Elering AS korraline üldkoosoleku otsus 15.06.2022

MAJANDUSAASTA ARUANNE 1 Juriidiline aadress: Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Eesti Äriregistri kood: 11022625 Telefon: +372 715 1222 Faks: +372 715 1200 E-mail: [email protected] Interneti koduleht: www.elering.ee Põhitegevusala: Elektri ja gaasi ülekanne Juhatuse esimees: Taavi Veskimägi Omanik: Eesti Vabariik Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers  Sisukord Juhatuse esimehe pöördumine 4 Tegevusaruanne 8 Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni 8 Eesmärk 1: Tagada igal ajahetkel elektri ja gaasi varustuskindlus 10 Eesmärk 2: Tagada elektri- ja gaasihind, mis toetab Eesti majanduse konkurentsivõimet 16 Eesmärk 3: Majandusliku lisandväärtuse loomine 18 Eesmärk 4: Pühendunud töötajad 18 Eesmärk 5: Kliendirahulolu 19 Eleringi tegevused varustuskindluse tagamisel 20 Majandustegevuse ülevaade ja 2021. aasta tulemused 30 Töötajate kaasamise ja motiveerimise tegevuskava Meie Elering 40 Elering ja vastutustundlik ettevõtlus 44 Ühingu juhtimine 56 Raamatupidamise aastaaruanne 70 JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE 4  eelarves kõige suurem kulurida. Kui terve 2020. aasta jooksul kulus Eleringil elektri edastamisega seotud füüsikaliste kadude ostuks 12,2 miljonit, siis 2021. aastal kulus võrgukadude kompensee- rimiseks vajaliku elektri ostmiseks 38 miljonit. Eestis on võrgutasud kulupõhised ja loomulikult, kui kasvavad kulud elektri edastamiseks, tähen- dab see suuremaid võrgutasusid nende kulude katmiseks. Muud allikat võrgutegevusega seotud kulude katmiseks Eleringil võrgutasu kõrval pole. TAAVI VESKIMÄGI, Põhivõrgu eeskujulik töökindlus Juhatuse esimees Strateegilisi arutelusid energeetika tuleviku osas saab pidada seni, kuni tuled põlevad ja kodud on Juhatuse esimehe pöördumine soojad. Kui neist üks või teine peaks katkema, siis taanduvad hetkeliselt arutelud, kas elekter on odav või kallis või kas see peaks olema toodetud Väärtuspõhised valikud energiapoliitikas taastuvallikatest või fossiilkütustest. Momen- taalselt tõuseb tähelepanu keskmesse küsimus, Elame nagu ikka ja alati enneolematult ettear- kuidas saada tuled põlema ja kodud soojaks. vamatutel aegadel. Energeetikute jaoks on aga Seetõttu oleme me uhked, et Eleringi hallatavas tänasel päeval tavapärasest ettearvamatusest põhivõrgus ei olnud eelmisel aastal ühtegi sellist erinev see, et lähtuvalt kõrgetest energiahinda- riket, mis oleks põhjustanud ohtu elektrisüsteemi dest on energeetika tulevikuarutelud tõusnud kui terviku toimimisele. Klientidele jäi edastama- avaliku arutelu keskmesse. Ühiskonna mure on ta üksnes paari eramaja tarbimise jagu elektrit igati õigustatud. Energiasüsteem on järgnevatel kogu aasta jooksul üle kantud 7,8 miljoni MWh aastatel kindlasti üsna pingelises olukorras, ent juures. See tähendab, et Eleringi võrgu töökind- Elering jälgib olukorda tähelepanelikult ja on lus oli 99,9998 protsenti. Tänan selle eest kõiki koheselt valmis rakendama vajalikke meetmeid võrguhaldusega tegelevaid kolleege Eleringis, kes tarbijate varustuskindluse tagamisel. oma igapäevase tööga energiavõrgu haldamisel selle suurepärase tulemuse tagasid. Kaoelektri hinnatõusu mõju Andmata energia kogus on olnud kogu Eleringi Muutused energiaturul mõjutasid 2021. aastal tegutsemise aja jooksul langustrendis. Viimase otseselt Eleringi majandustegevust. Elering on 10 aasta keskmisena ulatub andmata energia Eesti suurim elektritarbija, ostes tarbijatele elekt- kogus 61,7 MWh-ni aastas. Mis näitab, et enam ri edastamisega seotud füüsikaliste kadude kom- kui 10 aasta eest käivitatud programm elektri- penseerimiseks elektrit pea 400 GWh ehk kaks katkestusi põhjustavate rikete ennetamiseks on korda enam, kui kulutab elektrit suuruselt teine andnud selge tulemuse. Eesti elektritarbija. Kaoelektri kulu on Eleringi 5 Samuti suutsime hoida Eesti-Soome elektriühen- investeeringute viimase etapi elluviimiseks 170 dused eeskujulikult töös. EstLink 2 oli 2021. aastal miljonit eurot. Euroopa Komisjon on Eleringile kasutatav 99,79 protsendil kõikidest aasta tundi- eelnevalt eraldanud sünkroniseerimiseks vajalike dest, mis on ühenduse ajaloo kõrgeim töökindluse investeeringute jaoks kahes rahastusvoorus 196 näitaja. Vanem ühendus EstLink 1 oli kättesaadav miljonit eurot. Projektide kogumaht Eestis on 98,12 protsendil tundidest ehk ka selle töökindlus hinnanguliselt 300 miljonit eurot. Suurem osa oli ajaloolise tipu lähedal. rahast kulub Kirde-Eestist algavate ning Tartu ja Valga kaudu Lätti suunduvate ülekandeliinide Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga uuendamiseks ja kolme sünkroonkompensaatori liitumine on graafikus rajamiseks Viru, Püssi ja Kiisa alajaama juurde, mille osas on tööd juba käimas või projekteeri- Alustasime enam kui 10 aastat tagasi projekti misfaasis. Balti riikide elektrisüsteemi eraldamiseks Vene- maast ja iseseisva elektrisüsteemi opereerimise Fookuses on varustuskindlus võimekuse loomiseks. Palju aastaid kulus ühis- konna, poliitikute ja naabrite veenmiseks selle Eleringi eesmärk on tagada Eesti tarbijate ener- kindlasti kuluka projekti realiseerimiseks. Täna giavarustuskindlus kliimaneutraalsel moel ja Eesti tunneme heameelt selle üle, et meil on olnud see majanduse konkurentsivõimet toetavalt. Esmalt 10-aastane ajaaken regiooni elektri- ja ka gaasita- tuleb tagada tarbijate varustuskindlus, et tuled ristu ning turu arendamisel, mis on meid muutnud põleksid ja kodud oleksid soojad. Seda tuleb teha juba tänaseks suuresti sõltumatuks Venemaast. kliimaneutraalsel moel, vältides CO2 emissioonide Tänases geopoliitilises olukorras on Eesti energia- tekkimist varustuskindluse tagamiseks vajaliku majanduse ülesanne number üks jätkata Eesti energia tootmisel. Ja see tuleb saavutada viisil, et ja Balti riikide iseseiseva, Venemaast sõltumatu kliimaneutraalsel kujul tagatav varustuskindlus sageduse juhtimise võimekuse arendamist meie looks täiendavaid töökohti ja majanduslikku hea- elektrisüsteemis. Venemaast sõltumatu sagedu- olu Eesti ühiskonnale. se juhtimise võimekus annab täiendava energia- julgeolekugarantii, et oleme valmis ka keerulis- Elering lähtub varustuskindluse tagamisel teks olukordadeks. Balti riikide ettevalmistused alljärgnevatest seisukohtadest Venemaa elektrisüsteemist lahkumiseks alates 1. jaanuarist 2026 kulgevad praegu nii ajakava kui Esiteks, tehniline varustuskindlus. Tarbijate va- ka eelarve vaates kokkulepitud plaani järgi. rustuskindlust tuleb vaadata kohaliku tootmise ja ülepiiriliste, v.a Venemaa ja Valgevene ühen- 2021. aastal oli oluliseks sammuks sünkroniseeri- duste koosmõjus. Eesti tiputarbimine on praegu mise projektis kogu rahastuse fikseerimine luba- ca 1600 MW ja aastane tarbimine ca 8,5 TWh. tud viisil, et sünkroniseerimise investeeringud ei Elektritarbimine kasvab järgnevatel kümnenditel, põhjustaks täiendavat kulu Eesti elektritarbija- ent tiputarbimine kasvab piiratult tänu tarbimise tele. Euroopa Komisjon eraldas lisaks eelnevate juhtimise ja salvestustehnoloogiate arengule, etappide rahastamisele Euroopa ühendamise mis võimaldab toodetud energia kasutamist ajas rahastu fondist Balti riikidele ja Poolale Mand- nihutada. Eeldame tarbimise katmiseks vajali- ri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise ku elektrienergia kättesaadavust läbi toimiva 6 energiaturu. Kui peaks aga selguma, et meil on Kolmandaks, varustuskindlus kliimaneutraalselt järgmise 10 aasta vaates probleem, et tootmine ei majanduspoliitika osana. kata tarbimist, siis rakendame kiire lahendusena juba ette välja töötatud strateegilise reservi, mis Tuled põlemas ja kodud soojad tuleb hoida tagab vähemalt 1000 MW juhitava tootmisvõim- kliimaneutraalselt viisil, kuid selliselt, et see ei suse olemasolu Eestis. vähenda Eesti inimeste heaolu, vaid suurendab seda. Kliimamuutust tuleb näha kui võimalust Teiseks, varustuskindluse tagamine kliimaneut- tulla globaalsele turule uute tehnoloogiate ja äri- raalse moel. Energeetikasektor on suurim (glo- mudelitega. Keskne mõte on näha energiasektori baalselt üle 70%) keskkonnajalajälje põhjustaja dekarboniseerimist võimaluse, mitte ohuna. Ees- ja ilma energiasektori muutusteta ei suuda me tis on küllalt ettevõtteid ja ettevõtlike inimesi, saavutada Pariisi kliimaleppe eesmärki hoida glo- kes suudavad energiasektori dekarboniseerimise baalne temperatuuri tõus alla kahe kraadi Celsiust. trendi põhiselt luua uusi töökohti ja majandus- Eesti elektritootmise portfelli süsiniku jalajälje likku heaolu Eestis, näiteks Elcogen, Skeleton, vähendamiseks liigume viiel suunal: hajatootmise PowerUp, Gridio, Fusebox, Energiasalv ja paljud arendamine; suuremahuline tootmine merel; sal- teised. vestamine ja tarbimise juhtimine; energiasääst; kütte- ja transportsektori dekarboniseerimine. Taavi Veskimägi Huvi eelkõige süsinikuheitevabade tootmisvõim- Juhatuse esimees sustega elektrivõrguga liitumiseks oli 2021. aastal plahvatuslik. Aasta lõpu seisuga oli elektrivõrguga liitumise soove tootjatelt ca 8375 MW ulatuses, millest kehtiv võrguleping oli kokku 3152 MW võimsuste jaoks ja liitumisprotsessis on 5223 MW võimsusi. Võrdluseks, et Eesti elektrisüsteemi kõigi aegade tarbimise rekord on 1587 MW. 7 TEGEVUSARUNNE ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI 8 E nergia kättesaadavus on muutunud ühiskon- nas iseenesest mõistetavaks. Elektri puudu- mine mõjutab suurt osa Eesti ühiskonnast, seal- Meie peamine missioon on tagada igal ajahetkel Eesti tarbijate varustuskindlus, sünkroniseerida Eesti Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga aastaks hulgas elutähtsate teenuste toimimist. Eleringi 2026 ja säilitada seejuures usaldusväärne elekt- missioon Eesti elektri- ja gaasisüsteemihaldurina rivarustus üleminekuperioodil, mis on kõige olu- on hoida Eestis tuled põlemas ja toad soojad. lisem samm, et tagada Eesti tarbijate pidev va- Seda igal ajahetkel ja igas olukorras. rustuskindlus. Kiiresti muutuv keskkond esitab meile suured Samal ajal aitame Eesti ja laiemalt ELi kogukon- väljakutsed saada hakkama üha kiireneva kliima- nal saavutada kliimapoliitika eesmärke aastateks muutusega, tagades samas turvalisuse tänases 2030, 2035 ja 2050, pidades silmas Eesti majan- geopoliitilises olukorras. duse konkurentsivõimet. Meie visioon Eleringis on „VARUSTUSKINDLUS Missiooni saavutamisel ja visiooni elluviimisel kliimaneutraalsel moel, toetades Eesti majan- on vajalik leida tasakaal eri osapoolte huvide va- duse konkurentsivõimet“. hel, milleks on ühiskond, kliendid, töötajad ning omanik. Sellest lähtuvalt oleme seadnud Elerin- gile viis strateegilist eesmärki. Kvaliteet Hind ÜHISKOND Eesmärk 1: Eesmärk 2: Tagada igal ajahetkel Tagada elektri- ja gaasihind, elektri ja gaasi varustus- mis toetab Eesti majanduse kindlus konkurentsivõimet KLIENT Eleringi missioon: OMANIK Eesmärk 5: Hoida Eestis tuled Eesmärk 3: Kliendirahulolu põlemas ja toad Majandusliku soojad lisandväärtuse loomine Eesmärk 4: Pühendunud töötajad TÖÖTAJAD Aeg Kasum 9 Eesmärk 1: Tagada igal ajahetkel võimalikkust. Selle tarbeks parendame oma töö- protsesse ja arendame keskset lahendust, kus elektri ja gaasi varustuskindlus informatsioon on koondatud ja konfiguratsioo- nide haldus süsteemne ning kontrollitud. 2021. Varustuskindluse väärtusahel koosneb nel- aastal viisime riski- ja seisundipõhise varahaldu- jast süsteemi võimekuse sambast: juhtimise-, se juurutamisel läbi analüüsi ja lõime tehnilise võrgu-, süsteemi- ja digitaalsest võimeku- kontseptsiooni keskse riski- ja seisundipõhise sest. Antud võimekuste tõhusaks juhtimiseks Seadmeregistri juurutuseks, et tagada õigeaeg- ja arendamiseks oleme seadnud endale 2025. sed investeeringud õigetesse seadmetesse. aasta vaates eesmärgiks tagada hästi töötav elektri ja gaasi põhivõrk. Elektrisüsteemis on 2021. aastal suutsime põhivõrgu 10 aasta kesk- meie sihiks olnud hoida andmata jäänud elekt- mise andmata energia taseme viia ajaloo ma- rienergia kümne aasta keskmine tase langus- dalaimaks. 10 aasta keskmine andmata energia trendis. 2025. aastal soovime selle näitaja hoida langes 136 megavatt-tunni tasemelt 61,7 mega- allapoole 120 megavatt-tundi aastas. vatt-tunni tasemele. 2021. aasta andmata jää- nud energia ulatus vaid 13,8 megavatt-tunnini Ühiskonna ja tarbijate jaoks ei ole vahet, kas (2020. aastal 10,6 megavatt-tundi). Kogu aasta andmata jäänud energia on seotud seadmete jooksul kanti üle ca 7,8 miljoni megavatt-tundi rikke, süsteemi opereerimise vea, võimsuste elektrienergiat, see tähendab, et Eleringi võrgu puudujäägi või küberrünnakuga. Kliimapoliiti- töökindlus 2021. aastal oli 99,9998 protsenti. kast tulenevalt saavutab elekter energiakand- jana üha olulisemat rolli. Energiasüsteemi lisan- Gaasisüsteemis on põhivõrgus andmata jäänud dub üha rohkem kiiresti muutuva iseloomuga energia 0 megavatt-tundi (2020: 0 megavatt tootmis- kui tarbimisseadmeid, samuti lisan- tundi) ning meie eesmärgiks on saavutatud ta- dub energiasüsteemi uusi osalisi, mis oma- set hoida. Varustuskindluse kõrgetasemelisuse korda muudab süsteemi haldamise, juhtimise ja saavutamine on võimalik tänu õigetele hool- kaitsmise üha keerulisemaks. Sellest tulenevalt dus- ja investeerimisotsustele. Üha enam võta- nõuab antud strateegilise eesmärgi täitmine me kasutusele uusi lahendusi, et opereerimis-, uute tehnoloogiate ning targemate ja efektiiv- hooldus- ja investeerimisotsused põhineksid semate lahenduste kasutamist. rohkem üksikseadmete seisundi põhisel infor- matsioonil ning selle mõjul tervikvõrgule. Efektiivsemaks varade juhtimiseks oleme edasi Elutähtsa teenuse toimepidevuse, elektrituru arendamas riski- ja seisundipõhist varahalduse toimimise ja Eleringi siseinfo turvalisuse taga- lahendust. Selle tarbeks kogume ja koondame miseks, arvestades sünkroniseerimisega seotud süstemaatiliselt Eleringi varade andmeid, mille avalikkuse tähelepanu, kliimapoliitika tõttu alusel saame teha vajalikke juhtimisotsuseid. muutuvat turukorraldust (rohkem juhitavaid Kvaliteetne seisundipõhine info võimaldab vä- seadmeid, rohkem andmevahetuse osapooli) hendada rikete hulka ning nende kõrvaldamise ja äriprotsesside digitaliseerituse üldist kasvu, aega. Turvaline ja kontrollitud versioonide, kon- peame tagama Eleringi küberturbe süsteemsu- figuratsioonide ning sätete haldus seadmetel se. 2021. aastal viisime küberturvalisuse tõst- vähendab küberrünnete ja inimlike eksimuste miseks ellu järgmised suuremad tegevused. 10  • Juhtimissüsteemi SCADA turvatestimine, Sünkroniseerimise projekti raames arendame väl- mille käigus kontrolliti ründaja võimalust ja tugevama Baltikumi sünkroonala võimekuse. süsteemi tööd häirida, kasutades para- Baltikumi ootamatu saarestumisega toimetu- meetrite manipuleerimist või ründeid ar- lekuks on võimekus juba ka täna olemas. Siiski vutivõrgu vastu. tuleb tänases seisus suuremate avariide korral • Turvasündmuste halduse süsteemi han- saartalitlusel süsteemi stabiilsena hoidmiseks kimine, millega parandatakse Eleringi või- rakendada lühiajaliselt tarbijate automaatset pii- mekust tuvastada potentsiaalselt ohtlik- ramist. Täiendavate arenduste ja meetmete abil ku tegevust, täpsemalt uurida kahtlaseid saavutame võimekuse pikaajaliseks sünkroon- sündmuseid IT süsteemides ning kiiremini tööks N-1 (mistahes ühe elemendi väljalülitumise) reageerida anomaaliatele ja potentsiaal- olukorras ilma tarbijaid automaatselt piiramata. setele rünnakutele. • ENTSO-E andmevahetuse turvanõuete auditeerimine, mille käigus ENTSO-E es- makordselt auditeeris Euroopa süsteemi- haldureid, et tagada üleeuroopalise and- mevahetuse turvalisus. • Turvatestimise strateegia välja tööta- mine, mille alusel hakkame süsteemselt testima Eleringi paljusid välismaailmale avatud veebiteenuseid. • Juhtimiskeskuse tuleviku tarkvaraarhi- tektuuri turvanõuete välja töötamine ja juhtimissüsteemi SCADA turvanõuete koostamine. Sünkroniseerimise projekti Eesti tegevuste üks Baltimaade Mandri-Euroopa sagedusalaga olulisi teetähiseid oli juuni, kui Elering sõlmis sünkroniseerimine viimase sünkroniseerimisprojekti taristu neljast suurlepingust. 55,9 miljoni euro suurune leping Varustuskindluse tagamise üks suuremaid sõlmiti Leonhard Weiss ja Empoweriga 330-kilo- riske on erakorraline Baltimaade eraldumine voldise kõrgepingeliini täielikuks rekonstrueerimi- sünkroonalasse, mis tuleneb Venemaa ühend- seks Tsirguliina ja Viru alajaamade vahel. Reno- energiasüsteemis (IPS/ UPS) toimunud aren- veeritava Tsirguliina-Viru õhuliini pikkus on 244 ki- gutest ja tänasest geopoliitilisest olukorrast. lomeetrit ning liinijuhtmeid kannavad 722 masti. Selle riski vähendamiseks ja elektrisüsteemi Liin läbib neljas maakonnas 12 omavalitsust. Liini stabiilsuse ning töökindluse tagamiseks viime trass jääb samaks ning uued mastid püstitatakse läbi arendusi, et sünkroniseerida Baltimaade senistesse asukohtadesse. Olemasoleva liinikori- elektrisüsteem Mandri-Euroopa sagedusalaga dori kasutamine on keskkonnamõjude ja sotsiaal- 2026. aastaks. majanduslikust aspektist kõige väiksemate mõju- dega lahendus antud ühenduste uuendamiseks. 11 2020. aastal viisime läbi hanked ja sõlmisime Energy Oy Eesti filiaal ja Siemens Energy Global Balti-Tartu ja Tartu-Valmiera liinide renoveerimis- ühispakkumise kogumaksumus on 83,5 miljonit tööde lepingud. 2021. aastal valmisid antud liini- eurot. Seadmed valmistatakse Siemens Energy de ehitusprojektid ning alustati Balti-Tartu liini Global Saksamaa tehases. 2021. aastal viisime renoveerimistöödega. Antud liinide valmimine ja lõpule Püssi, Kiisa ja Viru sünkroonkompensaato- pingestamine on planeeritud 2023. aastaks. rite ettevalmistustööd ja alustasime Püssi sünk- roonkompensaatori ehitustöödega. Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumisel ko- halduvad Baltikumile tehnilised nõuded seoses 2020. aastal alustasime süsteemiteenuste turu elektrivõrgu opereerimise ja võrgu stabiilsuse raamistiku väljatöötamisega ja 2021. aastal hindamisega, mis tekitavad TSO-dele vajaduse viisime läbi avalikud konsultatsioonid tootmis- laiendada olemasolevaid või tekitada uusi juhti- seadmete eelkvalifitseerimisprotsessi ja nõuete missüsteeme. Stabiilse võrguteenuse tagamiseks osas sageduse hoidmise reservide, manuaalsete tuleb rakendada Mandri-Euroopa põhimõtetele ja automaatsete sageduse taastamise reservide vastav sagedusejuhtimise protseduur, hinnata eri- osas. Baltikumis võtame kasutusele ja arenda- nevaid elektrisüsteemi stabiilsusnäitajaid, tagada me vastavad võimekused tulenevalt Mandri- kvaliteetne andmevahetus uute ja olemasolevate süsteemide vahel ja täiendada nii võrguseisundi kui väliste näitajate prognoosisüsteeme. Toodud funktsioonide täiendamiseks on vaja omada kaas- aegseid juhtimissüsteeme. Olemasolevate juh- timissüsteemide täiendamine ja uute hankimine toimub vahemikus 2021 kuni 2024. Alates Mand- ri-Euroopaga sünkroniseerimisest võtab Elering sageduse juhtimise enda kätte. Sünkroniseerimise juures on väga oluliseks meetmeks ka piisava inertsi olemasolu, millega tagatakse süsteemi stabiilsuse püsimine avariide korral ja parema sageduse stabiilsuse hoidmine tavaolukorras. Baltimaade elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga on vajalik Bal- timaade süsteemis igal ajahetkel tagada piisav kogus (17 100 MWs) inertsi. Baltikumi süsteemi- haldurid paigaldavad üle Baltikumi kokku üheksa sünkroonkompensaatorit. 2020. aastal viisime läbi hanke ja sõlmisime ehituslepingu sünkroon- kompensaatori ehitamiseks Viru, Püssi ja Kiisa 330 kilovoldi sõlmalajaamade juurde. Siemens 12 Euroopa sageduse reservide põhimõtetest ja nevalt kiires muutuses. Selleks, et oleksime või- tekitame lokaalse pingejuhtimise võimekuse. melised antud muutustele kiiresti reageerima, Olemasolevaid juhtimissüsteeme uuendame oleme 2021. aastal ette valmistanud ning viinud ja võtame kasutusele ka täiendavaid juhtimis- läbi avaliku konsultatsiooni strateegilise reservi süsteeme, et vastata Mandri-Euroopa sagedus- kontseptsioonile. Kui varustuskindluse analüüs alade nõuetele. See võimaldab hankida kiireid tulevikus näitab, et varustuskindluse norm ei avariireserve läbi olemasolevate Baltimaade ja ole saavutatud, siis oleme valmis rakendama Põhjamaade vaheliste ning lisaks rajatava Lee- strateegilise reservi. du-Poola alalisvoolu merekaablite. 2021. aasta detsembris toimusid elektri-süstee- Energiasüsteemi võimekus mis sündmused, mille tulemusena tunni elekt- rihind Eestis jõudis 1000 EUR/MWh tasemeni. Euroopa Liidu ja Euroopa riikide ambitsioonikad Elektrihinna tase oli kõrge tulenevalt gaasi ja kliimapoliitika eesmärgid ja 2021. aasta lõpus kivisöe kõrgetest hindadest, mis olid tingitud esinenud elektrihinnad on varustuskindluse sei- majanduse kiirest COVID pandeemiast taastu- sukohast üha olulisemaks küsimuseks tõstnud misest, ning CO2 kõrgest hinnast. Seda võimen- energiasüsteemi piisavuse. Kui kliimapoliitikast das mitu üheaegset sündmust regioonis, mil- tulenevalt tõrjutakse planeeritava tootmis- lest ühe või kahe esinemine ei põhjustaks väga tsükliga paindliku reguleerimisulatusega süsini- kõrgeid hindu. Tegemist oli ebatavaliselt külma kuintensiivsed tootmisvõimsused turult välja, detsembri algusega, mille puhul tiputarbimine siis kus toodetakse edaspidi elekter? Usume, jõudis 1552 MW (tavapärane ca 1400 MW). Ühe- et odavaima ja parima süsteemipiisavuse taga- aegselt oli remondis iga Balti riigi kõige suurem vad jätkuvalt hästi toimivad turud. Turg tagab, elektritootmisseade: Eestis Auvere EJ 272 MW, et arendatakse ja investeeritakse parimatesse Lätis CHP2 üks plokk 443 MW ja Leedus Leedu tehnoloogiatesse, millele on nõudlus ja mida EJ 9. plokk 445 MW. Leedu Valgevene-suunali- võimaldavad ka keskkonnapiirangud. Seega sest initsiatiivist tulenevalt oli piiratud kauban- süsteemipiisavuse saavutamise esmaseks üles- dus Venemaaga Läti piiril, keskmine ülekande- andeks on läbipaistva ja hästi toimiva turukor- võimsus ca 123 MW (2020. aasta samal perioodil ralduse ning -platvormide tagamine. 570 MW). Võime täna tõdeda, et turg toimis täp- selt selliselt, milliseks ta on disainitud. Sellistes Oleme endale eesmärgiks seadnud, et igal aja- süsteemi stressiolukordades annab elektrihind hetkel on kolme aasta perspektiivis täidetud tarbijatele õige signaali ja aitab käitumisega Eesti elektri varustuskindluse norm. Oleme re- süsteemijuhtimisele kaasa. Sellistes süsteemi gulaarselt koostöös Entso-E ja Euroopa teiste stressiolukordades on TSOde omanduses ole- süsteemihalduritega teostanud energiasüstee- vatel tootmisvaradel oluline roll elektrisüsteemi mi piisavuse analüüsi. 2021. aasta analüüs näi- töös hoidmisel – Balti TSOde avariireservid ja tab, et tänase parima teadmise kohaselt kuni Soome-Rootsi strateegilised reservid ning ava- 2030. aastani Eestis energiasüsteemi piisavuse riireservid. Süsteemivõimekusel oli 2021. aastal probleemi ei ole. Varustuskindluse analüüsi ja piisavalt reserve, et 2021. aastal Eesti elektri- hinnangut teostame iga-aastaselt, kuna ener- süsteemis süsteemi juhtimise tarbeks tarbijaid geetikas on turukeskkond kliimapoliitikast tule- alla ei koormatud. 13 Eesti elektrisüsteem atraktiivne Lääne-Eestis. Euroopa Komisjoni president Ur- tootmis- ja salvestusvõimekustele sula von der Leyen kinnitas 5.10.2021 Eesti taas- te- ja vastupidavuskava. Meile on oluline, et energiasüsteemi kliima- neutraalseks muutmiseks oleks Eesti elekt- Antud paketis on Eleringi võrgu arendamise in- risüsteem atraktiivne tootmis- ja salvestus- vesteeringute maksumus kokku 68,8 miljonit võimsustele. Euroopa Liit on võtnud endale ees- eurot, millest toetuse osa on 30 miljonit eurot. märgiks saada 2050. aastaks kliimaneutraal- Investeeringutoetus antakse põhivõrguettevõt- seks ja meie naaberriik Soome, kellega oleme jale tagastamatu abina. Kuna tagastamatu abi ei nii elektri- kui gaasisüsteemide ja turgude osas lähe võrgutasude arvestusse, siis väheneb surve tugevalt integreeritud, soovib sama saavutada võrgutasude tõusuks. Investeeringutest saavad juba 2035. aastaks. Loome lahendusi ja teeme kasu võrguga liituvad taastuvenergia tootmis- koostööd naabritega, et saaksime pakkuda uute seadmete omanikud ja liituda soovivad tarbijad. tootmisvõimsuste tekkeks konkurentsivõime- Vajalike eeltegevustega antud investeeringute list keskkonda. elluviimiseks alustasime juba 2021. aastal ning tööde viimaste etappide lõpptähtajaks tulene- Ajalooliselt on elektri tootmine paiknenud Ees- valt RRF nõuetest on 2026. aasta juuli. tis peamiselt Ida-Virumaal. Taastuvenergia tootmisseadmete (tuuleparkide, päikeseelektri- Antud investeeringute mõju tootmissuunalis- jaamade) jaoks sobilikud asukohad paiknevad te võimekuste suurenemisele on alates 2022. üle Eesti, kuid tuulevõimsustele kõige atraktiiv- aasta jaanuarist kättesaadav läbi regioonis ai- semad paigad on tuuleoludest tulenevalt eel- nulaadse e-Gridmap lahenduse, kus investorid kõige Lääne-Eestis. 2021. aasta 1. jaanuaril tööd saavad esmase elektrisüsteemiga liitumise ku- alustanud Eesti-Läti kolmas 330-kilovoldine lupõhise hinna erinevates alajaamades teada elektriühendus Harku-Lihula-Sindi oli üks olulisi sekunditega. Soodustamaks kiiret liitumisprot- eeltingimusi, et avada suuremahulisele elektri- sessi, oleme töötanud välja lahenduse, kus suu- tootmisele suuremas mahus ka Lääne-Eesti. dame standardse liitumispunkti valmis ehitada 18 kuuga. Samuti oleme töötanud välja paind- Selleks, et olukorda veelgi parandada, teeme 110- liku võimsusega liitumislahenduse, et muuta 330 kV võrgus olemasolevate õhuliinide läbilaske- võimalik liitumine odavamaks ja investoritele võimete suurendamisega seotud investeeringuid atraktiivsemaks. ning seome 110 kV võrgu tugevamini 330 kV tran- siitvõrguga. Läbi selle suurendame võrgu läbilas- Näeme, et Eesti üks suurimaid potentsiaale ja kevõimet ja töökindlust, uueneb vananenud võrk, ressursse suuremahulise kliimaneutraalse toot- likvideerime pudelikaelad ning tõstame tugevate misvõimsuse tekkeks on meretuuleparkidel. tuulte piirkonnas tormikindlust. Täna on üheks meretuuleparkide potentsiaali ka- sutuselevõtu väljakutseks kindlasti merel paik- 2021. aastal taotlesime RRF ehk EU Recovery nevate tootmisvõimsuste liitmine energiavõrku. and Resilience Facility (Euroopa Liidu Taaste- 2020. aasta lõpus sõlmisime Läänemere-äärsete kava) raames toetust taastuvenergia tootmi- põhivõrguettevõtjatega ühiste kavatsuste kok- se võrku integreerimise võimekuse tõstmiseks kuleppe Läänemere merevõrgu initsiatiivi al- 14 gatamiseks. Koostöö eesmärk on välja töötada Läänemere energiavõrgu kontseptsioon ja läbi viia teostatavuse eelanalüüsid. 2021. aastal lepi- ti kokku antud analüüside lähteülesanded. Koostöös Läti põhivõrguoperaatori AST-ga on eesmärgiks ja kohustuseks planeerida ning ra- jada täiendavaid ülekandevõimsusi Eesti ja Läti riikide vahel. Eesti-Läti IV ühenduse võimalik- kuse analüüsimiseks sõlmisime 28. aprillil 2021 koostöökokkuleppe eeluuringute läbiviimiseks. 2021. aastal andsime ühise sisendi üleeuroopa- lisse TYNDP 2022 (The 10-year network develop- ment plan – kümneaastane võrgu arengukava) protsessi, et välja selgitada uue ühenduse sot- siaalmajanduslik kasu. Nagu ka eelnevalt mainitud, on Soome võtnud ambitsioonika eesmärgi saavutada 2035. aas- taks kliimaneutraalsus. Sellest eesmärgist tule- nevalt näeme juba täna põhjamaades järgneva kümne aasta jooksul maismaa tuuletootmis- võimsuste suuremahulist võrguga liitumist, mis omakorda toob eeldatavasti kaasa hinnaerine- vustega tundide suurenemise Eesti-Soome pii- ril. Selleks, et hinnata, kas hinnaerinevused on piisavad Eesti-Soome kolmanda ülekandelingi loomiseks, esitasime 2021. aastal koostöös Soo- me põhivõrguoperaatori Fingridiga Eesti-Soome kolmanda ühenduse TYNDP 2022 arengukava protsessi. TYNDP 2022 raames viime läbi arvu- tused Eesti-Soome kolmanda elektriühenduse sotsiaalmajandusliku mõistlikkuse osas, mis on ka eelduseks projekti elluviimisel. Eesti-Läti ning Eesti-Soome mereühendused suurendaksid Eestisse rajatavate tootmis- ja salvestusvõime- kuste ekspordipotentsiaali. 15 Eesmärk 2: Tagada elektri- ja Oluline on tagada olemasolevate piiriüleste võimsuste võimalikult kõrge kasutatavus, et gaasihind, mis toetab Eesti Eesti hinnapiirkonnas oleks Läänemere-äärse- majanduse konkurentsivõimet te riikidega võimalikult sarnane elektri ja gaasi hind. Jälgime, et suudaksime pudelikaelatun- Elektri ja gaasivõrgu süsteemihaldurina saame didel hoida võimsused võimalikult suurel prot- panustada elektri ja gaasi hinda läbi kolme pa- sendil tundidest töös. On hea tõdeda, et oleme rameetri. suutnud koostöös Soome elektri süsteemihal- duriga hoida alalisvoolu ühenduste töökindluse Läänemere-äärsete riikidega elektri- ühe kõrgemana Euroopas. 2021. aastal suutsime hinna taseme võrdsustamiseks peavad tagada kõikide aegade ühe kõrgeima EstLink piiriülesed võimsused olema maksi- 2 (650MW) töökindluse 99,8% ja EstLink 1 (350 maalselt töös MW) töökindlus oli 98,1% (2020: Estlink 2 töö- kindlus 97,4% ja Estlink 1 töökindlus 97,5%) ning seejuures üle 41% ajast (2020: 30% ajast) töö- tasid ühendused maksimumvõimsusel. Õhuke elektrivõrk Teine oluline aspekt on muuta elektrivõrk õhe- maks ja hoida sellega ülekandevõrgu tariifi kontrolli all. Meie pikaajaliseks eesmärgiks on, et meie viie aasta asendusinvesteeringud on väiksemad kui järgmise viie aasta reguleeritud varade kulum. Antud eesmärgil on pikaajaline mõju. Kuna samal ajal on oluline hoida ka and- mata jäänud energia langustrendis, tuleb võrgu opereerimisel leida praegusest efektiivsemaid ja uuenduslikumaid lahendusi ning tehnoloogiaid. 2021. aastal valmistasime ette ja esitasime Kon- kurentsiametile menetlemiseks võimsuspõhise tariifikomponendi metoodika, kuna ülekandevõrk on muutumas hajatootmise arengust tulenevalt üha rohkem energia ülekandjast energia kätte- saadavuse ja süsteemi töökindluse tagajaks. Eel- nevast tulenevalt on vaja ka selgemat sisendit klientide võimsuste osas arengute pikaajaliseks planeerimiseks. Võimsuskomponendil põhinev tariif annaks selge sisendi, kus tuleb võrku tugev- dada ja kus pikas perspektiivis õhemaks muuta. 16 Investeeringute optimeerimise positiivseks näi- Juurutamisel on digitaalse lahendusena uus teks on ka asjaolu, et oleme suutnud sünkroni- andmevahetusplatvorm Estfeed, mille kaudu seerimise projekti sisuliselt arendada selliselt, toimub elektri- ja gaasiturul andmevahetus ava- et sünkroniseerimiseks vajalikud investeeringud tud tarnija vahetamiseks, mõõteandmete edas- ei too kaasa elektri võrgutariifi tõusu. Elering ra- tamiseks ning turuosalisele seadusega pandud hastab ehitust kolmveerandi ulatuses Euroopa kohustuste täitmiseks ja talle antud õiguste Ühendamise Rahastust ja veerandi osas ülekoor- tagamiseks. Digitaalne platvorm koondab elekt- mustulufondist. Kokku läheb Mandri-Euroopa ri- ja gaasiettevõtjad, kellele tagatakse nende elektrisüsteemiga sünkroniseerimise projekt äriprotsesside toimimine. Eleringis koondub Eestile maksma pea 300 miljonit eurot, millest kogu energiaandmete lahendus Estfeedi brändi suurema osa katab Euroopa Liidu kaasfinant- alla, vältimaks dubleerimist ja tagades andme- seering. 2021. aasta oktoobris esitasime nelja kaitse ja andmeturvalisuse nõuetele vastavuse. riigi Eesti, Läti, Leedu ja Poola elektri süsteemi- halduritega viimase sünkroniseerimise projekti- 2021. aastal realiseeriti eelanalüüsid eesmärgi- ga seotud toetuse taotluse 170 miljonile eurole ga 2024. aastaks juurutada Estfeed andmeva- Euroopa Ühendamise Rahastusse. Taotlus sai hetusplatvorm järgmises mahus: positiivse rahastusotsuse maksimummääras viie olulisima Euroopa Liidu taristuprojekti hul- • arendame uued elektrituru ja gaasituru gas, mis viiakse ellu aastatel 2021–2027. Elering andmelaod, mis tagavad jaeturgudel kii- kaasajastab viimase etapi toetusvooru rahastu- re ja efektiivse müüjavahetuse protses- sega Eesti elektrisüsteemi juhtimis- ja infosüs- si; teeme, mis sisaldavad muuhulgas reservjuhti- • arendame energiastatistika mooduli, miskeskuse rajamist ja EstLink alalisvooluühen- mis võimaldab süsteemis tootmist ja duste juhtimissüsteemide uuendamist. tarbimist detailselt analüüsida; • arendame energia avaandmete lahendu- Konkurentsitihe energiaturg se, mis võimaldab pakkuda eelkalkulee- rituid energiaandmeid avalikuks kasuta- Kolmas aspekt konkurentsivõimelise energiahin- miseks ning samuti edastada andmeid. na tagamisel on hästi toimiva turukorralduse ja -platvormide arendamine, mis soodustaksid Elering haldab Eestis taastuvenergia päritolu võimalikult suurt konkurentsi ja tagaksid palju- tõendamise ja toetuste maksmise infosüsteemi. de osalistega konkurentsituru. Kliimapoliitika Aitame kaasa uute taastuvenergial põhinevate eesmärkidest tulenevalt peaksid erinevad ener- tehnoloogiate ja tootmisvõimsuste turule too- giakandjad pikaajalises vaates omavahel konku- misele ühiskonnale kõige efektiivsemal moel. reerima. Selleks oleme arendamas digitaalseid Soodustame turupõhiseid energiakandjate ja lahendusi nii süsteemiteenuste, paindlikkus- sektoriüleseid konkurentsi loovaid lahendusi, teenuste, taastuvenergia päritolutunnistuste ja kuhu on kaasatud nii tarnijad kui lõpptarbijad. paindlikkustoodete turuplatvormide osas kui ka Hoiame fookuses regionaalsed ja üleeuroopali- energiaandmete lahendusi, mis võimaldaksid liht- sed turud. 2021. aastal realiseerisime tootjatele samini harmoniseerida regionaalsete reservide, loodud digitaalse ja sektoriülese lahenduse ener- hulgi- ja jaeturu reegleid ning andmevahetust. gia päritolu tõendamiseks ja taastuvenergiaga 17 kauplemiseks, mis soodustab uute tehnoloogia- tugevama integreerimise ja energia salvestami- te ja taastuvenergial põhinevate tootmisvõim- se vajaduse. Mittejuhitava tootmise lisandu- suste turule tulekut. mine ja tavapäraste elektrijaamade sulgemine nõuab energiasüsteemi turvaliseks haldami- seks suuremat võimekust energia salvestami- Eesmärk 3: Majandusliku seks. Aastatel 2030+ eeldatavalt paigaldatava lisandväärtuse loomine tuuleenergia integreerimise peamine väljakutse on vajadus rakendada suures mahus sesoon- set paindlikkust. Olemasoleval gaasitaristul on Iga omaniku ootus on, et ettevõttesse paiguta- potentsiaal mängida olulist rolli täielikult klii- tud kapital looks ka eesmärgipäraselt väärtust. maneutraalses elektrisüsteemis, kuna see võib Kaoelektri tõttu on Elering üks Eesti suuremaid pakkuda võimalusi sünteetiliste gaaside ja ve- elektritarbijaid. Tänane Konkurentsiameti poolt siniku transportimiseks kiiresti käivitatavates- kehtestatud tariifimetoodika ei võimalda Elerin- se elektrijaamadesse. Seega seisab ees välja- gil pikaajaliselt elektrihinda fikseerida, millest kutse, kuidas muuta gaasitaristu kasutatavaks tulenevalt on elektri turuhinnal otsene ja tugev rohegaasidele. Oleme praegu olukorras, kus on mõju Eleringi 2021. aasta finantstulemusele. palju teadmatust tehnoloogiate, erinevate ro- 2021. aasta oli tulenevalt kõrgetest elektrihin- hegaaside gaasivõrgus ja lõpptarbijate sead- dadest majandustulemusele keeruline. Elerin- metes kasutatavuse kui ka võimalike erinevate gi ärikasum 2021. aastal oli 9,0 miljonit eurot rohegaasidele üleminekulahenduste osas. 2021. (2020: 32,6 miljonit eurot). Elektrihinna mõju aastal viisime läbi analüüsi gaasi pikaajalise ka- 2021. aasta kasumile võrreldes 2020. aasta ka- sutatavuse kohta Eesti gaasivõrgus ja koostöös sumiga oli 26,2 miljonit eurot. 2021. aasta lõpus regiooni süsteemihalduritega oleme algatamas kooskõlastas Konkurentsiamet Eleringile uue regioonipõhiseid uuringuid. Teeme praegu gaa- tariifi, mis annab mõningase leevenduse elekt- sivõrgu varustuskindluse taseme hoidmiseks rihindadest tulenevale mõjule ning hakkab keh- vaid vältimatuid investeeringuid, kuni oleme tima alates 1. aprillist 2022. välja selgitanud, kuidas saame gaasisüsteemiga regionaalselt rohekütustele üle minna. Majandusliku lisandväärtuse vaatest on kindlas- ti olulised pikaajalised arengud gaasisüsteemis. Gaasivõrgu areng on hetkel rohkem kui kunagi Eesmärk 4: varem mõjutatud kliimapoliitilistest eesmär- Pühendunud töötajad kidest. Kindlasti saavad rohegaasid olema osa taastuvenergia ringlussüsteemist, sealhulgas energia ülekandmisel, salvestamisel ja muun- Üldise töötuse madala taseme ja palgafon- damisel gaasist elektriks ja vastupidi. Seoses di surve all on talentide hoidmine ja leidmine inverterpõhise taastuvenergia osakaalu suure- üha keerulisem. Seetõttu on olemasolevate nemisega elektrisüsteemis suureneb väljakutse inimeste hoidmiseks, järgmise viie aasta am- hoida elektri tarbimine ja tootmine tasakaalus, bitsioonikate eesmärkide saavutamiseks ning mis toob kaasa kogu energiasüsteemi ehk nii energiasüsteemi muutuste juhtimiseks oluline elektri-, gaasi-, vesiniku- kui transpordisektori tugev meeskonnavaim ja hea töökultuur. Pü- 18 hendunud töötajad on oma tööga enam rahul ja mise klientide jaoks välja e-Gridmap rakenduse, panustavad enam. Mõistame, et töötajate pü- mis annab esmase info liitumise maksumuse hendumuse juhtimisel on oluline roll ja reaalsed kohta sekunditega. Taastuvenergia toetuste tagajärjed Eleringi missiooni täitmisele. Viime klientidele oleme välja arendanud automatisee- igal aastal läbi pühendumuse uuringut ja ole- ritud lahendused taastuvenergia toetuste taot- me seadnud endale eesmärgiks hoida ettevõtte lemiseks ning tegevusteks energia päritolutun- pühendumuse indeksit tasemel üle 70%. 2021. nistustega. aastal oli meie inimeste pühendumuse indeksi tase seejuures 81% (2020: 87%). Nii nagu 2020. Selleks, et olla süsinikuneutraalse energiasüs- aastal, olid ka 2021. aastal suurimad väljakutsed teemi eestvedaja ja meie kliendid saaksid ka- seotud COVID kriisiga. Samas oleme suutnud sutada kogu väärtusahelas kliimaneutraalset keerulisel ajal hoida fookust keskastme juhtide energiat, oleme võtnud suuna muuta Elering oskuste ja juhtimiskvaliteedi kasvatamisel ning 2030. aastaks kliimaneutraalseks, viies sellega ühise kultuuri hoidmisel. minimaalseks ka energia ülekandmise jalajälje. Eesmärk 5: Kliendirahulolu Eleringil on neli olulisemat teenuste segmenti: elektri ja gaasi võrguteenus, elektri- ja gaasisüs- teemiga liitumise teenus, elektri ja gaasi bilan- siteenus ning taastuvenergia toetuste makse- agentuur. Viies läbi kliima- ja geopoliitilistest väljakutsetest tulenevalt suuri muutusi ener- giasüsteemis ja energiaturgudel, ei saa Elering olla edukas, kui meie kliendid ei ole rahul. Sa- muti ühendub võrku üha rohkem uusi kliente, sealhulgas tuule-ja päikeseenergia tootjaid, kes eeldavad, et Elering toimib kiiresti ja tõhusalt. Oleme teinud tööd, et jõuda kliendikeskse töö- kultuurini. 2021. aasta lõpu energiahinnakriis on hästi näidanud, kui olulised on ühised nõukoda- de info- ja aruteluformaadid: liitumise ja võr- guteenuse nõukoda, elektrituru ning gaasituru nõukoda. 2021. aastal täiendasime võrgutee- nuse klientide portaali uuele tariifistruktuurile üleminekuks eesmärgiga tõsta muutusest tule- neva infovahetuse ja protsesside läbipaistvust ja efektiivsust ning muuta klientide kasutajako- gemus veel paremaks. Samuti arendasime liitu- 19 ELERINGI TEGEVUSED VARUSTUSKINDLUSE TAGAMISEL 20 E leringi missioon on varustuskindluse taga- mine nii elektri- kui gaasitarbijate jaoks. Elering vaatleb varustuskindlust süsteemselt aluseks on Monte Carlo simulatsioonid, mille käigus arvutatakse 35 erinevat kliima-aastat igaüht 20 korda läbi, arvestades tarbimise, tuu- nelja niinimetatud varustuskindluse samba leolude, päiksekiirguse, hüdroloogilise olukorra lõikes: süsteemi võimekus, võrgu võimekus, ja süsteemi elementide avariide muutumisega. juhtimise võimekus ja digitaalne võimekus. Süsteemi võimekusena vaatleb Elering olukor- Nii tänane kogemus kui ka 2021. aastal teosta- da, kus oodatav tarbimine on kaetud kohaliku tud elektrisüsteemi võimekuse analüüs näita- tootmise, impordivõimaluste ning tarbimise vad, et aastani 2030 saab Eesti elektrisüsteem juhtimise võimalustega. Võrgu võimekus tähen- hästi hakkama. Elekter on tarbijale tagatud ja dab, et ülekandevõrk on võimsuste ja töökind- lisameetmeid pole vaja. luse mõttes piisav, et tagada energia jõudmine tarbimiskeskustesse. Juhtimise võimekus aitab Eestis on süsteemi opereerimise tarbeks ole- hoida elektrisüsteem tervikuna töös ning tulla mas ligikaudu 1000 MW kindlat elektri toot- toime erinevate häiringute ja avariidega. Digi- misvõimsust ning lisaks 250 MW avariireserve. taalne võimekus on piisav võime esitada vaja- Kindla võimsuse moodustavad sellised toot- likku teavet süsteemi õigeaegseks haldamiseks mise ja juhitava tarbimise võimsused, millega ning võime teha vajalikke operatiivseid toimin- saab arvestada kõrge tarbimisega perioodidel, guid digitaalselt, mis hõlmab ka vastupidavust näiteks päevi kestva pakase korral. Need võim- rünnetele kübervaldkonnas. sused tagavad varustuskindluse ka võimalikes erakorralistes olukordades, näiteks Balti riikide Kõrge varustuskindluse taseme tagamiseks on eraldumisel iseseisvaks sagedusalaks. Samu- oluline kõigi nelja varustuskindluse samba ühe- ti on tagatud piisavad sagedusreservid tööks aegne tugev täitmine. Mandri-Euroopa sünkroonalas. Kui Elering näeb, et Eesti elektrisüsteemis ei ole 1000 MW ulatuses kindlat võimsust turupõ- hiselt tagatud, siis rakendatakse vajaliku või- Süsteemi võimekus mekuse tagamiseks strateegilise reservi meh- hanismi. Strateegiline reserv on riigiabi meede, Eesti elektrisüsteemi võimekuse hindamiseks mis tagab võimsuste omanikule tulu võimsuste teostab Elering igal aastal koostöös Euroo- valmisoleku hoidmiseks ka siis, kui turupõhi- pa ülekandesüsteemihaldurite ühendusega selt poleks otstarbekas neid tootmisvõimsusi ENTSO-E üleeuroopalise süsteemivõimekuse säilitada ja töösse rakendada. Kuna selle meet- hinnangu. Hinnangu aluseks on Euroopa süs- me kulu maksvad kinni elektritarbijad, tuleb teemioperaatorite andmed iga riigi tootmis- meetme rakendamist põhjalikult kaaluda. 2021. võimsuste, tarbimise ning ülekandevõimsuste aastal koostas Elering Eesti strateegilise reser- kohta. Aruande ajaline perspektiiv on kuni vi kontseptsiooni ning alustas selle avalikku 2030. aastani ning tulemused sisaldavad kõigi konsultatsiooni, et koguda turuosaliste tagasi- Euroopa riikide elektrisüsteemi võimekuse in- sidet. dikaatoreid. Elektrisüsteemi võimekust hinna- takse tõenäosusliku meetodi abil. Metoodika 21 Elektrisüsteemi võimekuse tagamisel on kolm mi võimekuse analüüs annab ülevaate Euroo- põhilist etappi: pa elektrisüsteemi pikaajalisest piisavusest. Analüüsi järgi on Eesti süsteemi võimekus heal 1. varustuskindluse normi rakendamine – tasemel ning varustuskindluse norm on varuga Vabariigi Valitsus kinnitas varustuskind- täidetud. Kui norm lubab aastas üheksat pii- luse normi mais 2021 1; rangutundi, siis analüüsi järgi on selliseid tunde 2. pikaajaline elektrisüsteemi võimekuse aastal 2030 vaid 0,1. hindamise analüüs – iga-aastane prot- sess, mille 2021. aasta versiooni kajastab Eleringi Elektrivarustuskindluse aruanne 2021; 3. kui varustuskindluse norm on täidetud, siis on süsteemi võimekus tagatud. Kui analüüs näitab normist kehvemat süs- teemi võimekust, tuleb Euroopa Komisjo- ni juhiseid järgides eemaldada turutõrked ning viimase abinõuna rakendada võim- susmehhanism (strateegiline reserv). Elektriga varustatuse tagamiseks on vajalik, et Üleeuroopalise süsteemi võimekuse analüüsi tulemused elektrituru hind kataks ära elektri tootmiskulud aastateks 2025 ja 2030 – nii lühiajalised muutuvkulud nagu kütusekulu ja süsinikukvoodi kulu kui ka pikaajalised in- 2021. aastal analüüsiti esmakordselt ka elekt- vesteeringud. Seetõttu võib ka varustuskindlas rijaamade majanduslikku jätkusuutlikkust. elektrisüsteemis elektri börsihind olla muutlik 1000 MW tootmisvõimsusi on analüüsi tule- ning periooditi väga kõrge. See on süsteemi muste järgi Eesti turul jätkusuutlikud ka 2030. võimekuse tagamiseks vajalik ning ei viita alati aastal. 2025. aasta vaates võib turul olla ruumi struktuursele probleemile. Eesti majanduse kon- veel täiendavale gaasielektrijaamale. kurentsivõime tagamiseks on oluline, et elekter Elering ei lähtu elektrisüsteemi võimekuse hin- Eestis ei maksaks pikas perspektiivis rohkem damisel ainult üleeuroopalisest analüüsist ja kui naaberriikides. Võrdse hinnataseme tagab eeldusest, et elektriturg toimib tavapäraselt. avatud ja tugevate ühendustega elektriturg, kus Lisaks analüüsisime erakorralisi stsenaariumeid, elekter liigub vabalt Eestisse antud hetkel kõige et hinnata väikese tõenäosuse, kuid suure mõ- madalama tootmiskuluga piirkonnast. juga riske süsteemi võimekusele. Elering hindab ka selliste riskide taset ja valmistab ette tege- 2021. aastal teostatud üleeuroopaline süstee- vusplaanid nende mõjude vähendamiseks. Ühe 1 Varustuskindluse norm määrab ära süsteemi võimekuse majanduslikult otstarbeka taseme, mida Eesti elektrisüsteemis hoitakse. Normi tase on määratud kahe parameetriga – piirangutundide arv (Loss of Load Expectation – LOLE) ja andmata jäänud energia kogus (Expected Energy Not Served – EENS). Eesti jaoks on kehtestatud väärtused: piirangutundide arv 9 tundi aastas ja andmata jäänud energia kogus 4,5 GWh aastas. 22 sellise stsenaariumina on analüüsitud Baltikumi Teine oluline projekt on Lääne-Eesti ja saarte erakorralist saarestumist. See on olukord, kus haja- ja taastuvelektri mahtude suurendamist mingi sündmuse tagajärjel katkevad vahelduv- võimaldavate võrguinvesteeringute programm. voolu ühendused ülejäänud sagedusalaga ja Ajalooliselt on elektri tootmine paiknenud Ees- Balti riigid peavad elektrisüsteemi saarestunud tis peamiselt ühes piirkonnas – Ida-Virumaal. olekus sagedust hoidma. Just erakorralised stse- Taastuvenergia tootmisseadmete jaoks sobilikud naariumid toovad välja vajaduse kindla võimsuse asukohad paiknevad aga üle Eesti, eelkõige Lää- olemasoluks Eestis. Kindla võimsuse alla liigitab ne-Eestis, kus võrk on olnud taastuvenergia toot- Elering tootmis- ja tarbimisvõimsused, millega misvõimsuse võrguga ühendamise seisukohalt saab arvestada ka tiputarbimise perioodidel. kõige nõrgem. Liitumisvõimaluste parandamiseks planeerib Elering perioodil 2022–2026 mahukaid investeeringuid Lääne-Eesti ja saarte 110–330 kV elektrivõrgu läbilaskevõime suurendamiseks ja Võrgu võimekus varustuskindluse tõstmiseks. 330 kV võrku tehta- vate investeeringute raames rekonstrueeritakse 110-330 kV elektrivõrgu investeeringud Kiisa-Paide-Mustvee õhuliin ning rajatakse uus 330/110 kV alajaam Lihulasse. Uus alajaam on Võrgu võimekuse ja seeläbi varustuskindluse jätku- vajalik 110 kV võrgu tugevamaks sidumiseks 330 valt heaks tagamiseks ning võrgu optimeerimiseks kV transiitvõrguga. Alajaama abil lühenevad lää- ja kaasajastamiseks on Elering järjepidevalt teosta- ne piirkonna 110 kV liinide pikkused, tänu millele nud erinevaid arendusi ja investeeringuid. Käsil on vähenevad pingelangusest põhjustatud negatiiv- suurprojekt Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkro- sed mõjud, kaod ning suureneb varustuskindlus. niseerimiseks. Projekti raames valmis 2020. aastal Samuti väheneb uue alajaamaga põhja-lõuna- Eestit ja Lätit ühendav kolmas 330 kV ühendus, suunaliste transiitvoogude mõju läbi Lääne-Eesti tänu millele on oluliselt tõusnud Eesti ja Läti elekt- 110 kV võrgu. 110 kV võrgu investeeringud näe- risüsteemi varustuskindlus ning tagatud on suurem vad ette mandrilt saari toitvate 110 kV liinide läbilaskevõimsus. Järgmise sammuna teostatakse rekonstrueerimist Lihula alajaamast Rõuste ja aastatel 2022–2025 olemasolevate Balti-Tartu-Val- Virtsu alajaamani ning uue 110 kV õhuliini ehitust miera ja Viru-Tsirguliina-Valmiera 330 kV ühenduste Rõuste ja Virtsu alajaamade ühendamiseks. Sa- rekonstrueerimine ning ehitatakse Mustvee 330 muti tõstetakse Lääne-Eesti ja saarte piirkonnas kV alajaam, kuhu ühendatakse Viru-Tsirguliina ja olemasolevate 110 kV õhuliinide gabariite ehk Viru-Paide 330 kV õhuliin. Balti-Tartu-Valmiera re- suurendatakse maapinna ja juhtme vahelist kau- konstrueerimisel on plaanis vabastada osa 110 kV gust. Varustuskindluse tõstmiseks viiakse eraldi õhuliini trasse ning viia olemasolevad paralleelselt mastidele Sikassaare alajaama suunduvad liinid kulgevad 110 kV õhuliinid ühistele mastidele 330 kV ja ehitatakse Võiküla-Orissaare paralleelliin Muhu õhuliinidega. Sellega tagatakse väiksem mõju kesk- saarel. Keskkonnamõjude vähendamiseks ja il- konnale ning kokkuhoid hoolduskuludelt. Lisaks pai- mastikukindluse tõstmiseks viiakse kaablisse üle galdatakse projekti mahus võrgu strateegilistesse Väikese väina tammi kulgev õhuliinilõik. punktidesse sünkroonkompensaatorid süsteemi stabiilsuse tagamiseks nii normaal- kui häiringu olu- Elering on arendamas täiendavaid piiriüleseid korras ning šuntreaktorid pinge juhtimiseks. ühendusi Läti ja Soomega. Ülekandevõimsuste 23 piiratuse tõttu Eesti ja Soome vahel on tekkinud Lisaks nimetatud projektidele teostatakse riigi- hinnaerinevus Eesti ja Soome hinnapiirkondade siseseid investeeringuid elektrivõrgu töökind- vahel. Sellest tulenevalt on Elering ja Soome süs- luse, läbilaskevõime ja efektiivsuse tagamiseks teemihaldur Fingrid alustanud uuringuid Estlink 3 ning võrgu vananemise peatamiseks. Eesti ka- ühenduse arendamiseks. Samuti on planeerimisel hes suuremas tarbimispiirkonnas – Tallinnas ja täiendavad ühendusvõimsused Lätiga. Tulenevalt Tartus – on rõhk olemasolevate 110 kV õhuliinide plaanidest arendada meretuuleenergiat Liivi la- asendamisel kaabelliinidega. Tallinnas ehitatak- hes ja Läänemeres laiemalt, on Eesti-Läti vahe- se juurde uus Iru-Viimsi 110 kV kaabelliin ning list ülekandevõimsust tõenäoliselt otstarbekas Tartus rajatakse Tartu-Ülejõe 110 kV kaabelliin. arendada läbi Liivi lahe. Aastal 2020 alustas Ele- Samuti rekonstrueeritakse ja optimeeritakse ring koos teiste Läänemere süsteemihalduritega 110 kV õhuliine Tallinna ümbruses. Kirde-Eestis Läänemere merevõrgu arendamise projektiga. toimuvad võimsusvoogude muutustest ja koor- Läänemere energiavõrk on Läänemere-äärseid muste ümberjagunemisest tingituna elektri- riike ning meres paiknevaid tuuleparke ühendav võrgu rekonfigureerimistööd, mille käigus tekib energiavõrgustik, mis aitab saavutada kliimaees- tugev Püssi-Ahtme-Alutaguse ringühendus. märke kulutõhusalt, tagades energia varustus- Samuti optimeeritakse 110 kV võrku suunal Bal- kindluse. Liivi lahte planeeritava merealajaama ja ti-Allika-Oru. konverterjaama võimsuseks on arvestatud mak- simaalselt 1000 MW. Konverter- ja merealajaama Võrguga liitumise võimekus asukoht ning neid ühendava merekaabli trass ei ole tänase seisuga paigas, sõltudes keskkonna- Vabad liitumisvõimsused on võimsused, mille mõjude hindamisest, projekteerimisest ja riikide korral ei ole vaja liitumisel Eleringiga ülekande- eelarendatavate tuuleenergiaalade paiknemisest. liinide läbilaskevõimeid suurendada. Peamiseks Merevõrgu väljaarendamisega kaasnevad oluliselt piirajaks on ülekandeliinide termiline piirang, mis suuremad võimsusvood Eesti lääneosas, seetõttu sõltub liini läbivast voolust. Vabad liitumisvõim- on vaja läbilaskevõime suurendamiseks rekonst- sused vähenevad uute liitumistega ja olemasole- rueerida 330 kV Paide-Sopi-Sindi ja Kiisa-Rakve- va liitumisvõimsuse suurendamisega ning suure- re-Püssi õhuliinid ning ehitada uus 330 kV õhuliin nevad elektrivõrku tehtavate investeeringutega, Aruküla ja Kiisa alajaamade vahele. millest olulisema mõjuga on sünkroniseerimise, 24 merevõrgu ning Lääne-Eesti ja saarte võrguin- põhjustanud ohtu elektrisüsteemi kui terviku vesteeringute programmi raames tehtavad in- toimimisele. Klientidele jäi edastamata üks- vesteeringud. nes 13,8 megavatt-tundi elektrienergiat (2020: 10,2 MWh), mis tähendab, et Eleringi võrgu töö- Võrguga liitumise võimekuse suurendamiseks kindlus oli 99,9998 protsenti. pakub Elering uue võimalusena paindlikku liitu- mist, kus võrguinvesteeringud on võimalik asen- Andmata energia kogus on olnud kogu Eleringi dada piisava koguse paindlikkuse teenusega ehk tegutsemise aja jooksul langustrendis. Viimase tarbimise ja tootmise juhtimisega. Sellisel moel 10 aasta keskmisena ulatub andmata energia muudetakse võrguga liitumine uutele klienti- kogus 61,7 megavatt-tunnini aastas. dele atraktiivsemaks, kuna kliendil on võimalik valida, kas maksta kinni ülekoormuva võrguele- Möödunud aastal toimus Eleringi võrgus 107 väl- mendi läbilaskevõime suurendamine või leppida jalülitumist põhjustanud riket (2020: 112), seal- ülekoormuse tekkimise olukordades kokku oma hulgas 85 lühist. Rikete levinumad põhjused olid tootmis- ja/või tarbimisvõimsuse mahakoorma- lindude ja loomade tegevus, äike ja seadmete va- mine. Läbi paindlikkuse on võimalik teoreetiliselt nanemine. Liinile langenud puuga oli seotud vaid saavutada piiratud võrguressursi maksimaalne üks rike, mis näitab, et järjepidev töö kaitsevöön- kasutamine, mis tagab võrguettevõtjale opti- dite hooldusel on tulemusi andnud. maalsema elektrivõrgu, mille tulemusena vähe- nevad selle investeerimis- ja ülalpidamiskulud. Oma osa rikete vähenemisesse on andnud ka panustamine ehitustööde järelevalvesse, uute Võrgu talitluskindlus meetodite kasutuselevõtt seadmete seisukorra ja defektide tuvastamiseks ja igakevadine liinide Eleringi hallatavas elektri põhivõrgus ei olnud ohutus- ning teavituskampaania. Kõigist väljalü- eelmisel aastal ühtegi sellist riket, mis oleks litumistest vaid 12 olid sellised, mille tagajärjel jäi klient elektrita. Valdava osa klientidele and- mata jäänud energia 13,8 MWh suurusest kogu- sest andsid kaks Eleringi alajaamadega seotud juhtumit. Aprillis 2021 Saaremaal toimunud sündmuse algpõhjuseks oli Sikassaare alajaa- mas metalli väsimisest purunenud faasijuhe, millest käivitunud rikete ahela tagajärjel jäi piir- konna elektritarbijatele edastamata 5,13 MWh elektrienergiat. Augustikuus Jõgeva alajaamas toimunud sündmuse algpõhjuseks oli kliendile kuuluvate jaotlate täielik põleng, kui likvidee- rimistööde käigus juhtunud inimliku eksituse tulemusena jäi piirkonna elektritarbijatele edas- tamata 4,39 MWh elektrienergiat. Ülejäänud võrgus toimunud riketest põhjustatud andmata energia kogused oli marginaalsed. 25 Viimastel aastatel ei ole massilisi puudest tin- • pinged ja võimsusvood on lubatud piirides; gitud väljalülitumisi esinenud, kuna liini kait- • on piisavalt aktiiv- ja reaktiivvõimsuse sevööndid on järjepideva tegevuse tulemusena reserve, et tulla toime elektrisüsteemis korrastatud. Seetõttu ei ole ka suuremad tormid juhtuda võivate häiringutega; põhjustanud väljalülitumisi, nagu see oli tava- • elektrisüsteem jääb talitlema talitlus- pärane varasematel aastatel. Ehkki viimastel kindluse lubatud piirides ka pärast ühe aastatel ei ole esinenud suuri torme, mis oleksid kõige suurema mõjuga häiringu juhtu- ületanud seadmete projekteerimisel aluseks ol- mist. nud norme, on samas esinenud tavapärasest tu- gevamaid tuuleiile, ent need pole kaasa toonud Gaasisüsteemi puhul tähendab see seda, et massilisi väljalülitumisi. See tõestab, et elektri- võrk peab tuulele edukalt vastu tänu liinitrasside • rõhud ja gaasivood ülekandetorustikus süsteemsele hooldusele, millega on olulisel mää- on lubatud piirides; ral vähendatud puude langemist või langetamist • on piisavalt piiriüleseid ülekandevõimsu- liinidele, mis oli aastaid üks suurimaid andmata seid Eesti sisemaise tarbimise katmiseks jäänud energia põhjustajaid. Puudest puhasta- ja transiidi tagamiseks; mata pindala elektriliinide kaitsevööndites on • gaasisüsteem jääb talitlema talitluskind- vaid 180 ha. Kaitsevööndite korrashoid nõuab luse lubatud piirides ka pärast ühe kõige pidevat tööd, sh liinide ja kaitsevööndite perioo- suurema mõjuga häiringu juhtumist. dilisi ülevaatuseid. Energiasüsteemi töökindluse tagamist korraldab Eleringis toimub üleminek riski- ja seisundipõhise- Eleringi juhtimiskeskus. Töökindluse tagamise le hooldusele. Liinide ülevaatused tehakse lisaks võib suures plaanis jagada kaheks osaks – ener- mehitatud ülevaatustele automaatselt pildistava giasüsteemi operatiivne planeerimine ja sellele kaameraga varustatud helikopteriga. Tulevikus järgnev energiasüsteemi talitluse reaalajas juhti- ei ole välistatud ka droonide kasutamine. Taolise mine. Juhtimise võimekuse vaatest tagab nende tehnikaga on võimalik näha liinide seisukorda ka kahe etapi edukas täitmine vajaliku võimekuse selliste nurkade alt, mida maapealne vaatlus ei ja energiasüsteemi töökindluse. võimalda. Talitluse planeerimise ülesandeks on viia läbi talitluskindluse analüüs ja vajadusel planeeritud talitluse viimine lubatud piiridesse ning koos- Juhtimise võimekus tada plaanid ja prognoosid talitluse juhtimise faasi jaoks. Talitluse planeerimisel lähtutakse Energiasüsteemi töökindlus on tagatud, kui võrgueeskirjades toodud nõuetest ning selle energiasüsteem talitleb normaaltalituse lubatud käigus koostatavad plaanid ja prognoosid pea- piirides. Elektrisüsteemi puhul tähendab see vad vastama võrgueeskirjades toodud töö- ja seda, et varustuskindluse nõuetele, tagama optimaalsed kaod ning võimaldama maksimaalse võimaliku • sagedus on kas 50 Hz või sageduse kõr- piiriülese ülekandevõimsuse. Energiasüsteemi valekalle 50 Hz-ist on minimaalne; talitluse operatiivsele planeerimisele järgneb ta- 26 litluse reaalajas juhtimise protsess, mis toimub ri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise ööpäevaringselt. Talitluse juhtimise ülesandeks ettevalmistamiseks koostati ning arutati tu- on tagada reaalajas energiasüsteemi ohutu ja ruosalistega läbi Balti riikide sagedusjuhtimise töökindel toimimine. Talitluse juhtimine on prot- ala kontseptsioon, mis käsitleb uues olukorras sess, mis hõlmab kõiki energiasüsteemi reaal- sageduse juhtimise ja reservide hankimise põhi- ajas toimimiseks vajalikke tegevusi nii normaal-, mõtteid. häiritud ja avariitalitluse kui ka energiasüsteemi kustumise ning talitluse taastamise korral. Juhtimisprotsessi viivad läbi vastava etteval- mistuse saanud dispetšerid, kelle teadmisi kontrollitakse perioodiliselt ja kaasajastatakse avariitreeningutel ning koolitustel. Dispetšerite ülesanneteks on korrigeerida reaalajas tekkivaid kõrvalekaldeid planeeritud bilansiplaanist, tagada põhivõrgu klientidele kvaliteetne energiavarus- tus, juhtida põhivõrgu seadmete hooldusesse, töösse ning reservi viimist, häiritud ja avariitalit- luse tuvastamine ning likvideerimine. Samuti on nende ülesandeks koostöö korraldamine klien- tidega ja naaberriikide süsteemihaldurite juhti- miskeskuste ning turuosaliste informeerimine piiriüleste ülekandevõimsuste muutustest. Vajalik on tagada vastavate protsesside ööpäe- varingne katkematu toimimine ja nende prot- sesside pidev täiustamine. 2021. aasta jooksul oli prioriteediks mitmesuguste infotehnoloogi- liste vahendite edasiarendamine ja täiustamine – energiasüsteemi tehnilises juhtimissüsteemis ehk SCADAs täiustati elektrisüsteemi oleku reaalajas hindamise lahendust, arendati bilan- sihaldustarkvara, täiustamaks andmevahetust turuosaliste ja naabersüsteemihalduritega. Lisaks oli oluline fookus energiasüsteemi teh- niliste juhtimissüsteemide küberturvalisuse, töökindluse ning andmekvaliteedi parandamisel. Selle eesmärgi saavutamiseks viidi läbi mitmeid katseid, mille käigus testiti juhtimissüsteemide toimimist mitmesuguste häiringute olukorras, leidmaks neis võimalikke nõrku kohti. Mand- 27 2021. aasta kokkuvõttes saab öelda, et energia- nutiseadmeid, andmemahte ning süsteemis toi- süsteemi operatiivne planeerimine ja reaalajas muvad muutused on kiiremad. Taastuvenergia juhtimine oli korraldatud moel, mis võimaldas muutlikkuse tõttu liigub lühema ajavälba jooksul tagada Eesti energiasüsteemi kui terviku töö- rohkem andmeid ja juhtimiseks teostatakse roh- kindluse igal ajahetkel. kem toiminguid. See loob vajaduse omada auto- maatseid juhtimisfunktsioone, mida inimene ei suuda iseseisvalt ilma digitaalsete lahendusteta reaalajas optimaalselt juhtida. Sellest tulenevalt Digitaalne võimekus kasvab vajadus tarkade tehnoloogiate järele, mis aitaks elektrisüsteemi operaatoritel reaalajas Digitaalse võimekuse suurenemine ja uute teh- elektrisüsteemi juhtida. noloogiate kasv Ühiskonna ja energiasüsteemi digitaliseerimine Elektrifitseerimine suurendab elektri rolli ühis- toob endaga kaasa olukorra, kus äritegevuste au- konnas ja süsteemi keerukust. Liigume ener- tomatiseerimise tulemusena kasvab uute tehno- giasüsteemi suunas, kus on rohkem osalejaid, loogiliste lahenduste osakaal, mis omakorda viib 28 andmemahtude kasvuni. Suurenenud andmema- Eleringi digitaalsete lahenduste maht on aasta- hud toovad vajaduse andmeid reaalaja lähedaselt tel 2010-2021 märkimisväärselt kasvanud. Sa- töödelda ja analüüsida, et selle baasil elektrisüs- muti on kordades suurenenud ka andmemahud. teemi juhtimiseks teha õigeid juhtimisotsuseid. Tuleviku vaates andmemahud kasvavad veelgi, Tuleviku vaates on reaalaja andmetöötluse põhjal sest järjest enam lisandub tarkasid seadmeid, tehtud juhtimisotsused igapäevased. mis edastavad väga suuri andmemahtusid. Kuna liigume järjest enam reaalaja otsuste juurde, siis Digitaliseerimine toob kaasa ka haavatavuse, targad seadmed, mis koguvad reaalajas and- sestap on oluline elutähtsa teenusena Eleringi meid, aitavad ka teha reaalajas vajalikke juhti- IT süsteemide kõrge käideldavus ja küberkesk- misotsuseid. sus. Lähiaastatel on oodata Euroopa Komisjoni poolt küberturvalisuse standardite rakendamist elektriettevõtjatele, sh elutähtsa teenuse osu- tajatele nagu põhivõrgud. Hetkel toimub Euroo- pa töörühmades küberturvalisuse võrgueeskirja välja töötamine. 29 MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2021. AASTA TULEMUSED 30  dudele kui muudele teenustele ning samuti ka Majanduskeskkond investeeringute maksumusele. Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektri Seoses kõrgete börsielektrihindadega otsustas ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille peamiseks Eesti Vabariigi valitsus kompenseerida elektri- ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal tarbijatele 50% võrguteenuse tasuga kaasnevast ajahetkel kvaliteetne energiavarustus. kulust perioodil 2021 oktoober-2022 märts. Eleringi majandustegevusele sellel mõju ei ole, kuna lõpp- Kui 2020. aastal pandeemiast tulenevalt kogesime tarbijate eest tasub Eleringile kompenseeritava Eesti turul majanduslangust, siis 2021. aastal on osa Keskkonnainvesteeringute keskus. Oktoobrist taastumine olnud märkimisväärne sõltumata as- detsembrini tasus Keskkonnainvesteeringute kes- jaolust, et pandeemia ei ole taandunud Eestis ega kus klientide eest võrgutasusid koos käibemaksu- mujal maailmas. Siiski tuleb tõdeda, et võrreldes ga 603,0 tuhat eurot. 2020. aastaga olid liikumis- ja ettevõtluspiirangud 2021. aastal leebemad, mis aitas oluliselt kaasa COVID-19–l ettevõtte majandustegevusele olulist majanduse kasvule 2021. aastal. Kui 2020. aastal oli mõju ei ole. SKP reaalkasv -3,0%, siis Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt eeldatakse SKP reaalkasvuks 2021. aastal suurenesid piirkonnas jätkuvad po- 2021. aastal 9,5%. liitilised pinged seoses Ukraina olukorra edasise arenguga, mis on negatiivselt mõjutanud toor- Paradoksaalselt jätkub vastuoluline olukord töö- me- ja finantsturge, ning suurenenud volatiilsus, jõuturul, kus ühelt poolt on keeruline leida kvali- eriti valuutakursside osas. Alates 2021. aasta det- fitseeritud tööjõudu, teisalt püsib töötus kõrgel sembrist on olud halvenenud ja olukord on endiselt tasemel. 2021. aastal ulatus töötuse määr 6,2%-ni väga ebastabiilne. Finants- ja toormeturgudel on (2020. aastal oli töötuse määr 6,8%). Samas on suurenenud volatiilsus. Eeldatakse täiendavaid hindade kasv avaldanud olulist mõju palgasurvele, sanktsioone ja piiranguid piirkonnas tegutsevate mis avaldab olulist mõju ettevõtete kulubaasile. ettevõtete äritegevusele, samuti tagajärgi majan- 2020. aastal oli palgakasv 2,9%, 2021. aasta kol- dusele üldiselt, kuid nende olemus ja võimalikud mandas kvartalis kasvas keskmine brutopalk 7,8% mõjud on teadmata. ning on näha, et palgasurve jätkub ka järgnevatel aastatel. Majandustegevuse olemus Inflatsioon on 2021. aastal olnud märkimisväär- ne ning sellele on oluliselt aidanud kaasa nii energiahindade kui kütuse oluline kallinemine. Eleringi majandustegevus jaguneb suuresti 2021. aasta detsembris võrreldes möödunud kaheks: aasta sama perioodiga tegi THI 12,2%-lise kasvu, samas kui 2020. aasta inflatsioon oli a. reguleeritud elektri ja gaasi võrgutege- negatiivne -0,4%. Hindade kasvutrend jätkub, vus; mis omakorda avaldab märkimisväärset mõju b. mittereguleeritud tegevusalad. nii palgakuludele, energiakuludele, sh võrguka- 31  100% 47% 27% 34% 35% 12% 34% 39% 32% 30% 80% 60% 40% 20% 53% 73% 66% 65% 88% 66% 61% 68% 70% 0% 2021 2020 2019 2021 2020 2019 2021 2020 2019 Äritulud Ärikasum Vara kokku Reguleeritud Mittereguleeritud Reguleeritud võrgutegevus seisneb elektri ja tegutsevad reguleeritud jaotusvõrguettevõt- gaasi ülekandmises ühingu omanduses olevate jad. Võrguteenuse osas on suurimaks kliendiks elektri- ja gaasi ülekandevõrkude kaudu. Võrgu- Elektrilevi OÜ, kelle osa võrguteenuse tuludest tegevus on ülekaalukalt olulisem kui muud te- ulatub 75,0%-ni (2020: 75,6%). Elektrilevi on gevusalad nii käibe, kasumlikkuse kui ka varade Eesti riigi omanduses oleva Eesti Energia AS-i osas, nagu on näha järgnevalt graafikult. kontserni kuuluv jaotusvõrguettevõte. Võrgutegevus on reguleeritud tegevus ning Eleringi mittereguleeritud tegevusalad seisne- lubatud võrgutasud kinnitab Konkurentsiamet. vad peamiselt elektri ja gaasi bilansiteenuse Regulaator hindab sealjuures võrgutasude taot- osutamises. luses esitatud kulude põhjendatust ning annab ette põhjendatud tootluse, mis on arvutatud Et tagada elektrisüsteemi stabiilne sagedus, peab Capital Asset Pricing Model’i alusel. Võrgutasud süsteem olema tasakaalus, st tootmine peab igal koosnevad nii elektri kui gaasi ülekande osas ajahetkel võrduma tarbimisega. Selleks peavad vajalikest tegevuskuludest, kapitalikulust ning ka kõik turuosalised olema samamoodi tasakaa- lubatud tulukusest. Ärikasum saadakse regu- lus ning enamus neist ostabki oma elektribilansi leeritud vara ja kapitali põhjendatud tootluse tasakaalustamise teenust sisse bilansihalduritelt. (WACC) korrutisena. Elering omakorda osutab bilansihalduritele nende elektribilansi tasakaalustamise teenust. Elektribi- Ettevõttel on kokku 27 elektri võrguteenuse lansi bilansihaldureid, kellele Elering teenust osu- klienti ning üheksa gaasi võrguteenuse klienti. tab, on 18 (2020: 15). (2020: 27 elektri võrguteenuse klienti ning 11 gaasi võrguteenuse klienti). Suurim osa ehk Gaasisüsteemi tasakaalustamise põhimõtted on 91,6% võrguteenuse tuludest (2020: 89,9%) sarnased elektrisüsteemi tasakaalustamise põhi- tuleb klientidelt, kes on loomulike monopolidena mõtetega. Ainuke erinevus seisneb selles, et gaa- 32 sisüsteem ei pea olema igal hetkel tasakaalus. Kui Bilansiteenuse mõju Eleringi kasumile on väheolu- gaasi tarbimine on juurdevoolust suurem, siis rõhk line, kuna bilansiteenuse hind arvutatakse selliselt, süsteemis alaneb ning vastupidi. Eleringi kui gaasi et sellest teenitav tulu kataks ära selle osutami- süsteemihalduri ülesandeks on hoida rõhk lubatud seks vajalikud kulud. piires. Selleks ostab ja müüb Elering gaasi bilansi- halduritele bilansigaasi. Bilansihaldureid, kellega bilansigaasi ost ja müük toimub, on 11 (2020: 11). Majandustulemused Olulisemad finantsnäitajad 2021 2020 2019 2018 2017 Müügitulu (mln €) 201,4 137,1 142,1 143,0 130,3 Muud äritulud (mln €) 6,7 5,3 13,1 1,9 1,6 Ärikulud (mln €) 199,1 109,8 113,4 113,9 98,8 Ärikasum (mln €) 9,0 32,6 41,8 31,0 33,1 Kulumieelne ärikasum (mln €) 54,6 72,7 78,7 65,7 67,6 Finantskulud (mln €) 2,3 2,3 2,2 7,3 11,0 Tulumaks (mln €) 1,6 5,0 6,8 5,0 5,0 Puhaskasum (mln €) 5,1 25,3 32,8 18,6 17,1 Ärikasumi marginaal 4,5% 23,8% 29,4% 21,7% 25,4% Kulumieelse ärikasumi marginaal 27,1% 53,0% 55,4% 45,9% 51,9% Puhaskasumi marginaal 2,5% 18,5% 23,1% 13,0% 13,1% Omakapitali tootlus 1,3% 6,5% 8,5% 5,1% 4,9% Omakapitali suhe varadesse 32,3% 36,0% 37,9% 40,6% 38,3% Neto laenukohustus / 4,8 3,9 3,8 4,4 4,1 kulumieelne ärikasum (mln €) Investeeringud põhivarasse (mln €) 78,8 85,0 129,8 125,0 32,2 Dividendid (mln €) 10,0 25,6 29,4 20,0 20,0 Kulumieelne ärikasum = Ärikasum + kulum | Omakapitali tootlus = Puhaskasum / keskmine omakapital Omakapitali suhe varadesse = Omakapital / Varad kokku Neto laenukohustus = Võlakohustused - raha ja raha ekvivalendid 33 Tulud Kulud Tulud kokku moodustasid 208,1 miljonit eurot Ärikulud ulatusid kokku 199,1 miljoni euroni (2020: (2020: 142,4 miljonit eurot). Ettevõtte olulisim 109,8 miljoni euroni). Seoses bilansiteenuste müü- tuluallikas oli võrguteenuste müük, mis moo- gi kasvuga näeme sarnast kasvu ka bilansiteenuse dustas müügitulust 54,9% või 110,7 miljonit ostukuludes ehk bilansiteenuse energia ostukulud eurot (2020: 75,3% või 103,2 miljonit eurot). ja reguleerimisteenuse vahenduskulud olid 204,2% Võrgu ülekandeteenuste tulust moodustas 81% või 54,4 miljoni euro võrra suuremad (2020: 18,1% elektrivõrguteenuse tulud ja 19% gaasivõrgu- või 5,9 miljoni euro võrra väiksemad). Oluline teenuste tulud (2020: 82% ja 18%). kulude kasv võrreldes 2020. aastaga tulenes 2021. aastal oluliselt kõrgematest elektrihindadest, mil- 60-80% ülekandetuludest nii elektris kui gaasis lest tulenevalt kasvasid elektrivõrgukadude kulud teenitakse oktoobrist kuni märtsini. enam kui kaks korda ehk 26,0 miljonit eurot (2020: 28,0% või 4,8 miljoni eurot kokkuhoidu). Tööjõuku- Võrreldes 2020. aastaga suurenesid 2021. aas- lud kasvasid võrreldes 2020. aastaga 2,3% või 0,3 tal nii elektri kui gaasi võrguülekande tulud. miljonit eurot, ulatudes 11,2 miljoni euroni (2020: Elektrivõrgu teenuste müük kasvas 4,3% või 14,8% või 1,4 miljonit eurot). Palgakulude kasv on 3,4 miljonit eurot ja gaasiülekande tulud 13,5% seotud peamiselt inimeste arvu kasvuga. või 2,2 miljonit eurot. Kui 2020. aastal oli aasta keskmine temperatuur tavapärasest kõrgem, Seoses täiendavate oluliste investeeringutega siis 2021. aastal jäi temperatuur suhteliselt on kasvanud ka amortisatsioonikulu 13,5% või keskmise lähedale, olles isegi 0,3 kraadi võrra 5,4 miljonit eurot, ulatudes 45,5 miljoni euroni keskmisest madalam. (2020: 8,7% või 3,2 miljonit eurot). Bilansi- ja reguleerimisteenus kasvas 195,8% Aruandeaasta ärikasumiks kujunes 9,0 miljonit ehk 54,4 miljonit eurot, ulatudes 82,2 miljoni eurot (2020: 32,6 miljonit eurot). euroni (2020: 27,8 miljoni euroni). Bilansitee- nuse tulude kasv oli peamiselt seotud bilan- Neto finantskulud jäid suhteliselt stabiilseks, sielektriga, millised tulud kasvasid 42,8 miljonit ulatudes 2,3 miljoni euroni (2020: 2,3 miljonit eurot. 65,5% ehk 28,0 miljonit eurot suurenesid eurot). tulud kõrgemast elektrihinnast tulenevalt ja 34,5% ehk 14,8 miljonit eurot tulenes mahtude Ettevõtte tulumaksu kuluks kujunes 1,6 miljonit kasvust. Gaasi bilansiteenuste tulude kasv oli eurot (2020: 5,0 miljonit eurot). Aruandeaasta samuti seotud nii hinna kui mahtude suurene- puhaskasum ulatus 5,1 miljoni euroni (2020: misega. 25,3 miljoni euroni). 34  Sarnaselt 2020. aastaga on ka 2021. aasta Investeeringud märksõnaks Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimisega seonduvad investeeringud. Ühingu investeeringud võib jaotada tavapäras- Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise investee- teks ning piiriülesteks. ringud jätkuvad ka aastatel 2022-2024. Tavapärased investeeringud tehakse eelkõige Lisaks tavapärastele investeeringutele on Elerin- amortiseerunud elektri- ja gaasivõrgu osade väl- gil alanud ka intensiivne erakorraliste investee- javahetamisse. Asendusinvesteeringute mahuks ringute programm ühenduste tugevdamiseks. on keskmiselt ligikaudu 30 miljonit eurot aastas. Investeering (miljonit eurot) kokku <= 2021 2021–2025 Investeering Eesti-Läti 3. elektriliin 82 80 2 2011-2021 Sünkroniseerimine 252 37 215 2018-2025 Eesti-Soome gaasiühendus 139 137 2 2013-2023 Eesti-Läti gaasiühendus 45 44 1 2015-2022 Poola-Leedu gaasiühendus GIPL 2 0 2 2022 EL-i taastekava RRF 69 0 69 2022–2026 Kokku 589 300 289 35 Finantseerimine Ettevõte on oma investeeringuid finantseerinud ning võlakirjadega. Ühingu intressikandvad nii Euroopa Liidu vahenditest kui laenude kohustused bilansipäeva seisuga on järgmised: (miljonit eurot) 2021 2020 Pikaajaliste pangalaenude amortiseeruv osa keskmise 10,6 10,6 intressimääraga 0,69% (2020: 0,7%) Kokku lühiajalised intressikandvad võlakohustused 10,6 10,6 Eurovõlakirjad kupongimääraga 0,875% Pikaajalised pangalaenud keskmise efektiivse intressimääraga 0,69% (2020: 0,7%) Kokku pikaajalised intressikandvad kohustused 312,0 322,4 Kokku intressikandvad võlakohustused 322,6 333,0 Elering on emiteerinud Eurovõlakirju nominaal- vastavalt 78,2 miljonit eurot ja 19,7 miljonit eurot väärtuses 225 miljonit eurot. Eurovõlakirjad on (2020: 85,4 miljonit eurot ja 23,0 miljonit eurot). noteeritud Londoni Väärtpaberibörsil lunasta- Nii Euroopa Investeerimispangalt kui Põhjamaade mistähtajaga 03.05.2023 ning kupongi intressi- Investeerimispangalt võetud laenud on amortisee- määraga 0,875%. ruvad. Euroopa Investeerimispangalt võetud lae- nude viimane tagasimakse toimub aastal 2033 ja Pangalaenud on võetud Euroopa Investeerimis- Põhjamaade Investeerimispangalt võetud laenude pangalt ning Põhjamaade Investeerimispangalt. tagasimakse on planeeritud aastale 2032. Võlako- Seisuga 31.12.2021 on nende laenude jääk hustuste tagasimaksmise graafik on järgmine: 36 250 000 Eurovõlakiri 200 000 150 000 100 000 50 000 0 Laenu tagasimaksed 2022 2023 2024 2025 2026 Lisaks intressikandvatele kohustustele finant- sõlminud finantseerimislepingud Euroopa Liidu seerib Elering investeeringuid ka allikatest, agentuuriga CINEA (European Climate Infra- millega ei kaasne intressikulu. Peamine allikas structure and Environment Executive Agency) on Euroopa Liidu tagastamatu abi. Elering on järgmiste projektide finantseerimiseks: Eesti ja Soome Eesti ja Läti gaasivõrke ühendav Sünkroniseerimiseks Eesti ja Läti vaheline gaasivõrkude merealune gaasitoru vajalikud elektriülekandeliin vahelise ühenduse koos kaasneva investeeringud tugevdamine infrastruktuuriga Kokkuvõte prognoositavast EL abist piiriülestele suurematele investeeringutele: EL abi laekumine EL abi laekumine, EL abi laekumine, (miljonit eurot) kokku <=2021 2022–2026 Kokku 445 223 222 37 Teine finantseerimisallikas, millega ei kaasne intressikulusid, on ülekoormustulu. See tekib olukordades, kus elektribörsi erinevate hinna- piirkondade (riikide) vahel tekivad hinnaerine- vused ning elektribörs kannab hinnaerinevuste tõttu laekunud raha vastavate riikide põhi- võrguettevõtjatele. Vastavalt Euroopa Liidu seadusandlusele tuleb sel viisil saadud raha kasutada eelkõige piiriüleste ülekandevõimsus- te suurendamiseks. Elering on 2021. aasta lõpu seisuga sel viisil kogunud 176,6 miljonit eurot, millest veel aruandekuupäevaga sidumata 124,7 miljonit eurot (2020. aasta lõpu seisu- ga 112,4 miljonit eurot, sidumata 31.12.2020 70,8 miljonit eurot). Nii EL abi kui ka ülekoormustulu eest ehitatud varasid ei lisata reguleeritud varade arvestusse, seega nende kapitalikulusid ei lülitata võrguta- riifidesse. 38 39 TÖÖTAJATE KAASAMISE JA MOTIVEERIMISE TEGEVUSKAVA MEIE ELERING 40 E leringi kõige suuremaks kapitaliks missiooni igapäevasel elluviimisel ja visiooni saavuta- misel on meie inimesed ja nende teadmised ning Eleringi energeetika ja IT kompetentsikeskuse edendamise tegevustest. Praktikaprogrammis saavad osaleda reaalteaduste tudengid, kes on oskused. omandanud oma õppevaldkonna põhiteadmised ja soovivad end teostada energeetikas. Praktika Eleringis töötas 2021. aasta lõpu seisuga 258 koosneb tutvustavatest seminaridest ja välja- inimest (2020: 240 inimest). Töötajate keskmi- sõitudest Eleringi objektidele (alajaamad, gaa- ne tööstaaž on veidi üle 12 aasta ning keskmine si- ja mõõtejaamad). Senisest enam kaasame vanus 43 eluaastat (2020: tööstaaž pisut üle 13 praktikategevustesse ka IT-tudengeid. Lisaks aasta ning keskmine vanus 43 eluaastat). Töö- tutvustatakse ettevõtet õpilastele, tudengitele tajaskonnast pea kolmveerandi moodustavad Eleringi töövarjutamise raames ning koolides mehed (2020: pea kolmveerandi). läbi viidavate informatiivsete tundide kaudu. Eleringi inimeste juhtimise ja personalivaldkon- Eleringi iseloomustab suhteliselt madal tööjõu na tegevusi suunab Eleringi inimeste juhtimise voolavus. 2021. aastal vabatahtlik voolavus poliitika, mis seab järgnevad fookused: ühtne mõnevõrra suurenes, seda peamiselt tulenevalt ettevõte ja tugev maine tööandjana, kaasav juh- tööjõuturu olulisest elavnemisest ja pandee- timiskultuur ning süsteemne talendijuhtimine. miast, ulatudes 7,8%ni (2020: 2,4%). Tööjõu voolavuse madalal hoidmine on Eleringi põhi- Eleringi jaoks on oluline töötajate pühendumus tegevuseks vajaliku kõrge kompetentsitaseme ning just seetõttu oleme selle väärtuse seadnud säilitamiseks strateegiliselt oluline näitaja. Eleringi üheks strateegiliseks eesmärgiks. Kord Selle saavutamiseks on oluline mõista töötajate aastas viime läbi töötajate pühendumuse uu- ootusi ja kaasata neid organisatsiooni arenda- ringut, kus uurime indeksi komponentide koos- misse. Valdav enamus meie töötajatest on kõrg- mõju üldise rahuloluga. Indeksi komponentideks haridusega ning ligi pooled Eleringi töötajatest on küsimused, mis mõõdavad töötaja rahulolu, on omandanud magistri- või doktorikraadi. lojaalsust ning loomulikult pühendumust. Elering toetab töö ja õppimise ühendamist ning Töötajate pühendumuse uuringu tulemuste innustab spetsialiste erialasele ja isiklikule järeltegevuste välja töötamiseks ja koordineeri- arengule. Hariduse omandajatele ja edasiõppija- miseks on loodud Meie Elering juhtrühm. Meie tele võimaldab Elering paindlikku töökorraldust Elering juhtrühm koostab uuringu tagasiside ning täiendavaid õppepuhkuse päevi. Selleks, põhjal Meie Elering tegevuskava, mille eesmär- et hoida Eleringi kui energeetikasektori töö- giks on tegeleda Eleringi kui tööandja tugevuste andjat tudengite seas paremini pildil, antakse hoidmise ja arendamisega, et tagada Eleringi välja Eleringi stipendiumit ja võimaldatakse inimeste pühendumuse indeks vähemalt üle tudengitel teostada Eleringis praktikat. Stipen- 70% taseme, ning tegeleda kitsaskohtade la- diumiprogrammi raames saavad toetust Eesti hendamisega, mis takistavad Eleringi inimeste ülikoolides õppivad bakalauruse-, magistri- ja pühendumust ja tööga rahulolu. 2021. aasta doktoriõppe tudengid energeetika ja infoteh- lõpul läbiviidud pühendumuse uuringu tulemus noloogiaga seotud aktuaalsete teemade uuri- oli 81% (2020: 87%). miseks. Stipendiumiprogramm on ühtlasi osaks 41 Parema sünergia loomiseks erinevate tegevus- rollist ja vastutusest ühiskonnas. Mentorlus suundade vahel ning valdkondlike poliitikate ja juhendamine on osa ettevõtte kultuurist. elluviimiseks oleme loonud Eleringi struktuuris Lisaks erialase pädevuse loomisele ja hoidmi- alalised juhtrühmad, kuhu kuulub spetsialiste ja sele suunatud koolitustele pakume ka muid, juhte Eleringi erinevatest struktuuriüksustest, üldiste kompetentside kasvatamiseks vajalikke ja mis võimaldavad ettevõttel luua sünergiat koolitusi alates kaasaegsetest masinõppe teh- erinevate teemade vahel ning laiemat vaadet nikatest ja tehisintellektist kuni ajajuhtimise ja väljakutseid töötajale. Koostööd meeskon- metoodikateni. Fookuses on IT ja energeetika dades ja meeskondade vahel soodustame ka kompetentside ühendamine, teadmuse jaga- koostööpäevadega. Ühtse ettevõtte ja mees- mine ettevõtte sees. Organisatsioonisisese konnatunde arendamiseks ja hoidmiseks on teadmuse paremaks levitamiseks toimuvad Eleringis pikaajaline koostöö- ja ühistegevuste seminarireeded, kus ettevõtte sisesed ja välised traditsioon. Nii leiavad hea kontakti uued ja ko- esinejad tutvustavad oma valdkonna aktuaal- genud, nooremad ja vanemad erinevate tööüles- seid või huvipakkuvaid teemasid. annetega Eleringi töötajad, kes vahetavad koge- musi ja õpivad üksteiselt. Heaks traditsiooniks Eleringi Akadeemia talendiprogramm on suu- on saanud iga-aastased ühisüritused, näiteks natud Eleringi spetsialistidele, kes soovivad aastaseminar, spordipäev, suveseminar ning laiendada oma teadmisi ning panustada ja kaasa ühendsüsteemihalduri loomist tähistav sünd- rääkida Eleringi ja Eesti energiasüsteemi tulevi- mus sügisel. Ürituste paremaks läbiviimiseks ja ku teemadel ning neil on motivatsioon ja val- töötajate väärtustamise tagamiseks on loodud misolek olla Eleringis muutuste eestvedajaks. ürituskorraldusmeeskond, kelle vastutada on Juhtide arengu toetamiseks on sõnastatud koos Eleringi ürituste korraldamine. juhtidega Eleringi juhtimise hea tava ning läbi viidud keskastme juhtidele vastavaid koolitusi. Toetame tervislikke eluviise, seetõttu toimuvad Tegutseme pidevalt töökeskkonna parandami- lisaks spordikompensatsioonile Eleringis ka sega, kogudes ideid ja vajadusi jooksvalt ning erinevad spordiga seotud ettevõttepoolsed kui samuti vähemalt kaks korda aastas toimuvate omaalgatuslikud üritused ning ühistegevused. koostöövestluste kaudu. Ettevõttes on loodud Töötajatele suunatud kohustuslik tervisekont- kõik võimalused, et erivajadustega inimesed roll toimub iga kahe aasta järel, mis sisaldab saaksid võrdväärselt töökeskkonnas hakkama 40+ vanuses töötajatele ka koormustesti. (liftid, mugavad sisenemised tubadesse). Kõi- kidele kontoritöötajatele on loodud avarad, val- Viimase viie aasta jooksul on Eleringiga liitu- gusküllased ja hea sisekliimaga kaasaegsed töö- nud 144 uut töötajat, mistõttu tähtsustame kohad. Liinidel töötavatel inimestel on spetsiifi- läbimõeldud sisselamise ja arendustegevuste lised riided, mugavad lisaruumid pesemiseks ja korraldust. Sisseelamisprogrammi kestus on riietumiseks ning riiete kuivatamiseks. Kontoris Eleringis orienteeruvalt 1,5 kuud. Programmi on võimalik kasutada eraldumist võimaldavaid vältel kohtub uus töötaja erinevate üksuste töökohti, ergonoomilisi laudu ja toole. esindajatega ning saab ülevaate ettevõtte tegevusvaldkondadest ning üksuste tööst, ettevõtte väärtustest, kultuurist ning Eleringi 42 43 ELERING JA VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS 44 E leringi jaoks on olnud pikka aega oluline kestlik lähenemine, kus meie tegevusel oleks võimalikult väike negatiivne mõju ühiskonnale ja süvendatumalt, teha sügavamat koostööd sektori ettevõtetega ja tuua lisaväärtust töötajatele, partneritele ja ühiskonnale. keskkonnale. Seda näitab hästi, et kui 2019. aas- tal osalesime esimest korda CSR (Corporate social Üha enam liigub maailm selles suunas, et responsibility) hindamisel, pälvis Elering Vastu- toetada eetilist äri ajavaid ettevõtteid – äri- tustundliku Ettevõtluse Foorumi korraldatud CSR sid, kelle tegevus ei saasta keskkonda ega indeksis kaheaastase kehtivusega vastutustund- tekita kliima soojenemist, kes peavad kinni liku ettevõtluse kuldmärgise. See toob esile meie töö- ja inimõigustest ning kes ei ole seotud soovi panustada vastutustundlikku ettevõtlu- altkäemaksude ja korruptsiooniga. Samas ei sesse rohkem kui pelgalt seaduses nõutud. Ka saa me jääda paigalseisu, vaid tuleb igapäe- 2021. aastal osalesime indeksis ning säilitasime vaselt tegutseda selle nimel, et meie tegevu- kuldtaseme. Jätkame tegutsemist positiivse mõju se mõjud oleksid olukorda, tehnoloogiaid ja suurendamise ja negatiivse vähendamise suunas. võimalusi arvestades parimad. Panustame Eleringis oma igapäevases tegevuses ÜRO säästva arengu eesmärkide (sustainable development goals) saavutamisse. Selleks, et jagada ja saada kestliku mõtte- Töötame selle nimel, et tagada juurdepääs viisi kogemusi, liitusime 2019. aastal ma- taskukohasele, usaldusväärsele, jätkusuut- jandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi likule ja kaasaegsele energiale. Me usume, algatatud riigi osalusega ettevõtete ja siht- et sotsiaalmajanduslikult odavaima energia asutuste ühise vabatahtliku sotsiaalse- ja saab tagada vaid tõhusalt toimiv läbipaistev keskkonnaalase vastutuse kokkuleppega, regionaalne energiaturg, mis tugineb töö- mille eesmärk on muuta Eesti ettevõtlus- kindlal ja targal energiavõrgul. Meie visioon keskkond vastutustundlikumaks ning jätku- on tagada varustuskindlus kliimaneutraalsel suutlikumaks. moel ja digitaalsete tööriistade toel. 2020. aasta sügisel astusime Vastutustund- liku Ettevõtluse Foorumi liikmeks, et juhti- da vastutustundliku ettevõtluse teemasid 45 Eleringis mõtleme kaasa ja panustame Vastutustundliku ettevõtluse teemade juh- Euroopa kliimaeesmärkide saavutamisse. timiseks koostab Elering iga-aastaselt tege- Oleme eestvedajaks, et muuta elektri- ja vusplaani ehk ESG plaani. 2021. aasta plaanis gaasisüsteemid kliimaneutraalseks. Meie jaotusid tegevused kolme suuremasse rüh- jaoks on oluline hinnata ettevõtte tegevuse ma, kattes keskkonnamõju, sotsiaalse mõju mõju erinevatele valdkondadele, suurendada ja äriühingu juhtimise mõju valdkondi ehk tegevuste positiivset mõju ning vähendada kolme suuremat mõõdet, millel on oluline roll võimalikku negatiivset mõju meid ümbritse- ettevõtte vastutustundlikul ja jätkusuutlikul vale keskkonnale. juhtimisel. Tegevusplaan toob välja olulise- mad tegevused jätkusuutliku ettevõtluse Eleringis on välja töötatud kliimapoliitika arendamiseks, mida järgneva aasta jooksul põhimõtted ja samuti oleme kaardistanud soovime ära teha. Eleringi süsiniku jalajälje ning töötanud välja Eleringi nõukogu kui ettevõtte kõige kõrgem kava selle vähendamiseks. Oleme ettevõtte- juhtimistasand kinnitas koos 2021. aasta na süsiniku jalajälje vähendamises võtnud eelarvega eelarve osana ka ESG tegevusplaani Euroopa liidust ambitsioonikama eesmärgi: 2021. muuta Elering 2030. aastaks kliimaneut- raalseks. See võimaldab ka meie klientidel Eleringi ESG tegevusplaan pöörab keskkonna- saavutada kliimaneutraalsust varem, kuna mõõtme all erilist tähelepanu kliimapoliitika, elektrienergia ja energia transport lõppklien- taastuvenergia, keskkonna taastamise, oht- dini mõjutab suuresti kõikide ühiskonnas like jäätmete, liinide mõju ja visuaalse mõju pakutavate toodete ja teenuste jalajälge. aspektidele. Sotsiaalse mõju mõõde kätkeb endas tegevusi hariduse, maaomanike, klien- tide, kogukonna, sidusgruppide, töötajate, töövõtjate ja andmekaitse suunal. Juhtimise mõõde keskendub töötajate kaasamisele ja rahulolule ning läbipaistvusele. Keskkonnamõju Elering jälgib eesmärkide elluviimisel kesk- ESG tegevusplaan konnahoiu- ja taastamise põhimõtteid. „Suurlinnad kaablisse“ projekti raames Eleringi ESG (environmental, social, govern- viisime 2021. aastal maakaablitesse eluea mental – keskkond, sotsiaalne ja juhtimise lõpetanud õhuliinid Veskimetsa-Volta ja mõõde) valdkonnaga seotud teemad on ti- Veskimetsa-Kopli, Harku-Veskimetsa, Har- hedalt integreeritud ettevõtte strateegiasse, ku-Kadaka ja Veskimetsa-Kadaka trajek- mis sisaldab viite olulist strateegilist eesmär- tooridel, nii et linnaruumist kaovad õhulii- ki koos mõõdikute ja sihttasemetega. nid ja mastid ning vabanevaid liinikoridore 46  Keskkond Sotsiaalne mõõde Juhtimine Keskkonna taastamine Töötajad Kaasamine ja rahulolu Liinide mõju Haridus Läbipaistvus Liinide visuaalne mõju Töövõtjad Andmekaitse Taastuvenergia Kliendid Küberturve Kliimapoliitika Kogukond Ohtlikud jäätmed Sidusgrupid Roheline kontor saab linn kasutada elanike elukeskkonda 2021. aastal tegime ettevalmistused järgmise parandavateks ettevõtmisteks. Samuti Eleringi disainkõrgepingemasti püstitami- alustasime töid Volta-Paljassaare ja Kop- seks Balti-Tartu õhuliinile Mandri-Euroopa li-Paljassaare liinide maa alla viimisega. sagedusalaga sünkroniseerimise projekti osa- Õhuliinide asendamine on osaks Eleringi na. Esimese disainmasti Soorebase ainetel suurprojektist, mille käigus vabanevad valmiv uus mast Sookurg püstitatakse 2022. Tallinna linna tiheasustusega alad ülekan- aastal Tartu külje alla. Eleringi disainmastide devõrgu vananenud õhuliinidest. Õhuliinide loomise eesmärk on tehnitsistliku elektriliini maakaablitesse viimise tööde käigus taas- sobitamine looduskeskkonda ja Eesti ini- tatakse haljastus kogu mahus ja istutatak- meste teadlikkuse tõstmine elektrisüsteemi se täiendavalt puid ja põõsaid. rollist kaasaegses ühiskonnas. Eleringi üldine põhimõte on kõikide inves- teeringute puhul arvestada võimaliku mõju- ga elusloodusele ja antud ala ökosüsteemile, Tegevused alajaamades mistõttu teeme näiteks lindude seiret ja paigaldame vajadusel õhuliinide märgista- Eleringi alajaamades võivad keskkonnareos- miseks liinimarkereid. Väikese väina tammil tust põhjustada trafodest lekkida võivad paikneva õhuliini osas võtsime vastu otsuse õlid, kemikaalid ning ohtlikud jäätmed viia see samuti merekaablisse, nagu 2020. (peamiselt akupatareid). Võimalik keskkon- aastal tegime esimese õhuliiniga. 2021. aas- naoht võib tekkida ka alajaamades olevatest tal lisasime teise Väikese väina merekaabli trafodest õliproovide ning akupatareide rajamise ettevõtte investeeringute eelarves- elektrolüüdi proovide võtmisel, mille käigus se. Peale kaabli paigaldamist on võimalik võib keskkonda sattuda väike kogus ohtlikku Väinatammi allesjäänud õhuliin lindude ainet. Alajaamade rekonstrueerimise käigus rändeteelt eemaldada, nii et see neid enam renoveeriti 2021. aastal võimaliku keskkonna mingil moel ei ohusta. mõju vähendamiseks olemasolevad trafode 47 48 õlikogumissüsteemid ja paigaldati uued õli- monteerisime ja utiliseerisime 31 masti ja 33 püüdurid Sõmerpalu ja Kanepi alajaamades. jooksvat kilomeetrit piksekaitsetrossi. Töötavate alajaamade seadmed võivad teki- tada ümbruskonda häirivat müra. Alajaama- seadmetest põhjustatud müra mõõtmised teostati 2021. aastal Endla, Kilingi-Nõmme Tegevused gaasivõrgus ja Tartu alajaamades. Mõõtmise tulemused piirväärtuste ületamist ei näidanud ning va- 2021. aastal teostasime ülekande gaasivõrgus jadus täiendavate meetmete rakendamiseks mitmeid investeeringuid, mis suurendasid müraleviku piiramiseks seal puudub. gaasivõrgu ohutust ja parandasid keskkonna üldist seisundit. Vahetasime välja Saku, Ve- riora ja Põlva gaasijaamade küttesüsteemide katlad ökonoomsemate ehk kondensatsiooni Tegevused liinidel põhimõttel töötavate maagaaskütusel katel- de vastu. Liini Balti-Tartu rekonstrueerimise käigus demonteerisime ja utiliseerisime 2021. aas- tal 133 km õhuliini, mille käigus utiliseeriti 333 masti, üle 800 jooksva kilomeetri juhet, üle 260 jooksva kilomeetri piksekaitsetrossi ning 333 masti jagu betoonvundamente, lisaks sellele demonteerisime ja utiliseerisi- me veel tööst välja viidud 220 kV õhuliini ja 110 kV õhuliine, mis asendati maakaabliga. 220 kV pingega õhuliinil Püssi-Kiisa demon- teerisime ja utiliseerisime 2021. aastal 30 km õhuliini, mille käigus utiliseeriti 92 masti, üle 90 jooksva kilomeetri juhet, üle üheksa jooksva kilomeetri piksekaitsetrossi ning 56 masti jagu betoonvundamente. 110 kV pingega õhuliinidel Kadaka-Veski- metsa, Veskimetsa-Volta, Veskimetsa-Kop- li, Harku-Veskimetsa ning Harku-Kadaka kaablitega asendamise järel demonteeri- sime ja utiliseerisime 2021. aastal 18 km õhuliini, mille käigus utiliseeriti 51 masti, üle 53 jooksva kilomeetri juhet, üle 18 jooksva kilomeetri piksekaitsetrossi/optikat. Lisaks liinide renoveerimise ja hoolduse käigus de- 49 Asendasime uutele või renoveerisime kokku liinidele langemise vältimine ja seadmete 2047 meetrit amortiseerunud gaasitorusid. korrashoid. Elering tagab pideva koolituse Ehitasime välja Salla ja Ühendussõlme ja juhendamise töid teostavatele inimestele liinikraanisõlmede kraanide kaugjuhti- suuremas mahus kui nõuded ette näevad. mise, mis tagab gaasitorustike kiirema ja Möödunud aastal toimus seitse ohutusalast ohutuma opereerimise ja kaotab lülituste koolitust töövõtjatele ja töötajatele. teostamiseks kohapeale sõitmise vajadu- se, mille võrra vähendame keskkonnajälge. Liinide ja torustike uuendamisel ja väl- Ühendussõlme ehitasime lisaks ka Halja- javahetamisel tekib kõige enam teras- ja la-Tallinna vahelise DN500 torustiku toru- betoonjäätmeid. Neid töid teostavad all- sisese diagnostika läbiviimise sõlme, mille töövõtjad suunavad tekkivad jäätmed ja kasutuselevõtul saame väga täpselt uurida materjalid taaskasutusse. Elering jälgib, et selle torulõigu seisukorda ning läbi viia en- jäätmete käitlus objektil vastaks nõutule. netavaid remonditöid, mis oluliselt suuren- dab toruliinist tulenevat ohutust keskkonna Pidev ja nõuetekohane seadmete hooldus suhtes. Läbi viidi kokku ka nelja torustiku on Eleringi mõne peamise keskkonnamõju – Irboska-Tartu, Tartu-Rakvere, Kiili-Paldiski vähendamise aluseks, kuna töökorras sead- ja Paldiski-Inkoo – sisediagnostika. Diag- mete lekete oht on väiksem. Hooldustööde nostika annab väga täpse teabe torustike käigus maandame võimalikud keskkonna- seisukorrast ja selle najal oleme planeeri- riskid ja vähendame mõju loodusele – näi- nud 2022. ja 2023. aastatesse Irboska-Tar- teks keskkonnaohtliku SF6 gaasi kasutavate tu-Rakvere toruliinile ohutust suurendavaid seadmete hooldusel pumbatakse gaas välja ehk ennetavaid remonditöid. ja utiliseeritakse nõuetekohaselt. 2021. aas- tal viisime läbi ohtlike jäätmete (SF6 gaas, Samuti vahetasime välja 12 torustikel paik- õli, akupatareid) käitlemise ja utiliseerimise nevat katoodjaama kaughallatavate vastu, protsessi ülevaatuse ja tuvastasime paren- mis tagavad torustikel madala korrosiooni- duskohad. Samuti kaardistasime trafode taseme ning ühtlasi väiksema energiatarbi- õlipüüdurite teemal parendusvõimalused ja mise. Koos katoodjaamade kaughaldusega tegeleme edasi nende elluviimisega. kadus vajadus igakuiseks kohapeale sõit- miseks ja reguleerimiste teostamiseks, mis Liinikaitsevööndite hooldustöödel eelista- omakorda vähendab autotranspordi kasuta- me puittaimestiku pinnalt freesimist tööle, tavust seiretöödel. kus raidmed jäetakse ühtlase kihina maha. Eelmisel aastal hooldasime selliselt ligi 1600 Kuna töid Eleringi liinidel teostavad alltöö- hektarit. Kaitsevööndite pinnalt freesimine võtjad, siis on Eleringi jaoks väga oluline, et annab liinialuste korrastatuma välimuse nad oleksid väga hästi teadlikud võimalikest ning omakorda väheneb raidmete ladus- keskkonnaohtudest. Üks olulisemaid kooli- tamisest tingitud tuleoht ning suureneb tusteemasid on keskkonnaohutus – metsa- maaomanike rahulolu. Samas pikendab see tulekahjude, inimestele ja loomadele elu- võsalõikuse intervalli – kui võsa lõigatakse ohtlike olukordade tekitamise ning puude keskmiselt kolme kuni viie aastase inter- 50 valliga, siis freesitud pinnasega pikeneb see väljatöötamiseks Taani ja Saksamaa süs- nelja kuni kuue aastani sõltuvalt pinnase teemihalduritega. tüübist. Jälgime Eleringi kontorites ringmajanduse Taastuvenergiaga seotud digilahenduste põhimõtteid – sorteerime prügi, kasutame osas jätkasime 2021. aastal taastuvenergia tualettide loputuskastides vihmavett ning portaali arendusi, mis võimaldavad val- toodame kontoris tarbitavast elektrist umbes mides igal elektritarbijal jälgida tarbitud viiendiku päikesepaneelidega kohapeal. Su- taastuvenergia kogust, võrrelda seda Eesti vekuudel viisime töötajate hulgas läbi kam- keskmise tarbija ja oma tarnija portfelliga paania paberi kasutamise vähendamiseks. ja aidata seeläbi ettevõtetel ja eraisikutel Kontoris töötajatele pakutava kohvi osas läk- vastutustundlikumalt tegutseda. sime eelmisel aastal üle fair trade toodetele. Samuti alustasime koostööd taastuvenergia Samuti piloteerisime töötajate seas elekt- reaalaja päritolutunnistuste kontseptsiooni riautosid üldkasutusautodena töiste sõitu- de tegemisel, kuna tuleviku suundumuseks on üldkasutusautode väljavahetamine taas- tuvenergiat kasutatavate autode vastu. Teadus- ja arendustegevus Vastavalt Eleringi omaniku ootusele panus- tame ühe protsendi käibest teadus- ja aren- dustegevusse. Teadus- ja arendustegevuse projektide eesmärgiks on aidata kaasa Ele- ringi strateegiliste eesmärkide täitmisele, tagamaks varustuskindlus kliimaneutraalsel moel, toetades Eesti majanduse konkurent- sivõimet. 2021. aastal teostati mitmeid uuringuid toetamaks Baltimaade Mandri-Euroopa sa- gedusalaga liitumist ja uute reserviturgude loomist. Uuriti kiirete sagedusreservide hankimise ja nende Baltikumi-sisese jaga- mise võimalusi ja sünkroonkompensaato- rite võimekust elektrisüsteemi stabiilsust suurendada. Nimetatud teemadel jätkuvad uuringud ja analüüsid ka 2022. aastal. 51 Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide poolt gen Backbone organisatsiooniga, mille käigus seatud kliimaeesmärkide saavutamine tä- hinnatakse üleeuroopalise puhta vesiniku hendab suuri muutuseid energiasüsteemis, ülekandmise infrastruktuuri loomise vajadust mis mõjutavad otseselt ka Eleringi tööd. ning võimalusi. Hindamaks võimalikke arenguid gaasisüs- teemis, teostati 2021. aastal Gaasitarbimise puhtale energiale ülemineku uuring, kus prognoositi Eesti siseriikliku võrgugaasi Sotsiaalne mõju tarbimist aastani 2050 ning hinnati fossiil- se maagaasi asendatavust teiste energia- Eemisel aastal viisime ellu töötajate rahul- kandjatega. 2022. aastal oleme uuendamas oluküsitlusest tuleneva Meie Eleringi tege- Eesti elektritarbimise prognoosi, mis võtab vusplaani, mis sisaldab tegevusi küsitlusest arvesse transpordisektori, soojus- ja hoo- tulenevate arenguvajaduste elluviimiseks. nemajanduse energiaefektiivsuse kasvu, Plaanipäraselt toimusid regulaarsed semi- emissioonide vähendamist ning võimalikku narireeded töötajatele majasiseste ja vä- elektrifitseerimist. Nimetatud uuringute liste- esinejatega, et tutvustada ja arutada tulemusi on plaanis kasutada võrgu arengu- olulistel teemadel Eleringis. kavade koostamisel ning süsteemipiisavuse analüüsides. Elering on ESG tegevuste raames võtnud enda kanda ühiskonnas energeetikaalase Kogu energiamajanduse kliimaneutraalseks teabe levitamise vastutuse, mille raames muutmine ning süsiniku emissioonide vähen- viiakse läbi kord aastas ohutusalast teavi- damine nõuab tõenäoliselt ka vesiniku kui tuskampaaniat liinide läheduses ohutuks energiakandja kasutusele võtmist. Vesinikuga tegutsemiseks, et tõsta teadlikkust ja vä- oleks võimalik asendada fossiilseid kütuseid hendada õnnetusjuhtumeid. kasutusvaldkondades, kus elektrifitseerimine pole võimalik või oleks liialt kulukas. Lisaks Eleringi töötajate osas on oluline tagada võimaldaks vesinik või selle ühendid pika- nende teadlikkus seadmete ohutusest läbi ajaliselt salvestada taastuvenergiat, aidates korrektse hoolduse – 2-3 korda aastas koo- kaasa varustuskindluse tagamisele. Elering litatakse kõiki hooldusega seotud töötajaid on vesiniku ülekandmise võimalusi hindamas üldistel ohutuse teemadel, lisaks käsitle- kahest aspektist. Esiteks, piiratud hulga vesi- takse väiksemates gruppides spetsiifilise- niku lubamine olemasolevasse gaasisüsteemi maid teemasid nagu näiteks elektriliinide ja – 2021. aastal telliti koos Baltikumi ja Soome gaasitrasside hooldus. gaasisüsteemi halduritega projektiplaan, kus oleks loetletud vajalikud tegevused ja uurin- Biometaani valdkonnas oleme mitmeid gud, hindamaks gaasisüsteemi ja selle kom- järjestikuseid aastaid korraldanud biome- ponentide sobivust vesiniku ülekandmiseks. taanist teadlikkuse tõstmise kampaaniat. Järgnevatel aastatel on kavas projektiplaanis Lisaks korraldame avalikku varustuskindluse loetletud uuringuid teostada. Teiseks, 2021. konverentsi ja veebiseminare ning vajadusel aasta alguses liitus Elering European Hydro- muid avalikke konverentse ja veebiseminare. 52 Elering toetab järelkasvu energeetika ja in- fotehnoloogia valdkonda. Eleringi töötajad annavad ülikoolides loenguid ja tutvusta- vad energiasüsteemi toimimist ka koolides õpilastele. Samuti toimuvad Eleringi objek- tidele regulaarselt õpilaste ekskursioonid, mis eelmisel aastal Covid-piirangute tõttu olid kahjuks suuresti takistatud, kuid mida kindlasti jätkame vastavalt kehtivatele pii- rangutele. Elering panustab iga-aastaselt vähemalt ühe protsendiga müügitulust teadus- ja arendus-tegevustesse. Eelmisel aastal liitu- sime Eesti Tööandjate Keskliidu 2% klubiga, mis koondab ettevõtteid, kes investeerivad oma ettevõtete käibest 2% või miljon eurot teadus-arendustegevusse. Arendasime ka koostööd TalTechiga teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, et kasvata- da Eesti elektri- ja gaasialast kompetentsi Eleringis, TalTechis ning sealtkaudu ka TalTechis õppivates tudengites. Koostööd raamib koostööleping, mille sõlmimiseks vajalike aruteludega jõudsime eelmisel aas- tal lõpule. Koostöös TalTechi Arengufondiga andsime 2021. aastal välja kolm Tuleviku energia- süsteemi ja kaks Targa energiasüsteemi stipendiumit bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele. Toetuse summa bakalureuseõppe tasemel oli 1000 eurot, magistriõppe tasemel 2000 eurot ja dokto- riõppe tasemel 3000 eurot. Maaomanike huvisid silmas pidades kasu- tame jätkuvalt uute liinide ehitusel põllu- maadel ilma tõmmitsata vabalt seisvaid maste, mis hõivavad minimaalselt maad ja 53 võimaldavad paremini põlluharimist. Nii ka puutuvad ESG teemadega tohedalt kokku Mandri- Euroopa sagedusalaga sünkronisee- nagu Eleringi tegevus üldiselt. Juhtrüh- rimisega seotud Ida-Eestist Lõuna-Eestisse mad tegutsevad kliendipoliitika, liitumiste suunduvate liinide rekonstrueerimisel, kus arendamise, kliimapoliitika, energiaturu tööd 2021. aastal algasid. Võrkude optimee- arendamise, teadus- ja arendustegevuse, rimise ja sünkroniseerimise programmide digitaliseerimise ja sünkroniseerimise vald- raames koondame liine ühistele mastidele, kondades. Lisaks tegutsevad Meie Elering ja vähendamaks liinikoridore ja seega koor- Balticconnectori töörühmad. must maaomanikele. Uued liinid tulevad ohutumad, vaiksemad ja tänapäevasemad. Et tuua ESG mõiste ja valdkond töötajatele Ühendudes 2026. aasta alguseks lahti Ve- lähemale ja laiendada arusaama Eleringi nemaa sagedusalast, vabastame kokku ligi tegevuse vastutustundlikust olemusest, 400 kilomeetri ulatuses liinitrasse, mida viisime suveseminaril läbi ESG teemalise saab peale ala korrastatamist piiranguteta töötoa, mis tutvustas ESG töörühma, ESG kasutusse võtta näiteks põllu- või metsa- tegevusplaani ja selle koostamist ning vas- maana. tutustundliku ettevõtluse indeksis osale- mist. Üks Eleringi strateegilistest eesmärkidest Hoidsime kaasajastatuna ja rakendasime on kliendirahulolu ja rahuloluuuringut viime Covid viiruse riskide vähendamise tegevus- läbi igal aastal. kava, millega ettevõte teeb kõik võimaliku, et töötajate tervist ja elu selle uue kriisi vältel kaitsta. Tegevuskava sisaldab kolme taset – ettevõtte, kontori ja üksikisiku tase. Äriühingu juhtimine Tegevuskava vaadatakse üle ja uuendatakse regulaarselt juhatuse tasemel, märkides ära ESG on Eleringi juhtkonnale oluline fookus, ettevõtte ja kontorite hetke ohutasemed. millest tulenevalt loodi ESG tegevusplaa- ni ülesannete täitmise jälgimiseks ja ESG ESG tegevuskavast lähtuvalt loodi korrupt- teemade sügavamaks integreerimiseks sioonivastase tegevuse poliitika, mille on Eleringi põhitegevustega ESG töörühm, mis kinnitanud Eleringi nõukogu. Ka Eleringi Ee- koosneb üheksast töötajast, kelle hulka tikakoodeks sisaldab korruptsioonivastase kuuluvad muuhulgas juhatuse liige ja neli tegevuse põhimõtteid. juhtivtöötajat. ESG töögrupp koostab ja jälgib ettevõtte ESG tegevusplaani täitmist, Andmekaitse valdkonnas viib Elering vähe- sõnastab Eleringi vastutustundliku tegut- malt kord aastas töötajatele läbi isikuand- semise põhimõtted, tegutseb ESG teemade mete töötlemise koolituse, nii ka eelmisel ettevõtte kultuuri integreerimisega, osaleb aastal. Samuti lõime ja täiendasime sise- CSR indeksis küsimustiku täitmises. veebis töötajatele eraldi menüüpunkti isi- kuandmete töötlemise kohta, mis sisaldab Lisaks ESG töörühmale tegutseb ettevõt- vorme ja juhiseid, mida töötaja saab oma tes üheksa juhtrühma, mille valdkonnad töös kasutada, isikuandmete töötlemise 54 korda koos selle lisadega, koolitusmaterja- läbi pilootprojekt mobiilseadmete haldus- ja le (sh videokoolitused) ja kõigil töötajatel turvalahenduse rakendamiseks, et tagada on võimalik esitada küsimusi andmekaitse turvaline ligipääs Eleringi ressurssidele mo- nõunikule otse ning need avaldatakse ano- biilseadmetest. Samuti viisime läbi hanke nüümselt küsimuste-vastuste rubriigis. turvasündmuste haldustarkvara juuruta- miseks, et parendada turvamonitooringu ja Küberturbe valdkonnas viidi eelmisel aastal intsidentidele reageerimise võimekust. 55 ÜHINGU JUHTIMINE 56 E leringi ühingu juhtimine põhineb Äriseadus- tikul, Riigivaraseadusel, Eleringi põhikirjal ning Heal Ühingujuhtimise Taval (HÜT), mis on konnas pidevalt edasi areneda. Peame seda eelduseks oma strateegiliste eesmärkide saavu- tamisel ja organisatsioonikultuuri kujundamisel. koostatud Finantsinspektsiooni ja OMX Tallinna Ühingu juhtimise tava ja toimimine on Eleringis Väärtpaberbörsi poolt. ellu viidud nii, et kõik töötajad tegutseksid ühin- gu eesmärkide saavutamise nimel. Elering on pühendunud ühingujuhtimise heade tavade järgimisele ning soovime selles vald- Ühingu juhtimise struktuur Aktsionäride Välisaudiitor üldkoosolek 100% Eesti Auditi- Nõukogu komitee Siseaudiitor Juhatus Elering AS-i ainuomanik on Eesti Vabariik, keda Aktsionäride üldkoosolek üldkoosolekul esindab majandus- ja taristumi- nister, kelleks 2021. aastal oli Taavi Aas. Aktsio- Üldkoosolek on Eleringi kõrgeim juhtimisor- när teeb otsused üldkoosolekul või koosolekut gan. Üldkoosoleku pädevus hõlmab põhikirja kokku kutsumata. muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu liikmete valimist ja ta- Aasta jooksul toimus üks korraline üldkoosolek gasikutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli 14. mail 2021. aastal, kus kinnitati 2020. aasta määramist, majandusaasta aruande kinnitamist majandusaasta aruanne ning kasumi jaotamine ja kasumi jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagu- ning tehti ainuaktsionäri otsus ilma koosolekut nemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise kokku kutsumata, millega muudeti 14. mail 2021 otsustamist ja muude seaduse ja põhikirjaga tehtud otsust kasumi jaotamise kohta. üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste ot- sustamine. Üldkoosolek lähtub oma tegevuses (kokkukutsumine, avalikustatav teave jm) lisaks äriseadustikule ka riigivaraseadusest. 57  käsitleb nõukogu oma koosolekutel regulat- Nõukogu sioonidest ja seadustest tulenevaid küsimusi, finantsküsimusi, sisekontrolli ning teisi olulisi Omaniku huvid on ettevõttes tagatud nõukogu teemasid seoses Eleringi põhitegevusega. liikmete kaudu. Nõukogu annab juhatusele suunised ettevõtte juhtimise korraldamiseks 2021. aastal kuulusid Eleringi nõukogu koossei- ning teostab järelevalvet ettevõtte juhatuse su järgmised liikmed: tegevuse üle. Nõukogu vaatab korrapäraselt üle ning annab hinnangu ühingu strateegiale, põhi- • Timo Kyösti Rajala, nõukogu esimees tegevustele, riskihinnangutele, aastaaruandele alates 14.06.2017 (ettevõtja), volitused ja eelarvetele. kehtivad kuni 22.05.2022, osales 4 kor- ralisel koosolekul ning 5 elektroonilisel Põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu korralised hääletamisel. koosolekud vastavalt vajadusele, aga mitte har- vemini kui üks kord kolme kuu jooksul. • Timo Tatar, nõukogu liige alates 26.03.2012 (Majandus- ja Kommuni- Nõukogu koosseis ja tasustamine katsiooniministeeriumi energeetika asekantsler), volitused kehtivad kuni Nõukogu koosneb kolmest kuni viiest liikmest. 22.05.2023, osales 4 korralisel koosole- Nõukogu liikmete arvu otsustab ning nõukogu kul ning 5 elektroonilisel hääletamisel. liikmed valib ja kutsub tagasi omaniku esindaja ehk majandus- ja taristuminister sõltumatu • Indrek Kasela, alates 21.08.2016 nimetamiskomitee soovituse alusel. Nõukogu (ettevõtja), volitused kehtivad kuni tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu 22.05.2023, osales 4 korralisel koosole- esimees määrab kindlaks nõukogu koosoleku kul ning 4 elektroonilisel hääletamisel. päevakorra, juhatab nõukogu koosolekuid, jälgib nõukogu töö tõhusust, korraldab andmete ope- • Tarmo Porgand, alates 22.05.2017 (Ra- ratiivset edastamist nõukogu liikmetele, tagab, handusministeeriumi riigivara osakonna et nõukogul oleks piisav aeg otsuste etteval- juhataja asetäitja), volitused kehtivad mistamiseks ja andmetega tutvumiseks ning kuni 07.03.2022, osales 4 korralisel koos- esindab nõukogu suhtlemisel Eleringi juhatuse- olekul ning 5 elektroonilisel hääletami- ga. Nõukogu töö korraldamiseks on üldkoosolek sel. kehtestanud nõukogu töökorra. • Janek Stalmeister, alates 22.05.2020 2021. aastal toimus neli korralist ja viis elektroo- (ettevõtja), volitused kehtivad kuni nilist koosolekut. Nõukogu kinnitas 2020. aasta 22.05.2023, osales 4 korralisel koosole- majandusaasta aruande enne selle esitamist kul ja 5 elektroonilisel hääletamisel. kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoos- olekule, kinnitas Eleringi strateegia aastateks 2022-2026 ning kinnitas 2022. aasta äritegevu- se ning investeeringute eelarved. Tavapäraselt 58 2021. aastal maksti nõukogu liikmetele tasu järgnevalt: Nõukogu liige Tasu kokku 2021 (tuhat eurot) Tasu kokku 2020 (tuhat eurot) Timo Rajala 18,0 18,0 Timo Tatar 9,0 9,0 Indrek Kasela 9,0 9,0 Tarmo Porgand 9,0 9,0 Janek Stalmeister 9,0 6,0 Toomas Põld 0,0 3,8 Lahkumishüvitusi või muid makstavaid hüvesid tegevusega seotud olulisematest asjaoludest nõukogu liikmetele ette nähtud ei ole. 2020. ning informeerib nõukogu vastavalt vajadusele aastal lahkus nõukogust Toomas Põld ning majandustegevuse olulisematest asjaoludest. uueks nõukogu liikmeks valiti Janek Stalmeister. Nõukogu volitused kestavad kuni 22.05.2023. Juhatuse koosseis ja tasustamine Nõukogu liikmed peavad vastama nii äriseadus- tikus kui ka riigivaraseaduses toodud nõukogu liikmetele esitatavatele nõuetele ning järgima liikmetele seatud kohustusi. Juhatus Taavi Veskimägi Riina Käi Kalle Kilk Juhatus on Eleringi juhtimisorgan, mis esindab Vastavalt põhikirjale võib juhatus koosneda ja juhib ühingu igapäevast tegevust kooskõlas ühest kuni kolmest liikmest. Juhatuse liige seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega ning valitakse nõukogu poolt kuni viieks aastaks. korraldab ka ettevõtte raamatupidamist. Ele- Eleringi põhikirja kohaselt võib ettevõtet kõigis ringi juhatusel on täielik otsustusvabadus ning õigustoimingutes esindada kaks juhatuse liiget igapäevaseid juhtimisotsuseid tehakse iseseis- ühiselt või juhatuse esimees üksinda. valt ilma omaniku ja nõukogu sekkumiseta. Juhatus vajab nõukogu nõusolekut tehinguteks Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt vo- ja toiminguteks, mis väljuvad ühingu igapäeva- litatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt se majandustegevuse raamest. Juhatus tagab ette juhatuse liikme õigused ja kohustused nõukogu liikmete piisava informeerituse ette- ettevõtte suhtes ning tema töötasud. võtte majanduslikust olukorrast ning majandus- 59 Kogu 2021. aasta vältel koosnes Eleringi juhatus • Kalle Kilk, juhatuse liikmena täidab kolmest liikmest: muuhulgas varahaldusjuhi igapäevaseid ülesandeid. • Taavi Veskimägi, juhatuse esimehena täidab muuhulgas Eleringi tegevjuhi iga- Põhikirjale vastavalt võib juhatuse liikmele tasu päevaseid kohustusi, st juhib ja esindab maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme ettevõtet, tagab tegevuste vastavust lepingu alusel. Juhatuse liikmele võib ka maksta lepingutele ja seadustele, korraldab täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemus- juhatuse tööd, koordineerib ühingu likkust kuni nelja kuutasu ulatuses. Preemiat strateegia arendamist ja on selle raken- võib maksta aastatulemuste alusel või muudel damise eestvedaja; alustel nõukogu otsusest lähtuvalt. Juhatuse liikmete tasud on fikseeritud ja sätestatud • Riina Käi, juhatuse liikmena täidab muu- juhatuse liikme lepingus. Pikaajalisi preemiasüs- hulgas finantsjuhi rolli, juhtides Eleringi teeme Eleringis loodud ei ole. Juhatuse liikmele finantstegevust, taastuvenergia vald- võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikut- konda ning halduse ja infotehnoloogia sumisel nõukogu algatusel enne tema volituste valdkonda; tähtaja möödumist kolme kuutasu ulatuses. 2021. aastal olid Elering AS-i juhatuse liikmetele arvestatud tasud järgmised Juhatuse liige Tasu kokku 2021 (tuhat eurot) Tasu kokku 2020 (tuhat eurot) Taavi Veskimägi 170,5 161,7 Kalle Kilk 127,1 120,8 Riina Käi 125,4 98,4 Kõigi juhatuse liikmete volitused kehtivad järg- hatuse liikmetele huvide konflikti olemasolust nevalt: enne ametilepingu sõlmimist ning samuti vii- vitamatult selle hilisemal tekkimisel. Juhatuse Taavi Veskimägi volitused kehtivad kuni 30.11.2024 liikmele, tema lähedasele või temaga seotud Kalle Kilk volitused kehtivad kuni 31.12.2024 isikule tehtavast ärilisest pakkumisest, mis on Riina Käi volitused kehtivad kuni 31.12.2024 seotud ettevõtte majandustegevusega, teatab juhatuse liige viivitamatult teistele juhatuse liikmetele ja nõukogu esimehele. Huvide konflikti vältimine Juhatuse liikmete huvide konflikti vältimise nõue on sätestatud juhatuse liikme lepingus. Juhatuse liikmed ei tee otsuseid, lähtudes enda isiklikest huvidest, ega kasuta Eleringile Juhatuse liige väldib huvide konflikti tekkimist et- suunatud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides. tevõtte ja juhatuse liikme huvide vahel ning tea- Juhatuse liige teatab nõukogule ja teistele ju- vitab Eleringi nõukogu oma otsesest või kaudsest 60 huvist ettevõtte poolt tehtavate tehingute suh- Komitee liikmed valitakse tähtajaliselt kolmeks tes ja teavitab nõukogu koheselt taolise konflikti aastaks ning nad valivad endi seast esimehe, tekkimisest või olukorrast, mis võib põhjustada kes korraldab auditikomitee tegevust. Auditiko- taolise konflikti tekkimise. Juhatuse liikmega te- mitee esimeheks ei või olla nõukogu esimees. hingute tegemise või tehingute tegemise, milles esineb juhatuse liikme isiklik huvi, otsustab nõu- • Timo Tatar, (Majandus- ja Kommuni- kogu, määrates kindlaks ka tehingute tingimused. katsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler); Juhatuse liikmed deklareerivad endaga seotud osapooled ning nendega teostatud tehingute • Indrek Kasela, (ettevõtja); summad tuuakse välja majandusaasta aruan- des. Elering ei ole 2021. aastal teinud juhatuse • Tarmo Porgand, (Rahandusministeeriu- liikmetega ega nendega seotud osapooltega mi riigivara osakonna juhataja asetäitja); ühtegi tehingut (2020. aastal ei teinud juhatuse liikmetega ega nendega seotud osapooltega • Janek Stalmeister, (ettevõtja). ühtegi tehingut). 2021. aastal kogunes auditikomitee 5 korda: 15.03, 08.06, 16.06 (elektrooniline), 15.09 ja 04.12. (2020. aastal 4 korda). Auditikomitee käsitles järgmisi Auditikomitee teostatud siseauditeid: Elering AS-i IT teenus- palvete ja intsidentide haldus ning probleemi- Nõukogu valib kuni viieliikmelise auditikomitee, halduse korraldus, gaasi bilansihalduse protsess, mille ülesandeks on riskijuhtimise, sisekontrolli taastuvenergia korraldus, riskijuhtimise protsessi ning finantsaruandluse üle järelevalve teostami- ülevaatus. Lisaks vaadati üle auditikava, hinnati ne. Auditikomitee on nõukogu nõuandev organ välisaudiitori tööd, käsitleti riskihindamise ning raamatupidamise, finantsaruandluse, vandeau- sisekontrolli teemasid ning finantsaruandluse diitori sõltumatuse kontrolli, riskijuhtimise, sise- teemasid. Siseauditi teenus on ostetud sisse vä- kontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise lise teenuse pakkuja poolt. Siseaudiitorile maksti ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse teenuste osutamise eest 2021. aastal 29,7 tuhat seaduslikkuse osas. eurot (2020: 30,1 tuhat eurot). 2021. aastal maksti tasu järgnevalt: Auditikomitee liige Tasu kokku 2021 (tuhat eurot) Tasu kokku 2020 (tuhat eurot) Timo Tatar 1,4 1,1 Indrek Kasela 0,8 0,8 Tarmo Porgand 0,9 0,8 Janek Stalmeister 0,9 0,0 Toomas Põld 0,0 0,6 61 Juhatuse ja nõukogu koostöö Finantsaruandlus ja auditeerimine Juhatus ja nõukogu teevad Eleringi huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd. Eleringi juhatus avalikustab igal aastal majan- Juhatus ja nõukogu töötavad ühiselt ettevõtte dusaasta aruande ning majandusaasta jooksul strateegia arendamisel. Juhatus lähtub juh- kvartaalsed finantstulemused. Majandusaasta timisotsuste tegemisel nõukogu poolt antud aruanne on koostatud vastavalt IFRS standardi- strateegilistest juhistest. tele ning auditeeritud ISA-le vastavalt. Nõukogu koosolekul, kus vaadatakse läbi majandusaasta Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest aruanne, osaleb nõukogu kutsel ka ettevõtte olulistest asjaoludest, mis puudutavad ettevõtte audiitor. Üldkoosolekule esitatakse kinnitami- tegevuse planeerimist ja äritegevust ning juhib seks majandusaasta aruanne, millele on alla kir- eraldi tähelepanu olulistele muutustele Eleringi jutanud juhatuse liikmed. Koos majandusaasta äritegevuses. Juhatus edastab nõukogule and- aruandega esitatakse üldkoosolekule nõukogu med, sh finantsaruanded, piisava ajavaruga enne aruanne majandusaasta aruande kohta. nõukogu koosoleku toimumist. Juhatuse liige an- nab nõukogu nõudmisel nõukogule kas suuliselt Elering valib välisaudiitori, järgides avalikku või kirjalikult teavet juhatuse ja ühingu tegevuse hankeprotseduuri. Pakkumisi küsitakse vaid kohta ning tagab nõukogule juurdepääsu juhatuse rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetseid tee- ja ettevõtte tegevust kajastavale teabele. nuseid pakkuvatelt ettevõtetelt. Ettevõtte juhtimisel lähtutakse seadusest, põ- Välisaudiitor määratakse üldkoosoleku otsusega, hikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu koosolekute audiitorteenuse lepingu sõlmib juhatus. Audiito- otsustest ja püstitatud eesmärkidest. riga sõlmitavas lepingus lepitakse eelkõige kokku audiitori tööülesanded, ajakava ja tasu. Audiitori- ga sõlmitav leping ei tohi seada audiitorile mingil Teabe avaldamine moel takistusi ühingu tegevuse hindamisel. 2017. aasta kevadel viidi läbi uus hange audiitori Eleringi veebilehel, www.elering.ee, on eraldi leidmiseks aastateks 2017-2021. Hanke võitis välja toodud andmete loetelu, mis kuuluvad õi- AS PricewaterhouseCoopers. Ettevõte juhindub gusaktidest tulenevalt avaldamisele. Veebilehel välisauditi teostamisel Eesti Vabariigi õigusakti- on esitatud majandusaasta aruanded, majan- dest, rahvusvahelistest auditeerimisstandardi- dustulemused, tegevusnäitajad, põhitegevuse dest ja audiitorühingu riskijuhtimise reeglitest, ülevaade, struktuur, strateegia kokkuvõte, sealhulgas 2016. aastal jõustunud Euroopa Liidu uudised ja teated ning muu informatsioon, mis audiitortegevuse valdkonna alasest määrusest. on investoritele ja üldsusele vajalik. Veebilehte 2021. aastal maksis Elering majandusaasta aru- on võimalik lugeda ka inglise keeles. Veebilehel ande auditeerimise eest vastavalt esitatud ar- www.elering.ee olevat informatsiooni (sh uudi- vetele 14,0 tuhat eurot (2020: 14,2 tuhat eurot) seid ja teateid) uuendatakse pidevalt. (näidatud tasu ei sisalda käibemaksu). 62 Lisaks Eleringi finantsaruandluse hindamisele raseaduses sätestatud riskijuhtimise raamistik- on välisaudiitor 2021. aasta jooksul osutanud ku. järgnevaid teenuseid: Äriühingu riskijuhtimine • teostanud tegevusalade aruande kont- rolli kooskõlas elektrituru seaduse §-s 17 Riskijuhtimine on integreeritud nii ühingu stra- esitatud nõuetega; teegilisse kui ka igapäevasesse juhtimisse. • koostanud aruande auditi tähelepaneku- Iga-aastase strateegia uuendamise käigus ka- test Riigikontrollile; sutatakse olulise sisendina riskide hindamise • teostanud tehingute seaduslikkuse kont- tulemusi. Kui strateegia uuendamise tulemu- rolli vastavalt Riigikontrolli nõuetele; sena otsustatakse kaaluda uusi tegevusi, siis • osutanud maksu- ja raamatupidamis- läbivad need enne vastuvõtmist riskianalüüsi. nõustamisteenuseid, mis on kooskõlas audiitortegevuse seadusega. Kõik ühingu töötajad osalevad igapäevaselt riski- juhtimises sellega, et arvestavad otsuste tegemi- Välisaudiitori tegevuse üle teostab järelevalvet sel võimalike tagajärgedega, mis võivad ühingul auditikomitee vastavalt audiitortegevuse sea- takistada seatud eesmärkide saavutamist. dusele. Riskijuhtimise toimimise eest vastutab juhatus, andes selle tulemustest aru auditikomiteele ja Riskijuhtimine ja riskid nõukogule. Igapäevaselt korraldavad riskijuhti- mist ühingu riskijuht ja riskikomitee koos vald- konnapõhiste riskide töörühmadega. Riskijuh- Elering täidab väga olulist avalikku ülesannet timise kvaliteeti hindab sõltumatu siseaudiitor, – osutada elektri- ning gaasi võrguteenust üle- kes annab hindamise tulemustest aru auditiko- kandevõrgu kaudu üle kogu riigi, mis on seaduse miteele. Siseaudiitoriks oli aruandeaastal Ernst kohaselt elutähtis teenus. Seetõttu koosneb & Young Baltic AS. ühingu riskijuhtimine kahest osast: Eleringi finantsriske käsitleb lähemalt raamatu- Eleringi kui äriühingu riskijuhtimise eesmärgiks pidamise aruande lisa 5. on tuvastada riskid, mis võivad ohtu seada stra- teegiliste eesmärkide saavutamise ning seejärel viia need riskid ühingu poolt aktsepteeritavale tasemele. Selleks kasutab ühing COSO ERM riskijuhtimise raamistikku. Eleringi kui elutähtsa teenuse osutaja riskijuh- timise eesmärgiks on minimeerida hädaolukor- rani viiva võrguühenduse katkemise tõenäosust ja ulatust võrguteenuse klientidele, seega kogu ühiskonnale. Selleks kasutab ühing hädaolukor- 63 Riskijuhtimine on pidev protsess, mida iseloomustab järgnev pilt: 1. Riskide tuvastamine 7. 2. Korrigeerimine Riskide hindamine 3. 6. Riskitasemete Seire võrdlus riski- valmidusega 5. 4. Sisekontrolli Riskihalduse meetmete meetodite valik rakendamine 1. Riskide tuvastamine – kirjeldatakse 4. Riskihalduse meetodid valitakse vasta- eesmärkide täitmist ohustada võivad valt eelmises punktis kirjeldatud riski stsenaariumid ning paigutatakse need võrdlusele ühingu riskivalmidusega. Kui kategooriatesse. uue riski puhul on riski tase kõrgem ühingu riskivalmidusest, siis otsitak- 2. Riskide hindamine – analüüsitakse riski se sobivaid maandamise meetodeid, tõenäosust ja mõju, mille alusel määra- milleks võib olla riski vältimine või riski takse riski tase vastava maatriksi abil. vähendamine. Kui riski tase on madal või keskmine, siis võib olla meetodiks ka 3. Riskide taset võrreldakse ühingu riski- riskiga leppimine. valmidusega. Ühing on defineerinud ris- kivalmiduse taseme, mida ollakse valmis 5. Sisekontrolli meetmed tagavad ühingu võtma ilma täiendavaid riskimaandami- eesmärkide saavutamist takistavate se meetmeid kasutusele võtmata. Ühing sündmuste ennetamise, õigeaegse ei pea põhjendatuks aktsepteerida kõrge avastamise, nendele kiire reageerimise ja väga kõrge taseme jääkriske seoses ja tekkiva kahju minimeerimise. oma erilise rolliga ühiskonnas, milleks on elutähtsa teenuse osutamine. 6. Seire seisneb sisekontrollimeetmete kohta andmete kogumises, nende ana- 64  lüüsimises ning aruandluses juhtorgani- Ühingu riskitaluvus ei luba aktsepteerida kõrge tele. ja väga kõrge tasemega jääkriske. Nagu tabelist näha, osutusid viis riski ühingu riskitaluvuse pii- 7. Korrigeerimine tähendab muudatuste rist kõrgemaks. Nende maandamiseks otsustas sisseviimist sisekontrolli meetmetesse juhatus rakendada 23 uut täiendavat meedet, kohe, kui seire tulemusena selgub, et mille tulemusena langeb jääkrisk lähiaastatel mõni meede ei saavuta seatud eesmärki lubatud tasemele. või on tekkinud võimalus sama eesmärki saavutada sobivamate meetmetega. 2021. aastal tuvastati üks oluline realiseerunud risk – elektri hinna risk. Elektribörsi Nord Pool Spot Eesti hinnapiirkonnas tõusis elektri hind Riskide hindamine keskmiselt 2,5 korda (2021 vs 2020) ning Elering ostab sealt võrgukadude kompenseerimiseks elektrit. Hinnatõusu tulemusena suurenesid Riskide hindamise käigus selgus, et aasta jook- elektri ostukulud võrreldes 2020. aastaga 26 sul on välised ohud oluliselt suurenenud: miljonit eurot. Elektri hinna muutust jälgiti juhatuse tasemel perioodiliselt, sealjuures kont- - Geopoliitiline oht. rollides laenulepingutes sätestatud suhtarvude Rahvusvaheline olukord on oluliselt pin- püsimist lubatud piirides. gestunud Ida-Euroopas. Eesti elektri- ja gaasivarustus on seotud Vene Föderat- Elutähtsa teenuse riskijuhtimine siooni vastavate energiasüsteemidega ning need võivad mõjutada ka Eesti Elutähtsa teenuse riskijuhtimine põhineb häda- energiasüsteemi tööd. olukorraseaduses ning selle alamaktides sätes- tatud nõuetel ja põhimõtetel. Seaduse kohaselt - Küberoht. peab iga elutähtsa teenuse osutaja koostama Küberrünnakute arv suurenes aasta elutähtsa teenuse riskianalüüsi ja toimepidevu- jooksul nii maailmas tervikuna kui ka se plaani. Eestis. Energiataristu on üks potent- siaalne küberrünnakute sihtmärk ning Riskianalüüs käsitleb: selleks ohuks tuleb valmis olla. - elutähtsa teenuse sisu ja nõutavat taset; - Energiaturgude volatiilsus. - elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikke Aasta 2021 läks ajalukku harvaesineva ressursse; elektri- ja gaasihindade tõusuga. Kui - võimalikke ohte, mis võivad kaasa tuua jaanuaris oli elektribörsi Eesti hinna- elutähtsa teenuse katkemise; piirkonna keskmine hind 54€/MWh, siis detsembriks oli see tõusnud 203€/ MWh-ni. 65 Väliste ohtude suurenemine väljendub ka hinnatud jääkriskides: Riski kategooria / riski tase Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge Kokku Energiasüsteemi riskid 3 5 2 0 10 Finantsriskid 0 3 0 0 3 IT riskid 4 2 2 0 8 Tegevusriskid 5 4 1 0 10 Vastavusriskid 1 4 0 0 5 Kokku 13 18 5 0 36 - riskistsenaariumite kirjeldusi ning nen- - naaberelektrisüsteemide mõju; dele riskiklasside omistamist õigusakti- - jms. des etteantud kriteeriumite alusel; - ennetavaid meetmeid, mille eesmärgiks Elering AS uuendas elektrivarustuse elutähtsa on riskistsenaariumite realiseerumise teenuse riskianalüüsi ning toimepidevuse plaani tõenäosuse ja/või mõju vähendamine. ning Majandus- ja kommunikatsiooniministee- rium kinnitas need dokumendid aastal 2021. Toimepidevuse plaani kõige olulisemaks osaks on riskianalüüsis leitud olulisemate riskistsenaa- Vaatamata suurenenud ohtudele väliskeskkon- riumite taasteplaanide kirjeldus. Igale riskistse- nas on juhatus veendunud, et riskijuhtimise naariumile on üks või mitu taasteplaani, milles tulemusel on riskid hästi hallatud nii äriühingu kirjeldatakse, kuidas toimub energiavarustuse eesmärkide saavutamise kui ka elutähtsa tee- taastamine olukorras, kui see riskistsenaarium nuse klientide energiavarustuse seisukohalt. on realiseerunud. Lisaks on toimepidevuse plaanis veel kirjeldatud ühingu kriisikomisjoni tööd, hädaolukorras infovahetust Majandus- ja Võrdne kohtlemine kommunikatsiooniministeeriumiga, olulisemate energiavarustuse taastamisel osalevate lepin- gupartnerite kontaktandmed jms. Eleringil süsteemihaldurina on vastavalt elekt- rituruseadusele süsteemivastutus ehk kohustus Stsenaariumid käsitlesid järgmiste ohtude rea- tagada igal ajahetkel elektrisüsteemi varustus- liseerumist: kindlus ja bilanss. Süsteemihaldur teostab oma õigusi ja täidab kohustusi võrdse kohtlemise - ilmastik (torm, erakordne külmalaine); põhimõttest lähtudes. - inimlikud eksitused; - füüsilised rünnakud; Elering on võrdse kohtlemise tagamiseks keh- - küberrünnakud; testanud sisekorrad ning tulenevalt siseriikli- - seadmete tehnilise seisukorra halvene- kest ja Euroopa Liidu õigusaktidest, sealhulgas mine; võrgueeskirjadest, koostanud mitmesugused 66 tüüptingimused, metoodikad ja muud reeglid, kujundamisel jne. Seda kõike on võimalik teha mis on avaldatud ettevõtte veebilehel ja kinni- ainult omades laitmatut reputatsiooni. tatud Konkurentsiameti poolt. Finantsrisk Korruptsiooni tulemusena on võimalik kannatada Eetika ja korruptsiooni- märkimisväärselt suurt majanduslikku kahju. See vastane tegevus võib avalduda näiteks suuremates ostukuludes, ostetud seadmete madalamas kvaliteedis jne. Eleringi jaoks on oluline, et kõik tema töötajad ning juhid järgiksid kõrgeimaid eetikastandar- Ühingusisese usalduse kadumine deid. On oluline, et meie tegevus oleks läbipais- tev ning järgiks kõiki seadusi ja eetikanorme. Kui töötajad märkavad, et ühingus võimaldatakse Ettevõttes on kehtestatud nii eetikakoodeks ebaeetilist käitumist, siis see toob kaasa tõsise kui korruptsiooni ennetamise ja huvide konflikti usalduse kaotuse ühingu vastu, lojaalsuse vähe- vältimise juhendmaterjal. Samuti viiakse tööta- nemise ning üldise firmakultuuri languse. jate seas läbi perioodilisi koolitusi. Selleks, et loetletud negatiivseid tagajärgi vältida, Elering on äriühing, kus on lubamatu mistahes tuleb korruptsiooni tekkimist ennetada. kujul või vormis esinev korruptsioon. Ühingu nõukogu on kinnitanud dokumendi ÜRO Global Compact pakt toob välja neli pea- „Korruptsioonivastase tegevuse poliitika“, mis mist korruptsiooni tagajärge äriühingutele: keskendubki eelkõige korruptsiooni ennetusele. Poliitika käsitleb järgmisi korruptsiooni enneta- Risk rikkuda seadusi, kuna korruptsioon on sel- mise aspekte: gelt seadusevastane tegevus. Altkäemaks/korruptiivne tulu Elering soovib olla ühiskonnas õiguskuulekuse mõttes eeskujuks teistele äriühingutele ning Poliitika defineerib altkäemaksu ja korruptiivse seda saab teha ainult täites ise õigusaktide tulu ning välistab juhtorganite ning töötajate nõudeid. igasuguse seotuse sellega. Mainerisk Huvide konflikt Eleringi ülesannete hulka kuulub mitmeid tegevu- Sätestatud on kohustus vältida igasugust huvide si, mille mõju ulatub väljaspoole tavapärast ärite- konflikti, defineeritud on seotud osapoole mõiste gevust. Me peame oma erapooletu ja läbipaistva ning tehtud kohustuslikuks huvide konfliktist tegevusega tagama toimivad ja efektiivsed elekt- teatamine. ri- ning gaasiturud, korraldame taastuvelektri toetuste kogumist ja väljamaksmist, soovime kaasa rääkida riigi energia- ning kliimapoliitikate 67 Toetused ja annetused Ühingu siseveebis on rubriik „Korruptsiooni ennetamine“, milles töötajad leiavad juhendma- Eleringil on lubatud toetusi ja annetusi anda ai- terjale korruptsiooni äratundmise ning vältimise nult kooskõlas Riigivaraseadusega ning ühingu kohta. Kõik töötajad on andnud elektroonilise vastava korraga. kinnituse juhendmaterjalidega tutvumise kohta. Kingitused ja külalislahkus Kevadel toimus korruptsiooni ennetamise koo- litus, milles osalemine oli kohustuslik kõigile Kingitused ning külalislahkus on lubatud ainult töötajatele. Koolituse pearõhk oli võimalike hea äritava piires, mis on poliitikas defineeritud. potentsiaalsete korruptsiooniolukordade kiire äratundmine. Ühiskonnas on tihti esinenud Kahtlustest teavitamise kohustus ja kord korruptsioonijuhtumeid, milles osalised panid toime seadusevase teo, ise sellest aru saamata Kõik töötajad on kohustatud viivitamatult tea- ja isiklikku kasu mitte saades. Koolituse läbimi- vitama ühingut Korruptsioonivastase tegevuse ne võimaldab Eleringi töötajatel paremini ära poliitika rikkumise või rikkumise kahtluse korral. tunda võimalikke korruptsiooniohtlikke olukordi ja reageerida neile ennetavalt. Lisaks Korruptsioonivastase tegevuse poliiti- kale on ühingu üheksas erinevas korras sätteid Aastal 2021 ega 2020 ei tuvastatud Eleringis eesmärgiga vältida korruptsiooniohu teket. ühtegi korruptsioonijuhtumit ja juhatus on veendunud, et kasutuselevõetud korruptsiooni Riskianalüüsi käigus tuvastati, et kõige tõenäo- ennetavad abinõud aitavad ka tulevikus kor- lisem korruptsiooniohuga kokkupuutekoht on ruptsiooniriskil jääda minimaalseks. hanked. Seetõttu on vastavas hangete korras tehtud töötajatele kohustuslikuks paljude Eelpool kirjeldatud korruptsiooni ennetamise ennetavate meetmete järgimine. Näiteks on meetmetel on küll väga tähtis roll korruptsiooni seatud kohustus esitada juhatuse koosolekule riski vähendamisel, kuid mitte vähem oluline eelnevalt hanke dokumentatsioon ning pakku- pole töötajate enda suhtumine ning eetilised muste laekumise järel juhatus kinnitab hanke tõekspidamised. Töötajate suhtumist saab tulemused. Laekunud arvete menetlemisel on suunata nii kesk- kui tippjuhtide isikliku ees- infotehnoloogiliste vahenditega tagatud „nelja kujuga. Samuti on siseveebis saadaval ühingu silma“ printsiibi kasutamine. eetikakoodeks. See sisaldab üldiste tõekspida- miste ja põhimõtete kirjeldusi, mida töötajatelt Ühingu majandustarkvaras on täpne arvepida- eeldatakse. mine kõigi varade üle, ka nende varade, mis on küll kasutuses, kuid mille raamatupidamislik jääkväärtus on null. Varasid saab maha kanda ainult vastava akti koostamisel, mille peavad kinnitama nii vara omanik, tema otsene juht kui valdkonna eest vastutav juhatuse liige. 68 69 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 1.01.2021 – 31.12.2021 70  Majandusaasta aruanne 2021 Sisukord Finantsseisundi aruanne 72 Koondkasumiaruanne 73 Rahavoogude aruanne 74 Omakapitali muutuste aruanne 75 Raamatupidamise aastaruande lisad 76 Lisa 1. Elering AS ja selle äritegevus 76 Lisa 2. Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest 76 Lisa 3. Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused 90 Lisa 4. Uued arvestuspõhimõtted 91 Lisa 5. Finantsriskide juhtimine 93 Lisa 6. Segmendiaruandlus 100 Lisa 7. Hoiused ja deposiidid pankades 104 Lisa 8. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 105 Lisa 9. Varud 107 Lisa 10. Materiaalne põhivara 108 Lisa 11. Immateriaalne põhivara 110 Lisa 12. Võlakohustused 111 Lisa 13. Võlad tarnijatele ja muud võlad 114 Lisa 14. Lepingulised kohustused ja tulevaste perioodide tulud 115 Lisa 15. Omakapital 116 Lisa 16. Müügitulu 117 Lisa 17. Muud äritulud 118 Lisa 18. Kaubad, toore, materjal ja teenused 119 Lisa 19. Mitmesugused tegevuskulud 120 Lisa 20. Tööjõukulud 121 Lisa 21. Finantstulud ja -kulud 122 Lisa 22. Kasutusrent 123 Lisa 23. Saldod ja tehingud seotud osapooltega 124 Lisa 24. Tingimuslikud kohustused ja siduvad tulevikukohustused 126 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 127 Kasumi jaotamise ettepanek 133 Tegevjuhtkonna allkirjad 2021. aasta majandusaasta aruandele 134 Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le 135 71 Finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2021 31.12.2020 VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 7 62 668 50 619 Lühiajalised deposiidid 7 42 000 0 Investeeringud omakapitaliinstrumentidesse 2 0 899 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 59 683 38 586 Varud 9 3 658 3 535 Käibevara kokku 168 009 93 639 Põhivara Materiaalne põhivara 10 1 000 232 968 049 Immateriaalne põhivara 11 14 613 14 048 Põhivara kokku 1 014 845 982 097 VARAD KOKKU 1 182 854 1 075 736 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Võlakohustused 12 12 010 11 911 Võlad tarnijatele ja muud võlad 13 57 135 27 102 Lühiajalised kohustused kokku 69 145 39 013 Pikaajalised kohustused Võlakohustused 12 312 095 322 389 Liitumistasudest tulenev lepinguline kohustus 14 36 154 34 855 Tulevaste perioodide tulud 14 383 372 292 511 Pikaajalised kohustused kokku 731 621 649 755 KOHUSTUSED KOKKU 800 766 688 768 72 OMAKAPITAL Aktsiakapital 15 229 890 229 890 Ümberhindluse reserv 2 0 -1 047 Kohustuslik reservkapital 15 17 595 16 330 Jaotamata kasum 15 134 603 141 795 OMAKAPITAL KOKKU 382 088 386 968 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 1 182 854 1 075 736 Lisad lehekülgedel 76 kuni 126 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes Lisa 2021 2020 Müügitulu 16 201 457 137 068 Muud äritulud 17 6 672 5 327 Kaubad, toore, materjal ja teenused 18 -135 210 -53 255 Mitmesugused tegevuskulud 19 -7 144 -5 445 Tööjõukulud 20 -11 222 -10 970 Põhivara kulum 10, 11 -45 531 -40 123 Ärikasum 9 022 32 602 Finantstulud 21 16 2 Finantskulud 21 -2 302 -2 338 Kasum enne tulumaksustamist 6 736 30 266 Tulumaks 15 -1 628 -4 964 Aruandeaasta kasum 5 108 25 302 Muu koondkasum Kirjed, mida ei ole võimalik edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse: Õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande olevate investeeringute omakapitaliinstrumentidesse õiglase väärtuse 2 0 -1 001 muutus Õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande olevate investeeringute omakapitaliinstrumentidesse müügil tekkinud 2 12 0 kasum Aruandeaasta muu koondkasum 12 -1 001 Aruandeaasta kasum 5 120 24 301 Lisad lehekülgedel 76 kuni 126 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 73 Rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes Lisa 1.01.2021- 1.01.2020- 31.12.2021 31.12.2020 Rahavood äritegevusest Kasum enne tulumaksu 6 736 30 266 Korrigeerimised: ‚ Kasum materiaalse põhivara müügist 17 -257 -100 ‚ Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus, immateriaalse 10, 11 45 531 40 123 põhivara amortisatsioon ‚ Laekunud dividendid pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 17 0 -873 ‚ Kasutatud ja amortiseeritud toetused 17 -5 122 -2 978 ‚ Intressikulud 21 2 295 2 287 ‚ Intressitulu 21 -6 -2 Rahavood äritegevusest enne käibekapitali muutust 49 177 68 723 ‚ Varude muutus 9 -123 152 ‚ Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 8 -20 476 1 707 ‚ Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 13 24 272 -1 155 ‚ Liitumis- ja muude teenustasude tulevaste perioodide tulu 14 224 -583 muutus Käibekapitali muutused 3 897 121 Makstud tulumaks 13, 15 0 -6 531 Laekunud dividendid 17 0 873 Makstud intressid 12, 21 -2 016 -2 319 Saadud intressid 8, 21 6 2 Kokku rahavood äritegevusest 51 064 60 869 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused 10, 11, 13 -75 497 -100 214 Üle 3-kuuliste deposiitide netomuutus 7 -42 000 0 Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine 14 31 827 59 477 Laekunud omakapitaliinstrumentide müügist 2 912 0 Laekunud materiaalse põhivara müügist 10, 17 773 264 Laekunud ülekoormustulu 8, 13, 14 65 582 24 053 Kokku rahavood investeerimistegevusest -18 403 -16 420 Rahavood finantseerimistegevusest Tagasimakstud pangalaenud 12 -10 558 -10 558 Tagasimakstud rendikohustused 12 -54 -19 Makstud dividendid 15 -10 000 -25 600 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -20 612 -36 177 74  Raha ja raha ekvivalentide netomuutus 12 049 8 272 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses 7 50 619 42 347 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus 7 62 668 50 619 Lisad lehekülgedel 76 kuni 126 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Omakapitali muutuste aruanne tuhandetes eurodes Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Ümberhindluse Kokku reservkapital kasum reserv Saldo seisuga 1.01.2020 229 890 14 686 143 737 -46 388 267 Aruandeaasta koondkasum 0 0 25 302 0 25 302 Aruandeaasta muu koondkasum 0 0 0 -1 001 -1 001 Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 25 302 -1 001 24 301 Tehingud omanikega: Kohustusliku reservkapitali 0 1 644 -1 644 0 0 suurendamine Makstud dividendid 0 0 -25 600 0 -25 600 Kokku tehingud omanikega 0 1 644 -27 244 0 -25 600 Saldo seisuga 31.12.2020 229 890 16 330 141 795 -1 047 386 968 Aruandeaasta koondkasum 0 0 5 108 0 5 108 Aruandeaasta muu koondkasum 0 0 -1 035 1 047 12 Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 4 073 1 047 5 120 Tehingud omanikega: Kohustusliku reservkapitali 0 1 265 -1 265 0 0 suurendamine Makstud dividendid 0 0 -10 000 0 -10 000 Kokku tehingud omanikega 0 1 265 -11 265 0 -10 000 Saldo seisuga 31.12.2021 229 890 17 595 134 603 0 382 088 Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on esitatud lisas 15. Lisad lehekülgedel 76 kuni 126 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 75 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Elering AS ja selle äritegevus Elering AS, edaspidi „Elering,“ 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aasta- aruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Elering AS on registreeritud Eesti Vabariigis ja juriidiline aadress on Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Eesti. Elering AS-i põhitegevus on elektri ja gaasi ülekanne Eesti Vabariigis. Eleringi majandustegevust reguleerivad Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seadused. Konkurentsiamet teostab järelevalvet Eleringi võrgutegevuse ning bilansiteenuse osutamise üle, sh kinnitab võrgutarii- fid ning vastavate lepingute tüüptingimused. Eleringi ainuaktsionär on Eesti Vabariik. Eleringi raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 10.03.2022. Vastavalt Eesti Vabariigi Äri- seadustikule esitatakse majandusaasta aruanne heakskiitmiseks Eleringi nõukogule ja kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. Lisa 2. Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest Koostamise alused. Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega („IFRS“), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, lähtudes soe- tusmaksumuse printsiibist. Käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud peamised arvestuspõhimõtted on esitatud alljärgnevalt. Neid arvestuspõhimõtteid on rakendatud järjepidevalt kõikidele aruandes esitatud perioodidele, välja arvatud juhul, kui on viidatud teisiti. Muudatused esitusviisis. 2021. a. majandusaasta aruandes on muudetud finantsaruannetes kajastatud informatsiooni esitusviisi. Eelmise perioodi võrdlusandmete esitus on viidud vastavusse uue esitusviisiga. Vastavalt IFRS 16 tuleb näidata maa kasutusõigused materiaalse põhivara hulgas. Käesolevas aruandes on maa kasutusõigused esitatud materiaalse põhivara hulgas ning sama põhimõtte järgi on korrigeeritud ka eelmise perioodi võrdlusandmeid. Liitumistasudest tulenev lepinguline kohustus on kajastatud eraldiseisvalt tulevaste perioodide tuludest finantsseisundi aruandes ning sama põhimõtte järgi on korrigeeritud ka eelmise perioodi võrdlusandmeid. 76 Pikaajalistest võlakohustustest tulenev intressikohustus on esitatud võlakohustuste hulgas ning sama põhimõtte järgi on korrigeeritud ka eelmise perioodi võrdlusandmeid. Muudatuste mõju on esitatud alljärgnevalt: tuhandetes eurodes Lisarea nimetus 31.12.2020 Muutus Korrigeeritud 31.12.2020 Materiaalne põhivara 961 285 6 764 968 049 Immateriaalne põhivara 20 812 -6 764 14 048 Võlakohustused (lühiajaline osa) 10 565 1 346 11 911 Võlad tarnijatele ja muud võlad 28 448 -1 346 27 102 Liitumistasudest tulenev lepinguline 0 34 855 34 855 kohustus Tulevaste perioodide tulu 327 366 -34 855 292 511 Segmendiaruandlus. Informatsioon ärisegmentide kohta on avaldatud nii, nagu aruandeid koostatakse Eleringi-siseselt kõrgeimale äritegevust puudutavate otsuste langetajale. Kõrgeim äritegevust puu- dutavate otsuste langetaja, kes vastutab ärisegmentidele vahendite eraldamise ning nende tegevuse tulemuste eest, on Eleringi juhatus. Arvestus- ja esitusvaluuta. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, mis on arvestus- ja esitusvaluuta. Eleringi aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Välisvaluuta ümberarvestus. Välisvaluutas toimunud tehingud arvestatakse ümber arvestusvaluu- tasse tehingupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on tekkinud nende tehingute kajastamisest ning monetaarsete varade ja kohustuste valuutakursside ümberarvestamisest aastalõpu vahetuskursi alusel, kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Raha ja raha ekvivalendid. Raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes sisaldavad lühiajalisi (kuni 3-kuulise tähtajaga soetatud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, sh. kassa, pangakontode ja lühiajaliste kuni 3-kuulise tähtajaga pangadeposiitide saldosid. 77 Finantsvarad Klassifitseerimine Elering klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse: • need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande), • need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Klassifitseerimine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulis- test tingimustest. Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal Elering võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppe- vad või antakse üle ja Elering annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Mõõtmine Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingu- kulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes. Võlainstrumendid. Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Eleringi kõik võlainstrumendid on klassifit- seeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajasta- mise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. 78 Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 olid järgnevad Eleringi finantsvarad klassifitseeritud selles kategoorias: • nõuded ostjate vastu, • pangadeposiidid, • raha ja raha ekvivalendid. Omakapitalinstrumendid. Elering kajastab omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses. Kui Elering on võtnud vastu pöördumatu otsuse kajastada mitte-kauplemise eesmärgil hoitavate omakapitaliinstru- mentide õiglase väärtuse muutused läbi koondkasumiaruande, siis ei ole võimalik omakapitali instru- mendi kajastamise lõpetamisel õiglase väärtuse muutuseid ümber klassifitseerida ning kajastada läbi kasumiaruande. Sellistelt investeeringutelt saadud dividendid kajastatakse jätkuval kasumiaruandes real muud tulud, kui Eleringil on tekkinud dividendide saamise õigus. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud omakapitaliinstrumendist saadud ka- sum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes real muu tulu/kulu. Õiglases väärtuses läbi muu koond- kasumiaruande kajastatud omakapitaliinstrumentide allahindluseid (ning allahindluse tühistamisi) ei kajastata eraldi õiglase väärtuse muutusest. Järgnevad Eleringi omakapitaliinstrumendid on kajastatud õiglases väärtuses muutusega läbi koond- kasumiaruande: • Nord Pool AS (kuni 2016. a Nord Pool Spot) aktsiad. Norras registreeritud Nord Pool AS grupi tegevusalaks on peamiselt elektribörside korraldus Põhjamaades, Suurbritannias ning Balti- kumis. Investeering tehti pikaajalise strateegilise eesmärgiga osalemaks Põhja-Balti regiooni elektrituru arengut puudutavate otsuste tegemisel. Kuna aktsiad ei ole soetatud kauplemiseks, siis juhtkond on otsustanud kajastada aktsiaid õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasu- miaruande. 2020. aasta detsembris võttis Eleringi nõukogu vastu otsuse müüa kõik Eleringi omandis olevad aktsiad. Allahindlus tehti aktsiate neto müügihinnani. Allahindluse summa 1 001 tuhat eurot kajastati 2020. aasta koondkasumiaruandes ja 46 tuhat eurot 2019. aasta koondkasumiaruandes. Aktsiad müüdi 2021. aastal ning ümberhindluse reserv kanti maha jaotamata kasumisse. Väärtuse langus Elering hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidi- kahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi 79 lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni mi- nevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Nõuetele ostjate vastu rakendab Elering IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Elering kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest. Investeerimisreitinguga raha ja raha ekvivalentide ja pangadeposiitide osas on hinnatud, et krediidirisk ei ole märkimisväärselt suurenenud. Ettemaksed. Ettemaksed kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Ettemakse liigitatakse pikaajaliseks, kui ettemaksega seotud kaupu või teenuseid saadakse pikema kui üheaastase perioodi jooksul või kui ettemakse on seotud varaga, mida liigitatakse pi- kaajaliseks esmasel arvelevõtmisel. Varade omandamisega seotud ettemaksed klassifitseeritakse ümber vara soetusmaksumuseks siis, kui Elering on saavutanud vara üle kontrolli ja on tõenäoline, et Elering saab vara kasutamisest tulevast majanduslikku kasu. Muud ettemaksed kajastatakse kasumiaruandes kuluna siis, kui ettemaksetega seotud kaubad või teenused on kätte saadud. Juhul, kui esineb märke selle kohta, et ettemaksega seotud varasid, kaupu või teenuseid ei saada kätte, hinnatakse ettemakse alla ja sellega seotud kahjum vara väärtuse langusest kajastatakse kasumiaruandes. Varud. Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muu- dest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mit- tetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimis- väärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnanguli- sest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Materiaalne põhivara. Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida kasutatakse äritegevuses ning mille eeldatav kasulik tööiga on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse jääkväärtuses, mis on saadud vara ajaloolise soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja väärtuse languse võrra. Vara ajalooline soetusmaksumus sisaldab kulutusi, mis on otseselt seo- tud vara omandamisega. Ostetud põhivara soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale ka kulutusi transpordile ja paigaldamisele ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt seotud väljaminekuid. Soetusmaksumus sisaldab ka laenukasutuse kulutusi, mis on tekkinud vara soetamisega otseselt seotud või üldistelt võlakohustustelt, mis finantseerivad kriteeriumitele vastavate varade ehitust. 80 Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse hetkest, kui on tekkinud laenukasutuse kulu- tusi ja varaga seotud kulutusi ning vara valmistamist on alustatud. Laenukasutuse kulutuste kapita- liseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on valmis või selle kasutamine on pikemaks ajaks peatatud. Hilisemad kulutused lisatakse vara bilansilisele maksumusele või kajastatakse vajadusel eraldiseisva varana ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara kriteeriumitele. Asendatud komponendi jääkväärtus kantakse maha. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna kasumiaruandes nende tekkimise perioodil. Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest, võetakse osad arvele iseseisvate põhivaraobjektidena. Materiaalse põhivara kajastamiskriteeriumitele vastavate maa kasutusõiguste eest tehtud maksed kajastatakse materiaalse põhivarana. Maa kasutusõiguste kulutused amortiseeritakse lepinguperioodi jooksul, mis ei ületa 99 aastat. Maad ei amortiseerita. Muude materiaalse põhivara objektide kulumi arvestamisel kasutatakse li- neaarset meetodit, et kajastada soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahet kuluna varade hinnanguliste eluigade jooksul: Kasulik eluiga aastates Ehitised 25–40 Rajatised – elektriliinid, gaasitrassid 30–60 Masinad ja seadmed – elektriülekandeseadmed, gaasi seadmed 7–40 Muu materiaalne põhivara 3–20 Maa kasutusõigused 99 Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga inventeeritakse aastainventuuri käigus, hilisemate kulutuste arvele võtmisel ja oluliste muutuste korral arenguplaanides. Kui vara hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, kajastatakse see raamatupidamisliku hinnangu muutusena, muutes vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum. Varaobjekti lõppväärtus on hinnanguline summa, mida Elering saaks praegu vara realiseerimisest, mil- lest on maha arvatud vara realiseerimisega seotud müügikulud, juhul kui vara oleks nii vana ja sellises olukorras, nagu ta on eeldatavasti oma kasuliku eluea lõpus. Varade lõppväärtusi ja kasulikke eluigasid vaadatakse üle ja vajadusel korrigeeritakse igal bilansipäeval. 81 Müügist ja mahakandmisest saadavad kasumid ja kahjumid, mis leitakse müügist saadud tulu ja vara jääkväärtuse vahena, kajastatakse kasumiaruandes kirjel „Muud äritulud“ või „Muud ärikulud“. Immateriaalne põhivara. Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: • varaobjekt on Eleringi poolt kontrollitav; • on tõenäoline, et Elering saab objekti kasutamisest tulevikus tulu; • objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Immateriaalne põhivara võetakse esmalt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara otstarbekohasesse seisundisse viimiseks, ning laenukasutuse kulutustest, mis on seotud varadega, mille kasutusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul. Pärast esmast arvele võtmist kajastatakse immateriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Omandatud tarkvara litsentse kapitaliseeritakse nende omandamiseks ja tööseisundisse viimiseks tehtud kulutuste põhjal. Immateriaalseid põhivarasid amortiseeritakse lineaarsel meetodil nende kasulike eluigade jooksul: Kasulikud eluead aastates Tarkvara litsentsid 3–5 Väärtuse languse korral hinnatakse immateriaalse põhivara jääkmaksumus alla kasutusväärtuseni või õiglase väärtuseni, millest on arvatud maha müügikulutused, olenevalt kumb on kõrgem. Mittefinantsvarade väärtuse langus. Maa ja amortiseeritavate varade puhul hinnatakse väärtuse lan- gust juhul, kui teatud sündmused või muutused olukorras viitavad sellele, et kaetav väärtus võib olla langenud alla jääkmaksumuse. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara jääkmaksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on kas vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, olenevalt kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil grupeeritakse varad madalamal tasemel, mille puhul on võimalik eristada rahavoogusid (raha genereerivad üksused). Kord alla hinnatud mittefinantsvarade puhul tuleb igal järgmisel aruandekuupäeval hinnata, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. 82 Rendilepingud. Rendilepingud on lepingud, millega antakse üle õigus mingi vara kasutamist teatud ajavahemikul tasu eest kontrollida. Selliste lepingute puhul nõuab IFRS16 rentnikult kasutusõiguse alusel kasutatava vara ja rendikohustuse kajastamist. Kasutusõiguse alusel kasutavat vara amortiseeritakse ja kohustuse pealt arvestatakse intressi. Erandina on rendilepingud, mille rendiperiood on 12 kuud või lühem ja ei sisalda ostuoptsioone ja rendilepingud, mille alusvara väärtus on madal (väheolulised rendilepingud). Selliste lepingute tasutud kasutusrendimakseid kajastatakse kasumiaruandes lineaarselt rendiperioodi jooksul. IFRS 16 põhimõtted rendileandjate jaoks jäävad sisuliselt samaks IAS 17 põhimõtetega ehk rendileandja jagab jätkuvalt oma rendilepingud kasutus- ja kapitalirentideks ning kajastab neid rendiliike erinevalt. Finantskohustused. Finantskohustused liigitatakse järgmistesse kategooriatesse: (a) kauplemisees- märgil hoitavad, mis hõlmab ka tuletisinstrumente ja (b) muud finantskohustused. Eleringil on ainult „Muude finantskohustuste“ kategoorias olevaid finantskohustusi. Muud finantskohustused võetakse esmalt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud te- hingukulutused, ning kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohus- tuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiaja- lisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajalisi kohustusi kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahe kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna laenukohustuste lepinguperioodi jooksul, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Tingimustele vastavate varade laenukasutuse kulutused kapitalisee- ritakse varade soetusmaksumusse. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilan- sipäevast või kui Eleringil ei ole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajasta- takse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal on õigus tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu ning see õigus on selgunud bilansipäevaks. Eraldised ja tingimuslikud kohustused. Eraldised kohustuste või kulude katteks on mittefinantsko- hustused, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Neid kajastatakse tekkepõhiselt siis, kui Eleringil on minevikus aset leidnud sündmusest tulenev (juriidiline või faktiline) kohustus ja on tõenäo- line, et selle kohustuse täitmine nõuab majanduslikke hüvesid sisaldavatest ressurssidest loobumist ning kohustuse summa on usaldusväärselt hinnatav. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mis tulenevad minevikus aset leidnud sündmusest ja mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärtusega mõõta, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. 83 Arendusväljaminekud. Arendusväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste raken- damisel uute konkreetsete toodete või protsesside väljatöötamiseks. Arendusväljaminekuid kapitali- seeritakse juhul, kui on täidetud kõik IAS 38-s esitatud kajastamiskriteeriumid. Kapitaliseeritud aren- dusväljaminekuid amortiseeritakse toodete eeldatava kasutamisperioodi jooksul. Uuringutega seotud kulutusi, mida tehakse uue teadusliku või tehnilise informatsiooni kogumiseks ei kapitaliseerita. Aktsiakapital. Eleringil puuduvad eelisaktsiad. Lisakulutused, mis on otseselt omistatavad uute akt- siate emiteerimiseks, kajastatakse omakapitali vähendamisena. Kui saadud tasu õiglane väärtus on suurem kui nominaalväärtus, kajastatakse see vahe ülekursina omakapitalis. Dividendid. Dividende kajastatakse kohustusena ja nad arvatakse maha omakapitalist perioodil, mil need kuulutatakse välja ja kiidetakse heaks. Dividendid, mis kuulutatakse välja pärast bilansipäeva ja enne raamatupidamise aastaaruande avaldamist, avalikustatakse aastaaruande lisades. Kohustuslik reservkapital. Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb re- servkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapita- list ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Tulude arvestus Tulude arvestus. Müügitulu on tulu, mis tekib Eleringi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajas- tatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Eleringil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Elering kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Elektri ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud elektri koguseid kaugloetavate arvestitega klientide liitumispunktides. Nendes punktides ülekantud elektri mahtude ning reguleeritud ülekandetariifide alusel arvutatakse ülekandeteenuse maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioo- dil, millal teenuseid osutatakse. Gaasi ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud gaasi koguseid kaugloetavate arvestitega klientide liitumispunktides. Nendes punktides ülekantud gaasi koguste ning reguleeritud ülekandetariifide alusel arvutatakse ülekandeteenuse maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Elektri bilansiteenus. Elering koostab igatunniselt Eesti elektrisüsteemi elektribilansi, mis koosneb Eleringi enda ning Eleringiga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite elektribilanssidest kilovatt-tundides (kWh). Elektribilansid koostakse Eleringi enda ning jaotusvõrguettevõtjatelt saadud mõõteandmete võrdlemisel bilansihaldurite bilansiplaanidega. Kauplemisperioodidel, mil bilansihaldurite bilansipiirkonnas tegelik 84 elektri tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende bilansiplaanides esitatud elektri koguseid, müüb Ele- ring bilansihalduritele puudujääva energia. Kauplemisperioodidel, mil olukord on vastupidine, ostab Elering bilansihalduritelt ülejääva elektri. Bilansienergia ostu- ja müügihinnad arvutab Elering igaks kauplemispe- rioodiks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud metoodika alusel. Elering käsitleb ennast bilansienergiat müües teenuse põhiosutajana, kuna Elering on vastutav Eesti elektribilansi tasakaalus hoidmise eest. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Gaasi bilansiteenus. Elering koostab igapäevaselt Eesti gaasisüsteemi bilansi, mis koosneb Eleringi enda ning Eleringiga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite gaasibilanssidest kilovatt-tundides (kWh). Gaasibilansid koostakse Eleringi enda ning jaotusvõrguettevõtjatelt saadud mõõteandmete võrdlemisel bilansihaldurite bilansiplaanidega. Kauplemisperioodidel, mil bilansihaldurite bilansipiirkonnas tegelik gaasi tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende bilansiplaanides esitatud koguseid, müüb Elering bilansihalduritele puudujääva gaasi. Kauplemisperioodidel, mil olukord on vastupidine, ostab Elering bilansihalduritelt ülejääva gaasi. Bilansigaasi ostu- ja müügihinnad arvutab Elering igaks kauplemispe- rioodiks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud metoodika alusel. Elering käsitleb ennast bilansienergiat müües teenuse põhiosutajana, kuna Elering on vastutav Eesti gaasibilansi tasakaalus hoidmise eest. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Elektri põhivõrguettevõtjate vaheline piiriüleste transiidivoogude hüvitamise mehhanism. Põhivõr- guettevõtjate vaheline hüvitamise mehhanism (ITC) on EL määruse nr 838/2010 kohaselt ette nähtud piiriüleste energiavoogude kompenseerimiseks, milles osalevad üle 30 Euroopa riigi põhivõrguettevõt- jad. Mehhanism töötab selliselt, et Euroopa põhivõrguettevõtjad hüvitavad ITC fondi kaudu teistele põhivõrguettevõtjatele piiriülestest energiavoogudest põhjustatud lisakulud. Süsteemihaldur saab fondist hüvitist kui riiki on läbinud teiste riikide turuosaliste põhjustatud transiidivood ning maksab fondi juhul, kui vastav riik on aruandeperioodil eksportinud või importinud elektrit. Vastavat arvestust peetakse selleks volitatud administraatorite poolt Šveitsis, kes esitavad andmed mehhanismi liikmetele igakuiselt maksmisele kuuluvate netosummadena. Nimetatud netosummad kajastab Elering koond- kasumiaruandes vastavalt sellele, kas tegu on netotuluga või netokuluga „Müügitulu“ lisas muude elektrivõrguteenuste hulgas või „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ lisas muude kulude koosseisus. Gaasi põhivõrguettevõtjate vaheline piiriüleste transiidivoogude hüvitamise mehhanism. 01. jaanua- rist 2020 alustas tegevust Eesti ja Läti gaasisüsteeme ühendav gaasitsoon, mis tõi muudatused ka gaasivõrguga ülekandeteenuse pakkumise tasude osas. Seni on ülekandeteenuse eest tasu kogutud ainult ülekandesüsteemist väljuva gaasi mahu pealt ning ülekandeteenuse tasu maksjad on olnud võrgulepingute alusel ülekandevõrguga ühendatud kliendid, enamasti jaotusvõrgud. Alates jaanuarist liigub osa ülekandeteenuse tasudest gaasivõrgu sisendpunktidesse. Sellised sisendpunktide tasud on ühtlustatud kolmes riigis: Eestis, Soomes ja Lätis. See tähendab, et turuosalise vaatest on gaasi sises- tamine Soome, Eesti või Läti sisendpunktidest võrdse kuluga ning gaasi liikumine kolme riigi siseselt toimub ilma täiendavate ülekandetasudeta. Tagamaks ülekandetulude sõltumatuse turuosaliste poolt eelistatud sisendpunktist, sõlmisid Eesti, Soome ja Läti põhivõrguettevõtjad omavahelise kompensat- sioonilepingu (gaasi ITC). Kompensatsioonileping sätestab, et kolme riigi sisendpunktidest kogutud 85 ülekandetulu kuulub omavahelisele jaotamisele proportsionaalselt riigi gaasitarbimisega. See tagab põ- hivõrguettevõtjate sisendtulude suhtelise stabiilsuse olenemata sellest, millist sisendpunkti gaasiturg mingil konkreetsel ajaperioodil eelistab. Nimetatud summad kajastab Elering koondkasumiaruandes netotuluna „Müügitulu“ lisas muude gaasivõrguteenuste hulgas. Liitumistasude kajastamine. Elektrivõrguga liitumisel peavad kliendid tasuma liitumistasu, mille mää- ramise aluseks on võrguga liitumiseks ehitatavale infrastruktuurile tehtavad tegelikud kulutused. Ju- hatus on jõudnud järeldusele, et liitumistasud ei kujuta endast võrguteenuse osutamisest eraldiseisvat teostamiskohustust ja seega ei kajastata müügitulu liitumistasudelt kohe. Klientidelt saadud liitumis- tasud kajastatakse lepingulise kohustusena ja kajastatakse ühtlaselt tuluna kliendisuhte hinnangulise kestvuse jooksul, milleks on 25 aastat. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Ülekoormustulu. Olukordades, kus riikidevaheliseks elektriülekandeks on turuosalistelt soove rohkem kui on tehniliselt võimalik elektrit üle kanda, müüakse piiriülese elektri ülekandeõigusi vastavatel oks- jonitel. Kõigi oksjonitulude jagamisel on kasutusel printsiip, mille kohaselt 50% neto oksjonituludest kuulub kummagi riigi põhivõrguettevõtjale. Oksjonite liigid on: 1. Järgmise päeva turu oksjonitulu on sisuliselt elektribörsi Nord Pool Eesti ja naaberhinnapiirkon- dade börsihindade vahe igal tunnil. Elektribörs kogub oma kauplemismehhanismi kaudu nimeta- tud hinnavahe ja kannab selle üle vastavatele põhivõrguettevõtjatele. 2. Pikaajalise ülekandevõimsuse oksjon, mille eesmärgiks on ülekandevõimsuse puudujäägist tu- leneva piirkondadevahelise hinnariski maandamine. Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering AS ja AS „Augstsprieguma tikls“ pakuvad rahalist ülekandeõigust optsiooni kujul FTR- Forward Trans- mission Rights (kuni 31.12.2018 PTR – Physical Transmission Right) aasta, kvartali ja kuu ette. FTR ostnud turuosalisel on õigus samas mahus järgmise-päeva turu (vt. p.1) tunnioksjoni tulule. Oksjoneid korraldab ja tulu jaotab süsteemihaldurite volitusel üleeuroopaline ühtne jaotamiskesk- kond (Single Allocation Platform – SAP), mida opereerib Joint Allocation Office (JAO). Vastavalt regulaatorite otsusele Soome piiril pikaajalisi oksjoneid 2021. ja 2020. aastal ettenähtud ei ole. Järgmise päeva turu ja FTR (kuni 31.12.2018 PTR) oksjonitelt laekunud tulude netosumma kajastamisel võetakse arvesse EL määruse 714/2009 artikkel 16 nõudeid, mille kohaselt tuleb ülekoormustulu kasuta- da eelkõige uute riikidevaheliste ühendusvõimsuste ehitamiseks ja jaotatud ülekandevõimsuse tegeliku kättesaadavuse tagamiseks. Kui nendel eesmärkidel ei ole võimalik saadud tulu kasutada, võetakse tulu arvesse võrguteenuse tariifi vähendamisel. Kui saadud tulu kasutatakse uute ühendusvõimsuste ehitamiseks, kajastatakse seda analoogselt siht- finantseerimisega algselt bilansis edasilükkunud tuluna, mis hiljem amortiseeritakse tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Kui saadud tulu kasutatakse tariifide vähendamiseks, kajastatakse tulu 86 ülekoormuse tekkimise perioodis ehk perioodis, mil ettevõttel tekkis nõudeõigus järgmise päeva turu ja FTR oksjonitel tekkiva netotulu osas. Alates 1.07.2014 kasutab Elering saadud tulu ainult uute ühendus- võimsuste ehitamiseks. Vt lisa 3. Sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimine võetakse arvele selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib pii- sav kindlus, et Elering vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. Kulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse vastavate kulude kajastamise perioodil. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse finantsseisundi aruandes brutomeetodil, mille kohaselt võe- takse vara üles selle soetusmaksumuses. Juhul kui sihtfinantseerimine on saadud mitterahalise vara üleandmise teel, siis kajastatakse sihtfinantseerimine õiglases väärtuses. Saadud sihtfinantseerimine võetakse arvele kohustusena kui edasilükkunud tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeri- takse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Toetused elektritootjatele. Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimuste- le vastavate elektritootjate (eelkõige taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade) toetamise skeemis. Elering kogub toetusi tarbijatelt ning jaotusvõrguettevõtjatelt ja maksab need tingimustele vastavatele elektritootjatele välja. Vastavalt regulatsioonile koostab Elering hinnangu toetuste suuruse kohta järgmise kalendriaasta jooksul, lähtudes hinnangutest, millised on nende tootjate poolt toodetava elektri hulk ning milline on lõpptarbijatele osutatavate võrguteenuste maht Eestis. Elering kasutab seda hinnangut, et määrata järgmise kalendriaasta toetusesumma tarbitava võrguteenuse ühe kWh (kilovatt-tunni) kohta, võttes arvesse ka erinevused prognoositud ja tegelike makstud toetuste summade vahel eelmisel perioodil (novembrist oktoobrini), ülelaekunud summalt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud int- ressi ning toetuste haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi. Erinevatel põhjustel erineb klientidelt saadud taastuvenergia tasu alati väljamakstud toetuste sum- mast. Väljamakstavast summast rohkem või vähem kogutud tasude summad kajastatakse bilansis kas real „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või real „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (puudujäägi korral). Need saldod võetakse arvesse järgmise perioodi tasumäära arvestamisel, nagu eelpool kirjeldatud. Toetuste kogumine ja maksmine ei mõjuta oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata ka lisa 8 ja 13. Toetused biogaasi tootjatele. Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimus- tele vastavate biogaasi tootjate toetamise skeemis. Biogaasi toetused kompenseerib Eleringile Majan- dus- ja kommunikatsiooniministeerium. Elering kui süsteemihaldur organiseerib biogaasi tootjatega lepingute sõlmimist, toetuste kasutamise järelevalvet ja toetuste väljamaksmist. 87 Lepingu elluviimiseks vajalike tegevuste rahastamine toimub ettemaksena Eleringi poolt esitatud kvartaalsete kulude prognoosi alusel. Erinevatel põhjustel erineb biogaasi tootjatelt saadud tegelike kulude summad kulude prognoosist. Saadud ettemakse summast rohkem või vähem väljamakstavad toetuse summad kajastatakse bilansis kas real „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või real „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (puudujäägi korral). Toetuste kogumine ja maksmine ei mõjuta oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata ka lisa 8 ja 13. Hüvitised töötajatele. Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmakse, töölepingu ajutise peatumisega seotud hüvitisi (puhkusetasud või muud seesugused tasud). Need hüvitised kajastatakse kasumiaruandes sellel aastal, mil Eleringi töötajad osutasid nendega seotud teenuseid. Bilansipäevaks tasumata summad kajastatakse kohustusena. Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise maksmist, moodustab Elering prognoositava hüvitiste summa ulatuses kohustuse (viitvõla), millest arvatakse maha kõik juba tasutud summad. Maksustamine. Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis Eleringi aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtu- kuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80. Alates 2019. aastast on võimalik dividen- dide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse võetav aasta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividen- did välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel erinevusi vara mak- suarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksu- nõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 15. 88 Maksumäärad. Aastal 2021 kehtisid järgmised maksumäärad: Maks Maksumäär Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt Erisoodustuste tulumaks 20/80 töötajatele tehtud erisoodustustelt Maamaks 1,0–2,5% maa maksustatavalt väärtuselt aastas 1 eurot/MWh elektrienergia kohta Aktsiisimaks elektrilt (kuni 30.04.2020: 4,47 eurot/MWh) Aktsiisimaks gaasilt 40 eurot/tuhat m3 (kuni 30.04.2020: 79,14 eurot/tuhat m3) Ettevõtja tulumaks ettevõtlusega 20/80 ettevõtlusega mitteseotud kuludelt mitteseotud kuludelt 89 Lisa 3. Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused Elering kasutab hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad raamatupidamise aastaaruandes kajastatud summasid ning varade ja kohustuste bilansilist maksumust järgmisel majandusaastal. Hinnanguid ja eeldusi vaadatakse pidevalt üle ja need põhinevad juhtkonna kogemusel ja muudel teguritel, kaasa arvatud eeldatavatel tulevastel sündmustel, mida peetakse mõistlikuks antud olukorras. Lisaks hin- nangutele kasutab juhtkond eeldusi ka arvestuspõhimõtete rakendamise protsessis. Eeldused, millel on kõige olulisem mõju raamatupidamise aastaaruandes kajastatud summadele, ja hinnangud, mis võivad põhjustada olulisi korrigeerimisi varade ja kohustuste bilansilises maksumuses järgmisel ma- jandusaastal, hõlmavad: Materiaalse põhivara kasulikud eluead. Materiaalse põhivara (lisa 10) objektide hinnangulised kasu- likud eluead põhinevad juhtkonna hinnangutel vara kasutamise perioodi kohta. Majanduslike eluigade hinnang põhineb ajaloolisel kogemusel ning võtab arvesse kasutatavust äritegevuses ja varade füüsilist seisundit. Aruandeaastal oli materiaalse vara kulum 42 403 tuhat eurot (2020: 38 032 tuhat eurot). Kui amortisatsioonimäärasid suurendatakse/vähendatakse 10% võrra, suureneks/väheneks amortisat- sioonikulu aastas 4 240 tuhande euro (2020: 3 803 tuhat eurot) võrra. Ülekoormustulu kajastamine. Vastavalt lisas 2 kirjeldatud arvestuspõhimõttele sõltub ülekoormus- tulu kajastamine sellest, kummal EL määruse 714/2009 artiklis 16 toodud eesmärgil saadud tulu tulevikus kasutatakse - kas uute ülekandevõimsuste ehitamiseks (sel juhul kajastatakse seda tule- vaste perioodide tuluna kuni ehituse lõpuleviimiseni) või võrgutariifide jooksvaks vähendamiseks (sel juhul kajastatakse tulu kasumiaruandes). Ülekoormustasude raamatupidamislik kajastamine nõuab juhtkonna hinnangute tegemist. Juhtkond on hinnanud, et alates 1. juulist 2014 kasutatakse saadud ülekoormustulu uute ühendusvõimsuste ehitamiseks. 2021. aastal tekkinud ülekoormustulu summas 65 232 tuhat eurot (2020. a 25 320 tuhat eurot) on kajastatud tulevaste perioodide tuluna (lisa 14). Alates 1. juulist 2014 kogutud summasid kasutatakse ülepiirilise ülekandevõimsuse suurendamise finantseerimiseks, näiteks Eesti ja Läti vahelise kolmanda elektri ülekandeliini ehitamiseks. 90 Lisa 4. Uued arvestuspõhimõtted Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Eleringile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2021: „Viiteintressimäära (IBOR) reform“ – IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 teise etapi muuda- tused (rakendub 1. jaanuaril 2021 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Teise etapi muudatused käsitlevad reformide rakendamisest tulenevaid probleeme, sealhulgas ühe võrdlusmäära asendamist alternatiivse võrdusmääraga. Muudatused hõlmavad järgmiseid valdkondi: • IBORi reformi tulemusel lepingupõhiste rahavoogude määramise aluse muutuste arvestamine: muudatus nõuab praktilise abinõuna korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud instrumen- tide, IBOR reformi tulemusel muutunud lepinguliste rahavoogude kajastamist läbi efektiivse intressimäära uuendamise vastavalt IFRS 9 paragrahvi B5.4.5 juhistele. Selle tulemusena ei kajastata kohe kasumit või kahjumit. Praktiline abinõu kohaldatakse ainult sellele muutusele ning uus alus on majanduslikult samaväärne eelmise alusega. IFRS 9 ajutist vabastust kasuta- vad kindlustusandjad peavad samuti rakendama praktilist abinõu. Lisaks on muudetud IFRS 16, et nõuda rendilevõtjatelt sarnase praktilise abinõu kasutamist rendilepingute muudatuste osas, mis muudavad tulevaste rendimaksete määramise alust IBOR reformi tulemusel. • Esimese etapi vabastuse lõppkuupäev lepinguväliselt kehtestatud riskikomponentidele riski- maandamissuhetes: Teise etapi muudatused nõuavad, et ettevõtted lõpetaksid edasiulatuvalt esimese etapi vabastuse kohaldamise lepinguväliselt kehtestatud riskikomponentide suhtes varasemalt kui lepinguväliselt kehtestatud riskikomponentides on tehtud muudatused või kui riskimaandamissuhted on lõpetatud. Esimese etapi muudatuste lõppkuupäev riskikomponen- tide suhtes ei ole kindlaks määratud. • Täiendavad ajutised erandid teatud riskimaandamisarvestuse nõuete kohaldamisest: Teise etapi muudatused kehtestavad mõned täiendavad ajutised vabastused IAS 39 ja IFRS 9 teatud riskimaandamisarvestuse nõuete kohaldamisest riskimaandamissuhete puhul, mida mõjutab otseselt IBORi reform. • IBORi reformiga seotud täiendavad IFRS 7 avalikustamise nõuded: Muudatused nõuavad ava- likustada: (i) kuidas ettevõte juhib alternatiivsetele võrdlusmääradele üleminekut, ülemineku arengust ning sellest tulenevaid riske; (ii) kvantitatiivset teavet tuletisinstrumentide ja mitte- tuletisinstrumentide kohta, mille üleminek on tulemas jaotatuna olulise viiteintressimäära järgi; ja (iii) IBORi reformi tulemusel tekkinud riskijuhtimisstrateegia muudatuste kirjeldust. Muudatus ei avaldanud olulist mõju Eleringi tulemustele ega Eleringi poolt avalikustatava informat- siooni ulatusele. 91 Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima 1. jaanuaril 2021 alanud aruandeaastal, ei olnud olulist mõju Eleringile. Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad Eleringile kohustuslikuks alates 1.01.2022 või hilisematel perioodidel ja mida Elering ei ole rakendanud ennetähtaegselt: „Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks” - IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Piiratud ulatu- sega muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühiajalisteks või pikaajalisteks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruan- deperioodi lõpus oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kaheteistkümneks kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust kasutada või mitte ei mõjuta kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused. Kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandeperioodi lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma. Vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada, muutes seda omakapita- liks. ‘Arveldus’ on defineeritud kui kohustuse tasumine rahaga, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate instrumentide puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide puhul, kus vahetusõigus liigitatakse liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina omakapitaliinstrumendis. „Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajalisteks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine” - IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). IAS 1 muudatus kohustuste lühi- või pikaajaliseks liigitamise kohta anti välja 2020.aasta jaanuaris algse jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2022. Kuid reageerides COVID-19 pandeemiale lükati jõustumiskuupäev ühe aasta võrra edasi, et anda ettevõtetele rohkem aega muu- detud juhistest tulenevate liigituste muudatuste rakendamiseks. IAS 8 muudatused: „Arvestushinnangute mõiste” (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). IAS 8 muudatus selgitab, kuidas ettevõtted peavad eristama arvestuspõhimõtete muutuseid arvestushinnangute muutustest. Elering hindab muudatuste mõju ebaoluliseks. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju Eleringile. 92 Lisa 5. Finantsriskide juhtimine Eleringis teostatakse riskijuhtimise funktsiooni vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud Enterprise Risk Management Model’i metoodikale, mis on välja töötatud Treadway komisjoni toetavate organi- satsioonide komitee (COSO) poolt. Eleringi riske hinnatakse neljas kategoorias: strateegia-, tegevus-, finants-, ja väliste riskide suhtes. Finantsriskid hõlmavad tururiski (sh elektri ja gaasi hinna risk, valuutarisk, intressimäära risk), krediidiriski ja likviidsusriski. Finantsriskide juhtimise funktsiooni peamised eesmärgid on kehtestada riskidele avatud positsioonide piirmäärad ja seejärel tagada, et avatus riskidele jääb nende piirmäärade raamesse. Riskijuhtimist jälgitakse juhatuse tasemel ning tulemustest kantakse ette auditikomiteele. Eleringi finantsriske juhitakse Eleringi finantsosakonnas. Alljärgnevas tabelis on toodud Eleringi finantsvarade ja finantskohustuste klassid vastavalt IFRS 9 mõõtmiskategooriatele: Finantsvarad tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 62 668 50 619 Lühiajalised deposiidid (lisa 7) 42 000 0 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 8) 59 122 38 120 Kokku finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses 163 790 88 739 Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande Investeeringud omakapitaliinstrumentidesse (lisa 2) 0 899 Kokku finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande 0 899 Finantsvarad kokku 163 790 89 638 Finantskohustused tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Finantskohustused korrigeeritud soetusmaksumuses Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 49 662 21 723 Võlakohustused (lisa 12) 324 105 334 300 Finantskohustused kokku 373 767 356 023 93 Krediidirisk Elering on avatud krediidiriskile, mis seisneb selles, et finantsinstrumendi üks pool võib põhjustada finantskahju teisele poolele oma kohustuse täitmatajätmise tõttu. Avatus krediidiriskile tuleneb Ele- ringi müügitegevusest krediiditingimustel ja vastaspooltega tehtavatest muudest tehingutest, mille tulemusena Elering kajastab finantsvarasid. Eleringi riskijuhtimise põhimõtete kohaselt on Eleringi lühiajaliselt vabu rahalisi vahendeid lubatud paigutada järgmistesse finantsinstrumentidesse: kritee- riumitele vastavate krediidiasutuste üleöödeposiidid ja tähtajalised deposiidid. Lühiajaliselt vabade rahaliste vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest printsiipidest: likviidsuse tagamine, kapi- tali säilitamine, intressitulu teenimine. Krediidiriskile avatud finantsvarad olid bilansipäevadel järgmised: tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 62 668 50 619 Lühiajalised deposiidid (lisa 7) 42 000 0 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 8) 59 122 38 120 Finantsseisundi aruandes kajastatud varade avatus krediidiriskile kokku 163 790 88 739 Elering struktureerib enda poolt võetavat krediidiriski taset, kehtestades tehingupartneritele või te- hingupartnerite rühmadele aktsepteeritavad riskipiirangud või abinõud krediidiriski maandamiseks. Elering on kehtestanud kriteeriumid krediidiasutustele finantsvarade hoidmiseks. Nimetatud kriteeriu- mid sätestavad maksimaalsed lubatavad limiidid sõltuvana krediidiasutuse krediidireitingust, kapitali adekvaatsusest ning omakapitalist. Krediidiriski taseme piirangud kinnitatakse regulaarselt juhtkonna poolt. Selliseid riske jälgitakse jooksvalt ning aruanne esitatakse juhatusele üks kord aastas. Eleringi raamatupidamistalitus koostab laekumata nõuete aruande iganädalaselt ning esitab selle Eleringi finantsjuhile. Informatsioon krediidiriski kohta on avalikustatud lisas 8. Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 12 kuu kuni 31. detsember 2021 või vastavalt kuni 31. detsember 2020 maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga kajastada jooksvat ning tuleviku informatsiooni, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet nõuete maksmiseks. Elering on hinnanud, et SKP ja töötuse määr riikides, kus toimub selle kaupade ja teenuste müük, on kõige relevantsemad näitajad ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid, lähtudes nende näitajate oodatavast muutusest. 94 Ülevalpool kirjeldatud põhimõtete alusel nõuete allahindlus 31. detsembri 2021 ja 31. detsember 2020 seisuga oli ebaoluline. Kuigi raha ja raha ekvivalendid ja pangadeposiidid kuuluvad samuti IFRS 9 oodata- va krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2021 ja 31. detsembri 2020 seisuga. Krediidiriski kontsentratsioon. Elering on avatud krediidiriski kontsentratsioonile. Juhtkond jälgib ja avalikustab krediidiriski kontsentratsiooni aruannete põhjal, kus on loetletud riskid seoses vastaspoo- lega, mille puhul nõuete saldode kogusumma ületab 5% Eleringi omakapitalist. Seisuga 31.12.2021 oli Eleringil üks vastaspool (31.12.2020: üks vastaspool), mille puhul nõuete saldode kogusumma oli 21 528 tuhat eurot (31.12.2020: 19 646 tuhat eurot) ehk 39% ostjate laekumata arvetest (31.12.2020: 63%). Nii 2021 kui ka 2020 oli kõige suurema nõuete summaga vastaspooleks 100% riigile kuuluva grupi tütarfirma, mis on loomuliku monopolina tegutsev elektri jaotusvõrguettevõtja. Seega ei pea juhatus krediidiriski kontsentratsioonist tulenevaid riske kuigi olulisteks. Raha on paigutatud kuute panka. Informatsioon pankade krediidireitingute kohta on toodud lisas 7. Tururisk Elering on avatud tururiskile. Tururisk tuleneb peamiselt elektri hinna muutusest, avatud positsioonidest välisvaluutades ning intressikandvates varades ja kohustustes. Juhtkond kehtestab aktsepteeritavate avatud positsioonide piirmäärad, mida jälgitakse igapäevaselt. Selle meetodi kasutamine ei välista aga täielikult kahjumeid, vaid ainult piirab nende maksimaalset ulatust. Sensitiivsus allpool loetletud tururiskide suhtes põhineb ühe teguri muutusel, eeldades, et kõik üle- jäänud tegurid jäävad konstantseks. Praktikas on see ebatõenäoline ja muutused mõnedes tegurites võivad olla omavahel seotud, näiteks intressimäära muutused ja valuutakursside muutused. Elektri hinnarisk. Elering ostab elektrit võrgukadude kompenseerimiseks peamiselt elektribörsilt. Võrgutasude arvutamisel kasutatakse eelmise perioodi keskmist elektri börsihinda. Olukorras, kus bör- sihind erineb tariifide arvutamisel kasutatust, ei kompenseerita vahet järgmisel tariifiperioodil. Eleringi hinnangul võib antud risk põhjustada küll kasumi kõikumist lühiajaliselt, kuid siiski ei ohusta ühingu jätkusuutlikkust. Seetõttu ei ole selle riski maandamiseks kasutatud finantsinstrumente. Gaasi hinnarisk. Elering ostab gaasi võrgukadude kompenseerimiseks. Olukorras, kus võrgutariifide ar- vutamisel eeldatud gaasi hind erineb tegelikust hinnast, ei kompenseerita vahet järgmisel tariifiperioo- dil. Tulemuseks on olukord, kus gaasi hinna muutudes võib Elering saada kas kasu või kahju gaasi ostul lühiajalises perspektiivis. Eleringi hinnangul ei ole risk võimaliku kahju tekitamiseks suur ja seetõttu ei ole selle riski maandamiseks kasutatud finantsinstrumente. Valuutarisk. Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tule- vikus vahetuskursi muutuste tõttu. Kuna enamike Eleringi tehingute ja saldode alusvaluutaks on euro, 95 ei ole Elering avatud olulisele valuutariskile. Eleringis on seatud eraldi piirmäärad avatud valuutaposit- sioonidele sõltuvalt valuutast ning kestvusest. Tehingud muudes valuutades on ebaolulise suurusega: seisuga 31.12.2021 kui ka 31.12.2020 ei olnud Eleringil finantsinstrumente muudes valuutades. Intressimäära risk. Muutuva intressimääraga finantsinstrumendid tekitavad Eleringile rahavoogude intressimäära riski, st riski, et turuintressimäärade suurenedes kasvavad Eleringi intressikulud. Samas, lühiajaliste deposiitide puhul mõjutab turuintressimäärade muutus Eleringi intressitulu vabade vahen- dite investeerimisel uutesse deposiitidesse. Elering on seadnud minimaalseks fikseeritud intressiga võlakohustuste piirmääraks 50% kõigist võlakohustustest. Elering on teataval määral kaitstud intres- simäärade muutuse vastu tänu sellele, et vastavalt regulatsioonile arvestatakse tariifide arvutamisel viimase viie aasta turu keskmist intressimäära. Kuna Elering ei kajasta intressikandvaid finantsinstru- mente õiglases väärtuses, ei mõjuta turuintressimäärade muutus olemasolevate varade ega kohustuste bilansilist väärtust ega nendest tulenevat intressitulu ega -kulu. Seisuga 31.detsember 2021 moodustasid 70% (31.12.2020: 67%) Eleringi võlakohustustest korrigee- ritud soetusmaksumuses kajastatud fikseeritud intressimääraga võlakirjad ja 30% (31.12.2020: 33%) korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud muutuva intressimääraga pikaajalised pangalaenud. Laenukohustuste kirjeldus on toodud lisas 12. Pangalaenude ujuv intress põhineb 6 kuu Euriboril ning see fikseeritakse kaks korda aastas. Seisuga 31.12.2021 moodustasid muutuva intressiga pangalaenud 97 836 tuhat (31.12.2020: 108 379 tuhat eurot). Kui seisuga 31.12.2021 oleks Eleringi võlakohustuste, mis on avatud rahavoogude intressimäära riskile, intressimäärad olnud 50 baaspunkti (2020: 50 baaspunkti) võrra kõrgemad ja kõik teised muutujad oleksid jäänud konstantseks, oleks majandusaasta kasum olnud 489 tuhande euro (2020: 542 tuhande euro) võrra väiksem. Eleringi intressikandvateks finantsvaradeks on üleöödeposiidid ja tähtajalised deposiidid. Üleööde- posiitidel fikseeritakse intress iga päev, tähtajalistel deposiitidel fikseeritakse intress kogu deposiidi perioodiks. Seetõttu ei ole Elering avatud finantsvaradest tuleneva intressimäära muutuse riskile. Eleringil ei olnud muid intressimäära muutusele avatud riskiga finantsinstrumente. Likviidsusrisk. Likviidsusrisk on risk, et Eleringil võib tekkida raskusi finantskohustuste täitmisel. Eleringil on igapäevane vajadus vabade rahaliste vahendite järele. Eleringi eesmärk on saavutada stabiilne finant- seerimisbaas, mis koosneb peamiselt kohustustest pankade ees ja võlakirjadest. Likviidsusriski juhib Eleringi finantsosakond, jälgides likviidsuspositsiooni ning teostades regulaarseid likviidsuse stressiteste erinevate stsenaariumite korral, mis hõlmavad nii tavapäraseid kui ka keerulisemaid turutingimusi. 96 Järgnevas tabelis esitatakse kohustused seisuga 31.12.2021 ja 31.12.2020 nende lepinguliste tähtaega- de järgi. Likviidsustabelis avaldatud summad on lepingulised diskonteerimata rahavood. Järgnevate perioodide laenude rahavoogude arvestuse aluseks on kasutatud bilansipäeva seisuga kehtivaid lae- nuintressimäärasid. Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2021 on alljärgnev: tuhandetes eurodes Nõudmiseni 1 kuni 12 kuud Üle Kokku ja kuni 1 kuu 12 kuud kuni 5 aastat 5 aasta Kohustused Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 44 775 4 887 0 0 49 662 Võlakohustused (lisa 12)* 0 12 604 266 955 47 556 327 115 Tulevased maksed kokku 44 775 17 491 266 955 47 556 376 777 *Koos intressidega Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2020 on alljärgnev: tuhandetes eurodes Nõudmiseni 1 kuni 12 kuud Üle Kokku ja kuni 1 kuu 12 kuud kuni 5 aastat 5 aasta Kohustused Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 16 234 5 489 0 0 21 723 Võlakohustused (lisa 12)* 0 12 732 269 852 56 198 338 782 Tulevased maksed kokku 16 234 18 221 269 852 56 198 360 505 *Koos intressidega Elering hoiab raha likviidsetel pangadeposiitidel ja hoiustel. Seisuga 31.12.2021 oli Eleringil raha ja raha ekvivalente mahus 62 668 tuhat eurot ja lühiajalisi deposiite mahus 42 000 tuhat eurot (31.12.2020 seisuga oli raha ja raha ekvivalente mahus 50 619 tuhat eurot ning lühiajalisi deposiite ei olnud). Li- sainformatsioon on toodud lisas 7. Kapitali juhtimine Eleringi peamiseks eesmärgiks kapitaliriski juhtimisel on tagada Eleringi jätkusuutlikkus, et kind- lustada tulu aktsionärile ja tagada kindlustunne kreeditoridele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur, vähendamaks kapitali hinda. Selleks, et säilitada või parandada kapitali struktuuri, on Eleringil võimalik reguleerida aktsionäridele makstavaid dividende, tagastada aktsionäridele osa sissemakstud aktsiakapitalist, emiteerida uusi aktsiaid või võlakirju ning võtta uusi laene. 97 Vastavalt majandusharus levinud praktikale kasutab Elering kapitali struktuuri jälgimiseks omakapita- li ja varade suhet, mis saadakse jagades omakapitali kogusumma varade kogusummaga bilansipäeva seisuga. Eleringi eesmärgiks on säilitada omakapitali ja varade suhe vahemikus 20 - 45%. Omakapitali osakaal koguvaradest on toodud järgnevas tabelis: tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Omakapital 382 088 386 968 Varad kokku 1 182 854 1 075 736 Omakapitali ja varade suhe 32,3% 36% Finantsinstrumentide õiglane väärtus Õiglane väärtus on summa, mille eest võib finantsinstrumenti vahetada huvitatud osapoolte vahelises jooksvas tehingus, mis ei ole sundmüük või likvideerimine ning mida väljendab kõige paremini aktiivne noteeritud turuhind. Alljärgnevalt on toodud õiglases väärtuses kajastatavate finantsinstrumentide analüüs väärtuse hindamise meetodi järgi. Erinevaid tasemeid defineeritakse sõltuvalt hindamisel kasutatavatest si- senditest järgmiselt: Tase 1: identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel. Tase 2: muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustuse puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad. Tase 3: vara või kohustuse puhul mittejälgitavad sisendid. Finantsinstrumentide hinnangulised õiglased väärtused on määratud kindlaks Eleringi poolt, kasuta- des kättesaadavat turuinformatsiooni selle olemasolu korral ja asjakohaseid hindamismetodoloogiaid. Lisaks kasutatakse hinnanguid turuandmete tõlgendamiseks, et määrata kindlaks õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad. Ostjate vastu nõuete ja muude finants- nõuete bilansilised maksumused on ligilähedased nende õiglastele väärtustele (tase 3). Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud kohustused. Tarnijatele võlgnevuste ja muude võlgade bilansilised maksumused on ligilähedased nende õiglastele väärtustele (tase 3). 98 Võlakirjade hinnanguline õiglane väärtus määratakse kindlaks, kasutades börsil noteeritud võlakirjade turuhinda (tase 1). Muutuva intressimääraga pikaajaliste laenukohustuste (tase 3) õiglane väärtus määratakse kindlaks, kasutades hindamistehnikaid, mis põhinevad eeldatavatel rahavoogudel, mis on diskonteeritud sarnase krediidiriski (0,45%) ja järelejäänud lunastustähtajaga instrumentide turuint- ressimääradega. Finantskohustuste õiglase väärtuse analüüs seisuga 31.12.2021 on alljärgnev: tuhandetes eurodes Õiglane väärtus Jääkväärtus Võlakirjad 227 106 224 749 Pangalaenud 95 693 97 836 Finantskohustuste õiglase väärtuse analüüs seisuga 31.12.2020 on alljärgnev: tuhandetes eurodes Õiglane väärtus Jääkväärtus Võlakirjad 228 922 224 562 Pangalaenud 105 683 108 379 99 Lisa 6. Segmendiaruandlus Eleringi juhatus on kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja. Elering on määranud põhi- tooted ja teenused, mis toodavad tulusid ja kasumit, ning on üles ehitanud metoodika, mille alusel jaotatakse tulud ja kulud ning varad toodetele. Juhatus kasutab juhtimisotsuste tegemiseks ning Eleringi majandustulemuste hindamiseks tootepõ- hist segmendiarvestust. Eleringis on eristatud kolm toodet ja teenust, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja mitmed väiksemad tooted ja teenused, mis on esitatud koos kui „Muud tulud ja kulud”: 1. reguleeritud elektrivõrguteenus, mis seisneb regulaatori (Konkurentsiamet) poolt eelnevalt kooskõlastatud tariifidega elektri võrguteenuse osutamises ja põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamise mehhanismi (ITC) kaudu saadud hüvitistes; 2. reguleeritud gaasivõrguteenus, mis seisneb regulaatori (Konkurentsiamet) poolt eelnevalt kooskõlastatud tariifidega gaasi võrguteenuse osutamises ja põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamise mehhanismi (ITC) kaudu saadud hüvitistes; 3. bilansiteenus (kuigi arvestust peetakse eraldi elektri- ja gaasibilansi teenuste vahel, on need kaks koondatud ühte avalikustatavasse segmenti, kuna neil on ühised äriprotsessid ning sarna- sed omadused, kliendid ja sarnane regulatiivne keskkond); 4. muud tulud ja kulud. Muud segmendid sisaldavad mitmeid väiksemaid tooteid ja teenuseid (nt liitumistasud, välisabi, ülekoormusetulu, renditulu jm), mille osakaal üksikult nii Eleringi müügitulust kui ka EBITDA-st on ebaoluline ja mida ei võeta Konkurentsiameti poolt võrguteenuse tariifide ja bilansiteenuse hinna- metoodika kujundamisse arvesse. Ükski nendest toodetest ja teenustest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldi informatsiooni avalikustamine. Juhatusele esitatakse segmendiaruanded samade raamatupidamispõhimõtete alusel ning vormis, mida on kasutatud käesolevas raamatupidamise aastaaruandes. Kõik tulud-kulud, mida on võimalik otse allokeerida konkreetsele segmendile, on kajastatud vastava seg- mendi all. Kulud, mis ei ole otseselt seostatavad ühe segmendiga, jaotatakse proportsionaalselt. Käituritena kasutatakse kas segmendi müügitulude proportsiooni või otseselt segmendiga seotud tööaja jaotust seg- mentide lõikes. Neto finantstulud/kulud jaotatakse kõigile segmentidele vastavalt eelmise perioodi lõpu bilansi pika- ja lühiajaliste intressikandvate võlakohustuste proportsioonile. Tulumaksukulu on kajastatud ainult reguleeritud elektrivõrguteenuste segmendis, kuna dividendid makstakse välja elektri tegevusalast. Kõik olulised bilansikontod, mida on võimalik otse jaotada segmentide vahel, on kajastatud vasta- va segmendi all. Otsemeetodiga mitte jaotuvad bilansikirjed jaotatakse segmentidele bilansikirjete 100 kaupa, kasutades erinevaid käitureid: kas segmendi põhivarade proportsiooni või otseselt segmendiga seotud töötajate tööaja jaotust. Juhatus hindab segmentide majandustegevust peamiselt müügitulu, EBITDA (puhaskasum, millele on liidetud tulumaks, netofinantskulu ja põhivara kulum) ning puhaskasumi alusel. EBITDA ei ole IFRS-i kohaselt määratletud tulemuslikkuse näitaja. Eleringi EBITDA määratlus ei pruugi olla võrreldav sarna- selt pealkirjastatud tulemuslikkuse näitajate ja teiste majandusüksuste avalikustatavate andmetega. Elering on registreeritud Eesti Vabariigis ja selle põhivara asub samuti Eestis. Eleringil oli aruandepe- rioodil üks klient, kellega tehingutelt teenitav tulu on rohkem kui 10% Eleringi tulust. Suurima kliendi tulu on seotud elektri ülekande segmendiga ja moodustab aruandeperioodil 77 115 tuhat eurot (2020: 73 678 tuhat eurot). Müügitulu klientide asukoha põhiselt on ära toodud allpool. Segmendiaruanne, 1.01.2021–31.12.2021 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Kokku elektri gaasi võrguteenus võrguteenus Müügitulu kolmandatelt 89 683 20 949 82 214 8 611 201 457 osapooltelt Tehingud segmentide vahel -28 53 -25 0 0 Müügitulu kokku 89 655 21 002 82 189 8 611 201 457 Muud äritulud 0 0 0 6 672 6 672 Tulud kokku 89 655 21 002 82 190 15 283 208 129 Kaubad, toore, materjal ja -48 841 -3 316 -81 033 -2 020 -135 210 teenused Mitmesugused tegevuskulud -10 137 -5 181 -1 360 -1 688 -18 366 ja tööjõukulud EBITDA 30 677 12 505 -204 11 575 54 553 Kulum ja amortisatsioon -30 984 -6 311 -193 -8 043 -45 531 (lisa 10,11) Neto finantstulud (-kulud) -1 694 -218 -17 -357 -2 286 (lisa 21) Tulumaks (lisa 15) -1 628 0 0 0 -1 628 101 Aruandeaasta kasum -3 629 5 976 -414 3 175 5 108 Vara kokku 599 663 119 849 29 143 434 199 1 182 854 Kohustused kokku 315 573 48 640 28 448 408 105 800 766 Lisandumised materiaalsesse põhivarasse 13 889 13 644 51 47 519 75 103 (lisa 10) Lisandumised immateriaal- 1 848 369 540 935 3 692 sesse põhivarasse (lisa 11) Segmendiaruanne, 1.01.2020-31.12.2020 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Kokku elektri gaasi võrguteenus võrguteenus Müügitulu kolmandatelt 84 305 18 886 27 838 6 039 137 068 osapooltelt Tehingud segmentide vahel -24 75 -51 0 0 Müügitulu kokku 84 281 18 961 27 787 6 039 137 068 Muud äritulud 0 0 0 5 327 5 327 Tulud kokku 84 281 18 961 27 787 11 366 142 395 Kaubad, toore, materjal ja -22 616 -3 407 -26 697 -535 -53 255 teenused Mitmesugused tegevuskulud -9 651 -4 124 -1 046 -1 594 -16 415 ja tööjõukulud EBITDA 52 014 11 430 44 9 237 72 725 Kulum ja amortisatsioon -30 038 -4 846 -117 -5 122 -40 123 (lisa 10,11) Neto finantstulud (-kulud) -1 726 -136 -10 -464 -2 336 (lisa 21) Tulumaks (lisa 15) -4 964 0 0 0 -4 964 102 Aruandeaasta kasum 15 286 6 448 -83 3 651 25 302 Vara kokku 612 043 114 691 5 580 343 422 1 075 736 Kohustused kokku 314 322 49 458 4 471 320 517 688 768 Lisandumised materiaalsesse põhivarasse 30 168 8 721 235 40 828 79 952 (lisa 10) Lisandumised immateriaal- 3 107 1 011 433 484 5 035 sesse põhivarasse (lisa 11) Müügitulu klientide asukoha järgi, 1.01.2021-31.12.2021 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Kokku elektri võrgu- gaasi teenus võrguteenus Eesti 83 955 19 496 44 273 5 167 152 892 Norra 795 0 0 0 795 Läti 0 198 5 646 -20 5 824 Soome 0 1 254 1 913 3 299 6 466 Leedu 264 0 30 382 43 30 689 Muud 4 669 0 0 122 4 791 Müügitulu kokku 89 684 20 948 82 214 8 611 201 457 Müügitulu klientide asukoha järgi, 1.01.2020-31.12.2020 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Kokku elektri võrgu- gaasi teenus võrguteenus Eesti 80 506 18 271 12 553 4 320 115 650 Norra 1 233 0 0 0 1 233 Läti 0 411 3 804 9 4 224 Soome 11 204 1 969 1 495 3 679 Leedu 0 0 9 512 146 9 658 Muud 2 555 0 0 69 2 624 Müügitulu kokku 84 305 18 886 27 838 6 039 137 068 103 Lisa 7. Hoiused ja deposiidid pankades tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Raha ja raha ekvivalendid 62 668 50 619 Lühiajalised deposiidid* 42 000 0 * Seisuga 31.12.2021 seitse lepingut summas 35 000 tuhat eurot oli sõlmitud Coop Pank AS-iga. Le- pingute tähtaeg on aprill-detsember 2022 ja intressimäärad 0,15%-0,35%. Üks leping summas 7 000 tuhat eurot oli sõlmitud LHV Pank AS-iga. Lepingu tähtaeg on 13.12.2022 ja intressimäär 0,02%. Kõik lepingud on eurodes. Hoiused ja deposiidid pankades: tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Hoiused ja deposiidid pankades: mis omavad Moody ‘se krediitreitingut Aa2* 25 193 2 107 mis omavad Moody ‘se krediitreitingut Aa3* 24 671 48 447 mis omavad Moody ‘se krediitreitingut A3 0 65 mis omavad Moody ‘se krediitreitingut Baa1 54 804 0 Kokku hoiused ja deposiidid pankades 104 668 50 619 *Kaks krediidireitinguta panka, milles Elering raha hoidis, on Moody’se krediidireitinguga Aa2 ja Aa3 rahvusvaheliste pankade Eestis registreeritud tütarfirmad. 104 Lisa 8. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 55 551 30 963 ‚ sh nõuded FTR tehingute eest 1 904 1 284 ‚ sh ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reserv -11 -8 Muud nõuded 3 571 7 157 ‚ sh saamata kompensatsioon* 0 5 700 ‚ sh potentsiaalsed nõuded ITC maksjate vastu 3 470 1 358 ‚ sh tagatistasud 0 99 ‚ sh intressinõuded 1 0 Finantsvarad kokku finantsseisundi aruande saldol 59 122 38 120 „nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ Maksunõuded 33 88 Ettemaksud 528 378 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 59 683 38 586 * Vastavalt Eesti ja Soome regulaatorite vahel sõlmitud kokkuleppele „Cross-Border Cost Allocation Agreement between the Estonian Competition Authority and Energy Authority of Finland“ hüvitab Baltic Connector Oy Eleringile 5,7 miljonit eurot, mis ületab gaasitaristu rajamiseks Euroopa abirahastusest finantseeritavat osa. Antud hüvitis on kajastatud nõuete hulgas seisuga 31.12.2020. Hüvitis laekus 2021. aastal. 105 Ostjate vastu esitatud nõuete krediidikvaliteedi analüüs: tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Ostjatelt laekumata arved, mille tähtaeg ei ole veel saabunud ‚ Jaotusvõrguettevõtjad 26 445 23 765 ‚ Muud kliendid 29 098 6 603 Ostjatelt laekumata arved kokku, mille tähtaeg ei ole veel saabunud 55 543 30 368 Ostjatelt laekumata arved, mille laekumistähtaeg on möödas, kuid mis ei ole ebatõenäoliselt laekuvad ‚ laekumistähtajast on möödas 1 kuni 90 päeva 8 595 Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas, 8 595 kuid mis ei ole ebatõenäoliselt laekuvad Ostjatelt laekumata arved, mille laekumistähtaeg on möödas ning mis on ebatõenäoliselt laekuvad ‚ laekumistähtajast on möödas 1 kuni 90 päeva 0 5 ‚ laekumistähtajast on möödas enam kui 90 päeva 11 3 Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas 11 8 ning mis on ebatõenäoliselt laekuvad Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas 19 603 Ebatõenäoliselt laekuvate arvete reserv -11 -8 Nõuded ostjate vastu kokku 55 551 30 963 Eleringi arvestuspõhimõtete kohaselt hinnatakse reeglina nõuded, mille maksetähtajast on möö- dunud üle 90 päeva, alla täies ulatuses. Üle 90 päeva maksetähtaega ületavate nõuete allahindluse kogusummat korrigeeritakse tuginedes varasemale kogemusele selle kohta, kui palju ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest hilisemal perioodil laekub ning kui palju nõuetest, mille maksetähtajast polnud aruandeperioodi lõpu seisuga möödunud üle 90 päeva, jääb hilisemal perioodil laekumata. Sa- muti võetakse nõuete hindamisel arvesse muid individuaalseid ja erakorralisi mõjusid nagu globaalne majandusolukorra halvenemine. Aruandeaastal on tehtud nõuete allahindlusi summas 3 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2020 oli tehtud nõuete allahindlusi summas 8 tuhat eurot. Andmed seotud osapooltele esitatud nõuete kohta on avalikustatud lisas 23. 106 Lisa 9. Varud tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Diislikütus 2 372 2 447 Mahuvarugaas 661 344 Muu materjal ladudes 625 744 Varud kokku 3 658 3 535 Elering hoiab avariireservelektrijaamade jaoks reservkütuse varu, gaasi võrguteenuste osutamise jaoks mahuvarugaasi varu, gaasi bilansiteenuse jaoks bilansigaasi varu ja muid gaasiseadmete ja gaasitorus- tiku remondiks kasutatavaid materjale. 107 Lisa 10. Materiaalne põhivara tuhandetes eurodes Maa Maa Ehitised Rajatised Masinad Muu Lõpeta- Kokku kasutus- ja mata õigused seadmed ehitus Materiaalne põhivara 1.01.2020 Soetusmaksumus 1.01.2020 6 126 6 580 51 888 604 622 538 425 489 106 354 1 314 483 Akumuleeritud kulum 0 -244 -11 158 -190 416 -191 322 -276 0 -393 416 Jääkmaksumus 1.01.2020 6 126 6 336 40 730 414 206 347 103 213 106 354 921 067 Ettemaksed 4 0 0 824 4 397 0 0 5 225 Materiaalne põhivara kokku 6 130 6 336 40 730 415 030 351 500 213 106 354 926 293 01.01.2020 Liikumised 1.01.2020-31.12.2020 Lisandumised 80 499 0 0 0 0 80 380 80 960 Ümberliigitatud lõpetamata 0 0 705 20 341 22 836 16 -43 898 0 ehitusest Kapitaliseeritud 0 0 0 0 0 0 264 264 laenukulutused (lisa 21) Müük ja mahakandmine -26 0 0 0 -137 0 0 -164 jääkväärtuses Ettemaksed 5 0 0 -824 -453 0 0 -1 272 Arvestatud kulum 0 -71 -1 439 -15 995 -20 420 -106 0 -38 032 Liikumised kokku 55 428 -734 3 522 1 826 -90 36 746 41 757 1.01.2020-31.12.2020 Soetusmaksumus 31.12.2020 6 180 7 078 52 541 611 275 557 405 505 143 100 1 378 082 Akumuleeritud kulum 0 -314 -12 545 -192 722 -208 023 -382 0 -413 986 Jääkmaksumus 31.12.2020 6 180 6 764 39 996 418 553 349 382 122 143 100 964 098 Ettemaksed 9 0 0 0 3 944 0 0 3 953 Materiaalne põhivara kokku 6 189 6 764 39 996 418 552 353 326 122 143 100 968 051 31.12.2020 108 Liikumised 1.01.2021-31.12.2021 Lisandumised 29 183 0 0 0 0 78 389 78 601 Ümberliigitatud lõpetamata 0 0 16 828 90 119 68 332 11 -175 290 0 ehitusest Kapitaliseeritud 0 0 0 0 0 0 145 145 laenukulutused (lisa 21) Müük ja mahakandmine -4 0 -5 0 -508 0 0 -517 jääkväärtuses Ettemaksed 0 0 0 0 -3 643 0 0 -3 643 Arvestatud kulum 0 -73 -1 799 -18 679 -21 759 -93 0 -42 403 Liikumised kokku 25 110 15 024 71 440 42 422 -82 -96 756 32 182 1.01.2021–31.12.2021 Materiaalne põhivara 31.12.2021 Soetusmaksumus 6 205 7 261 69 280 699 862 620 664 516 46 343 1 450 131 31.12.2021 Akumuleeritud kulum 0 -387 -14 260 -209 870 -225 217 -475 0 -450 209 Jääkmaksumus 31.12.2021 6 205 6 874 55 020 489 992 395 447 41 46 343 999 922 Ettemaksed 9 0 0 0 301 0 0 310 Materiaalne põhivara kokku 6 214 6 874 55 020 489 992 395 748 41 46 344 1 000 232 31.12.2021 Lõpetamata ehitus sisaldab peamiselt alajaamade, elektrienergia ülekandeliinide ja gaasitorustiku ehitusi. Lõpetamisel kantakse nende varade maksumus masinate ja seadmete, ehitiste ja rajatiste soetusmaksumuse hulka. Lõpetamata ehituse lisandumised sisaldavad kapitaliseeritud laenukulutusi aruandeaastal summas 145 tuhat eurot (2020: 264 tuhat eurot). Kapitaliseerimismäär oli 0,75% (2020: 0,76%). Informatsioon materiaalse vara kasutusrendi kohta on toodud lisas 22. 109 Lisa 11. Immateriaalne põhivara tuhandetes eurodes Omandatud tarkvara, litsentsid Kokku Immateriaalne põhivara 1.01.2020 Soetusmaksumus 1.01.2020 11 822 11 822 Akumuleeritud amortisatsioon -5 862 -5 862 Jääkmaksumus 1.01.2020 5 960 5 960 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 5 145 5 145 Immateriaalne põhivara kokku 1.01.2020 11 105 11 105 Liikumised 1.01.2020-31.12.2020 Lisandumised 5 035 5 035 Amortisatsioonikulu -2 092 -2 092 Liikumised kokku 1.01.2020-31.12.2020 2 943 2 943 Immateriaalne põhivara 31.12.2020 Soetusmaksumus 31.12.2020 19 670 19 670 Akumuleeritud amortisatsioon -7 671 -7 671 Jääkmaksumus 31.12.2020 11 999 11 999 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 2 049 2 049 Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2020 14 048 14 048 Liikumised 1.01.2021-31.12.2021 Lisandumised 3 693 3 693 Amortisatsioonikulu -3 128 -3 128 Liikumised kokku 1.01.2021-31.12.2021 565 565 Immateriaalne põhivara 31.12.2021 Soetusmaksumus 31.12.2021 22 070 22 070 Akumuleeritud amortisatsioon -10 553 -10 553 Jääkmaksumus 31.12.2021 11 517 11 517 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 3 096 3 096 Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2021 14 613 14 613 110 Lisa 12. Võlakohustused tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Lühiajalised võlakohustused Pikaajalise pangalaenu lühiajaline osa 10 558 10 558 Intressivõlad 1 387 1 346 Rendikohustused 65 7 Lühiajalised võlakohustused kokku 12 010 11 911 Pikaajalised võlakohustused Emiteeritud võlakirjad 224 749 224 562 Pikaajaline pangalaen 87 278 97 821 Rendikohustused 68 6 Pikaajalised võlakohustused kokku 312 095 322 389 Ettevõtte laenukohustuste alusvaluutad on järgmised: Võlakohustused eurodes 324 105 334 300 Võlakohustused kokku (Lisa 5) 324 105 334 300 Võlakohustuste liikumine tuhandetes eurodes Lühiajalised võlakohustused Pikaajalised võlakohustused Kokku Panga- Intressi- Rendi- Emiteeritud Panga- Rendi- laenud võlad kohustused võlakirjad laenud kohustused Saldo seisuga 10 558 1 315 19 224 376 108 362 13 344 643 01.01.2020 Võlakohustuste -10 558 0 -19 0 0 0 -10 577 tagasimakse Ümberklassifitsee- 10 558 0 7 0 -10 558 -7 0 rimine Mitterahalised 0 0 0 186 17 0 203 liikumised Arvestatud 0 2 193 0 0 0 0 2 193 intressid Makstud intressid 0 -2 162 0 0 0 0 -2 162 111 Saldo seisuga 10 558 1 346 7 224 562 97 821 6 334 300 31.12.2020 Võlakohustuse 0 0 0 0 0 174 174 lisandumine Võlakohustuste -10 558 0 -54 0 0 0 -10 612 tagasimakse Ümberklassifitsee- 10 558 0 112 0 -10 558 -112 0 rimine Mitterahalised 0 0 0 187 15 0 202 liikumised Arvestatud 0 2 057 0 0 0 0 2 057 intressid Makstud intressid 0 -2 016 0 0 0 0 -2 016 Saldo seisuga 10 558 1 387 65 224 749 87 278 68 324 105 31.12.2021 Laenukapitali keskmine efektiivne intress oli 2021. aastal 0,69% (2020: 0,70%). Elering on finantseerimiseks kasutanud järgmiseid vahendeid: 1. Pangalaenud Euroopa Investeerimispangalt Eleringil on kaks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 78 175 tuhat eurot (2020: 85 422 tuhat eurot). Tagastamise tähtajad on 2030 ja 2033, intress koosneb 6 kuu Euriborist, millele lisandub marginaal. Aruandeaastal tagastati laene Euroopa Investeerimispangale 7 209 tuhande euro ulatuses (2020. aastal 7 209 tuhat eurot). 2. Pangalaenud Põhjamaade Investeerimispangalt Eleringil on kaks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 19 661 tuhat eurot (2020: 23 034 tuhat eurot) tagasimaksmise tähtaegadega aastatel 2025 ja 2032. Intress koosneb 6 kuu Euriborist, millele lisandub marginaal. Aruandeaastal tagastati laene Põhjamaade Investeerimispangale summas 3 349 tuhat eurot (2020. aastal 3 349 tuhat eurot). 3. Eurovõlakirjad Elering emiteeris aastal 2011 Eurovõlakirju nominaalväärtuses 225 miljonit eurot tähtajaga 2018 ning noteeris need Londoni börsil. Võlakirjade kupong oli fikseeritud 4,625% ning intressimak- sed toimusid üks kord aastas. Nimetatud võlakirjad lunastati 12.07.2018. 112  03.05.2018 emiteeris Elering Eurovõlakirjad nominaalväärtuses 225 miljonit eurot, millega re- finantseeriti eelmised Eurovõlakirjad. Uued võlakirjad emiteeriti kupongimääraga 0,875% ning lunastamistähtajaga 03.05.2023. Võlakirja intressimaksed toimuvad kord aastas. 4. Arvelduskrediidilepingud Eleringil on sõlmitud refinanantseerimisriski maandamiseks neli arvelduskrediidi lepingut kogusummas 70 miljonit eurot, intressimääraga 1 kuu EURIBOR millele lisandub marginaal 0,36-0,55%. Laene ei ole 31.12.2021 seisuga välja võetud. Arvelduskrediidilepingud on sõlmitud kuni aastani 2023. jaanuar-veebruar. Eleringi poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtestatud piirmäärad Eleringi finantsnäitajatele (omakapitali suhe kogu varadesse ja netovõlg/EBITDA). Piirmäärasid ei ole ületatud. 113 Lisa 13. Võlad tarnijatele ja muud võlad tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Võlad tarnijatele 37 529 11 967 Võlad ostetud materiaalse ja immateriaalse põhivara eest 7 246 4 267 Saadud ettemaks biogaasi tootjatele 4 122 4 193 Kogutud ettemaksed elektrienergiatootjatele 113 807 Muud võlad 652 489 Finantskohustused kokku finantsseisundi aruande saldol 49 662 21 723 „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ Maksuvõlad: Käibemaks 2 684 2 286 Ettevõtte ja erisoodustuste tulumaks 1 634 5 Sotsiaalkindlustusmaks 490 448 Üksikisiku tulumaks 288 254 Aktsiisimaks 94 113 Töötuskindlustusmaks 32 29 Kohustusliku kogumispensioni sissemaksed 23 22 Maksuvõlad kokku 5 245 3 157 Viitvõlad - töötajate hüvitised: Palk 560 512 Preemia 803 834 Puhkusetasu 305 292 Sotsiaalkindlustuse ja töötuskindlustuse maks 374 381 Viitvõlad - töötajate hüvitised kokku 2 042 2 019 Muud võlad 186 203 Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 57 135 27 102 Andmed seotud osapooltele võlgade kohta on avalikustatud lisas 23. 114 Lisa 14. Lepingulised kohustused ja tulevaste perioodide tulud Liitumis- ja muudest teenustasudest tulenev lepinguline kohustus tuhandetes eurodes 2021 2020 Lepingulised kohustused liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi algul 34 855 35 020 Saadud liitumis- ja muud teenustasud 3 284 1 784 Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 16) -1 985 -1 949 Lepingulised kohustused liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi lõpul 36 154 34 855 Sihtfinantseerimine tuhandetes eurodes 2021 2020 Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi algul 180 109 123 573 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 31 827 59 514 Sihtfinantseerimise amortiseerimine (lisa 17) -5 122 -2 978 Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi lõpul 206 815 180 109 Ülekoormustulu tuhandetes eurodes 2021 2020 Ülekoormustulu perioodi algul 112 402 87 498 Saadud perioodi jooksul 65 231 25 320 Arvestatud tuludesse (lisa 17) -1 075 -416 Ülekoormustulu perioodi lõpul 176 558 112 402 Tulevaste perioodide tulud kokku 383 372 292 511 Lepingulised kohustused liitumis- ja muudelt teenustasudelt ja tulevaste 419 526 327 366 perioodide tulud kokku 115 Lisa 15. Omakapital Eleringi aktsiakapital koosneb 229 890 aktsiast nimiväärtusega 1 000 eurot (31.12.2020: 229 890 aktsiat nimiväärtusega 1 000 eurot). Aktsiate eest on täielikult makstud. Aruandval aastal ei ole ainuosanik teinud otsust aktsiakapitali suurendamise kohta. 2021. aastal maksti dividende summas 10 miljonit eurot, dividendid aktsia kohta olid 43,50 eurot (aastal 2020 25,6 miljonit eurot, dividendid aktsia kohta olid 111,36 eurot). Dividendide maksmisega kaasnes tulumaksukulu summas 1,6 miljonit eurot (2020. aastal 5,0 miljonit eurot). Seisuga 31.12.2021 moodustas Eleringi kohustuslik reservkapital 17 595 tuhat eurot (31.12.2020: 16 330 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2021 on Eleringil kohustus kanda täiendavalt kohustuslikku reservkapitali 255 tuhat eurot (31.12.2020: 1 265 tuhat eurot). 2021. aastal kandis Elering täiendavalt kohustuslikku reservkapitali 1 265 tuhat eurot (2020. aastal 1 644 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2021 oli Eleringi jaotamiseks kõlbulik jaotamata kasum 134 348 tuhat eurot (31.12.2020: 140 530 tuhat eurot). Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada mak- sumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 mak- sumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse võetav aasta (2018. aasta maksumäär: 20/80). Seisuga 31.12.2021 on võimalik jaotada 102 586 tuhat eurot netodividendidena (31.12.2020: 107 578 tuhat eurot) ja vastav tulumaks oleks 31 761 tuhat eurot (31.12.2020: 32 952 tuhat eurot), võttes arvesse kohustust kanda osa jaotamata ka- sumist kohustuslikku reservkapitali. Soodsama määraga arvutatav tulumaksu summa on 3 527 tuhat eurot. 116 Lisa 16. Müügitulu Müügitulu analüüs tegevusvaldkondade lõikes tuhandetes eurodes 2021 2020 Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük Bilansienergia 65 165 22 397 Bilansigaas 2 756 3 329 Reguleerimisteenused 14 268 2 061 Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük kokku 82 189 27 787 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük Elektrivõrgu teenuste müük 83 927 80 483 Gaasivõrgu teenuste müük 18 418 16 232 Muud elektrivõrguteenused 5 728 3 799 Muud gaasivõrguteenused 2 584 2 728 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük kokku 110 657 103 242 Muude kaupade ja teenuste müük Müügitulu liitumistasudest (lisa 14) 1 985 1 949 Ülekandeseadmete rent (lisa 22) 920 917 Muude teenuste müük 5 417 2 956 Muude kaupade müük 288 217 Muude kaupade ja teenuste müük kokku 8 611 6 039 Müügitulu kokku 201 457 137 068 117 Lisa 17. Muud äritulud tuhandetes eurodes 2021 2020 Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine (lisa 14) 5 122 2 978 Ülekoormustulu amortisatsioon (lisa 14) 1 075 416 Kasum materiaalse põhivara müügist 289 104 Saadud viivised, trahvid ja hüvitised 113 788 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 72 168 Dividendid pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 0 873 Muud äritulud 1 0 Kokku 6 672 5 327 118 Lisa 18. Kaubad, toore, materjal ja teenused tuhandetes eurodes 2021 2020 Ostetud elektrienergia ja gaas bilansiteenuse osutamiseks Ostetud bilansienergia 60 473 20 188 Ostetud bilansigaas 13 876 3 103 Ostetud võimsuse reguleerimise teenus 6 289 3 293 Avariielektrijaama kulud elektribilansi tagamiseks 351 39 Bilansiteenuse osutamiseks ostetud elektrienergia kokku 80 989 26 623 Süsteemiteenused Reaktiivenergia 410 438 Avariielektrijaama püsikulud 131 39 Süsteemiteenuste kulud kokku 541 477 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod Elektrivõrgu kaod 38 145 12 193 Gaasivõrgu kaod 379 158 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod kokku 38 524 12 351 Hooldus- ja remonditööd Põhitegevuse rajatistele ja seadmetele 9 261 9 485 Tootmishoonetele ja -territooriumitele 1 253 1 086 Demontaažitööd ja jäätmete käitlemine 771 1 122 Muud hooldus- ja remonditööde kulud 514 538 Hooldus- ja remonditööd kokku 11 799 12 231 Muud kulud Muud kulud 2 804 1 195 Operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud 553 378 Muud kulud kokku 3 357 1 573 Kaubad, toore, materjal ja teenused kokku 135 210 53 255 119 Lisa 19. Mitmesugused tegevuskulud tuhandetes eurodes 2021 2020 Uurimistööde ja konsultatsioonide kulud 1 768 1 199 Infotehnoloogia kulud 1 592 1 169 Telekommunikatsioonikulud 951 1 026 Koolitus- ja muud tegevuskulud 874 599 Valve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud 858 616 Teadus- ja arendustegevuse kulud (R&D) 529 270 Bürookulud 442 388 Muud ärikulud 68 92 Transpordi- ja töövahendite kulud 62 86 Mitmesugused tegevuskulud kokku 7 144 5 445 Eleringi koondkasumiaruandes on kajastatud lühiajaliste rendilepingute ja väikese väärtusega rentidega seotud kulu summas 296 tuhat eurot (2020. aastal summas 248 tuhat eurot). 120 Lisa 20. Tööjõukulud tuhandetes eurodes 2021 2020 Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 8 087 7 841 Töölepingu lõpetamise hüvitised 11 44 Muud tasud 275 305 Töövõtjatele arvestatud kokku 8 373 8 190 Sotsiaalmaks 2 789 2 714 Töötuskindlustusmaks 60 66 Tööjõukulud kokku 11 222 10 970 sh hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 481 439 Sotsiaalmaks 179 162 Erisoodustused 49 41 Erisoodustuste tulumaks 12 10 Hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele kokku 721 653 Töötajate keskmine arv 253 234 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötavad isikud 248 230 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad isikud 5 4 Juhtimis- või kontrollorgani liikmed 8 8 Töötajate keskmine töötasu koos lisatasudega kuus 3 093 3 080 Kolmele juhatuse liikmetele makstakse teenistuslepingu ennetähtaegse lõpetamise eest hüvitist, mis võrdub kolme kuu teenistustasuga. 121 Lisa 21. Finantstulud ja -kulud tuhandetes eurodes 2021 2020 Finantstulud Intressitulu 6 2 Kasum valuutakursi muutustest 10 0 Kokku finantstulud 16 2 Finantskulud Intressikulu -2 439 -2 552 Kahjum valuutakursi muutustest -6 -2 Muud finantskulud -2 -48 Kokku finantskulud -2 447 -2 603 Miinus: Kapitaliseeritud finantskulud (lisa 10) 145 264 Koondkasumiaruandes kajastatud finantskulud kokku -2 302 -2 338 Neto finantstulud (-kulud) -2 286 -2 336 122 Lisa 22. Kasutusrent Elering kui rendileandja Kasutusrendi tulud tuhandetes eurodes 2021 2020 Ehitised 81 82 Rajatised 920 917 Muu vara rent 2 2 Kasutusrendi tulu kokku 1 003 1 001 Rajatised. Eleringil on kasutusrendileping, mille kohaselt renditakse välja liinimastidele kinnitatud kiu- doptilise kaabli vabu kiude. See kaabel toimib ka liinide piksekaitsetrossina ja Elering kasutab kiude oma tehniliseks sideks. Vabad kiud on antud rendile Tele2 Eesti AS-le. Rendileping sisaldab piirangut, mille ko- haselt ei tohi Elering anda oma ülekandeseadmeid kasutuseks teistele telekommunikatsioonivaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Leping kehtib kuni 31.03.2025. Iga-aastane rendimaksete suurus sõltub aasta jooksul väljarenditud kiudude hulgast. Andmed varade (rajatiste) kohta, mis on antud rendile kasutusrendi tingimustel tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Soetusmaksumus 5 674 5 567 Akumuleeritud kulum perioodi lõpus -5 118 -4 970 Jääkmaksumus 556 597 Arvestatud kulum tuhandetes eurodes 2021 2020 Arvestatud kulum 265 141 Hinnanguline järgmiste perioodide renditulu kasutusrendi lepingutest tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 sh kuni 1 aasta 940 916 1-5 aastat 2 115 2 977 üle 5 aasta 0 0 Järgmiste perioodide rendimaksed kokku 3 055 3 893 123 Lisa 23. Saldod ja tehingud seotud osapooltega Üldjuhul loetakse seotud osapoolteks osapooli, kui nad on ühise kontrolli all või kui ühel osapoolel on võime kontrollida teist osapoolt või tal on oluline mõju või ühine kontroll teise osapoole üle finantsiliste ja tegevusalaste otsuste tegemisel. Iga võimaliku seotud osapoole suhet käsitledes pööratakse tähelepanu suhte sisule, mitte üksnes juriidilisele vormile. Majandusaasta aruande koostamisel olid seotud osapoolteks: (i) Riik ja riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted; (ii) Eleringi juhatus ja nõukogu; (iii) Eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Tasumata saldod seotud osapooltega olid järgmised: tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Nõuded ostjate vastu Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 31 136 21 441 Nõuded ostjate vastu kokku 31 136 21 441 sh võrguettevõtjad 21 824 19 692 Võlad tarnijatele ja muud võlad Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 6 635 2 104 Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 6 635 2 104 124 Tulud ja kulud seotud osapooltega tehingutest: tuhandetes eurodes Seotud osapool 2021 2020 Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad Tulu kaupade müügist 17 250 5 430 ettevõtted Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad Tulu teenuste müügist 82 810 82 311 ettevõtted Tulu kaupade ja teenuste müügist 100 060 87 741 kokku Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad Kaupade ost 12 450 5 224 ettevõtted Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad Teenuste ost 6 319 2 150 ettevõtted Kaupade ja teenuste ost kokku 18 769 7 374 Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad 880 345 Investeeringud põhivarasse ettevõtted • Tulu kaupade müügist on saadud bilansienergia ja bilansigaasi müügist. • Tulu teenuste müügist on saadud peamiselt elektri- ja gaasivõrguteenuste müügist. • Kulu kaupade ostust tuleneb bilansienergia ja gaasi ostust. • Teenuste ost sisaldab peamiselt reguleerimisteenuseid, operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimise teenuseid ning hooldus ja -remonditeenuseid. Tehinguid äriühingutega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed või nende lähedased omavad olulist mõju- võimu, aruandval aastal ei olnud. Tegevjuhtkonnale ja juhatuse liikmetele arvestatud kompensatsioonid on avalikustatud lisas 20. Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2021. aastal nii nagu ka 2020. aastal moodustatud allahindluseid. Potentsiaalne palgakulu kohustis oleks 94,5 tuhat eurot ilma sotsiaalmaksuta, kui nõukogu peaks välja vahetama kõik juhatuse liikmed. 125 Lisa 24. Tingimuslikud kohustused ja siduvad tulevikukohustused Siduvad tulevikukohustused investeeringuteks. Võrguettevõtjal on kohustus arendada võrku viisil, mis tagab oma teeninduspiirkonnas võimaluse järjepidevalt osutada ettenähtud tingimuste kohast võrgutee- nust. Seisuga 31.12.2021 oli Eleringil materiaalse põhivara suhtes lepingujärgsed siduvad tulevikukohustu- sed kapitalikulutusteks summas 151 275 tuhat eurot (31.12.2020: 93 459 tuhat eurot). Maksualased kohustused. Maksuhalduril on õigus kontrollida Eleringi maksuarvestust kuni 5 aasta jook- sul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intress ja trahvid. Eleringi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Eleringile olulise täiendava maksusumma. 126 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Elering AS-i aktsionärile Aruanne Elering AS-iraamatupidamise aktsionärile aastaaruande auditi kohta Aruanne raamatupidamise aastaaruande auditi kohta Meie arvamus Meie arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust Meie arvates kajastab ja rahavoogusid raamatupidamise kooskõlas aastaaruanne rahvusvaheliste kõigis finantsaruandluse olulistes osades õiglaselt Elering AS-i standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse Mida me auditeerisime standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Ettevõtte Mida me raamatupidamise auditeerisime aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2021; •Ettevõtte raamatupidamiseeeltoodud koondkasumiaruannet aastaaruanne sisaldab: kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; •• rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember lõppenud 2021; majandusaasta kohta; •• omakapitali koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenudlõppenud muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval majandusaasta majandusaasta kohta; kohta; ja •• raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja muud selgitavat infot. • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud Arvamuse selgitavatalus infot. Viisime auditialus Arvamuse läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise Viisime aastaaruande auditi läbi kooskõlas auditiga“. rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal seoses raamatupidamise on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. aastaaruande auditiga“. Sõltumatus Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Sõltumatus Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised Oleme Ettevõttest sõltumatudsõltumatuse standardid) (IESBA kooskõlas Rahvusvahelise koodeks). Oleme Arvestusekspertide täitnud oma muud Eetikakoodeksite eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee 127 AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee Ülevaade meie auditist Kokkuvõte Auditi olulisus on 1 700 tuhat eurot, mis on määratud kui ligikaudu Olulisus 2,5% kolme aasta (2019-2021) keskmisest kasumist enne intresse, tulumaksu ja kulumit (EBITDA). Sõltumatu vandeaudiitori aruanne • Juhtkonna hinnangud materiaalse põhivara objektide Peamised auditi Elering kapitaliseerimise ja nende kasulike eluigade määramise kohta teemadAS-i aktsionärile • Ülekoormustasude raamatupidamislik kajastamine Aruanne raamatupidamise aastaaruande auditi kohta Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske raamatupidamise Meie arvamus aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile. majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, Kujundasime oma nagu needulatuse auditi on vastu võetud Euroopa eesmärgiga Liidu poolt. teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Ettevõtte struktuuri, Mida me auditeerisime ja kontrollprotseduure, ning tööstusharu, milles Ettevõte tegutseb. raamatupidamisprotsesse Ettevõtte Olulisus raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: •Meiefinantsseisundi aruannetmeie auditi ulatust mõjutas seisuga poolt31. detsember määratud 2021;Auditi eesmärgiks on omandada olulisus. koondkasumiaruannet •põhjendatud kindlustunne selle kohta, et raamatupidamisemajandusaasta eeltoodud kuupäeval lõppenud aastaaruanne eikohta; sisalda olulisi rahavoogudeVäärkajastamised •väärkajastamisi. aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta võivad tuleneda pettusest või veast. Neid kohta; loetakse oluliseks siis, omakapitali •kui võib muutuste põhjendatult aruannet eeldada, eeltoodud et need kuupäeval võivad kas üksikultlõppenud või koos majandusaasta kohta;poolt mõjutada kasutajate ja raamatupidamise •raamatupidamise aastaaruande aastaaruande lisasid, alusel mis sisaldavad tehtavaid majanduslikkeolulisi arvestuspõhimõtteid ja muud otsuseid. selgitavat infot. Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas raamatupidamise aastaaruande Arvamuse alus kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste Viisime mõju auditi läbi kooskõlas raamatupidamise rahvusvaheliste aastaaruandele auditeerimisstandarditega kui tervikule nii eraldiseisvalt kui(ISA-d). Meie kohustused summeerituna. vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Auditi olulisus 1 700 tuhat eurot Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Kuidas me selle määrasime Ligikaudu 2,5% kolme aasta (2019-2021) keskmisest kasumist Sõltumatus enne intresse, tulumaksu ja kulumit. EBITDA on juhtkonna määratletud ja arvutatud finantsaruandluse raamistikus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite defineerimata tulemuslikkuse näitaja, mille eest juhtkond Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga vastutab. EBITDA määratlus ja arvutamine võib ettevõtetel olla (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud erinev. eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Rakendatud olulisuse Arvutasime olulisuse lähtudes kolme aasta keskmisest EBITDA-st kriteeriumi põhjendus kuna see on üheks olulisemaks mõõdikuks ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel Ettevõtte juhtkonna poolt. Elektrihinna olulisest tõusust tingitud aastase EBITDA volatiilsusest tulenevalt kasutasime kolme aasta keskmist EBITDA-d, mis peegeldab paremini ettevõtte tegevusmahte. 128 AS PricewaterhouseCoopers 2 Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee Peamised auditi teemad Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust. Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga Peamine auditi teema Sõltumatu vandeaudiitori aruanne oma auditis Juhtkonna Elering AS-ihinnangud aktsionärilemateriaalse põhivara Hindasime, kas Ettevõtte arvestuspõhimõtted objektide kapitaliseerimise ja nende kasulike materiaalse põhivara investeeringute Aruanne raamatupidamise aastaaruandekapitaliseerimise eluigade määramise kohta (täiendav info auditi kohta kohta on kooskõlas IFRS-iga. aastaaruande lisas 2 “Ülevaade olulistest Saime aru investeeringutega seotud kontrollidest arvestuspõhimõtetest”, lisas 3 Meie arvamus ja hindasime nende toimimist. “Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised raamatupidamislikud hinnangud ja Hindasime Ettevõtte poolt määratud kasulike eeldused” Meie ja lisas arvates 10 “Materiaalne kajastab põhivara”) raamatupidamise aastaaruanneeluigade kõigissobivust olulistesarvestades vara olemust, osades õiglaselt äri- ja Elering AS-i (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 tegevuskeskkonda. ning sellel kuupäeval lõppenud 2021. aastal kajastas Ettevõte materiaalse majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse põhivara soetusi summas 78,6 miljonit eurot, mis Saime nimekirja aasta jooksul materiaalse standarditega, on peamiselt seotudnagu need elektrion ja vastu võetud Euroopa Liidu poolt. maagaasi põhivara soetusmaksumusse kapitaliseeritud ülekandevõrgu ehitamisega. kulutustest ja testisime valimi alusel soetustega Mida me auditeerisime seotud ostuarveid kontrollimaks kapitaliseerimise Kulutused kapitaliseeritakse, kui nende korrektsust. tulemusena Ettevõtte luuakse uusi võiaastaaruanne raamatupidamise täiustatakse sisaldab: olemasolevaid varasid ja kajastatakse kuludes, Samuti saime nimekirja aasta jooksul tehtud finantsseisundi •kui need on seotud aruannet seisuga 31.või varade remontimise detsemberremondi- 2021; ja hoolduskuludest ning testisime valimi koondkasumiaruannet •hooldamisega. eeltoodud kuupäeval Kulutuste kajastamine vara või lõppenud majandusaasta alusel seotud ostuarveidkohta; kontrollimaks kuluna rahavoogude •kuluna aruannet on hinnanguline. eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; klassifitseerimise korrektsust. • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja •Materiaalse põhivara objektide raamatupidamise aastaaruandekasulikud eluead lisasid, Saime nimekirja mis sisaldavad aasta jooksul lõpetamata olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud tuginevad juhtkonna selgitavat infot. hinnangutel vara või vara ehitusest materiaalse põhivara gruppi ümber oluliste komponentide äritegevuses kasutamise klassifitseeritud objektidest. Testisime valimi perioodi kohta. Hinnangud põhinevad ajaloolised alusel objektide õigeaegset amortiseerimise Arvamuse kogemusel jaalus turu praktikal ning võtavad arvesse alustamist võrreldes amortisatsiooni varade füüsilist seisundit. alguskuupäeva põhivara valmimise kuupäevaga. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused Kuigi materiaalse vastavalt nendele põhivara kapitaliseerimine standarditele on täiendavalt eikirjeldatud Samutimeie hindasime, aruandekas osasnendele objektidele „Audiitori kohustused ole meie auditi jaoks kõrge riskiga valdkond, seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. määratud kasulik eluiga oli kooskõlas ettevõtte nõuab selle auditeerimine tehingute suure mahu arvestuspõhimõtetega. tõttu Usume, märkimisväärse osa tõendusmaterjal et kogutud auditi auditi ajast ja on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. ressurssidest, mistõttu on see auditi ühes peamiseks Sõltumatusteemaks. Oleme Ettevõttest sõltumatud Ülekoormustasude kooskõlas Rahvusvahelise raamatupidamislik Arvestusekspertide Hindasime, Eetikakoodeksite kas Ettevõtte arvestuspõhimõtted Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste kajastamine (täiendav info aastaaruande lisas 2 arvestusekspertide ülekoormustasude kajastamise eetikakoodeksiga rahvusvahelise kohta on (sealhulgasolulistest “Ülevaade rahvusvahelised sõltumatuse standardid) arvestuspõhimõtetest”, (IESBAIFRS-iga. lisas kooskõlas koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased 3 kohustused “Arvestuspõhimõtete vastavalt rakendatud kasutamisel IESBA koodeksile. Analüüsisime juhtkonna poolt teostatud olulised raamatupidamislikud hinnangud ja hinnanguid, kas ja millal on Ettevõttel kavatsus eeldused” ja lisas 14 “Tulevaste perioodide ülekoormustasusid kasutada uute tulud” ülekandevõimsuste ehitamiseks. Viisime saadud 2021. aastal sai Ettevõte ülekoormustasusid info kokku juhatuse ja nõukogu koosolekute summas 65,2 miljonit eurot ning bilansis seisuga protokollides kirja pandud otsustega tulevikus 31. detsember 2021 oli tulevaste perioodide tehtavate investeeringute kohta ning tuluna kajastatud ülekoormustasude saldo kokku investeeringute eelarvega. 176,6 miljonit eurot. Saime kolmandalt osapoolelt kinnituskirja, mille 129 AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 3 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee Saadud ülekoormustasude kajastamine sõltub abil kinnitasime aasta jooksul saadud nende kasutuseesmärgist. Ülekoormustasud, ülekoormustasude kogusumma. mida kasutatakse uute ülekandevõimsuste Lisaks hindasime ülekoormustasude kajastamise ehitamiseks, kajastatakse sarnaselt kohta avalikustatud info piisavust sihtfinantseerimisele kuni ehituse valmimiseni raamatupidamise aastaaruandes. bilansis kohustuste all tulevaste perioodide Sõltumatu vandeaudiitori aruanne tuluna. Ülekoormustasud, mida kasutatakse tariifide vähendamiseks, kajastatakse ülekoormuse Elering tekkimise perioodil tuluna. AS-i aktsionärile Ülekoormustasude raamatupidamislik Aruanne raamatupidamise kajastamine aastaaruande nõuab hinnangute tegemist. Nende auditi kohta olulisuse ja hindamisega kaasneva ebakindluse tõttu on see üheks auditi peamiseks teemaks. Meie arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i Muu informatsiooni, (Ettevõte) sealhulgas finantsseisundit seisuga 31.tegevusaruande, detsember 2021 ningaruandlus sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse Juhatus vastutab standarditega, muu nagu informatsiooni need eest. Euroopa on vastu võetud Muu informatsioon Liidu poolt.hõlmab peatükki „Juhatuse esimehe pöördumine“ ja tegevusaruannet (Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni, Eleringi tegevused varustuskindluse Mida tagamisel, Majandustegevuse ülevaade ja 2021. aasta tulemused, Töötajate me auditeerisime kaasamise ja motiveerimise tegevuskava Meie Elering, Elering ja vastutustundlik ettevõtlus ja Ühingu juhtimine),kuid Ettevõtte ei hõlma raamatupidamise raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi Meie aruannet seisuga arvamus raamatupidamise 31. detsember aastaaruande kohta2021; ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; •tegevusaruannet. • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; •Raamatupidamise aastaaruande omakapitali muutuste aruannetauditeerimise käigus onlõppenud eeltoodud kuupäeval meie kohustus lugeda muud majandusaasta informatsiooni kohta; ja •ja kaaluda seda tehes,aastaaruande raamatupidamise kas muu informatsioon lisasid, missisaldab olulisi sisaldavad vasturääkivusi olulisi raamatupidamise arvestuspõhimõtteid ja muud aruandega võiinfot. selgitavat meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Arvamuse alusosas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud Tegevusaruande protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise Viisime auditi läbining aastaaruandega kooskõlas rahvusvaheliste on koostatud auditeerimisstandarditega raamatupidamise (ISA-d). Meie kohustused seaduse nõuete kohaselt. vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused Tuginedes auditi käigus tehtud seoses raamatupidamise töödele, on aastaaruande meie arvates: auditiga“. • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise Usume, aastaaruandega et kogutud auditi selle tõendusmaterjal aasta osas, on piisav mille ja raamatupidamise kohta asjakohane meie aastaaruanne arvamuse avaldamiseks. on koostatud; ja Sõltumatus • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi Oleme Ettevõttest käigus saadud sõltumatud teadmisi kooskõlas ja arusaamu Arvestusekspertide Rahvusvahelise ettevõttest ja selle keskkonnast, oleme Eetikakoodeksite lisaks Nõukogukohustatud (IESBA)avaldama, poolt väljakui oleme antud tuvastanud kutseliste olulisi väärkajastamisi arvestusekspertide tegevusaruandes rahvusvahelise ja muus eetikakoodeksiga informatsioonis, millest saime sõltumatuse (sealhulgas rahvusvahelised teadlikuks enne käesoleva standardid) audiitori (IESBA aruandeOleme koodeks). kuupäeva. Meiloma täitnud ei ole muud sellega seoses eetikaalased midagi välja kohustused tuua. IESBA koodeksile. vastavalt 130 AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee 4 Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest Sõltumatu vandeaudiitori aruanne või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte Elering AS-i aktsionärile jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida Aruanne või tegevuseraamatupidamise aastaaruande lõpetada või tal puudub auditi realistlik alternatiiv kohta tegevustele. eelnimetatud Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve Meie arvamus teostamise eest. Meie arvates Audiitori kajastab raamatupidamise kohustused aastaaruanne kõigis seoses raamatupidamise olulistes osades aastaaruande õiglaselt Elering AS-i auditiga (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta Meie eesmärk on finantstulemust ja rahavoogusid saada põhjendatud kooskõlas kindlus selle rahvusvaheliste kohta, kas raamatupidamisefinantsaruandluse aastaaruanne standarditega, nagu need tervikuna on pettusest on vastu või veast võetud Euroopa tulenevate Liidu poolt. oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega Mida me auditeerisime kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et Ettevõtte need raamatupidamise võivad kas üksikult võiaastaaruanne koos mõjutada sisaldab: kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2021; koondkasumiaruannet •Kooskõlas ISA-dega läbiviidud eeltoodud kuupäeval auditi käigus lõppenud kasutame me majandusaasta kohta; kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase rahavoogude •skeptitsismi. aruannet Samuti me: eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise tuvastame ja hindame aastaaruande lisasid, mis sisaldavad riske, et raamatupidamise olulisi arvestuspõhimõtteid aastaaruandes ja muud võib olla olulisi väärkajastamisi selgitavat infot. tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusestalus Arvamuse tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused omandame •vastavalt nendelearusaama audition standarditele kontekstis asjakohasest täiendavalt kirjeldatud sisekontrollisüsteemist, selleks, meie aruande osas „Audiitori et kujundada kohustused auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; hindame •Usume, kasutatud et kogutud arvestuspõhimõtete auditi tõendusmaterjal onasjakohasust ning juhatuse piisav ja asjakohane meie poolt tehtudavaldamiseks. arvamuse raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas •Sõltumatus kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis Ettevõttest Oleme võivad tekitada märkimisväärset sõltumatud kooskõlaskahtlust Ettevõtte Arvestusekspertide Rahvusvahelise jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et Eetikakoodeksite eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud omakui avalikustatud infomuud on ebapiisav,kohustused eetikaalased siis modifitseerima oma vastavalt arvamust. IESBA Meie järeldused tuginevad audiitori aruande koodeksile. kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; 131 AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee 5 Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks Sõltumatu vandeaudiitori aruanne rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta. Neile, kelle Elering AS-iülesandeks aktsionärileon valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad Aruanne ja on seega peamised auditi raamatupidamise teemad. Me kirjeldame aastaaruande auditi kohtaneid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot Meie arvamus esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu. Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud AS PricewaterhouseCoopers majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Lauri Pastraamatupidamise aastaaruanne sisaldab: Ettevõtte Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 567 • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2021; • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; 10. märts 2022 • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; Tallinn, Eesti • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. 132 AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee 6 Kasumi jaotamise ettepanek Eleringi jaotamata kasum seisuga 31.12.2021 oli 134 603 tuhat eurot. Elering AS juhatus teeb ainuaktsionärile ettepaneku jaotada Eleringi jaotamata kasum järgmiselt: Kohustuslikku reservkapitali 255 tuhat eurot Jaotamata kasumisse 134 348 tuhat eurot 133 Tegevjuhtkonna allkirjad 2021. aasta majandusaasta aruandele Elering AS 2021.a. majandusaasta aruande allkirjastamine 10.03.2022 Taavi Veskimägi Riina Käi Kalle Kilk Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige 134 Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le Eleringi müügitulu jaguneb suuremate tegevusalade lõikes järgnevalt: EMTAK* Tegevusala 1.1.2021 - 31.12.2021 1.1.2020 - 31.12.2020 35121 Ülekandeteenus – edastamine põhivõrgu kaudu 95 195 87 901 35221 Maagaasi ülekanne 21 003 18 962 35141 Elektrienergia müük (bilansienergia) 67 921 24 457 35231 Bilansigaasi müük 14 268 3 329 77399 Mujal liigitamata masinate ja seadmete rentimine 920 919 47770 Muude kasutatud kaupade jaemüük 289 217 68201 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus 83 84 46699 Muu müük 1 778 1 199 * EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 135  Elering AS nõukogu aruanne 2021. majandusaasta aruande kohta Vastavalt äriseadustiku §-le 333 sätestatule esitab nõukogu üldkoosolekule enda poolse aruande Elering AS 2021. majandusaasta aruande kohta. Elering AS nõukogu vaatas juhatuse poolt koostatud 2021. majandusaasta aruande läbi ja leidis: 1. Vaatama COVID-19 olukorrale saavutas ettevõtte täielikult strateegias 2021. aastaks seatud eesmärkide sihttasemed (vaata lisa 1. Eleringi strateegiliste eesmärkide mõõdikute täitmine) sh suutis viia enda peamist ülesannet mõõtva sihttaseme, tagada Eesti tarbijate elektri varustatus 10 aasta keskmise andmata energia kogusena ajaloo madalaimale tasemele 136 MWh-lt 61,7 MWh-ni. 2021. aasta andmata jäänud elektrienergia kogus oli vaid 13,8 MWh ja gaasi kogus 0MWh. Kogu aasta jooksul kanti üle ca. 7,8 miljoni MWh elektrienergiat, see tähendab, et Eleringi elektrivõrgu töökindlus 2021. aastal oli 99,99%. 2. Ettevõte teenis 102,3 miljoni eurose elektri ja gaasi ülekande tulu ( 208,1 miljoni eurot oli kogu tulu koos kasumit minimaalselt mõjutavate tuludega) juures ärikasumi 9,0 miljonit eurot ja puhaskasumi 5,1 miljonit eurot. Aruandeaastal maksti omanikule dividendidena välja 10 miljonit eurot. Ettevõtte tulukust mõjutas olulisel määral ettevõtte poolt mitte kontrollitavate füüsiliste võrgukadude kompenseerimiseks elektribörsilt ostetava elektrihinna kallinemine. 2021 oli võrgukadude kompenseerimiseks ostetava elektri kulu enam kui kolm korda varasemast suurem 38,2 miljonit eurot. 3. Koos 2021. aasta äritegevuse eelarvega kinnitatud põhitegevuse eesmärgid äriühingule on valdavas osas täidetud, sealhulgas kõik olulisemad tegevused seotuna Eleringi kõige prioriteetsema mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimise projektiga. L300 Balti-Tartu liini ehitustöödega on alustatud, L301 Tartu-Valmiera projekteerimistööd on lõpetatud ja ehitustöödega alustatud, L353 Viru-Tsirguliina projekteerimis- ja ehitustööde leping sõlmitud ja projekteerimine alustatud. Sünkroonkompensaatorite ehitustööd edenevad vastavalt lepingule ja ajakavale. 4. 2021 saavutati tihedas koostöös erinevate Eesti osapooltega kokkulepe Läti ja Leedu põhivõrguettevõtjatega Balti regionaalse koordinatsioonikeskuse loomiseks Tallinnasse. 5. 2021 kinnitas Konkurentsiamet peale enam kui poolteist aastat kestnud läbirääkimisi elektri põhivõrgu ülekandetasu tõusu keskmisena 15,8%. Antud otsus on ülioluline ettevõtte majandusliku jätkusuutlikkuse tagamisel väga volatiilsus majanduskeskkonnas. Nõukogu jäi majandusaastaga rahule ning otsustas majandusaasta aruande heaks kiita ning esitada üldkoosolekule kinnitamiseks. 2021. aastal toimus 4 korralist nõukogu koosolekut ja 5 elektroonilist nõukogu koosolekut:  10.03 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga;  17.03 – auditikomitee koosoleku otsuste kinnitamine, majandusaasta aruande kinnitamine, nõukogu tegevusaruande heaks kiitmine, põhitegevuste täitmise ülevaade;  08.06 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga;  16.06 – auditikomitee koosolekute otsuste kinnitamine, Elering AS-i strateegia 2022-2026 arutelu, 4 kuu majandustulemuste ülevaade, põhitegevuste täitmise ülevaade;  25.09 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga;  28.09– auditikomitee koosoleku otsuse kinnitamine, 8 kuu majandustulemuste ülevaade, Elering AS-i strateegia 2022-2026 kinnitamine, põhitegevuse ülevaade;  08.12 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga;  15.12 – auditikomitee koosolekute otsuste kinnitamine, äritegevuse eelarve ja investeeringute eelarve kinnitamine, Balti regionaalse koordinatsioonikeskuse loomine, 11 kuu majandustulemuste ülevaade, põhitegevuste ülevaade, tootmispiisavuse ja turuolukorra ülevaade;  27.12 (elektrooniline) – juhatuse liikmete tasude korrektsioon. 2021. aastal kuulusid Eleringi nõukogu koosseisu järgmised liikmed:  Timo Rajala, nõukogu esimees, alates 14.06.2017, osales 4 korralisel koosolekul ja 5 elektroonilisel hääletusel ;  Timo Tatar, nõukogu liige alates 26.03.2012 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler), osales 4 korralisel koosolekul ja 5 elektroonilisel hääletusel;  Tarmo Porgand, nõukogu liige alates 22.05.2017 (Rahandusministeeriumi riigivara osakonna osakonnajuhataja asetäitja), volitused kehtisid kuni 07.03.2022, osales 4 korralisel koosolekul ja 5 elektroonilisel hääletusel;  Indrek Kasela, nõukogu liige alates 21.08.2016 (ettevõtja), osales 4 korralisel koosolekul ja 4 elektroonilisel hääletusel;  Janek Stalmeister, nõukogu liige alates 22.05.2020 (ettevõtja), osales 4 korralisel koosolekul ja 5 elektroonilisel hääletusel. Nõukogu tööd kajastavad nõukogu koosolekute protokollid, mis on esitatud ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. 2021. aastal kogunes auditikomitee 5 korda: 15.03, 08.06, 16.06 (elektrooniline), 15.09 ja 04.12. Auditikomitee käsitles järgmisi teostatud siseauditeid: IT teenuspalvete ja intsidentide haldus, gaasi bilansihalduse protsess, taastuvenergia korraldus ja riskijuhtimise korraldus. Lisaks vaadati üle auditikava, käsitleti riskihindamise ning sisekontrolli teemasid ning finantsaruandluse teemasid. Auditikomitee tööd kajastavad vastavad protokollid. 2021. aastal arvestati Eleringi AS-i nõukogu liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksudega summas 77,1 tuhat eurot. Auditikomitee liikmetele maksti auditikomitees osalemise eest tasusid koos sotsiaalmaksudega summas 4,2 tuhat eurot. Tasud jagunesid nõukogu ja auditikomitee liikmete vahel alljärgnevalt: Nõukogu liikmed Brutotasu sh audititasu Sotsiaalmaks sh auditi sotsiaalmaks Kokku Timo Rajala 18 000 0 5 940 0 23 940 Timo Tatar 10 406 1406 3 434 464 12 968 Indrek Kasela 9 750 750 3 218 248 12 968 Tarmo Porgand 9 938 938 3 279 309 13 217 Janek Stalmeister 9 938 938 3 279 309 13 217 Kokku 58 031 4 031 19 150 1 330 77 182 2021. aastal arvestati Elering AS-i juhatuse liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksuga summas 562,3 tuhat eurot. Tasud jagunesid juhatuse liikmete vahel alljärgnevalt: Juhatus Brutotasu Sotsiaalmaks Taavi Veskimägi 170 500 56 265 Kalle Kilk 127 102 41 970 Riina Käi 125 381 41 126 Kokku 422 983 139 361 Timo Rajala Indrek Kasela Nõukogu esimees Nõukogu liige Janek Stalmeister Timo Tatar Nõukogu liige Nõukogu liige Kaie Karniol Nõukogu liige Lisa 1: . Eleringi strateegiliste eesmärkide mõõdikute täitmine Eesmärgi Objective: Meter: Ühik sihtväärtus Tegelik 2021 2021 Eesmärk 1. Tagada igal ajahetkel elektri ja gaasi varustuskindlus Andmata jäänud elektrienergia 1.1 Hästi töötav elektri põhivõrk MWh <140 62 (10 a. keskmine) Andmata jäänud gaas MWh (10 1.2 Hästi töötav gaasi ülekandevõrk MWh 0 0 a. keskmine) 1.3 Kolme aasta perspektiivis on 3 aasta varustuskindluse LOLE2025 =1 h/a LOLE < 9 täidetud Eesti elektri varustuskindluse prognoos ületab Eesti SoS EENS2025 GWh/a EENS < 4,5 standard standardit =0,3 Olulisemad tegevused lõpule 1.4 Energiasüsteemi viidud (nõukogu poolt heaks dekarbomiseerimiseks on Eesti kiidetud koos iga-aastase % 95 95 elektrisüsteem atraktiivne eelarve lisaga "Peamised tootmisvõimsustele tulemused") Olulisemad tegevused lõpule viidud (nõukogu poolt heaks 1.5 Sünkroniseerimine mandri- kiidetud koos iga-aastase % 95 100 Euroopaga 2025 aasta lõpuks eelarve lisaga "Peamised tulemused") Eesmärk 2. Tagada elektri- ja gaasihind, mis toetab Eesti majanduse konkurentsivõimet % tundidest ilma piiriüleste 2.1 Tagada Eesti hinnapiirkonnas liinide pudelikaelteta (piirile EE-FI: >95 EE-FI 98,6 Läänemere äärsete riikidega sama % allokeeritud vähem, kui EE-LV: >75 EE-LV 94,6 elektrihind nimivõimsus) Suhtearv: Järgmise 5 aasta investeeringute eelarve/ 2.2 Õhuke elektrivõrk % <100 94 järgmise 5 aasta kulum RAB-is (va sünkroniseerimine) % tundidest ilma piiriüleste 2.3 Tagada Eestis FI-3B liinide pudelikaelteta (piirile EE-FI: >95 EE-FI: 98 % turupiirkonnaga sama gaasi hind allokeeritud vähem, kui EE-LV: >95 EE-LV: 100 nimivõimsus) Suhtearv: Järgmise 5 aasta investeeringute eelarve/ 2.4 Õhuke gaasivõrk % <100 90 järgmise 5 aasta kulum RAB-is (peale BC) Olulisemad tegevused lõpule viidud (nõukogu poolt heaks 2.5 Konkurentsitihe energiaturg kiidetud koos iga-aastase % 95 100 eelarve lisaga "Peamised tulemused") Eesmärk 3. Majandusliku Majanduslik lisandväärtus EUR >0 9,4 mln lisandväärtuse loomine (EVA) Eesmärk 4. Pühendunud töötajad Töötajate pühendumuse indeks % >70 81 Eesmärk 5. Kliendirahuolu Kliendirahulolu indeks % > 65 73  Elering AS AINUAKTSIONÄRI OTSUS 17.06.2022 nr 1.1-5/22-052 Registrikood: 11022625 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915, Eesti Vabariik Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – justiitsminister majandus- ja taristuministri ülesannetes Häälte arv: 229 890 Elering AS korraline üldkoosoleku otsus Tutvunud Elering AS 2021. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega, lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktist 7, § 305 lõikest 1, § 332 lõikest 2 ja paragrahvist 334: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada Elering AS jaotamata kasum seisuga 31.12.2021 .a. 134 603 890 eurot ja jaotada see järgmiselt: a. kohustuslikku reservkapitali 255 420 eurot; b. jaotamata kasumisse 134 348 470 tuhat eurot. Lisad: 1. aktsiaseltsi 2021. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega; 2. aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2021. a majandusaasta aruande kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri justiitsminister majandus- ja taristuministri ülesannetes