Ettepaneku esitamine seisukoha kujundamiseks välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (628 SE) kohta

Teie: 19.05.2022 nr RIIGIKOGU/22- Riigikantselei 0613/-2T Meie: 09.06.2022 nr 1-7/145-2 Ettepaneku esitamine seisukoha kujundamiseks välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (628 SE) kohta Tulenevalt Riigikantselei 20. mai 2022. aasta resolutsioonist esitame ettepaneku Vabariigi Valitsuse arvamuse kujundamiseks. Siseministeerium, olles läbi vaadanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (628 SE, edaspidi eelnõu) ning nimetatud eelnõu kohta edastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad, teeb Vabariigi Valitsuse le ettepaneku eelnõud mitte toetada. Siseministeerium märgib esmalt, et valdav osa esitatud ettepanekutest välismaalaste seaduse muutmiseks (eelnõu § 1 punktid 3-8) on tänaseks Riigikogu poolt heaks kiidetud ja jõustunud. Suures osas samas sõnastuses (välja arvatud § 1 punkt 10 ja punkt 11 ja jõustumise tähtaeg) on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond algatanud eelnõu korduvalt, viimati 11. mail 2022. aastal esitatud eelnõuga 618 SE. Siseministeerium ei pea jätkuvalt põhjendatuks välismaalaste seaduse muudatuse ettepanekuid, mis puudutavad hooajatöötajana Eestis lubatud lühiajalise töötamise perioodi lühendamist ja tööandja poolt välismaalasele makstava töötasu nõude suuruse tõstmist. Kehtivas seaduses on hooajatöötajana lubatud lühiajaliselt töötada 270 päeva 365 päeva jooksul, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/36/EL (kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimiste tingimus te kohta). Lühema kehtivusaja sätestamine ei ole põhjendatud, kuna Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2017. aasta määrusega nr 13 kinnitatud hooajalised tegevusalad ei ole määratleta vad vaid taimekasvatusele iseloomuliku hooajalisuse perioodi kestusega. Samuti võib hooaeg kohati ka põllumajanduses olla pikem kui pool aastat, tulenevalt istutamise, hooldamise, saagikoristuse, järelhoolduse ja talveks ettevalmistamise etappidest. Seoses ettepanekuga tõsta läbivalt välismaalase töötasu nõude suurust peab Siseministeer ium oluliseks märkida, et kehtiva seaduse kohaselt peab tööandja tasuma välismaalasele töötasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Kehtiv palgakriteerium on proportsionaalne, arvestab Eesti tööjõuturu olukorraga ja Eesti keskmise palga muutumisega ajas. Ei ole põhjendatud kõikide Eestis töötavate erinevate oskuste ja kvalifikatsioonidega välismaalastele tippspetsialistide tasemele lähedase töötasu, mis on 1,5 kordne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmine Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 brutokuupalk, nõude kehtestamine. Eelnõu muudatus tähendaks, et edaspidi saaks Eestisse tuua peamiselt tippspetsialiste, kuigi paljudes majanduse sektorites on puudus just oskusspetsialistidest. Võrreldes varasemate eelnõudega on lisandunud ettepanekutesse §-i 1 punktid 10 ja 11, mille ga tunnistatakse kehtetuks iduettevõtlusele ja iduettevõttes ning infot- ja kommunikatsioo ni tehnoloogia valdkonnas töötamisele kehtivad erisused välismaalaste seaduses. Siseministeerium ei toeta nimetatud muudatusettepanekuid, sest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond ja iduettevõtlus on Eestile olulised majandushar ud, kuhu kaasatakse reeglina kõrget lisandväärtust loovaid välistöötajaid. Nimetatud majandusharudes tegutsevad ettevõtted laiendavad innovatsiooni, soodustavad nutikat spetsialiseerumist ning loovad uutes, suure lisandväärtustega valdkondades töökohti ja atraktiivseid karjäärivõimalusi ning toovad investeeringuid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oma Siseministeeriumile edastatud seisukohas märkinud, et nimetatud erisuste kaotamine välismaalaste seaduses ei oleks eesmärgipärane ja sunniks Eesti majanduses olulist rolli omavaid ettevõtteid oma tegevust kolima Eestiga konkureerivate le turgudele, mistõttu kaotaksime märkimisväärse osa riigi maksutulust ning takerduksime ülemaailmses võidujooksus majandusliku konkurentsivõime ja innovatsiooni nimel. Kavandatud muudatusel on pärssiv mõju Eesti inimeste heaolule, ettevõtete konkurentsivõimele ning Eesti majandusele tervikuna. Siseministeeriumile edastatud seisukohas ei toeta eelnõud jätkuvalt ka Haridus- ja Teadusministeerium. Kõrgharidusseaduse § 16 lõike 6 punkt 2 annab kõrgkoolile õiguse nõuda õppekulude hüvitamist üliõpilaselt, kes ei õpi eestikeelse õppekava alusel. Eelnõus esitatud ettepaneku puhul on Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul tegemist ülikooli autonoomiasse sekkumisega. Eestil on vaja meelitada õppima rohkem nende valdkondade välisüliõpilasi, keda on hiljem vaja Eesti teaduses ja tööturul (IKT, inseneeria), kuid üldise õppemaksu kehtestamine seab Eesti kõrgkoolid kehvemasse olukorda võrreldes teiste tugevate välisülikoolidega, kes pakuvad tugevatele välisüliõpilastele õppemaksust vabastust. Tegemis t on pigem riigi ja ülikoolide vahelise kokkuleppega, mida on võimalik vajadusel täpsustada ülikoolidega sõlmitavas halduslepingus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet kaitseminister siseministri ülesannetes Teadmiseks: Haridus- ja Teadusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Jana Laane 6125072 [email protected] 2 (2)