja muutmine; 3.2.1.2. osakapitali suurendamine ja vähendamine; 3.2.1.3. nõukogu liikmete ja nõukogu esimehe valimine; 3.2.1.4. nõukogu liikmete ennetähtaegne tagasikutsumine; 3.2.1.5. nõukogu liikmete tasustamise otsustamine ja nõukogu töökorra ning nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra kehtestamine; 3.2.1.6. majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 3.2.1.7. audiitori(te) valimine; 3.2.1.8. erikontrolli määramine; 3.2.1.9. nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine; 3.2.1.10. osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine; 3.2.1.11. teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine, sealhulgas osaühingu tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamine või võõrandamine; 3.2.1.12. osaühingu tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine; 3.2.1.13. osaühingu omaniku ootuste kehtestamine, millega määratakse osaühingu strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal; 3.2.1.14. otsuste määramine, milliste tegemiseks peab osaühingu tütarettevõtjal olema osaühingu osanike koosoleku või nõukogu nõusolek; 3.2.1.15. muude seadusega osanike koosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. 3.2.2. Osanike koosolek toimub koosoleku toimumise teates näidatud kohas. 3.2.3. Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. 3.2.4. Osanike koosoleku majandusaasta aruande kinnitamiseks kutsub juhatus kokku hiljemalt nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. 3.2.5. Osanike koosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt üks nädal. Koosoleku toimumise teates peab märkima seaduses sätestatud andmed. 2  3.2.6. Osanike koosoleku pädevuses on äriseadustiku § 168 lõikes 1 ja muude seaduses nimetatud küsimuste otsustamine. Muudes küsimustes võib osanike koosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu ettepanekul. 3.2.7. Osanike koosolek võib kõigis küsimustes võtta vastu otsuseid, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole osaühingu osadega esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui koosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest. 3.2.8. Kui osaühingul on ainult üks osanik, on tal koos seadusest tulenevate erisustega kõik osanike koosoleku õigused. 3.2.9. Osanike koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse seaduses sätestatud andmed. 3.3. Nõukogu 3.3.1. Nõukogusse kuulub kolm (3) kuni viis (5) liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustikus ja põhikirjas sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. 3.3.2. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi osanike koosolek. Nõukogu liikme määramisel on vajalik tema kirjalik nõusolek. 3.3.3. Nõukogu liikmete volitused kestavad kuni kolm aastat. 3.3.4. Nõukogu planeerib osaühingu tegevust ja korraldab tema juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on seaduses sätestatud õigused ja kohustused. 3.3.5. Nõukogu annab juhatusele korraldusi osaühingu juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik osaühingu nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 3.3.5.1. osaühingu äriplaani ja eelarve kinnitamine; 3.3.5.2. osaluse omandamine või võõrandamine teistes juriidilistes isikutes; 3.3.5.3. osaühingu tütarettevõtja asutamine või lõpetamise otsustamine; 3.3.5.4. ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine; 3.3.5.5. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine; 3.3.5.6. välisriigis filiaali asutamine ja sulgemine; 3.3.5.7. investeeringute tegemine, mis ületavad osaühingu eelarves selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa; 3.3.5.8. laenude või muude võlakohustuste võtmine, mille suurus ületab osaühingu eelarves selleks majandusaastaks ettenähtud summa; 3.3.5.9. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest; 3.3.5.10. prokuristi nimetamine ning osaühingu nimel tegutsemiseks üldvolituse andmine; 3  3.3.5.11. juhatuse liikmete valimine ja tagasi kutsumine, juhatuse esimehe määramine; 3.3.5.12. juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramine; 3.3.5.13. osaühingu osanikuga tehingu tegemise otsustamine ja tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramine; 3.3.5.14. nõukogu poolt moodustatavate organite liikmete valimine ja tagasikutsumine ning töökorra kehtestamine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 3.3.6. Osanike koosoleku poolt valitud nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust. 3.3.7. Nõukogu teeb otsuseid osaühingu juhtimise ja tegevuse korraldamisel ning töö planeerimisel põhikirjas ja seaduses sätestatud juhtudel või juhataja või juhatuse esimehe taotlusel. 3.3.8. Nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kvartalis. 3.3.9. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Juhataja või juhatuse esimees võib osaleda nõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta. 3.3.10. Nõukogu kinnitab osaühingu strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes osanike koosoleku poolt kehtestatud omaniku ootustest. 3.3.11. Nõukogu liikmeks ei või olla: (1) füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb osaühinguga samal tegevusalal ega ole osaühingu osanik; (2) osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole osaühingu osanik; (3) isik, kellele kuuluva osaga või osadega on esindatud vähemalt 1/10 osa või osakapitalist äriühingus, mis tegutseb osaühinguga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole osaühingu osanik; (4) osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või osaühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on osaühingu osanik. 3.3.12. Nõukogu liikmeks ei või olla isik: (1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; (2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; (3) kellel on ärikeeld; (4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; (5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. Käesolev piirang ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud; 4  (6) kellel on osaühinguga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi oluline osalus) või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on osaühingu oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 3.3.13. Punkti 3.3.12 alapunktides (1)-(4) nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. 3.3.14. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab ainuosanik ainuosaniku otsusega. 3.3.15. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui riigivaraseadusest või Vabariigi Valitsuse seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. 3.3.16. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 3.3.17. Nõukogu liikme tasu ei maksta ministrile, abiministrile, riigisekretärile ega maavanemale. 3.3.18. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 3.3.19. Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. 3.3.20. Nõukogu peab järgima rahandusministri kehtestatud nõudeid riigi äriühingu nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, samuti käesoleva põhikirja punkti 3.3.21 alapunktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on rahandusministri poolt kehtestatud. 3.3.21. Nõukogu esimees on kohustatud esitama osaluse valitsejale ja rahandusministrile: (1) nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist; (2) nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. 3.3.22. Tasu määranud isik või organ võib ainuosaniku otsusega otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nõukogu esimees ei olnud esitanud ainuosanikule ja rahandusministrile punkti 3.3.21 alapunktides 1 ja 2 nimetatud andmeid ja dokumente. 3.4. Juhatus 3.4.1. Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused. 5 3.4.2. Juhatuses on üks (1) kuni kolm (3) liiget. Juhatuse liikmed valib nõukogu kolmeks aastaks. Juhatuse liikmel on õigus loobuda kohast juhatuses samadel tingimustel ja korras, millel tal on õigus lõpetada punktis 3.4.6 nimetatud leping. Juhatuse liikme volitused lõpevad tema loobumise korral, arvates loobumise avalduse esitamise aasta kohta käiva osaühingu majandusaasta aruande kinnitamisest, kui nõukogu ei otsusta teisiti. 3.4.3. Nõukogu määrab juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liikme elukoht on Eesti Vabariik. 3.4.4. Igapäevases majandustegevuses juhib ja korraldab osaühingu tegevust juhataja või juhatuse esimees. Teised juhatuse liikmed osalevad osaühingu igapäevase majandustegevuse juhtimises ja korraldamises juhatuse esimehe poolt määratud ulatuses ja korras. Juhatuse esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt nimetatud juhatuse liige. 3.4.5. Põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti muul juhul, kui seda soovib juhataja või juhatuse esimees, võtab juhatus vastu otsuseid osaühingu tegevuse kohta. Juhatuse otsuste tegemise suhtes kohaldatakse äriseadustiku § 321 lõigetes 2 ja 4 ning § 322 ja 323 aktsiaseltsi nõukogu otsuste kohta sätestatut. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Koosoleku kutsub kokku juhataja või juhatuse esimees, kes määrab ka koosoleku päevakorra. 3.4.6. Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt ette juhatuse liikmete õigused ja kohustused osaühingu suhtes ning nende tasustamise kord. 3.4.7. Osaühingu juhatuse liikmeks ei või olla isik: (1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; (2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; (3) kellel on ärikeeld; (4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; (5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud; (6) Käesolev piirang ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. (7) kellel on osaühinguga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on osaühingu oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 3.4.8. Punkti 3.4.7 alapunktides (1)-(4) nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. 3.4.9. Juhatuse täpsema töökorra võib kindlaks määrata nõukogu. Juhatuse liikmetele makstakse tema ülesannete täitmise eest vastavat tasu, mille suuruse ja maksmise korra otsustab nõukogu. 3.4.10. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks osaühingu juhatuse liikme 6  ülesannetele muid osaühingule vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab osaühingule seatud eesmärkide täitmist ning osaühingu loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu; 3.4.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 3.4.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 3.5. Audiitor Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab ning audiitorite tasustamise korra määrab osanike koosolek. Audiitoritel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused. 3.6. Sisekontroll ja siseaudit 3.6.1. Osaühingus toimib sisekontrollisüsteem. 3.6.2. Osaühing moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui käesolevas punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja töötajate arv 75. 3.6.3. Osaühingul on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada ainuosanikuga. 3.6.4. Ainuosanikul on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 4. OSALEMINE TEISTES ÄRIÜHINGUTES, OSAÜHINGU STRUKTUURIÜKSUSED JA OSAÜHINGU ESINDAMINE 4.1. Osalemine äriühingutes 4.1.1. Osaühing võib osaleda teistes äriühingutes. 4.1.2. Teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustab osanike koosolek. Emaettevõtja osanike koosoleku otsus on vajalik ka selle äriühingu tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks; 4.1.3. Osanike koosolek peab kehtestama äriühingu tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtted. 4.2. Struktuuriüksused 4.2.1. Osaühing võib moodustada struktuuriüksusi. 7  4.2.2. Osaühingu struktuuriüksuste moodustamise ja nende tegevuse lõpetamise otsustab ning nende pädevuse ja juhid määrab juhataja või juhatuse esimees. 4.3. Osaühingu esindamine Osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees (või juhataja üksi) või vähemalt kaks juhatuse liiget koos. 5. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE 5.1. Majandusaasta Osaühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 5.2. Aruannete koostamine ja kinnitamine 5.2.1. Juhatus peab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu koostama raamatupidamise aastaaruande (bilansi, kasumiaruande, rahavoogude aruande ja omakapitali muutuste aruande ning aastaaruande lisad) ja tegevjuhtkonna deklaratsioon ja esitama need osanike koosolekule kinnitamiseks. Juhatus peab rakendama äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ja kirjeldama selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. 5.2.2. Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne tuleb esitada audiitorile selliselt, et osanikud jõuaksid kontrollitud aruande kinnitada enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist. 5.2.3. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja heast raamatupidamistavast. 5.2.4. Osaühing on kohustatud nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle äriregistrile. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on osaühingu tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus vajadusel eristatakse riigivaraseaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu. 5.2.5. Osaühingu juhatus avalikustab oma veebilehel kasumiaruande ning bilansi ja rahavoogude aruande kord kvartalis hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks. 5.3. Kasumi jaotamine Osaühingu majandusaasta kasumi jaotamise otsustab osanike koosolek vastavalt seadusele. 5.4. Dividendide maksmine 5.4.1. Dividendide maksmise aluseks on kinnitatud majandusaasta aruanne. 5.4.2. Dividendide suuruse ning maksmise täpsema korra ja tähtajad otsustab osanike koosolek. 5.4.3. Osaühingu juhatus võib teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist osanikele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole summa ulatuses. 5.5. Reservkapital 8  5.5.1. Osaühingul on kahjumi katmiseks ja osakapitali suurendamiseks reservkapital, mis moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduses ettenähtud korras. 5.5.2. Reservkapitali suurus on 1/10 osakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 osaühingu puhaskasumist. 6. OSAÜHINGU TEGEVUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE Osaühingu tegevuse lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras. Osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed. Põhikirja käesolev redaktsioon on kinnitatud mai 2022.a ainuosaniku otsusega. 9