Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 16.1.1/22-0292 - JOIN (2022) 23 JOINT COMMUNICATION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS EU external energy engagement in a changing world
Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium
Tähtaeg: 17.08.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/88a12775-5977-4b7e-98fc-7c1d52819225
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/88a12775-5977-4b7e-98fc-7c1d52819225?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Introduction The European Union and the world are facing the existential threat of climate change and a burgeoning energy crisis . If we do not accelerate the fight against climate change and combat biodiversity loss , the targets agreed in Paris will be out of reach and with that, the possibility to avoid a full-blown climate crisis with devastating consequences for the people and the environment across the globe. The sixth Intergovernmental Panel on Climate Change report concludes that global greenhouse gas emissions must be reduced by 43% by 2030 to remain on track for meeting the goal of limiting global warming to 1.5 º C. As the energy sector is central to delivering greenhouse gas emission reductions, it will be at the heart of this transition. At the same time, Russia has flouted international rules through its unprovoked and unjustified war of aggression against Ukraine . It has upended energy and food markets, trigger ing heightened price volatility and energy insecurity, impacting not only its immediate neighbourhood, but the entire world. This requires a response that addresses both the short-term needs and the long-term implications of the EU and its partners. The EU stands in full solidarity with Ukraine and continues to support its energy system. The green energy transition is the only way to simultaneously ensure sustainable, secure, and affordable energy worldwide. The EU is thus determined to stay the course and engage with partners across the globe to encourage partner countries to enhance their climate ambition and define their pathways to climate neutrality , but also to establish long - term relationships that are mutually beneficial, in particular in the area of energy. The EU will continue and step up its engagement around the world through dedicated partnerships . This can be done by financial support, assistance, technology transfers, and/or enhanced trade relationships. There is a lso a European need to embark on this course. D espite the diversification and internal energy security measures taken since the 2009 gas crisis, Europe is still too dependent on a supplier who is willing to use energy as a weapon. To overcome this vulnerability, the European Commission presented on 8 March 2022 a REPowerEU communication , providing a blueprint to put an end to the imports of fossil energy from Russia well before 2030. This requires diversifying the EU energy supply, increasing energy savings and efficiency and accelerating the green energy transition. All this responds to the challenges of a fast-changing world and energy landscape . In the coming years and decades, n ew opportunities for producing energy will emerge, together with new trade patterns and transport needs. While trade in conventional energy commodities will gradually decline , new commodities such as hydrogen and ammonia will begin to be traded internationally and demand for low emission technologies will grow. New standards and governance arrangements will be required to build more reliable and mutually beneficial partnerships through a rules-based approach. The European Union must be ready to act in and shape this new, changing environment. T here will be new opportunities for Europe to build on its green technological leadership, and to promote a more just and sustainable development across the world, but also new challenges for its energy security and the resilience of its supply chain s, in particular the critical raw materials, which are key for the energy transition. Similarly, the crisis is an opportunity for many countries to leap-frog carbon-intensive development and benefit from a greener, more equal economy that provides energy access to millions of people. In line with SDG 7 the EU will work to ensure a just and inclusive energy transition . The European Commission and the High Representative will partner and support those embarking on the green transition, facilitating long-term sustainable investment , including through the Global Gateway, which is the European Union's plan and value-based proposition for major investment in infrastructure development around the world . All these aspects require the EU to update its external energy strategy, more than ten years after the adoption of the previous one , reinforcing its engagement with partners and strengthening its climate and energy diplomacy, in line with the Foreign Affairs C ouncil Conclusions of 25 January 2021. To achieve this, the EU external energy policy will aim to: s trengthen its energy security, resilience and open strategic autonomy by diversifying the EU’s energy supply and boosting energy savings and efficiency; a ccelerate the global green and just energy transition to ensure sustainable, secure and affordable energy for the EU and the world ; s upport Ukraine and other countrie s that are directly or indirectly affected by the Russian aggression ; b uild long-lasting international partnerships and promote the EU clean energy industries across the globe . An EU external energy policy for R EP owerEU As set out in the 18 May 2022 REPowerEU plan published in parallel with this strategy , Europe’s energy system will increase its efficiency and move to green energy sources at a faster pace than expected before the start of Russia’s aggression against Ukraine. While the green energy transition is at the heart of the EU’s drive for energy independence , m oving away from Russian fossil fuels will require replacing some of them with fossil fuels from other international suppliers, considering that the EU’s domestic oil and gas production is much diminished : we import 90% of our gas consumption , 97% of our oil and 70% of our coal needs. As the EU’s gas demand will contract at a faster pace than earlier expected and in order to minimise the risk of stranded investments and assets, the EU will favour diversification strategies that encompass both gas and green hydrogen investments. Diversifying the EU’s gas supply Toda y, Russia is Europe ’s largest gas supplier. T he REPowerEU plan aims to end our dependence on Russian gas as soon as possible . Most of this gas demand will be substituted with renewables , low carbon energy sources , energy efficiency and savings . The remaining need for natural gas will be covered by diversifying suppliers. To provide the gas supplies needed over the coming years, the EU must increase its gas imports from non-Russian sources : mostly of liqu efied natural gas ( LNG ) (+50 billion cubic meters ( bcm ) ), but also pip el ine gas ( +10 bcm or more ). To this end, the EU has launched the EU Energy Platform – to pool demand, coordinate infrastructure use and negotiate with international partners to facilitate joint gas and hydrogen purchases , as laid out in the REPowerEU Chapeau Communication. This builds on the work done by the European Commission since last autumn, reaching out to our main LNG and pipeline gas suppliers . These efforts have resulted in record monthly LNG deliveries of 12.5 bcm in April 2022 and 42 bcm from January to April 2022 . The Platform will integrate ongoing diversification efforts by EU Member States and be open to Ukraine , Moldova and Georgia , as well as the Western Balkan s. To facilitate the diversification efforts, t he European Commission and the US have agreed to work for the delivery of additional LNG to the EU ( at least 15 bcm in 2022 and approximately 50 bcm annually until at least 2030), through US exports but also in cooperation with other international partners . The Commission has also established a dedicated working group with Canada to look at possible LNG and hydrogen deliveries in the coming years. Before this summer, the EU aims to conclude a trilateral agreement with Egypt and Israel on supplying Europe with LNG. Japan and Korea have already redirected a number of LNG cargoes to Europe and work continues to use this option in the future. Qatar stands ready to facilitate swaps with Asian countries. In terms of pipeline gas, Norway has already increased its deliveries to Europe and both Algeria and Azerbaijan have expressed their willingness to do so as well . The EU will aim to restart the energy dialogue with Algeria and will intensify cooperation with Azerbaijan in the light of the strategic importance of the So u thern Gas Corridor. Scaling up the Trans Adriatic P ipeline (TAP) capacity would increase the gas supply to the EU and the Western Balkan countries . Countries in sub-Saharan Africa, and in particular in Western Africa such as Nigeria ( already supplying 15% of EU 2021 imports ), Senegal, and Angola also offer untapped LNG potential . A full and effective implementation of the Joint Comprehensive Plan of Action would facilitate a dedicated reflection on the potential for Iran to become a reliable gas supplier to Europe. The EU will aim to ensure that additional gas supplies from existing and new gas suppliers are coupled with targeted actions to tackle methane leaks and to address venting and flaring , creating additional liquidity on global markets, while ensuring significant climate benefits. To that end, the EU will cooperate with its fossil fuel supply partners to reduce methane emissions. At least 46 bcm of natural gas is lost a year to venting and flaring in the countries that could be supplying this to the EU. The technology exists to capture most of this methane (the main component of natural gas) in a sustainable and economical way. The EU stands ready to provide technical assistance to partners to set up such mutually beneficial “You collect/ w e buy” schemes . The EU will also convene partners such as the European Investment Bank ( EIB ) , the European Bank for Reconstruction and Development ( EBRD ) and the World Bank to create incentives for the rapid collection of wasted fossil gases, including methane, bundling those losses into meaningful products that can be sold to international buyers. The EU ’s diversification effort take s place against the backdrop of growing global demand and high prices of LNG . These actions must take into account the interest s of global partners . Considering the medium-term evolution of the energy mix in the EU and in partner countries, the EU will promote broader energy partnership s , combining gas cooperation with long-term energy cooperation on hydrogen , renewable gases (including biomethane) and other green energy sources to avoid stranded assets and ensure the green transition. EU energy policy will also aim to ensure open, flexible, liquid and well-functioning global LNG markets, engaging both with the major producer (US, Australia, Qatar, Nigeria, Egypt etc . ) and consumer (China, Japan, Korea) countries. G7, G20, International Energy Agency ( IEA ) and other international fora provide opportunities for that. Key actions e nsure the rapid operationalisation of the EU Energy Platform and its regional platforms ; f ully implement the Joint Statements with the US and Canada ; n egotiat e political commitments with existing or new gas suppliers to increase gas deliveries to Europe; s et up ‘You collect/we buy’ natural gas and methane capture and trade schemes. Preparing the EU for renewable hydrogen trade The REPowerEU plan sets out that an additional 15 million ton ne s (mt) of renewable hydrogen – on top of the 5 . 6 mt already planned under the Fit for 55 initiative – can replace approximately 27 bcm of imported Russian gas by 2030. This includes 10 mt of imported hydrogen . The capacity to produce renewable hydrogen is much more evenly distributed across the world than oil and gas reserves given global wind and solar resources . However , this market has yet to be developed and requires , globally, a significant expansion of renewable production and the availability of water . In order to facilitate imports of 10 million tonnes of hydrogen into the EU, the European Commission aims to conclude h ydrogen p artnerships with reliable partner countries to ensure open and undistorted trade and investment relations for renewable and low carbon fuels . It envisages three major hydrogen import corridors from the North Sea region (Norway and UK) , the Southern Mediterranean and Ukraine , as soon as conditions allow. International Renewable Energy Agency ( IRENA ) : Technical potential for producing green hydrogen under USD 1.5/kg by 2050, in EJ A region with a particularly high potential to generate renewable hydrogen is the s outhern Mediterranean . To create win-win opportunities for both the region and the EU, the European Commission is working on a Mediterranean Green Hydrogen Partnership between the EU and countries in the southern Mediterranean . This work builds upon the existing new Agenda for the Mediterranean and its Economic and Investment Plan and will start with the EU-Egypt Hydrogen Partnership. This would be the first stepping stone for broader renewable hydrogen cooperation between Europe, Africa and the Gulf , another area of abundant resources for producing hydrogen. When implemented with local social, economic and environmental needs in mind, cooperation in this field would promote local production and consumption of renewable electricity and renewable hydrogen and the development of green industry value chains in p artner countries . The EU’s regulatory framework for hydrogen should ensure a level playing field for imported and domestically produced hydrogen. In Sub-Saharan Africa, South Africa and Namibia are already advancing in developing their renewable hydrogen sector and have attracted the interest of EU industry. Enhanced cooperation on renewable hydrogen is also part of the EU’s bilateral engagement with countries like Egypt and Morocco, where the European Commission has launched work on an EU-Morocco Green Partnership. W ork is also on -going on a strategic partnership with Ukraine on renewable gases , including hydrogen and biomethane, with a view to scale it up significantly once the conditions allow. In our immediate neighbourhood, the EU stands ready to support network development through the reviewed T rans-European Networks for Energy Regulation (TEN-E) . Projects with non-EU countries that contribute significantly to the TEN-E objectives can get the status of Projects of Mutual Interest, a label indicating joint projects in electricity transmission, hydrogen transport and CO2 network and storage facilities that meet exacting EU safety standards . In parallel , investments will be necessary to ensure the shipping capacity and logistics to transport this commodity. T he nascent global hydrogen market must be based on common rules , in particular for standards , certification and good regulatory practice , in terms of infrastructure access and trade. The EU regulatory framework for hydrogen is the most advanced worldwide. Based on this experience, the EU should lead efforts for developing a solid framework for a global rules-based and transparent hydrogen market. This process should take into account lessons learned in gas and oil markets so that these new energy goods can flow freely across borders, thereby strengthening our energy security as we transition away from fossil fuels. To kick-start the global renewable hydrogen market, the EU considers the development of a Global European Hydrogen Facility , as reflected in the REPowerEU Chapeau Communication. Key actions: c onclude hydrogen partnerships , notably in the EU’s neighbourhood and Africa, to facilitate the import of 10 million tonnes of hydrogen by 2030 and the development of local hydrogen market s ; s ig n a Memorandum of Cooperation on Hydrogen with Japan by the end of 2022; p romot e a global rules-based and transparent hydrogen market based on EU’s experience ; i nitiat e the first trading hubs for renewable hydrogen in Europe and establish ing it as the benchmark for Euro denominated transactions in hydrogen ; e stablish a Strategic Partnership with Ukraine o n renewable gases in 2022; d evelo p a Global European Hydrogen Facility. Reducing dependency on Russian energy imports other than gas Shipping 8 million barrels daily, Russia is the world’s largest oil exporter . Its invasion of Ukraine has therefore created turmoil and uncertainty on the global oil market , with prices occasionally coming close to the all-time high of USD 150 per barrel . As a result of Russia’s invasion of Ukraine , market volatility and tightness is likely to continue and impacts not only the EU, but all oil consumers across the world , especially the most vulnerable. The EU is working with its international partners to ensure that sufficient oil supplies remain available globally and at affordable prices. T ogether with the G7 group of e nergy minister s , the EU calls for oil-producing countries to look into increasing deliveries to the global market using to the full the available spare capacity . In this context, the full and effective implementation of the Joint Comprehensive Plan of Action would facilitate the entry of available Iranian oil supplies into the market easing supply pressure and price volatility. The Communication on the Strategic Partnership with the Gulf, published in parallel with this strategy, lays out the EU’s approach to strengthening its relationship with the Gulf Cooperation Council countries rich in oil resources. At the same time, IEA members have unanimously agreed to draw on emergency stocks to release 120 million barrels, the largest stock release in IEA history. Th is has shown the importance of emergency stocks as a shock absorber. While the decisions on the release of stocks are a Member State competence , the experience with the IEA collective process demonstrates the usefulness of the EU taking a coordination role, should additional releases become necessary. The EU decided to stop a ll import s of coal from Russia, as part of its fifth sanctions package in April 2022. To cope with the crisis in the short term , this means replacing 44 to 56 million ton ne s of coal annually, largely by import ing . In the longer term, coal will be phased out in the EU, in most countries by 2030. With the adoption of the EU embargo on Russian coal , prices in the EU increased around 1 5 % to EUR 325 per ton ne , but major difficulties with the coal supply are not expected with end of April prices returning to pre-embargo level. D iversification of fuel supplies for nuclear power plants is an important strand of work as s ome EU Member States are still fully dep endent on Russian nuclear fuel . The EU will assist nuclear utilities in expediting the licensing process of alternative fuel for the Russian design VVER reactors and work with international nuclear organisations such as International Atomic Energy Agency ( IAEA ) and Nuclear Energy Agency (NEA) under the Organisation for Economic Co-operation and Development ( OECD ) to build up cooperation in the area of security of supply. Work with partners such as Canada is already ongoing. Key actions: w ork with G7, G20 and other international fora as well as bilaterally with relevant countries to ensure well supplied and well-functioning oil markets ; c ontin u e the dialogue with the Organization of the Petroleum Exporting Countries ( OPEC ) to ensure stability and affordability on the oil market ; c oordinat e the EU response to the pressure on oil markets, including potential oil stock releases as part of IEA joint action or EU ’s reaction to supply disruptions ; a ccelerat e the diversification of fuel suppl y for nuclear power plants , including in cooperation with EURATOM . Prioritising energy savings and efficiency As the EU moves away from Russian energy supply, it will prioritise energy savings and efficiency , aiming to achieve a 5% reduction in oil and gas demand in the short term. This will decrease the price and demand pressure on the global markets. The EU will also work with international partners to make energy savings and efficiency a global priority. Together with other developed economies, the EU will in particular focus on reducing energy consumption , among other things building on the IEA Playing My Part campaign. Energy efficiency has numerous environmental, social and economic benefits . In the IEA’s net zero scenario, the global economy grows by 40% by 2030, but uses 7% less primary energy and the solutions for that are already today technically ready , cost-efficient and available for all sectors. The highest saving potentials can be reali s ed in the heating and cooling of public and private buildings. Additional major energy savings can be gained from more efficient processes, the circular economy transition and transport, as well as from more efficient appliances, both in homes (such as heat pumps) and industry. IEA: Doubling the rate of energy intensity improvements over the next decade helps reduce energy demand by 95 EJ The EU has developed regulatory, legislative, standard - setting and labelling experience that can be a source of inspiration for many countries. The EU will promote these standards and practices internationally, while acknowledging the specific circumstances of its partners. Mobilising large capital investments from both the public and the private sector is also crucial. The EU best practices on energy efficiency financing can be shared and scaled up, in close cooperation with the financial institutions and international partners. The case of stopping methane leakages shows that energy saving measures can come at negative abatement costs : u p to 70% of methane emissions from oil, gas and coal sectors can be stopped using today’s technology, and almost half of them at a profit or at no cost . The European Commission has already adopted an EU Methane Strategy and a legislative proposal to tackle methane emissions that ha ve a clear international dimension. Internationally, the EU established jointly with the US the Global Methane Pledge . Participant countries commit to reduc ing their collective m ethane emissions by at least 30 % from 2020 levels by 2030. O ver 110 countries have already joined this pledge , representing about half of global man-made methane emission s. Key actions: w ork with partners to make energy efficiency and savings a global priority ; s upport the global transition to more circular econom y to reduce energy consumption ; f acilitate the availability of and the access to finance for energy efficiency and saving investments ; i mplement the Global Methane Pledge (GMP) and the external dimension of the EU methane strategy . Supporting partners impacted by Russia’s invasion of Ukraine The Russian military aggression in all its dimensions is producing alarming systemic , knock-on effects on the global economy which is already battered by the COVID-19 pandemic and climate change, with particularly dramatic impacts on developing countries. R ecent projections by UNCTAD estimate that the global economy will be a full percentage point of GDP growth lower than expected due to Russia’s invasion of Ukraine which is severely disrupting already tight food, energy and financial markets. C ommodity prices are reaching record highs : c rude oil prices have increased by around 60%, gas and fertilizers have more than doubled, and food prices are 34% higher than this time last year. Recent United Nations assessments indicate that one third of 1.7 billion people already living in poverty are set to be exposed to disruptions in food, energy and finance systems . As a result, many developing countries will lose further economic ground, while their vulnerability is heightened by rising geopolitical tensions and deepening economic uncertainty . Acknowledging this impact, the European Union will make use of all existing instruments to continue supporting developing economies , particularly in Africa and the EU’s neighbourhood , to recover from the COVID-19 pandemic and achieve an inclusive and sustainable growth, while building economic resilience that is necessary to address these shocks and the climate change crisis. The EU ’s efforts to support a global just and green energy transition, outlined in chapter 4, are central to this work. The EU will monitor and address the impact of Russia’s aggression on partner s through bilateral and multilateral engagement and work towards a united global response. Repowering Ukraine ’s energy system and cooperating with close neighbourhood Since the start of Russia ’s military aggression, helping Ukraine and other nations directly affected by the war has been a central part of the EU ’s energy policy. The EU work has focused on ensuring uninterruped energy s u pplies and nuclear safety in Ukraine. The emergency electricity grid synchronisation with Ukraine and Moldova is a major step towards ensuring security of supply . The next political pr i ority is to allow for electrcity trade with the EU based on gradual i ncreases of tradable capacity. Reverse flows already today allow to bring gas from Slovakia and Hungary to Ukraine . O pening the EU platform for common purchases of gas, LNG and hydrogen to Ukraine, Moldova, Georgia and the Western Balkans is as well a clear signal of support. Damaged energy equipment in Ukraine is repa ired by chanelling specialised energy equipment from Member States to Ukraine via the EU Civil Protection Mechanism. Items Members States cannot deliver are procured via the Energy Support Fund for Ukraine established by the Energy Community. To allow for future full integration of Ukraine ’s energy market , the EU is providing technical support to ensure market reforms. The reforms will also allow for better integration of renewable energy and aligment with the EU’s climate ambition. This work is taking place in the framework of the Association Agrement, and under the EU-Ukraine Strategic Partnership . The Energy Community and the newly establised Ukraine Energy Task Force play an important role in this work. Nuclear safety remains a major priority , in particular following Russia’s reckless behaviour at the Ukrainian nuclear sites. The EU is fully aligned with the International Atomic Energy Agency ’s effort to ensure the safety of Ukrainian nuclear facilities at all times. The EU mobilises its European Instrument for International Nuclear Safety Cooperation to address urgent needs and restore nuclear safety to comply with the international legal framework and pursues the long standing support to the Ukrainian regulatory authority. It stands ready to assist in the reconstruction of the necessary nuclear safety capacity. Looking to the future, the EU has set out its approach to longer-term reconstruction framework in the Ukraine Relief and Reconstruction Communication. The EU will work with Ukraine to prepare the REPowerUkraine initiative , to ‘rebuild better’ the Ukrainian energy system, with the aim to decarbonise Ukraine’s energy sector thus ensuring Ukraine’s energy independence. The focus should be on energy efficiency, renewables, renewable hydrogen, biomethane and future-proof infrastructure. The EU will support this process both financially and technically. With the Western Balkans , the EU will continue supporting the region’s Green Agenda and energy independence, promoting reforms that tak e the region forward on their European path. The Energy Community , with the support from the European Commission, is working to determine the energy and climate targets for 2030. This will send the right investment signals and ensure political commitment to coal phase-out and energy transition in general. Implementation of the key legal acts adopted by the Energy Community in November 2021 will allow for a better integration of renewables, storage and demand side response. The EU will propose to fully integrate the Western Balkans into the EU internal electricity market in order to enable the change to renewable energy production and the decarbonisation of energy supply in South-East Europe. The progressive introduction of carbon pricing c ould contribute to greater alignment with the EU. Key actions: s upport the repair and reconstruction of energy infrastructure in Ukraine ; in crease cross-border capacity to enable electricity trading ; f acilitat e the reverse flow of gas to Ukraine via the Slovak Republic, Hungary and Poland and to Moldova and Ukraine via Romania (Trans Balkan pipeline) ; i nvite Ukraine, Moldova, Georgia and the Western Balkan countries to participate in the EU’s voluntary gas purchasing scheme ; a ccelerat e the domestic reforms and energy flagships of the Economic and Investment Plan s for the Western Balkans and Easter n P artnership , adjusted to the current situation , to speed up renewables ’ deployment, ensure a green energy transition and help reduce dependency on Russian gas; t ak e advantage of the Energy Community framework to encourage ambitious energy and climate targets and market reforms, as well as to boost renewables and energy efficiency ; l aunch the REPowerUkraine initiative to ensure energy supply and rebuilding the Ukrainian energy sector after the war . Leading and a cc e lerating the global green and just energy transition The green energy transition is crucial for limiting global warming to 1.5 degrees , for boosting growth , providing opportunities and improving living conditions across the globe , as well as mitigating price and energy security risks. Following the 1.5 degree scenario would mean 2.3% more GDP growth until 2030 than with business-as-usual and 85 million new energy-transition related jobs . The EU is committed to lead ing and speed ing up the global green transition and supporting its international partners in the process . T his includes working together on renewable energy , energy efficiency and savings, on the circular economy, green growth , natural resource protection, critical raw material s , clean technologies and future-proof infrastructure. The European Commission and the EU High Representative have launched the Global Gateway , a new European strategy to boost smart, clean and secure links in digital, energy and transport sectors and to strengthen health, education and research systems across the world , in line with the UN’s 2030 Agenda and the Paris Agreement . The Global Gateway – including a strong push for the green energy transition – will be delivered through a Team Europe approach, bring ing together the EU and its Member States with their financial and development institutions, including the EIB and the EBRD in order to leverage up to EUR 300 billion of investment in 2021-2027 . The EU supports the global green transition also th r ough its climate finance. 30% of the EU’s development aid envelope is channel l ed into tackling climate change, including in the energy sector. The EU is arguably the largest contributor to the global commitment of the most developed nations to provide annually USD 100 bln for climate finance and will continue to engage other partners to follow suit. To succeed, the green transition must be just and socially fair . Especially in the context of slow recovery, economic turbulence and the global consequences of Russian aggression against Ukraine, the social aspects of reshaping the energy systems must be central to the transition. This is a priority for the EU and an integral part of our external energy policy. On the one hand, it means reducing the social and economic impact of phasing out fossil fuels (in particular coal) and on the other, offering new opportunities via green technologies (chapter 4.1), while tackling issues like energy access, fossil fuel subsidies , skills development and distributional effects of the transition. While coal is not the only fossil fuel, it is the most polluting one and responsible for 40% of the world’s g reenhouse g as emissions. It is therefore at the heart of EU’s just transition efforts that focus in particular on the biggest coal-consuming countries. In follow-up to COP26, the EU, together with its Member States France and Germany as well as its international partners, the US and the UK, is implementing a j ust t ransition p artnership with South Africa with a budget of USD 8.5 billion to accelerate the decarbonisation of the economy with the emphasis on the coal phase-out and minimising the country’s social adaptation costs. The EU is exploring the possibility to conclude j ust t ransition p artnerships with other partners like Viet nam, Indonesia and India. In line with China’s stated ambitions to reduce its dependence on coal and make progress towards its goal to become carbon neutral by 2060, the EU-China Energy Cooperation Platform (ECECP) and the annual high-level EU-China Energy Dialogue focus on carbon markets, energy systems, renewable energy , energy efficiency and business cooperation. The EU has also established labour and social policy dialogues with India , China and Southern neighbourhood within the Union for Mediterranean Regional Platform on Employment and Labour. The EU also provides support for the pha s e out of coal in the Western Balkans and Ukraine via its ‘Coal Regions in Transition’ initiative. Key actions: accelerate the global green energy transition by facilitating sustainable investments and connectivity through Global Gateway; c ollaborate on just transition and coal phase - out with the EU partner countries, including in the EU’s neighbourhood; w ork to ensure the global commitment of USD 100 bln annually for climate finance and use the EU contribution to support the green, just transition; i mplement the j oint e nergy t ransition p artnership with South Africa and explor e the scope to forge other global partnerships along this model ; i mplement the ‘Coal Regions in Transition’ initiative in Ukraine and Western Balkans ; a lign and implement global initiatives to end fossil fuel subsidies and engag e with countries heavily reliant on coal-fired power to achieve this ; work with IEA , IRENA and ILO to further a just and inclusive transition globally. Promoting r enewable technologies and energy efficiency in partner countries E lectricity based on wind and solar is now the cheapest power option in most regions of the world . In a 1.5 degree world, renewables could represent 90 % of the global energy production b y 2050. Global markets will be worth an estimated EUR 24 trillion for renewable energy and EUR 33 trillion for energy efficiency up to 2050 . This represents a major opportunity for the world’s economy. The rise of renewable energy will change the dynamics of the global energy system. While hydrocarbon resources were concentrated in a few countries, every nation has the potential to develop renewables and participate in energy trade . Today, around 80% of the world population live s in countries that are net energy importers. This is set to change . The EU, which represents 9% of global emissions, has a strong interest in prom p ting the uptake of renewable energy and improving energy efficiency across the world . T o accelerate the roll-out of photovoltaics, the European Commission is publishing a European Solar Strategy together with the present strategy. The efficient roll-out of renewable energy sources and increasing energy efficiency requires a wider ‘system approach’ that factors in electricity production, transmission and consumption as a whole. Installing renewable energy capacit y is most effective where it is integrated into open and flexible regional market s . The EU has been a first mover in creating a large integrated energy market and our experience can help international partners to accelerate their transition . Many countries in the Western Balkans, Eastern Partnership and Southern Neighbourhood are gradually increasing the use of renewable energy in their region. C ountries like India and Morocco have already set themselves ambitious targets for renewables deployment , implemented and further strengthened under the EU-India Clean Energy and Climate Partnership and the EU-Morocco-Green-Partnership . Similar work is ongoing in our partnership with China ( including on E missions T rading S ystems based on the EU system) . Fair and reciprocal energy cooperation with Africa is an important priority, both to ensure energy access to 570 million people currently without electricity in sub-Saharan Africa, but also to support investments in sustainable energy systems and renewable hydrogen trade, once local needs are covered. By 2030 , the African Green Energy Initiative aims to support the deployment of at least 50 GW of renewable electricity, providing at least 100 million people with electricity access. In order to achieve this goal, leveraging private sector investments will be key. Under the Global Gateway initiative , the EU will mobili se EUR 2.4 billion in gra nts for s ub -Saharan Africa and EUR 1.08 billion for North Africa to support renewable energy, energy efficiency, the just transition and the greening of local value chains. This will also support the African Union Green Recovery Action Plan which seeks to increase the renewable energy generation capacity by at least an additional 300 GW by 2030 . The acceleration of renewables uptake worldwide also presents an opportunity to strengthen trade relations . To develop their home-grown renewables potential, most countries in the world require access to innovative technologies, knowledge and capital and the EU green tech industry is well positioned to be a partner in those efforts . Half of the world’s wind power comes from turbines manufactured in Europe. EU companies are leaders in important segments of the photovoltaic , hydrogen and heat pump industries and are catching up with Asia on battery technologies , thanks to the European Battery Alliance . In order to thrive and to grow further, the green tech industry needs to be able to rely on a stable regulatory framework, fair competition, sufficient investments, and a fiscal level playing field – this is equally important and beneficial for the EU and local actors. E xternal energy policy must work hand in hand with the EU industrial and trade policy , ensuring market access for our industry and addressing challenges via the Free Trade Agreements and enforcement action. Developing b usiness to business relations requires constant attention: the business networking events organised under the EU and US E nergy Council, most recently on offshore wind, is a model to be replicated. Across Asia (for example in the Republic of Korea and Taiwan) have been set up to offer new business opportunities to EU green tech companies. De-risking and credit export instruments are also key to enabl e entry into new markets. The EU clean tech companies increasingly compet e with foreign comp anies that rec ei ve direct financial support from their governments . T he Commission will develop an EU strategy for export credits benefitting green tech companies to improve the level playing field for the EU businesses in non-EU country markets. T he Commission is also seeking to amend OECD rules to provide further incentiv e for export credit support for climate-friendly technologies. Key actions : a ccelerat e the roll-out of renewables and energy efficiency across the world, including in Western Balkans, Africa , the Mediterranean and the Indo-Pacific; i mplement the mutually beneficial EU- Africa - Green Energy Initiative ; s upport the g reen transition in C entral Asia through a Regional Team Europe Initiative on environment/energy/water ; i ncrea s e the roll-out of renewable energy in cities and rural municipalities, for example through the Urban Transition mission of Mission Innovation ; a dvance clean technologies in the context of the Trade and Technology Council (TTC) with the US; d evelop an EU export credit strategy . Cooperating on r esearch and t echnology Many of the technologies needed to achieve full decarbonisation of the global economy are not yet mature or competitive with fossil fuel based heat and power . International cooperation is essential to increase the speed of green energy innovation and roll-out , while lowering their cost, in particular for renewable energy and hydrogen. Other key research areas for an innovation-driven transition include the development of smart, cyber secure and flexible power grids, long- duration energy storage , sustainable raw materials, small modular reactors and sustainable fuels for industry and transport . Since renewable energy and hydrogen will not be able to substitute all fossil fuels in the energy mix, carbon re mov als will also be needed , in particular in industrial sectors where electrification or hydrogen-based options are not cost-effective . The EU will cooperate with its neighbours and other countries to bring to global markets innovative zero-consumption energy efficiency solutions, as well as technologies such as carbon-capture utilisation and storage (CCUS) . The EU will continue supporting international cooperation and multilateral initiatives in line with its g lobal approach to research and innovation . The Commission will provide resources for international cooperation from Horizon Europe, the EU’s public financing progra mme for research and innovation . The EU will also reinforce engagement with major international initiatives, like Mission Innovation and the Clean Energy Ministerial , to develop together t he green energy solutions of the future. Key actions: d evelop CO2 sequestration and storage techniques to market maturity, including in cooperation with Norway ; c ontinue the Long-Term Joint EU-African Union Research and Innovation Partnership on Renewable Energy and extending its scope to renewable hydrogen . Ensuring access to c ritical raw materials While the EU is determined to end its dependence on Russian energy, it is equally determined to avoid new dependencies in the future. As demand for fossil fuels decrease s , increased demand for raw materials, including rare earth s and metals could lead to new supply challenges in the course of the energy transition. According to the Critical Raw Materials in Technologies and Sectors foresight study, the demand for critical raw materials needed in the low-carbon energy sector and their costs will increase significantly by 2050. The EU depends in this sector primarily on rare earths, lithium, magnesium, niobium, germanium, borates and scandium, some of which cannot be procured domestically. To continue advancing on its energy transition, EU companies will need to source these materials in tight commodity markets or substitute them in the longer term through new industrial processes. P otential remedies to minimise the EU’s future dependence in this strategic area include further diversifying global supply chains, prioritising energy efficiency measures, incentivising long-term investments in new mining and refining activities inside the EU as well as stepping up circularity efforts to ensure that materials are retained in the economy for as long as possible and that waste is recycled. The Commission will intensify work on the supply of critical raw materials and prepare a legislative proposal. This initiative will aim to strengthen the European value chain through the identification of mineral resources and of raw materials projects in the European strategic interest, while ensuring a high level of environmental protection. The EU has already established Sustainable Raw Material Value Chain Partnerships with Canada and Ukraine. To diversify its supply chains further, the Commission is working towards establishing additional mutually beneficial raw material value chain partnerships in Africa (e.g. Namibia) , Latin America , Western Balkans and with Australia, via trade agreements or Memoranda of Understanding. At least in the medium term, access to well - diversified supplies from international markets will be key to ensure resilience. EU trade policy plays a key role in this regard, by ensuring open access to supplies and by avoiding market distortions through development and implementation of trade agreements. The Energy and Raw Materials Chapters on EU Free Trade Agreements ( FTAs ) have a central role in this. Key actions: e stablish mutually beneficial raw material value chain partnerships , beyond Ukraine and Canada ; s trengthen cooperation on raw materials value chains with Norway u nder the EU-Norway Green Alliance ; r einforc e the use of EU economic and trade policy tools to ensure undistorted access to international markets ; p romote global resource efficiency and circularity , notably through product design measures ; w ork with interna t ional organisations such as the OECD , the IEA and IRENA on supply chains for critical raw materials used in the energy transition . Laying the foundations of the new global ener g y system Strengthening est a blished alliances, building new partnerships The new global energy system does not mean simply replacing fossil fuels with renewables, it will be fundamentally and structurally different from today’s . Collaboration and partnerships will be key to how it functions. As the EU strives to make the global green transition a reality, it will reach out, listen to and work with the entire world. IRENA: Shifts in the value of trade in energy commodities, 2020 to 2050 The EU will continue to work in tandem with the US , with whom the priorities are well aligned across the full energy policy spectrum . Through the EU-US Energy Council and in international fora, EU will endeavour to affect positive change on the global energy landscape. The energy relationship with Canada has significantly accelerated, building on the existing High-Level Energy Dialogue . Both the Eastern and the Southern Neighbourhood will continue to be crucial for the EU. The energy relations with Eastern Partnership countries will need to be reinforced and reviewed, while remaining focused on sustainable energy security and the green energy transition, following the commitments at the 6 th Eastern Partnership Summit in December 2021. The resilience, energy security and green transition of Ukraine, Moldova and Western Balkans are linked to the EU’s and therefore a central priority. Cooperation with Turkey should continue on decarbonisation, to ensure alignment of the Turkish legal framework with the EU acquis , including through the Turkish Investment Platform. In the Southern Neighbourhood, a common Mediterranean energy policy should be developed based on the Union for the Mediterranean Ministerial Declaration adopted in June 2021. The EU will support regional cooperation in the Eastern and Southern Mediterranean region on energy transition and to unleash the renewable energy potential . The EU will continue to pursue cooperation on decarbonisation including on methane emissions with all fossil fuel suppliers in the region, such as Egypt, Israel and Algeria . Africa is a key partner for the EU. In addition to the cooperation policy objectives , stronger trade and investment engagement with African countries is expected as they are increasingly becoming fast growing markets for green energy technologies. African countries can also contribute to the EU’s energy security, today with oil and LNG supplies, and in future through green hydrogen and renewable fuels as well as raw materials critical to the green energy transition. The EU will continue to work with partners like Norway, Japan, Australia, Chile, United Kingdom and others on energy transition and mutually relevant priorities . The EU is currently negotiating a FTA with Australia . As a significant future producer of green hydrogen, strengthening energy links should be a priority . Chile is also expected to become a large producer of green hydrogen in the future, as well as supplying critical raw materials such as lithium. As part of the EU-India Clean Energy and Climate Partnership , the EU will intensify its energy cooperation with India in support of accelerating the local roll-out of renewables and the rapid decarbonisation of its industry. The EU will support joint activities in the areas of offshore wind and solar energy and their integration through smart grids. The EU is continuing to further work with China on de-carbonisation, power market reform and to render the e nergy system more effective and efficient. Cooperation will focus on e mission t rading s ystems, electricity systems, grid-modelling, financing of energy efficiency and business cooperation. As laid out in the Joint Communication on the Gulf , the EU will work closely with Gulf countries to promote the green energy transition, including investments in the Southern Neighbourhood . In order to better structure its cooperation with the Gulf, the Commission proposed to hold annual ministerial meetings on the green transition complemented by related private sector initiatives . Central Asia is a key region rich in resources. Building upon the region ’ s potential in solar, wind and hydroelectric energy, the EU will encourage Central Asia ’ s reforms of the energy sector and transition to a low-carbon economy , as well as cooperation on critical raw materials with countries such as Kazakhstan . Geopolitics and g lobal e nergy a rchitecture Russia’s invasion of Ukraine is a stark reminder that the world is marked by major geopolitical and economic power rivalries. If not counterbalanced, relations between major powers could become increasingly confrontational and unilateralist, leading to competing visions and agendas. The global green energy transition can support the EU in achieving its broader geopolitical objectives to reinforce resilience and open strategic autonomy . The European Commission and the High Representative will promote EU’s energy objectives by reinforcing the role of energy diplomacy in the foreign and security policy. This will require strengthening monitoring mechanisms, foresight and assessment of the strategic implications of the global energy transition on partner countries. Effect ive ly addressing the challenges of the global energy transition require s trust and cooperation within the international community. The EU will step up its multilateral action in support of EU objectives and global commitments based on the principles of rules-based and effective multilateralism set out in the 2021 Joint Communication on strengthening the EU’s contribution to rules-based multilateralism . Enhanced partnerships within the UN, G20 and G7, and closer cooperation with International Financing Institutions are necessary. Multilateral energy organisations and forums such as the IRENA, the IEA, the Energy Community, the International Solar Alliance, the Clean Energy Ministerial and Mission Innovation , the Global Covenant of Mayors for Climate and Energy, all have a key responsibility in promoting the energy transition globally. Some organisations, such as the Energy Charter, are in urgent need of deep modernisation in order to align them with the 2050 goals, and the EU is actively addressing this. If sufficient reform of the Energy Charter Treaty cannot be achieved, the EU will consider withdrawing its membership. T he EU will continue to support a more inclusive representation of emerging and developing economies in international institutions . The EU together with its Member States as part of a Team Europe approach will increasingly contribute to leadership and inclusive decision shaping through greater participation in governing bodies of relevant organisations. The EU should also weigh up the benefits of upgrading its collective presence to a full membership in the energy for a considered key and strategic for advancing the European Green Deal and this Strategy. Furthermore, the EU will reinforce cooperation within multilateral and regional organisations and seek closer engagement with the Union for the Mediterranean, the African Union and its agencies , the Latin American Energy Organisation (OLADE) or the Association of South-East Asian Nations (ASEAN) to address common challenges and work together at the international level. Key actions: regular ly monitor the geopolitical impact of the green transition; i nitiat e a review of the EU ’s engagement in international energy fora key for the global energy transition; s tep up energy diplomacy in the EU and Member State s ’ foreign policy. Conclusion This is a critical time for the global energy policy. Climate change, geopolitical shi f ts , technological developments and increased global energy demand create a challenging and fast-changing environment that require our energy systems and relations to adapt. Adding to that, Russia’s invasion of Ukraine has far-reaching consequences for the energy security of not only the EU, but the entire world. Russia’s actions have triggered unprecedented price volatility on the energy markets and underlined the need for partnerships based on trust and shared long-term goals. The green energy transition is the only way to simultaneously ensure sustainable, secure and affordable energy worldwide. To be successful, that transition must be socially just and fair, leaving no-one behind. It means not only phasing out fossil fuels and outdated practices, but phasing in green energy, innovative technology , better markets and circular economy. It requires tackling already now the potential future risks and dependencies. The transition is an opportunity for the EU and its partners to build together a new energy system that is more sustainable, more equal and more collaborative . This communication lays out the EU’s strategy to reach that goal.
Sissejuhatus Euroopa Liit ja kogu ülejäänud maailm seisavad silmitsi kliimamuutustest tuleneva eksistentsiaalse ohu ja kiirelt süveneva energiakriisiga . Kui me ei kiirenda võitlust kliimamuutustega ega astu samme elurikkuse vähenemise vastu, jäävad Pariisis kokku lepitud eesmärgid kättesaamatuks ja koos sellega kaob võimalus vältida ulatuslikku kliimakriisi, millel on laastavad tagajärjed inimestele ja keskkonnale kogu maailmas. Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli kuuendas aruandes on jõutud järeldusele, et üleilmset kasvuhoonegaaside heidet tuleb vähendada 2030. aastaks 43 %, et järgida jätkuvalt eesmärki hoida globaalne soojenemine 1,5 °C piires . Kasvuhoonegaaside heite vähendamisel on peamise tähtsusega energiasektor, mistõttu saab see sektor olema sellise ülemineku keskmes. Samal ajal on Venemaa rikkunud oma Ukraina vastase provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooniga rahvusvahelisi eeskirju . See on pööranud pea peale energia- ja toiduturud ning toonud kaasa suurema hinnavolatiilsuse ja õõnestanud energiajulgeolekut, mis ei mõjuta üksnes vahetut naabrust, vaid kogu maailma. Sellele on vaja reageerida nii, et arvesse oleks võetud nii lühiajalisi vajadusi kui ka pikaajalist mõju ELile ja selle partneritele. EL on Ukrainaga täielikult solidaarne ja jätkab Ukraina energiasüsteemi toetamist. Üleminek roheenergiale on ainus viis, kuidas tagada kogu maailmas energia, mis on ühtaegu kestlik, kindel ja taskukohane. Seetõttu on EL täis otsustavust jätkata võetud kursil ja teha koostööd partneritega kogu maailmas, et julgustada partnerriike suurendama oma kliimaeesmärke ja määrama kindlaks oma kliimaneutraalsuse saavutamise viisid, kuid samuti selleks, et luua vastastikku kasulikud pikaajalised suhted, eelkõige energiavaldkonnas. EL jätkab ja intensiivistab oma tegevust kogu maailmas sihtotstarbeliste partnerluste kaudu . Selleks võidakse kasutada rahalist toetust, abi, tehnosiirdeid ja/või tugevdatud kaubandussuhteid. Võetud kursil püsimine on vajalik ka Euroopa jaoks. Hoolimata pärast 2009. aasta gaasikriisi võetud mitmekesistamise ja liidusisese energiajulgeoleku meetmetest sõltub Euroopa endiselt liiga palju tarnijast, kes on valmis kasutama energiat relvana. Sellest haavatavusest vabanemiseks esitas Euroopa Komisjon 8. märtsil 2022 teatise meetme „REPowerEU“ kohta , mis sisaldab tegevuskava, et lõpetada fossiilenergia importimine Venemaalt tublisti enne 2030. aastat. Selleks on vaja mitmekesistada ELi energiavarustust, suurendada energiasäästu ja -tõhusust ning kiirendada üleminekut roheenergiale. Selle kõigega reageeritakse probleemidele, mille toob kaasa maailma ja energiamaastiku kiire muutumine . Lähiaastail ja -kümnendeil tekivad uued energiatootmisvõimalused koos uute kaubandusstruktuuride ja transpordivajadustega. Samal ajal kui kauplemine tavapäraste energiatoodetega järk-järgult väheneb, hakatakse rahvusvaheliselt kauplema selliste uute toodetega nagu vesinik ja ammoniaak ning suureneb nõudlus vähesaastava tehnoloogia järele. Vaja on uusi standardeid ja juhtimiskorda, et luua reeglitel põhinevat lähenemisviisi rakendades usaldusväärsemaid ja vastastikku kasulikke partnerlussuhteid. Euroopa Liit peab olema valmis selles uues muutuvas keskkonnas tegutsema ja seda keskkonda kujundama. Euroopale avanevad uued võimalused kasutada ära oma juhtpositsiooni rohelise tehnoloogia valdkonnas ning edendada õiglasemat ja kestlikumat arengut kogu maailmas, ent tekivad ka uued probleemid Euroopa energiajulgeoleku ja tarneahelate vastupidavuse osas, eelkõige seoses kriitilise tähtsusega toorainetega, mis on energiasüsteemi ümberkujundamisel väga olulised. Kriis annab ka paljudele riikidele võimaluse süsinikumahukast arenguetapist kiiresti edasi liikuda ning saada kasu rohelisemast ja võrdsemast majandusest, kus energia on tehtud kättesaadavaks miljonitele inimestele. EL teeb kooskõlas kestliku arengu 7. eesmärgiga tööd selle nimel, et tagada õiglane ja kaasav energiasüsteemi ümberkujundamine. Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja on partneriks ja toeks neile, kes alustavad rohepööret, ning hõlbustavad pikaajaliste kestlike investeeringute tegemist, sealhulgas Global Gateway kaudu, mis on väärtuspõhisele lähenemisviisile tuginev Euroopa Liidu kava kogu maailmas taristu arendamisse suurte investeeringute tegemiseks. Kõige selle jaoks peab EL ajakohastama rohkem kui kümme aastat tagasi vastu võetud energiaalast välisstrateegiat, tugevdades koostööd partneritega ning kliima- ja energiadiplomaatiat kooskõlas välisasjade nõukogu 25. jaanuari 2021. aasta järeldustega. Sellega seoses on ELi energiaalase välispoliitika eesmärgid tugevdada ELi energiajulgeolekut, vastupanuvõimet ja avatud strateegilist autonoomiat, mitmekesistades ELi energiavarustust ning suurendades energiasäästu ja -tõhusust; kiirendada üleilmset õiglast üleminekut roheenergiale, et tagada kestlik, kindel ja taskukohane energia ELis ja mujal maailmas; toetada Ukrainat ja teisi riike, keda mõjutab otseselt või kaudselt Venemaa agressioon; luua pikaajalised rahvusvahelised partnerlussuhted ja tutvustada ELi puhta energia valdkonna ettevõtjaid kõikjal maailmas. ELi energiaalane välispoliitika kava „REPowerEU“ elluviimiseks Nagu on öeldud 18. mai 2022. aasta kavas „REPowerEU“ , mis avaldati paralleelselt käesoleva strateegiaga, suurendatakse Euroopa energiasüsteemi tõhusust ja minnakse üle rohelistele energiaallikatele kiiremini, kui oli oodata enne Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Ehkki ELi energiasõltumatuse saavutamise püüdluste keskmes on üleminek roheenergiale , tuleb Venemaa fossiilkütustest loobumisel asendada mõni neist teiste rahvusvaheliste tarnijate fossiilkütustega, kuna ELi enda nafta- ja gaasitootmine on tublisti vähenenud: 90 % gaasist, 97 % naftast ja 70 % kivisöest, mida me tarbime, on imporditud. Kuna ELi gaasinõudlus kahaneb varem oodatust kiiremini ning selleks, et viia miinimumini asjatute investeeringute ja vara kasutuskõlbmatuks muutumise risk, pooldab EL mitmekesistamise strateegiaid, mis hõlmavad nii gaasi kui ka saastevabasse vesinikku tehtavaid investeeringuid. ELi gaasivarustuse mitmekesistamine Praegu on Euroopa suurim gaasiga varustaja Venemaa . Kava „REPowerEU“ eesmärk on lõpetada sõltuvus Venemaa gaasist nii ruttu kui võimalik. Lõviosa sellest gaasinõudlusest asendatakse taastuvenergiaga, vähese CO 2 heitega energiaallikatega ning energiatõhususe- ja säästu kaudu. Ülejäänud osa nõudlusest rahuldatakse tarnijate mitmekesistamise teel. Selleks et tagada lähiaastail vajaminevad gaasitarned, peab EL importima rohkem gaasi mujalt kui Venemaalt – eeskätt veeldatud maagaasi (+50 miljardit kuupmeetrit), aga ka torugaasi (+10 miljardit kuupmeetrit). Sellega seoses on EL loonud ELi energiaplatvormi eesmärgiga koondada nõudlust, koordineerida taristu kasutamist ja pidada läbirääkimisi rahvusvaheliste partneritega, et hõlbustada ühiseid gaasi- ja vesinikuoste, nagu on ette nähtud üldteatises REPowerEU kohta. Platvorm põhineb tööl, mida Euroopa Komisjon on teinud möödunud sügisest saati, suheldes ELi peamiste veeldatud maagaasi ja torugaasi tarnijatega . Nende jõupingutuste tulemuseks olid rekordiliselt suured veeldatud maagaasi tarned 2022. aasta aprillis (12,5 miljardit kuupmeetrit) ja 2022. aasta jaanuarist aprillini (42 miljardit kuupmeetrit). Platvorm aitab ühendada ELi liikmesriikide praegused mitmekesistamisjõupingutused ning on avatud ka Ukrainale, Moldovale ja Gruusiale ning Lääne-Balkani partneritele. Mitmekesistamisjõupingutuste hõlbustamiseks on Euroopa Komisjon ja Ameerika Ühendriigid leppinud kokku töötada selle nimel, et tarnida Ameerika Ühendriikide ekspordina, ent samuti koostöös teiste rahvusvaheliste partneritega, ELi veelgi veeldatud maagaasi (vähemalt 15 miljardit kuupmeetrit 2022. aastal ja ligikaudu 50 miljardit kuupmeetrit aastas kuni vähemalt 2030. aastani) . Samuti on komisjon moodustanud spetsiaalse töörühma Kanadaga , et uurida võimalike veeldatud maagaasi ja vesiniku tarnete tegemist lähiaastatel . Enne saabuvat suve kavatseb EL sõlmida kolmepoolse lepingu Egiptuse ja Iisraeliga veeldatud maagaasi tarnimiseks Euroopasse. Jaapan ja Korea on juba suunanud mitu veeldatud maagaasi lasti ümber Euroopasse ja töö jätkub, et kasutada seda võimalust ka tulevikus. Katar on valmis hõlbustama vahetustehinguid Aasia riikidega. Torugaasi osas on Norra juba suurendanud oma tarneid Euroopasse ning tahet sama tegemiseks on väljendanud nii Alžeeria kui ka Aserbaidžaan . EL püüab alustada taas energiadialoogi Alžeeriaga ning tugevdab koostööd Aserbaidžaaniga, pidades silmas lõunapoolse gaasikoridori strateegilist tähtsust. Aadria mere torujuhtme läbilaskevõime suurendamisel suureneksid gaasitarned ELi ja Lääne-Balkanile. Veeldatud maagaasi puhul on kasutamata võimalusi ka Sahara-taguse Aafrika riikides ja eriti Lääne-Aafrikas, näiteks Nigeerias (kust oli juba pärit 15 % ELi 2021. aasta impordist), Senegalis ja Angolas. Ühise laiaulatusliku tegevuskava täieliku ja tulemusliku rakendamise korral oleks lihtsam uurida Iraani väljavaateid saada Euroopa usaldusväärseks gaasitarnijaks. EL püüab tagada, et olemasolevate ja uute gaasitarnijate täiendavatele gaasitarnetele lisanduvad sihipärased metaanilekete ning pihkumise ja tõrvikpõletamise vähendamise meetmed , millega luuakse täiendavat likviidsust üleilmsetel turgudel ja tagatakse samal ajal märkimisväärne kliimaalane kasu. Selleks teeb EL koostööd oma fossiilkütust tarnivate partneritega, et vähendada metaaniheidet. Pihkumise ja tõrvikpõletamise tõttu läheb aastas kaduma vähemalt 46 miljardit kuupmeetrit maagaasi riikides, mis võiksid tarnida selle gaasi ELi. Selleks, et enamik sellest metaanist (maagaasi põhikomponent) kestlikul ja ökonoomsel viisil kokku koguda, on tehnoloogia olemas. EL on valmis andma partneritele selliste vastastikku kasulike „teie kogute / meie ostame“ kavade sisseseadmiseks tehnilist abi. EL kutsub ka partnereid, näiteks Euroopa Investeerimispanka (EIP), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka ning Maailmapanka, üles looma stiimuleid raisku minna lastava fossiilse gaasi, sh metaani kiireks kogumiseks, et teha sellest gaasist asjakohaseid tooteid, mida saab müüa rahvusvahelistele ostjatele. EL pingutab mitmekesistamise nimel ajal, mil üleilmne nõudlus suureneb ja veeldatud maagaasi hind on kõrge. Meetmete rakendamisel tuleb silmas pidada üleilmsete partnerite huve. Võttes arvesse seda, et energiaallikate jaotus ELis ja partnerriikides keskpikas perspektiivis muutub, edendab EL ulatuslikumaid energiapartnerlusi , kus gaasialane koostöö on ühendatud vesinikku, taastuvallikatest toodetud gaasi (sh biometaani) ja muid rohelisi energiaallikaid hõlmava pikaajalise energiakoostööga, et vältida vara kasutuskõlbmatuks muutumist ja tagada rohepööre. ELi energiapoliitikaga püütakse ka tagada avatud, paindlikud, likviidsed ja hästi toimivad üleilmsed veeldatud maagaasi turud, tehes koostööd peamiste tootja- (Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Katar, Nigeeria, Egiptus jt) ja tarbijariikidega (Hiina, Jaapan, Korea). Seda võimaldavad G7, G20, Rahvusvaheline Energiaagentuur ja teised rahvusvahelised foorumid. Põhimeetmed: tagada ELi energiaplatvormi ja selle piirkondlike platvormide kiire kasutuselevõtt; täielikult rakendada Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga tehtud ühisavaldusi; pidada olemasolevate või uute gaasitarnijatega läbirääkimisi poliitiliste kohustuste teemal, et suurendada gaasitarneid Euroopasse; luua „teie kogute / meie ostame“ põhimõttest lähtuvad maagaasi ja metaani kogumise ja nendega kauplemise kavad. ELi ettevalmistamine kauplemiseks saastevaba vesinikuga Kavas „REPowerEU“ on ette nähtud, et 15 miljoni tonni saastevaba vesinikuga – mis lisandub algatuse „Eesmärk 55“ raames juba kavandatud 5,6 miljonile tonnile – saab asendada 2030. aastaks ligikaudu 27 miljardit kuupmeetrit Venemaalt imporditavat gaasi. See hõlmab 10 miljonit tonni imporditavat vesinikku . Suutlikkus toota saastevaba vesinikku on jaotunud maailmas tänu taastuvallikatele (tuul ja päike) märksa ühtlasemalt kui nafta- ja gaasivarud. Seda turgu tuleb siiski veel arendada, milleks on vaja kogu maailmas laiendada märkimisväärselt taastuvenergia tootmist ja vee kättesaadavust. Hõlbustamaks 10 miljoni tonni vesiniku importimist ELi, kavatseb Euroopa Komisjon luua usaldusväärsete partnerriikidega vesinikupartnerlused, et tagada taastuvallikatest toodetud ja vähese CO 2 heitega kütuste jaoks avatud ja moonutamata kaubandus- ja investeerimissuhted. Komisjonil on kavas luua kohe, kui olukord seda võimaldab, kolm suurt vesinikuimpordikoridori, mis saavad alguse Põhjamere piirkonnast (Norra ja Ühendkuningriik), Vahemere lõunapiirkonnast ja Ukrainast . Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur (IRENA): tehniline potentsiaal toota 2050. aastani saastevaba vesinikku hinnaga alla 1,5 USA dollari kilogrammi kohta (eksadžaulides) Üks piirkond, kus saastevaba vesiniku tootmise potentsiaal on eriti suur, on Vahemere lõunapiirkond. Euroopa Komisjon teeb nii sellele piirkonnale kui ka ELile kasulike võimaluste loomiseks tööd selle nimel, et seada sisse ELi ja Vahemere lõunapiirkonna riikide vaheline Vahemere piirkonna saastevaba vesiniku partnerlus. Selles töös tuginetakse olemasolevale Vahemere piirkonna uuele tegevuskavale ning selle majandus- ja investeerimiskavale ning alustatakse ELi ja Egiptuse vesinikupartnerlusest. Sellest saaks hüppelaud Euroopa laiemaks saastevaba vesiniku alaseks koostööks Aafrikaga ja Pärsia lahe piirkonnaga, mis on veel üks piirkond, kus on rikkalikult ressursse vesiniku tootmiseks. Kui selles valdkonnas tehtavas koostöös peetakse silmas kohalikke sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnavajadusi, edendatakse sellega kohalikku taastuvallikatest saadud elektri ja vesiniku tootmist ja tarbimist ning rohetööstuse väärtusahelate arengut partnerriikides. Vesinikku käsitlev ELi õigusraamistik peaks tagama imporditud ja kohapeal toodetud vesinikule võrdsed tingimused. Sahara-taguses Aafrikas, Lõuna-Aafrikas ja Namiibias juba tehakse edusamme nende saastevaba vesiniku sektori arendamisel ning see on tekitanud huvi ELi tööstuses. Saastevaba vesiniku alane tõhustatud koostöö on ka osa ELi kahepoolsetest suhtetest selliste riikidega nagu Egiptus ja Maroko; viimati nimetatu puhul on Euroopa Komisjon alustanud tööd ELi ja Maroko rohelise partnerluse sisseseadmiseks. Tööd tehakse ka selleks, et sõlmida Ukrainaga strateegiline partnerlus taastuvallikatest toodetud gaasi alal (sh vesinik ja biometaan), eesmärgiga seda märkimisväärselt laiendada, kohe kui olukord seda võimaldab. Oma vahetus naabruses on EL valmis toetama võrguarendust üleeuroopalist energiavõrku (TEN-E) käsitleva läbivaadatud määruse kaudu. Projektid kolmandate riikidega, mis aitavad märkimisväärselt kaasa TEN-E eesmärkide saavutamisele, võivad saada vastastikust huvi pakkuva projekti staatuse, mis osutab sellele, et need elektrienergia ülekandmise, vesiniku transpordi ning CO 2 võrkude ja hoidlatega seotud ühisprojektid vastavad rangetele ELi ohutusstandarditele. Samal ajal on vaja teha investeeringuid, et tagada vahendid ja logistika saastevaba vesiniku transportimiseks. Kujunemisjärgus üleilmne vesinikuturg peab põhinema ühistel reeglitel , eelkõige taristule juurdepääsu ja kauplemisega seotud standarditel, sertifitseerimisel ja headel reguleerimistavadel. ELi vesinikku käsitlev õigusraamistik on kõige arenenum kogu maailmas. Sellele tuginedes peaks EL juhtima jõupingutusi, mida tehakse selleks, et töötada välja kindel raamistik reeglitel põhineva ja läbipaistva üleilmse vesinikuturu jaoks. Selles protsessis tuleks arvesse võtta gaasi- ja naftaturgudel saadud kogemusi, et uued energiatooted saaksid liikuda vabalt üle piiride, millega suurendatakse energiajulgeolekut eemaldumisel fossiilkütustest. Üleilmse saastevaba vesiniku turu elavdamiseks kaalub EL üleilmse Euroopa vesinikumehhanismi loomist, nagu on märgitud üldteatises REPowerEU kohta. Põhimeetmed: luua vesinikupartnerlused, eelkõige ELi naabruses ja Aafrikas, et hõlbustada 10 miljoni tonni vesiniku importimist 2030. aastaks ja kohalike vesinikuturgude arengut; allkirjastada 2022. aasta lõpuks Jaapaniga vesinikuteemaline vastastikuse mõistmise memorandum; edendada reeglitel põhinevat ja läbipaistvat üleilmset vesinikuturgu, tuginedes ELi kogemustele; algatada saastevaba vesiniku jaoks esimeste kauplemiskeskuste loomine Euroopas ning teha neist võrdlusalus eurodes tehtavate vesinikutehingute jaoks; sõlmida 2022. aastal Ukrainaga taastuvallikatest toodetud gaasi käsitlev strateegiline partnerlus; luua üleilmne Euroopa vesinikumehhanism. Sõltuvuse vähendamine Venemaa impordist ka muude energiaallikate kui gaasi puhul Venemaa, kes saadab riigist iga päev välja 8 miljonit barrelit naftat, on maailma suurim naftaeksportija. Seepärast põhjustab Venemaa sissetung Ukrainasse üleilmsel naftaturul segadust ja ebakindlust, mille tulemusel lähenevad hinnad aeg-ajalt kõigi aegade rekordtasemele (150 USA dollarit barreli kohta). Arvestades Venemaa sissetungi Ukrainasse, jääb turu volatiilsus ja pingestatus tõenäoliselt püsima, mõjutades lisaks ELile kõiki naftatarbijaid kogu maailmas, eriti kõige haavatavamaid. EL teeb koos oma rahvusvaheliste partneritega tööd selle tagamiseks, et kogu maailmas jääksid kättesaadavaks piisavad taskukohase hinnaga naftatarned. EL kutsub koos G7 energeetikaministrite rühmaga naftat tootvaid riike üles uurima võimalusi suurendada oma tarneid üleilmsele turule, kasutades täielikult ära olemasoleva vaba tootmisvõimsuse. Sellega seoses hõlbustaks ühise laiaulatusliku tegevuskava täielik ja tulemuslik rakendamine Iraani naftavarude turulejõudmist, mis vähendaks tarnetega seotud survet ja hinnavolatiilsust. Teatises strateegilise partnerluse kohta Pärsia lahe piirkonnaga, mis avaldati paralleelselt käesoleva strateegiaga, on kindlaks määratud ELi lähenemisviis selleks, et tugevdada ELi suhteid rikkalikke naftavarusid omavate Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega. Samal ajal on Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmed ühehäälselt kokku leppinud kriisivarude kasutuselevõtus, et vabastada 120 miljonit barrelit naftat, mis on suurim vabastatud kogus energiaagentuuri ajaloos. See on näidanud kriisivarude kui kriisileevendusvahendi tähtsust. Ehkki varude vabastamise otsuse tegemine kuulub liikmesriikide pädevusse, on Rahvusvahelise Energiaagentuuri kollektiivne protsess näidanud ELi koordineeriva rolli kasulikkust, juhuks kui peaks tekkima vajadus vabastada veel varusid. EL otsustas 2022. aasta aprillis oma viienda sanktsioonide paketi raames peatada kogu kivisöeimpordi Venemaalt. Et kriisiga lühikeses perspektiivis toime tulla, tuleb seetõttu asendada aastas 44–56 miljonit tonni sütt, eelkõige seda importides. Pikemas perspektiivis lõpetatakse ELis järk-järgult kivisöe kasutamine, enamikus riikides 2030. aastaks. Seoses ELi embargo kehtestamisega Venemaa kivisöele on hinnad ELis tõusnud ligikaudu 15 % (325 euroni tonni kohta), kuid suuri raskusi söetarnetega ei prognoosita ja arpilli lõpuks peaksid hinnad alanema embargoeelsele tasemele. Oluline töösuund on tuumaelektrijaamade kütusetarnete mitmekesistamine , kuna mõni ELi liikmesriik sõltub ikka veel täielikult Venemaa tuumkütusest. EL aitab tuumaenergiaettevõtjatel saada kiiremini lubaVenemaa päritolu VVER-tüüpi reaktorites alternatiivkütuse kasutamiseks ning töötab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raames koos rahvusvaheliste tuumaorganisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) ja Tuumaenergia Agentuur (NEA), et seada sisse koostöö varustuskindluse valdkonnas. Töö selliste partneritega nagu Kanada on juba käimas. Põhimeetmed: teha koostööd G7, G20 ja teiste rahvusvaheliste foorumitega ning kahepoolselt asjaomaste riikidega, et tagada hästi varustatud ja hästi toimivad naftaturud; jätkata dialoogi Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooniga (OPEC), et tagada naftaturul stabiilsus ja taskukohasus; koordineerida ELi reageerimist naftaturgudele avalduvale survele, sealhulgas vajaduse korral vabastada Rahvusvahelise Energiaagentuuri ühismeetme või tarnehäiretele reageerimiseks võetavate ELi meetmete raames naftavarusid; kiirendada tuumaelektrijaamade kütusetarnete mitmekesistamist, sealhulgas koostöös Euroopa Aatomienergiaühendusega (Euratom) . Energiasäästu ja -tõhususe prioriteediks seadmine Venemaa energiatarnetest loobumisel seab EL prioriteediks energiasäästu ja -tõhususe ning võtab eesmärgi kahandada lühikeses perspektiivis nafta- ja gaasinõudlust 5 %. Sellega alaneks hind ja väheneks nõudlusega seotud surve üleilmsetele turgudele. Samuti teeb EL tööd rahvusvaheliste partneritega, et muuta energiasääst ja -tõhusus üleilmseks prioriteediks . EL keskendub koos teiste arenenud majandusega riikidega eeskätt energiatarbimise vähendamisele, muu hulgas tuginedes Rahvusvahelise Energiaagentuuri kampaaniale „Playing My Part“. Energiatõhususega kaasneb mitmesugune keskkonnaalane, sotsiaalne ja majanduslik kasu. Vastavalt Rahvusvahelise Energiaagentuuri stsenaariumile, kus energia netotarve võrdub nulliga, kasvab maailma majandus 2030. aastaks 40 %, kuid selles kasutatakse 7 % vähem primaarenergiat, kusjuures lahendused selleks on juba praegu tehniliselt valmis, kulutõhusad ja kõigi sektorite jaoks kättesaadavad. Kõige suuremad säästuvõimalused on võimalik ära kasutada üldkasutatavate ja erahoonete kütmisel ja jahutamisel. Lisaks saab säästa suures koguses energiat tõhusamate protsesside abil, ringmajandusele üle minnes ning transpordisektoris, samuti nii kodumajapidamistes (nt soojuspumbad) kui ka tööstuses tõhusamate seadmete kasutamise teel. Rahvusvaheline Energiaagentuur: energiatõhususe paranemise määra kahekordistamine järgmisel kümnendil aitab vähendada energianõudlust 95 eksadžauli võrra ELil on reguleerimise, õigusloome, standardite kehtestamise ja märgistamise alased kogemused , mis võivad olla inspiratsiooniallikaks paljudele riikidele. EL kavatseb propageerida neid standardeid ja tavasid rahvusvahelisel tasandil, tunnistades samas oma partnerite eripära. Tähtis on kaasata suuri kapitaliinvesteeringuid nii avalikust kui ka erasektorist. ELi parimaid tavasid energiatõhususe rahastamise vallas saab jagada ja edasi arendada, tehes tihedat koostööd rahastamisasutuste ja rahvusvaheliste partneritega. Metaanilekete peatamise näitest on näha, et energiasäästumeetmeid on võimalik võtta nii, et vähendamise kulud on negatiivsed: kuni 70 % nafta-, gaasi- ja söesektori metaaniheitest on võimalik kaotada olemasolevat tehnoloogiat kasutades ja peaaegu pool sellest on võimalik kaotada kasumit teenides või kulusid tekitamata . Euroopa Komisjon on juba vastu võtnud ELi metaanistrateegia ning seadusandliku ettepaneku, et tegeleda metaaniheitega, millel on selge rahvusvaheline mõõde. Rahvusvahelisel tasandil on EL koos Ameerika Ühendriikidega andnud üleilmse metaaniheite vähendamise lubaduse . Sellega ühinenud riigid on kohustunud vähendama 2030. aastaks oma metaani koguheidet 2020. aasta tasemega võrreldes vähemalt 30 %. Lubadusega on ühinenud juba üle 110 riigi, kes tekitavad umbes poole inimtegevusest tingitud üleilmsest metaaniheitest. Põhimeetmed: teha tööd partneritega, et muuta energiasääst ja -tõhusus üleilmseks prioriteediks; toetada üleilmset üleminekut ringsemale majandusele, et vähendada energiatarbimist; hõlbustada energiatõhususe ja -säästuga seotud investeeringute tegemiseks vajalike rahaliste vahendite kättesaadavust ja neile juurdepääsu; täita üleilmset metaaniheite vähendamise lubadust ja rakendada ELi metaanistrateegia välismõõdet. Venemaa sissetungist Ukrainasse mõjutatud partnerite toetamine Venemaa sõjaline agressioon kõigis selle mõõtmetes põhjustab murettekitavaid süsteemseid ahelreaktsioone maailma majanduses, mida on juba räsinud COVID-19 pandeemia ja kliimamuutused, kusjuures eriti ränk on mõju arengumaadele. ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) hiljutiste prognooside kohaselt on tulenevalt Venemaa sissetungist Ukrainasse SKP kasv maailmamajanduses terve protsendipunkt oodatust väiksem, mis põhjustab olulisi häireid toidu-, energia- ja finantsturgudel, kus olukord on niigi pingeline . Kaupade hinnad on lähenemas rekordkõrgustele: toornafta hind on tõusnud ligikaudu 60 %, gaasi ja väetiste hind on enam kui kahekordistunud ning toiduhinnad on 34 % kõrgemad kui mullu samal ajal. ÜRO tehtud hiljutised hindamised osutavad sellele, et kolmandikul 1,7 miljardist inimesest, kes juba elavad vaesuses, tuleb tulevikus kokku puutuda toidu-, energia- ja finantssüsteemide häiretega . Selle tulemusel halveneb paljude arengumaade majanduse olukord veelgi, samal ajal kui üha kasvavad geopoliitilised pinged ja süvenev majanduslik ebakindlus suurendavad nende haavatavust. Seda mõju tunnistades kavatseb Euroopa Liit kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid, jätkamaks areneva majandusega riikide toetamist , eelkõige Aafrikas ja ELi naabruses, et aidata neil taastuda COVID-19 pandeemiast ning saavutada kaasav ja kestlik majanduskasv, suurendades samal ajal majanduslikku vastupanuvõimet, mis on vajalik šokkide ja kliimamuutustega seotud kriisiga toimetulekuks. Selles töös on kesksel kohal 4. jaos kirjeldatud ELi jõupingutused, mille eesmärk on toetada üleilmset õiglast üleminekut roheenergiale. EL jälgib ja käsitleb Venemaa agressiooni mõju partneritele kahe- ja mitmepoolse koostöö raames ning töös, mida tehakse selleks, et sellele agressioonile ühiselt üleilmselt reageerida. Ukraina energiasüsteemi ajakohastamine ja koostöö lähinaabrusega Alates Venemaa sõjalise agressiooni algusest on ELi energiapoliitikas olnud kesksel kohal Ukraina ja teiste sõjast otseselt mõjutatud riikide abistamine. EL on keskendunud oma töös katkematute energiatarnete ja tuumaohutuse tagamisele Ukrainas. Varustuskindluse tagamisel on olnud tähtis samm Euroopa elektrivõrgu erakorraline sünkroniseerimine Ukraina ja Moldova elektrivõrguga. Järgmine poliitiline prioriteet on võimaldada elektrikaubandust ELiga, suurendades järk-järgult kaubeldavat võimsust. Vastassuunavood võimaldavad juba praegu juhtida Ukrainasse gaasi Slovakkiast ja Ungarist. Selge märk toetusest on ka ELi gaasi, veeldatud maagaasi ja vesiniku ühisostuplatvormi avamine Ukrainale, Moldovale, Gruusiale ja Lääne-Balkani partneritele. Ukraina kahjustada saanud energiasüsteemide parandamiseks saadetakse ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu liikmesriikidest Ukrainasse spetsiaalseid energiaseadmeid. Need seadmed, mida liikmesriigid ei suuda tarnida, hangitakse energiaühenduse loodud Ukraina energiatoetusfondi kaudu. Selleks et tulevikus oleks võimalik Ukraina energiaturg täielikult lõimida, pakub EL tehnilist tuge, et tagada turureformid. Need reformid võimaldavad ka paremini lõimida taastuvenergiat ja tagada kooskõla ELi kliimaeesmärkidega. See töö toimub assotsieerimislepingu ning ELi ja Ukraina strateegilise partnerluse raames. Oluline osa on selles töös energiaühendusel ja hiljuti loodud Ukraina energeetika rakkerühmal. Endiselt on väga tähtis tuumaohutus , eriti pärast Venemaa hoolimatut käitumist Ukraina tuumaobjektidel. EL toetab igati Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri püüdlusi tagada Ukraina tuumarajatiste pidev ohutus. EL kasutab oma tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö instrumenti, et rahuldada pakilisi vajadusi ja taastada rahvusvahelise õigusraamistiku kohane tuumaohutus, ning jätkab Ukraina reguleerivale asutusele pikaajalise toe pakkumist. EL on valmis abistama vajaliku tuumaohutuse tagamise alase suutlikkuse taastamisel. Tulevikku vaadates on EL määranud Ukraina abistamist ja ülesehitamist käsitlevas teatises kindlaks lähenemisviisi, mida rakendada pikemaajalises ülesehitamisraamistikus. EL teeb Ukrainaga koostööd algatuse „REPowerUkraine“ ettevalmistamisel, et muuta Ukraina energiasüsteem selle taastamisel varasemast paremaks, eesmärgiga vähendada Ukraina energiasektori CO 2 heidet ja tagada Ukraina energiasõltumatus. Keskenduda tuleks energiatõhususele, taastuvatele energiaallikatele, saastevabale vesinikule, biometaanile ja tulevikukindlale taristule. EL toetab seda protsessi nii rahaliselt kui ka tehniliselt. Lääne-Balkanil toetab EL ka edaspidi piirkonna rohelist tegevuskava ja energiasõltumatust, aidates edendada reforme , mis viivad piirkonda edasi teel ELiga ühinemise suunas. Energiaühendus teeb Euroopa Komisjoni toel tööd selleks, et määrata kindlaks 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgid. Sellega antakse õigeid investeerimissignaale ning tagatakse poliitiline pühendumine kivisöe kasutamise järkjärgulisele lõpetamisele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele üldiselt. 2021. aasta novembris energiaühenduse poolt vastu võetud oluliste õigusaktide rakendamine võimaldab paremini lõimida taastuvaid energiaallikaid, salvestamist ja tarbimiskaja. EL teeb ettepaneku lõimida Lääne-Balkan täielikult ELi elektrienergia siseturuga , et võimaldada üleminekut taastuvenergia tootmisele ja vähendada energiavarustuse CO 2 heidet Kagu-Euroopas. Suuremat ühtlustamist ELiga võib aidata saavutada CO 2 hinnastamise järkjärguline kasutuselevõtt. Põhimeetmed: toetada Ukraina energiataristu parandamist ja ülesehitamist; suurendada piiriülest võimsust, et võimaldada elektriga kauplemist; hõlbustada gaasi vastassuunavooge Ukrainasse läbi Slovaki Vabariigi, Ungari ja Poola ning Moldovasse ja Ukrainasse läbi Rumeenia (Balkanit läbiv torujuhe); kutsuda Ukraina, Moldova, Gruusia ja Lääne-Balkani riigid osalema ELi vabatahtlikus gaasiostukavas; kiirendada Lääne-Balkani ja idapartnerluse majandus- ja investeerimiskavade kohaseid riiklikke reforme ja energeetikaalaseid juhtalgatusi, mis on kohandatud praegusele olukorrale, et hoogustada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, tagada üleminek roheenergiale ja aidata vähendada sõltuvust Venemaa gaasist; kasutada energiaühenduse raamistikku, et julgustada osalisi võtma kõrgeid energia- ja kliimaeesmärke ja tegema põhjalikke turureforme ning edendada taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiatõhusust; võtta kasutusele algatus „REPowerUkraine“, et tagada energiavarustus ning ehitada pärast sõda uuesti üles Ukraina energiasektor. Üleilmse õiglase roheenergiale ülemineku juhtimine ja kiirendamine Üleminek roheenergiale on oluline selleks, et hoida globaalne soojenemine 1,5 °C piires, hoogustada majanduskasvu ning luua võimalusi ja parandada elamistingimusi kogu maailmas, samuti selleks, et maandada hinna- ja energiajulgeolekuriske. 1,5 °C stsenaariumi järgimisel oleks SKP kasv 2030. aastani 2,3 % võrra suurem kui senisel viisil jätkamise korral ning tekiks 85 miljonit uut energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud töökohta . EL on võtnud kindlalt nõuks juhtida ja kiirendada üleilmset rohepööret ning toetada selles protsessis oma rahvusvahelisi partnereid. See tähendab koostööd sellistes valdkondades nagu taastuvenergia, energiatõhusus ja -sääst, ringmajandus, roheline majanduskasv, loodusvarade kaitse, kriitilise tähtsusega toorained, puhas tehnoloogia ja tulevikukindlad taristud. Euroopa Komisjon ja ELi kõrge esindaja on algatanud uue Euroopa strateegia Global Gateway , et edendada digi-, energia- ja transpordivaldkonnas arukaid, puhtaid ja turvalisi ühendusi ning tugevdada kogu maailmas tervishoiu-, haridus- ja teadussüsteeme kooskõlas ÜRO tegevuskavaga aastani 2030 ja Pariisi kokkuleppega. Selle strateegia elluviimisel, sealhulgas roheenergiale üleminekule tugeva tõuke andmisel, rakendatakse Euroopa tiimi lähenemisviisi, mis tähendab ELi ja liikmesriikide ning nende rahastamis- ja arenguasutuste, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga jõudude ühendamist, et kaasata 2021.–2027. aastal kuni 300 miljardit eurot investeeringuid. EL toetab üleilmset rohepööret ka oma kliimameetmete rahastamise vahendite kaudu. 30 % ELi arenguabist eraldatakse võitluseks kliimamuutuste vastu, sealhulgas energiasektoris. ELi võib pidada kõige arenenumate riikide võetud üleilmse kohustuse – eraldada kliimameetmete rahastamiseks aastas 100 miljardit USA dollarit – kõige ulatuslikumaks täitjaks ning ta jätkab suhtlemist teiste partneritega, et ärgitada neid endast eeskuju võtma. Edu saavutamiseks peab rohepööre olema võrdne ja sotsiaalselt õiglane. Üleminekul tuleb pöörata iseäranis suurt tähelepanu energiasüsteemide ümberkujundamise sotsiaalsetele aspektidele, arvestades eeskätt aeglast taastumist, pingelist majandusolukorda ja Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tagajärgi. See on ELi jaoks prioriteet ja ELi energiaalase välispoliitika lahutamatu osa. Ühelt poolt tähendab see vajadust vähendada fossiilkütuste (eriti kivisöe) kasutamise järkjärgulise lõpetamise sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning teiselt poolt vajadust pakkuda rohelise tehnoloogia kaudu uusi võimalusi (jagu 4.1), tegeledes samal ajal selliste küsimustega nagu energia kättesaadavus, fossiilkütuste toetused, oskuste arendamine ja ülemineku mõju jaotumine. Kuigi kivisüsi ei ole ainus fossiilkütus, on see kõige saastavam ja selle põhjustatud on 40 % maailma kasvuhoonegaaside heitest. Seepärast on kivisüsi kesksel kohal ELi õiglase üleminekuga seotud jõupingutustes, milles pööratakse suurt tähelepanu eeskätt kõige enam sütt tarbivatele riikidele. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgu järelmeetmena rakendab EL koos oma liikmesriikide Prantsusmaa ja Saksamaaga ning rahvusvaheliste partnerite Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigiga õiglase ülemineku partnerlust Lõuna-Aafrikaga , mille eelarve on 8,5 miljardit USA dollarit, et kiirendada majanduse CO 2 heite vähendamist, pannes rõhku kivisöe kasutamise järkjärgulisele lõpetamisele ja minimeerides sotsiaalse kohanemisega riigile kaasnevaid kulusid. EL uurib võimalusi sõlmida õiglase ülemineku partnerlusi teiste partneritega, nagu Vietnami, Indoneesia ja Indiaga. Kooskõlas Hiina püüdlustega vähendada oma sõltuvust kivisöest ja teha edusamme seoses oma eesmärgiga saada 2060. aastaks CO 2 -neutraalseks keskendutakse ELi ja Hiina energiakoostööplatvormil ning ELi ja Hiina iga-aastasel kõrgetasemelisel energiadialoogil CO 2 -turgudele, energiasüsteemidele, taastuvenergiale, energiatõhususele ja ettevõtjate koostööle. Lisaks on EL alustanud Vahemere Liidu piirkondliku tööhõive- ja tööjõuplatvormi raames töö- ja sotsiaalpoliitika teemalist dialoogi India, Hiina ja lõunanaabrusega. Samuti toetab EL oma üleminekuetapis olevate söekaevanduspiirkondade algatuse abil järkjärgulist kivisöe kasutamise lõpetamist Lääne-Balkanil ja Ukrainas. Põhimeetmed: kiirendada üleilmset üleminekut roheenergiale, hõlbustades Global Gateway kaudu kestlikke investeeringuid ja ühendatust; teha partnerriikidega, sealhulgas ELi naabruses asuvate partnerriikidega, koostööd õiglase ülemineku ning kivisöe kasutamise järkjärgulise lõpetamise valdkonnas; teha tööd selle tagamiseks, et täidetakse üleilmset kohustust eraldada kliimameetmete rahastamiseks aastas 100 miljardit USA dollarit, ning kasutada ELi eraldatavaid vahendeid selleks, et toetada õiglast üleminekut roheenergiale; rakendada ühist taastuvenergiale ülemineku partnerlust Lõuna-Aafrikaga ning uurida võimalusi luua selle eeskujul teisi üleilmseid partnerlusi; viia Ukrainas ja Lääne-Balkanil ellu üleminekuetapis olevate söekaevanduspiirkondade algatust; kooskõlastada ja viia ellu üleilmseid algatusi, et kaotada fossiilkütuste toetused, ning teha koostööd riikidega, kes sõltuvad suurel määral söeküttel töötavatest elektrijaamadest; teha koostööd Rahvusvahelise Energiaagentuuri, Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga (ILO), et edendada kogu maailmas õiglast ja kaasavat üleminekut. Taastuvenergia tehnoloogia ja energiatõhususe edendamine partnerriikides Enamikus maailma piirkondades on praeguseks odavaim elektritootmislahendus tuule- ja päikeseenergia. Maailmas, kus püütakse saavutada 1,5 °C eesmärki, võib 2050. aastaks 90 % toodetavast energiast olla pärit taastuvallikatest. Üleilmsete turgude hinnanguline väärtus 2050. aastani on taastuvenergia puhul 24 triljonit eurot ja energiatõhususe puhul 33 triljonit eurot . See tähendab maailma majanduse jaoks suuri võimalusi. Taastuvenergia võidukäik muudab üleilmse energiasüsteemi dünaamikat. Ehkki süsivesinike ressursid on koondunud üksikutesse riikidesse, on igal riigil võimalus arendada taastuvaid energiaallikaid ja osaleda energiakaubanduses. Umbes 80 % maailma rahvastikust elab praegu riikides, mis on energia netoimportijad. See olukord on muutumas. EL, kes tekitab 9 % üleilmsest heitest, on väga huvitatud taastuvenergia kasutuselevõtu edendamisest ja energiatõhususe suurendamisest kogu maailmas . Et kiirendada fotogalvaanika kasutuselevõttu, avaldab Euroopa Komisjon koos käesoleva strateegiaga Euroopa päikeseenergia strateegia . Taastuvate energiaallikate tõhusaks kasutuselevõtuks ja energiatõhususe suurendamiseks on vaja rakendada laiemat süsteemset lähenemisviisi , mis hõlmab elektrienergia tootmist, ülekandmist ja tarbimist kui tervikut. Taastuvenergia tootmise võimsust saab kõige tulemuslikumalt luua siis, kui lõimida see avatud ja paindlike piirkondlike turgudega. EL on esimesena loonud suure lõimitud energiaturu ja siinsed kogemused võivad aidata rahvusvahelistel partneritel kiirendada oma üleminekut. Paljud Lääne-Balkani ning idapartnerluse ja lõunanaabruse riigid suurendavad järk-järgult taastuvenergia kasutamist oma piirkonnas. India ja Maroko on juba püstitanud endale suured taastuvenergia kasutuselevõtu eesmärgid, mida on ellu viidud ja veelgi tugevdatud ELi ja India puhta energia ja kliima alase partnerluse ning ELi ja Maroko rohelise partnerluse raames. Sarnast tööd (sh ELi süsteemil põhinevate heitkogustega kauplemise süsteemide loomiseks) tehakse partnerluses Hiinaga. Õiglane ja vastastikune energiakoostöö Aafrikaga on väga tähtis nii selleks, et tagada energia kättesaadavus 570 miljonile inimesele, kes on praegu Sahara-taguses Aafrikas ilma elektrita, kui ka selleks, et toetada investeeringuid kestlikkesse energiasüsteemidesse ja saastevaba vesinikuga kauplemisse pärast kohalike vajaduste rahuldamist. Aafrika taastuvenergia algatuse kaudu kavatsetakse toetada 2030. aastaks vähemalt 50 GW taastuvenergia kasutuselevõttu, millega tehakse elekter kättesaadavaks vähemalt 100 miljonile inimesele . Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline võimendada erasektori investeeringuid. Algatuse Global Gateway raames eraldab EL toetustena Sahara-tagusele Aafrikale 2,4 miljardit eurot ja Põhja-Aafrikale 1,08 miljardit eurot , et toetada taastuvenergiat, energiatõhusust, õiglast üleminekut ja kohalike väärtusahelate keskkonnahoidlikumaks muutmist. Selle algatusega aidatakse ka ellu viia Aafrika Liidu keskkonnahoidliku taastamise tegevuskava, millega püütakse suurendada taastuvenergia tootmise võimsust 2030. aastaks veel vähemalt 300 GW. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kiirendamine kogu maailmas annab ka võimaluse tugevdada kaubandussuhteid . Oma kohalike taastuvate energiaallikate potentsiaali suurendamiseks vajab enamik maailma riike juurdepääsu innovaatilisele tehnoloogiale, teadmisi ja kapitali. ELi rohelise tehnoloogia tööstusel on head võimalused olla neis jõupingutustes partneriks. Poole maailma tuuleenergiast toodavad Euroopas toodetud turbiinid. ELi ettevõtjad on fotogalvaanika-, vesiniku- ja soojuspumbatööstuse olulistes osades juhtpositsioonil ning on akutehnoloogia valdkonnas tänu Euroopa akuliidule Aasia ettevõtjatele järele jõudmas . Selleks, et edukas olla ja edasi areneda, peab rohelise tehnoloogia tööstus saama tugineda stabiilsele õigusraamistikule, ausale konkurentsile, piisavatele investeeringutele ja võrdsetele eelarvetingimustele , mis on samamoodi olulised ja kasulikud ELi ja kohalikele osalejatele. Energiaalast välispoliitikat tuleb ellu viia koos ELi tööstus- ja kaubanduspoliitikaga, tagades turulepääsu ELi tööstussektorile ning lahendades probleeme vabakaubanduslepingute ja täitemeetmete abil. Pidevalt tuleb tähelepanu pöörata ettevõtjate vaheliste suhete arendamisele: ELi-USA energianõukogu raames korraldatud ärisidemete loomise üritused, viimati meretuuleenergia teemal, on eeskuju, mida tuleks järgida. Kõikjal Aasias (näiteks Korea Vabariigis ja Taiwanis) on loodud spetsiaalsed töörühmad, et luua ELi rohelise tehnoloogia ettevõtjatele uusi ärivõimalusi. Uutele turgudele sisenemiseks on olulised ka riskide vähendamise ja ekspordikrediidivahendid. ELi puhta tehnoloogia ettevõtjad konkureerivad üha enam kolmandate riikide ettevõtjatega, kes saavad oma valitsuselt otsest rahalist toetust. Komisjon töötab välja ELi ekspordikrediidistrateegia , et tagada ELi rohelise tehnoloogia ettevõtjatele kolmandate riikide turgudel võrdsemad võimalused. Komisjon taotleb ka OECD eeskirjade muutmist, et luua rohkem stiimuleid kliimasõbraliku tehnoloogia puhul ekspordikrediidi toetuse andmiseks. Põhimeetmed: kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja energiatõhususe suurendamist kogu maailmas, sealhulgas Lääne-Balkanil, Aafrikas, Vahemere piirkonnas ning India ja Vaikse ookeani piirkonnas; viia ellu vastastikku kasulikku ELi ja Aafrika taastuvenergia algatust; toetada Euroopa tiimi keskkonna-/energia-/veeteemalise piirkondliku algatuse kaudu rohepööret Kesk-Aasias; suurendada taastuvenergia kasutuselevõttu linnades ja maapiirkondades, näiteks innovatsioonimissiooni („Mission Innovation“) linnade ülemineku algatuse kaudu; edendada ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu raames puhta tehnoloogia kasutuselevõttu; töötada välja ELi ekspordikrediidi strateegia. Teaduse ja tehnoloogia alane koostöö Suur hulk tehnoloogiast, mis on vajalik selleks, et muuta maailmamajandus täiesti CO 2 heite vabaks, ei ole veel kasutusvalmis või ei suuda pakkuda konkurentsi fossiilkütustel põhinevale soojuse ja elektri tootmisele. Rahvusvaheline koostöö on tähtis, et kiirendada roheenergia alast innovatsiooni ja roheenergia kasutuselevõttu, vähendades samal ajal kulusid, eelkõige taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku puhul. Muud olulised teadusvaldkonnad innovatsioonipõhise ülemineku jaoks on küberturvaliste ja paindlike elektrivõrkude väljaarendamine, energia pikaajaline salvestamine, kestlikud toorained, väikesed moodulreaktorid ning kestlikud kütused tööstuse ja transpordi jaoks . Kuna taastuvallikatest toodetud energia ja vesinikuga ei ole võimalik asendada energiaallikate jaotuses kõiki fossiilkütuseid, on vajalik ka süsiniku sidumine, eriti neis tööstussektorites, kus elektrifitseerimine või vesinikupõhised lahendused ei ole kulutõhusad. EL teeb koostööd oma naabrite ja teiste riikidega, et tuua üleilmsetele turgudele nulltarbimist võimaldavad innovaatilised energiatõhususlahendused ning tehnoloogia näiteks süsinikdioksiidi kogumiseks, utiliseerimiseks ja säilitamiseks. EL jätkab rahvusvahelise koostöö ja mitmepoolsete algatuste toetamist kooskõlas oma teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisiga . Komisjon eraldab rahvusvahelise koostöö jaoks vahendeid ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programmist „Euroopa horisont“. EL tugevdab ka koostööd oluliste rahvusvaheliste algatuste, näiteks innovatsioonimissiooni ja puhta energia alase ministrite tasandi algatuse („Clean Energy Ministerial“) elluviijatega, et töötada koos välja tuleviku roheenergialahendused. Põhimeetmed: muuta süsiniku sidumise ja säilitamise tehnoloogia majanduslikult teostatavaks, sealhulgas koostöös Norraga; jätkata ELi ja Aafrika Liidu pikaajalise ühise taastuvenergiaalase teadus- ja innovatsioonipartnerluse rakendamist ning laiendada seda saastevabale vesinikule. Juurdepääsu tagamine kriitilise tähtsusega toorainetele Nii, nagu EL on võtnud kindlalt nõuks lõpetada sõltuvus Venemaa energiast, on ta ka otsustanud vältida tulevikus uute sõltuvuste tekkimist . Kuna nõudlus fossiilkütuste järele väheneb, võib toorainete, sealhulgas haruldaste muldmetallide ja metallide nõudluse suurenemine tuua energiasüsteemi ümberkujundamisel kaasa uued tarneprobleemid. Vastavalt prognoosivale uuringule, milles käsitletakse kriitilise tähtsusega tooraineid strateegilise tehnoloogia ja strateegiliste sektorite jaoks, suurenevad kriitilise tähtsusega toorainete nõudlus vähese CO 2 heitega energia sektoris ja nende toorainete hind 2050. aastaks märkimisväärselt. EL sõltub selles sektoris eeskätt haruldastest muldmetallidest, näiteks liitiumist, magneesiumist, nioobiumist, germaaniumist, boraatidest ja skandiumist, millest mõnda ei saa ELi enda piirest hankida. Selleks, et jätkata edusammude tegemist energiasüsteemi ümberkujundamisel, peavad ELi ettevõtjad hankima need toorained pingelises seisus kaubaturgudelt või need pikemas perspektiivis uute tööstusprotsesside abil millegagi asendama. Võimalikud abinõud, mida rakendades viia selles strateegilises valdkonnas ELi tulevane sõltuvus miinimumini, on mitmekesistada veelgi üleilmseid tarneahelaid, seada energiatõhususmeetmed prioriteediks, luua stiimulid ELis uude kaevandamis- ja rafineerimistegevusse pikaajaliste investeeringute tegemiseks ning suurendada ringlusalaseid jõupingutusi, kandmaks hoolt selle eest, et materjalid jäävad majandusse nii kauaks kui võimalik ja et jäätmed võetakse ringlusse. Komisjon tugevdab tööd kriitilise tähtsusega toorainete tarnimise valdkonnas ja valmistab ette seadusandliku ettepaneku. Selle algatuse eesmärk on tugevdada Euroopa väärtusahelat, määrates kindlaks Euroopale strateegilist huvi pakkuvad maavarade ja kriitilise tähtsusega toorainetega seotud projektid, tagades samal ajal kõrgetasemelise keskkonnakaitse. EL on juba sisse seadnud kestliku toorainete väärtusahela alase partnerluse Kanada ja Ukrainaga. Tarneahelate veelgi mitmekesisemaks muutmiseks teeb komisjon tööd selle nimel, et luua vastastikku kasulikud toorainete väärtusahela alased partnerlused Aafrikas (nt Namiibiaga), Ladina-Ameerikas, Lääne-Balkanil ja Austraaliaga , kasutades kaubanduslepinguid või vastastikuse mõistmise memorandumeid. Vähemalt keskpikas perspektiivis on vastupanuvõime tagamiseks väga oluline juurdepääs mitmekesistele tarnetele rahvusvahelistelt turgudelt. Siinkohal täidab olulist rolli ELi kaubanduspoliitika, mille raames koostatavad ja rakendatavad kaubanduslepingud aitavad tagada avatud juurdepääsu tarnetele ja vältida turumoonutusi. Selles vallas on keskse tähtsusega ELi vabakaubanduslepingute peatükid energia ja toorainete kohta. Põhimeetmed: luua vastastikku kasulikud toorainete väärtusahela alased partnerlused lisaks Ukraina ja Kanadaga sõlmitud partnerlusele; tugevdada ELi ja Norra rohelise liidu raames toorainete väärtusahela alast koostööd Norraga; tugevdada ELi majandus- ja kaubanduspoliitika vahendite kasutamist, et tagada moonutamata juurdepääs rahvusvahelistele turgudele; edendada üleilmset ressursitõhusust ja ringlust, eelkõige tootedisaini meetmete kaudu ; teha energiasüsteemi ümberkujundamisel kasutatavate kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelate teemal koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu OECD, Rahvusvaheline Energiaagentuur ja Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur. Aluse panemine uuele üleilmsele energiasüsteemile Loodud liitude tugevdamine, uute partnerluste loomine Uus üleilmne energiasüsteem ei tähenda üksnes fossiilkütuste asendamist taastuvate energiaallikatega – see saab oluliselt ja struktuurselt erinema praegusest energiasüsteemist. Süsteemi toimimisel on määrava tähtsusega koostöö ja partnerlus. Pingutades selle nimel, et üleilmne rohepööre tõepoolest aset leiaks, suhtleb EL ja teeb koostööd kogu maailmaga. IRENA: muutused kaubanduse väärtuses kauplemisel energiatoodetega, 2020–2050 EL jätkab töötamist koos Ameerika Ühendriikidega , kellega on prioriteedid hästi kooskõlastatud kõigis energiapoliitika valdkondades. EL püüab saavutada ELi-USA energianõukogu ja rahvusvaheliste foorumite kaudu üleilmsel energiamaastikul positiivseid muutusi. Energiaalased suhted Kanadaga on tänu kõrgetasemelisele energiadialoogile märkimisväärselt süvenenud. ELi jaoks jäävad väga tähtsaks nii ida- kui ka lõunanaabrus . Energiaalased suhted idapartnerluse riikidega tuleb tugevamaks muuta ja läbi vaadata, jättes kesksele kohale kestliku energiajulgeoleku ja roheenergiale ülemineku ning võttes arvesse 2021. aasta detsembris idapartnerluse kuuendal tippkohtumisel võetud kohustusi. Ukraina, Moldova ja Lääne-Balkani vastupanuvõime, energiajulgeolek ja rohepööre on seotud ELiga ning on seetõttu esmatähtsad. Türgiga tuleks jätkata koostööd CO 2 heite vähendamise valdkonnas, sealhulgas Türgi investeerimisplatvormi kaudu, et tagada Türgi õigusraamistiku vastavusse viimine liidu õigustikuga. Lõunanaabruses tuleks välja töötada ühine Vahemere piirkonna energiapoliitika, võttes aluseks 2021. aasta juunis vastu võetud Vahemere Liidu ministrite deklaratsiooni. EL kavatseb toetada energiasüsteemi ümberkujundamise alast piirkondlikku koostööd Vahemere ida- ja lõunapiirkonnas, et kasutada ära taastuvenergia potentsiaali. EL jätkab CO 2 heite ja metaaniheite vähendamise alast koostööd kõigi selle piirkonna fossiilkütusetarnijatega, kelle hulka kuuluvad Egiptus, Iisrael ja Alžeeria . Aafrika on ELi jaoks väga tähtis partner. Lisaks koostööpoliitika eesmärkide elluviimisele on oodata tihedamat kaubandus- ja investeerimisalast suhtlust Aafrika riikidega, kellest on üha enam saamas kiiresti kasvavad roheenergiatehnoloogia turud. Aafrika riigid saavad aidata ka suurendada ELi energiajulgeolekut – praegu nafta- ja veeldatud maagaasi tarnetega, tulevikus saastevaba vesiniku ja taastuvkütustega ning roheenergiale üleminekul kriitilise tähtsusega toorainetega. EL jätkab energiasüsteemi ümberkujundamise ja vastastikku oluliste prioriteetide vallas koostööd selliste partneritega nagu Norra, Jaapan, Austraalia, Tšiili, Ühendkuningriik jt. EL peab praegu vabakaubanduslepingu sõlmimise teemalisi läbirääkimisi Austraaliaga . Kuna tegemist on tulevase olulise saastevaba vesiniku tootjaga, on esmatähtis tugevdada energiaalaseid sidemeid. On oodata, et tulevikus saab suur saastevaba vesiniku tootja ja kriitilise tähtsusega toorainete (nt liitiumi) tarnija ka Tšiilist. EL tugevdab ELi ja India puhta energia ja kliima alase partnerluse raames oma energiakoostööd Indiaga, et toetada taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kiirendamist ja tööstuse CO 2 heite kiiret vähendamist Indias. EL toetab ühistegevust, mis on seotud meretuule- ja päikeseenergiaga ning nende lõimimisega tarkvõrkude kaudu. EL teeb ka edaspidi koostööd Hiinaga CO 2 heite vähendamise, elektrituru reformimise ning energiasüsteemi tõhusamaks ja tulemuslikumaks muutmise valdkonnas. Selles koostöös keskendutakse heitkogustega kauplemise süsteemidele, elektrisüsteemidele, võrgumudelite väljatöötamisele, energiatõhususe rahastamisele ja ettevõtjate koostööle. Nagu on esitatud Pärsia lahe piirkonda käsitlevas ühisteatises , teeb EL tihedat koostööd Pärsia lahe riikidega, et edendada üleminekut roheenergiale, sealhulgas investeerimist lõunanaabrusesse. Selle piirkonna riikidega tehtava koostöö paremaks liigendamiseks on komisjon teinud ettepaneku korraldada kord aastas rohepöörde teemaline ministrite kohtumine, mida täiendaksid seonduvad erasektori algatused. Tähtis piirkond, kus leidub rikkalikult loodusvarasid, on Kesk-Aasia . Võttes arvesse Kesk-Aasia potentsiaali päikese-, tuule- ja hüdroenergia valdkonnas, toetab EL selles piirkonnas energiasektori reforme ja üleminekut vähese CO 2 heitega majandusele ning edendab kriitilise tähtsusega toorainete alast koostööd, näiteks Kasahstaniga . Geopoliitika ja üleilmne energiasüsteem Venemaa sissetung Ukrainasse on tuletanud teravalt meelde, et maailmas toimub suur geopoliitiline ja majanduslik võimuvõitlus. Kui jätta see tasakaalustamata, võivad suurvõimude suhted muutuda vastanduvateks ja ühepoolseteks, mis toob kaasa konkureerivad visioonid ja eesmärgid. Üleilmne üleminek roheenergiale võib aidata ELil saavutada oma laiemad geopoliitilised eesmärgid suurendada vastupanuvõimet ja saavutada avatud strateegiline autonoomia. Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja propageerivad ELi energiaeesmärke, tugevdades energiadiplomaatia osa välis- ja julgeolekupoliitikas. Selleks on vaja paremini jälgida, prognoosida ja hinnata üleilmse energiasüsteemi ümberkujundamise strateegilist mõju partnerriikidele. Üleilmse energiasüsteemi ümberkujundamisega kaasnevate probleemide tulemuslikuks lahendamiseks on vaja rahvusvahelises kogukonnas usaldust ja koostööd. EL tõhustab oma mitmepoolset tegevust, et toetada ELi eesmärkide ja üleilmsete kohustuste täitmist, järgides reeglitel põhineva ja tulemusliku mitmepoolsuse põhimõtteid , mis on esitatud 2021. aasta ühisteatises „ELi panus reeglitel põhineva mitmepoolsuse tugevdamiseks“ . Vajalik on tõhustatud partnerlus ÜRO, G20 ja G7 raames ning tihedam koostöö rahvusvaheliste rahastamisasutustega. Kogu maailma energiasüsteemi ümberkujundamise edendamisel on suur vastutus mitmepoolsetel energiaorganisatsioonidel ja -foorumitel, nagu Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur, Rahvusvaheline Energiaagentuur, energiaühendus, Rahvusvaheline Päikeseenergia Liit, puhta energia alane ministrite tasandi algatus ja innovatsioonimissioon ning ülemaailmne kliima- ja energiaalane linnapeade pakt. Mõni dokument, nagu energiaharta, vajab hädasti põhjalikku ajakohastamist, et tagada kooskõla 2050. aasta eesmärkidega, ning EL tegeleb sellega aktiivselt. Kui Euroopa energiaharta lepingut ei ole võimalik piisavalt reformida, kaalub EL oma liikmesuse lõpetamist. EL toetab edaspidigi tärkava ja areneva turumajandusega riikide suuremat esindatust rahvusvahelistes institutsioonides. Rakendades Euroopa tiimi lähenemisviisi, edendab EL koos oma liikmesriikidega juhtrolli võtmist ja kaasavat otsuste kujundamist, osaledes rohkem asjaomaste organisatsioonide juhtorganites. Samuti peaks EL välja selgitama, millist kasu tooks Euroopa rohelise kokkuleppe ja käesoleva strateegia edendamisel oluliseks ja strateegiliseks peetavate energiafoorumite täisliikmeks saamine. Peale selle tugevdab EL koostööd mitmepoolsetes ja piirkondlikes organisatsioonides ning püüab suhelda tihedamalt Vahemere Liidu, Aafrika Liidu ja selle asutuste, Ladina-Ameerika Energiaorganisatsiooni (OLADE) ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga (ASEAN), et lahendada ühiseid probleeme ja teha koostööd rahvusvahelisel tasandil. Põhimeetmed: jälgida pidevalt rohepöörde geopoliitilist mõju; hinnata ELi osalemist üleilmse energiasüsteemi ümberkujundamisel olulistes rahvusvahelistes energiafoorumites; tugevdada energiadiplomaatia osa ELi ja liikmesriikide välispoliitikas. Kokkuvõte Üleilmse energiapoliitika jaoks on käes kriitiline aeg. Kliimamuutused, geopoliitilised muutused, tehnoloogia areng ja suurenenud üleilmne energianõudlus on loonud keerulise ja kiiresti muutuva keskkonna, mis nõuab meie energiasüsteemide ja energiaalaste suhete kohandamist. Lisaks on Venemaa sissetungil Ukrainasse kaugeleulatuvad tagajärjed energiajulgeolekule mitte üksnes ELis, vaid kogu maailmas. Venemaa tegevus on põhjustanud enneolematu hinnavolatiilsuse energiaturgudel ning toonud esile vajaduse partnerlussuhete järele, mis põhinevad usaldusel ja ühistel pikaajalistel eesmärkidel. Üleminek roheenergiale on ainus viis, kuidas tagada kogu maailmas energia, mis on ühtaegu kestlik, kindel ja taskukohane. Et üleminek oleks edukas, tuleb see ellu viia sotsiaalselt õiglaselt, jätmata kedagi kõrvale. See tähendab, et koos järkjärgulise loobumisega fossiilkütustest ja aegunud tavadest tuleb järk-järgult kasutusele võtta roheenergia ja innovaatiline tehnoloogia ning paremad turud ja ringmajandus. Selleks on vaja juba praegu tegeleda võimalike tulevaste riskide ja sõltuvustega. Kirjeldatud üleminek annab ELile ja selle partneritele võimaluse ehitada üheskoos üles uus energiasüsteem, mis on kestlikum, võrdsem ja koostööpõhisem . Käesolevas teatises on esitatud ELi strateegia selle eesmärgi saavutamiseks.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Välisministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/22-01283
Resolutsiooni teema: Euroopa Liidu rahvusvaheline energiastrateegia
Adressaat: Välisministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi
Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse
eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
- ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA
SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi energiaalane välistegevus
muutuvas maailmas (Join(2022) 23)
EISi toimiku nr: 22-0292
Tähtaeg: 12.09.2022
Adressaat: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Välisministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 17.08.2022
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 22.09.2022 istungil ja Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (14.09.2022) EL koordinatsioonikogus.
Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 12.09.2022.
Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 21.06.2022
Resolutsiooni koostaja: Christina Rees
[email protected], 693 5201