Leping

Pakkumus Rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Mario Polusk Pakkuja: OÜ Locosmart (reg. kood 12837938) Hannes Luts OÜ Locosmart 2022 Sisukord Arusaam hanke eesmärgist ja analüüsi küsimustest .............................................................................. 3 Analüüsi planeeritava metoodika ja tegevusplaani kirjeldus ................................................................. 6 Baaseelduste ja lähteandmete fikseerimine ning kooskõlastamine................................................... 6 Rongide sõiduaegade arvutamine ...................................................................................................... 8 Ööpäevase taktsõiduplaani põhistruktuuri koostamine..................................................................... 8 Nädala taktsõiduplaani koostamine ................................................................................................... 8 Veeremiringluse väljatöötamine......................................................................................................... 9 Taristu muudatustega stsenaariumi loomine ..................................................................................... 9 Taktsõiduplaani stabiilsuse analüüs .................................................................................................... 9 Rongiliikluse ning muu ühistranspordi sidumise kontseptsiooni väljatöötamine ............................ 10 Stsenaariumide rakendamise kulude ja mõju hindamine ................................................................ 10 Etapilise tegevuskava koostamine sõiduplaani elluviimiseks ........................................................... 10 Pakkuja täiendavate ettepanekute esitamine .................................................................................. 10 Koostöö ülesehitus Tellija ning teiste sidusgruppidega ........................................................................ 12 Tegevuste ajakava ................................................................................................................................. 15 Riskianalüüs .......................................................................................................................................... 16 2 Arusaam hanke eesmärgist ja analüüsi küsimustest Taktipõhisest sõiduplaanist on saanud keskne meede ühistranspordi atraktiivsuse tõstmisel. Tänapäeva inimeste liikumisharjumused on üha mitmekesisemad, mistõttu ei suuda traditsiooniline ühistranspordikorraldus, mis keskendub vaid peamistele inimeste tööle-kooli liikumise suundadele, enam suurt osa elanikkonnast kõnetada. Tulemuseks on autokasutuse kasv ning ühisveonduse modaalse osakaalu langus. Seetõttu seisab tuleviku ühistransport silmitsi väljakutsega pakkuda elanikkonnale võimalikult laiaulatuslikku teenust, mis katab liikumisvajadused regulaarselt terve päeva vältel ning mille väljumised on omavahel hästi seotud, et pakkuda atraktiivset ühendust võimalikult suure hulga erinevate lähte- ja sihtpunktide vahel. Taolise integreeritud võrgu loomine on võimalik vaid korrapärasele mustrile alluva sõiduplaani korral, mis tagab regulaarsed ühendused ning ümberistumiste toimivuse, vähendades selleks kuluvat aega. Korrapärase mustri puudumisel oleks võrgu ülesehitus väga keerukas, selle haldamine erakordselt töömahukas ning reisijatel ei tekiks intuitiivset arusaama ühistranspordi kasutusvõimalustest. Neist asjaoludest johtuvalt on mitmel pool maailmas ühistransport üle viidud integreeritud taktsõiduplaanidele. Idee kohaselt väljuvad ühissõidukid igal tunnil samal minutil, luues korduva mustri ühissõidukite sõiduplaanis. Madalama sageduse korral sobitatakse ka need väljumised samasse mustrisse. Ühtlasi defineeritakse peamistes ühistranspordi sõlmpunktides igal tunnil korduvad kellajajad, millal ühissõidukid sinna kokku tulevad, et võimaldada ümberistumisi kõigilt suundadelt kõigile suundadele. Neid kohti nimetatakse taktisõlmedeks. Enamasti toimub selline liinide koondumine täis- või pooltunnil. Süsteemi toimivuse tõhustamiseks ning ühendusaegade lühendamiseks on sageli vajalikud ka investeeringud taristusse. See puudutab ennekõike raudteed ja raudteepeatusi. Ühest küljest loob rongi-bussi ühispeatuste rajamine eelduse ühendusaegade lühendamiseks kiirema rongiliikluse kaasabil ka seal, kus raudteed ei ole – buss saab vedada ette kiirele rongile ning vähendada seeläbi summaarset reisi kestust. Teisest küljest on raudtee puhul võimalik oluliselt tõsta ühenduskiirusi (vajadusel ka läbilaskevõimet) ning seeläbi suurendada ühistranspordi atraktiivsust autokasutusega võrreldes. Seega vaadeldakse taristusse tehtavaid investeeringuid sõiduplaanist lähtuvalt – eesmärgiks võetud liiklusgraafik defineerib taristu arendusvajadused, mitte vastupidi. Muuhulgas tähendab regulaarsele mustrile alluv süsteem ka seda, et taristusse tehtavad parendused (nt kaheteeline raudteelõik või jaamatee) on võimalik kontsentreerida vaid vähestesse asukohtadesse, kuna vajadus selle järele kordub igal tunnil. Ebakorrapärase liiklusgraafiku korral on tõenäoline, et kitsaskohti ilmneb märksa rohkemates asukohtades ning nende kõrvaldamisel leiaks iga parendus eraldi vaid üpris piiratud kasutust. Esimene riik, mis kirjeldatud kontseptiooni üleriiklikult ellu viis, oli Šveits, kus alustati projektiga „Bahn 2000“ juba aastal 1987. Selle käigus seati sisse integreeritud taktsõiduplaan, hõlmates kõiki ühistranspordiliike. Süsteemi keskmes on reisirongiliiklus, mis pakub regulaarse intervalliga kiireid ühendusi suuremate linnade ja regioonide vahel. Bussi-, trolli- laeva-, nõudebussi-, köisraudtee- ja trammiliiklus on omakorda sünkroniseeritud rongide sõiduplaaniga, pakkudes kiireid 3 ümberistumisvõimalusi raudteepeatustes liinidel vahel. Suurematesse keskustesse loodi taktisõlmed, kuhu ühissõidukid kindlaksmääratud kellaaegadel igal tunnil koonduvad ning seejärel tass kõigis suundades laiali lähevad1. Ühtlasi suurendati paljudes piirkondades regulaarse intervalli sisseseadmisel liiklussagedust. Kokkuvõttes suurenes läbitud rongikilomeetrite hulk ajavahemikul 1996-2005 a linnadevahelistel liinidel (InterCity) 30% ning regionaalliinidel 16%. Ühistranspordi kasutatavus suurenes samal ajal 27,5%2. Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida taolise kontseptsiooni elluviimise võimalusi Eesti reisirongiliikluses, defineerides muuhulgas ka raamtingimused ja võimalused selle integreerimiseks ülejäänud ühistranspordiga. Luuakse terviklik ja seostatud alus raudtee ühenduskiiruste ja läbilaskevõime tõstmiseks vastavalt taktsõiduplaani vajadustele ning lähtudes ühistranspordi atraktiivsuse tõstmise eesmärgist. Analüüsi käigus töötatakse välja ettepanek reisirongide taktipõhise sõiduplaani kohta, mis võimaldaks Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 rongireisijate arvu eesmärgi (20 miljonit reisijat aastas) saavutamist. Seejuures luuakse kaks arengustsenaariumi: • Taristu 0-stsenaarium – taktipõhise liiklusgraafiku väljatöötamine eeldusel, et teostatakse vaid hetkel plaanis olevad taristuarendused (aluseks ennekõike Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021-2028) ning kasutada on vaid hankijaga kooskõlastatud reisirongikoosseisude hulk (s.t. täiendavaid investeeringuid ei tehta). Nende raamtingimuste alusel leitakse, mis liinidel, millise taktiga ja mis ulatuses saaks rakendada taktipõhist sõiduplaani. Sellele lisaks hinnatakse, Tallinna pendelrongi ehk Ülemiste/Vesse- Balti jaam rakendamise võimalikkust 0-stsenaariumis ja tuuakse erandina välja ka võimalikud muudatused taristus, et pendelrongi saaks käiku panna. • Taristu muudatustega stsenaarium – taktipõhise liiklusgraafiku väljatöötamine eeldusel, et teostada saab ka täiendavaid olulisemaid investeeringuid (nt raudteetaristu, veerem, reisirongide tugitaristu, energiavarustus jmt.), millega saavutada maksimaalne efekt taktipõhise sõiduplaani rakendamisel. Seejuures arvestatakse ka siin Tallinna pendelrongi rakendamiseks tehtavate muudatustega juhul, kui see peaks osutuma vajalikuks. Muudatustega stsenaariumis lähtutakse mõistlikest investeeringumahtudest, eeldamata liialt suurejoonelisi rahapaigutusi (nt. jäävad kiirused 160 km/h piiresse). Sobiv mastaap lepitakse Tellijaga kokku töö käigus. Ülalmainitud stsenaariume võrreldakse baasstsenaariumiga, mis kirjeldab olukorda (sh kulud, teenusemaht) 2019. aastal. Täpsemad baasstsenaariumi eeldused lepitakse Tellijaga kokku töö käigus. Töö ajahorisondiks on 2024-2035 aasta, mis tähendab, et arvestatakse ka Rail Balticu valmimisega eeldatavalt 2029. aastal. Lisaks arvestatakse ka planeeritava Ülemiste terminali kui olulise 1 Petersen, T (2016): Watching the Swiss: A network approach to rural and exurban public transport. Transport Policy 52, 175–185. 2 Keller, M. (2006): Evaluation Bahn 2000, 1. Etappe. Schlussbericht. Infras. 4 ühistranspordi sõlmpunkti rolliga ning räägitakse Tellijaga läbi ka võimaliku Kristiine terminali perspektiiv, arvestades selle olulisust taktsõiduplaani kontekstis. Töö tulemusena esitatakse Tellijale taktsõiduplaani kavand nii retikulaarse diagrammi, liiklusgraafiku joonise kui ka tabeli kujul. Seejuures tuuakse ära ka tulenev veeremiringlus ning defineeritakse vajaliku veeremi hulk vastavalt veeremitüübile, eristades elektri- ja diiselrongid, kahe- ja ühesüsteemse elektriveeremi, eri rööpmelaiusega veeremi ning erinevad sisustuse tüübid (vastavalt nt esimese klassi või toitlustuse olemasolule). Liiklusgraafik arvestab ka AS Eesti Liinirongid depoo(de) asukohaga, veeremi kasutamise tehnoloogiliste iseärasustega ning võtab arvesse ka Rail Balticu ning Tallinna pendelrongi mõju. Eraldi tähelepanu pööratakse tehnoloogia valikule liiniti, arvestades Tellija juhiste ning olemasoleva veeremi kasutus- ning vajadusel ka ümberehitusvõimalustega (nt diisel --> elekter või muudatused sisseseades). Olemasoleva veeremi ümberehitamise ettepanekud tehakse vaid juhul, kui see osutub pakkuja hinnangul majanduslikult otstarbekaks. Selle kohta esitatakse vastav põhjendus. Liiklusgraafiku loomisel arvestatakse ka kaubaveo vajadustega, eeldades, et kaubarongidele peab liiklusgraafikus leiduma ka piisavalt päevaseid niite (st kaubarongid ei ole sunnitud liikuma vaid eranditult öösiti). Küll aga on tõenäoline, et teatavad kitsendused kaubaveole (nt tipptundidel) osutuvad siiski vajalikuks. Need tuuakse töös eraldi esile. Arvestades ühistranspordivõrgu terviklikkuse olulisust, töötatakse välja ka strateegilised ettepanekud maakondliku bussitranspordi graafikute ja marsruutide muutmiseks koostöös ühistranspordikeskustega, et siduda rongide taktsõiduplaaniga ka bussiliiklus. Selle töösuuna eesmärgiks on toetada ettevedu rongiliiklusele ning, juhul kui see osutub tervikvõrku arvestades otstarbekaks, teha ettepanekuid vähekasutatud peatuskohtade teenindamiseks bussiliiklusega rongi asemel. Seejuures tuuakse välja taoliste muudatuste hinnanguline mõju reisijate arvule. Kuna rongiliikluses ei saa kunagi välistada liiklushäireid, analüüsitakse töö käigus ka taktsõiduplaani tundlikkust häiretele või ka planeeritud liikluskatkestustele ning hinnatakse sellest tulenevat mõju. Peale selle kirjeldatakse ka töökorralduslikke ning taristulahendusi, mis võimaldaks häirete mõju minimeerida, juhul kui praegune taristu konfiguratsioon toob enesega kaasa kõrgendatud riski. Lisaks pakutakse välja ka standardlahendusi, mil moel häiretega toime tulla ning kuidas taastada liiklusgraafiku stabiilsus võimalikult kiiresti. Kirjeldatud stsenaariumite kohta esitatakse ka mõjuhinnang kulude (investeeringud, kulu rongide opereerimisele, toetusvajadus) ning reisijate arvu osas. Investeeringute puhul kirjeldatakse ka nende elluviimise etappe, mis annab ette ajalise raamistiku, millal vastavad kulutused tuleb ette võtta. Samas võib kirjeldatud analüüs jõuda ka järeldusele, et mõningad hetkel planeeritavad investeeringud on taktsõiduplaani vaatest mittevajalikud või tuleks neid ellu viia teistsugusel kujul. Seetõttu sisaldab kõnealune töö ülevaadet nii juba planeeritavate kui ka täiendavalt välja pakutud investeeringute kohta, kirjeldades vajadusel ka muudatusettepanekuid juba plaanis olevatele projektidele. Esmapilgul peavad eksperdid kõige tõenäolisemaks küsimusi, mis puudutavad Tallinn – Rapla raudtee läbilaskevõimet ning Haapsalu raudteele planeeritavate jaamade asukohti. 5 Analüüsi planeeritava metoodika ja tegevusplaani kirjeldus Analüüsi metoodika on üles ehitatud etapiliselt: 1. Baaseelduste ja lähteandmete fikseerimine ning kooskõlastamine. 2. Rongide sõiduaegade arvutamine. 3. Ööpäevase taktsõiduplaani põhistruktuuri koostamine (Taristu 0-stsenaariumi alusel). 4. Nädala taktsõiduplaani koostamine (sh täiendavate niitide lisamine graafikusse nõudlustippude teenindamiseks). 5. Veeremiringluse väljatöötamine. 6. Taristu muudatustega stsenaariumi loomine. 7. Taktsõiduplaani stabiilsuse analüüs. 8. Rongiliikluse ning muu ühistranspordi sidumise kontseptsiooni väljatöötamine. 9. Stsenaariumide rakendamise kulude ja mõju hindamine. 10. Etapilise tegevuskava koostamine sõiduplaani elluviimiseks. Analüüsi etappide vahel viiakse sobivatel hetkedel läbi konsultatsioonid sidusgruppidega vahetulemuste tagasisidestamiseks ning viiakse seejärel sõiduplaani sisse vastavad korrektuurid. Täpsemalt on peamised tagasiside kogumise faasid ära toodud tegevuste ajakavas. Baaseelduste ja lähteandmete fikseerimine ning kooskõlastamine. Taristu Selgitatakse välja detailselt, milline on avaliku raudteetaristu arendamist suunava tegevuskava aastateks 2021-2028 ja muude arengute (nt Rail Baltic) tulemusena tekkiv raudteetaristu, millele tuginetakse edaspidises analüüsis. See hõlmab muuhulgas: • Detailselt erinevate raudteede, raudteelõikude, pöörmete jms kasutatavate kiiruste väljaselgitamist; • Jaamateede, seisuteede ja ooteplatvormide kasutamise võimalikkuse väljaselgitamist; • Jaamades rongide vastuvõtu- ja ärasaatmise võimekuse kindlaks tegemist (arvestades muuhulgas paralleelsete rongi vastuvõtu ja ärasaatmise võimalustega Tallinna jaamas); • Elektrifitseerimise tüübi ja elektrifitseeritud teede väljaselgitamist; • Potentsiaalselt raudtee läbilaset ja kiirusi mõjutavate tegurite väljaselgitamist; • Muude raudteetaristust tulenevate piirangute väljaselgitamist; • Võimalike transpordiliikide vaheliste ümberistumissõlmede ja nende varustatuse kindlaks tegemist. 6 Veerem Selgitatakse välja detailselt, milline on 0-stsenaariumi aluseks olev reisirongiveerem ehk saadakse ülevaade kogu rongipargist, millele tuginetakse edaspidises analüüsis. See hõlmab muuhulgas: • Erinevate veeremite mahutavuse selgitamist; • Erinevate veeremite mugavustasemete ning potentsiaalse kasutusareaali väljaselgitamist; • Erinevate veeremite toitetüüpide väljaselgitamist; • Reservveeremiks jääva veeremi hulga väljaselgitamist; • Veeremi hooldusest, remondist, pesust, koristusest ja tankimisest tulenevate piirangute väljaselgitamist; • Reiside teenindamise vahel vajaliku tehnoloogilise aja väljaselgitamist; • Veeremi käitamisega seotud töökorralduslike piirangute väljaselgitamist; • Veeremi koormamise piirangute väljaselgitamist (nt et tagada planeeritud veeremi eluiga); • Veeremi käitamisega seotud kulude prognoosimiseks vajalike lähteandmete väljaselgitamist; • Veeremi kiirendus- ja pidurdusteekondade väljaarvutamiseks vajalike lähteandmete väljaselgitamist; • Muude vereemist tulenevate piirangute väljaselgitamist. Inimeste liikuvus Reisijanõudluse prognoosimiseks hangitakse maksimaalselt võimaliku detailsusega andmed praeguste rongi- ja avalike bussiliinide teenusepakkumise ja selle teenuse kasutuse kohta. Lisaks kasutatakse elu- ja töökohtade maatriksit, üleriigilise liikuvusuuringu tulemusi, RB Estonia poolt kättesaadavaks tehtavaid materjale, ekspertarvamusi Tallinna täiendavate raudteepeatuse tasuvuse ja kasutatavuse kohta ja muid kättesaadavaid liikuvusandmeid ning -uuringuid. Tellija võimalused ja sidusgruppide eelistused Kuna rongiliiklus on ja jääb Eestis riigieelarvest toetatavaks tegevuseks, on vaja välja selgitada Tellija valmisolek teenuse mahu tellimiseks, piletitulu kujunemine ning saada teada, mis on Tellija jaoks rongiliikluse kujundamisel kõige prioriteetsemad tulemuslikkuse võtmenäitajad. Kaalutavad lahendused võivad sisaldada muuhulgas järgnevaid vastuolulisi nõudmisi, mille vahel tuleb leida optimaalne tasakaal: • Parem üleeestiline katvus – kõrge sagedus Tallinna lähistel • Paljudes peatustes peatuvad rongid – lühikese sõiduajaga ühendused • Ühtlane liikumisintervall – optimaalse täituvusega rongid • Piisav veovõimekus tipptunnil – veeremi optimaalne kasutamine Pakkuja ekspertteadmise kohased analüüsi käigus tekkivad täiendavad sõlmküsimused võivad olla järgmised: 7  • Millise raudteetaristu kasutustasu kujunemise loogika ning taseme peab täitja aluseks võtma (eri raudtee valdajate lõikes)? • Millisest sisendhindade tasemest peab pakkuja stsenaariumites lähtuma? • Kui suur on riigi ja asjaomaste kohalike omavalitsuste valmisolek ümber kujundada või suurendada avaliku bussiliiniveoteenuse (või muude liikuvusteenuse) mahtu reisirongidega sünkroniseerimise eesmärgil? Rongide sõiduaegade arvutamine Reisirongide sõiduaegade arvutamine toimub lähtudes baaseeldustest vastavalt stsenaariumile. Arvutus teostatakse kiirrongidele. Sõiduaegade arvutuse tulemusena esitatakse jaamavahede läbimise ajad. Tavarongide sõiduaegade hindamiseks tulenevalt peatumismustrist, esitatakse arvutustabel, kus on antud peatuse lisandumisest tulenev sõiduaja lisa sõltuvalt peatusesse saabumise ja sealt lahkumise kiirusest. Tulenevalt sellest, saab arvutada välja konkreetsed sõiduajad peatusest peatusesse erinevatel tingimustel, sõltuvalt sellest, milliseid teid kasutatakse, milliseid rongikoosseise kasutatakse, kas peatustes peatutakse või mitte jne. Kaubarongide sõiduaegadena kasutatakse hetkel teenistuslikus sõiduplaanis olevaid väärtusi (kasutatavad kaalunormid täpsustatakse töö käigus). Ööpäevase taktsõiduplaani põhistruktuuri koostamine Üleeestilise ööpäevase taktsõiduplaani põhistruktuur koostatakse esmalt Taristu- 0-stsenaariumi alusel. Töö toimub iteratiivsel meetodil, modelleerides sõiduplaani tabelarvutuste (luuakse interaktiivne tööriist tabelsõiduplaani baasil) ning valideerides tulemust graafilise joonise abil. Järk- järgult lisatakse graafikusse eri rongitüüpe (kiirrongid, kohalikud rongid jne) ning muudetakse iga tüübi lisandumisel niitide paigutust, kuni leitakse rahuldav tulem. Väljatöötamisel on plaanis eeskujuks võtta Šveitsi kui kõige pikema taktsõiduplaani kogemusega riigi ühistranspordivõrgu ülesehituse loogika. Taktsõiduplaani põhistruktuuri koostamisel arvestatakse muuhulgas veeremist, jaamade kõrikutest ja teedest tingitud piirangutega. Ühtlasi määratakse töö käigus taktisõlmed, kuhu eri suundade rongid koonduma peavad. Selles faasis püütakse osaliselt juba arvesse võtta piirkondliku ühistranspordi sõidugraafikute kujundamise põhimõtteid. Reisirongide kõrval lisatakse graafikusse eeldatavad niidid ka kaubaveo teenindamiseks. Nädala taktsõiduplaani koostamine Luuakse terviklik nädala taktsõiduplaan olemasolevat põhistruktuuri korrates, kus arvestatakse teenuse nõudlusest tulenevaid erisusi (näiteks: suurem sagedus jäetakse sõiduplaani üksnes hommikustel ja õhtustel tipptundidel ning reede ja pühapäeva õhtuti), kõiki veeremist tulenevaid piiranguid, tellitava teenuse mahu orienteeruvaid suurusjärke ning sidusgruppidelt saabunud lähteandmeid ja tagasisidet. Veendutakse veelkordselt, et jaamade kõrikud ja teed võimaldavad planeeritud sõiduplaani. Tuvastatakse need hetkel planeeritavad taristumuudatused, mis ei ole vajalikud loodud liiklusgraafiku toimimiseks. Erandkorras defineeritakse siinkohal Taristu 0- stsenaariumile ka vajalikud taristumuudatused, kui neid peaks tarvis olema. 8 Veeremiringluse väljatöötamine Kummagi stsenaariumi jaoks ehitatakse üles veeremiringlus iga veeremitüübi (rööpmelaius, voolusüsteem, sisustus jmt) kohta, modelleerides veeremikasutust FIFO-meetodil, misjärel kohendatakse ringlus piirangutele vastavaks. Arvestades, et Eestisse tekib tõenäoliselt eri rööpmelaiuste, kontaktvõrgu pinge/olemasolu, mugavustasemete ning koosseisude erinevate mahutavuse tõttu palju erinevaid veeremitüüpe, on oluline leida tasakaal veeremitüüpide paljususe ja optimaalse ringluse vahel. Analüüsi käigus esitatakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid asjaolusid arvesse võttes välja veeremi, s.h. reservveeremi, vajadus. Reservveerem võib olla ette nähtud iga veeremitüübi kohta eraldi, aga osa reservveeremit võib olla veeremitüüpide ülene. Samuti arvestatakse võimalusega veeremi ümberehituseks (nt diiselrongide ümberehitus elektrirongideks) ning antakse hinnang veeremi ja taristu arengu koosmõjule. Puudujääkide ilmnemisel, mis muudavad veeremikasutuse ebatõhusaks, tehakse taktsõiduplaani vajalikud korrektuurid. Taristu muudatustega stsenaariumi loomine Iteratiivsel meetodil piiranguid eemaldades ning liiklusgraafikut uuesti üles ehitades leitakse kõige optimaalsemad taristumuudatused, mis võimaldaksid minimaalse investeeringuga suurendada läbilaskvust, kiirust, häirekindlust ning aitaksid paremini saavutada Tellija esitatud eesmärgid. Tuvastatakse need hetkel planeeritavad taristumuudatused, mis ei ole vajalikud seatud eesmärkide saavutamiseks. Saadud tulemuste alusel tuuakse välja optimaalne taristu muudatuste/investeeringute järjekord. Taristu muudatustega stsenaariumi koostamisel korratakse kõiki eeltoodud etappe, et kontrollida sisendite sobivust uue stsenaariumiga ning teha vajalikud muudatused. Taktsõiduplaani stabiilsuse analüüs Defineeritakse neli kõige tõenäolisemat (lepitakse kokku arutelus sidusgruppidega) häiresituatsiooni, mis simuleeritakse mõlema taristustsenaariumi puhul läbi, et tuvastada, milline on mõju võrgu stabiilsusele (nt tehnilised tõrked) ning kuidas võimalikult kiiresti võrk uuesti stabiliseerida. Ühtlasi tehakse ka ettepanekud, kuidas stabiilsust planeeritult vähem häirida ning kuidas häiringute mõjusid oleks võimalik töökorralduslikult leevendada. Näiteks vähendavad Eesti reisirongiliikluse atraktiivsust praegu igasuvised ulatuslikud ja korduvad sõiduplaanimuudatused (sh bussidega asendamised). Vajadusel viiakse sõiduplaani ja/või veeremiringlusse sisse parendused, et oodatavat töökindlust suurendada. 9 Rongiliikluse ning muu ühistranspordi sidumise kontseptsiooni väljatöötamine Ühistranspordiliikide omavahelise sidumise ettepanekud ehitatakse üles kolmeastmeliselt: 1. Tuvastatakse muu ühistranspordi praegune katvus ja sagedus raudtee mõjupiirkonnas ning defineeritakse võimalikud kokkupuutepunktid lähtuvalt mõjust reisiajale. 2. Tehakse ettepanekud uute rongidele etteveoliinide sisseseadmiseks piirkondades, kust oleks reisiaega silmas pidades otstarbekas pakkuda senisest atraktiivsemaid ühendusi, lähtudes reisijapotentsiaalist. 3. Tuletatakse analoogiale tuginedes kvalitatiivsete (nt ümberistumistingimused) ning kvantitatiivsete (nt piirkondade liikuvusandmed) allikate alusel mõju reisijate arvule juhul, kui ettepanekud viidaks ellu. Protsessi käigus konsulteeritakse sidusgruppidega. Stsenaariumide rakendamise kulude ja mõju hindamine Kõigi stsenaariumite kohta arvutatakse välja kulud ning hinnatakse ka stsenaariumite mõju reisijate arvule, mis tuletatakse eelpool kirjeldatud allikate baasil kvantitatiivsetest (nt rongi-km hind) ja kvalitatiivsetest (nt analoogia taktsõiduplaani sisseseadmise positiivsest mõjust mujal maailmas) parameetritest lähtudes. Esitatakse toetuse vajaduse prognoos, mis arvestatakse välja Tellijaga kooskõlastatud keskmise piletihinna eelduse alusel. Etapilise tegevuskava koostamine sõiduplaani elluviimiseks Lähtudes vajalikest muudatustest ning investeeringutest, luuakse etapiline tegevuskava, mis kirjeldab vajalikke samme ning nende järjekorda, kuidas taktsõiduplaani ellurakendamiseni jõuda. Seejuures arvestatakse võimalike projektide eeldatavat ajakulu, et tagada ajakava realistlikkus ning praktiline elluviidavus. Eraldi tuuakse välja, millisel ajahetkel on võimalik alustada taktipõhise liiklusega ning milline peaks olema juurutusstrateegia (nt „big bang“ vs järkjärguline rakendamine). Pakkuja täiendavate ettepanekute esitamine Pakkuja hinnangul tuleb Tellija seatud eesmärkide saavutamiseks täiendavalt pöörata tähelepanu järgnevatele valdkondadele: 1. Ümberistumiste garanteeritus rongilt bussile ja vastupidi. Eestis on hetkel bussiväljumisi, mis on ajaliselt seotud rongi sõiduplaaniga ning on reeglina võimalik ümberistumine, kuid on ühtselt ja reisijale arusaadavalt reguleerimata olukord, kus rong või buss hilineb ümberistumispeatusesse saabumisega ning reisija ei jõua ümber istuda järgmisele ühissõidukile. Reisijatel on vajalik kindlus, et ümberistumisega planeeritud reis õnnestuks ka juhul kui üks ühissõiduk hilineb oluliselt. Vajalik on välja töötada kord sellises olukordades käitumiseks ning kokku leppida infovahetuses, mis oleks ühtemoodi arusaadav kõigile ühistranspordi osapooltele. 10  2. Rongiga seotud muu ühistranspordi info parem kättesaadavus. Eestis on kättesaadav küll reisiplaneerija peatus.ee, aga kuna seal ei ole kättesaadav kogu vajalik info (nt piletihinnad) raudteeveoteenuse kohta, siis reisijad kasutavad info hankimiseks vedaja (Eesti Liinirongid) kodulehte, kus puudub igasugune info rongiga seotud ühissõidukite (nt busside) liikumise kohta. Sellise informatsiooni kättesaadavus (lisaks ühtsetele piletitoodetele) suurendaks ümberistumist sisaldavate reiside kasutatavust. 3. Raudtee ooteplatvormide asukoha muutmine ning tingimuste parandamine. Mõningatel juhtudel tuleb arvestada võimalusega, et muu ühistranspordiga sidususe parandamiseks on vajalik ooteplatvormi nihutamine lähemale muu ühistranspordi peatustele või vajalike ootetingimuste loomine (näiteks Jõhvis). 4. Nn viimase miili probleemi lahendamine hajaasustusega piirkondades. Taolistes piirkondades võib rongidele etteveo bussiliinide käivitamine osutuda ebaotstarbekaks ning ebatõhusaks, mistõttu tuleks kaaluda reisirongiteenuse lisateenusena nõudepõhise etteveoteenuse loomist. Selline teenus võimaldaks suurendada rongisõitjate arvu väikese kasutusega liinidel ning vähendada autokasutust pikkadel distantsidel, kus hetkel on autokasutuse põhjuseks just rongipeatuse liigne kaugus sihtpunktist. 5. Loodava sõiduplaani sidusus rahvusvahelise reisirongiliiklusega. Tuleks hinnata loodavate sõiduplaanide sidususe võimalikkust rahvusvaheliste rongiliinidega, näiteks Rail Baltical liikuvate rahvusvaheliste rongidega ning Valga-Riia rongiliiniga. Kinnitame, et pakkuja teostatav töö vastab täies ulatuses tehnilises kirjelduses olevatele nõuetele. 11 Koostöö ülesehitus Tellija ning teiste sidusgruppidega Töö teostamisel lähtutakse hankedokumentatsioonist ning Tellija esindajate poolt edastatavast informatsioonist. Seetõttu on enne töö alustamist otstarbekas läbi rääkida Tellija poolt projektiga seotud inimeste rollid (nt informatsiooni liikumine ja kättesaadavus, kontaktandmed, täiendusettepanekute tegemine, töö vastuvõtmine). Soovime töötada tihedas koostöös Tellijaga, mistõttu oleme igakülgselt avatud kriitikale ja parendusettepanekutele. Tellija jaoks on pakkuja kontaktisikuks projektijuht Hannes Luts, kes koordineerib kogu projektimeeskonna tööd. Pakkujatel on mitmekülgne teadmistebaas ja eelnev kogemus sama valdkonna tööde läbiviimisel. Kvaliteedi ja tähtaegadest kinnipidamise tagamiseks rakendame järgnevaid meetmeid: • Projektijuht jälgib projekti tegevus- ja ajakavast kinnipidamist ning reageerib koheselt mistahes viivitusele või probleemile. Vajadusel jagatakse meeskonnas töid ümber või leitakse täiendavaid eksperte. Projektijuht tagab, et Tellijale esitatavate aruannete kvaliteet vastaks nõuetele. • Juhul, kui peaks tekkima vajadus (nt haiguse korral) projektimeeskonna liikmete asendamiseks, on kõigi töö osade puhul meeskonnas piisavalt teadmisi, et ühe meeskonnaliikme puudumisel tagada tema rolli täitmine teise meeskonnaliikme poolt, mh omab ekspertteadmisi ka projektijuht. Projektimeeskond on omavahel tihedas kontaktis, mistõttu on töö käik ning sisemine infovahetus kiire ja sujuv. • Pakkuja poolt koostatav lõppraport sisaldab ainult asjakohast ja uurimisküsimustele vastamiseks vajalikku infot. Projektimeeskond on valmis põhjendama oma järeldusi ja ettepanekuid, kõik ettepanekud on argumenteeritud ning tõenduspõhised. Lõppraport on läbinud kvaliteedikontrolli ning esitatud tekst on toimetatud ja nõuetele vastavalt vormistatud. Tiheda koostöö tagamiseks Tellijaga teeme järgnevat: • Ajakavas on ette nähtud igakuised kohtumised Tellija meeskonnaga, et anda ülevaade töö käigust, vahetulemustest ja langetada otsuseid metoodiliste ja korralduslike küsimuste osas. Täiendavad koosolekud on projekti käigus ette nähtud sidusgruppidega. Plaanis on vähemalt kaks töörühma aruteluseminari, kuhu kutsutakse kõigi sidusgruppide esindajad. Vajadusel korraldatakse ka täiendavad kahepoolsed koosolekud kitsamaid küsimusi puudutavatel teemadel. Sidusgruppi kuuluvad järgnevad osapooled: o Eesti Liinirongid AS – eeldame koostööd seoses kogemusega rongiliikluse korraldamises, veeremi käitamisega seotud võimaluste ja piirangute küsimustes (nt hooldusvälp, veeremi teenindamise võimalused jaamades, depoo vajadused, tehnilised näitajad jmt), reisijanõudluse suurusjärkude ning struktuuri hindamisel ning sõiduplaanikavandite läbiarutamisel. Ilmselt on vajalik ka kahepoolsete koosolekute korraldamine kitsamate küsimuste arutamiseks. 12  o Transpordiamet – peame vajalikuks konsultatsioone, et tuvastada strateegilised eesmärgid, hetkeolukord, kirjeldada juba planeeritavaid muudatusi ja investeeringuid ning tuua esile ühistranspordiliikide koostoime tänased kitsaskohad üleriigilises vaates. o Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – peame oluliseks hoida sagedast sidet MKMi kui Tellija esindajaga, et tagada töö kokkusobivus Tellija ootustega ja laiema riikliku strateegiaga ning olla kursis planeeritavate investeeringute hetkeseisuga raudteevaldkonnas. Ühtlasi vajame suuniseid rahvusvahelise rongiliikluse võimaluste ja vajadustega arvestamiseks. Eesmärgiks on seega võimalikult ajakohase ning eelistatult seniste tegevustega sobituva sõiduplaanilahenduse leidmine. o AS Eesti Raudtee – eeldame tihedat koostööd taristut kirjeldavate andmete hankimise faasis (fookuses raudteetaristu piirangud, nt millised on kiirused, jaamadesse rongide vastuvõtmise- ja ärasaatmise kord, muud tehnoloogilised piirangud raudteeliiklusele ning planeeritud investeeringute mõju eelnevale) ning hiljem liiklusgraafiku kavandite tagasisidestamisel. Ühtlasi peame vajalikuks võimalike taristumuudatuste läbiarutamist. o AS Operail – peame oluliseks arvestada liiklusgraafiku koostamisel kaubavedude vajadusi, muuhulgas näiteks niitide olemasolu liiklusgraafikus ka päevasel ajal. Seetõttu soovime kaardistada ning läbi arutada Operaili poolt eeldatava liiklussageduse ning –struktuuri (mh ka eeldatavad kaalunormid liiklusgraafikus). o Edelaraudtee AS – eeldame tihedat koostööd taristut kirjeldavate andmete hankimise faasis (fookuses raudteetaristu piirangud (nt millised on kiirused, jaamadesse rongide vastuvõtmise- ja ärasaatmise kord, muud tehnoloogilised piirangud raudteeliiklusele ning planeeritud investeeringute mõju eelnevale) ning hiljem liiklusgraafiku kavandite tagasisidestamisel. Ühtlasi peame vajalikuks võimalike taristumuudatuste läbiarutamist. o OÜ Rail Baltic Estonia – peame vajalikuks koostööd eeldatava rongiliikluse mahu ja toimeloogika tuvastamisel, taristut kirjeldavate andmete hankimise faasis ning hiljem liiklusgraafiku kavandite tagasisidestamisel. Ühtlasi on oluline taristumuudatuste läbiarutamine võrreldes täna Rail Balticul planeeritavaga, juhul kui selline vajadus peaks ilmnema. o Kõik ühistranspordikeskused (ÜTK), kelle halduspiirkonda läbib reisiraudtee – peame vajalikuks koguda ÜTKde hinnanguid, millistes piirkondades oleks rongi- ja bussiliikluse sidumine kõige tulemuslikum ning milliseid muudatusi see liinivõrgus nõuaks. Ühtlasi soovime koguda tagasisidet sõiduplaanikavandile, et hinnata selle kokkusobivust kohalike vajadustega. • Kõik olulisemad otsustuskohad ja vahetulemid kooskõlastatakse Tellijaga, sh näiteks metoodika täpsustamine, intervjueeritavate valik, lõpparuande struktuur. • Tellijat informeeritakse jooksvalt töö käigust e-posti ja telefoni teel. 13 Et tagada meie poolt lubatud tegevuste kvaliteetset teostamist, eeldame Tellijalt järgnevat: • Tellijapoolse kontaktisiku olemasolu ja kättesaadavust kogu uuringu läbiviimise jooksul (vastavalt vajadusele telefoni, MS Teams’i, e-posti teel või vahetute kohtumiste näol). Kuna projekti ajakava on võrdlemisi tihe, siis on vajalik Tellija kontaktisiku tagasiside üldjuhul hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates küsimuste esitamisest. • Tellija osalemist avakoosolekul, et läbi arutada nii Tellija ootus kui ka töö eesmärgid, samuti Pakkuja nägemus eesmärkideni jõudmisest. Lisaks lepitakse avakoosolekul kokku järgnevates kohtumistes, millel osalemist samuti Tellijalt eeldame. • Tagasisidet Pakkujale tööprotsessi- ja tulemuste kohta, sh vahetut tagasisidet, mis võimaldab veelgi paremini arvestada kliendi soovidega. Täpsem tagasiside korraldus lepitakse kokku avakoosolekul. • Piirangute ilmnemisel operatiivse koostöö tegemist Pakkujaga, leidmaks lahendusi tekkinud olukordadele. 14 Tegevuste ajakava Juuli August September Oktoober November Detsember Jaanuar Nädala nr 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 1 2 3 4 5 Avakoosolek Baaseelduste ja lähteandmete fikseerimine ning kooskõlastamine sidusgruppidega Sõiduplaani esmase kavandi koostamine (Taristu 0-stsenaarium) Esmase sõiduplaani kavandi tutvustamine ning parandus- ettepanekute kogumine sidusgruppidelt Sõiduplaani kavandi korrigeerimine vastavalt tagasisidele Taristu muudatustega stsenaariumi väljatöötamine Vaheraporti esitamine Stsenaariumite arutelu ja muudatuste sisseviimine Rongiliikluse ning muu ühistranspordi sidumise kontseptsiooni väljatöötamine (sh konsultatsioonid) Stsenaariumide rakendamise kulude ja mõju hindamine Etapilise tegevuskava koostamine sõiduplaani elluviimiseks Lõppraporti koostamine ja esitamine Tellijale tutvumiseks Tagasiside kogumine Lõppraporti parandused ning esitamine Tellijale 15 Riskianalüüs Käesolevas peatükis kirjeldame võimalikke töö teostamisega seotud riske ja meetmeid nende maandamiseks. Riskianalüüsiks kasutame allolevat tabelit, mis annab ülevaate võimalikest riskidest, nende esinemise tõenäosusest ja mõjust teostatavale tööle ning kirjeldab tegevusi riski maandamise meetmetest. Esinemise Riski kirjeldus Mõju Tegevused riski maandamiseks tõenäosus Teineteisemõistmise tagamiseks viiakse läbi avakoosolek, mille Pakkuja vale eesmärk on läbi arutada nii Tellija ootus kui ka töö eesmärgid, arusaam Tellija Madal Keskmine samuti Pakkuja nägemus, kuidas eesmärkideni jõuda. Pakkuja ootustest suhtleb Tellijaga sageli ning tagab kiire tagasiside. Seeläbi minimeeritakse möödarääkimiste riski. Hetkel planeeritav ajakava annab umbes ühe kuu pikkuse puhvri, et taolisi viivitusi kompenseerida. Tööde õigeaegse elluviimise tagamiseks koostatakse detailne aja- ja tegevuskava, kus määratakse vahetulemused, tegevuste eest vastutajad ja Viivitused töö Keskmine Keskmine nende rollid. läbiviimisel Iganädalastel meeskonna koosolekutel vaadatakse üle tegevuskava ning vastavalt ilmnenud asjaoludele reageeritakse operatiivselt (sh nt töökoormuse ümberjaotamine, täiendava ressursi kaasamine, muudatuste tegemine jms). Suurimaks riskiks hindab Pakkuja siinkohal ebaselgust planeeritavate projektide mõju osas. Seetõttu alustame võimalikult kiiresti kõnealuste asjaolude väljaselgitamist, et Töö läbiviimisel anda sidusgruppidele piisavalt aega põhjalikuks tagasisideks. ilmnenud piirangud Takistuste ilmnemisel lepime Tellijaga kokku kõige takistavad Keskmine Keskmine tõenäolisema eelduse ning kasutame seda analüüsis või lepime analüüsieesmärkide kokku uurimisküsimuse fookuse muutmises. Lisaks kasutame saavutamist võimalusel alternatiivseid allikaid (nt rahvusvaheline kogemus), et ebaselgust kompenseerida. Ükski analüüsieesmärk piirangute tõttu saavutamata ei jää. Töö teostamiseks on ette nähtud piisav aeg, mis annab head Oodatud tulemuste võimalused põhjalikuks ettevalmistuseks ja Tellijaga ebapiisav kvaliteet, kooskõlastamiseks, vajadusel ka täiendavate andmete Madal Keskmine järelduste ebapiisav kogumiseks. Olulist rolli mängib ka rahvusvahelisele tõenduspõhisus kogemusele tuginemine, et tõendada lahenduste teostatavust juba täna praktikas esinevate näidete alusel. 16 Riski kirjeldus Esinemise Mõju Tegevused riski maandamiseks tõenäosus Arvestades sidusgruppide rohkust, on info subjektiivsus paratamatu. Seetõttu kontrollitakse andmeid mitme allika Analüüsi käigus põhjal ning korraldatakse vajadusel koosolek puudutatud kogutud info on Keskmine Keskmine sidusgruppidega, et jõuda konsensusele või leida kompromiss. vastuolus teiste Kui lõpparuande koostamise käigus ilmneb, et teostatud andmeallikatega analüüsis esineb ebatäpsust või ebaselgust, siis viib Pakkuja läbi täiendavad intervjuud või dokumendianalüüsi. Kombineerime sidusgruppidelt saadavaid andmeid teiste Andmed ei ole allikatega (nt teaduslikud andmed, standardid ja käsiraamatud), kättesaadavad või on Kõrge Keskmine mis võimaldavad puudujääke kompenseerida. Vajadusel viiakse need ebapiisavad läbi täiendavaid intervjuusid või tööseminare. Muutused Kõigi töö osade puhul on meeskonnas piisavalt teadmisi, et ühe projektimees- meeskonnaliikme puudumisel tagada tema rolli täitmine teise Madal Madal meeskonnaliikme poolt, mh omab ekspertteadmisi ka konnas projektijuht. 17  Hankelepingu projekt TÖÖVÕTULEPING Majandus– ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes Ahti Kuningas ja OÜ Locosmart (edaspidi töövõtja), registrikood 12837938, asukoht Helme tn 14/1-22, 10614 Tallinn, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Hannes Luts edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani analüüs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile” (viitenumber 249379) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse vahel lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust. 1.3. Lepingul on sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 Riigihanke alusdokumendid1 sh Tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 Pakkumus. 2. Lepingu ese 2.1. Lepingu esemeks on vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani analüüsi (edaspidi töö) teostus. 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Töö rahastatakse Majandus– ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest 49 000 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sealhulgas tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. Täiendavaid kulusid ei hüvitata. 3.3. Tellija tasub tööde eest kahes osas, pärast vastava etapi tööde teostamist ja vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel: 3.3.1. 40 % lepingu hinnast pärast vaheraporti vastuvõtmist; 3.3.2. 60 % lepingu hinnast pärast lõppraporti vastuvõtmist ning analüüsitulemuste esitluste läbiviimist. 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 249379. 3.5. E-arve saatmise võimalused on: 3.5.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani; 3.5.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 1 leitavad riigihangete registris 1  3.5.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.5.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üleeuroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF- vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 3.6. Arve maksetähtaeg on 14 tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö teostamine toimub vastavalt Lisas 1 „Tehnilises kirjeldus“ toodud etappidele, ettenähtud kohtumistele, esitlustele ja pakkumuses esitatud ajakavale. Hiljemalt kolme tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest toimub projekti avakohtumine ja hiljemalt nädala jooksul pärast avakohtumist kooskõlastatakse lähteraport tellijaga kirjalikult. 4.2. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud kohtumised läbi viima veebipõhiselt, sealhulgas omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid töö teostamise käigus haldama. 4.3. Töövõtja kohustub tegema töö tähtaegselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega vastavalt lepingutingimustele. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka. 4.4. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.4.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses. 4.4.2. Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme väljavahetamist kui on põhjendatud alust kahelda meeskonna liikme võimekuses tööd teostada või kui on ilmnenud, et tööd ei teosta pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed või kui meeskonnaliikme puhul ilmneb huvide konflikt. 4.5. Suhtlemine töövõtja meeskonna ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja meeskonna ja muude isikute vahel. 4.6. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.7. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või hanke alusdokumentidest tulenevalt vajalikud või kui vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 4.8. Tellija tagab töövõtjale töö teostamiseks vajalike andmete kättesaadavuse. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi töö teostamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise kättesaamisest tellija poolt. Tellijal on õigus vastamise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra. 4.9. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta kirjalike või suuliste seletuste esitamist, tutvuda igal ajahetkel töövõtja poolt koostatud töö, selle tulemuste või muude asjassepuutuvate materjalidega. 4.10. Pool on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 2 4.11. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 5. Töö üleandmine 5.1. Töö üleandmise tähtpäev on hiljemalt 8 kuud peale lepingu sõlmimist. Töö üleandmine toimub vastavalt Lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ ja töövõtja pakkumuses toodud ajakavale etappide kaupa. Töö põhitulemuste esitlemine toimub kuni kahel korral kuni kolme kuu jooksul lõppraporti heakskiitmisest. 5.2. Vähemalt kord kuus toimuvad töövõtja ja tellija vahel kohtumised, mille käigus antakse ülevaade saavutatud vahetulemustest. Tellijal on õigus kohtumiste ja vaheraporti põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava, töö teostamise metoodika kohandamiseks ja/või analüüsiküsimuste täpsustamiseks. 5.3. Töö tulemusena valmiv kirjalik töö lõppraport antakse üle tellijale koos Lisas 1 kirjeldatud materjalidega. Töövõtja esitab töö lõppraporti eesti või inglise keeles elektrooniliselt muudetavas (andmed Excelis või muus eraldi kokkulepitud töödeldavas formaadis; kaardimaterjalid esitatakse gis programmi failidena) ja mittemuudetavas formaadis elektroonsel meediakandjal ning kolmes eksemplaris paberkandjal. Lõppraport esitatakse tellijale koos kõigi taustmaterjalide, andmete ja infoga, mida töö teostamiseks koguti või loodi, sealhulgas töö tulemused ja kaardimaterjal või muud materjalid ja visualiseeringud. 5.4. Töö üleandmine toimub kahes etapis üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Akt on tasu maksmise eelduseks. Akti allkirjastab tellija pärast seda, kui kõik töö tulemid vastavad riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele. 5.5. Tellija kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule. Üleantav töö, sealhulgas vahearuandele ja lõpparuandele lisatavad materjalid peavad vastama hanke alusdokumendi „Tehnilise kirjeldus“ punktides 5 ja 6 toodud nõuetele. 5.6. Akti allkirjastamisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 5.7. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni või teeb töö osas parandusettepanekud 7 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellijal on õigus töö ülevaatamise tähtaega pikendada, kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja volitatud esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 5.7.1. Kui pärast tellija poolt nõutud täienduste sisseviimist dokumentidesse ilmneb selle täiendav tellija poolse läbivaatamise vajadus, rakendub läbivaatamiseks lepingu punktis 5.7 nimetatud tähtaeg ja seda seni, kuni täiendused on tellija jaoks sobival kujul töövõtja poolt sisse viidud. Kui töövõtja jätab mõne ette nähtud töö osa saatmata, siis rakendub läbivaatamiseks ette nähtud aeg tellija jaoks kuupäevast, kui töövõtja on esitanud puuduva töö osa. 5.7.2. Kui pool ei ole suuteline ettenähtud tähtajast kinni pidama, tuleb sellest viivitamatult teavitada teist poolt. 5.7.3. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 5.7.4. Tellijal on õigus keelduda vastava etapi töö vastuvõtmisest, kui see ka pärast töövõtja poolt korduvate täienduste ja paranduste sisseviimist ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Tellijal on õigus tööd vastu võtta ka osaliselt, tasudes nende tehtud tööde eest, mis vastavad hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule ning jättes tasumata nende tööde eest, mida ei teostatud vastavad hanke alusdokumentidele ja pakkumusele. 3  5.7.5. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis poolte aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 5.7.6. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.8. Kui tellija ei esita pretensiooni või parandusettepanekuid lepingu punkti 5.7 kohaselt määratud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3 protsenti lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd esitanud kokkulepitud tähtajaks või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5 % lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.5. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05 % tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5 % lepingu hinnast. 6.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 9.5. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10 protsenti lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 6.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, sealhulgas kui töövõtja ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. 6.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.10. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid või keelde. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ja kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud või keelde, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu lihtlitsentsi koos õigusega anda all-litsentse kolmandatele isikutele, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas lihtlitsentsi andmiseks. 4 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada tööd oma äranägemisel. Töö kasutamise tähtaeg, viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada. 7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 7.6. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue tööde tegemisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja. 7.7. Pooled kohustuvad tööde avaldamisel mistahes vormis viitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kui tellijale ning töövõtjale kui töö läbiviijale. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt teavitama teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. 8.4. Poolte volitatud esindajad lepingu täitmisega seotud küsimustes: 8.4.1. Tellija esindaja on Johann Peetre, telefon 625 6386, e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja esindaja on Hannes Luts, [email protected], 53009882. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutab töö protsessi ja tulemusi kuni töö vastuvõtmiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 9.3. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 9.4. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.5. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 5 9.6. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub poolte allkirjastamisest ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 11. Lõppsätted 11.1. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.3. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 6  Rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani analüüsi tehniline kirjeldus 1. Transpordivaldkonna eesmärk, mida soovime saavutada Reisirongi ühenduskiiruste ja läbilaskevõime tõstmise prioriteetsete lahenduste ja taktipõhise põhisõiduplaani väljatöötamine. Taktipõhine sõiduplaan - regulaarse intervalli ja kiire ühendusega reisirongide põhisõiduplaan, mis on kasutajasõbralik ja võimaldab luua ümberistumisvõimalused teistele ühissõidukitele. Integreeritud ja sünkroniseeritud (taktipõhiste) sõidugraafikute (integrated synchronised timetable, clock-face scheduling, taktfahrplan) põhimõtte rakendamise eesmärk on ühistranspordi ühenduskiiruste tõstmine mitmeliigilisel ja mitut liini või teenust hõlmavate reisiteekondade puhul. See suurendab ümberistumiste kiirust ja sellega nende atraktiivsust ning võimaldab ühistranspordisüsteemi elemente võimalikult tõhusalt ning kasutajale mugavalt ära kasutada ning uusi (nõudepõhiseid) teenuseid integreerida. Taktipõhine põhiühenduste sõidugraafik võimaldab lihtsamini ka erinevate teenuste sõidugraafikuid muutuste korral ühildada. Taktipõhine graafik on tihti ka kasutajale väga mugav, sest reisija ei pea regulaarse sageduse (nt iga täistund, 10/20/30 üle täistunni) puhul sõiduplaane vaatama või jätkuühenduste eest muretsema. Optimaalse ja integreeritud sõidugraafikute saavutamiseks võib tihti vaja minna ka infrastruktuuri ja rongi/bussi ühendusaja kiirendamist, mistõttu nt rongigraafikute optimaalsesse takti panemiseks võib vaja minna konkreetse ühenduse kiirendamist nt 10-15 minuti võrra. Seega pannakse esmalt paika optimaalne takt ja vaadatakse, milliste taristu vm teenust kiirendavate lahendustega on võimalik liini tööle saada. Taktipõhise rongiliikluse poolest on tuntud nt Šveits, Saksamaa ja seda on juurutatud üle 30 a ka Põhjamaades. Soome linnadevahelistest reisirongidest nt Helsingi-Turu: 1-tunnine takt; Helsinki-Tampere: 1h takt (iga teine on kiirrong), Helsingi regiooni lähirongiliikluses nt Espoosse 15 min ja Keravale 10 min takt, Helsingi-Riihimäki (70 km Helsingist): 20min takt. Raudteega ühendamata piirkondadesse on rongiaegadega sünkroonitud regionaalsed bussiliinid. Soome reisirongiettevõtte VR reisiplaneerijas on sellised rong+buss sünkroonitud ühendused sõidugraafikutest otse leitavad (vt nt vr.fi Helsinki-Hanko). 2. Analüüsi ulatus 2.1. Töö peab välja töötama 2 stsenaariumit, mida võrreldakse baasstsenaariumiga. Baasstsenaarium on olukord (sh kulud, teenusemaht) 2019. aastal ning Töö eelduseks võetava rongkoosseisu täpsustatakse hanke võitjaga oleva ja Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021-2028. 2.2. Töö vaatleb ajahorisonti 2024-2035 ehk arvestab ka Rail Baltica valmimisega. Rail Baltica puhul on lähtepunktiks selle valmimine 2029 ja Ülemiste terminal, kui sõlmpunkt rahvusvaheliste rongide, kohalike RB/1520 rongide, bussiliinide ja linnasisese transpordi siht- ja lähtejaamana. 3. Lähteülesanne Luuakse süsteemne alus raudtee ühenduskiiruste ja läbilaskevõime tõstmiseks. Analüüsi tulemusel valmib ettepanek reisirongide taktipõhise sõiduplaani, selle saavutamise etappide ning selleks vajalike lahenduste/investeeringute prioriteetide osas. Eesmärk on välja töötada sõiduplaan, mis toetab Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 rongireisijate arvu eesmärgi saavutamist (20 miljonit reisijat). 1 Töö tegemisel on sõiduplaani väljatöötamisel peamisteks partneriteks AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Raudtee, OÜ Rail Baltic Estonia, Edelaraudtee AS ning Transpordiamet, ühistranspordikeskused, kellega koostöös tuleb välja töötada sobilik põhisõiduplaan, mida töö valmimisel oleks võimalik kohe töösse panna. 3.1. Stsenaariumid: 3.1.1. Taristu 0-stsenaarium – plaanis olevaid taristu arendusi ja hankijaga kooskõlastatud reisirongi koosseisu arvesse võttes (s.o täiendavaid taristuinvesteeringuid ei tehta), mis liinidel, millise taktiga ja mis ulatuses rakendada taktipõhist sõiduplaani. 3.1.1.1. Tallinna pendelrongi ehk Ülemiste/Vesse-Balti jaam rakendamise võimalikkus 0-stsenaariumis ja vajalikud muudatused taristus pendelrongi realiseerimiseks. 3.1.2.Taristu muudatustega stsenaarium – pakub välja täiendavalt olulisemad investeeringud taristumuudatusteks (sh vajadusel tuvastada nii raudteetaristut, reisirongide tugitaristut, energiavarustus jmt.), millega saavutada maksimaalne efekt taktipõhise sõiduplaani rakendamisel. 3.1.2.1. Tallinna pendelrongi rakendamiseks vajaminevad muudatused taristus. 3.1.2.2. Muudatustega stsenaarium peab olema mõistlike investeeringutega teostatav, nt ei võta eeldust, et kiirused kasvavad üle 160 km/h. 3.2. Mõlemas stsenaariumis toob konsultant välja veel: 3.2.1.Optimaalse vajaliku veeremi koosseisu sõiduplaani realiseerimiseks, sh kas ja mis ulatuses on 2030+ vajadus teistsugune kui baasstsenaariumis on AS Eesti Liinirongid planeerinud (sh pendelrongi opereerimiseks). 3.2.2.Töö analüüsib võimalikke taristu kitsaskohtasid seoses hankijaga kooskõlastatud ASi Eesti Liinirongid depoo(de) asukohtadega, sh arvestades Rail Baltica ja Tallinna pendelrongi koosmõjuga. 3.2.3.Rail Baltica kohalike peatuste taktipõhise sõiduplaani koos vajamineva veeremiga. 3.2.4.Kasutatavad tehnoloogiad, millistel liinidel saab millise tehnoloogiaga (diisel/elekter) sõita, sh olemasolevate reisirongide elektrile ümberehitamise vajadus. Lisaks hinnang kasutatava veeremi ning taristu arengu koosmõjule. Nt, kui arvestada olemasolevat diiselrongide läbisõitu, vanust ja kasutamise intensiivsust, siis kas nende ümberehitamise eeldatavat maksumust arvestades on otstarbekas neid tulevikus elektrirongideks ümber ehitada? 3.2.4.1. töö ei analüüsi täpsemalt ega anna hinnangut muude alternatiivkütuste kasutamise osas. 3.2.5.Optimaalse reisirongi sõiduplaani potentsiaalsed mõjud kaubarongiliiklusele (kas tekitab kaubaveole kitsendusi). 3.2.6.Ettepanekud maakondliku bussitranspordi graafikute ja marsruutide muutmiseks koostöös ühistranspordikeskustega, et toetada bussidega rongiliiklusele ettevedu või vajadusel asendada rongiga teenindamiseks mitte optimaalseid sihtkohtasid bussidega. Sh tuua välja muudatuste efekt ühistranspordi reisijate arvule (rong ja buss). 3.2.7.Taktipõhise sõiduplaani tundlikkust seoses võimalike tehniliste riketega ja selle mõjule sõidugraafiku täitmisel. 3.2.8.Stsenaariumide rakendamise kulud rongiliiklusele võrreldes baasstsenaariumiga ja tuua välja selle potentsiaalne mõju ühistranspordi kasutajate kasvule (sh absoluutnumbris kui ka konkreetsemalt reisijaid/rong km). 3.2.8.1. Milline on optimaalne muudatuste/investeeringute järjekord, etapilisus. Kas mõni juba kavandatud olemasoleva raudtee arendamise investeering on taktipõhise sõiduplaani vaatest mittevajalik või ebaproportsionaalselt kulukas (nt kiiruse tõstmisega võidetakse mõnel lõigul x minutit, aga taktipõhise sõiduplaani vaatest pole see kriitiline investeering). 3.2.8.2. Kulu tuleb hinnata ka rongide opereerimisele ja toetuse vajadusele. 2 4. Analüüsis kasutatavad lähtematerjalid Pakkuja tagab kvaliteetselt teostatud töö arvestades Tellija poolt pakutud lähtematerjali. Täiendava info kogumise osas on info hankimine Pakkuja vastutus ning andmete puudumine või andmete kehv kvaliteet ei vabanda välja kehva tööd. 4.1. Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021-2028 4.2. Rail Baltica Operational Plan (plaanitavad väljumised, liiklusgraafiku põhimõtteline loogika), Transport Demand Model 2022 (täpsustatud reisijate prognoosid), Regional Impact Study 2022 (RB mõju hinnang kohalikule tasandile), kohalike peatuste kontseptsioon ja funktsionaalsused, mis antakse konsultandile RB Estonia poolt. 4.3. Olemasolevad sõidugraafikud, gtfs andmed, kõverate raadiused jmt ASilt Eesti Raudtee 4.4. Registriandmed (elu- ja töökohtade maatriks) jmt Transpordiametilt 4.5. Üleriigilise liikuvusuuringu tulemused 4.6. Ekspertarvamus täiendavate Tallinna raudteepeatuste – Fahle, Avala ja Kristiine – tasuvuse ning kasutatavuse kohta 5. Analüüsi seiramine, töökoosolekud ja esitlused 5.1. Analüüsi kulgu seirab juhtkomisjon, kuhu kuuluvad lisaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatele ka AS Eesti Raudtee, Transpordiameti, Rail Baltic Estonia ja Eesti Liinirongid AS’i esindajad. Muuhulgas kinnitab komisjon ülesannete täitmise tulemuste vastavuse analüüsi eesmärgipüstitusele ning annab vajadusel täiendavaid juhiseid ja selgitusi. 5.2. Analüüsi teostamise perioodil peab töövõtja läbi viima vähemalt kaks töörühma aruteluseminari osapooltega: 5.2.1.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 5.2.2.AS Eesti Raudtee 5.2.3.AS Operail 5.2.4.Transpordiamet 5.2.5.Eesti Liinirongid AS 5.2.6.Edelaraudtee AS 5.2.7.OÜ Rail Baltic Estonia 5.2.8.Analüüsiga seotud ÜTK-d (3.2.7) 5.3. Analüüsi teostamise perioodil peab töövõtja arvestama vähemalt järgnevate koosolekute ja esitluste vajadusega: 5.3.1.Avakoosolek – hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Avakoosolekul tutvustavad töövõtja ja tellija oma meeskondi. Tellija selgitab täiendavalt ootusi lähteülesande eesmärkide täitmisele ning töövõtja tutvustab uuringu läbiviimise metoodikat; 5.3.2.Igakuised vahekoosolekud vahetulemuste läbiarutamiseks. Täpne aeg lepitakse kokku avakoosolekul; 5.3.3.Lõppraporti üleandmise koosolek toimub vastavalt kokkulepitud ajakavale (p 7.1), mis võimaldab täita punkti 7.2 valmis lõpparuande esitamise tähtaega – töövõtja tutvustab analüüsi lõpptulemeid (lõppraport) ning tellija ning juhtkomisjoni (p 6.1) poolt tehakse omapoolsed märkused ja ettepanekud lõppraportile ning otsustatakse lõppraporti heakskiitmine või edastatakse täiendavad kommentaarid lõppraporti täiendamiseks 10 tööpäeva jooksul. Lisaks lõppraporti tutvustamisele juhtkomisjonis toimub põhitulemuste esitlemine kuni kahel korral kuni kolme kuu jooksul pärast lõppraporti 3  heakskiitmist, mille korraldab tellija, informeerides töövõtjat esitlusest vähemalt kümme tööpäeva ette. 5.4. Töökoosolekute ja esitluste tarbeks vajalikud materjalid valmistab ette töövõtja ning esitab need tellijale vähemalt 5 tööpäeva enne töökoosoleku või esitluse päeva. 6. Vaheraportite ja lõppraporti vormistamine ja esitamine 6.1. Töövõtja on kohustatud järgima pakkumuses esitatud ajakava ja kui ilmneb vajadus ajakava muutmiseks, siis tegema tellijale vastava ettepaneku. Töövõtja võib analüüsi läbiviimise ajakava muuta ainult tellija nõusolekul. 6.2. Töövõtja esitab vaheraporti(d) vastavalt pakkumuses esitatud ajakavale, mille alusel antakse üle ja võetakse vastu konkreetse vaheetapi tööd. 6.3. Töövõtja esitab lõpparuande projekti tellijale hiljemalt 7 kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist. Tellija esitab vajadusel parandus ja/või täiendusettepanekuid esitatud töö kohta. Töövõtja esitab lõppraporti kinnitamiseks hiljemalt 8 kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest. Lõppraporti üleandmise kohta vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. Lõppraport esitatakse tellijale eesti või inglise keeles elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc või .odf; andmed Excelis või muus eraldi kokkulepitud töödeldavas formaadis; kaardimaterjalid esitatakse gis programmi failidena) ja mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis elektroonsel meediakandjal ning kolmes eksemplaris paberkandjal. Lõppraport esitatakse tellijale koos kõigi taustmaterjalide, andmete ja infoga, mida analüüsi teostamiseks koguti või loodi, sealhulgas analüüsi tulemused ja kaardimaterjal või muud materjalid ja visualiseeringud. 6.3.1.Lõppraport peab muu hulgas peab sisaldama: 6.3.1.1. Kasutatud analüüsimetoodika ja terminoloogia kirjeldust; 6.3.1.2. Loetelu arvesse võetud lähteandmetest ja suundumustest, mille alusel analüüs on teostatud; 6.3.1.3. Stsenaariumite kirjeldusi ning alternatiivide võrdlust; 6.3.1.4. Võimalike rakendatavate meetmete kirjeldust ja analüüsi ning teostatud järeldusi; 6.3.1.5. Eesti- ja ingliskeelset kokkuvõtet. 4