Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. juuni 2022
- Viit
- 24.1-1/2022/3763-2
- Registreeritud
- 21. juuni 2022
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Riigikantselei, Keskkonnaministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- EIS
- Funktsioon
- 24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
- Sari
- 24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
- Toimik
- 24.1-1/2022
- Vastutaja
- Evelin Tõnisson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)
Sisu (failidest)
Saatja: Evelin Tõnisson </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=dbc406bad672477f9006a8fe9e11c57f-Evelin Kuuse>
Saaja: 'Annaliisa Villsaar', 'Eliise Merila', 'Kerli Kiili', 'Jekaterina Iljina', 'Andri Haran', 'Silver Tammik', 'Katry Ahi'
Teema: Keskkonnavastutuse direktiivi hindamise avalik konsultatsioon - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaarid
Tere!
Edastan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaarid keskkonnavastutuse direktiivi hindamise avaliku konsultatsiooni osas.
Meie eksperdid arutasid teemat ka erasektoriga, kes Eestis hetkel kehtivat õigusraamistikku rakendavad, kaardistasime vastavalt õigusanalüüsidele ja saadud sisendile probleeme ja pakume seeläbi ka võimalikke lahendusi.
* Toome välja, et direktiivi hindamine on oluline ning asjakohane paljude kitsaskohtade lahendamiseks. Peame oluliseks, et hindamise toetamiseks tellitakse uuring ning, et Eesti oleks uuringu skoobi sees.
* Leiame, et peamine probleem on keskkonnavastutuse direktiivi ebaühtlane kohaldamine liikmesriikides. Seitse liikmesriiki (Tšehhi, Iirimaa, Hispaania, Itaalia, Poola, Portugal ja Slovakkia) nõuavad mõne või kõigi keskkonnakohustuste puhul rahalist tagatist, teised seda aga ei nõua või nõuavad vaid piiratud juhtudel. Mõnel EL liikmesriigil on alla 5, mõnel aga üle 500 keskkonnavastutuse direktiivi puudutava juhtumi aastas. Leiame, et direktiivi ühetaolise rakendamise probleemi puhul on mitu erinevat ning olulist lahendust.
* Eelkõige tuleks hinnata, kas parandada kriteeriume, mille alusel määratletakse keskkonnakahjustus, mille suhtes direktiivi tuleks kohaldada. Lisaks peaks kaaluma ühetaolist finantstagatiste kasutamist terves EL-is ning hinnata selle lahenduse mõju ühtsele turule.
* Nõustume Euroopa Parlamendi Õiguskomisjoni Raportis äriühingute vastutuse kohta keskkonnakahju eest (2020/2027(INI)) väljendatud seisukohaga, et keskkonnavastutuse direktiivis sätestatud kaalutlusõigus, selle direktiiviga seotud teadmiste ja teabe puudumine, vahendite ja oskusteabe nappus ning nõrgad mehhanismid nõuete täitmise ja mõjusa juhtimise tagamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil on põhjustanud puudujääke direktiivi rakendamisel, selle järgimise ja jõustamise ning eelkõige juhtumite arvudes suuri liikmesriikide vahelisi erinevusi ja ebavõrdseid tegutsemistingimusi ettevõtjate jaoks.
* Leiame, et vaja oleks süsteemi, mis võimaldaks EL liikmesriikide erialaspetsialistidele jagada keskkonnakahjustuse tuvastamise, identifitseerimise ja kindlaksmääramise kogemusi. Peame oluliseks ka sidusrühmadele mõeldud käsiraamatut või juhiseid, milles määratletakse ja selgitatakse üksikasjalikult keskkonnakahju hindamise kriteeriumid. Peame oluliseks, et Euroopa Komisjon teeks IMPEL-i projektiga koostööd ja kasutaks projekti väljundeid osana suutlikkuse suurendamisest konkreetsete meetmete abil.
* Paljusid keskkonnavastutuse direktiivi määratlusi, eriti „keskkonnakahju“ ja „ettevõtja“ määratlust tuleks ajakohastada ja muuta selgemaks. Õiglaste turutingimuste jaoks on oluline, et erinevates liikmesriikides toimuks kahju heastamine sisuliselt (mitte vaid abstraktse kahjutasu arvutamise ja maksmise kujul) ning samadel tingimustel.
* Leiame, et on oluline tagada, et keskkonnakuritegude ennetamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks oleksid eraldatud asjakohased finants- ja inimressursid, sealjuures ka EL tasandil. Ametiasutused ja nende töötajad, sealhulgas eeldatavasti ka prokurörid ja kohtunikud, vajavad abi ja tuge kompetentside tõstmiseks. EL liikmesriikidel vajavad tõhusamaid võimalusi kasutada ühiseid uurimisrühmi ja vahetada teavet.
* Rõhutame vajadust tagada direktiivi tõhus jõustamine. Seetõttu toetame ülalmainitud raportis väljendatud ideed moodustada EL-i keskkonnavastutuse direktiivi rakkerühm, mis koosneb kõrgelt kvalifitseeritud ekspertidest ja komisjoni ametnikest, et toetada nõudmise korral liikmesriike direktiivi rakendamisel ja jõustamisel ning teisalt toetada ja nõustada keskkonnakahju ohvreid ELi tasandil kättesaadavate kohtumenetluse võimaluste osas. Rakkerühm peaks toetama tervikliku järelevalvesüsteemi rakendamist, et anda pädevatele asutustele mõjusad vahendid keskkonnaalaste õigusaktide täitmise jälgimiseks ja jõustamiseks.
* Peame oluliseks, et Europol ja Eurojust tõhustaksid keskkonnakuritegude dokumenteerimist, uurimist ja vajadusel nende eest vastutusele võtmist. Ka Europol ja Eurojust võiksid pakkuda liikmesriikide pädevatele asutustele täiendavat tuge praegustele praktikute, piiriülese õiguskaitse, keskkonnaametite ja eriprokuröride võrgustikele nagu näiteks Euroopa prokuröride võrgustik keskkonnaküsimustes (ENPE) ja Euroopa Liidu kohtunike foorum keskkonnaküsimustes (EUFJE). Selles küsimuses võib paluda ka Siseministeeriumi poolset tagasisidet.
* Oleme seisukohal, et hindamisega peab kaasnema väga põhjalik mõjuhindamise läbiviimine, mis hõlmaks ka majanduslikke mõjusid.
* Samuti tuleb hinnata, kas keskkonnavastutuse õigusakti tuleks kohaldada kõigi EL-is tegutsevate äriühingute suhtes, olenemata sellest, kus nad on asutatud või kus asuvad.
Head
Evelin
Evelin Tõnisson
Nõunik
EL ja rahvusvahelise koostöö osakond
+372 625 6353
+372 58505904
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1, Tallinn
Eesti