Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

DPS3 KÄRPLA-ALU 20149 KEHTNA-PÕLMA TEE RISTE (OR1300) JA VIADUKT (BR1300) Keskkonnamõju eelhinnang Transpordiamet 2022 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................... 4 1. Taust ja seadusandlikud aspektid ............................................................................... 5 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ................................................................ 6 2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ......................................................... 6 2.2 Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................ 9 2.3 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ....................................................................10 2.4 Tegevuse seos asjakohaste strateegilise planeerimise dokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ..................................................13 2.5 Ressursside kasutamine .....................................................................................15 2.6 Energiakasutus ...................................................................................................16 2.7 Tegevusega kaasnevad tegurid ..........................................................................16 2.8 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ................................................................17 2.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ......................17 2.10 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülesed mõjud, kliimamuutustest tulenevad ohud .......................................................................18 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond .............................................19 3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused......................................................................................................................19 3.2 Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ..19 3.3 MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME ..............................20 3.4 Natura 2000 võrgustiku alad ...............................................................................21 3.5 Kaitstavad loodusobjektid ...................................................................................21 3.6 Põhjavesi ja pinnavesi ........................................................................................22 3.7 Märgalad ja üleujutusohuga alad ........................................................................24 3.8 Pinnavormid ja pinnas.........................................................................................24 3.9 Metsad ja kõrghaljastus ......................................................................................25 3.10 Roheline võrgustik ..............................................................................................26 3.11 Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad ............................26 3.12 Väärtuslikud maastikud .......................................................................................27 3.13 Väärtuslik põllumajandusmaa .............................................................................27 3.14 Asustus ...............................................................................................................27 3.15 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon, vee- ja õhu kvaliteet ..................................................................................................................28 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ..........................................................................32 4.1 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas planeeritavate tegevustega ...........................................................................................33 2  4.2 Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed ............................................33 5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused .........................................................................36 Kasutatud kirjandus ..........................................................................................................38 3 Sissejuhatus Käesoleva eelhinnangu ülesandeks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses Kehtna vallas paikneva riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma km 5,05–5,77 riste (viadukt) rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta. Projekteeritava lõigu asukohas hakkab riigitee ristuma kavandatud Rail Balticu (edaspidi RB) trassiga. Käesoleva eelhinnangu aluseks on põhiprojektid „DPS 3 Kärpa–Alu. Ringtee nr 20149 Kehtna–Põlma (OR1300)” ja „20149 Kehtna-Põlma tee viadukt (Road Overpass BR1300)“ dokumendid, mis on koostatud projekti „Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks Pärnust Raplani” raames. Eelhinnangus käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mittealgatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. 4 1. Taust ja seadusandlikud aspektid Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1. KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt: • ületada mõjuala keskkonnataluvust; • põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; • seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1 punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6 lg 21). KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega2. Tee ehitamiseks tegevusloa andmine ei ole KeHJS § 6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine (välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning määruses nimetatud tegevuse või käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16 punkt 2). KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise juhendmaterjalist3. 1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 2 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11) 3 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend Keskkonnamõju hindamine | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 5 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus 2.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS Projekti eesmärk on lahendada riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma km-tel 5,05–5,77 ristumine kavandatud Rail Balticu raudteetrassiga (vt Joonis 2). Projekteeritav riigitee nr 20149 Kehtna– Põlma lõik km 5,05–5,77 (RB põhiprojekti mõistes tee OR1300) asub Rapla maakonnas Kehtna vallas (vt Joonis 1, Joonis 3 ja Joonis 4). Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt (BR1300). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega. Joonis 1. Projekteeritava teelõigu asukoht Maa-ameti kaardil4 Projekteeritav tee nr 20149 Kehtna–Põlma on riigitee, mis ühendab riigi tugimaanteid nr 15 Tallinn–Rapla–Türi ja nr 27 Rapla–Järvakandi–Kergu (vt Joonis 3). 4 Maa-amet, 2020 6 Joonis 2. Projekteeritava riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma ristumine kavandatud Rail Balticu raudteetrassiga Joonis 3. Projekteeritava riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma paiknemine teedevõrgustikus5 5 Maa-amet, 2020 7 Joonis 4. Projekteeritava riigitee 20149 viadukti pealtvaade ja ristlõige Kavandatud Rail Balticu trassi koridor (maakonnaplaneeringu trassilõik 16A) läbib Mälivere, Loone, Salutaguse, Urge ja Vilivere külasid. Kohila alevist möödub trassi koridor ida poolt, kulgedes Kohila alevi ja Prillimäe aleviku vahelt läbi. Trassi koridori laius on 350 m6. RB Rapla maakonnaplaneeringu7 alusel lahendatakse raudtee ristumised avalikult kasutatavate teedega eritasandilisena. Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel on 6 Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Kehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43; https://maakonnaplaneering.ee/120 . 7 Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Kehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43; https://maakonnaplaneering.ee/120 8 lähtutud eelkõige põhimõttest tagada liikumisvõimalused ning piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus, samuti on arvestatud liiklussagedust ning asustuse paiknemist. Eritasandilised lahendused (ehk risted) kavandatakse Kehtna valda 6 teega ristumisele. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks projekteeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. 2.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Projekteeritava riigitee lõigu alguses (kilometraaži suunas) on mõlemal pool teed põld ning teelõigu lõpus (kilometraaži suunas) metsatukk. Teeregistri andmetel on antud lõigus tegemist V klassi maanteega. Teeregistri andmetel on projekteeritaval lõigu teekatte laius 5,6–5,9 m. Tugipeenarde laius on 1,5 m ja mulde kogu laius 8,6–9,3 m. Projekteeritava lõigu ulatuses kehtib asulaväline kiirusrežiim, mis tähendab suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h. Projekteeritava lõigu ulatuses puudub jalgratta- ja jalgtee. Projekteeritaval lõigul olevad ristmikud ja mahasõidud ning nende andmed on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1. Projekteeritava kõrvalmaantee lõigul asuvad mahasõidud Tee Asukoht Mahasõidu kate Truubi olemasolu Mahasõidu otstarve kuuluvus põllu- ja metsamajandus; 5,094 vasakul eratee kruus truup puudub Kase tee, tee nr 2920172 Projekteeritava lõigul on parempoolne (kilometraaži suunas) külgkraav km 5,44–5,74. Km 5,746 on tee all raudbetoon truup diameetriga 1,0 m ja km 5,734 mahasõitude all on truup diameetriga 1,0 m. Olemasolevad kraavid on võsastunud ja taimestiku täis kasvanud. Olemasolev kraavide süsteem on toodud alloleval joonisel (Joonis 5). Joonis 5. Projekteeritava riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma kraavide süsteem Maa-ameti põhikaardi 9 Projektialale jäävad maaparanduse kuivendussüsteemid (vt täpsemalt ptk 3.6). Olemasolevad rajatised ja bussipeatused projekteeritaval lõigul puuduvad. Samuti puudub projekteeritaval lõgul valgustus. 2.3 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma lõigu km 5,05–5,77 ja viadukti plaanilahenduse projekteerimisel on lähtutud olemasolevast keskkonnast, olemasoleva tee asukohast, kavandatava Rail Balticu trassi asukohast ning enne põhiprojekti koostamist teostatud VE8 etapis koostatud lahendusest. Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt (BR1300). Planeeritava viadukti pealtvaade ja ristlõige on toodud Joonis 6 ja Joonis 7. Joonis 6. Projekteeritava riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma asendiplaan. 8 VE – value engineering, eesti keeles väärtusprojekteerimine 10 Joonis 7. Projekteeritava riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma ristlõige Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega. Projekti koosseisus on projekteeritud järgmised teelõigud ja mahasõidud: • 20149 Kehtna–Põlma tee (OR1300) – pikkus 725 m, katte laius 8,0-9,0 m; • Juurdepääsutee (OR130001) – pikkus 41 m, katte laius 3,5 m; • Juurdepääsutee (OR130002) – pikkus 38 m, katte laius 3,5 m; • Juurdepääsutee (OR130003) – pikkus 53 m, katte laius 3,9–4,9 m; • Juurdepääsutee (OR130004) – pikkus 20 m, katte laius 4 m; • Hooldustee (OR130007) – pikkus 243 m, katte laius 4.0 m, tagasipöördekoht; • Hooldustee (OR130008) – pikkus 365 m, katte laius 4.0 m, tagasipöördekoht. Projekteeritud on neli juurdepääsuteed. Juurdepääsutee OR130001 on projekteeritud mahasõiduks Aaduhansu kinnistule. Juurdepääsutee OR130002 on projekteeritud mahasõiduks Sepa kinnistule. Juurdepääsutee OR130003 on projekteeritud mahasõiduks kohalikule Kase teele (2920172). Juurdepääsutee OR130004 on projekteeritud mahasõiduks Risti kinnistule. Hooldustee OR130007 on projekteeritud Rail Baltica raudtee trassist vasakule poole ning Hooldustee OR130008 on paremale poole. Tegemist on kategooria I avaliku kasutusega hooldus- ja juurdepääsuteega, mis tagavad juurdepääsu raudteest vasakule ja paremale poole jäävale maa-aladele. Projekteeritaval lõigul olevad, likvideeritavad ja/või projekteeritavad mahasõidud koos lühikirjeldusega on toodud järgnevas tabelis (vt Tabel 2). Tabel 2. Projekteeritava teelõiguga seotud mahasõitude loetelu ja kirjeldus Asukoht Tüüp Märkus Kase tee mahasõit. Projekteeritud olemasoleva mahasõidu PK 51+06 (OR130003) Tüübita asukohale. Plaanikõvera raadiused 8.0 m. Katte laius 3.5 m. OR130003 PK 0+61 Väetiseküüni kinnistu mahasõit. Projekteeritav uus kinnistu Tüübita (OR130003-1) juurdepääs. Plaanikõvera raadiused 5 m. Katte laius 3.5 m. Aaduantsu kinnist mahasõit. Projekteeritud olemasoleva PK 51+12 (OR130001) Tüübita mahasõidu asukohta. Plaanikõvera raadius vasakul 8 m ja paremal 8 m. Katte laius 3.5 m. 11  OR130007 PK 0+22 Hooldustee mahasõit. Projekteeritud uus mahasõit hooldustee Tüübita (OR130007) tarbeks. Plaanikõvera raadiused 8.0 m. Katte laius 4,0 m. Hooldustee mahasõit. Projekteeritud olemasoleva PK 57+40 mahasõidu asukohta. Projekteeritud mahasõit hooldustee tarbeks ja Vasakpoolne (Hooldustee Tüübita kinnistule juurdepääsuks. Plaanikõvera raadiused 8.0 m. Katte mahasõit) (OR130008) laius 3.5 m. Risti kinnistu mahasõit. Projekteeritud olemasoleva OR130008 PK 0+20 Tüübita mahasõidu asukohta. Plaanikõvera raadius vasakul 5 m ja paremal 5 (OR130004) m. Katte laius 4,0 m. OR130008 PK 0+48 Kõrtsisoo kinnistu mahasõit. Projekteeritav kinnistu juurdepääs. Plaa Tüübita (OR130008-01) nikõvera raadiused 5 m. Katte laius 4,0 m. PK 57+40 Parempoolne Sepa kinnistu. Projekteeritud olemasoleva mahasõidu asukohta.. Tüübita (OR130002) Plaanikõvera raadius vasakul 5 m ja paremal 5 m. Katte laius 3.5 m. Riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma ristprofiil on projekteeritava lõigu ulatuses kavandatud 1+1 sõidurajaga vastavalt Maanteede projekteerimisnormides9 toodud IV klassi maantee parameetritele. Sõidurajad on ettenähtud laiusega 3,0 m, maantee katte laius viaduktil on 9,0 m. Tugipeenarde laius on üldjuhul 0,5 m, põrkepiirde korral 1,25 m. Tee on üldjuhul kavandatud kahepoolse põikkaldega 2,5%, viraaži10 lõikudes kuni 4%, tugipeenardele on ette nähtud põikkalle 4,0%. Hooldusteed on projekteeritud 4,0 m laiused kruuskattega ning ühepoolse põikkaldega 3,5%. Mahasõitude asfaltkattega osa laiuseks on projekteeritud 3,5 m, millele lisanduvad tugipeenrad 1,25 m ja 0,5 m. Asfalteeritud osa mahasõidu ulatuses on katte põikkalle muutuv. Lisaks on planeeritud viadukti alla kahele poole 5 meetri laiused loomapääsud. Projekti koosseisus jalgratta- ja jalgteid projekteeritud ei ole. Pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud vajaliku puhta kõrgusgabariidi 7,02 m tagamise vajadusest kavandatud Rail Balticu raudtee kohal, kavandatud raudteed ületava viadukti konstruktsiooni paksusest ning varem projekteeritud tee pikiprofiilist tee kõrguslikul sidumisel. Ühtlasi on lähtutud projekteerimise käigus kokkulepitud tingimusest, et viadukti pealesõitude pikikalle ei tohiks ületada 3,5%. Hooldusteede projekteerimisel on arvestatud olemasoleva maapinna profiiliga, millest on tee profiil kavandatud mõnevõrra kõrgemale. Lisaks on arvestatud eesvoolude kõrguste ning pinnavee äravoolu tagamise võimalustega. et tagada teekonstruktsioonile vajaliku niiskusrežiim. Mahasõitude, juurdepääsuteede ja hooldustee ristumisel kõrvalmaanteega on arvestatud maantee kõrgusliku tasemega ning sellega, et mahasõidu asfaltkatte ulatuses olek tagatud laugem pikikalle maksimaalselt 2,5%, kruuskattega osal maksimaalselt 4,0%. Arvestades olemasoleva maastikuga ja projekteeritavate teede profiilidega ning olemasolevate maaparandussüsteemide olemasoluga on uued külgkraavid. Projekteeritava lõigu lõppu on ette nähtud vasakpoolne külgkraav PK 51+08 – 53+46 ja PK 54+03 – 57+37. Projekteeritud kraavid tagavad teedele vajaliku niiskusrežiimi ja olemasolevate maaparandussüsteemide toimimise. Tabel 3. Projekteeritud truubid 9 eRT: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf# 10 sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle 12  Asukoht Truubi Plasttruubi Valgala Tee indeks Truubi läbimõõt rõngasjäikus pindala Valiku põhimõte indeks PK d SN A [ha] OR1300 CU130003 57+50 1000 8 1,1 põhitee mahasõidu truup >8 m OR130004 CU130002 0+09 1000 8 1,1 mahasõidu truup >8 m OR130008-1 CU130001 0+08 1000 8 1,1 mahasõidu truup >8 m OR130008 CU130004 0+12 400 8 0,16 mahasõidu truup >8 m Projekteeritud truupide otsad on ette nähtud kindlustada 12-15 cm suuruste munakividega betoonalusel (C16/20) ja NGS 4 profiili geotekstiilil tüüpjoonisel toodud ulatuses. Ehitatakse täitepinnasest muldkeha. Ehitatakse teekatend, mis hõlmab killustikaluse, asfaltkatte ja tugipeenarde ehitamist ning äärekivide paigaldamist. Teele rajatakse liiklusmärgid, teekattemärgistus, tähispostid ning põrkepiire. Enne kaevetööde algust peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdajad ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava tehnorajatise kaitsevööndis. Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle Transpordiameti ja Kehtna Vallavalitsusega. Kuna projektlahendusega jääb projekteeritav Kehtna–Põlma tee lõik olemasolevale trassile, tuleb ehitamise ajaks rajada ajutised ümbersõiduteed. Projekti koosseisu kuuluvad juurdepääsuteed ja mahasõidud saab välja ehitada ilma teed liiklusele sulgemata, rakendades seejuures sobilikke ehitusaegseid liiklusskeeme. Töövõtjal tuleb arvestada, et ehitusperioodi ajal tuleb tagada pidev juurdepääs projektiala lõigul riigiteega ristuvatele teistele kinnistutele, juurdepääsudele ja teedele. Riste rajatiste (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad) võõrandatakse. Põhiprojekti alusel koostatakse krundijaotuskava, millega määratakse võõrandatava maa ulatus. Kui ehitusprojekt on valmis, siis koostatakse selle põhjal krundijaotuskava, millega määratakse võõrandatava maa ulatus. Väljaspool riste alla jäävat maad teostavad ehitustööd (nt kraavide puhastamine, puude raie nähtavusala tagamiseks vms) erakinnistutel tuleb enne ehitustööde algust maaomanikega kooskõlastada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud ehitustöid erakinnistul teostada. 2.4 TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISE PLANEERIMISE DOKUMENTIDEGA NING LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA 2.4.1 MAAKONNAPLANEERINGUD • Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”. Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail Balticu raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Balticu raudtee trassi koridorile Rapla maakonnas. Minister kehtestas lisaks 13.02.2018 Harju ja Pärnu maakonna osas maakonnaplaneeringud raudtee trassi 13 koridori asukoha määramiseks. Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud. Planeeritud trassikoridori pikkus Rapla maakonnas on 55 km ja see kulgeb läbi kolme kohaliku omavalitsuse territooriumi: Kohila vald, Rapla vald ja Kehtna vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees. Raudtee on kavandatud reisirongidele projektkiirusega kuni 249 km/h. Kaubarongide projektkiirus on kuni 120 km/h. Rahvusvahelise reisirongi peatus on planeeritud Raplasse. Planeeringuga on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks. • Rapla maakonnaplaneering 2030+ ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80 kehtestati Rapla maakonnaplaneering 2030+. Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ koostamisel on arvestatud Rapla maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”. Maakonnaplaneeringu peamised eesmärgid on: 1) toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; 2) tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. 2.4.2 ÜLDPLANEERING Kehtna vallas kehtib hetkel kaks varem koostatud üldplaneeringut (ÜP): Kehtna valla üldplaneering (kehtestatud Kehtna Vallavolikogu 16.06.2009 määrusega nr 73) ja Järvakandi valla üldplaneering (kehtestatud Järvakandi Vallavolikogu 04.11.2009 otsusega nr 29). Endiste valdade ÜP-dest on käsitletaval projektil puutumus ainult endise Kehtna valla ÜP-ga Kehtiva Kehtna valla üldplaneeringu kohaselt on üks valla ruumilise arengu põhimõtte logistiliselt soodsa asukoha tõhusam ärakasutamine. Hea asukoht eelisarenguga transpordisoonte Via Baltica, GreenWay ja võimaliku Rail Baltica arenduspiirkonnas, mis loob head ühendusvõimalused riiklikult oluliste keskuste Tallinna ja Pärnuga ning võimaldab laiendada ettevõtlusalast koostööd ning tööjõu liikumist. Samuti on oluline koostöö teenuste sektori ja kultuuriliste tegevuste arendamisel. Seega on projektiga kavandatud riste üldplaneeringu kohane. Kehtna Vallavolikogu algatas 21.11.2018 otsusega nr 69 uue Kehtna valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise. Kehtna valla üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Vastavalt 08.06.2019 sõlmitud ühiste kavatsuste protokollile koostavad Kehtna vald ja Rapla vald valdade üldplaneeringud koostöös. Leitud on ühised konsultandid ning üldplaneeringute 14 koostamine toimub sünkroniseeritult. Lõpptulemusena koostatakse kummalegi vallale eraldi üldplaneeringu dokument. Keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) viiakse läbi ühiselt mõlema valla kohta. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad 2009. aastal kehtestatud Kehtna valla üldplaneering ja 2009. aastal kehtestatud Järvakandi valla üldplaneering. Kuna projekteeritud riste on seotud Rail Balticu raudteetrassiga, siis ei ole see vastuolus kehtiva Kehtna valla üldplaneeringuga. Lähtuvalt kehtivatest maakonnaplaneeringutest arvestatakse koostatavas üldplaneeringus Rail Balticu raudteetrassi asukohaga. 2.4.3 DETAILPLANEERINGUD PIIRKONNAS Kehtestatud või koostamisel olevad detailplaneeringud projektipiirkonnas puuduvad. 2.4.4 ARENGUDOKUMENDID • Kehtna valla arengukava aastateks 2019-202311 Kehtna valla arengukava aastateks 2019- 2023 on Kehtna valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Kavandatav tegevus on seotud arengu eesmärgiga: majanduskeskkond. Tegevused eesmärgi täitmiseks, mis on seotud Rail Balticu ja kavandatava ristega: • Valda läbiva ühistranspordi ja vallasisese transpordi logistika väljatöötamine ja rakendamine. • Korrastada bussijaamad ja lahendada need ühtse kujundusega. • Koostada suuremate asulate (eelkõige Kehtna, Järvakandi, Kaerepere) liikluskorraldusplaanid. • Raplamaa arengustrateegia 2035+ Dokumendis on strateegiline eesmärk 13: Maakonna hea ligipääsetavus ja aeg-ruumiliste vahemaade vähenemine läbi heatasemelise transporditaristu ja kiirete välisühenduste. Tegevussuund 13.1: Kaasaegse ja piisava läbilaskevõimega transporditaristu väljaarendamine. 2.5 RESSURSSIDE KASUTAMINE Tee, sh muldkeha ehitus, on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Põhiprojektis on välja toodud arvutuslikud mahud ettevalmistavate tööde, mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning maastikukujundustööde kohta. Teed ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st. Käesoleval ajal ei ole täpsemalt teada, millisest karjäärist hangitakse materjali konkreetse objekti ehituseks, kuna see sõltub ehitushanke võitja majanduslikest kaalutlustest. Kaevandamisloa 11 Kehtestaud Kehtna Vallavolikogu 17.10.2018 otsusega nr 30; 15 andmisel on läbi viidud KMH või antud KMH eelhinnang, mille käigus on hinnatud karjääri avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõjusid. Olulised negatiivsed keskkonnamõjud on asjakohaste meetmetega välditud või leevendatud, seega ei saa mõju pidada oluliseks. Pärast riste valmimist on vajalik teede ja rajatiste hooldamine. Hooldustöödega tuleb tagada tee seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele12. Ehitiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. 2.6 ENERGIAKASUTUS Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) tee-ehitusmasinad, hiljem kulub kütust masinatele, mis tegelevad tee hooldustöödega. Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad ning jätkuvad sarnaselt olemasolevale olukorrale. 2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID Kavandatava tegevusega ei nähta ette heidet vette (veekogudesse), v.a sademevee ärajuhtimine piirkonna äravoolukraavidesse. Kuna piirkonna sademevesi on eeldatavalt puhas (olulised saastajajad piirkonnas puuduvad), siis ei kaasne sellega olulist negatiivset keskkonnamõju. Arvestades, et olemasoleval teel on külgkraav, siis on projekteeritud riigiteele ka uus külgkraav et tagada süsteemide toimimine. Projektis nähakse ette olemasolevate kraavide puhastus ja vanade truupide vahetus. Projekteeritud kraavilõigud tagavad pinnavee äravoolu. Vahetult projektiala alguses ristub kõrvalmaantee Raikküla ojaga (keskkonnaregistri kood VEE1110700). Tegemist peakraaviga, mille valgala on 29,6 km2. Mõju Raikküla oja veekeskkonnale ja vee-elustikule avaldub ehitusaegselt seoses töödega ojas (truupide paigaldamine) ja selle kallastel. Peamine mõjuallikas on ehitustööde käigus tekkiv heljum. Ehitusega seotud tegevused toimuvad veekaitsevööndis, seega tuleb arvesse võtta sellest tulenevaid piiranguid. Müra võib kaasneda ehitusperioodil (müratase sõltub ehitustehnoloogiast ja kasutatavatest ehitusmasinatest), kuid see ei erine tavapärasest ehitusmürast. Ehitamine põhjustab tavaelust kõrgemat mürataset, mis on ajutine ja mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist vibratsiooni (sõltub ehitustehnoloogiast). Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmebaasi kohaselt oli aastal 2018 liiklussagedus nimetatud riigimaanteel 615 a/ööpäevas. Prognoositav liiklus aastal 2043 on 757 a/ööp. Viaduktil tõstetakse riigitee ca 7 meetri kõrgusele ja seega müra olukord muutub. Raudteemüra hindamiseks viidi RB maakonnaplaneeringute KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi modelleerimine, kus leiti, et müra normväärtuste ületamisi võib esineda 200–250 m kaugusel raudteest. Modelleerimise tulemusel on määratud müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkked, muldvallid või kombineeritud lahendused)13. Käesolev projektiala ei ole määratud müra leevendusvajadusega alana (vt täpsemalt ptk 3.15.2). 12 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud majandus- ja taristuministri 2015.a määrusega nr 92 (RT I, 02.11.2018, 3) 13 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 16 Ehitus- ja kasutusperioodil ei kaasne kavandatava tegevusega valgusreostust ega soojuse, kiirguse ja lõhna heidet keskkonda. 2.8 TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE Projekti elluviimisel tekivad pinnasejäätmed. Suur osa tekkivatest jäätmetest on taaskasutatavad. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. Objektil üle jääva ehituseks kõlbmatu pinnase peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduse ja maapõueseaduse nõuetele. Olemasolevate mullete laienduste alla jääv kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses. Kuna olemasolevate teede kindlustamata peenrad on osaliselt rohtu kasvanud, on nende kaevamise maht üldjuhul arvestatud sobimatu pinnase mahuga kokku. Objektil ülejääva pinnase maht on ca 13 550 m³. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina, planeerida see teemaa-alal rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale. Rekultiveeritavate alade vertikaalplaneerimisel tuleb jälgida, et ala kalle oleks veeviimarite ja kraavide suunas. Projektialal kasvavad puud ja võsa eemaldatakse ehitustööde ettevalmistavas etapis. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Töövõtjal tuleb korraldada teemaalt saadava puitmaterjali ning vajadusel ka erakinnistutelt raie tulemusena saadava puitmaterjali, mida omanik ei soovi, üleandmine utiliseerimiseks või küttepuuks. Muude jäätmete ehitusaegsed (ajutised) kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Ohtlike jäätmete teke on tõenäoliselt minimaalne ja võib peamiselt kaasneda avariiolukorras, kui ehitusmasinatest võib lekkida kütist või määrdeaimeid. Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki. 2.9 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS Kavandatava tegevuse eesmärk on lahendada riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma ristumine kavandatud Rail Balticu raudteetrassiga. Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt (BR1300). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega. Kahetasandiline ristumine välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega. Samuti on projekteeritava ristumise piirkonnas piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele. Projektiga ei kavandata selliseid objekte ega tegevusi, mis võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike 17 kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse. 2.10 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT, PIIRIÜLESED MÕJUD, KLIIMAMUUTUSTEST TULENEVAD OHUD Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/katastroofe. Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega piiriülest mõju ei ole. Kavandatud Rail Balticu raudtee trass ristub riigiteega nr 20149 Kehtna–Põlma. Ristumisele projekteeritakse kahetasandiline ülesõit (viadukt). Kahetasandiline ristumine välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega (sh ohtlikke kemikaale vedavate kaubarongidega) ning sellega ka suurõnnetused ja nendega kaasneda võivad katastroofilised tagajärjed. Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu tõenäoliselt ei esine. 18 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI PLANEERITAVAD TEGEVUSED Projekteeritav riste asub transpordimaal (20149 Kehtna–Põlma tee, KÜ 65403:001:0990). Projekteeritav teelõik külgneb metsa- ja rohumaaga (sihtotstarve maatulundusmaa). Teelõiguga külgnevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud: Kõrtsi (KÜ 65403:001:00751), Risti (KÜ 65403.001:0081), Sepa (KÜ 29202:005:1234); Kõrtsisoo (KÜ 66801:001:0539); Aaduantsu (KÜ 29202:005:1551) ja Väetiseküüni (KÜ 29202:005:1288). Tee ehitamine on kavandatud Transpordiamet poolt, mis on riigiteede ehituse ning hoolduse eest vastutav asutus. Nõuded projekti koostamisele on esitatud ka RB poolt. Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Osaliselt on riste rajatised (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) projekteeritud maatulundusmaale. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa transpordimaaks. Pärast riste valmimist jätkub kõrvalmaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav RB raudtee. Muutused maakasutuses on vältimatud ning mõjusid hinnati RB maakonnaplaneeringute KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks projekteeritakse uued juurdepääsu- ja hooldusteed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga (vt täpsemalt ptk 2.3). Projekteerimisel ja ehitustöödel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida tegevus mõjutaks, projekteeritaval teelõigul puuduvad. Ehituse ajal tagatakse jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiameti ja kohaliku omavalitsusega. Kirjeldatud tegevuste mõju on lühiajaline ning eesmärgipärane. Tegemist on hajaasustusega (liikluskoormus on minimaalne), seega ei saa mõju pidada oluliseks. 3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel asub projektiala vahetus läheduses Hiienurme turbamaardla (registrikaart nr 605) (vt Joonis 8). Ehituseks vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Seega negatiivne mõju maavaradele, nende omadustele ja taastumisvõimele puudub. 19 Joonis 8. Maa-ameti maardlate kaardirakendus, Hiienurme turbamaardla tähistatud viirutusega Projektiga nähakse ette praeguse maakasutuse sihtotstarbe osaline muutmine: riste rajatiste (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad) võõrandatakse ja maatulundusmaa sihtotstarve muudetakse transpordimaaks. Põhiprojekti alusel koostatakse krundijaotuskava, millega määratakse võõrandatava maa ulatus. Tegevuse realiseerimisega kaasneb senise maakasutuse mõningane muutus (intensiivistub mõnevõrra, peamiselt viadukti rajamisega), kuid ei kaasne maa hülgamist, vähenemist, killustamist ega maakasutuse takistamist. Maakasutuse killustamine ja takistamine võib kaasneda RB raudtee rajamisega. Kavandatava RB raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel. Mõju mullastikule/pinnasele on lokaalne (seotud otsese ehitustegevusega) ja jääb mitteolulisele tasemele. Kavandatav tegevus ei põhjusta märkimisväärset reostumise riski. Oluline mõju põhjaveele puudub, kui ehituse käigus kasutatakse töökorras ehitusmasinaid. Projekti realiseerimine ei avalda olulist negatiivset mõju piirkonna looduslikule mitmekesisusele, sh loomastikule ja taimestikule, sest tegemist on olemasoleva teega. Kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi looduslike kalavarude ja ulukite kasutuses 3.3 MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest on seotud ehitustegevusega ja jäävad projektiala piiridesse. Tegemist on olemasoleva maanteega ning valdavalt maatulundusmaadega. Teelõigule on projekteeritud viadukt Rail Balticu trassi ületamiseks (B1300) ning tee teljegeomeetriat on parandatud ja viidud see vastavusse normidega. Tee ja rajatiste ehitusaegseid mõjusid kohalikele elanikele (eelkõige müra), pinnasele, pinna- ja põhjaveele (reostusoht) on võimalik vältida või minimeerida järgides meetmeid ebasoodsa mõju ära hoidmiseks (vt ptk 3.15 ja 4.2). 20 Vahetult projektiala alguses ristub riigitee Raikküla ojaga (keskkonnaregistri kood VEE1110700). Tee ehitusega seotud tegevused asuvad kaitsevööndite sees ning arvestada tuleb veekogu kaitsevööndites kehtivate piirangutega. Raikküla oja veekeskkond võib olla mõjutatud ehitusaegselt seoses töödega ojas (truupide paigaldamine) ja selle kallastel. Mõju avaldub eelkõige heljumi tekke ja leviku näol. Mõju leevendamiseks on ehitusaegselt vaja rakendada veekaitsemeetmeid (vt ptk 4.2). Veekaitsemeetmete rakendamine aitab leevendada ka võimalikku olulist mõju Raikküla oja vee-elustikule (kahepaiksetele, kaladele, veeselgrootutele). Raikküla oja riste ehitusperioodil tuleb töötsoonist allavoolu tagada vooluveekogu ökoloogiline miinimumvooluhulk, et säilitada vee-elustiku elutingimused. Kui veevool täielikult sulgeda, siis võib vee-elustik teatud lõikudes kuivale jääda ja hukkuda ning sellega võib osadele liikidele kaasneda lokaalselt oluline negatiivne mõju. Mõju on eeldatavalt pöörduv, st veevoolu taastumisel vee-elustiku seisund taastub, kuid asjakohane on nende mõjude teket ennetada. Raikküla oja on III kategooria kaitsealuse liigi saarma elupaik (vt ptk 3.5). Veekogude kallastel on sageli koprapesad. Kuigi kobras on Eestis jahiuluk (küttimine lubatud 01.08–15.04), ei ole siiski eetiline tema pesa hävitada, kui seal on väikesed pojad. Projektialale jäävad maaparanduse kuivendussüsteemid ning olemasoleval teel on külgkraav. Seetõttu on projekteeritud uued külgkraavid, et tagada süsteemide toimimine (vt täpsemalt ptk 2.3). Projekti elluviimisega ei halvene keskkonna vastupanuvõime. Ei ole teada mõjusid, mis põhjustaksid keskkonna vastupanuvõime vähenemist. Kavandatud RB raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel. 3.4 NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Projektialale lähimad Natura 2000 alad on: Salavalge–Tõrasoo loodusala (EE002031414), mis asub projektialast ca 6,5 km kaugusel edelas ning Kõnnumaa loodusala (EE0020325) ja Kõnnumaa-Väätsa linnuala (EE0020341), mis asuvad ca 8 km kaugusel idas. Eelhinnangu käigus ei tuvastatud kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid, mis võiksid ulatuda sellisele kaugusele. Nimetatud kaitstavad alad asuvad projektialast piisavas kauguses ning teelõigu ehitamine ei mõjuta Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade terviklikkust, kaitse-eesmärke ega muid väärtusi. 3.5 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Keskkonnaregistri15 andmetel ei asu projektialal ja selle läheduses kaitstavaid alasid ega kaitsealuste liikide elupaiku/kasvukohti. Keskkonnaregistri andmetel on lähimad kaitsealad Lellapera põlispuud KLO1200361 ja Kuningapalu KLO120395. Lähimad kaitstava looduse üksikobjektid on Lellapera põlispuud KLO1200361 ja Kuningapalu KLO120395. Lähim kaitstava liigi elupaik on ca 1,0 km kaugusel põhjas asuv III kaitsekategooria liigi rabakonn (Rana arvalis) elupaik. Elupaik asub teelõigust piisavalt kaugel, et võib välistada olulise negatiivse mõju avaldumise kaitstavale liigile. 14 Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala rahvusvaheline kood. 15 Keskkonnaregister 23.08.2020. 21 Kavandataval tegevusel puudub mõju eelnimetatud kaitstavatele loodusobjektidele. Projektiala läänepoolsesse serva jääv Raikküla oja on oluliseks elupaigaks saarmale (III kaitsekategooria). Projektlahendus näeb riste rajamisel ette Raikküla oja vana truubi asendamise uuega. Täiendava truubi rajamine on vajalik juurdepääsu tagamiseks Risti maaüksusele (65403:001:0081). See tähendab ehitustööde tegemist veekogus ja selle veekaitsevööndis. Veekaitsevööndisse ulatub väike osa projekteeritavast hooldusteest OR130008, eelnimetatud juurdepääsutee ning juurdepääsutee Haapsalu maaüksusele (29301:001:0441). Saarmale võib olla oluline otsene ehitusaegne häiring vooluveekogu riste piirkonnas, kuid see on mööduv. Kaudne mõju saarmale võib avalduda veekvaliteedi kaudu, mis mõjutab saarma elukeskkonda ja tema toiduobjekte (kahepaiksed, kalad, veeselgrootud). Olulise mõju leevendamiseks tuleb Raikküla ojaga ristumisel ehitusaegselt rakendada liigikaitse ja veekaitse meetmeid (vt ptk 4.2). Kasutusetapis ei ole olulist mõju saarmale ja tema elukeskkonnale ette näha. 3.6 PÕHJAVESI JA PINNAVESI Projektipiirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud (vt Joonis 9). Rapla maakonnaplaneeringu16 järgi asub projektiala kaitsmata põhjaveega alal. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel17 (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Ehitusmaavarade ja kasvupinnase ajutine (ehitusaegne) ladustamine põhjaveereostust eeldatavalt ei põhjusta, sest ladustatavad materjalid ei ole reostunud. 16 Rapla maakonnaplaneering 2030+. 2018. 17 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine. 22 Joonis 9. Põhjavee kaitstuse kaart, projektiala asukoht on märgitud sinise täpiga (aluskaart: Maa-amet, 2020) Olemasolevad kraavid on projekteeritaval teelõigul vasakul pool km-l 5,44–5,74. Projekteeritaval teelõigul km 5,746 asub raudbetoonist truup diameetriga 1,0 m ja km 5,734 on mahasõitude all truup diameetriga 1,0 m. Olemasolevad kraavid on võsastunud ja taimestikku täis kasvanud. Veerikkal ajal võib põhjaveetase ulatuda maapinnani. Põhjavee liikumine toimub lääne suunas, Raikküla-Järvakandi peakraavi suunas, mis kulgeb ca 400 m läänes18. Riigiteega nr 20149 Kehtna–Põlma piirnevad maaparandussüsteemid (vt Joonis 10): • Lellapere 3, maaparandussüsteemi kood 5111070020020; • Lellapere 4, maaparandussüsteemi kood 5111070020050; • Põlma 3, maaparandussüsteemi kood 5111070020120; • Raikküla oja, maaparandussüsteemi kood 5111070020000. Joonis 10. Maaparandussüsteemid projektiala piirkonnas19 Vahetult projektiala alguses ristub riigitee Raikküla ojaga (keskkonnaregistri kood VEE1110700). Tegemist peakraaviga mille valgala on 29,6 km2. Tee ehitusega seotud tegevused asuvad kaitsevööndite sees. Sellel vooluveekogul on 4 m laiune kallasrada ja 10 meetri laiune veekaitsevöönd. Seega tuleb arvestada veekogu kaitsevööndites kehtivate piirangutega. 18 Rail Baltic Estonia. Ehitusgeoloogilised uuringud rajatiste eelprojektide koostamiseks Lõik GL-9. 2017. 19 Maa-amet, 2020 23 Maaparandussüsteemid kõrvalmaantee maantee nr 20149 Kehtna-Põlma ja rajatava Rail Baltic raudtee piirkonnas on ette nähtud ümber ehitada mahus, et oleks tagatud nende toimivus ka peale raudtee ehitust. Selleks on paralleelselt uue maantee 20149 muldega ette nähtud rajada ühenduskraav Lellapere 3 maaparanduslikust eesvoolust kuni Raikküla ojani (riiklik eesvool). Tee ja raudtee alla jäävad põlludrenaazi torustikud likvideeritakse ja projektiga haaratud ala piirkonda suubuvad dreenid ühendatakse paralleelselt raudteega rajatava kraaviga. Arvestades olemasoleva maastikuga projekteeritavate teede profiilidega ning olemasolevate maaparandussüsteemide olemasoluga on projekteeritud uued külgkraavid. Projektis nähakse ette olemasolevate kraavide puhastus ja vanade truupide vahetus. Keskkonnaregistri andmetel asuvad lähimad puurkaevud projektialast ca 300 m kaugusel läänes (keskkonnaregistri koodid PRK0009832) ja ca 650 m kaugusel põhjas (keskkonnaregistri koodid PRK0009831). Puurkaevud asuvad projektialast piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevude seisundit. Riste läheduses on järgmised hoonestatud kinnistud: Kõrtsi (65403:001:0751), Kiviristi (65403:001:0094) ja Kase (29202:005:0008). Keskkonnaregistri andmetel ei asu majapidamiste juures puurkaeve, seega võib eeldada et seal on salvkaeve (või registreerimata puurkaeve). Projekti raames ei rajata uusi olemasolevatest sügavamaid kraave, seega ei ole ette näha mõju avaldumist lähedalasuvate salvkaevude veetasemele. RB raudtee projekteerimisel kaardistatakse raudteetrassi mõjualale jäävad puur- ja salvkaevud ning hinnatakse raudteetrassi rajamise võimalikku mõju nende veekvaliteedile ja -tasemele. AS Maves on hinnanud20, et liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas, käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autost/ööpäevas. Aasta 2018 liiklussagedused on võetud teeregistri andmebaasist. Käsitletava riigimaantee liiklussagedus oli 612 autot/ööpäevas. Seega on liiklussagedus oluliselt väiksem kui 15 000 autot/ööpäevas ning puudub vajadus sademevee käitlemiseks. Sademevee käitlusel lähtuda Veeseaduse § 129 toodud nõuetest. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist ning maaparandussüsteemide toimimise halvendamist ehitustegevuse tõttu. Tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide edasine toimimine. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika hoitakse korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks veekaitsevööndis. 3.7 MÄRGALAD JA ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD Projekti piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava tegevuse mõju neile puudub. 3.8 PINNAVORMID JA PINNAS Projektiala paikneb Harju lavamaa lõunaosas, kus reljeef on kergelt lainjas. Maapinna absoluutkõrgused muutuvad silla läheduses vahemikus 54,3…55,15 m. Olemasoleva 20https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/eksperthinnang_Transpordiameti_sademevee_valjalaskudele_16.1 2.2019.pdf 24 maantee pealispind asub absoluutkõrgusel 55,3…55,9 m. Pinnakatte paksus on >10 m ja see koosneb valdavalt moreensest pinnasest. Aluspõhjaks on Siluri ajastu Raikküla lademe mergel ja savikas lubjakivi. Veerikkal ajal võib rajatist ümbritseval alal põhjaveetase ulatuda maapinnani. Põhjavee liikumine toimub lääne suunas, Raikküla-Järvakandi peakraavi suunas, mis kulgeb ca 400 m läänes21. Kavandatav tegevus tundlikke pinnavorme ei mõjuta, sest neid projektipiirkonnas ei ole. Projektipiirkonnas esinevad valdavalt väga õhuke ja õhuke madalsoomuld (M’, M") ning sügav madalsoomuld (M'"). Võib esineda ka leostunud gleimulda (Go), rähkset gleimulda (Gk) ja gleistunud leostunud mulda (Kog) (vt Joonis 11). Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Kasvupinnas taaskasutatakse kogu mahus nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. Joonis 11. Mullastik (Maa-amet, 2020) 3.9 METSAD JA KÕRGHALJASTUS Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse projektialal kasvavad puud ja võsa. Projekti elluviimiseks vajalikud raied tee servas olulist negatiivset mõju ei põhjusta. Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mida ehitus võib mõjutada. 21 Rail Baltic Estonia. Ehitusgeoloogilised uuringud rajatiste eelprojektide koostamiseks Lõik GL-9. 2017. 25 Metsad on mõjutatud olemasolevast teedest, kuivendusvõrgust ning põllumajandusmaastikust. Lähim vääriselupaiga tunnustele vastav metsaala VEP nr 206885 asub ligikaudu 3,3 km kaugusel kagus. Tegevus ei mõjuta sealseid väärtusi. Elupaikade sidususe säilitamiseks tuleb ehitustööde ettevalmistavas etapis säilitada maksimaalselt metsakooslusi ja vältida otsese vajaduseta puude raiet. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal tuleb teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. aprillist kuni 31. juulini. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. 3.10 ROHELINE VÕRGUSTIK Rapla maakonnaplaneeringu22 ja kehtiva Kehtna valla üldplaneeringu järgi ei asu projektiala rohevõrgustiku alal (vt Joonis 12). Teelõigu ümberehitamine ei mõjuta rohevõrgustiku toimimist, sest projektialal ja selle ümbruses rohevõrgustikku ei ole. 3.11 KULTUURIMÄLESTISED, MILJÖÖ- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele, ei ole projektialal ja selle vahetus läheduses kultuurimälestisi. Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendusele kohaselt, ei ole projektialal ja selle vahetus läheduses pärandkultuuriobjekte. Lähimaks objektiks on Põlma kõrts kaugusega projektialast 450 meetrit. Kehtna valla üldplaneeringu kohaselt ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses miljööväärtuslikke alasid. Samuti puuduvad projektipiirkonnas teadaolevad arheoloogilise väärtusega alad. Lähim kultuurimälestis asub ca 500 m kaugusel läänes (kinnismälestis "Järvakandi tuuleveski", registrinumber 15297). RB maakonnaplaneeringu KSH raames läbi viidud arheoloogiaväärtuste uuringuga ei leitud täiendavaid tähelepanu vajavaid objekte projektiala piirkonnas23. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest24, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. Eeltoodut arvestades ei mõjuta kavandatav tegevus kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ning miljöö- või arheoloogilise väärtusega alasid. 22 Rapla maakonnaplaneering 2030+. 2018. 23 Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. 24 Muinsuskaitseseaduse § 31 (RT I, 19.03.2019, 13). 26 3.12 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ kaardi “Loodus ja kultuuriväärtused“ järgi ei asu projektiala väärtusliku maastikuna määratletud alal, seega mõjud väärtuslikele maastikele puuduvad. 3.13 VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringu kaardi “Loodus ja kultuuriväärtused„ järgi ei asu projektiala väärtuslikul põllumajandusmaal. Kavandatav teelõik paikneb peamiselt transpordimaal, aga külgneb maatulundusmaaga. Kuna tegemist ei ole väärtusliku põllumajandusmaaga, siis ei mõjuta teelõigu ümberehitamine väärtusliku põllumajandusmaa kasutamist. Joonis 12. Väljavõte Rapla maakonnaplaneeringu kaardist “Loodus ja kultuuriväärtused“25, projektiala asukoht on märgitud sinise ringiga 3.14 ASUSTUS Riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma projekteeritav lõik külgneb Lellapere ja Sooaluste külas. Sooaluste külas elas 01.01.2020 seisuga 21 inimest ja Lellapere külas 42 inimest26. Projektiala piirkonnas on tegemist hajaasustusega ning maatulundusmaadega. Teelõigu ümberehitamine ei piira maaüksustele ligipääsu. Kavandatav Rail Balticu raudtee avaldab piirkonna sotsiaalsele keskkonnale mõju oma eraldava efekti tõttu. Raudtee ületamiseks on vaja 25 Rapla maakonnaplaneering 2030+. 2018. 26 https://kehtna.kovtp.ee/statistika (16.09.2020) 27 välja ehitada ülesõidud, mistõttu käesoleva töö objektiks ongi kõrvalmaantee nr 20149 Kehtna–Põlma rajatav ülepääs autodele ja kergliiklejatele. Kavandatava RB raudtee ehitamisega ning teelõigu ümberehitamisega suureneb ehitusaegne liikluskoormus piirkonnas ehitusaegselt. Tee ehitamise ja kasutamisega seotud mõjusid on analüüsitud ka ptk-s 3.15. Käesoleva töö objektiks oleva riste ehitamine ei too kaasa selliseid mõjusid, mis põhjustaksid muudatusi asustuses. 3.15 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE NING ELANIKKONNALE – MÜRA, VIBRATSIOON, VEE- JA ÕHU KVALITEET Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada tee ehitamise ja selle kasutamisega seotud müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja vee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus. Ehitatav riste võimaldab sõidukitel ja kergliiklejatel ületada ohutult raudtee, tagada liikumisvõimalused ning piirkonna teedevõrgu toimimise ja sidususe. 3.15.1 VISUAALSED MÕJUD Kavandatud RB raudtee ja projekteeritud kõrvalmaantee nr 20149 Kehtna–Põlma ristumisele rajatakse viadukt. Teelõigu pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud vajaliku puhta kõrgusgabariidi 7,0 m tagamise vajadusest kavandatava Rail Balticu raudtee kohal, kavandatava raudteed ületava viadukti konstruktsiooni paksusest ning olemasoleva tee pikiprofiilist olemasoleva teega kõrguslikul sidumisel. Ühtlasi on lähtutud projekteerimise käigus kokkulepitud tingimusest, et viadukti pealesõitude pikikalle ei tohiks ületada 3,50%. Tee ümberehitamise tulemusena muutuvad piirkonna maastikupilt ja vaated, kuna rajatakse raudtee ülesõit. Olulisemat visuaalset mõju avaldab kavandatav RB raudtee ja ristele rajatav viadukt koos teemulletega. Need visuaalsed muutused on vältimatud. Raudtee rajamise mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel. Ehitustööde lõppedes on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad meetmed on põhiprojektis ette nähtud. 3.15.2 MÜRA JA VIBRATSIOON Tee ehitamisega kaasneb müra ja vibratsioon, mida põhjustavad ehitusmasinad. Tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu. Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr 71) lisa 1, mis jõustus 01.02.2017. Vastavalt määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme 28 mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks normidekohast taset. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi tuleb fikseerida lähedalasuvate hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. Ehitusaegse müra puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu. Ehitusaegne müra ja vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju pidada oluliseks. Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmebaasi kohaselt oli aastal 2018 liiklussagedus käsitletaval riigimaanteel 615 autot ööpäevas (a/ööp). Prognoositav liiklussagedus aastal 2043 on 757 a/ööp. Täpsemad müraandmed on leitavad raudteeprojekti käigus läbi viidavast mürauuringust. Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normtasemed on sätestatud määruse nr 71 lisas 1. Järgnevas tabelis (Tabel 4) on antud müra normtasemed. Tabel 4. Müra normtasemed27 1 müratundliku hoone teepoolsel küljel 27 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 29 Riste läheduses on järgmised hoonestatud kinnistud: Kõrtsi (65403:001:0751), Kiviristi (65403:001:0094) ja Kase (29202:005:0008). Nimetatud kinnistute puhul on määruse nr 71 mõistes tegemist II kategooria alaga – elamu maa-alad (vt täpsemalt Tabel 4). Modeleerimise järgi jäävad hoonetatud kinnistud koos õuealaga peamisest müraallikast (raudteest) sellisele kaugusele (rohkem kui 500 m), et müra normtasemete ületamisi ei ole ette näha. Riigiteele lähimate eluhoonetega kinnistute müraolukorda projektiga ei muudeta, kuna kinnistutega piirnevalt ei muutu tee asukoht, kõrgus (pikiprofiil) ega piirkiirus. Seetõttu ei ole antud riste puhul koostatud ka müra uuringut ning nähtud ette müra leevendamise vajadust. Antud informatsioon nähtav ka allpool toodud joonisel: Joonis 13. Kavandatav tegevus Kokkuvõtteks: riste ehitusega seotud müra ja vibratsioon on ajutine. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Tegemist on riigitee ja kavandatud RB raudtee ristega, kus rongide poolt põhjustatavat kasutusaegset müra ja vibratsiooni on prognoositud ja hinnatud. Riste läheduses asub kolm elamutega hoonestatud kinnistut, kuid peamisest müraallikast (raudteest) jäävad need modelleerimise järgi sellisele kaugusele, et müra normtasemete ületamisi ei ole ette näha. Projektialale ei ole kavandatud müratõkkerajatisi. Projekti elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju müra ja vibratsiooni näol. 3.15.3 VEE KVALITEET Keskkonnaregistri andmetel asuvad lähimad puurkaevud projektialast ca 300 m kaugusel läänes (keskkonnaregistri koodid: PRK0009832) ja ca 650 m kaugusel põhjas (keskkonnaregistri koodid: PRK0009831). Puurkaevud asuvad projektialast piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevude seisundit. Riste läheduses on järgmised hoonestatud kinnistud: Kõrtsi (65403:001:0751), Kiviristi (65403:001:0094) ja Kase (29202:005:0008). Keskkonnaregistri andmetel ei asu majapidamiste juures puurkaeve, seega võib eeldada et seal on salvkaeve (või registreerimata puurkaeve). Kaev asub eeldatavasti kinnistute õuealal ning ehitustööd ei toimu kinnistute õuealal. Seega ei ole ohtu kaevude reostumiseks. 30 Projektiala asub enamasti nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kuid riste rajamisega ei ole ette näha tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohu. Nimetatud oht võib kaasneda ehitustöödes kasutatavate masinate ja mehhanismidega, seega tuleb kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Avariiolukordade esinemise tõenäosus tuleb viia miinimumini, kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest. Saasteainete põhjavette jõudmise oht esineb ka teelõigu kasutamise etapis vaid avariiolukordades. Raudtee võimalikku mõju põhja- ja pinnavee seisundile hinnatakse RB raudtee põhiprojekti KMH raames. Riste ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres (veekaitsevööndis). Järgides meetmeid ebasoodsa mõju vältimiseks (ptk 4.2), ei kaasne tegevusega olulisi mõjusid vee kvaliteedile. Töövõtja on kohustatud vee kvaliteedi tagamiseks koostama monitooringuplaani. 3.15.4 VÄLISÕHU KVALITEET Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt välisõhu saastet. Välisõhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab määrusele “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“28. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või välisõhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga. 28 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 16.06.2011, 8) 31 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud riste ehitusprojekti elluviimisega kaasnevaid võimalikke mõjusid. Projektialal on tegemist olemasoleva riigiteega. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa osaliselt transpordimaaks. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks projekteeritakse uued juurdepääsu- ja hooldusteed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. Pärast riste valmimist jätkub riigitee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav RB raudtee. Projektiala ei asu rohevõrgustiku alal. Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte ega väärtuslikke maastikke, mida kavandatav tegevus mõjutaks. Samuti ei ole projektiala piirkonnas kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ja miljööväärtuslikke alasid. Ei ole teada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele, et need avaldaksid olulist negatiivset mõju eeltoodud väärtustele. Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Nimetatud mõjud suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate meetmetega (vt ptk 4.2). Raudteemüra tasemeid hinnati RB maakonnaplaneeringute KSH raames eelprojekti täpsusastmes Riste läheduses asuvad hoonestatud kinnistud, kuid peamisest müraallikast (raudteest) jäävad need modelleerimise järgi sellisele kaugusele, et müra normtasemete ületamisi ei ole ette näha. Projektialale ei ole RB eelprojektiga kavandatud müratõkkerajatisi. RB põhiprojekti koostamise käigus tehakse uus müra modelleerimine, millega täpsustatakse prognoositavat müraolukorda raudtee ja maantee koosmõjus ning analüüsitakse leevendavate meetmete vajadust, mis kajastatakse vajadusel raudteeprojekti KMH-s. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. RB raudtee ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus. Need muutused on vältimatud. Neid mõjusid hinnati RB Rapla maakonnaplaneeringu raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht. Teelõigu ümberehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud. Projekti elluviimisega ei kaasne täiendavaid olulisi mõjusid. Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Sellistele aladele ladustusplatside ja tehnika hoiuplatside rajamisel tuleb rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). 32 Vahetult projektiala alguses ristub kõrvalmaantee Raikküla ojaga (keskkonnaregistri kood VEE1110700). Sellel vooluveekogul on 4 m laiune kallasrada ja 10 meetri laiune veekaitsevöönd. Tee ehitusega seotud tegevused toimuvad veekogu piirangu- ja ehituskeeluvööndite sees. Seega tuleb arvestada veekogu kaitsevööndites kehtivate piirangutega. Projektialale jäävad maaparanduse kuivendussüsteemid (vt ptk 3.6). Projekteeritud on uus külgkraav), mis tagab süsteemide toimimine. Olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee seisundile ei avaldu, kui riste ehitamisel järgitakse veekaitselisi meetmeid (vt ptk 4.2). Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest keskkonnamõju – ülesõit rajatakse riigiteele nr 20149 Kehtna–Põlma ja kavandatud RB raudtee ristumiskohale ning parandatakse riigitee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega. 4.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE VÕI MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA Riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma põhiprojektiga on seotud järgmised projektid: 1. 20149 Kehtna–Põlma tee viadukti projekt (Road overpass BR1210); 2. Raudtee projekt (Railway); 3. Maaparanduse projekt (Land Amelioration (drainage); 4. Siderajatiste projekt (LVS). Olulisemat keskkonnamõju projektipiirkonnale avaldab kavandatud Rail Balticu raudtee, mille mõjuhinnatakse hinnatakse eraldi KMH raames. Riste ja raudteetrassi koosmõju hinnatakse raudteeprojekti KMH aruandes ja vajadusel leevendatakse raudteeprojektis. 4.2 EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE JA VÄLTIMISE MEETMED Olulise keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks tuleb riste ehitamisel rakendada järgmisi tegevusi ning leevendusmeetmeid: 1. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. aprillist kuni 31. juulini. Kuna paljudel liikidel algab pesitsusperiood varem ja lõpeb hiljem, siis on ehitustööde kavandamise juurde soovitav kaasata linnustiku ekspert, kes teeb kindlaks, millised liigid töömaal ja selle vahetus ümbruses pesitsevad, ning määrab kohapõhised piirangud. 2. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. 3. Enne Raikküla oja riste ehitust tuleb kaasata liigiekspert, kes kontrollib, et töömaale või selle lähiümbrusesse ei jää saarma pesa. Kui leitakse saarma pesa, siis ei tohi selle läheduses teostada ehitustöid saarma sigimisperioodil 01.03–30.06. Saarma elupaiga soodsa seisundi säilitamiseks on ehitustööde käigus oluline rakendada meetmeid vooluveekogu veekvaliteedi tagamiseks (vt punktid 7, 8, 9, 17). 33 4. Ajavahemikul 15.04–31.07 ei tohi Raikküla oja kallastel tehtavate tööde käigus lõhkuda koprapesi, sest sel ajal on pesas pojad. Koprapesade esinemise saab liigiekspert tuvastada samaaegselt saarma pesakohtade otsinguga (vt punkt 3). 5. Raikküla oja riste ehitusperioodil tuleb töötsoonist allavoolu tagada vooluveekogu ökoloogiline miinimumvooluhulk, et säilitada vee-elustiku elutingimused. 6. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. 7. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. 8. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogu ääres (veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truupide paigaldamisel ei tohi vette sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid. 9. Projektiala alguses ristub kõrvalmaantee Raikküla ojaga (keskkonnaregistri kood VEE1110700). Sellel vooluveekogul on 4 m laiune kallasrada ja 10 meetri laiune veekaitsevöönd. Tee ehitusega seotud tegevused asuvad kaitsevööndite sees. Seega tuleb arvestada veekogu kaitsevööndites kehtivate piirangutega. 10. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 7, 8, 9, 17). 11. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 12. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis ei tekita ülenormatiivset müra ja vibratsiooni. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normidekohast taset29, 30, 31. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. 13. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni 29 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 30 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931). 31 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2) 34  tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. 14. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. 15. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 16. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt kasvumuld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. 17. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. 18. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid erosiooniohu vähendamiseks. Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada nõlvade kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist. See võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam. 35 5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused Projekti eesmärk on lahendada riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma ristumine Rail Balticu raudteetrassiga. Riste rajamine on otseselt seotud Rail Balticu raudtee rajamisega. Rail Balticuga seotud keskkonnamõju on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames ning hinnatakse täiendavalt RB raudtee põhiprojekt KMH raames. Keskkonnamõju eelhindamise seisukohalt on kõige olulisem välja tuua järgmist: • Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusena luuakse eritasandiline ülesõit (viadukt) üle Rail Balticu trassi. Kahetasandiline ristumine välistab autode ja rongi kokkupõrked. Samuti on piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele, mis hoiab ära võimalikud õnnetused. • Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Riste rajamisega muutub piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa muudetakse transpordimaaks. • Pärast riste valmimist jätkub riigimaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. • Kasutusaegsed mõjud on eelkõige seotud visuaalsete muutustega ja müraga. Prognoositud liiklussageduse kasv (2018. aastal 615 autot/ööpäevas, prognoositav liiklussagedus 2043. aastal on 757 autot/ööpäevas) ei ole seotud riste rajamisega ja toimub sellest sõltumatult. Liiklussagedus on väga madal ning tee kasutamine ei põhjusta olulist keskkonnamõju. • Projektiala ei asu rohevõrgustiku alal. • Vältida tuleb loomade ja lindude tahtlikku häirimist, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal – vt LKS § 55 lg 6 ja lg 61 p 1 ja 2. • Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke alasid ja objekte, väärtuslikke maastikke, kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega miljööväärtuslikke alasid, mida kavandatav tegevus võiks mõjutada. Seoses töödega Raikküla ojas ja selle kallastel tuleb rakendada liigikaitse ja veekaitse meetmeid kaitsealuse saarma ja tema elukeskkonna kaitseks. • Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Nimetatud mõjud suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate meetmetega (vt ptk 4.2). • Projektialal ei ole ette nähtud müratõkkerajatiste ehitamist. Riste läheduses asub kolm hoonestatud kinnistut, kuid peamisest müraallikast (raudteest) jäävad need modelleerimise järgi sellisele kaugusele, et müra normtasemete ületamisi ei ole ette näha. • RB raudtee ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus on vältimatud. Neid mõjusid hinnati RB maakonnaplaneeringute KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht. 36  • Projektiala alguses ristub kõrvalmaantee Raikküla ojaga (keskkonnaregistri kood VEE1110700). Sellel vooluveekogul on 4 m laiune kallasrada ja 10 meetri laiune veekaitsevöönd. Tee ehitusega seotud tegevused asuvad kaitsevööndite sees. Seega tuleb arvestada veekogu kaitsevööndites kehtivate piirangutega. • Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (ptk 4.2). • Raudtee ja viaduktirajatise kumuleeruvad mõjud hinnatakse raudteeprojekti KMH-s ning olulised mõjud leevendatakse raudteeprojektis. Kokkuvõtteks Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesolevas eelhinnangus esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju keskkonnale, inimese tervisele ja varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest ehitusaegsed mõjud on lokaalsed ning esinevad ainult ehitusperioodil. Eeltoodu põhjal on eelhinnang seisukohal, et ei ole vajadust algatada KMH menetlust. Käesolev dokument on otsustajatele töövahendiks lõplike seisukohtade kujundamisel. Enne KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt – kohalikult omavalitsuselt, Keskkonnaametilt, Põllumajandusametilt ja Muinsuskaitseametilt. 37 Kasutatud kirjandus Kirjandus- ja internetiallikad 1. Euroopa Komisjon. 2005. Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend 2. Design and design supervision services for the construction of the new line from Pärnu to Rapla. Master design. DPS1 Kohila. Loone ecoduct BR1620 3. Keskkonnaregister. 2020 4. Kehtna valla arengukava 2019-2023 5. Kehtna valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2018 6. Kutsar, R., 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine 7. Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul 8. Maa-amet. 2020 9. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017 10. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine 11. Raplamaa arengustrateegia 2035+ 12. Rapla maakonnaplaneering 2030+. 2018 13. Rapla maakonnaplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. 2017 14. Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Kehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43 Seadused ja määrused 15. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52). 16. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 17. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) 18. Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1) 19. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 16.06.2011, 8) 20. Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13) 21. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 38 22. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11) 23. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931) 39  KORRALDUS 03.06.2022 nr 1.1-3/22/422 Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas 02.05.2022 tee ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 teelõik paikneb riigi kinnisasjadel (katastritunnus 29301:001:0555; 29301:001:0554; 29301:001:0553; 65403:001:0990; 29301:001:0550; 29301:001:0548; 29301:001:0439; 29301:001:0543; 29301:001:0545; 29301:001:0446; 29301:001:0547; 29301:001:0445; 29301:001:0552; 66801:001:1598; 66801:001:0540; 65403:001:0081) Rapla maakonnas Rapla ja Kehtna vallas Sooaluste, Põlma, Lellapere ja Käbi külas. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022-2024 vastavalt IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. tööle nr RBDTDEEDS1DPS3 „PÕHIPROJEKT DS1-DPS3 KÄRPA-ALU 20149 KEHTNA-PÕLMA RIIGITEE (OR1300)“ (teeprojekt OR1300 ja rajatise projekt BR1300). Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 23.10.2022 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/TowY7x4Ai6l7DLk . Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Kehtna‒Põlma maantee viadukti ja rajatise ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), ning uue silla ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.  2 Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga korrigeeritakse maantee asukohta ja ehitatakse uus sild üle tulevase Rail Balticu raudtee trassi. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümber- ehitamise ja viadukti ehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Rapla Vallavalitsus ja Kehtna Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1.  3 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane)1: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,0- 5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata „PÕHIPROJEKT DS1-DPS3 KÄRPA-ALU 20149 KEHTNA-PÕLMA RIIGITEE (OR1300)“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna Põhja üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümber- ehitamiseks ja viadukti ehitamiseks tee ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõjude eelhinnang. 1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.  4 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise üksus  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/22/422 Tee ehitusloa andmise kuupäev 03.06.2022 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümber- ehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 2. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. aprillist kuni 31. juulini. Kuna paljudel liikidel algab pesitsusperiood varem ja lõpeb hiljem, siis on ehitustööde kavandamise juurde soovitav kaasata linnustiku ekspert, kes teeb kindlaks, millised liigid töömaal ja selle vahetus ümbruses pesitsevad, ning määrab kohapõhised piirangud. 3. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. 4. Enne Raikküla oja riste ehitust tuleb kaasata liigiekspert, kes kontrollib, et töömaale või selle lähiümbrusesse ei jää saarma pesa. Kui leitakse saarma pesa, siis ei tohi selle läheduses teostada ehitustöid saarma sigimisperioodil 01.03–30.06. Saarma elupaiga soodsa seisundi säilitamiseks on ehitustööde käigus oluline rakendada meetmeid 1  vooluveekogu veekvaliteedi tagamiseks (vt punktid 8, 9, 10, 18). 5. Ajavahemikul 15.04–31.07 ei tohi Raikküla oja kallastel tehtavate tööde käigus lõhkuda koprapesi, sest sel ajal on pesas pojad. Koprapesade esinemise saab liigiekspert tuvastada samaaegselt saarma pesakohtade otsinguga (vt punkt 3). 6. Raikküla oja riste ehitusperioodil tuleb töötsoonist allavoolu tagada vooluveekogu ökoloogiline miinimumvooluhulk, et säilitada vee-elustiku elutingimused. 7. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. 8. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. 9. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogu ääres (veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truupide paigaldamisel ei tohi vette sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid. 10. Projektiala alguses ristub kõrvalmaantee Raikküla ojaga (keskkonnaregistri kood VEE1110700). Sellel vooluveekogul on 4 m laiune kallasrada ja 10 meetri laiune veekaitsevöönd. Tee ehitusega seotud tegevused asuvad kaitsevööndite sees. Seega tuleb arvestada veekogu kaitsevööndites kehtivate piirangutega. 11. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 8, 9, 10, 18). 12. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 13. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis ei tekita ülenormatiivset müra ja vibratsiooni. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normidekohast taset1, 2, 3. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. 14. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustööde (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. 15. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. 16. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 17. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt kasvumuld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. 18. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse 2  sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. 19. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid erosiooniohu vähendamiseks. Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada nõlvade kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist. See võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam. 20. Nahkhiirte sigimisperiood vältab 15.05–1.08. Sel perioodil tuleb vältida puude raiet (eriti vanade puude). 21. Töövõtjal tuleb enne ehitustööde algust taotleda keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreering või veeluba vastavalt ehitusloa lisas olevale arvamuste ja kooskõlastuste koondtabeli keskkonnaameti poolsele sisendile. 1 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 2 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931). 3 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2) 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT DS1-DPS3 KÄRPA-ALU 20149 KEHTNA-PÕLMA RIIGITEE (teeprojekt OR1300 ja rajatise projekt BR1300) 2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS1DPS3 (allkirjastatud digitaalselt) 3  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse nr osas 1 Majandus- ja - Otsus: Kommunikatsiooniministeerium Pädev asutus eeldab, et kooskõlastaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 2 Põllumajandus- ja Toiduamet Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja KeHJS § 2´3 lg 1 ja alusel esitasite Põllumajandus- ja Toiduametile Otsus: kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju 1) Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt 8-1/21-024/9524-6 hindamise algatamata jätmise eelnõu Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 kooskõlastatuks. Maaparandusehitise osas esitatud ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. informatsioon võtta teadmiseks. Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuv teelõik paikneb riigi kinnisasjadel (katastritunnus 29301:001:0555; 29301:001:0554; 29301:001:0553; 65403:001:0990; 29301:001:0550; 29301:001:0548; 29301:001:0439; 29301:001:0543; 29301:001:0545; 29301:001:0446; 29301:001:0547; 29301:001:0445; 29301:001:0552; 66801:001:1598; 66801:001:0540; 65403:001:0081). Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022‒2024 vastavalt IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. tööle nr RBDTDEEDS1DPS3 „PÕHIPROJEKT DS1-DPS3 KÄRPA-ALU 20149 KEHTNA-PÕLMA RIIGITEE (OR1300)“ (teeprojekt OR1300 ja rajatise projekt BR1300). Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Kehtna‒Põlma maantee viadukti ja rajatise ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigiteeümberehitust uues asukohas, tee katendi ja muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), ning uue silla ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. Keskkonnamõju eelhinnang DPS3 Kärpa-Alu 20149 Kehtna-Põlma tee riste (OR1300) ja viadukt (BR1300) rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta on koostatud Transpordiameti poolt 2022 aastal. Eelhinnangu aluseks on põhiprojektid „DPS 3 Kärpa– Alu. Ringtee nr 20149 Kehtna–Põlma (OR1300)” ja „20149 Kehtna- Põlma tee viadukt (Road Overpass BR1300)“ dokumendid, mis on koostatud projekti „Projekteerimis- ja projekteerimis järelevalveteenused uue trassi ehituseks Pärnust Raplani” raames. Projektialale jäävad maaparandusehitised Põlma3 (maaparandussüsteemi/ehitise kood 5111070020120/001), Lellapere3 (maaparandussüsteemi/ehitise kood 5111070020020/001), Lellapere4 (maaparandussüsteemi/ehitise kood 5111070020050/001) ja Raikküla oja (maaparandussüsteemi/ehitise kood 5111070020000/001). Projektlahendus näeb riste rajamisel ette Raikküla oja vana truubi asendamise uuega. Täiendava truubi rajamine on vajalik juurdepääsu tagamiseks Risti maaüksusele(65403:001:0081). See tähendab ehitustööde tegemist veekogus ja selle veekaitsevööndis. Raikküla oja veekeskkond võib olla mõjutatud ehitusaegselt seoses töödega ojas (truupide paigaldamine) ja selle kallastel. Mõju avaldub eelkõige heljumi tekke ja leviku näol. Mõju leevendamiseks on planeeritud veekaitsemeetmete rakendamine (eelhinnangu ptk 4.2) Maaparandussüsteemid kõrvalmaantee maantee nr 20149 Kehtna-Põlma ja rajatava Rail Baltic raudtee piirkonnas on ette nähtud ümber ehitada mahus, et oleks tagatud nende toimimine ka peale raudtee ehitust. Selleks on paralleelselt uue maantee 20149 muldega ette nähtud rajada ühenduskraav Lellapere3 maaparandussüsteemi eesvoolust kuni Raikküla ojani (riigi poolt hooldatav ühiseesvool). Tee ja raudtee alla 1  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 jääv drenaaži torustik likvideeritakse ja projektiga haaratud ala piirkonda suubuvad dreenid ühendatakse paralleelselt raudteega rajatava kraaviga. Arvestades olemasoleva maastikuga projekteeritavate teede profiilidega ning olemasolevate maaparandussüsteemide olemasoluga on projekteeritud uued külgkraavid. Projektis nähakse ette olemasolevate kraavide puhastus ja vanade truupide vahetus. Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud DPS3 Kärpa-Alu 20149 Kehtna-Põlma tee riste (OR1300) ja viadukt (BR1300) ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒ Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa eelnõuga ning on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu on maaparanduse seisukohast asjakohane ja piisav. Põllumajandus- ja Toiduamet nõustub DPS3 Kärpa-Alu 20149 Kehtna-Põlma tee riste (OR1300) ja viadukt (BR1300) ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata jätmisega ning Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuvateelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamise ehitusloa eelnõuga. 3 Maa-amet Olete edastanud 02.05.2022 kirjaga nr 8-1/21-024/9524-1 Maa-ametile arvamuse avaldamiseks Rail Balticut Põhjendus: 8-1/21-024/9524-3 ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamise ja viadukti ehitamise Maade omandamise protsess on antud momendiks läbi viidud ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. 02.05.2022 ning projektlahendus mahub ära omandatud kinnistutele. kirjaga nr 8-1/21-024/9581-1 edastasite ehitusloa eelnõu Keskkonnaministeeriumile teadmiseks ja soovi korral Projektlahendusega ette nähtud kruuskattega hooldustee ei arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaministeerium edastas Teie pöördumise vastamiseks Maa-ametile. kitsenda Sookõrtsi ja Kooli kinnistuid. Projekteeritav kõrvalmaantee nr 20149 Kehtna-Põlma lõik km 5,05 – 5,77 asub Kehtna vallas Rapla Otsus: maakonnas. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022‒2024 vastavalt IDOM, Consulting, Engineering, 1) Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt Architecture S.A.U. tööle nr RBDTDEEDS1DPS3 „PÕHIPROJEKT DS1-DPS3 KÄRPA-ALU 20149 kooskõlastatuks. KEHTNA-PÕLMA RIIGITEE (OR1300)“ (teeprojekt OR1300 ja rajatise projekt BR1300). Projekti asendiplaani kohaselt piirneb projekteeritav teelõik kahe riigi omandis oleva kinnisasjaga, mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutus Maa-amet – Sookõrtsi (katastritunnus 29301:001:0551) ja Kooli (katastritunnus 29301:001:0546). Asendiplaanidel kajastatud Sookõrtsi ja Kooli katastriüksuste piirid on käesolevaks hetkeks muutunud katastriüksuste jagamise tulemusena. Sellest tulenevalt ei kajasta asendiplaanid projekteeritud ehitiste paiknemist Sookõrtsi ja Kooli katastriüksuste piiride suhtes. Maa-amet eeldab asendiplaani põhjal, et Sookõrtsi kinnisasja kõrvale projekteeritud kruusakattega hooldustee jääb terves ulatuses Rapla-Pärnu raudtee 1030 kinnisasjale (katastritunnus 29301:001:0552) ning ei kitsenda Sookõrtsi kinnisasja. Kooli kinnisasjale ulatub projekteeritava juurdepääsutee nõlv ning raadatav ala. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 1 punkti 1 kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Luba tuleb taotleda muu hulgas kui maardlal soovitakse teha maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, milleks on vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt. Keskkonnaminister on käskkirjaga 05.03.2019 nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, 2  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Projekteeritud ala asub osaliselt Hiienurme turbamaardla (registrikaart nr 605) hästilagunenud turba passiivse reservvaru 5. plokil. Maardlaga kattuvas osas asuvad projekteeritud alal maaparandussüsteemid, Lellapere4 avatud eesvool (valgalaga kuni 10km2) ja selle veekaitsevöönd, eesvoolu kaitsevöönd ning Kehtna –Põlma riigitee nr 20149 kaitsevöönd. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust arvata, et Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamisega ja viadukti ehitamisega seotud tegevused halvendaks maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Maa-amet nõustub ehitusloa andmisega Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks eeldusel, et projekteeritav hooldustee koos nõlvaga ei ulatu Sookõrtsi (katastritunnus 29301:001:0551) kinnisasjale. Juhime tähelepanu, et metsaseaduse § 43 lg 2 kohaselt majandab Keskkonnaministeeriumi valitsevat metsa Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), seega tuleb ehitustööde käigus raie teostamine ja puitmaterjali käitlemine kooskõlastada RMK-ga. 4 Tarbijakaitse ja Tehnilise Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 02.05.2022 kirja nr Otsus: Järelevalve Amet 8-1/21-024/9524-1, millega palusite Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 1) Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 8-1/21-024/9524-5 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa eelnõu ja keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata järgmise kohta TTJA seisukohti. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Kehtna-Põlma maantee viadukti ja rajatise ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue silla ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. TTJA-l puuduvad vastuväited Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna-Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamise ja viadukti ehitamise ehitusloa eelnõu ja KMH algatamata jätmise osas. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile1 kooskõlastamiseks (ehitusseadustik § 42 lg 7 alusel) ehitusloa eelnõu ning Põhjendus: 8-1/21-024/9524-4 seisukoha andmiseks (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 11 lg 22 1) Ehitusloa menetluse raames on Maa-amet kaasatud. Maa- alusel) keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnangu koos projekti puudutavate lisadega. Eelnõu amet on seisukohal, et Rail Balticut ületava riigitee 20149 alusel soovitakse väljastada ehitusluba Rapla maakonnas Rapla vallas Põlma külas Rail Balticu trassi ületava Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu riigitee 20149 teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti rajamiseks. ümberehitamisega ja viadukti ehitamisega seotud tegevused halvendaks maavara kaevandamisväärsena Projekti eesmärgiks on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Kehtna-Põlma maantee (Kehtna-Põlma km 5,05-5,77) viadukti ja rajatiste ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust 3  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 uues asukohas, tee katendi ja muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jm), säilimise või maavarale juurdepääsu osas olemasolevat uue silla ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022-2024 olukorda. vastavalt projektile „PÕHIPROJEKT DS1-DPS3 KÄRPA-ALU 20149 KEHTNA-PÕLMA RIIGITEE (OR1300)“. 2) Projektlahendusel on teostatud hüdraulilised arvutused, mis on kajastatud seletuskirja punktis 3.8. Keskkonnaamet on seisukohal2, et lähtudes kavandatavast tegevusest, teadaolevast informatsioonist ning KMH eelhinnangu tulemustest (eeldusel, et kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse eelhinnangus 3) ja 3.1) Projektlahendus on antud momendiks valmis. kirjeldatud keskkonnanõudeid) ei kaasne ehitusloaga kavandatud tegevusega eeldatavalt olulist Seoses truubi paigaldusega muutub võrreldes keskkonnamõju (KeHJS § 22) ning KMH algatamine ei ole vajalik. Kuna projektalal kaitstavaid loodusobjekte ei asu, loobub Keskkonnaamet õigusliku aluse puudumisel ehitusloa eelnõu olemasoleva olukorraga veekogu ristlõike pindala. kooskõlastamisest . 3 Töövõtjal tuleb enne ehitustööde algust taotleda keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse Siiski juhime tähelepanu järgnevatele asjaoludele, millega palume projekti elluviimisel registreering või veeluba. arvestada. 1. Projekteeritavast teelõigust ja viaduktist põhja ja lõuna suunas jääb Hiienurme Otsus: turbamaardla ala (MRD0000573). Keskkonnaametis ei ole menetluses projekteeritava 1) Arvamus võtta teadmiseks. alaga kattuvaid geoloogilise uuringu loa ega kaevandamisloa taotlusi. Samuti ei ole 2) Arvamus võtta teadmiseks. näidatud alaga kattuvaid kehtivaid geoloogilise uuringu ega kaevandamislubasid. 3) ja 3.1) Arvamusega arvestada. Lisatakse ehitusloa Hiienurme maardla turba passiivse reservvaru osas tasub vajadusel arvamust küsida Maa-ametilt. kõrvaltingimuseks. 4) Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt 2. Seoses ehitustegevusega on planeeritud ka tööd Raikküla oja piiranguvööndites ning vanade truupide vahetus. heakskiidetuks. Kõikide veekogude puhul lähtuda sellest, et veekogu, kuhu truup/sild ehitatakse, peab pärast ehitustöid jääma võimalikult looduslikuks. See tähendab, et veekogus tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada. Rajatav truup ega sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket. 3. Raikküla oja kuulub avalikult kasutatavate veekogude nimistusse (veeseadus (VeeS) § 24)4. Kui toimub tee koosseisu (sh kavandatav tee) kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval või avalikul veekogul on vajalik taotleda vette ehitamiseks Keskkonnaametist veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196 lg 2 p 4). 3.1. Koostatavas projektis tuleb selgelt välja tuua, kas võrreldes olemasolevaga muutub veekogu ristlõike pindala. Juhul kui silla/truubi ehitamiseks on vajalik muuta veekogu kaldajoont, siis selline tegevus vajab keskkonnaluba (VeeS § 187 p 17). 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.05.2022 nr 6-3/22/8539 all. 2 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas 3 Keskkonnaameti kodulehel on välja toodud ehitamise kooskõlastamise alused. 2 Terviseamet Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 Otsus: 8-121-0249581-3 alusel esitasite Terviseameti lääne regionaalosakonnale arvamuse avaldamiseks Rail Balticut ületava Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heakskiidetuks. riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise eelnõu. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Kehtna-Põlma maantee viadukti ja rajatise ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue silla ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. 4  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Projekteeritav riste asub transpordimaal (20149 Kehtna–Põlma tee, KÜ 65403:001:0990). Projekteeritav teelõik külgneb metsa- ja rohumaaga (sihtotstarve maatulundusmaa). Teelõiguga külgnevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud: Kõrtsi (KÜ 65403:001:00751), Risti (KÜ 65403.001:0081), Sepa (KÜ 29202:005:1234); Kõrtsisoo (KÜ 66801:001:0539); Aaduantsu (KÜ 29202:005:1551) ja Väetiseküüni (KÜ 29202:005:1288). Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Osaliselt on riste rajatised (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) projekteeritud maatulundusmaale. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa transpordimaaks. Pärast riste valmimist jätkub kõrvalmaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. Riste läheduses on järgmised hoonestatud kinnistud: Kõrtsi (65403:001:0751), Kiviristi (65403:001:0094) ja Kase (29202:005:0008). Keskkonnaregistri andmetel ei asu majapidamiste juures puurkaeve, kuid võib eeldada, et seal on salvkaeve (või registreerimata puurkaeve). Projekti raames ei rajata uusi olemasolevatest sügavamaid kraave, seega ei ole ette näha mõju avaldumist lähedalasuvate salvkaevude veetasemele. Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning eelhinnangus esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju keskkonnale, inimese tervisele ja varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest ehitusaegsed mõjud on lokaalsed ning esinevad ainult ehitusperioodil. Eeltoodu põhjal on eelhinnang seisukohal, et ei ole vajadust algatada KMH menetlust. Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒ Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa eelnõuga ning ei esita vastuväiteid selle keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisele. 3 Rapla Vallavalitsus Kaasasite Rapla Vallavalitsuse Rail Baltic raudteetrassi ületava Kehtna-Põlma riigitee riste ehitusloa menetluses. Otsus: 8-1/21-024/9581-2 Rapla Vallvalitsusel eelnõule ettepanekuid ei ole. 1) Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heakskiidetuks. 4 Kehtna vallavalitsus - Põhjendus: *Vt märkus. Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 5 Rail Baltic Estonia OÜ Põhjendus: *Vt märkus. Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 5  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 6 AS Connecto Eesti; Eesti ELA SA haldus on projektile „DPS3 Kärpa-Alu 20149 Kehtna-Põlma tee (OR1300)“ Töö nr Otsus: Lairiba Arenduse Sihtasutus RBDTDEEDS1DPS3 väljastanud kooskõlastuse KK2682RP (kehtib kuni 21.01.2023). Arvamusega arvestada. (edaspidi ELASA) Tööde teostamisel lähtuda projekti kooskõlastuse tingimustest. 8-1/21-024/9524-2 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr katastriüksuse tunnus 1 - - - 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus Rapla-Pärnu raudtee 29301:001:0439 603 Väetiseküüni 29301:001:0446 Kooli 29301:001:0546 Haapsalu 29301:001:0548 Rapla-Pärnu raudtee 29301:001:0554 1040 Risti 65403:001:0081 Kiviristi 65403:001:0094 Kõrtsi 65403:001:0751 Kõrtsisoo 66801:001:1597 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 6