MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liit
MTÜ Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Meie 17.06.2022 nr 17-4/22-0066/4179-1
Kaugkütte varustuskindluse tagamisest
Austatud kohalike omavalitsuse üksuste esindajad ja kaugkütteettevõtjad
Venemaa sõda Ukraina vastu on seadnud maagaasituru tugeva surve alla kogu Euroopa Liidus.
Näiteks on juba mitmel korral maagaasitarneid EL liikmesriikidesse vähendatud. Lisaks on nõue
tasuda gaasitarnete eest rublades vastuolus Euroopa Liidus seatud sanktsioonidega Venemaa vastu,
mistõttu on mitmetes liikmesriikides paiknevatele ettevõtetele Vene gaasi müük peatunud.
Viimased kogused Venemaalt pärit gaasi saabusid Eestisse märtsis 2022, edaspidise gaasivarustuse
on meile taganud Klaipeda LNG terminali kaudu tarnitav gaas, Läti hoidlasse varutud gaas ning
kuni Venemaalt pärinevate gaasitarnete katkemiseni käesoleva aasta 21. mail ka Soomest tulnud
gaas.
Nende sündmuste tulemusena oleme jõudnud olukorda, kus Balti-Soome regiooni 60 TWh/a
gaasinõudlus on tagatud hetkel vaid Klaipeda LNG terminali kuni 30 TWh/a võimekuse ning Läti
gaasihoidlasse kogutud (15.06.2022 seisuga ca 9 TWh) gaasi abil. Sellisest kogusest ei piisa, et
kogu kütteperioodi gaasitarned regioonis katta. Seetõttu on Eesti ja Soome tegemas koostöös
pingutusi, et luua aasta lõpuks regiooni täiendav LNG kuni 30 TWh/a vastusvõtuvõimekus. Juhul
kui see uus terminal valmib ning sinna on võimalik LNG tarneid saada, maagaasi puudust
käesoleval küttehooajal regioonis ei teki.
Käesoleva kirja kirjutamise hetkel pole LNG vastuvõtuvõimekus valminud, kuigi vajalikud tööd
on juba käivitatud. Sellegipoolest ei ole kuni terminali reaalse käivitamise hetkeni täielikku
kindlust, et vajalikud täiendavad LNG tarned regiooni jõuavad. Sellest tulenevalt on gaasimüüjad
ettevaatlikud uute kohustuste võtmisel, eelkõige fikseeritud hindadega lepingute sõlmimisel.
Ehkki Eesti on Euroopa Liidu riikide seas oma taastuvenergia osakaaluga soojuse tootmisel
tõusnud juba teisele kohale, moodustab maagaas meie kaugküttest veel jätkuvalt ca. 20%.
Enamuses kulub see gaas kaugküttes talviste tipukoormuste katmiseks, kuid on ka katlamaju, mis
kasutavad kogu kütteperioodil ainult gaasi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole
on pöördunud mitmed kaugkütteettevõtjad, kes ei ole praeguses turuolukorras suutnud
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
hankida endale eesolevaks küttehooajaks kaugkütte nõudluse katmiseks piisavas mahus
gaasi. See näitab, et gaasiturg küll toimib, kuid kõigi turuosaliste vajaduste katmiseks ei julge
gaasimüüjad praeguses olukorras kohustusi võtta.
Seetõttu ei saa välistada olukorda, et kütteperioodi alguses on kaugkütteettevõtjaid, kes ei saagi
talveks gaasi tarnelepingut sõlmitud, mistõttu on leevendavaid samme astumata reaalne oht
mõne kaugküttepiirkonna soojusega varustamise katkemiseks. Selle taustal on
kaugkütteettevõtjatel oluline teha juba ennetavalt vajalikud ettevalmistused soojusvarustuse
tagamiseks: sõlmida aegsasti gaasi tarnelepingud või selliste lepingute sõlmimise võimaluse
puudumisel valmistuda alternatiivsete kütuste kasutuselevõtuks.
Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt on väljakutse kahest aspektist: administratiivsed ja
tehnilised väljakutsed. Administratiivse väljakutse vaatest on oluline tagada, et kaugküttesoojust
tootvate katlamajade haldajatel oleks olemas nõuetekohased keskkonnaload. Tehnilise väljakutse
poolelt on oluline tagada, et soojusettevõtja katelseade oleks võimeline põlevkiviõli või kerget
kütteõli kui enim levinumaid alternatiive kasutama. Paljud uuemad gaasikatlamajad ei ole
võimelised uuendusteta neid alternatiivkütuseid kasutama, lisaks ei ole katlamajade territooriumil
paljudel juhtudel olemas ka vedelkütuste hoiustamise võimekust.
Tavaliselt on gaasikatlamaju käitlevate tootjate keskkonnalubades kajastatud põhikütusena gaas ja
reservkütusena vedelkütus. Käesoleva kirjaga kordame veelkord käesoleva aasta 31. mai
ümarlaual1 ning ka varasemalt edastatud palvet – soojusettevõtjad peavad tegelema esimesel
võimalusel kütusevahetusega seotud keskkonnalubade uuendamisega enne potentsiaalset
kütusevahetust. Kui loa muutmine on vajalik, et reservkütusena märgitud vedelkütust (nt.
põlevõli) pikemal perioodil kasutada, tuleks loa muutmise taotlus esitada Keskkonnaametile
nii kiiresti kui võimalik. Keskkonnahoid on oluline igal ajal ning seetõttu on tegemist ka
praegusel ajal ajamahuka protsessiga, mida ei saa jätta viimasele hetkele. Kindlasti tuleb
maagaasi asendamine vedelkütusega läbi analüüsida ka tehnilise pole pealt ning vajadusel teha
vajalikke investeeringuid katelseadmetesse ja katlamaja territooriumile ning vajadusel ka
heitegaaside puhastamise seadmetesse. Lisaks on oluline aegsasti sõlmida tarnelepingud sobiva
vedelkütuse tarneks.
Keskkonnalubade üheks lahutamatuks osaks on kohustus tagada põletusseadmete heitegaaside
vastavus kehtestatud piirnormidele. Tänases olukorras, kus küttehooaeg läheneb ning tarneajad
erinevatele seadmetele on pikad, ei ole välistatud, et soojusettevõtja ei jõua heitegaaside
puhastamiseks vajalikke investeeringuid tehtud. Sellises olukorras võib juhtuda, et
soojusettevõtjal ei ole võimalik tavaolukorras tarbijate soojusvarustust tagada samaaegselt
keskkonnaloas seatud nõudeid rikkumata. Sellistes olukordades saab kasutada
seadusandluses ettenähtud erandeid. Need erandite õiguslikud alused tulenevad sõltuvalt
katelseadme suurusest erinevatest seadustest, kuid nende rakendamise instrument on mõlemal
juhul sarnane – erandeid saab kasutada, kui nende vajalikkusest teavitada lube välja andvat
Keskkonnaametit ning vajadusel ka kohaliku omavalitsuse üksust, kes võib soojusettevõtja
taotlusel kuulutada välja soojusega varustamise hädaolukorra.
1
https://mkm.ee/uudised/mkm-ja-kaugkutteettevotted-valmistuvad-uueks-kutteperioodiks
2 (4)
Tööstusheite seaduse2 § 78 lõigete 1-3 järgi võib aga Keskkonnaamet peatada kohustuse järgida
heite piirväärtust, kui üle 50 MW soojusliku võimsusega seadme käitaja ei suuda nimetatud
piirmäärasid tulenevalt kütusevahetuse vajadusest täita, kuid energiavarustuse säilitamine on
hädavajalik. Ilmselgelt kaugkütte tootmine on antud kontekstis hädavajalik, selleta ei ole tarbijatel
võimalik kütteperioodi normaalselt üle elada. Nimetatud paragrahvi lõigete 1-2 järgi on
soojusettevõtjal kohustus teavitada Keskkonnaametit tekkinud gaasiga varustamise
raskusest, millega seoses ei ole võimalik tagada keskkonnaloas toodud nõuete täiemahulist
täitmist. Selleks peab soojusettevõtja esitama Keskkonnaametile asjakohase teavituse koos
põhjendustega selle kohta, miks ei ole võimalik nõudeid täita. Keskkonnaamet annab olukorrale
ja põhjendustele viivitamatult oma hinnangu ning teavitab otsusest esimesel võimalusel ka
teavitajat. Väävelühendite heite piirväärtusest kuni kuue kuu jooksul kõrvale kaldumise võimaluse
annab ka tööstusheite seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud hädaolukorra väljakuulutamine.
Kaugkütte toimepidevuse tagamine on hädaolukorra seaduse3 § 36 lõike 4 kohaselt kohaliku
omavalitsuse üksuse pädevuses. Kõnealune hädaolukord ehk potentsiaalne katkestus soojusega
varustamisel on kohaliku ulatusega hädaolukord kohaliku omavalitsusüksuse haldusalas. See
tähendab, et kui kohalikul omavalitsusüksusel on informatsioon selle kohta, et tema
haldusalal ei ole võimalik kaugküttevarustust tavaolukorras täita, tuleb väävliühendite heite
piirnormi erandi kasutamiseks kohaliku omavalitsuse üksusel kuulutada
kaugküttevarustuse jätkamiseks välja soojusvarustuse hädaolukord. See tagab, et kohalikul
tasandil on võimalik soojusvarustus tagada ka olukorras, kui soojusettevõtjal ei ole võimalik viia
tootmist kooskõlla keskkonnaloas toodud nõuetega ning soojusettevõtja võib ajutiselt elutähtsa
teenuse osutamiseks ületada lubatud heite piirväärtusi. Oluline on markeerida, et seaduses ei ole
kohaliku omavalitsuse üksusel nähtud ette konkreetset instrumenti hädaolukorra
väljakuulutamiseks4, seda saab teha näiteks kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusega.
Lähtudes atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel välja antud keskkonnaministri 5.
novembri 2017. a määruse nr 445 § 28 lõigetest 1-3, võib põletusseadme soojusliku võimsusega 1
MW kuni 50 MW käitaja taotleda Keskkonnaametilt vabastust heitmete piirväärtuste järgimisest
kuni kuueks kuuks, kui käitaja tõendab, et tal ei ole võimalik gaasi kütusena soojuse tootmiseks
soetada. Antud olukorras on mitmed soojuse tootjad olukorras, kus gaasi tarnelepinguid kogu
järgmiseks küttehooajaks ei ole, mistõttu on ainus väljapääs kasutada soojuse tootmiseks
alternatiivseid kütuseid. Ka siinkohal saavad kaugkütte ettevõtjad erandivajadust
põhjendada näiteks gaasi tarnelepingute puudumise või kohaliku omavalitsuse üksuse
vaates välja kuulutatud hädaolukorraga.
Kõnealused põhjendatud investeeringud ja kulud, mis kaasnevad kütusevahetusega, kuuluvad
kaugkütteseaduse6 § 8 lõike 3 kohaselt soojuse piirhinna arvestusse ehk Konkurentsiamet peab
nende kuludega piirhinna kooskõlastamisel arvestama. Tuleb siiski toonitada, et kõnealused kulud
2
Tööstusheite seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/ths#para78
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/117052020003?leiaKehtiv
4
Varasemalt on hädaolukord välja kuulutatud näiteks Põltsamaa vallas - https://www.vooremaa.ee/lumesadu-toi-
kaasa-elektrikatkestused-ja-suletud-koolid/
5
Keskkonnaministri 5.11.2017 määrus nr 44 - https://www.riigiteataja.ee/akt/126052020005#para28
6
Kaugkütteseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/kk%C3%BCts
3 (4)
peavad olema mõistlikud ja vajalikud, et tagad soojusvarustus kriitilises olukorras.
Loodame, et meie kirjas toodud info on abiks 2022/2023 kütteperioodiks valmistumisel. Kiiresti
ning ühiselt tegutsedes saame tulevaks kütteperioodiks suuremad riskid maandatud. Riskide
maandamise võtmetegevusteks on soojusettevõtjate ette valmistavad tegevused kütuste tarnete
tagamiseks ning vajadusel kütuse vahetuseks, taotledes selleks vajalikud load ning erandid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika ja maavarade asekantsler
Lisaadressaadid: Keskkonnaamet
Keskkonnaministeerium
Konkurentsiamet
Rein Vaks
625 6347
[email protected]
4 (4)