Andres Valgerist Teie 11.05.2022
MTÜ Logistika ja Transiidi
Assotsiatsioon Meie 14.06.2022 nr 2-7/2022/3429
[email protected]
Sadama 25/4
10111, Tallinn
Vastus
Austatud Andres Valgerist
Oma pöördumises teete ettepaneku nii keskkonnaministrile kui ka majandus- ja taristuministrile
muuta Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike
ainete käitlemise korda, millega tuleks laiendada ankrualade arvu, kus laevade varustamine neile
vajamineva kütusega ehk punkerdamisega saaks toimuda. Toote välja, et muudatusega on võimalik
vähendada meresõiduohutuse ja keskkonnaga seotud riske, sest praegune kord on põhjustanud
olukorra, kus punkerdamine on koondunud peamiselt ühele ankrualale.
Selgitame, et 28.08.2021 jõustunud Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 Merel, Narva jõel ja Peipsi
järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord järgi piirati ankrualade arvu, kus tohib
punkerdamisega tegeleda 6 ankrualale. Nendeks ankrualadeks on Muuga J, Muuga L, Muuga K,
Muuga M, Tallinn G ja Tallinn E. Mereinfosüsteemi järgi teostati perioodil 28.08.2021-27.05.2022
(9 kuud) Eesti merealadel kokku 620 punkerdamist, millest 390 teostati ankrualal Tallinn G, 140
teostati ankrualal Tallinn E, 52 ankrualal Muuga K. Enne muudatuse jõustumist 2021. aastal
toimus 9 kuuga 249 punkerdamist ankrualal Muuga I (Aegna saare taga).
Muudatuse tulemusena tõesti on tänaseks selge, et punkerdamistegevus suuresti koondus
ankrualadele Tallinn G ja E (Kakumäe poolsaarest põhjas), sest ülejäänud ankrualad ei paku
piisavat kaitset erinevate ilmastikutingimuste eest. Lisaks on Transpordiamet ka juhtinud
tähelepanu tekkinud probleemile, kus punkerdamise koondumine peamiselt kolmele ankrualadele
tähendab, et laevad ei mahu ankrualadele ära. Tulemuseks on see, et ootel laevad teevad aega
parajaks väikesel käigul ankrualade läheduses ringe tehes või nad suunatakse teistele ankrualadele
ootele, et siis ankrukoha vabanemisel ankrualal, kus on lubatud punkerdamine, liikuda vastavale
ankrualale. Tõdeme, et selliste liikumiste tulemusena suurenevad riskid kokkupõrgete tekkimiseks
ning lisandub ka suurem keskkonna jalajälg.
Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuring, mis hõlmas veetranspordi reostusjuhtumite
analüüsi ja reostustõrje võimekuse hindamist aastatel 2012 – 2021, toob välja, et ankrualadelt
muust taustast oluliselt kõrgemat reostusjuhtumite kontsentratsiooni ei leitud. Tulemused ei
näidanud nagu võiks laevade ankurdamine või sellega seotud muud asjaolud oluliselt reostust
põhjustada, kuid seda ei saa siiski hooletu käitlemise korral välistada. Hooletu käitlemise
vältimiseks on nii rahvusvahelistes regulatsioonides (ISM code, ICS soovitused jpm) kui ka
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Veeseaduse määruses nr 51 kehtestatud konkreetsed nõuded reostuse vältimiseks. Nõuete täitmist
ning süsteemide toimimist auditeeritakse perioodiliselt sadamariigikontrollide raames (Ship Oil
Pollution Emergency Plan (SOPEP)) lisaks teostab täiendavat järelevalvet saasteainete laevalt
merre heitmise vältimise seisukohast Keskkonnaamet, mis puudutab nõudeid tulenevalt
veeseadusest.
Selgitame, et vastavalt HELCOM konventsioonile peab Eesti riik suutma koristada reostust
4,5 km²/24h. Maksimaalselt 6 tunni jooksul alates teate saamisest peab laev jõudma
sündmuskohale. Seega ei sõltu reostustõrje võimekus laevade arvust, mis läbivad Eesti merealasid
ega ka punkerdamiste arvust, mistõttu peab riigil olema tagatud reostustõrje võimekus ühel või
teisel viisil. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) leiab, et merendus on
oluline majandusharu sh laevanduse kütustega seotud tegevused. Hinnanguliselt võib seotud
ettevõtete käive ulatuda 352 – 700 miljoni euroni ning annab tööd nii punkerdajatele,
laevaagentidele, kindlustustele, kütuselaboritele, sadamatele, pukseerimisettevõtetele,
kütusterminalidele jpm, mis panustavad ka oluliselt riigi maksulaekumistesse. Siiski MKM leiab,
et teema vajab enne edasiliikumist laiemapõhjalist arutelu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
justiitsminister
majandus- ja taristuministri ülesannetes
Jaak Viilipus
625 6491
[email protected]
2 (2)