Keskkonnaministri määruse "Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ muutmine"

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium 16.06.2022 nr 1-4/22/2881 Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ muutmine" Esitame teistkordselt kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ muutmine“ eelnõu ja seletuskirja. Eelnõusse lisati projekti "Keskkonnakaitseluba 3.0" raames selgunud haldus- ja töökoormust vähendavad täiendavad muudatused, mis tehakse määruse 4. peatükis. Palume eelkõige tähelepanu pöörata eelnõu punktidele 5, 7–10 ja 12. Eelnõu on leitav eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume Teie kooskõlastust või arvamust kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister keskkonnaministri ülesannetes Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri Teadmiseks: Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Masinatööstuse Liit Hanna Vahter, 626 2981 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 27.05.2022 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ................2022 nr…. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ muutmine Määrus kehtestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 7 ja § 53 lõike 3 alusel. § 1. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ muutmine Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) loa andja nõudmisel eksperthinnang taotletava tegevuse kohta.“; 2) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse sõnad „põhjaveevaru uuringu“ sõnadega „põhjaveevaru hindamise hüdrogeoloogilise uuringu“; 3) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad „kvartalis“ ja „kv“ sõnaga „aastas“; 4) paragrahvi 15 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Vesiviljeluse arendamiseks toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas esitatakse järgmised andmed ja lisad: 1) vesiviljeluskasvanduse tüübi kirjeldus; 2) vesiviljeluskasvanduses kasvatatavad organismitüübid; 3) vesiviljeluskasvanduses kasutatavate kasvatusrajatiste tüüp, nende hulk, ruumala, pindala, pikkus; 4) vesiviljeluskasvandusega seotud veehaarde ja veelaskme info; 5) vesiviljeluskasvanduses kasutatava vee puhastamise meetod ja tehnoloogia; 6) sette käitlemise ja kasutamise viisi kirjeldus; 7) teave kasvatatavate liikide kohta, nende juurdekasv, lämmastiku- ja fosforisisaldused; 8) teave kasutada kavatsetavate söötade koguste, lämmastiku- ja fosforisisalduse ja saasteainete koguste kohta; 9) prognoositavate kemikaalide ja ravimite teave, nende nimetus ja kogus; 10) vesiviljelusega kaasneva võimaliku reostuskoormuse vähendamise meetmete kirjeldus.“; 5) paragrahvi 20 lõike 2 punktis 8 lisatakse sõnade „lenduvate orgaaniliste ühendite“ ette sõnad „mittemetaansete“; 6) paragrahvi 24 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „puhastusastme“ tekstiosaga „töökorras oleku“; 7) paragrahvi 26 lõikest 5 jäetakse välja sõna „vähemalt“; 8) paragrahvi 28 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „ ja kasutegur“; 9) paragrahvi 28 lõike 1 punktis 3 asendatakse tektsiosa „(t, gaasilisel kütusel tuhat m³)“ tektstiosaga „(t, sh veeldatud gaasil, gaasilisel kütusel tuhat m3)“; 10) paragrahvi 28 lõikes 3 asendatakse sõnad „suure põletusseadme“ sõnadega „suure või keskmise põletusseadme“; 11) paragrahvis 32 asendatakse läbivalt mõõtühik „dB“ mõõtühikuga „dBA“; 12) määrust täiendatakse peatükiga 51 järgmises sõnastuses: „51. peatükk Nõuded keskkonnaloa taotlusele ohtlikke aineid sisaldava reovee juhtimisel ühiskanalisatsiooni ning keskkonnaloa taotluse ja loale kantavate andmete andmekoosseis § 401. Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta esitatav teave keskkonnaloa taotluses Ohtlikke aineid sisaldava reovee juhtimisel ühiskanalisatsiooni esitatakse keskkonnaloa taotluses ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta järgmine teave: 1) reoveepuhasti nimi ja kood ning ühiskanalisatsiooniteenuse osutaja nimi, kelle ühiskanalisatsiooni reovesi juhitakse; 2) teave ühiskanalisatsiooni juhitava reovee puhastamise kohta ning reovee puhastamise korral ka puhastamise kirjeldus, kui reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni; 3) reovee juhtimise koht ühiskanalisatsiooni, asukoha L-EST97 koordinaadid; 4) ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete koguste mõõtmise viis; 5) ühiskanalisatsiooni juhitava ohtliku aine nimetus; 6) ühiskanalisatsiooni juhitava ohtliku aine CAS kood; 7) ühiskanalisatsiooni juhitava ohtliku aine kogus (t/a); 8) ühiskanalisatsiooni juhitava ohtliku aine kontsentratsioon (µg/l); 9) arvutuslike ohtlike ainete koguste korral ainevoogude bilansi arvutuskäik; 10) analüüsimise teel saadud andmete esitamise korral seirekoha nimetus, reoveest proovivõtja nimi ja atesteerimistunnistuse number, proovi võtmise liik, proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid, proovi võtmise sagedus ja analüüsi tulemus; 11) teenuslepingu koopia, kui reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks on sõlmitud leping vee- ettevõtjaga; 12) loa andja nõudmisel eksperthinnang taotletava tegevuse kohta.“. § 402. Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire kohta keskkonnaloale kantavad andmed Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire kohta kantakse keskkonnaloale järgmised andmed, vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 36 lõikele 4: 1) reoveepuhasti nimetus ja kood; 2) seirekoha nimetus ja L-EST97 koordinaadid; 3) proovi võtmise liik, proovi tüüp ja proovi võtmise või arvutusliku tulemuse esitamise sagedus.“; 13) määruse lisa 3 punktid 14.1–14.4 sõnastatakse järgmiselt: „14.1 vesiviljeluskasvanduse nimi ja kood; 14.2 vesiviljeluskavanduse tüüp; 14.3 vee korduvkasutuse osakaal; 14.4 kasvanduse organismitüüp;“; 14) määruse lisa 3 täiendatakse punktidega 14.5–14.14 järgmises sõnastuses: „14.5 kasvanduse rajatise liik, kogus, ruumala, pindala, pikkus; 14.6 seotud veehaarde nimetus, kood, vee liik; 14.7 vesiviljeluse vee puhastusmeetod; 14.8 seotud veelaskme nimi, kood; 14.9 sette käitlemise tehnoloogia, kasutamise viis; 14.10 kasvatatav liik, realiseeritav aastane kogus, juurdekasv aastas, viljeletava organismi lämmastiku- ja fosforisisaldus; 14.11 sööda nimetus, sööda kogus, sööda lämmastiku- ja fosforisisaldus; 14.12 kasutatavad kemikaalid ja ravimid, nende toimeained ja kogused; 14.13 vesiviljelusel rakendatavad meetmed, nende kirjeldus, efektiivsus ja rakendamise tähtaeg; 14.14 suublasse heidetavate saasteainete nimetus, kogus ja ühik.“; 15) määruse lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määruse jõustumine Käesoleva määruse § 1 punkt 12 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Minister Meelis Münt Kantsler  Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ Lisa 4 (keskkonnaministri … määruse nr … sõnastuses) PAIKSEST HEITEALLIKAST SAASTEAINETE VÄLISÕHKU VÄLJUTAMISE KESKKONNALOA ANDMEKOOSSEIS 1. Käitise kategooria 1.1 käitise tegevusalade klassifikatsioon Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodinumbri järgi; 1.2 põletusseadme andmed; 1.2.1 põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth); 1.2.2 kütuse liik; 1.2.3 kütuseliigi aastakulu (t; gaaskütuse korral tuhat m3); 1.3 atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse reguleerimisalas nimetatud keskmise võimsusega põletusseadme andmed; 1.3.1 põletusseadme vanus, arv ja liik atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse järgi; 1.3.2 põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth); 1.3.3 eeldatav töötundide arv aastas; 1.3.4 keskmine koormus (%); 1.3.5 käitamise alguskuupäev; 1.3.6 kütuse liik; 1.3.7 kütuseliigi aastakulu (t; gaaskütuse korral tuhat m3); 1.3.8 kütuseliigi osakaal (%); 1.4 tööstusheite seaduse 3. peatüki reguleerimisalasse kuuluva suure võimsusega põletusseadme andmed; 1.4.1 põletusseadme vanus arv ja liik; 1.4.2 põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth); 1.4.3 eeldatav töötundide arv; 1.4.4 keskmine koormus (%); 1.4.5 käitamise alguskuupäev; 1.4.6 kütuse liik; 1.4.7 kütuseliigi aastakulu (t, gaasikütuse korral tuhat m3); 1.4.8 kütuseliigi osakaal (%); 1.5 orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamise andmed; 1.5.1 tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala; 1.5.2 orgaaniliste lahustite aastakulu (t); 1.6 naftasaaduste, muude mootor- või vedelkütuste, kütusekomponentide või alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 kohaste kütusesarnaste toodete laadimine; 1.6.1 produkti/kütuse liik; 1.6.2 laadimiskäive aastas (m3); 1.7 seakasvatuse andmed; 1.7.1 sea kategooria; 1.7.2 sigade kohtade arv; 1.8 veisekasvatuse andmed; 1.8.1 veise kategooria; 1.8.2 veiste kohtade arv; 1.9 kodulinnukasvatuse andmed; 1.9.1 kodulinnu kategooria; 1.9.2 kodulindude kohtade arv; 1.10 Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri kohustuslase andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 I lisas nimetatult (E-PRTR); 1.10.1 heiteallikate arv tootmisterritooriumil; 1.10.2 käitise töötajate arv; 1.10.3 emaettevõtte nimi ja riik; 1.11 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluva käitaja andmed; 1.11.1 atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses loetletud tegevusala; 1.11.2 kohustus esitada eelneva kalendriaasta kohta heitkoguste aruanne koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks; 1.11.3 kohustus tagastada kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. aprilliks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastav hulk lubatud heitkoguse ühikuid; 1.11.4 seirekava, mis on koostatud komisjoni määruses (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta (ELT L 181, 12.07.2012, lk 30–104) sätestatu järgi. 2. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 2.1 saasteaine nimetus ja CAS number; 2.2 heitkoguste andmed; 2.2.1 periood (kvartal, aasta); 2.2.2 mõõtühik (mg, kg, t). 3. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa 3.1 heiteallika andmed; 3.1.1 heiteallika nimetus ja number kaardil või plaanil; 3.1.2 heiteallika kood, L-EST97 koordinaadid; 3.2 välisõhku väljutatud saasteaine andmed; 3.2.1 saasteaine nimetus ja CAS number; 3.2.2 heite liik; 3.2.3 hetkeline heitkogus; 3.2.4 tehnoloogilise äkkheite prognoositav kontsentratsioon (mg/Nm3); 3.2.5 heite piirväärtus (mg/Nm3) selle olemasolu korral, v.a tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusalal; 3.2.6 vajadusel heite piirväärtuse rakendamise periood (algus- ja lõppkuupäev). 4. Saasteainete püüdeseadmed ja nende töökorras oleku kontrollimise sagedus 4.1 heiteallika nimetus ja kood; 4.2 püüdeseadme andmed; 4.2.1 nimetus, tüüp; 4.2.2 püüdeseadmete arv; 4.2.3 püüdeseadme töökorras oleku kontroll; 4.3 püütava saasteaine andmed; 4.3.1 saasteaine nimetus ja CAS number; 4.3.2 püüdeseadme projekteeritud puhastusaste. 5. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused 5.1 eritingimuse liik ja kirjeldus; 5.2 seiratav saasteaine, lõhn või müra; 5.3 seire sagedus ning seire ja eritingimuse rakendamise tähtajad; 5.4 loa andjale esitatava teabe kirjeldus ja esitamise sagedus; 5.5 andmed ajutiste erandite kohta.  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 42 lõike 7 ja § 53 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määrust nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“. Muudatusega täiendatakse ja täpsustatakse vee erikasutuse ja paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa taotluse nõudeid ja loa andmekoosseisu. Peamised muudatused tehakse määruse peatükis 3, mis sätestab vee erikasutuse keskkonnaloa (edaspidi veeluba) taotluse täpsustatud nõuded, ning määruse lisas 3, millega on määratud veeloa andmekoosseis. Muudatused on vajalikud, et viia veeloa taotlus kooskõlla veeseaduse § 131 lõike 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 2. aprilli 2020. a määrusega nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded“ (edaspidi määrus nr 17) ja menetluses oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) eelnõuga, et kehtestada veeloa taotlusel ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta esitatava teabe nõuded. Samuti lihtsustatakse paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa andmekoosseisu. Muudatusega täiendatakse ja täpsustatakse paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa (edaspidi õhusaasteluba) taotluse ja loa andmekoosseisu ning määruse lisa 4, millega on määratud õhusaasteloa andmekoosseis. Muudatused on vajalikud, et lihtsustada õhusaasteloa andmekoosseisu. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Hanna Vahter ([email protected], tel 626 2981). Eelnõu koostamisel osalesid Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunikud Katrina Lang ([email protected], tel 626 2909) ja Raili Kärmas (raili.kä[email protected], tel 626 2858) ning välisõhu ja kiirgusosakonna nõunik Reet Pruul ([email protected], tel 626 0731). Määruse õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene ([email protected]) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected], tel 626 2953). Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ 2019. aasta 28. oktoobril jõustunud redaktsiooni (RT I, 25.10.2019, 1). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu (523 SE) ning atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõuga (568 SE). 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane määrus koosneb kümnest punktist. Punktiga 1 täpsustatakse, et loa andja võib nõuda eksperthinnangut taotletava tegevuse kohta. Eksperthinnangu esitamist võib loa andja vajalikuks pidada mistahes veekasutuse korral (näiteks jahutusvee temperatuurivahemiku määramisel, heitvee juhtimisel veekogusse, et hinnata, kas võib kaasneda suubla seisundi halvenemine või mõju põhjaveele jne). Eksperthinnangut võib vaja olla näiteks ka mõne spetsiifilise tööstusreovee reguleerimisel, kui on vaja tuvastada, millist ohtu tööstusreovesi võib põhjustada. Loa andjal puudub ülevaade igat liiki reovee ohtudest. Eksperthinnanguid on praktikas nõutud ka seni, eriti jahutusvee temperatuurivahemiku määramiseks. Eksperthinnangust saadav info on oluliseks alusmaterjaliks loa andjale, otsustamaks taotletava tegevuse lubatavuse ja loa tingimuste üle, et kaitsta keskkonda, inimese tervist ja vältida võimalikku negatiivset mõju veeökosüsteemile. Eksperthinnangu küsimine loa taotlejalt on tavapraktika. Eksperthinnangu maksumus sõltub konkreetsest juhtumist, mahukusest ja alusandmete olemasolust. Kui alusandmed on olemas - keskkonnaseisund koormuskomponentide lõikes, siis võiks töö hinnaks olla hinnanguliselt kuni 3000 eurot (lisandub käibemaks). Kui alusandmeid ei ole ja tuleb teha välitöid (sh seiret), siis võiks töö hinnaks olla hinnanguliselt kuni 6000 eurot (lisandub käibemaks). Punktiga 2 täpsustatakse määruse § 10 lõiget 3 ja asendatakse sõnad „põhjaveevaru uuringu“ sõnadega „põhjaveevaru hindamise hüdrogeoloogilise uuringu“, muudatusega täpsustatakse sõnastust, kuna reeglina on tegu põhjaveevaru hindamisega, mida tehakse hüdrogeoloogilise uuringu põhjal. Punktiga 3 muudetakse § 11 lõike 1 punkti 5 sõnastust, asendades sõnad „kvartalis“ ja „kv“ sõnaga „aastas“. Muudatusega tuleb taotluses edaspidi kvartali asemel esitada ühiskanalisatsiooni juhitud reovee hulk (tuh m3/aastas) ja saasteainete kogus (t/aastas) aasta kohta, et ühtlustada aruandluse sagedus ÜVVKS eelnõus kavandatud ohtlike ainete seireandmete esitamise kohustusega. Lisaks ei ole iga kvartali kohta vaja andmeid esitada – täpne seirekontroll lepitakse kokku vee-ettevõtjaga, sest seiresagedus sõltub reovee varieeruvusest. Reovee stabiilse koostise korral ei ole sagedasem seire vajalik. Punktiga 4 täiendatakse § 15 sätestatud vee erikasutuse keskkonnaloa taotlusele kehtestatud nõudeid vesiviljelusega tegelemisel. Lisateave on vajalik, sest keskkonnaministri 2. aprilli 2020. a määrusega nr 17 kehtestati vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärused ning suublasse juhtimise ja seire nõuded. Seoses eespool mainitud määruse kehtestamisega on tekkinud vajadus taotlejalt küsida andmed, mille alusel määratakse keskkonnaloas vesiviljeluskasvandustele nõuded kasvanduse tüübi järgi. Vastasel juhul tuleks keskkonnaloa andjal menetlusprotsessis pöörduda lisaküsimustega loa taotleja poole, mis aga pikendaks menetlusele kuluvat aega. Punktiga 5 täpsustatakse määruse § 20 lõike 2 punkti 8, täiendades terminit „lenduvad orgaanilised ühendid“ täpsustusega „mittemetaansed“. Täpsustus on vajalik sätte viimiseks kooskõlla praktikaga ning keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) kasutatavate terminitega. õhusaasteloal kajastatakse kõiki teisi lenduvaid orgaanilisi ühendeid peale metaansete, mis kuuluvad kasvuhoonegaaside alla. Samuti viiakse täiendusega määruse termin kooskõlla AÕKSi §-ga 50 ja §-ga 1081. Punktiga 6 muudetakse § 24 lõike 2 punkti 4, asendades sõna „puhastusastme“ tekstiosaga „töökorras oleku“. Muudatus on vajalik, et viia määrus kooskõlla menetluses oleva AÕKSi eelnõuga (568 SE), milles tehakse sama muudatus. Saasteaine heite piirnormi tagamiseks on oluline püüdeseadme töökorras olek, mis peab tagama selle projekteeritud efektiivsuse. Püüdeseadme efektiivsuse määramiseks peab käitaja tegema eraldi mõõtmised enne ja pärast seadet, mis võivad olla raskendatud (puudub ligipääs või on vaja välja ehitada uus mõõtekoht). Püüdeseadme töökorras olekut on võimalik hinnata heite otseste mõõtmistega ainult pärast püüdeseadet õhusaasteloa nõuete kohaselt. Töökorras oleku hindamisel väljuvate gaaside põhjal väheneb mõõtmiste maksumus, ei seata ohtu mõõtjaid ega ole vajadust lisakonstruktsioonide projekteerimiseks ja paigaldamiseks, mille kaudu saaks võtta enne püüdeseadet väljuvate gaaside proove. Kui õhusaasteloas on sätestatud puhastusastme efektiivsuse kontroll, siis seni, kuni õhusaasteloa nõuded viiakse selle muudatusega vastavusse, tuleb ohutuse tagamiseks kontrollida vaid püüdeseadme töökorras olekut. Töökorras oleku kontrollil peab heiteallikast väljuva saasteaine heide vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. Punktiga 7 jäetakse § 26 lõikest 5 välja sõna „vähemalt“. Kehtiva määruse § 26 lõike 5 kohaselt esitatakse saasteainete aastased heitkogused tonnides, täpsusega vähemalt 0,001 tonni, raskmetallide, püsivate orgaaniliste saasteainete (POSid) ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) puhul kilogrammides, täpsusega 0,001 kilogrammi, ning PCDD/PCDF puhul milligrammides, täpsusega 0,000001 milligrammi. Täna on heitkoguste esitamise täpsus ebaselge (mitu komakohta). Keskkonnaameti hinnangul on sõnastusega ,,täpsusega vähemalt 0,001 t“ jäetud heitkoguste esitamise täpsus paindlikuks, mis tekitab segadust ning takistab KOTKASe jätkuarendust. Muudatusega ei muutu õigusaktidega reguleeritud saasteainete esitamise täpsus, kuna saasteainete hindamist ei tehta üldjuhul täpsemalt kui 0,001 tonni ehk kilogrammi täpsusega, välja arvatud eraldi välja toodud erandite korral. Punktiga 8 jäetakse määruse § 28 lõike 1 sõnastusest välja sõna „kasutegur“, kuna Keskkonnaamet ei vaja seda infot õhusaasteloa menetlemiseks. Kui vastav kohustus on määruse järgi sätestatud, on Keskkonnaametil kohustus seda ka kontrollida. Eeltooduga kaasneb Keskkonnaametile tarbetu ressursikulu õhusaasteloa menetlemisel kütuse, jäätmete või nende koospõletamiseks. Punktiga 9 muudetakse § 28 lõike 1 punkti 3 sulgudes olevat sõnastust, lisades ühiku „t“ järele selgituse, et tonnides esitatakse veeldatud gaasi kogused. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 74 „Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid” sätestas, mis ühikus tuleb õhusaasteloa taotluses, lubatud heitkoguste projektis ja õhusaasteloal kajastada vedelgaasi kulu ja kütteväärtus. Sätte uuesti kehtestamine aitaks vältida segadusi ja arusaamatust ning jätkaks käesoleva määruse kehtestamiseni kehtinud korda ja andmete ühtsust. Punktiga 10 täiendatakse § 28 lõikes 3 väljendit „suure põletusseadme“ väljendiga „suure või keskmise põletusseadme“. Muudatus on vajalik, kuna andmekoosseisust on varem välja jäänud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse reguleerimisalas nimetatud keskmise võimsusega põletusseadme andmed. Punktiga 11 muudetakse § 32 sõnastust, asendades läbivalt mõõtühiku „dB“ ühikuga „dBA“. Muudatus on ainult redaktsiooniline ning tuleneb sellest, et juba algselt sai määruses ühik ekslikult sätestatud ja praktikas kasutatakse dBA. Punktiga 12 täiendatakse määrust uue peatükiga 51. Uue peatüki eesmärk on sätestada nõue esitada keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa1 (edaspidi kompleksluba) taotluses teave ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta nendel tööstus- ja tootmisettevõtjatel, kes juhivad oma tegevuse käigus tekkiva reovee 1 Keskkonnaministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 2 kohaselt koosneb kompleksluba muuhulgas ka muudetava määruse lisades 2–4 nimetatud andmetest. ühiskanalisatsiooni. Teave on vajalik ohtlike ainete kasutamisest ja nende veekeskkonda jõudmisest usaldusväärse informatsiooni saamiseks. Keskkonnaametile antav ohtlike ainete informatsioon võimaldab rakendada sobivaid meetmeid veekeskkonna kaitseks, kuna loa andjale tekib täpsem ülevaade, milliseid aineid reoveega ühiskanalisatsiooni juhitakse. Selle alusel saab loa andja kehtestada ka täpsemad seirenõuded veekeskkonda juhitavale heitveele. Seega Keskkonnaametile tekib täienev ohtlike ainete andmebaas, mille alusel keskkonnakaitselubades ohtlike ainete seirekohustusi ja vajadusel piirnorme määrata, et kõigi nende ainete sisaldus ja kogused, mida veekogusse olulises koguses juhitakse, oleksid reguleeritud. Ohtlike ainete teabe esitamise kohustus on sätestatud ÜVVKS eelnõus (17.12.2021 redaktsioon) – § 36 lõiked 4 ja 5. ÜVVKS eelnõus sätestatakse, et keskkonnaloa või kompleksloa kohustusega tööstus- või tootmisettevõtja, kes kasutab oma tegevuses ohtlikke aineid, mis on nimetatud eelnõu § 36 lõikes 2 ja mis juhitakse ühiskanalisatsiooni, peab nende ainete heidete koguse ja kontsentratsiooni koos nende arvestamise metoodikaga teatama üks kord aastas Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS (edaspidi KOTKAS) kaudu. Kui keskkonnaloa või kompleksloa kohustusega tööstus- või tootmisettevõtja võtab oma tegevusalas või tehnoloogias kasutusele uue § 36 lõikes 2 nimetatud ohtliku aine, mis juhitakse ühiskanalisatsiooni, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama Keskkonnaametile KOTKAS kaudu koos lõikes 4 nimetatud andmetega. Täpsemalt selgitab seda ÜVVKS eelnõu seletuskiri.2 Lisatava § 401 eesmärk on sätestada nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta esitatavale teabele keskkonnaloa ja selle kaudu ka kompleksloa taotluses. Tööstus- ja tootmisettevõtjatel, kes juhivad oma tegevuse käigus tekkiva reovee ühiskanalisatsiooni, tuleb keskkonnaloa või kompleksloa taotluses esitada teenuslepingu koopia, kui reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks on sõlmitud leping vee-ettevõtjaga. Samuti tuleb esitada teave ühiskanalisatsiooni juhitava reovee puhastamise kohta (näiteks „eelpuhasti“ või „puhastamist ei toimu“) ja reovee puhastamise korral ka puhastamise kirjeldus, kui reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni, ning loa andja nõudmisel eksperthinnang taotletava tegevuse kohta. Eksperthinnangut võib vaja olla näiteks mõne spetsiifilise tööstusreovee reguleerimisel, kui on vaja tuvastada, millist ohtu tööstusreovesi võib põhjustada. Loa andjal puudub ülevaade igat liiki reovee ohtudest. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kohta täpsema teabe esitamine on oluline, et saada ülevaade kõige olulisematest saasteallikatest, mis võivad pärssida tavapärast asulareoveepuhastite puhastusprotsesside tööd ning jõuda veekeskkonda. Teabe saamine võimaldab loa andjal hinnata ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ohtlikkust ning vajaduse korral kehtestada lisameetmeid reovee eelpuhastamiseks või tootmisprotsessi ümberkujundamiseks, et vähendada ohtlike ainete heiteid veekeskkonda. Lisatava § 402 eesmärk on sätestada alus kanda keskkonnaloale (selle kaudu ka keskkonnakompleksloale) andmed ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire kohta, vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 36 lõikele 4. Andmete kandmine loale on vajalik, et tööstus- ja tootmisettevõtjad, kes juhivad oma tegevuse käigus tekkiva reovee ühiskanalisatsiooni, oleksid teadlikud neile seatud andmete esitamise nõudest. Lisaks on andmete kandmine keskkonnakaitseloale vajalik, et luua KOTKASes seos loa ja loaga seotud kohustuste mooduli vahel. Punktidega 13 ja 14 muudetakse määruse lisa 3 punkte 14.1–14.4 ja täiendatakse lisa 3 punktidega 14.5–14.14, et täiendada veeloa andmekoosseisu vesiviljeluseks keskkonnaloa taotlemise korral. Teave on vajalik, sest keskkonnaministri 2. aprilli 2020. a määrusega nr 17 kehtestati vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärused ning suublasse juhtimise ja seire nõuded. Viimasest lähtutakse vesiviljeluskasvandusele keskkonnaloa väljastamisel. Keskkonnaloale on vaja kanda täpsem 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main#I1HI3eQ6 info vesiviljeluskasvanduse kohta, et oleks üheselt mõistetav, millest nõuete määramisel on lähtutud. Lisaks võimaldab info loale kandmine veekasutuse aastaaruande eeltäitmist konstantsete näitajatega, mistõttu on kliendil aruande esitamine lihtsam ning vea tekkimise võimalus väiksem. Need andmed on ka varem loal olnud, seega ei ole see teaveloa taotleja ja loa väljastaja jaoks uus. Punktiga 15 muudetakse määruse lisa 4, et viia kompleksloa andmekoosseis kooskõlla õhusaasteloa andmekoosseisuga. Andmekoosseisust on varem välja jäänud tööstusheite seaduse 3. peatüki reguleerimisalasse kuuluva suure võimsusega põletusseadme andmed. Andmekoosseisust jäetakse välja punkti 2 andmed, mis ei ole loa andmekoosseisus vajalikud, kuna ei reguleeri ettevõtte tegevust ning on kohustuslik osa lubatud heitkoguste projektis, mis on loa lahutamatu osa. Muudatusega lisatakse uus punkt 3.2.6, mis võimaldab loaga vajadusel reguleerida heite piirväärtuse rakendamise perioodi (algus- ja lõppkuupäev)“. Tulenevalt keskmise võimsusega põletusseadmete heite piirväärtuste erinevatest võimalikest rakendumise perioodidest on vajalik heite piirväärtuse rakendamise perioode ka keskkonnaloal määratleda. See toob keskkonnaloa nõuete osas selgust ning väldiks edasisi arusaamatusi ja viiks määruse kooskõlla keskkonnaministri 05. novembri 2017. a määruse nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ nõuetega. Punkti 5.3.2 sõnastusest jäetakse välja ühik „(%)“ sest püüdeseadme projekteeritud puhastusastet võib tootja väljendada nii protsentides kui ka teistes asjakohastes ühikutes. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Eelnõukohase määrusega ei kaasne sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kohaliku omavalitsuste korraldusele ning tuludele ja kuludele ega regionaalarengule. Muudatusega kaasneb mõju majandusele, mõjutades eelkõige halduskoormust. Suureneb loa omajate riigile edastatavate andmete hulk. Muudatusega kaasnev positiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale kaalub üles mõju halduskoormusele. Riigil on edaspidi parem ülevaade veekeskkonda mõjutavatest tegevustest. Keskkonnaluba ja kompleksluba omavad tööstus- ja tootmisettevõtjad peavad esitama üks kord aastas Keskkonnaametile teavet, kui nad juhivad oma tegevuse käigus ühiskanalisatsiooni reovett, mis sisaldab ohtlikke aineid. 4.1 Mõju avaldav muudatus Keskkonnaloa ja kompleksloa taotluses ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete andmete esitamise kohustuse lisamine tööstus- ja tootmisettevõtetele. Sihtrühm Keskkonnaluba ja kompleksluba omavad tööstus- ja tootmisettevõtjatel, kes juhivad oma tegevuse käigus tekkiva reovee ühiskanalisatsiooni. Kaasnev mõju Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete andmete küsimine parandab ülevaadet ohtlike ainete keskkonda jõudmisest. Sihtrühm on tööstus- ja tootmisettevõtjad, kes juhivad oma tegevuse käigus tekkiva ohtlikke aineid sisaldava reovee ühiskanalisatsiooni, vee-ettevõtjad, kes reovett vastu võtavad, ning loa andja, kes nende andmete alusel saab teha looduskeskkonnale paremaid otsuseid loa tingimuste seadmisel. Täpsem mõjude hinnang on esitatud ÜVVKS eelnõu (17.12.2021 redaktsioon) seletuskirjas. Keskkonnaloa taotluses esitatakse edaspidi ühiskanalisatsiooni juhitud reoveehulk ja saasteainete kogus kvartali asemel aasta kohta, et ühtlustada aruandluse sagedus ÜVVKS eelnõus kavandatud ohtlike ainete seireandmete esitamise kohustusega. Lisaks ei ole iga kvartali kohta andmeid vaja esitada, kuna täpne seirekontroll lepitakse kokku vee-ettevõtjaga, sest seiresagedus sõltub reovee varieeruvusest. Reovee stabiilse koostise korral ei ole sagedasem seire vajalik. 4.2 Kavandatav muudatus Täiendatakse veeloa taotluse ja loa andmekoosseisu. Muudatusega viiakse keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis kooskõlla keskkonnaministri 2. aprilli 2020. a määrusega nr 17. Sihtrühm Vesiviljeluseks veeloa taotluse nõuete ning loa andmekoosseisude täiendamine ja täpsustamine puudutab väikest sihtrühma. Seisuga 19.01.2022 on muudatusest otseselt mõjutatud sihtrühm umbes 25 keskkonnaloa omajat ning Keskkonnaameti spetsialistid, kes lube menetlevad ja väljastavad. Kaasnev mõju Muudatus viib õigusaktid kooskõlla ning parandab õigusselgust. Keskkonnaloa väljastaja saab täielikuma taotluse, millest lähtudes luba menetleda. Vastasel juhul tuleks keskkonnaloa väljastajal menetlusprotsessis arvukamate küsimustega loa taotleja poole pöörduda, mis pikendab menetlusaega. Kehtivaid lubasid on ajakohastatud pärast keskkonnaministri määruse nr 17 jõustumist. Täpsemalt on muudatusega kaasnenud mõjusid hinnatud keskkonnaministri 2. aprilli 2020. a määruse nr 17 eelnõu seletuskirjas. 4.3 Kavandatav muudatus Redaktsioonilised ja õigusselgust loovad muudatused keskkonnaloa ja kompleksloa taotluse andmekoosseisus. Sihtrühm Kõik paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa omajad ja taotlejad. Mõjutatud sihtrühm on ligikaudu 1275 keskkonnaloa omajat ja 240 kompleksloa omajat ning Keskkonnaameti spetsialistid, kes lube menetlevad ja väljastavad. Kaasnev mõju Muudatused sätestavad selgemalt loa taotlusel seatud andmekoosseisud ning parandatakse juba algselt määruses olev ekslik mõõtühik ja täiendatakse varasemalt ekslikult välja jäänud andmetega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks on keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vaja teha arendustöid. Määruse rakendamisega seotud arendustööde tegemiseks eraldatakse Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele raha Keskkonnaministeeriumi eelarvest. Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta esitatava teabe esitamiseks vajalike arenduste hinnanguliseks maksumuseks on 7680 eurot. Vesiviljelust puudutavate muudatustega seotud arendused on juba valmis ning nendega seotud kulud muudatuse elluviimiseks kantud. 6. Määruse jõustumine Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 12 tehtavad muudatused jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril, mil on kavandatud ka uue ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse jõustumine. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Maaeluministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistule, Eesti Vesiviljelejate Liidule, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liidule, Eesti Loodushoiu Keskusele, Eesti Maaülikoolile, Eestimaa Looduse Fondile, Kalanduse teabekeskusele, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule ja Eesti Elektroonikatööstuse Liidule. Lisandunud muudatusettepanekute tõttu esitatakse eelnõu teistkordselt EISi kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Maaeluministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale ja Eesti Masinatööstuse Liidule. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-0438 - Keskkonnaministri määruse "Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ muutmine" Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 05.07.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0f746409-e05f-4e14-9add-e80e0b3c78e2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0f746409-e05f-4e14-9add-e80e0b3c78e2?activity=3 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main