Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamise toetuse andmise tingimused ja kord

Rahandusministeerium 16.06.2022 nr 1-4/22/2883 Meetme "Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks meetme „Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine“ eelnõu. Palume tagasisidet viie tööpäeva jooksul. Eelnõus on sätestatud taastekava investeeringu 4 „Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt“ tegevuse 1 „Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine“ raames ressursside tõhusamaks kasutuseks antava toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister keskkonnaministri ülesannetes Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri Teadmiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus, Maaeluministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Mihkel Krusberg, 626 0752 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Keskkonnaministri määruse „Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi üldmäärus) § 8 lõike 1 alusel ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) riigisisese elluviimise korraldus ning taastekavas nimetatud reformideks ja investeeringuteks antava toetuse kasutamise üldtingimused. Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) täpsustatakse toetuse andmise tingimusi taastekava reformi 2 „Ettevõtete rohepööre“ investeeringu 4 „Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt“ tegevuse 1 „Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine“ raames antava ettevõtete ressursitõhususe investeeringutoetuse (edaspidi toetus) korral. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Mihkel Krusberg (e-post [email protected], telefon 626 0752), eelarve- ja strateegiaosakonna nõunik Olga Gnezdovksi (e-post [email protected], telefon 626 2874), Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuste ja teenuste osakonna valdkonnajuht Rita Jürmann (e-post [email protected], telefon 6274 122), riskiosakonna juristid Jaanika Vilde (e-post [email protected], telefon 6274 117) ja Silver Nittim (e-post [email protected], telefon 6274 150). Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post [email protected], telefon 626 2948). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Euroopa Komisjoni ettepanekul loodi koroonaviirusest taastumiseks uus taasterahastu Next Generation EU, mille maht on 750 miljardit eurot. Next Generation EUs on kesksel kohal taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Facility, RRF), mille eesmärk on toetada reforme ja investeeringuid, mis on vajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, majanduse ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohe- ja digiüleminekuks. Eesti taastekava rohevaldkonna investeeringute raames on plaanis toetada ettevõtete rohepööret, sh investeeringuid tööstusettevõtete ressursitõhususe, sh energiatõhususe suurendamisse. Eelnõu koosneb 26 paragrahvist, mis on rühmitatud 7 peatükki: 1. Üldsätted 2. Toetatav tegevus, kulude abikõlblikkus, toetuse määr 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine ja taotluse esitamine 5. Lõppsaaja õigused ja kohustused 6. Toetuse maksmine ja kasutamine 7. Finantskorrektsioonid ja vaided 1. peatükk Üldsätted Eelnõu § 1 sätestab eelnõu kohaldamisala. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse taastekava investeeringu 4 „Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt“ tegevuse 1 „Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine“ raames antava ressursside tõhusamaks kasutuseks suunatud toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Nimetatud meedet on varem rakendatud ELi perioodi 2014–2020 vahenditest prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ kaudu ning seda on plaanis ka uuel ELi perioodil 2021–2027 toetada. Eelnõu §-s 2 määratletakse eelnõus kasutatavad olulisemad terminid. Lõikes 2 täpsustatakse terminid määruse tähenduses, et oleks võimalik sätestada ja piiritleda rahastatavad tegevused, nende prioriteetsus ning projekti panus meetme eesmärkidesse. Üldmäärus kasutab mõistet toetatav kulu, kuid kuna see on laiem mõiste kui abikõlblik kulu, siis sätestatakse punktis 1 abikõlblik kulu terminina. Abikõlbliku kulu aluseks olev tegevus peab olema tehtud ja kuludokument koostatud abikõlblikkuse perioodil ning olema vajalik ja mõistlik. Kulu aluseks olev tegevus peab olema kooskõlas kehtiva õigusega, eelkõige üldmääruse, käesoleva määruse ja hankijast lõppsaaja korral riigihangete seadusega. Punktis 5 toodud energiatõhususe termin tuleneb üldise grupierandi määruse artikli 2 punktist 103. Punktis 11 toodud ressursi termin katab tootmises kõiki kaupade ja teenuste valmistamiseks vajalikke tootmistegureid, sh toore, energia, vesi, jäätmed. Punktis 12 täpsustatakse ressursitootlikkuse terminit. Ressursitootlikkus on sisemajanduse koguprodukti (SKP, referentsaasta 2015) ja kodumaise materjalitarbimise (DMC) suhe. DMC tähendab kõiki Eestis tarbitud tahkeid, vedelaid ja gaasilisi materjale, millel on majanduslik väärtus ja mida kasutatakse tootmise ja tarbimise protsessis. Sõna kodumaine tähistab materjali, mis Eestis tarbiti, st nii kodumaisest keskkonnast ammutatud kui ka imporditud materjal, samas kui eksporditud materjal on välja arvatud. DMC suurimad kategooriad on fossiilsed kütused, mineraalid ja biomass. SKP kasvutempo mõõtmiseks viiakse jooksevhindades SKP eelmise aasta hindadesse ja leitakse saadud mahumuutused referentsaasta taseme järgi. Seda nimetatakse SKP arvutamiseks aheldamise meetodil. Hinnamuutused seega SKP kasvutempot ei mõjuta. Selleks, et vältida turuhindade kõikumisi, lähtutakse ressursisäästu arvutustes püsihindadest (st taotluse esitamise aasta hindadest). Punktis 15 toodud tootmisjäägiks võivad näiteks olla soe vesi, jääksoojus, saepuru, süsihappegaas. Lisaks võib tootmisjäägiks olla kõrvalsaadus, aga mitte jäätmed. Lisaks tuuakse meetme rakendamiseks selguse huvides välja järgmised terminid:  kodumaine materjalitarbimine tähendab kõiki Eestis tarbitud tahkeid, vedelaid ja gaasilisi materjale, millel on majanduslik väärtus ja mida kasutatakse tootmise ja tarbimise protsessis (v.a pinnase ja maavara kaevandamise jäätmete taaskasutus);  ressursiauditi metoodika on keskkonnaministri 28.06.2016 määruse nr 17 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Energia- ja 2  ressursiauditite läbiviimine“ jaoks avatud taotlemise korral“ lisas „Nõuded ressursiauditile“ kirjeldatud metoodiline juhend;  teisene toore (sekundaartoore) on tootmise lähteaine, mida saadakse jäätmete ringlussevõtu või ümbertöötlemisega; Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Lõige 1 defineerib toetuse andmise eesmärgi, määramata täpselt toetatavat tegevust. Toetuse andmise eesmärk tuleneb eelkõige Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukusest, mis on jätkuvalt kõrge (üks suuremaid ELis). Selle parandamiseks on vaja teha investeeringuid innovaatilistesse rohetehnoloogiatesse ja ressursitõhusatesse lahendustesse. Kõnealuse meetme tegevus peab soodustama selliste investeeringute tegemist ettevõtetes. Majanduses jäetakse kõrvale väärtuslikke materjale, mistõttu suureneb nõudlus ja konkurents ammenduvate ja mõnikord nappide ressursside järele. Lisaks kahjustab surve loodusvaradele üha rohkem keskkonda. Seetõttu võib ressursside tõhusam kasutamine anda olulist majanduslikku ja keskkonnaalast kasu. Lisaks on ressursi tõhusamal kasutamisel oluline mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele (on hinnatud, et toodetega on seotud 45% kogu heitest), et aidata kaasa kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele. Riigi konkurentsivõime sõltub üha enam majanduse ressurssi- ja energiamahukusest ning eri sektorite võimest kasvatada ressursi- ja energiasäästu uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Ettevõtete sammud tootmise tõhustamisel, sealhulgas materjalide ja jäätmete ringlussevõtu suurendamisel, jäätmetekke vähendamisel ning energiakasutuse optimeerimisel on olnud ebapiisavad. Käsikäes majandusarenguga suurenevad jätkuvalt energia- ja loodusressursside kasutus, jäätmeteke ja negatiivsed keskkonnamõjud. Konkurentsivõimelise ja mitmekesise tööstusbaasi säilimiseks ja edasiarenemiseks tuleb muuta tööstussektor senisest energia- ja ressursitõhusamaks, edendada loodusressursside kasutust vähendavaid tehnoloogiaid ja tootmismeetodeid ning suurendada investeeringuid tehnikasse. Konkreetsete lahendustena võivad olla näiteks liiniseadistused, automaatika jms. Lõikes 2 sätestatakse toetuse andmise tulemus, mis tuleneb taastekava üldmäärusest. Kuna tegu on ressursitõhususega, siis on oluline, et oleks olemas juba toimiv tootmine ehk toetust antakse juba olemasolevale tööstusettevõttele. Lõige 3 sätestab nõude, et toetuse abil ellu viidud projekt peab panustama meetme tegevuse eesmärki ja projekti väljundnäitajasse. Projekti väljundnäitajad on sätestatud taastekava tegevuskorra kokkuleppes. Toetatud projektid panustavad ka järgmistesse RRFi ühistesse näitajatesse:  RRFCI09 – toetatavad ettevõtjad  RRFCI06 – ettevõtjad, mida on toetatud digitaaltoodete, teenuste ja - rakendusprotsesside väljatöötamiseks või vastuvõtmiseks  RRFCI01 – primaarenergia aastase tarbimise sääst Eelnõu § 4 nimetab investeeringu osapooled. Tegevuse vastutav elluviija on Keskkonnaministeerium ja vahendusasutus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), kellel on meetme rakendamise varasem kogemus. Vahendusasutuse määramise nõue tuleneb üldmääruse § 3 punktist 4. Vahendusasutuse peamised ülesanded on sätestatud 3 taastekava üldtingimuste määruse § 4 lõikes 7, mille kohaselt täidab vahendusasutus järgmisi ülesandeid: 1) menetleb toetuse andmise tingimuste kohaselt esitatud toetuse taotlusi; 2) kontrollib taotleja ja taotluse vastavust nõuetele; 3) otsustab esitatud toetuse taotluse rahuldamise või mitterahuldamise; 4) menetleb maksetaotlusi ning teeb toetuse väljamaksed lõppsaajale või keeldub nendest; 5) otsustab toetuse väljamakse tegemise, väljamaksest keeldumise, tagasinõudmise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise; 6) kontrollib toetatud projektide edenemist, toetusest rahastatud tegevuste, tulemuste ja ühiste näitajate saavutamist ning viib läbi kohapealseid kontrolle toetuse lõppsaaja juures; 7) vastutab toetuse andmise tingimustes sätestatud tulemuste saavutamise ja taastekava üldtingimuste määruse §-s 14 nimetatud aruandluse eest; 8) täidab muid tegevuskorrast, määrusest või toetuse andmise tingimustest tulenevaid ülesandeid. Eelnõu § 5 näeb ette alused riigiabi andmiseks. Lisaks riigiabile on jäetud võimalus küsida toetust vähese tähtsusega abina (VTA), kuid sama tegevuse jaoks erinevaid abi liike kombineerida ei saa. Vajaduse korral nõustab valikul KIKi esindaja. KIK kontrollib, kas toetust saab anda riigiabina või vähese tähtsusega abina, aga vastav soov tuleb taotlejal taotluses väljendada. Kõigiks määruse § 6 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusteks on võimalik taotleda määruses nimetatud abi liike (VTA, regionaalabi (artikkel 14), keskkonnakaitseks (artikkel 36), energiatõhususeks (artikkel 38) antav abi). Lõikes 1 viidatakse, et riigiabi korral tuleb üldjuhul kohaldada Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (edaspidi üldine grupierandi määrus), asjakohaseid sätteid, mis on seotud kas investeeringuteks ette nähtud regionaalabi andmisega (artikkel 14) või keskkonnakaitseks (artikkel 36) või energiatõhususeks (artikkel 38) antava abiga, ning konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Lõigetes 2–3 tuuakse välja piirangud, millistel juhtudel abi ei anta. Lõikes 4 täpsustakse riigiabi kohaldamise aluseid. Lõike 5 kohaselt ei tohi ettevõtjal olla täitmata kohustusi seoses riigiabiga ning riigiabil peab olema ergutav mõju ehk toetust ei anta projektile, mille tegevusega seotud töid on alustatud või siduvaid kohustusi võetud enne taotluse esitamist. Ergutava mõju nõue on kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalike hangete korral täidetud ka siis, kui hange on välja kuulutatud ja läbi viidud, kuid ühtki pakkujat ei ole edukaks tunnistatud ja hankelepingut sõlmitud. Teiste sõnadega, abil on ergutav mõju, kui hanke korraldamisega tööde/tegevuse tegemiseks ei kaasne taotlejale kohustust sõlmida hilisem leping parima pakkujaga. Selleks peab ka hanke alusdokumendis olema esitatud teave, et hankija võib jätta lepingu sõlmimata rahaliste vahendite puudumise tõttu (s.o juhul, kui taotletavat toetust ei saada). Lõikes 6 täpsustatakse VTA tähtsamate reeglite sätteid. Lõikes 7 täpsustatakse abi kumuleerimise reegleid, mis on toodud üldise grupierandi määruse artiklis 8 ja EK määruse 1407/2013 (VTA määrus) artikli 5 lõikes 2. Vähese tähtsusega abi ei või kumuleerida samade abikõlblike kulude või samade riskifinantseerimismeetmete toetuseks antava riigiabiga, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületab abi kõrgeima asjaomase 4 ülemmäära või abisumma, mis on iga juhtumi iseärasusi arvestades kindlaks määratud grupierandi määruse või komisjoni otsusega. 2. peatükk Toetatav tegevus, kulude abikõlblikkus, toetuse määr Eelnõu §-s 6 sätestatakse toetatavad tegevused. Lõikes 1 sätestatakse tegevused, mida toetatakse seoses tootmisprotsessi ümber kujundamisega. Toetust antakse järgmisteks tegevusteks: 1) ressursitõhusa lahenduse väljatöötamine ja rakendamine. Toetatakse terviklikke insenertehnilisi lahendusi, millega kaasneb ressursisääst. Lahendused hõlmavad nii tootmis- kui ka tarneahelate tõhustamist. Terviklike lahenduste all mõistetakse selliseid lahendusi, mis hõlmavad näiteks tegevusi alates tootmise optimeerimisest kuni hoonete renoveerimiseni/ressursisäästlikumaks muutmiseni. Oluline on esmalt hinnata olemasolevat ressursikasutust ja alles siis dimensioonida tulevast kasutust. Hoonete puhul tuleb silmas pidada, et need peavad olema otseselt seotud tootmise või teenusega (tootmishoonete soojustamine ja nende energiatõhusamaks muutmine eeldusel, et tootmistegevuse spetsiifikast lähtuvalt on vaja hoida hoones temperatuuri, rõhku või muud olulist tegurit), mitte aga lihtsalt ettevõtte töötingimuste parandamiseks, ilma et sellega kaasneks ettevõtte tootmises ressursitõhususe kasvu; 2) seadmete soetamiseks ja/või väljavahetamiseks uuenduslike ja ressurssi säästvamate vastu. Toetatakse tehnoloogiate uuendamist, mille tulemusena nõuab sama toodangu tootmine vähem ressursi (sh süsteemide parandamine). See võimaldab sama toorainehulgaga saada rohkem toodangut. Toetatakse lahendusi, mis parandavad ettevõtte tootmisprotsesse. Selleks võib olla protsessi reorganiseerimine või mõni muu lahendus. Toetatakse ainult uute seadmete soetamist, mida reguleerib määruse § 7 lõike 3 punkt 6; 3) seadme soetamiseks oma tootmisjääkide kasutamiseks, mis vähendab primaarse ja suurendavad teisese toorme kasutamist tootmisprotsessis. Toetatakse lahendusi, mille tulemusena saab ettevõtte ära kasutada enda tegevuses tekkivaid tootmisjääke. Toetatakse ainult uute seadmete soetamist; 4) ressursi säästva info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahenduse kasutuselevõtt. Toetatakse IKT lahendusi, mille tulemusena ettevõtte tootmine automatiseeritakse ja muudetakse võimalikult efektiivseks nii materjali ja energia kasutuse kui ka tootmise üldise tõhususe seisukohast. IKT lahendused peavad võimaluse korral järgima ka ligipääsetavussuuniste WCAG 2.0 nõudeid, mis teeb veebi sisu ligipääsetavaks paljudele puuetega inimestele, kusjuures erivajadused on näiteks pimedus ja vaegnägemine, kurtus ja vaegkuulmine, õpiraskused, kognitiivsed piirangud, liikumispuue, kõnepuue, valgustundlikkus ja nimetatud puuete kombinatsioonid. Lõikes 2 täpsustatakse, et toetust saab küsida ainult tegevusaladele, mis on käesoleva määrusega toetatavad ehk mäe- ja töötlev tööstus. Lõikes 3 tuuakse välja, et määruse alusel võib toetada ainult selliseid projekte, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju (tehniline juhend: https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/c2021_1054_en.pdf). 5 Lõigetes 4 ja 5 täpsustatakse toetuse saanud seadmete ja maatüki omandiõiguse säilivuse nõuet kuni 30.06.2027, mis tagab kooskõla § 11 lõikes 6 sätestatud nõudega. Eelnõu §-s 7 sätestatakse abikõlblikud kulud. Toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa üleminekule kliimaneutraalsele majandusele, kliimamuutustega kohanemisele ja suurendavad vastupanuvõimet. Lõikes 2 täpsustatakse abikõlblike kulude liike. Abikõlblikud on projekti kulud, mis on seotud projekti väljundite loomisega § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimisega ja on vajalikud meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning mille suurus ja tekkimine on põhjendatud. Määruse § 5 lõikes 1 nimetatud regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud, mida arvestatakse vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 14 lõike 4 punktis a) ja lõigetes 6, 7 ja 8 toodud tingimustele. Määruse § 5 lõikes 1 nimetatud keskkonnakaitseks antava abi andmisel on abikõlblikud lisaks sellised investeerimiskulud, mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 36 lõikes 5 toodud tingimuste järgi. Määruse § 5 lõikes 1 nimetatud energiatõhususeks antava abi andmisel on abikõlblikud ka investeerimiskulud, mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 38 lõikes 3 toodud tingimuste järgi. Koolituskuludeks saab kasutada VTAd, kuna need eraldi pole abikõlblikud riigiabi kontekstis. Lõikes 3 sätestatakse kulud, mis ei ole abikõlblikud. Abikõlblikud ei ole kulud sõidukile (liiklusseaduse tähenduses teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul) isegi siis, kui neid kasutatakse tootmisprotsessi ühe osana. Üld- ja tegevuskulud ei ole abikõlblikud, kuna ei ole otseselt seotud ettevõtte tootmisprotsessiga ning selle paremaks muutmisega. Seadme hoolduskulud ei ole abikõlblikud, kuna need on osa amortisatsioonikuludest. Lõige 4 täpsustab, et kulude tegemisel tuleb järgida riigihanke seadust. Riigihangete seaduse § 5 mõistes viib hankija läbi riigihanke. Mittehankijast lõppsaaja korraldab ostumenetluse, mille saab riigihangete registris läbi viia kui toetuse saaja ostu ning mille korraldamisel tuleb järgida riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid. Eelnõu § 8 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi. Lõige 1 sätestab, et abikõlblikkuse perioodi algus ja lõpp seatakse taotluse rahuldamise otsuses. Lõikes 2 täpsustatakse, missugusesse ajaraami peab taotluse rahuldamise otsuses märgitav abikõlblikkuse periood jääma. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 1. aprill 2026. a, mis tähendab, et selleks kuupäevaks peab olema toetatav tegevus ellu viidud, lõppmakse taotlus esitatud ja makse lõppsaajale tehtud. Kui lõppsaaja ei jõua abikõlblikkuse perioodil kõiki eelnimetatud toiminguid sooritada, kaotab ta õiguse toetust saada. Abikõlblikkuse perioodi teatab lõppsaaja ise taotluses ja see on sisuliselt projekti elluviimise eeldatav aeg. Enne taotluse esitamist ei tohi lõppsaaja teha mingisuguseid projekti tegevusi, mille kulude hüvitamist ta soovib. Lõppsaaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik abikõlblikkuse perioodi pikendada tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei vähene, kuid 1. aprilliks 2026. a peavad kõik tegevused olema lõpetatud ja toetus välja makstud. 6 Lõige 3 sätestab hangetega alustamist (kolm kuud pärast otsust) tagamaks, et projekt ei jääks venima. Hanke väljakuulutamiseks loetakse hanketeate avaldamist riigihangete registris või e- posti teel pakkumiste küsimist (või samaväärset lahendust). Lõige 4 sätestab projekti tavapärase pikkuse, mis varasema meetme kogemuse põhjal on seatud 24 kuud. Lõige 5 täpsustab, et abikõlblikkuse pikendamise põhjendatust hindab KIK lõppsaaja taotluse alusel. Eelnõu §-s 9 määratakse toetuse summad ja osakaalud. Taotleja peab otsustama, millise üldise grupierandi määruse alusel ta riigiabi taotleb (taotlemisel saab valida ainult abi ühe liigi) ning kas mõne tegevuse jaoks soovitakse ka vähese tähtsusega abi. Maksimaalne toetuse osakaal on igal projektil 50%. Üks taotleja võib esitada mitu taotlust. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse toetuse minimaalne ja maksimaalne suurus ühe taotluse kohta. Minimaalne suurus on seatud varasema praktika põhjal ja sellele on lisaks arvestatud hindade tõus ning suuremate projektide mõju taastekavas plaanitud reformile. Seetõttu on koostöös huvigruppidega tõstetud piirmäära varasemalt 200 000 eurolt 250 000 eurole. 250 000 eurot on plaanitud seada toetuse maksimaalseks suuruseks 2023 avatavas ELi struktuurivahendite ressursitõhususe meetmes. See tagab, et samal ajal ei saa toetust taotleda kahest rahastusallikast. Minimaalne suurus on seatud ka selliselt, et ühe taotluse halduskoormus oleks mõistlik. Maksimaalne suurus on seatud varasema praktika põhjal, kus piiriks on olnud 2 000 000 eurot. Lisaks tuleb arvestada, et meetmest on planeeritud toetada vähemalt 15 projekti, mis teeb meetme mahtu (13,8 mln eurot) arvestades keskmiseks toetuse suuruseks ca 920 000 eurot ehk maksimaalne suurus on seatud selliselt, et üksikud suurte taotlussummadega ettevõtted ei saaks enamiku meetme eelarvest endale. Lõikes 3 sätestatakse toetuse andmise piirmäärad. VTA puhul on see maksimaalselt 50% sõltumata ettevõtte suurusest. Üldise grupierandi määruse regionaalabi artikli 14 alusel on toetuse maksimaalne määr suurettevõtjale on 20%, keskmise suurusega ettevõtjale 30% ja väikeettevõtjale 40% abikõlblikest kuludest. Kirde-Eesti piirkonnas (Ida-Viru maakond) suurendatakse kõiki nimetatud toetusmäärasid 5% võrra. Kuna alates 2025 see muutub, siis on selguse huvides toodud tabel: 7 Üldise grupierandi määruse artikli 36 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal suurettevõtjale 45%, keskmise suurusega ettevõtjale 55% ja väikeettevõtjale 65% abikõlblikest kuludest, aga toetuse osakaal saab olla kuni 50%. Üldise grupierandi määruse artikli 38 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal suurettevõtjale 35%, keskmise suurusega ettevõtjale 45% ja väikeettevõtjale 55% abikõlblikest kuludest, aga toetuse osakaal saab olla kuni 50%. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele Eelnõu § 10 sätestab nõuded taotlejale. Lõike 1 kohaselt on õigus toetust taotleda äriühingul, kelle põhitegevus või kõrvaltegevus vähemalt 20% müügitulu ulatuses vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgmistele koodidele: mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B, alajagu 07-09) või töötlev tööstus (EMTAK 2008 jagu C, alajagu 10-33), välja arvatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 12). Võrreldes varasema toetusmeetmega ELi vahenditest 2014–2020 on taastekavas välistusena toodud, et taastekavast ei toetata tegevusalasid, mis on seotud fossiilkütustega. Seetõttu on toetuse andmise tingimustes välistatud kivi- ja pruunsöe kaevandamine (B05) ja toornafta ja maagaasi tootmine (B06). Investeeringutoetust ressursitõhususe lahendustesse saavad Eesti tööstussektori ettevõtted, et muuta tootmine ressursitõhusamaks. Lõigetes 2 ja 3 on määratud nõuded, millele peab vastama taotleja. Nõue, et keskmine müügitulu oleks vähemalt taotletava summa ulatuses viimase kolme majandusaasta jooksul enne taotluse esitamist, on tingitud sellest, et ettevõtted, kes alles alustasid oma tegevust, peaksid olema oma tootmises piisavalt efektiivsed ning suuremahulisi investeeringuid ei peaks tegema. Teisalt tagab see nõue projekti mõistliku suuruse. Mõistlik on toetada olemasolevat ja töötavat ettevõtet, et saavutada säästu tootmises. Samuti aitab see nõue vältida olukorda, kus alles alustav ettevõte on soetanud vana tehnikat, et tulla ühe või kahe aasta pärast meetmest toetust küsima parema tehnika soetamiseks. Taotlejat vaadeldakse projekti tegevuse põhjal, seega kui ettevõte vahetab omanikku, aga tootmistegevus jätkub, loetakse nõue täidetuks. 8 Müügitulu arvutamisel võetakse arvesse kõik lõikes 1 nimetatud EMTAKi jagu B või C tegevuste all olev müügitulu sõltumata sellest, kas see tuleb ettevõtte põhi- või kõrvaltegevusest. Eelnõu §-s 11 sätestatakse nõuded toetuse taotlusele. Taotlusvormil tuleb täita korrektselt kõik lahtrid, mis hõlmavad infot taotleja, projekti tegevuste, ajakava, eelarve, väljundnäitajate kohta. Taotlusvormil esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged. Kui taotlusvormis esitatakse ebaõigeid andmeid, jätab KIK taotluse rahuldamata. Andmete puudulikkuse korral saadetakse lõppsaajale e-toetuse keskkonnas päring koos suunistega taotluse täiendamiseks. Ühtlasi peab taotleja kinnitama, et ta on taotlusvormi korrektselt täitnud, andmed on õiged ja täielikud ning planeeritud tegevused on kooskõlas määruse, Euroopa Liidu ja muude riigisiseste õigusaktidega. Lõikes 6 kohustatakse taotlejat esitama kõik nõutud dokumendid. Punkt 6 kohustab esitama teavet ettevõtte suurusest (suur, keskmine või väike), et oleks võimalik hinnata maksimaalset toetuse määra. Suurettevõte on ettevõte, mis ei kuulu mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) kategooriasse. VKE kategooriasse kuuluvad ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot. Väikesteks loetakse need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. Mikroettevõteteks (antud määruse kontekstis kohalduvad väikeettevõtete tingimused) loetakse need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. Punktis 7 sätestatakse, et taotlejal peab olema tehtud nõuetekohane detailne ressursiaudit või selle uuendus. Detailse auditi aruanne peab vastama auditi metoodikale. Auditi metoodika on meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine“ toetuse andmise tingimuste lisas kirjeldatud metoodiline juhend „Nõuded ressursiauditile“. Ühtne auditi metoodika aitab tagada auditite ühesuguse kvaliteedi ja lihtsustada projektide hindamist. Detailne audit ei pea olema rahastatud meetme tegevusest „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine“, vaid võib olla rahastatud ka täielikult omavahenditest. Punktis 11 tuleb taotlejal regionaalabi puhul põhjendada vastavust üldise grupierandi määruse artikli 14 alginvesteeringu nõudele. Punktides 13 ja 14 täpsustakse, millised dokumendid tuleb toetuse taotlemisel projekti kohta esitada, et hinnata vastavust ei-kahjusta-oluliselt-põhimõttele. Hindamise aluseks on Hendrikson ja KO „Checklists for assessment of the Do No-Significant Harm Criteria of the Estonian RRP“, mille käigus leiti, et ühtegi keskkonnamärki ei kahjusta oluliselt järgmised tegevused:  kliimamuutuste leevendamine  kliimamuutustega kohanemine  vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse  üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt  õhu-, vee- ja pinnasesaastuse vältimine ja tõrje  elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine Lõike 8 kohaselt tuleb esitada KIKile teave ja dokumendid selle kohta, kui projektile taotletakse või on taotletud toetust mõnest muust avaliku sektori allikast. Eri rahastusallikatest kumuleerimisel lähtutakse üldise grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud põhimõtetest. 9 Lõige 9 seab piirangud seoses kasvuhoonegaaside heite tasuta ühikutega Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise skeemist (European Union Emissions Trading Scheme – EU ETS), Eestis kuuluvad kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi käitajad, kelle tegevusalad vastavad Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määruses nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ toodud nõuetele. Käitis on KeÜSi § 6 lõike 1 kohaselt paikne või liikuv tehniline üksus, milles toimub tootmistegevus või tootmisega võrdsustatav, tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus, millega kaasneb saastamine või saastatus. KIK kontrollib Keskkonnaameti veebilehel (https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus- keskkonnatasu/ohk-ja-kliima/kasvuhoonegaasid) toodud nimekirjast „ELi HKSi käitiste nimekiri, heitkogused ja vastavusseisund“, kas taotleja (ettevõte) on saanud tasuta lubatud heitkoguse ühikuid. Kui KIK tuvastab, et ettevõte on selles nimekirjas, pöördub KIK edasiseks kontrolliks KeMi poole. KeM annab KIKile teavet, kas projektiga seotud tootmisüksus on käitisena viidatud nimekirjas. Sellele käitisele, mille käitamiseks on saadud tasuta lubatud heitkoguse ühikuid, määruse alusel toetust ei anta. Lõige 10 sätestab, et kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, peab vastava laenu saamise tõendamiseks esitama koos taotlusega laenuandja krediidikomitee laenuotsuse. Kui finantshindamise tulemusena selgub, et taotleja on võimeline laenu saama, siis on KIKil võimalus seda nõuet leevendada. See nõue on vajalik, kuna toetust antakse taotluse esitamise järjekorras ning taotluse menetlemise aja jooksul on keeruline vastavat otsust finantsasutusest saada. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine Eelnõu § 12 sätestab taotlusvooru avamise ja taotluse esitamise korra. Lõppsaajal tuleb Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas täita taotlusvorm. E-toetus on struktuuritoetuse register, mis on avaliku teabe seadusega kooskõlas asutatud andmekogu. Registri põhimäärus ja kasutamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“. Taotlus tuleb esitada taotlusvooru avatud oleku ajal. Eelnõu § 13 sätestab taotluse menetlemise korra. Lõikega 6 täpsustatakse, et puuduste kõrvaldamiseks ei saa anda rohkem kui 20 tööpäeva taotluse kogu menetluse peale. Seega on taotlejal kokku võimalik saada kõikide muudatuste tegemiseks maksimaalselt 20 tööpäeva. Kuna võimalikke taotlejaid on tunduvalt rohkem kui eelarvelisi vahendeid, on kitsendus vajalik selleks, et välistada taotluste liialt pikk venimine ning anda toetusi neile, kes oma taotluse suudavad õigel ajal nõuetele vastavaks viia. Eelnõu § 14 sätestab taotleja ja esitatud dokumentide nõutele vastavuse kontrolli korra. Eelnõu § 15 sätestab projekti nõuetele vastavuskriteeriumid. Lõikes 1 sätestatakse vastavuskriteeriumid, mille detailsem kirjeldus ja arvutusalused täpsustatakse hindamisjuhendis. Lõikes 2 kirjeldatakse ressursitootlikkuse kriteeriumi ja lõikes 3 innovaatilisuse kriteeriumi. Lõikes 4 kirjeldatakse ei-kahjusta-oluliselt-põhimõtte nõuetele vastavuse (sh on eraldi välja toodud välistused, mis tulenevad taastekava tegevuskorrast) ja lõikes 5 kasvuhoonegaaside heite vähenemise hindamist. Lõikes 6 kirjeldatakse projekti ressursikasutuse paranemise hindamist. Selleks on projektiga saavutatav ressursitõhususe kasv, mis näitab projekti tulemusel 10 saavutatavat ressursisäästu ja projekti tulemusena saavutatavaid eesmärke. Seatud lävend 2% tugineb meetme varasemale praktikale, kuid arvestades keerulisi aegu, on koostöös huvigruppidega seda vähendatud sarnasemaks varasema väikeprojektide lävendile 1% (suurprojektidel oli varem 5%). Lõikes 7 kirjeldatakse projekti kuluefektiivsuse hindamist. Selleks on projekti toetuse võimendav efekt ehk saavutatava säästu ja toetussumma suhe, mille raames hinnatakse, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Lisaks annab kuluefektiivsuse kriteerium võimaluse hinnata, kas planeeritud eelarve on realistlik. Seatud lävend 2 tugineb varasemale praktikale. Lõigetes 8 ja 9 sätestatakse hindamisjuhendi koostamise, hindamise ja arvutamise kord. Eelnõu § 16 reguleerib taotluse rahuldamise korda ja tingimusi. Eelnõu § 17 reguleerib taotluse rahuldamata jätmise korda ja tingimusi. Eelnõu § 18 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimusi, sealhulgas tähtaega, mille vältel peab KIK otsuse tegema. 5. peatükk Lõppsaaja õigused ja kohustused Eelnõu §-s 19 sätestatakse lõppsaaja õigused ja kohustused. Eelkõige on lõppsaajal õigus saada oma projektile toetust, kui selle elluviimine vastab kõikidele nõuetele. KIKis tegeleb iga lõppsaajaga temale määratud projektikoordinaator, kelle nimi ja kontaktid teatatakse lõppsaajale koos taotluse rahuldamise otsusega. Lõppsaajal on õigus oma projektikoordinaatorilt saada projekti elluviimisel igakülgset nõustamist. Projektikoordinaatorile on tagatud KIKi poolt juriidiline, finantsanalüütiline ja administratiivne tugi lõppsaajate abistamiseks. Lõppsaaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning määruses toodud tingimuste kohaselt, säilitab dokumente toetuse kasutamise kohta, kohustub alluma kontrollile ja järelevalvele määruse tingimuste kohaselt. Eelnõu § 20 sätestab hanke läbiviimise tingimused. Lõike 1 kohaselt tuleb lõppsaajal juhul, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses, hankida kõik toetusest hüvitatavad asjad, teenused või ehitustööd riigihangete seadust järgides. Ja kui tal on olemas hankekord, siis väikeostud tuleb teha selle reeglite järgi. Mittehankijast toetuse saaja ja partner viivad läbi ostumenetluse. Riigihangete registrit kasutades valitakse menetlusliigiks „toetuse saaja ost“. Ei ole kohustust ostumenetlust läbi viia riigihangete registris, kuid alates 100 000 euro suurusest hankest (ilma käibemaksuta), on kohustus avaldada riigihangete registris hanketeade. Eelnõus nimetatakse nii riigihanget kui ka ostumenetlust hankeks, sest sisuliselt on tegemist mõlemal juhul ehitustöö, asja või teenuse hankimisega. Kõik maksumused on sätestatud ilma käibemaksuta. Lõige 2 sätestab hanke korra, kui selle eeldatav maksumus on 20 000–99 999 eurot. Sel juhul lõppsaaja võtab kolm võrreldavat hinnapakkumist või kui nende saamine on raske, siis avaldab hanketeate riigihangete registris. Lõppsaaja võib hinnapakkumist küsida ka ühelt pakkujalt, kui 11 ta avaldab hanketeate riigihangete registris. Hanketeate avaldamise korral tuleb silmas pidada, et pakkumuse esitamiseks oleks jäetud mõistlik aeg. Lõige 3 sätestab hanke korra, kui selle eeldatav maksumus on 100 000 eurot ja rohkem. Kui lõppsaaja ei ole hankija, siis tema jaoks on riigihangete registris hanketeate avaldamine kohustuslik, kui hanke eeldatav maksumus on 100 000 eurot. Lõige 4 täpsustab hanke eelkontrolli seadmise korda. Kuna mõnedes projektides on keerulised hanked ning projekti põhjal on tekkinud vajadus seada hangete eelkontrolli nõue, on KIKil õigus see taotluse rahuldamise otsuses seada. Juba praegu esitatakse enamikel juhtudel vabatahtlikult hankedokumendid enne hanke alustamist rikkumise ennetamiseks eelkontrolli. KIK nõustab vajaduse korral lõppsaajat ostumenetluse läbiviimisel. Lõike 5 kohaselt esitab lõppsaaja kohe pärast hanke läbiviimist ja lepingu sõlmimist hankedokumendid ja lepingu KIKile. Kui hange on läbi viidud riigihangete registris, siis dokumente ei esitata, vaid lisatakse registrisse vaatlejaks KIKi töötaja. See kohustus sätestatakse toetuse rahuldamise otsuses. Sätte eesmärk on kiirendada hilisemat maksetaotluse menetlemist ja tagada KIKile võimalus optimaalsemaks töö korraldamiseks. Lõike 6 kohaselt tuleb lõppsaajal lepingu muutmise plaanidest teatada KIKile enne muudatuste tegemist, et KIK saaks kontrollida ja nõustada, et muutmine vastaks riigihangete õiguses lubatule ning mittehankijate puhul ei satutaks vastuollu RHSi §-st 3 tulenevate põhimõtetega. Kui lõppsaaja on hankija riigihangete seaduse § 5 kohaselt, siis sätestatakse tema suhtes taotluse rahuldamise otsuses Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus koguda alltöövõtjate andmeid. Eelnõu § 21 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja korra. Lõppsaajale sätestatakse kohustus esitada projekti vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi ning aruannetes sisalduva miinimuminformatsiooni. Aruannete eesmärk on regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide poole liikumist ning tulemuste saavutamist, samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel ja leida neile lahendusi, et projekt tulemuslikult lõpetada. Projektide vahe- ja lõpparuanded sisaldavad infot tegevuskava täitmise kohta, mis on kirjeldatud detailses auditis. Lisaks annavad aruanded infot, kas ja millisel määral panustab projekt järgmistesse RRFi ühistesse näitajatesse:  RRFCI09 – toetatavad ettevõtjad;  RRFCI06 – ettevõtjad, keda on toetatud digitaaltoodete, teenuste ja - rakendusprotsesside väljatöötamiseks või vastuvõtmiseks;  RRFCI01– primaarenergia aastase tarbimise sääst. Lõikes 7 sätestatakse, et KIKil on õigus toetuse tulemuslikkuse seiramiseks nõuda lõppsaajalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul. Nõue on vajalik selleks, et oleks võimalik hinnata meetmega saavutatud tulemusi kogustena (t, m3, kWh) ressursside lõikes. Detailses auditis koostatakse ka ressursitõhususe projekti tulemusi hindav seireplaan viieks aastaks, mis on aluseks nõude täitmiseks ettevõtte poolt. Seire ajavahemikud ja seiratavad kohad määratakse seireplaanis. Lõppsaaja esitab vastavad arvnäitajad absoluutväärtustena ja suhtarvuna KIKile struktuuritoetuste registri kaudu. 12 6. peatükk Toetuse maksmine ja kasutamine Eelnõu § 22 fikseerib toetuse maksmise tingimused. 7. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu § 23 sätestab toetuse väljamaksmisest keeldumise alused. Eelnõu § 24 sätestab toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra. Eelnõu § 25 sätestab vaiete esitamise korra. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrustega (EL) nr 651/2014 ja nr 1407/2013. 4. Määruse mõjud 4.1. Määruse üldine mõju Eesti taastekava on üleriigilise strateegia „Eesti 2035“ üks lisadest, keskendudes eesmärkidele ning reformidele ja investeeringutele, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF). Määruses planeeritud tegevused lähtuvad „Eesti 2035“ strateegiast ning selle juurde kuuluvast tegevuskavast, mille raames on Vabariigi Valitsus kokku leppinud reformides ja muudatustes, mis on vajalikud strateegiliste sihtide saavutamiseks ja Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud riigipõhiste soovituste ellu viimiseks. Tööstuse üleminek vähese CO2 heitega ressursitõhusale ringmajandusele on riigi konkurentsivõime ja keskkonnaga arvestamise seisukohalt määrava tähtsusega. Tegevusega käivitatakse olemasolevates tööstusettevõtetes kriisist taastumisel rohepööret, jätkates (alustatud ELi vahenditest 2014–2020, nüüdseks vahendid lõppenud) ressursitõhususe, sh energiatõhususe suurendamisega. Kuigi on plaanis jätkata ka teistest vahenditest ressursitõhususe toetamist, on taastekava sekkumise eesmärk suuremaid ja kiiremaid muutusi esile kutsuda olemasolevate ettevõtete toimimises, toetades mahukamaid ja suurema mõjuga rohepööret võimaldavaid projekte. Seda toetab ka teadmine, et ettevõtted on üles näidanud suurt huvi energia- ja ressursitõhusust suurendavate investeeringute vastu. Selleks, et aidata kaasa kiiremale ja ulatuslikumale rohepöördele ettevõtetes, sh VKEdes, peame ühe ettevõtluse rohestamise sekkumisena oluliseks suunata lisaraha ressursitõhususe suurendamiseks. Tegevuse elluviimist toetab ka see, et Eestis on olemas pädevad ressursitõhususe spetsialistid (audiitorid), kes aitavad investeeringuvajadused tervikliku hinnangu andmise abil välja selgitada, ja ettevõtete teadlikkus ressursi- ja energiatõhususe suurendamise meetmetest on kasvanud. Taastekava vahenditest eraldi ressursiauditeid ei toetata, kuid see on oluline pädevus, mille abil tegevust tõhusalt ja kiirelt rakendada. Lisaks on olemas toimivad valikukriteeriumid (ressursi- ja energiatõhususe kasv ja kuluefektiivsus), mille abil saab projekte hinnata. See kõik tagab taastekava jaoks vajaliku ettevalmistuse ja kiire ning tõhusa rakendamise. 13 Määruse jõustumisega rahastatakse neid investeeringuid, mida teeb ettevõte ressursitõhususe parandamiseks, kasutades uudsemaid lahendusi. Seda saavutatakse nii seadmete väljavahetamisega parema tehnoloogia vastu, seadme soetamisega oma tootmisjääkide kasutamiseks kui ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendustega tootmisprotsessis. Meetme tegevusega panustatakse ettevõtete rohepöördesse, kuna selle saavutamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahtisidumist suurenevast ressursikasutusest ning tootmise keskkonnamõju vähendamist. 4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Vähendatakse imporditava toorme ja energia kasutust tänu tõhusamale ressursikasutusele ehk suureneb ressursi- ja energiasõltumatus. 4.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Meetmest tehtud investeeringute tulemusena väheneb tööstuse tegevuse mõju elu- ja looduskeskkonnale, kuna vähenevad heitmete sattumine keskkonda, jäätmete teke kui ka esmase toorme kasutus. Meetme raames rahastatavad projektid aitavad kaasa ka kasvuhoonegaaside heidete vähenemisele, keskkonnahoiu suurenemisele, ressursside tõhusamale kasutusele ja ringmajanduse edenemisele ning laiemalt rohepöörde saavutamisele. 4.4. Mõju majandusele ELi vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Meetme tulemusel parandatakse ettevõtete võimalusi teha investeeringuid ressursitõhususe lahendustesse ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja lisandväärtuse suurendamiseks, sh Eesti ressursitootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu. Toetus on tõuge ettevõtetele ressursitõhususse investeerimise soodustamiseks, mis kiirendab tööstusettevõtete rohepööret ja mida varem on rahastatud ELi 2014–2020 vahenditest ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni, kuna tegu on lisanduvate vahenditega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks sõlmib ministeerium halduslepingu riikliku sihtasutusega SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, kelle ülesanne on korraldada investeeringuprojektide rakendamine, mis hõlmab ettevalmistavaid tegevusi, planeerimist, projektide läbiviimist ja järelevalvet. Määruse rakendamine nõuab riigieelarvest investeeringukulu 14 miljoni euro ulatuses, millest 217 467 eurot on investeeringu administreerimise kulu. Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi tulusid. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 14 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja huvitatud osapooltele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Lisaks kaasati huvigruppe meetme töörühma kaudu. Urmas Kruuse Maaeluminister keskkonnaministri ülesannetes Meelis Münt Kantsler 15  EELNÕU 24.05.2022 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamise toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrusega reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskavas nimetatud reformi „Ettevõtete rohepöörde“ reformi investeeringu „Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt“ tegevuse „Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine“ projektide elluviimiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. (2) Määruse alusel antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. § 2. Terminid (1) Määruses kasutatakse mõisteid Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi üldmäärus) ning muude valdkondade reguleerivate õigusaktide tähenduses. (2) Käesoleva määruse tähenduses: 1) abikõlblik kulu on projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik toetatav kulu, sealhulgas omafinantseering, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega; 2) abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti tegevuste elluviimiseks abikõlblikud kulud tekivad lõppsaajal ja need tasub lõppsaaja; 3) detailne ressursiaudit on detailne analüütiline ülevaade, mis on ressursitõhususe projekti aluseks ja milles sisaldub hinnanguline säästupotentsiaal, projekti kirjeldus ja tasuvushinnang, soovituslik tegevuskava ning seireplaan keskkonnaministri 28.06.2016 määruse nr 17 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine“ jaoks avatud taotlemise korral“ lisa „Nõuded ressursiauditile“ kohaselt; 4) ei kahjusta oluliselt põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 5) energiatõhusus on säästetud energia hulk, mis määratakse mõõtes või hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas energiatarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise; 6) innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks, mis hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon), vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon), uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon), uuendusi juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon). 7) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 8) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude kogusumma; 9) projekti tulemusnäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti väljundite kasutusse võtmise tulemusena projekti elluviimise järel saavutatud olukorda ja panust meetme tegevuste väljundnäitajasse; 10) ressursiaudit on ettevõtte ressursikasutuse analüüs, mille eesmärk on anda hinnang säästuvõimalustele ettevõttes keskkonnaministri 28.06.2016 määruse nr 17 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” jaoks avatud taotlemise korral“ lisa „Nõuded ressursiauditile“ kohaselt. Ressursiaudit jaguneb ülevaatlikuks ja detailseks auditiks; 11) ressursid on kõige üldisemas mõistes tootmisvahendid ja -tagavarad, mida on võimalik kasutada; 12) ressursitootlikkus on materjali kasutuse efektiivsust väljendav näitaja, mis arvutatakse SKP ja kodumaise materjalitarbimise suhtena ja näitab, mitu lisandväärtuse eurot on suudetud luua ühe kilogrammi materjali kasutamise abil. Arvutamisel kasutatakse SKP aheldatud väärtust, mille referentsaasta on 2015; 13) ressursitõhusus on säästetud ressursi hulk, mis määratakse mõõtes või hinnates tarbimist enne ja pärast ressursitõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas ressursitarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise; 14) rohetehnoloogia on kestlik ja keskkonnahoidlik tehnoloogia, mis vähendab kogu elutsükli ulatuses inimtegevuse mõju keskkonnale; 15) tootmisjääk on materjal, mida ei ole tahtlikult toodetud, vaid tootmisprotsessist ülejääv materjal või muu ressurss; 16) tootmisüksus on eraldiseisev hoonete, rajatiste või seadmete kompleks, mille eraldiseisvusest tulenevalt on võimalik välja arvestada tema majanduslikud näitajad – tootmismahud, kulud ja tulud ning tehtav investeering on käsitletav terviklahendusena; 17) väikese või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 mõistes, kes vastab Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 651/2014 asutamislepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), lisas I sätestatud kriteeriumitele; 18) ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest teise EMP lepingu osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse. Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMPs asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada ressursitootlikkust tööstusettevõtetes innovaatiliste rohetehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu, et aidata kaasa kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele. (2) Toetuse andmise tulemusel võetakse tööstusettevõttes ressursitõhususe suurendamiseks kasutusele rohetehnoloogiad ja lahendused. 2 (3) Toetuse abil ellu viidud projekt peab panustama meetme tegevuse eesmärki ja projekti tulemusnäitajasse, milleks on ressursitõhusate rohetehnoloogia kasutuselevõtuks toetust saanud projektide arv. § 4. Investeeringu saaja ja andja (1) Vastutav elluviija on Keskkonnaministeerium (edaspidi KeM). (2) Vahendusasutus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). (3) Lõppsaaja on § 10 nõuetele vastav Eesti äriregistris registreeritud ja tegutsev äriühing, kelle taotlus rahuldatakse. (4) KIK säilitab toetuse, sealhulgas riigiabi andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates. § 5. Riigiabi (1) Kui käesoleva määruse alusel antakse riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, lähtutakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatust. Riigiabi antakse kas: 1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabina (edaspidi regionaalabi) üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel; 2) investeerimisabina, mis võimaldab ettevõtjatel teha liidu keskkonnakaitsealastes normatiivides nõutust rohkem või parandada keskkonnakaitset liidu normatiivide puudumisel (edaspidi keskkonnakaitseks antav abi) üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel; 3) energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abina (edaspidi energiatõhususeks antav abi) üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel ning võttes arvesse konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (2) Üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 3 punktides a)–e) nimetatud majandussektori ettevõtjatele abi ei anta. (3) Käesolevat määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes. (4) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel antav riigiabi peab vastama üldise grupierandi määruse üldtingimustele ja üldise grupierandi määruse asjakohastes artiklites sätestatud tingimustele. Abi andmisel kohaldatakse üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud välistusi. (5) Käesoleva määruse alusel ei maksta üksikabi ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Abil peab olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6. (6) Lisaks eelnevale on ELi aluslepingu artikli 107 kohastele riigiabi kriteeriumitele vastavat abi võimalik anda vähese tähtsuse abina. Vähese tähtsusega abi andmisel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Abi andmisel kohaldatakse nimetatud määruse artiklis 1 sätestatud välistusi. Ühele ettevõtjale kõigist allikatest antud vähese tähtsusega abi ei 3 tohi kolme majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Üheks ettevõtjaks loetakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades. (7) Lõike 1 punktides 1–3 nimetatud abi liike ühe taotluse raames kombineerida ei ole lubatud. 2. peatükk Toetatav tegevus, kulude abikõlblikkus, toetuse määr § 6. Toetatav tegevus ja nõuded toetatava projekti väljundile (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames kujundatakse tootmisprotsess ümber järgmiste tegevuste abil: 1) ressursitõhusa lahenduse väljatöötamine ja rakendamine; 2) seadmete soetamine või väljavahetamine uuenduslike ja ressurssi säästvamate vastu; 3) seadmete soetamine oma tootmisjääkide kasutamiseks, mis vähendab esmase ja suurendab teisese toorme kasutamist tootmisprotsessis; ressurssi säästva info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduse kasutuselevõtt. (2) Toetust antakse tegevusele, mis on otseselt seotud investeeringutega tegevusaladel, mis on nimetatud § 10 lõikes 1. (3) Toetust antakse projektile, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja -prioriteete ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. (4) Projekti raames rajatud seadmed peavad olema taotluses kirjeldatud viisil kasutuses vähemalt viis aastat lõppmakse tegemisest arvates. (5) Projekti tegevustega hõlmatud maatüki omandiõigus peab kuuluma taotlejale või peab taotlejal olema maatüki kasutusõigus, mis kehtib taotluse esitamise hetkest vähemalt kuni 30.06.2027. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised § 6 lõike 1 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud; 2) investeeringutega seotud seadistamise kulud; 3) punktides 1 ja 2 nimetatud investeeringute ja seadistamisega seotud lõppsaaja personali koolituste kulud; 4) teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud üldmääruse § 12 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmiseks. (3) Abikõlblikud kulud ei ole: 1) kulud sõidukite soetamiseks või rendiks; 2) kinnisvara ostmise või rentimise kulud; 4 3) personali- ja palgakulud, välja arvatud lõike 2 punktis 3 nimetatud kulud; 4) üld- ja tegevuskulud; 5) investeeringute kulud, mis tehakse üldise grupierandi määruse artiklite 36 ja 38 alusel selleks, et viia ettevõtja tegevus kooskõlla Euroopa Liidu normatiividega, mis on juba vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud; 6) kasutatud seadme ostmise kulu; 7) käibemaksu kulu, v.a üldmääruse § 2 lõikes 5 nimetatud juhul; 8) laenu- või liisingulepingu sõlmimisega seotud kulu ja laenu- või liisingulepingu alusel makstav intress; 9) liisingumakse, kui liisinguleping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse; 10) kindlustamise kulu; 11) amortisatsioonikulu; 12) kulu, mis on riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud; 13) õigusabi, kohtu ja riigihangete vaidlustuskomisjoni kulud; 14) muud projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud; 15) riigiabi eeskirjade kohaselt mitteabikõlblikud kulud. (4) Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Lõppsaaja, kes ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes, peab järgima riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid projektiga seotud kulude tegemisel. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 01.04.2026. (3) Esimene hange peab olema välja kuulutatud hiljemalt kolm kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. (5) Lõppsaaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib KIK abikõlblikkuse perioodi pikendada. § 9. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 2 000 000 eurot. (2) Toetuse minimaalne suurus on 250 000 eurot projekti kohta. (3) Maksimaalne toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on: 1) regionaalabi korral 45 protsenti; 2) keskkonnakaitseks antava abi korral 50 protsenti; 3) energiatõhususeks antava abi korral 50 protsenti; 4) vähese tähtsusega abi andmisel 50 protsenti. 5  3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale (1) Taotleja võib olla äriühing, kelle põhitegevus või kõrvaltegevus vastab vähemalt 20% müügitulu ulatuses Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgmistele koodidele: mäetööstus (jagu B, alajagu 07-09) või töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10-33), välja arvatud tubakatoodete tootmine (jagu C, alajagu 12). (2) Taotleja peab vastama üldmääruse §-s 5 nimetatud nõuetele. (3) Taotleja viimase kolme majandusaasta keskmine müügitulu summeeritult käesoleva määruse § 10 lõike 1 kohaselt toetuskõlbuliku põhi- ja kõrvaltegevuste kohta peab olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotlus esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond) taotlusvormil, millele lisatakse lõikes 6 nimetatud dokumendid. (2) Taotlus tuleb esitada taotlusvooru tähtpäevaks, vastasel korral tagastatakse taotlus läbi vaatamata. (3) Iga tootmisüksuse kohta esitatakse eraldi taotlus. (4) Taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema täidetud, taotlus ja selle lisad peavad olema omavahel kooskõlas. (5) Taotluses peab olema välja toodud: 1) taotleja nimi, registrikood ja suurus; 2) projekti nimi ja kirjeldus; 3) projekti eelarve taotleja kohta; 4) taotletava toetuse suurus ja osakaal abikõlblikest kuludest; 5) projekti tulemus, mis panustab §-s 3 nimetatud eesmärkide saavutamisse; 6) projekti hinnatavad näitajad; 7) teave selle kohta, mida taotleja peab ärisaladuseks; 8) projekti ajakava. (6) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised andmed ja dokumendid: 1) projekti tegevusega seotud kinnisasja või ehitise omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid, mis kehtivad taotluse esitamise hetkest ning näitavad kehtivust vähemalt kuni 30.06.2027; 2) taotleja kinnitus, et ta nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil, elektrooniliselt esitatakse ka projektiga seotud otsused; 3) tõendid omafinantseeringu ning projektide mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse kohta; 4) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel; 5) võrreldavad tööde hinnapakkumised; 6) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust; 6 7) detailse ressursiauditi aruanne või selle uuendus, milles on kirjeldatud ressursitõhususe projekti (sh projekti seireplaan) ning projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, mis on realistlik ja kooskõlas §-s 8 sätestatud abikõlblikkuse perioodiga; 8) finantsanalüüs, mis kajastab projektis osalevate äriühingute majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti ning vastab KIKi kehtestatud juhendile; 9) kinnitus, et taotlus ei sisaldada tegemisel olevaid või tehtud töid; 10) kinnitus, et taotluses planeeritud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 11) selgitus taotleja ja taotluse vastavuse kohta riigiabi nõuetele; 12) kinnitus, et projekt vastab § 10 lõike 1 kohasele ettevõtte põhi- või kõrvaltegevusele ja pole sellega vastuolus; 13) selgitus iga keskkonna- ja kliimaeesmärgi jaoks projekti vastavuse kohta põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“; 14) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. (7) Põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamiseks peab lähtuma Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“, ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30. Lisaks saab lähtuda KIKi kehtestatud juhendist, mis põhineb nimetatud Euroopa Komisjoni teatisel ja avaldatakse KIKi kodulehel. (8) Kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta, sealhulgas toetuste kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. (9) Kui taotleja on projektiga seotud tootmisüksuse jaoks saanud tasuta lubatud heitkoguse ühikuid heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist, siis samale tootmisüksusele heitkoguse vähendamise investeeringuteks käesoleva määruse alusel toetust ei anta. (10) Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib KIK laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine (1) Taotlusvooru eelarve, ajakava ja toetatava tegevuse § 6 lõike 1 kohaselt kinnitab KeM, kes edastab vastava teabe KIKile. (2) KIK kuulutab taotlusvooru tähtaja välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes. (3) Taotluse esitab KIKile e-toetuse kaudu taotleja esindusõiguslik isik. (4) Toetuse taotlemine toimub avatud taotlemisena taotlusvooru eelarve ammendumiseni. § 13. Taotluse menetlemine (1) Taotlused menetleb KIK nende laekumise järjekorras. 7 (2) Taotlust ei avaldata kolmandatele osapooltele. (3) Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotluse registreerimine; 2) taotleja esitatud dokumentide nõuetele vastavuse kontrollimine; 3) taotlusekohase projekti nõuetele vastavuse hindamine; 4) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine. (4) Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. (5) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist. (6) Kui taotluses esineb puudusi, taotlust on vaja täiendada või esitada lisainformatsiooni, annab KIK taotlejale kuni 20 tööpäeva pikkuse tähtaja puuduse kõrvaldamiseks taotluse kogu menetluse peale. Taotluse menetlemise tähtaega pikendatakse puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra. (7) KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 60 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Juhul, kui taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra, teeb KIK taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse selle võrra pikema aja jooksul. § 14. Taotleja ja esitatud dokumentide nõuetele vastavuse kontroll (1) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab §-s 10 sätestatud nõuetele. (2) Esitatud dokumendid tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on esitatud kõik kehtivad ja asjakohased § 11 lõikes 6 nimetatud dokumendid. (3) Kui taotleja ei vasta §-s 10 sätestatud nõuetele või ei esita § 11 lõikes 6 nimetatud dokumente, tunnistatakse taotlus mittevastavaks ja jäetakse rahuldamata. § 15. Projekti vastavuskriteeriumid (1) Projekte hinnatakse järgmiste vastavuskriteeriumide alusel: 1) ressursitootlikkuse kasv; 2) investeeringu innovaatilisus; 3) vastavus põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“; 4) kasvuhoonegaaside heite vähenemine toodanguühiku kohta; 5) projekti ressursikasutuse paranemine; 6) projekti kuluefektiivsus. (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et projekti tulemusena suureneb ettevõtte ressursitootlikkus. 8 (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluses kirjeldatud projekti tehnoloogiline lahendus vastab innovatsiooni terminile. (4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotleja on hinnanud projekti mõju keskkonnaeesmärkidele ja kirjeldanud vajaduse korral mõjude vältimise või leevendusmeetmete rakendamist ning selle tulemusena ei ole tekitatud olulist kahju ühelegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile artikli 17 tähenduses. (5) Lõike 1 punktis 4 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projekti tulemusena väheneb kasvuhoonegaaside heide ettevõttes toodanguühiku kohta. (6) Lõike 1 punktis 5 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projektiga saavutatakse ressursitõhususe kasv vähemalt 2 protsenti. (7) Lõike 1 punktis 6 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projekti toetusel on võimendav efekt ehk saavutatava säästu ja toetussumma suhe on vähemalt 2. (8) Hinnatakse vahendusasutuse kehtestatud hindamisjuhendi järgi. (9) Vastavuskriteeriumide rakendamise metoodikat täpsustav ja KeMiga kooskõlastatud hindamisjuhend avalikustatakse KIKi veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. § 16. Taotluse rahuldamine (1) Vastavuskriteeriumidele vastavad taotlused rahuldatakse nende laekumise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus ja abikõlblike kulude kogusumma; 5) toetuse summa ja maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest; 6) projekti abikõlblikkuse periood; 7) vajadusel kõrvaltingimus; 8) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta; 9) projekti tegevuste eesmärk; 10) lõppsaaja kohustused; 11) toetuse maksmise tingimused ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord; 12) toetuse kasutamise järelevalve tingimused ja kord; 13) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 14) toetuse maksmise peatamise, tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 15) otsuse muutmise tingimused; 16) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord; 17) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks. 9 (3) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse lõppsaajale e-toetuse keskkonna vahendusel kätte viivitamata pärast otsuse tegemist. (4) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti tegevuste eesmärk. § 17. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotlus ei vasta nõuetele ja jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetust ei taotleta toetatavale tegevusele; 2) taotletud toetuse suurus ületab §-s 9 sätestatud toetuse maksimaalset suurust või osakaalu; 3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 4) taotlus ei vasta vähemalt ühele vastavuskriteeriumile; 5) taotlus ei vasta vähemalt ühele käesolevas määruses esitatud nõudele; 6) taotluses on esitatud valeandmeid; 7) taotlusvooru eelarve ei võimalda projekti täies ulatuses rahastada ja taotleja ei ole nõus § 16 lõike 4 kohase taotluse rahuldamisega. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja andmed; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. (3) KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale e-toetuse keskkonna vahendusel kätte viivitamata pärast otsuse tegemist. § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta lõppsaaja avalduse alusel või KIKi algatusel, kui sellega ei kaasne projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamata jäämine. (2) Lõppsaaja esitab koos taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldusega KIKile selgituse muudatuse vastavuse kohta üldise grupierandi määruse artikli 6 lõike 2 kohasele ergutava mõju tingimustele, kui muudatus puudutab toetuse saamist üldise grupierandi määruse alusel. (3) Kui lõppsaaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada ja makstud toetus vastavas osas tagasi nõuda. (4) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui: 1) lõppsaaja ei alusta projekti tegevustega kolme kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest; 2) esineb vähemalt üks üldmääruse §-s 11 toodud asjaolu; 3) taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust ei rahuldata ja toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel pole võimalik jätkata. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KIK 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. 10  5. peatükk Lõppsaaja õigused ja kohustused § 19. Lõppsaaja õigused ja kohustused (1) Lõppsaajal on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja lõppsaaja kohustustega. (2) Lõppsaajal on õigus ärakuulamisele ning võimalus esitada oma seisukohad haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud juhtudel ja korras. (3) Lõppsaaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses, taotluse rahuldamise otsuses, käesolevas määruses ja üldmääruses toodud tingimuste kohaselt. (4) Lõppsaaja on kohustatud: 1) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ning projektis märgitud tulemuse saavutamise; 2) esimese hanke välja kuulutama kolme kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest; 3) teavitama KIKi viivitamata e-toetuse keskkonnas või vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti odavnemisest või kallinemisest; 4) andma audiitori ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis e nimetatud järelevalvet tegeva isiku kasutusse kõik toetuse eesmärgipärase kasutamise kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid; 5) säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ja muid tõendeid kümme aastat pärast taotluse rahuldamise otsust; 6) teavitama avalikkust toetuse saamisest üldmääruse § 12 kohaselt; 7) tagama toetusest rahastatud objekti vastavuse kehtivatele ligipääsetavuse erinõuetele või standarditele; 8) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; § 20. Hanke läbiviimine (1) Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Lõppsaaja, kes ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes, järgib riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid kulude tegemisel. (2) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 20 000 eurot, küsib lõppsaaja kirjalikult vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist vastavas turusektoris tegutsevatelt isikutelt või avaldab hanketeate riigihangete registris. (3) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta, avaldab lõppsaaja hanketeate ostumenetluse kohta riigihangete registris. (4) KIK sätestab vajaduse korral taotluse rahuldamise otsuses kohustuse esitada enne hanke väljakuulutamist ostudokumentide kavandi ja lepingu projekti KIKile eelkontrolli. KIK avaldab dokumentide kohta arvamuse kümne tööpäeva jooksul. (5) Lõppsaaja esitab KIKile hanke korraldamist tõendavad dokumendid ja lepingu e-toetuse kaudu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist. 11 (6) Lõppsaaja esitab enne lepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi. § 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Lõppsaaja esitab KIKile projekti elluviimise kohta esindusõigusliku isiku digitaalse allkirjaga aruande e-toetuse keskkonna kaudu. (2) Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet edusammude kohta projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamisel ning hinnangut projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamise kohta projekti lõpuks. (3) Lõppsaaja esitab projekti vahearuande projekti iga aruandlusperioodi kohta. Aruandlusperioodi kestus ei ole üldjuhul pikem kui üks aasta. (4) Kui projekti abikõlblikkuse periood on lühem kui 18 kuud, siis lõppsaaja vahearuannet ei esita. (5) Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti peamiste tegevuste ülevaadet, teavet projekti eesmärgi ning tulemuste saavutamise kohta. (6) Lõppsaaja esitab projekti lõpparuande 30 tööpäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. KIK võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada. (7) KIKil on õigus toetuse tulemuslikkuse hindamiseks nõuda lõppsaajalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul. 6. peatükk Toetuse maksmine ja kasutamine § 22. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse üldmääruse §-s 9 kirjeldatud korras tekkinud ja tasutud tegelike kulude alusel. (2) Lõppsaaja esitab maksetaotluse ja makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid KIKile e-toetuse keskkonna kaudu. (3) Toetus makstakse maksetaotluse ja sellega kaasnevate dokumentide alusel lõppsaajale 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse esitamisest. (4) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest. (5) Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) leping, kui see ei ole varem KIKile teatavaks tehtud; 2) lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamist puudutav dokument; 3) arve või muu raamatupidamisdokument; 4) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 5) kulu tasumist tõendav dokument; 6) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument; 12 7) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus; 8) laenu- või liisinguleping, kui need on olemas. (6) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK lõppsaajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Makse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub lõppsaajal puuduste kõrvaldamiseks. (7) KIK võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui: 1) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 2) maksetaotluses oleva või projekti ükskõik millise kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 3) üldmääruse § 9 lõikes 7 toodud juhtudel. (8) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui KIK on lugenud projekti tegevused elluviiduks. 7. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 23. Toetuse maksmisest keeldumine (1) KIK keeldub toetuse maksmisest täielikult või osaliselt, kui: 1) kulu ei ole abikõlblik; 2) maksetaotlusele lisatud dokumendid ei vasta nõuetele; 3) lõppsaajal on täitmata mõni käesolevast määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev kohustus; 4) üldmääruse § 9 lõikes 7 loetletud juhtudel. § 24. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Toetus nõutakse ja makstakse tagasi üldmääruse §-s 11 ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud alustel. (2) Kui lõppsaaja ei esita tähtajaks vahe- või lõpparuannet, on KIKil õigus nõuda 2 protsenti taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetussummast tagasi. (3) Kui projekti käigus ilmneb, et seda ei ole võimalik ellu viia, nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kui projekti tegevuste eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus osaliselt tagasi. (4) Kui lõppsaaja ei säilita toetuse abil soetatud vara kuni 30.06.2027 ega kasuta seda selle perioodi jooksul sihtotstarbel, siis nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamist taotluses kirjeldatud eesmärgil. (5) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse. § 25. Vaide esitamine (1) KIKi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide lahendamiseks KIKile. 13 (2) Vaie lahendatakse kümne tööpäeva jooksul KIKile vaide esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Meelis Münt maaeluminister keskkonnaministri ülesannetes Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. kantsler 14 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-0736 - Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamise toetuse andmise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.06.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b3f825a6-a796-49d1-be99-431ba198fb7f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b3f825a6-a796-49d1-be99-431ba198fb7f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main