Vabariigi Valitsuse korralduse ““Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027” heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-0752 - Vabariigi Valitsuse korralduse ““Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027” heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.06.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b74c4b15-1fff-4b59-864b-88c2b133198e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b74c4b15-1fff-4b59-864b-88c2b133198e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Haridus- ja Teadusministeerium Meie: 20.06.2022 nr 1.4-1/587 Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse ““Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027” heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu. Palume Teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul, arvestades asjaoluga, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 21 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid esitama programmid komisjonile heakskiitmiseks hiljemalt kolm kuud pärast partnerluslepingu esitamist. Kuna Eesti partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 saadeti Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks 18. aprillil 2022. aastal, tuleb rakenduskava esitada Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks hiljemalt 18. juulil 2022. aastal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. EMKVF_rakenduskava_korraldus.docx 2. EMKVF_rakenduskava_seletuskiri.docx 3. EMKVF_rakenduskava_15_06_2022.docx 4. EMKVF_2021-2027_KSH_aruanne.pdf Juhani Papp 625 6265 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  FORMTEXT __ EELNÕU …. . 0 6 .2022 FORMTEXT __ VABARIIGI VALITSUS FORMTEXT __ K O R R A L D U S FORMTEXT __ Tallinn, Toompea ... . juu l i 2022 nr … “ Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 ” heakskiitmine ja volituse andmine Kalandusturu korraldamise seaduse § 2 lõike 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/ 1060 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.21, lk 159–706) , artikli 21 , ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus , Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13. 0 7.2021, lk 1–49) , artikli 8 alusel : 1 . Kiita heaks „ Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 ” . 2 . Volitada maaelu minister Urmas Kruuset esitama punktis 1 nimetatud rakendus kava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks ning esindama Eesti Vabariiki sellega seotud läbirääkimistel . 3 . Maaelu ministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud rakendus kava ministeeriumi veebilehel. Kaja Kall as Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Tööversioon 15 .0 6 .2022 Euroopa Merendus-, Kalandus - ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 Eesti rakenduskava SISUKORD TOC \o "1-3" \u 1. PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED LAHENDUSED PAGEREF _Toc106346117 \h 4 2. Prioriteet I swot, vajadusTE ANALÜÜS NING põhjendus PAGEREF _Toc106346118 \h 14 1.1. SWOT (TUGEVUSED) PAGEREF _Toc106346119 \h 14 1.2. SWOT (NÕRKUSED) PAGEREF _Toc106346120 \h 18 1.3. SWOT (VÕIMALUSED) PAGEREF _Toc106346121 \h 21 1.4. SWOT (OHUD) PAGEREF _Toc106346122 \h 22 1.5. VAJADUSTE ANALÜÜS PAGEREF _Toc106346123 \h 25 1.6. PÕHJENDUS PAGEREF _Toc106346124 \h 28 2. PRIORITEET Ii SWOT, VAJADUSTE ANALÜÜS NING PÕHJENDUS PAGEREF _Toc106346125 \h 34 2.1. SWOT (TUGEVUSED) PAGEREF _Toc106346126 \h 34 2.2. SWOT (NÕRKUSED) PAGEREF _Toc106346127 \h 36 2.3. SWOT (VÕIMALUSED) PAGEREF _Toc106346128 \h 40 2.4. SWOT (OHUD) PAGEREF _Toc106346129 \h 44 2.5. VAJADUSTE ANALÜÜS PAGEREF _Toc106346130 \h 47 2.6. PÕHJENDUS PAGEREF _Toc106346131 \h 49 3. PRIORITEET III SWOT, VAJADUSTE ANALÜÜS NING PÕHJENDUS PAGEREF _Toc106346132 \h 58 3.1. SWOT (TUGEVUSED) PAGEREF _Toc106346133 \h 58 3.2. SWOT (NÕRKUSED) PAGEREF _Toc106346134 \h 61 3.3. SWOT (VÕIMALUSED) PAGEREF _Toc106346135 \h 64 3.4. SWOT (OHUD) PAGEREF _Toc106346136 \h 67 3.5. VAJADUSTE ANALÜÜS PAGEREF _Toc106346137 \h 69 3.6. PÕHJENDUS PAGEREF _Toc106346138 \h 73 4. prioriteedid PAGEREF _Toc106346139 \h 78 4.1. Prioriteet I: Kestliku kalapüügi soodustamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamise ja kaitsmise edendamine PAGEREF _Toc106346140 \h 78 4.1.1. Fondide sekkumised PAGEREF _Toc106346141 \h 78 4.2. Prioriteet II: Säästva vesiviljelustegevuse soodustamine ning kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates seega parandada toiduga kindlustatust liidus PAGEREF _Toc106346142 \h 84 4.2.1. Fondide sekkumised PAGEREF _Toc106346143 \h 84 4.3. Prioriteet III: Säästva sinise majanduse võimaldamine ranniku-, saare- ja sisemaapiirkondades ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade arengu soodustamine PAGEREF _Toc106346144 \h 89 4.3.1. Fondide sekkumised PAGEREF _Toc106346145 \h 89 5.4. Näitajad PAGEREF _Toc106346146 \h 91 5.5. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi EMKVFi puhul PAGEREF _Toc106346147 \h 100 6. raHASTAMISKAVA PAGEREF _Toc106346148 \h 102 6.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa PAGEREF _Toc106346149 \h 102 6.2. Kõik rahalised assigneeringud fondide ja riiklike kaasrahastamiste kaupa PAGEREF _Toc106346150 \h 102 7. eeltingimused PAGEREF _Toc106346151 \h 104 8. programmi haldavad asutused PAGEREF _Toc106346152 \h 110 9. partnerlus PAGEREF _Toc106346153 \h 112 10. Teabevahetus ja nähtavus PAGEREF _Toc106346154 \h 116 PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED LAH ENDUSED Rakenduskava eesmärk on rakendada Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 (EMKVF) raames meetmeid ja tegevusi, mis toetavad Eesti kalandus- ja vesiviljelussektori peamiste e esmärkide saavutami st EL Ühise Kalanduspoliitika (ÜKP) rakendamisel. Rakenduskava elluviimisel aidatakse kaasa Euroopa Liidu Rohelise kokkuleppe, Euroopa Liidu strateegia Talust Taldrikule ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ning siseriikliku Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 (PõKa) eesmärkide täitmisele. PõKa on Vabariigi Valitsuse poolt 15.aprillil 2021 kinnitatud valdkondlik arengukava, mis koondab ühiskonna ootusi toidutootmise, maaelu, kalanduse ja kliima- ning keskkonnasäästlikkuse osas kui ka visiooni sellest, milline võiks meie maaelu, kalandus ja toidutootmine olla 10 aa sta pärast. Arengukavas tehtud valikud põhinevad uuringutel, kalanduse hetkeseisu analüüsil, SWOT-analüüsil ning suurel huvirühmade kaasamisel ning on olnud aluseks EMKVF rakenduskava koostamise protsessis. Arvestades, et ÜKP terviklik õiguslik raamistik toob välja kalanduse keskkonna-, majanduse- ja sotsiaalse mõõtme, oleme seda raamistikku järginud ka rakenduskava koostamisel. Rakenduskava eesmärke soovitakse saavutada nii mittetulunduslike kui ka ettevõtete arendus- ja investeerimisprojektide toetamise ning avaliku ja erasektori partnerluste soodustamise kaudu. Jätkatakse rahastamisvahendite kasutamist ning töötatakse välja uuenduslikud ja halduskoormust vähendavad, lihtsustatud kulumudelitel põhinevad rahastamis meetodi d. STRATEEGILISED EESMÄRGID Keskkonna ja kalavarude seisundi paranemine ning kliimamuutustega kohanemine Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on suureks ohuks Läänemerele, arvestades mere ökosüsteemi tervist ning eripära - isolatsioon maailmamerest, väga madal soolsus ning madal liigiline mitmekesisus. Kuivõrd Läänemere seisundit iseloomustavad kolm põhiprobleemi - eutrofeerumine, kalade ülepüük ja ohtlikud ained, siis on oluline vähendada survetegurite mõju ökosüsteemile. Säästev Eesti 21 arengustrateegia sätestab, et loodusvarade säästva kasutamise eesmärk on inimest rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, sealjuures oluliselt kahjustamata elukeskkonda ning säilitades looduslikku mitmekesisust. ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia toob välja, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ohustab meie toidusüsteeme ning toiduga kindlustatust ja toitumist ning Talust taldrikule strateegia üks peamistest eesmärkidest on kogu toidutarneahela neutraalse või positiivse keskkonnamõju saavutamine. K eskkonnategevustesse ja kliimamuutustega kohanemisesse investeerimine on üks rakenduskava läbivaid strateegilisi valikuid, suunates sinna üle 40% fondi eelarve mahust. Bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärke toetatakse erinevatest allikatest, mistõttu ra kenduskavas käsitletakse kalavarude olukorraga seotud tegevusi. E lurikkuse eesmärgi alla kuuluvate mere kaitsealade rajamist rakenduskava raames ei rahastata. Eestis on kaitstud 27% territoriaalmerest ning jätkuvad meetmed merekaitsealade võrgustiku tõhustamis se on kavandatud merestrateegia meetmekavas teistest eelarve vahenditest. Heas seisus olevad kalavarud on eelduseks kalandussektori sotsiaalsele ja majanduslikule kestlikkusele, mistõttu on vajalik tähelepanu pöörata kalavarude säästvale majandamisele ning suurendada heas seisus olevate varude osakaalu. Liikide mitmekesisuse säilitamiseks ja kalade arvukuse suurendamise üheks võimaluseks on kudealade ja rändeteede seisundi parendamine. Kuivõrd heas seisus on vaid 45% majanduslikult olulistest kalavarudest siis on vajalik toetada kalade kudealade ja elupaikade taastamist ning nende kvaliteedi säilitamist . Kalavarude hea olukorra tagamiseks on vajalik suurendada püügivahendite selektiivsust ja hülgekindlust. Selektiivsed püügivahendid aitavad kaasa alamõõdulise kala ja soovimatute liikide kaaspüügi vähendamisele ja hülgekindad p üügivahendid või hülgepeletid kaitsevad mereimetajaid püügivahenditesse jäämise eest ning seeläbi aitavad kaasa loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Need meetmed panustavad ka Bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 toodud eesmärkidesse ning Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (Loodusdirektiiv). Kalapüügisektori efektiivsust ja jätkusuutlikkust mõjutab püügiks vajalik kaasaegne ja kliimamuutustele vastupidav taristu ja energiaefektiivsed kalalaevad . Kalasadamate arendamine on uuel perioodil seotud peamiselt vajadusega suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju (näiteks Läänemerel võib lainekõrgus tõusta kliimamuutuste tagajärjel 35 sentimeetrit, millega praegused kalas adamad ei ole arvestanud) ja vähendada kalandustegevusest tulenevat võimalikku negatiivset mõju keskkonnale ja ökosüsteemile ( näiteks edendades mereprügi kogumist ). Samuti toetatakse ohutus ja töötingimuste parendamist kalasadamates. Arvestades Eesti kalalaevade keskmist vanust (24 aastat), on vajalik tähelepanu pöörata nende kaasaajastamisele seda eriti energiakulu, töötingimuste ja ohutuse osas. Vajalik on suurendada keskkonnasäästliku tehnoloogia ja ressursitõhusate seadmete kasutamist kalalaevadel . Kalapüügi keskkonnaalast jätkusuutlikkust ja energiaefektiivsust saame suurendada ning CO 2 emissioone vähendada kalalaeva mootorite vahetamise ja kalalaevade investeeringute toetamise kaudu. Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi ebaseadusliku kalapüügi ohjamiseks. Arvestades, et t erviklik ja jätkusuutlik kalavarude majandamine eeldab usaldusväärseid andmeid ning tõhusat seiret ja järelevalvet on vajalik tagada ajakohane andmekogumine ning infosüsteemide toimivus, arendamine ja uuendamine. Vajalik on tõhustada kalanduse järelevalvet, usaldusväärteste andmete kogumist ning suurendada teadmisi kalavaru majandamiseks. Kalandusandmete kogumise ja seire toetamisega panustatakse nii Merestrateegia raamdirektiivi, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 bioloogilise mitm ekesisuse säilitamise kui ka Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärki tõhustada andmete kogumist ja seiret. Lisaks panustab andmete kogumine Euroopa Liidu Läänemere strateegia eesmärki kaitsta Läänemerd . Vesiviljeluse keskkonnaalaseks väljakutseks on vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljeluse tootmisel . Selleks on vaja arendada vähese mõjuga vesiviljelust (näiteks madala toitelisuse tasemega, multitroofne vesiviljelus) . Kestliku ja süsinikneutraalse vesiviljeluse edasine arendamine annab olulise panuse säästva sinise majanduse eesmärkide saavutamisse sh. Euroopa rohelise kokkuleppe, Talust taldrikule strateegia, Ookeanide missiooni, Läänemere strateegia jt. sellekohaste eesmärkide täitmisse. Kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemisel tuleb panna s uuremat rõhku kohalike ressursside ja teisese toorme suuremale väärindamisele toetades keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja ärimudelite juurutamist ning seeläbi Riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 raames seatud ringmajanduse põhimõtete rakendamist. Keskkonnamõju vähendamise kaudu panustatakse Talust taldrikule strateegias seatud kestliku toidutootmise tagamisse. Kalandus- ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kasv Vesiviljeluses lähtutakse Euroopa Komisjoni vesiviljeluse säästva arengu strateegiliste suuniste alusel koostatud EMKVF 2021-2027 perioodi Eesti vesiviljeluse mitmeaastasest riiklikust tegevuskavast. Vesiviljeluse sektori konkurentsivõime tõstmiseks on enam vaja tähelepanu pöörata tootmismahtude suurendamisele, uute liikide kasvatamisele ning kalade tervishoiu ja heaoluga seotud küsimustele, nii kala- kui ka vetika- ja karbikasvatuse vallas. Eelkõige on vaja suurendada toodangu mahtu ning rakendada paremini tehnoloogia arengust tulenevaid võimalusi. Vesiviljelus on üks efektiivsemaid ja ressursisäätlikumaid toidu toomise viise, mis loob ka võimaluse sisemajanduse kasvuks. Tänastest tootmismahtudest (ca 850 t/a) soovitakse jõuda EMKVFi toetuse abil 6400 tonnini arendades merevesiviljelust. Arvestades Läänemere nõrka keskkonnaseisundit tuleb selleks rakendada uudseimat tehnoloogiat ja kompensatsioonimeetmeid. Toodangumahtude suurendamine ja tehnoloogia parem rakendamine vesiviljeluses aitab kaasa Euroopa Liidu strateegia Talust taldrikule toiduga kindlustatuse ning kestliku toidutootmise tagamisele ning Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi kujundamisele. Eesti isevarustatuse tase kalapüügi toodete ga on üle 36 0%, mis tähendab suunatust ekspordile. Vaatamata laiale kala- ja vesiviljelustoodete välisturgude geograafiale müüakse põhiosa siiski üksikutele välisturgudele ning mahtudest üle poole sisuliselt toorainena. Ettevõtete kasumi suurendamiseks tuleb liikuda madala lisandväärtusega toodetelt kõrgema lisandväärtusega toodetele, mis omakorda toob kaasa vajaduse sihtturgude muutmiseks. Seetõttu on oluline laiendada välisturgude geograafiat soodustades uute turgude leidmiseks vajalikke tegevusi. Kala töötlemise suurimad väljakutsed on seotud tehnoloogia arengu parema rakendamisega ja seeläbi ka ettevõtjate kasumi suurendamisega . Oluline on tegeleda tootearenduse ja väärindamisega vähendamaks külmutatud kala suurt osakaalu ekspordis. Töötlemises tuleb luua võimalusi tehnoloogilise võimekuse suurendamiseks vee-elusressursside tõhusamaks kasutamiseks rakendades ringmajanduse põhimõtteid. Soovides liikuda kõrgematele väärtusahela astmetele, muutuvad üha olulisemaks investeeringud immateriaalsesse varasse (uutel, sh digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevad rakendused, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, disain, inimesed, brändimine ja reklaam jne) millesse on siiani investeeritud vähe. Tõhustada tuleb ka jäätmete ringlusse võttu, alakasutatud liikide ning teisese toorme ja bioressursside kasutust soodustades jätkusuutlike tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtmist. Oluline on, et ressursside väärindamisel ja loodusvarade kasutamisel tagatakse ökosüsteemide elujõulisus ja elurikkuse säilimine läbi keskkonnasäästliku töötlemise ning arvestatakse laiemalt keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike mõjudega. Vajalik on parandada ettevõtetes ressursi-, sh energiatõhusust näiteks tööstussümbioosi, digitaliseerimise ja senisest ressursitõhusamate tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Keskkonnahoidlikum ja kulutõhusam energia- ja ressursikasutus ja sellele kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega. Kala püügi ja vesiviljeluse sektori jätkusuutlikkuse tagamise üks võtmetegur on ühistegevus, mistõttu on vajalik suurendada tootjaorganisatsioonide konkurentsivõimet . Olemasolevate tootjaorganisatsioonide peamine suunitlus on koondada väiksed tootmismahud suuremaks kogumiks, et kindlustada stabiilsem logistika- ja tarneahel toodete kättesaadavamaks muutmisel ning saavutada juurdepääs parematele turustamisvõimalustele panustades enda tegevusega jätkusuutlikku toidutootmist käsitlevatesse strateegiatesse ja nullreostuse strateegiasse. Seetõttu näeme, et riigi roll on toetada neid ühisinvesteeringuid ja algatusi, mis viivad selliste muutusteni sektoris, et saavutatakse mastaabisääst ja konkurentsieelised ning ühtlasi toetaksid EL poolt seatud poliitilisi eesmärke seda nii kliima- ja keskkonnaprobleemide, kui ka toiduga kindlustamise osas. Tarbijate nõudlus kala püügi - ja vesiviljelustoodete järele, millel on väike keskkonnajalajälg ja lühike tarneahel, maailmas üha kasvab. Samas kodumaine tarbimine (15 kg inim ese kohta aastas) jääb suuresti alla EL keskmisest (25 kg inimese kohta aastas) . Kala püügi - ja vesiviljelustoodetel on suur potentsiaal täita tarbijate soove säästva, vastutustundliku ja tervisliku toidu järele. Selleks, et teave kala püügi - ja vesiviljelustoodet e paljude eeliste kohta leviks tarbijatele ja kogu ühiskonnale, on vaja toetada tegevusi, mis on suunatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamisele . Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamise kaudu tagatakse Euroopa Liidu strateegias Talust taldrikule kestlikult toodetud toidu tarbimise edendamine ning tervislikule ja kestlikule toitumisele ülemineku hõlbustamine. Tänapäeval on oluline olla valmis erakorraliste sündmuste korral negatiivsete mõjude leevendamiseks. Nii kalapüügi, vesiviljeluse kui ka kalatöötlemise ja –turustamise sektoris peab olema valmis ootamatuteks kriisideks, mis võivad takistada tavapärast tootmist ja toodangu turustamist, mistõttu kalandussektori jätkusuutlikkuse tagamiseks selliste kriiside korral on va jalik ette näha meetmeid ettenägematutest asjaoludest tingitud käibe vähenemise või täiendavate kulude osaliseks hüvitamiseks. Kalapüügi- ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade majanduslik jätkusuutlikkus ja areng Eesti on rakendanud kogukonna juhitud arengu põhist lähenemist ranna- ja sisevete kalanduspiirkondade arendamisel nii EKF kui EMKF perioodil. EMKF toetusmeede, mida kalanduse tegevusrühmad rakendavad on kogu fondi rakenduskava ulatuses olnud üks paremini realiseerunud meede. EMKF vahehindami n e näitas, et kogukonna juhitud arengu meetodi rakendamine kalanduspiirkondade toetamisel on olnud valdavalt sujuv ja efektiivne. Üheks eduteguriks on olnud võrgustikupõhise valitsemise rakendamine, kus aastatepikkune koostöö ministeeriumi, kalanduse tegevusrühmade ja Kalanduse teabekeskuse vahel on loonud toimiva võrgustiku erinevate kalandusküsimuste lahendamiseks. Tegevusrühmadest on saanud ministeeriumile rannakalanduse sektori diskussioonipartner 1 , keda kalanduses enne 2008. aastat ei olnud ja seda mitte ainult toetusmeetme raames, vaid ka laiemate kalanduspoliitiliste küsimuste arutamisel. Kujunenud võrgustik on hea alus ka uue perioodi väljakutsete lahendamiseks ja vajalike muudatuste elluviimiseks ranna- ja sisevete kalanduses ning alt üles initsiatiiv võimaldab arvestada erisustega kaheksas kalanduspiirkonnas, mistõttu käsitleme väiksemahulis e rannapüü g i spetsiifilisi väljakutseid just 3 prioriteedis , panustades siia fondi eelarve mahust üle 20% . See võimaldab ellu viia kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslikku eesmärki edendada ranna- ja sisevete püüki nii, et püügitegevusest sõltuvad kalurid saavutavad rahuldava elatustaseme ja nende investeerimissuutlikkus kasvab. Ranna- ja sisevete kalanduse peamiseks väljakutseks on suurendada kalurite sissetulekuid ja investeerimissuutlikkust . Arvestades kalapüügi hooajalisuse ja varude säästliku kasutamisega on vajalik soodustada kalurite majandustegevuse mitmekesistamist kohalikes kogukondades võimaldades rannapiirkondades integratsiooni sinise majanduskasvu teiste valdkondadega nagu näiteks rannikuturism, merebiotehnoloogia, merevesiviljelus. Madalate sissetulekute suurendamisele aitab kaasa toodangu suurem väärindamine, konkurentsivõime kasv ning ühistuline tegevus. Selleks on vaja arendada koostööd rannapiirkondades bioloogilise ressursi väärindamisel ja turustamisel. Soodustades lühikeste tarneahelate teket ja vähendades ökoloogilist jalajälge ning võimaldades väikeste, kuid kvaliteetsete kalakoguste jõudmist otse tarbijani on ka Talust taldrikule strateegia üks eesmärkidest. Samuti aitavad investeeringud tagada toiduga kindlustatust ja kestliku toidusüsteemi väljakujunemist. Olulisel kohal on bioressursside väärindamisel jätkusuutlikkus ja innovatsioon i edendamine, mis toetab otseselt EL „Läänemere piirkonna strateegia“ eesmärkide saavutamist. Vajalik on keskenduda ressurssidele, mille potentsiaal on kasutamata (sh vetikad) või vähe kasutatud (sh võõr- või vähe kasutatud kalaliigid) ja mille väärindamin e ei suurenda survet ökosüsteemidele . Töötlemise kaassaaduste ja jäätmete väärindamine toetab ka ringmajanduse arengut. Taristu arendamisel on vajalik suurendada ranna- ja sisevete kalapüügil kasutatavate kalasadamate majanduslikku kasumlikkust muutes sadamad multifunktsionaalseks. Oluline on toetada kliimamuutustega kohanemist võttes kasutusele taastuvenergia lahendused ning muutes sadamad kliimamuutustest tulenevatele mõjudele vastupidavamaks , aidates seeläbi kaasa „Euroopa rohelise kokkuleppe“ eesmärkide täitmisele. Keskkonnaalaseks väljakutseks on ran nikumeres ja sisevetes kudealade ja rändeteede seisundi parandamine . Vajalik on kalade elupaikadele ja liikidele avalduvat survet vähendada ning tagada ökosüsteemide kestlik kasutamine kooskõlas EL „Elurikkuse strateegiaga aastaks 2030“ eesmärkidega. Kohaliku tähtsusega kudealade ja rändeteede taastamine aitab kaasa mereelustiku bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele. Selleks, et parandada keskkonna seisundit on vajalik edendada ja toetada kohalikke algatusi, mille eesmärk on ühtaegu mereressursside taastamine ja keskkonna tingimuste parendamine . Mereprügi (sh plastik, omanikuta uppunud püügivahendid) kogumise taristu loomine nii merest kui siseveekogudest on üks võimalikest tegevustest tulevikus. K alapüügi- ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade majanduslik u jätkusuutlikkuse ja arengu soodustamine aitab kaasa EL „Läänemere piirkonna strateegia“ eesmärkide saavutamisele. Eesti kalanduse tegevusrühmad on üks osa Läänemere kalanduse ja LEADER tegevusrühmadest ning laiemad eesmärgid nagu kalandusest sõltuvate kogukondade töö tugevdamine, sinimajanduse ja rannikuturismi arendamine ja ühtne lähenemine keskkonnaprobleemidele on väga suures osas sarnased teiste Läänemere maade eesmärkidega. Eesmärgi saavutamiseks toodud väljakutsed ja lahendused on kooskõlas veealade analüüsi lisas toodud väljakutsetega. 3-nda prioriteedi rakendamine on ühteaegu seotud nii kohalike elatusvahendite säilitamise kui mereressursside taastamisega ning toetatakse investeeringuid mis aitavad kaasa rannikualade kogukondade sotsiaalse vastupanuvõime suurendamisele ning majanduslike võimaluste mitmekesistamise stimuleerimisele. Kalanduskogukondade arendamine aitab kaasa ka „EL maapiirkondade pikaajalise visiooni – tugevamate, ühendatud, vastupidavate ja jõukamate maapiirkondade suunas aastaks 2040“ eesmärkide täitmisele. Eesti rannakalandus on tihedalt seotud maapiirkondadega ja maamajandusega ning kalanduse terviklik arendamine aitab kaasa arukate külade arendamisele, ning kavandatavad meetmed toetavad maapiirkondade elanikkonna vähenemise peatamist ning toimetuleku suurendamist. Teadus- ja arendus, innovatsioon ning teadmussiire Eesti erasektori TA kulutuste tase SKP-st 0,6%, mis jääb tunduvalt alla ELi keskmise (1,45%) ning Eesti eesmärgiks on jõuda 2,0 %-ni aastaks 2035. See tähendab, et kvaliteetsete uute toodete ja teenuste väljatöötamisel, aga ka olemasolevate ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja arendustegevus ning koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel sh kalanduses ja vesiviljeluses. ELi teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavas võetakse rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks kasutusele süsteemne lähenemisviis, rõhutades katsetamist ning tehes koostööd eri sektorite ja valdkondade vahel. Süsteemsete muudatuste rakendamine, ringmajandusmudelite kasutuselevõtt ja uuendustega seotud võimaluste loomine nõuab senisest märkimisväärselt enam panustamist vee-elusressursside tootmise ja -töötlemise kestlikkusega seotud teadusse ja innovatsiooni ning teadmussiirdesse ja nõustamisse ning ettevõtete ja teadus-arendusasutuste koostöösse . Järjest suurem on vajadus interdistsiplinaarseks teaduskoostööks ning kalapüügi ja vesiviljeluse sektorite järjest suurem integreeritus vee-elusressursside töötlemise sektoriga vajab süsteemset lahendust, selleks et kaasa aidata kalandus- ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkuse, konkurentsivõime, toodangu kvaliteedi, kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga seotud väljakutsete lahendamiseks. Kalandusv aldkonnas on rahvusvaheline teaduskoostöö muutunud üha aktiivsemaks, mis võimaldab ühist tegevuste planeerimist ja kulude jagamist. Samas teadusasutused ja ettevõtjad ei tunne ega kasuta piisavalt Euroopa rahastamisprogrammide võimalusi. Eesti on osa Euroopa ühisest teadusruumist, kus programmi „Euroopa horisont“ raames kasutada olevate vahenditega toetatakse vajalikke jõupingutusi teadusuuringute ja innovatsiooni vallas. Ellu on kutsutud meile oluline rohelise kokkuleppe missioon „Ookeanide, merede ning rannik u- ja sisevete hea seisund“ ning partnerlus „Kliimaneutraalne, säästlik ja produktiivne sinimajandus“. Rahvusvahelise teaduskoostöö raames on oluline panustada uue programmi „Euroopa Horisont“ ookeanide missiooni, sinimajanduse partnerlusse kui ka ergutada teadlasi ja ettevõtjaid osalema programmi teistes instrumentides. Seetõttu soovime rakendada innovatsiooni, riiklikku uuringute programmi ja teadmussiiret panustades s elle rakendamisse fondi eelarve mahust üle 10%. Innovatsiooni ja tootearendusse on kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjad investeerinud siiani ebapiisavalt. Täiendavaid väljakutseid esitavad Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe ja Talust taldrikule strateegia eesmärgid, mis käsitlevad kestlikku toidutootmist, vastupanuvõimet kliimamuutustele, uuenduslike, säästlike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate sh digitehnoloogiate väljatöötamist, jms. Seetõttu on vaja ettevõtjatele luua võimalus ettevõtte põhis eks teadus- arendustegevus eks , mis aitab muuta kala püügi - ja vesiviljelussektori toidutarneahela ( alates püügist kuni turustamiseni ) kliimaneutraalseks ja toodangu kestlikult toodetud toiduks. Pakutav tugi peab olema ettevõtjale paindlik, lihtsalt taotletav ja tõhus. Kitsaskohtade lahendamiseks tuleb võimaldada ettevõtte põhiseid rakendusuuringuid , mis käsitleks muuhulgas uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ja mille tulemused jõuaksid praktikasse. Tulenevalt EL ambitsioonikatest eesmärki dest ja „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035“ eesmärkidest ning nutika spetsialiseerumise- ehk fookusvaldkondadest tuleb algaval programmperioodil suuremat tähelepanu pöörata sellele, et teaduses viiakse kokku teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtjate vajadused ning innovatsioon, kaasates vajadusel ka rahvusvahelisi teadmisi. Kalanduses on oluline jätkata ka sektori üleste uuringutega, mis võimaldaksid arendada kalandus- ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkust ja konkurentsivõime kasv u ning seeläbi edendada kestlikku toidutootmist. T eaduspotentsiaali kaasamine soodustab nii tootlikkuse tõstmist, lisandväärtuse kasvu kui ka tehnoloogilistest arengutest tulenevatele võimaluste kasutuselevõttu. Selleks luuakse riiklik uuringute programm, mille raames lahendatakse sektori üleseid kitsaskohti või töötatakse välja uuenduslikke lahendusi. Oluliseks aspektiks on siinkohal, et kõik sektori ülesed teadustulemused, uuringud ja katsed peavad olema avalikkusele tasuta kättesaadavad. Uuringute programmi osaks on vee bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise valdkonda käsitlevad uuringud, sest vajalik on parandada merekeskkonna alaseid teadmisi. Merekeskkonna alased uuringud panustavad Merestrateegia meetmekava, Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ning Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisse, andes vajalikku teadmispõhist sisendit merekeskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse seisundi kohta. Teadmussiirde fookus on ettevõtjate ja teadlaste koostööl aidates kaasa keskkonnasäästlikule ja ressursitõhusale teadmispõhisele majandmisele läbi täiendõppe, andmete, teadmiste ja parimate praktikate jagamise ning katseprojektide, jms. Ümberõpet mis hõlbustab karjäärivahetust või tööalast liikuvust ja paindlikku kutseõpet käsitletakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas prioriteedi "Sotsiaalsem Eesti" all. Teadmussiire panustab kaudselt kõikidesse peamistesse Euroopa Liidu poliitilistes se eesmärkidesse, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 teadmiste, hariduse ja oskuste parendamise eesmärki ja Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika teadmiste tõstmise eesmärki kogu tarneahela ulatuses. Merenduspoliitika rahastami ne on Eestis jaotatud mitmete rahastusallikate vahel. Merealaste teadmistega seotud tegevusi rahastatakse rakenduskavas 1. prioriteedi sihteesmärgi 6 raames. Mereseiret ja rannavalvet rahastatakse Eestis erinevate arengustrateegiate raames riigieelarvest ning merekeskkonna seiret riiklikust keskkonnaseire programmist. Eesti mereruumiplaneering kehtestati Eesti Vabariigi valitsuse poolt 12. mail 2022, mis reguleerib edaspidi erinevate valdkondade tegevust ja paneb paika ühiskasutuse põhimõtted ning avab perspektiive mere uuteks kasutusteks. Kuna Eesti mereala ruumiline planeering on kehtestatud, puudub vajadus 4. prioriteedi elluviimiseks mereala ruumilise planeerimise protsessi kaasaaitamiseks. Rakenduskava peamisteks toetuse vormideks on rahastamisvahendid ja tagastamatu abi. Mõningad ärimudelid investeeringute puhul kujutavad endiselt suuremaid riskimarginaale ning võr reldes tavapärasemate projektidega võib neil esineda pikem tasuvusperiood või ei ole seda üldse. Näiteks kõrgema riskitasemega investeeringuks võib olla uute toodete väljaarendamine ja nendega turule tulek ning keskkonnamõju vähendamiseks tehtavad investeeringud ei pruugigi ettevõtjale tasuvaks osutuda , m istõttu rahastamisvahendid ei pruugi alati pakkuda lahendust vähetootlike või kõrgema riskitasemega investeeringute puhul. Sektoris struktuursete muutuste esile kutsumine nõuab sobiva id meetmeid. Majanduslikult vähetootlike ja kõrgema riskitasemega investeeringute ning sektori struktuursete mu utuste esile kutsumist on palju paremini võimalik stimuleerida tagastamatu abiga. Kuivõrd ranna- ja sisevetepüügis tegutsevad valdavalt mikroettevõtted, on nende investeerimissuutlikkuse suurendamiseks vaja veel sekkuda andes tagastamatut abi. Tootlike investeeringute rahastamisel kasutatakse reeglina rahastamisvahendit, mis pakuvad jätkusuutlikku ja tõhusat võimalust investeerida majanduskasvu ning inimeste, ettevõtete ja ressursside arengusse kalandussektoris. Rahastamisvahendid võimaldavad saavutada arengueesmärke ja tagasi laekuvat raha on võimalik taaskasutada uute investeeringute tegemiseks. Kõikide rakenduskava s ekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. 2. Prioriteet I swot, vajadusTE ANALÜÜS NING põhjendus Poliitikaeesmärk: Keskkonnahoidlikum, vähese CO 2 heitega majanduselt CO 2 neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda Prioriteet I: Kestliku kalapüügi soodustamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamise ja kaitsmise edendamine SWOT (TUGEVUSED) 1. Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (erieesmärgid 1, 4 ja 6) Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis tegeletakse Läänemere ökosüsteemide toimimise uurimisega, selles leiduvate veeorganismide ja -keskkonna seisundi hindamise ja prognoosimisega, mereelustiku ratsionaalse kasutamise ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsega. Eesti Mereinstituut pakub teaduslikku teavet Läänemere keskkonna pikaajalisel säästliku kasutamise korraldamisel ning panustab merealade ruumilisse planeerimisse. Lisaks on teadusasutus Keskkonnaministeeriumi lepingupartner Eesti riikliku kalanduse andmekogumise programmi täitmisel ning on teinud seda kohustuse algusest alates. Kõik riikliku tööplaani raames tehtavad tööd vastavad Rahvusvahelise Mereuuringute nõukogu (ICES) soovitustele. Eesti Mereinstituudi teadlased võtavad osa ICESi töögruppidest, kus tegeletakse varude seisundi hindamise, metoodikate väljatöötamise ja hinnangute andmisega. Eesti mereinstituudi kasutada on kuus välibaasi ja neli erinevat laborit . Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetoolis tegeletakse siseveekogude seisundi ja bioloogiliste ressursside (sh kalavarude) hindamisega ning siseveekogude ökoloogia, ökotoksikoloogia ja kliimamuutuste mõju uurimisega . Teadusasutus hindab k alanduse riikliku andmekogumise programmi raames angerjavaru seisundit sisevetel ning võtavad osa ICESi angerja töörühma (WGEEL) tööst . Maaülikool koolitab spetsialiste kalanduse ja vesiviljeluse sektorile nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppe tasemel . Eesti Maaülikoolil on vesiviljeluse õppetooli juurde kuuluv PTA tegevusloaga vesiviljeluse katsebaas ning hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli juurde kuuluv Limnoloogiakeskus . . Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia on rahvusvaheliselt tunnustatud, mitmeastmelist merendusalast haridust andev ning valdkondlikku teadus- ja arendustegevust viljelev kompetentsikeskus Eestis. Teadusasutus osaleb k alanduse riiklik u andmekogumise programm i uute kontrollimeetodite väljatöötamisel . Eesti Mereakadeemial on kaasaegne simulaatorikeskus ja laboripark. Laboreid ja simulaatoreid kasutatakse nii kõrgharidusõppes kui ka täienduskoolitustel ja ettevõtetele teenuste pakkumiseks. Tallinna Tehnikaülikool on lisaks spetsialiseerunud kliimamuutuste, keskkonnakaitse, süsinikuneutraalsuse, taastuvenergeetika, bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele jne. Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste instituut viib läbi õppe-, teadus-, arendustööd ja loometegevust loodusteaduste ja jätkusuutliku arengu akadeemilises suunas. Teadustegevuse fookuses on ökoloogilised uuringud, loodusteaduslikud alus- ja rakendusuuringud, keskkonnamõju hindamine ning koostöö säästva arengu põhimõtete teema integreerimiseks haridussüsteemi ja ühiskonnakorraldusse. Kalanduse jaoks viiakse selles instituudis läbi makrovetikatest ja teistest mereorganismidest pärineva biomassi väärindamise rakendusuuringutega. Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses on biotehnoloogia ja toiduteaduse keskus, mille põhisuundadeks on tootearendus ning tehnoloogiliste probleemide lahendamine. Kalanduse jaoks olulised tegevusalad on bioprotsesside ja kultiveerimistehnoloogiate optimeerimine, kõrge läbilaskevõimega keemiline, füüsikaline ja mikrobioloogiline analüüs, funktsionaalsete toodete arendamine, toidu kvaliteedi stabiilsuse hindamine ja tehnoloogiaalane konsultatsioon. Biotehnoloogia vallas korraldatakse ka täiendkoolitusi. 2. Püügivõimaluste jaotusmehhanism (ajalooline püügiõigus) tagab püügiõiguse omanikule stabiilsuse (erieesmärk 1) Püügivõimalused jaotatakse kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtjate vahel. Kui kehtestatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses jaotatakse püügivõimalused nende taotlejate vahel, kes on eelmisel kolmel aastal vastavaid püügivõimalusi õiguspäraselt omandanud, ajaloolise püügiõig use arvutamise meetodi alusel. See tagab püügivõimaluste jaotamisel läbipaistvuse ja stabiilsuse ning kutselise kalapüügiga tegelevatele isikutele kindluse pikaajaliste investeeringuotsuste tegemisel. Kalapüügiloa omanike arv ei ole aastate lõikes oluliselt muutunud. Kutselise kalapüügi registri andmetele oli 2017. a astal Läänemere traalpüügis loa omanikke 23 ja kaugpüügis 3, rannapüügis 1153 ja siseveekogudes 317. 2018. ja 2019. a astal oli Läänemere traalpüügis loa omanikke vastavalt 22 ja 20, kaugpüügis 3, rannapüügis 1179 ja 1187 ning siseveekogudes 319 ja 340. Loa omanike arv 2020. a astal oli Läänemere traalpüügis 21, kaugpüügis 3, rannapüügis 1179 ning siseveekogudes 333. 3. Eestil on ligipääs erinevatele kalavarudele ja püügivõimalustega struktuurses tasakaalus olev kalalaevastik (erieesmärk 1 ja 3) Eestit iseloomustab pikk rannajoon (3794 km) ja siseveekogude rohkus (Eesti territooriumist 5% moodustavad järved ja tehisveekogud). Vooluveekogusid on Eestis üle 7000, millest üle 100 km pikkuseid jõgesid on 10. Eesti vetes elutseb hinnanguliselt 75 kalaliiki, kellest enamik on mageveekalad, poolsiirdekalad või siirdekalad. Eesti rannikuvees elutseb umbes 30 erinevat kalaliiki. Eestil on püügivõimalused ka Loode-Atlandil (NAFO) ja Kirde-Atlandil (Teravmäed ja NEAFC) Lisaks püüab kaugpüügilaevastik nii Loode- kui ka Kirde-Atlandil reguleerimata liike ning teiste riikide käest oleme saanud kasutada püügivõimalusi Gröönimaa vetes. Peamiseks sihtpüügiliigiks (2020. a moodustas 62% kogu kaugpüügi saagist) on harilik süvameregarneel ehk krevett, mida püütakse nii Teravmägedel, Grööni vetes kui ka NEAFC vetes. Muud peamised püütavad liigid on erinevad põhjaliigid nagu tursk, meriahvenad, süvalest, karelest. Kalalaevaregistri andmetel oli 1. jaanuari 2022. a asta seisuga kaugpüügi segmendis seitse laeva. Viis laeva püüavad peamise sihtliigina krevetti ja kala ning kaks laeva ainult kala. Laevade keskmine pikkus on 61 meetrit, keskmine vanus 30 aastat. Kaugpüügis viimase 10 aasta jooksul ettevõtjate arvus ega püügivõimaluste jaotuses muutusi toimunud ei ole. Vahepealsel perioodil vähenenud kalalaevade arv on viimastel aastatel püsinud stabiilsena (8 laeva 2009. a, 5 laeva 2018. a ja 2020. a 7 laeva). Läänemere traalpüügisektoris on perioodil 2009-2020 oluliselt vähenenud nii kalapüügiloa omanike arv, laevade arv kui ka laevastikusegmendi püügivõimsus (Läänemere traalpüügist viidi perioodil 2006-2014 toetuse abi l välja 60 kalalaeva). Läänemerel kasutatakse traalpüügiks 1. jaanuari 2022. a asta seisuga 26 aktiivset üle 12 m pikkust traallaeva. Eesti kaugpüügi ja traalpüügisektori kalalaevastiku püügivõimsus on struktuurses tasakaalus kasutada olevate püügivõimalustega. Läänemere rannapüügis ja siseveekogudel on kalapüügiloa omanike arvu ja kontsentratsiooni muutused olnud erinevad. Võrreldes 2019. aastaga kasvas laevade arv rannapüügis 179 aluse võrra, olles 2022. a asta alguses 1896 laeva . Peamasina koguvõimsus ja kogumahutavus suurenesid laevade arvu muutustega seoses minimaalselt (83 Kw ja 103 GT). 2022. aast a alguse seisuga oli meresegmendis kokku 1919 kalalaeva. Sisevete laevu oli 2022. a asta alguse seisuga kokku 504. Rannapüügil ja siseveekogudel kasutatakse peamiselt passiivpüüniseid, mistõttu kalalaevastiku suurus püügikoormust ei mõjuta. 4. Kalanduse järelevalveks on loodud toimivad struktuurid ja tehniline võimekus (erieesmärk 4) Eesti on loonud haldusstruktuurid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika raames toimuva tegevuse kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise tagamiseks. Kutselise kalapüügikvootide haldamise (püügivõimaluste jaotamine, kalapüügilubade andmine ja kalapüügiandmete kogumine) ning aruandluse eest vastutab Põllumajandus- ja Toiduamet. Põllumajandus- ja Toiduamet vastutab ka toiduohutuse, toidu jälgitavuse ja ühise turukorralduse eeskirjade täitmise kontrollimise ja jõustamise eest. Keskkonnaministeerium vastutab meetmete koordineerimise eest ja ebaseadusliku, teatamata ning reguleerimata kalapüügi eest. Kalatoodete Eestisse importimise püügisertifikaatide kontrollimise eest vastutab Maksu- ja Tolliamet. Politsei- ja Piirivalveamet vastutab kolmandate riikide laevade tegevuse järelevalve eest ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevade Eesti vetesse sisenemise tõkestamise eest. Transpordiam et vastutab laevaliikluse seire ja laevade tehnilise järelevalve eest. Keskkonnaamet vastutab kalanduskontrolli eest veekogudel ja sadamates ning teostab järelevalvet selle üle, kas turustatav kala on seaduslikult püütud. Keskkonnaametis töötab 41 kalapüügijärelevalvega tegelevat inspektorit, kelle tööpiirkonnaks on kõik Eesti veealad, kus kala püütakse. Kalapüügijärelevalve võimekuse ja efektiivsuse tõstmiseks on perioodil 2014-2020 toetatud järelevalve tehnika ja varustus e soetamist . Soetatud on 13 väikelaeva, 10 elektroonilist võrgusilma suuruse mõõtjat, 5 drooni ja 5 haagist. Järelevalve tõhusaks toimimiseks on Eestis loodud kalalaeva püügiandmete elektrooniline esitamine ehk elektrooniline raporteerimise süsteem (ERS). Elektroonilisse raporteerimise süsteemi sisestatakse püügipäeviku ja lossimisandmed ning neid andmeid jagatakse Euroopa Liidu liikmesriikidega. SWOT (NÕRKUSED) 1. Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal (erieesmärk 1) Eestis on ettevõtjad valmis kasutama innovaatilisi lahendusi, kuid oma väiksuse tõttu ei ole neil sageli võimekust tegeleda teadus- ja arendustegevusega, millest annab tunnistust ka vähene panus teadus- ja arendustegevuse rahasta misse, mis on üks madalamaid ELs, moodustades 0,6 % SKP st. Lisaks mõjutab kalapüügisektori ettevõtjate panustamist innovatsiooni madalalt kvalifitseeritud tööjõud, kellel puuduvad teadmised uute tehnoloogiate ja digilahenduste osas. 2. Kalanduse maine on madal (erieesmärk 1) 2020. a a stal koostatud uuringu kohaselt on Eesti kutselise kalanduse maine el anikkonna seas langenud. 2020. aastal hindas mainet positiivselt 49% ja negatiivselt 27% elanikest, hinnangut ei osanud anda pea kolmandik küsitluses osalenud vastajatest, mis annab tunnistust madalast teadlikkusest. 2017. aastal koostatud uuringus hindas Eesti kutselise kalanduse mainet positiivselt 56% ja negatiivselt 28%. 2020. a asta uuringu põhjal 30% elanikest toetaks oma lähedase otsust end kalandusvaldkonnaga siduda ja 39% mitte, 31% ei osanud hinnangut anda . Kui varasemalt on soovitajate ja mitte-soovitajate proportsioonid olnud pea võrdsed, siis nüüdseks on mitte-soovitajate oma ülekaalus. 11 Lisaks hinnatakse kalanduse valdkonda nii ettevõtjate kui töövõtjate jaoks vähem perspektiivikaks kui põllumajandust või maaettevõtlust. 11 3 . Kasutatavate püügivahendite vähene selektiivsus ja hülgekindlus (erieesmärk 1 ja 6) Reeglina püüavad erinevad püügivahendid laiemat valikut liike ja laiemaid suurusjaotusi kui soovitud. Kutselisel kalapüügil püütud väheväärtuslik kaaspüük, sh võõrliigid ja vigastuste või parasiteerituse tõttu kaubandusliku väärtuse minetanud kala, on kaluritele pigem kulu- kui tuluallikas. Väikese silmasuurusega mõrdadega püügil jääb püügivahendisse kalade noorjärke, kelle vabastamisel püünisest eriti soojaveelisel perioodil kaasneb veekogusse tagasi lastud kalade hukkumine. Kaaspüügiks loetakse ka imetajate ja lindude sattumist püügivahenditesse. Traalpüügile ei avalda hülged erilist mõju . Rannakalanduses on aga hüljeste suure arvukuse tõttu probleem olemas. Imetajate sattumise korral püügivahendisse kannatab nii saak kui ka püügivahend ise ning püügivahendi korrastamine ja puhastamine on aja- ja töömahukas. 2020. a asta Eesti rannikumere hallhüljeste arvukuse loenduse tulemuseks on 5159 looma. 2021. a hukkus TÜ EMI hinnangul mõrdades 110 hallhüljest ja 20 viigerhüljest. 2020. a asta jahihooajal tohtis küttida 50 hallhüljest , lubatud kvoodist kütiti kokku 20 isendit. 2021. a asta jahihooajal on lubatud küttida 55 isendit) . Hüljeste poolt tekitatud kahjude eest on võimalik hüvitist taotleda . Kalurile on püügivahendi rikkumise eest makstava toetuse taotlemine administratiivselt koormav ja püünisesse sattunud hülge utiliseerimine kulukas, mida näitab vähene huvi toetuse taotlemisel (2017. a astal maksti püügivahendite rikkumise hüvitist kogusummas 21 093 eurot). 4 . Kalapüügisektori suur investeerimiskoormus sadamate infrastruktuuri (erieesmärk 1) Kalapüügisektori efektiivsust ja toodangu kvaliteeti mõjutab traalisadamate seisukord. Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus kalandussektori toimimiseks vajalikud sadamad on suures mahus erastatud. Kui muudes riikides tehakse vajalikud investeeringud kohaliku riigi või omavalitsuse vahenditest, siis Eestis on need kulutused erasektori kanda, mis asetab Eesti kalapüügisektori võrreldes teiste riikidega märgatavalt ebasoodsamatesse konkurentsitingimustesse. Kuna need investeeringud ei ole sageli kalapüügisektorile jõukohased, siis on sadamate taristud ja seadmestik vananenud ning puuduvad vajalikud teenused. Näiteks puudub sadamates reeglina mereprügi käitlemiseks vajalik infrastruktuur ja seadmed, mille soetamise vajadusele on hakatud suuremat tähelepanu pöörama, kuna mereprügi avaldab negatiivset survet üldisele merekeskkonnale. 5 . Eesti kalalaevastiku keskmine vanus on kõrge (erieesmärk 1 ja 2) Eesti kalalaevad on kõrge vanusega, millest tuleneb suurem energiakulu ja puuduvad lahendused alternatiivsete kütuste kasutamiseks ning parendamist vajavad töötingimused ja ohutus. 2020. a asta lõpuks oli meresegmentides kalalaeva keskmiseks vanuseks 24 aastat (sh Läänemere traallaevastiku puhul 33 aastat, rannapüügisegmendis 24 aastat ning kaugpüügis on kalalaevade keskmiseks vanuseks 28 aastat). Sisevete laevade keskmine vanus oli 2020. a asta lõpu seisuga 28 aastat. 6 . Kalapüügi nõuete rikkumiste suur osakaal keskkonna rikkumistest (erieesmärk 4) Perioodil 201 9 -202 1 on registreeritud 1 433 kalapüügiseaduse rikkumisega. Kõikidest keskkonnarikkumistega seotud väärteomenetlustest moodustab vaatlusalusel perioodil kalapüügivaldkond 3 8 %. Sellele lisandub ebaseaduslike püügivahendite avastamine, mille puhul rikkumise toime pannud isik ei ole tuvastatav. Kalapüügi tõsistest rikkumistest 22% on toime pandud kutseliste kalurite poolt. Kalanduse järelevalve statistika kohaselt on 202 1 . aastal on registreeritud 24 kalapüüginõuete tõsist rikkumist neist merel 15 ja siseveekogudel 9. 7 . Kudealade halb kvaliteet ja rändeteede tõkestatus pärsib kalavarude looduslikku taastootmist (erieesmärk 6) Koelmualasid kahjustavad tegurid jagunevad kaheks, looduslikud mõjutegurid ja inimtekkelised. Looduslik ud mõjutegurid on seotud kliima muutustega , maaker k e , järvede ja vanajõgede looduslik u vananemi s e ga , mille käigus kalade koelmud kattuvad setetega ning toimub soostumine. Inimtekkelised mõjutegurid on viimase pooleteise sajandi jooksul intensiivistunud, ilmnenud on ulatuslik koelmualade kvaliteedi langus, nende pindala vähenemine või kohati täielik hävimine. Esmajoones on kannatanud just vooluveekogudes paiknevad siirde- ja poolsiirdekalade koelmualad, mis on ulatuslikult vähenenud vooluveekogude tõkestamise, vee kvaliteedi halvenemise, maaparandustööde käigus voolusängide õgvendamise, vooluhulkade vähendamise ja muude mõjutegurite tõttu. Samuti võib negatiivse mõjutegurina esile tuua jõgede paisutamise ning tõkestamise, mille tulemusena on hävinud suur osa jõgede parimatest kärestikest ning suurele osale kudealadele on siirdekalade ligipääs tõkestatud. Väiksemate rannikujõgede puhul on probleemiks suudmete ummistumine ja kinnikasvamine. 8 . Kalapüügiga seotud jäätmetele ja mereprügile ei pöörata piisavalt tähelepanu (erieesmärk Kalapüügiga kaasnevaks keskkonnakoormuseks, mis mõjutab kalavarusid, on hüljatud püügivahendid ehk kummitusvõrgud, mis püüavad kala edasi. Eeltoodud püügivahendite negatiivne mõju ökosüsteemile on ajas suurenev, peamiselt vastupidavamate sünteetiliste materjalide kasutamise tõttu, mis peale püügivahendi kadumist võivad veel aastakümneid kontrollimatult püüda majanduslikult olulisi kalaliike (hüljatud püügivahendi püügivõimeks loetakse 6%). Lisaks tekib püügisektoris mittebioloogilisi jäätmeid ( näiteks plastikust kalapaadid, kalakastid, konteinerid, kinnitusrihmad). Merelise prügi seire Eesti rannikualadel 2019- 2020 aruande kohaselt on plastprügi ülekaalukalt kõige levinumat tüüpi prügi, mis on rannale ladestunud mereprügi hulgas, moodustades 65% prügi koguhulgast. Võrreld es eelneva seireperioodiga 2017- 2018, oli vastav osakaal 66%. Soome ja Liivi lahe randades on seisund halb ning Läänemere avaosa poole j äävates randades kesine. HELCOM i hinnangul on Läänemere-äärsetes looduslikes olulise inimmõjuta randades keskmiselt 47 prügieset 100 meetri kohta, linnaliste alade randades aga koguni 280 eset 100 meetri kohta. SWOT (VÕIMALUSED) 1. Ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik majandus ( erieesmärk 1) Ühiskonna suurenev keskkonnateadlikkus ja hoiakute muutumine loodusressursside kesksemaks on trend, mille abil on võimalik esile tuua kalandusega seonduvaid tegevusi ning teemasid. Uuringu andmetel on enamus elanikest teadvustanud inimtegevuse kahjulikku mõju keskkonnale ning sellest tulenevat ökoloogilise kriisi ohtu. Loodusressursside piiratuse suhtes ollakse optimistlikud eeldusel, et inimesed õpivad neid säästlikult kasutama. Kõige enam motiveerib elanikke keskkonnasäästlikult elama oodatav kasu tervisele, looduse tasakaalu säilimine ning teiste liikide ellujäämine, mida saab edendada hästi sihistatud teavitustöö, koolitamise, temaatiliste programmide ja ürituste kaudu. 2. Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (erieesmärk 1 ja 2) Kiirest tehnoloogia arengust tulenevalt on kalalaevadel ja kalasadamates võimalik kalalaevade teenindamiseks kasutusele võtta uusi vähem energiat kasutavaid seadmeid või alternatiivenergia abil töötavaid seadmeid ja tehnoloogiaid, mis aitavad kaasa keskkonna- ja kliimamuutuste mõjude vähendamisele ning samas säilitavad või tõstavad konkurentsivõimet. Digitaliseerimine ja automatiseerimine ning valdkonnaspetsiifiliste oskuste tõstmine võimaldab efektiivsemalt tegutseda ja vähendada kulusid ning arendada innovatsiooni. Lisaks eeltoodule parandavad kõrgemate teadmistega töötajad ja kaasaegne tehnoloogia töötingimusi ja ohutust. 3. Järelevalve tehnoloogiate, seadmete ja kontrollimeetodite areng (erieesmärk 4) Elektrooniliste vahendite kasutuselevõtt andmeesitusel loob kogu sektori kontekstis (näiteks järelevalve kaamerad kalalaevadel, mootori võimsuse mõõteseadmed) võimalused kulutõhusaks ja riskipõhiseks järelevalveks ning võimaldab erinevate andmebaaside ristkasutust. Lisaks on kasutusele võetud kaameraga varustatud mehitamata lennuvahendid (droonid), millega saab hetkevajadustest lähtuvalt teha vaatluslende ja tuvastatud asjaolusid (tuvastatud püügivahendid või kalapüügiga tegelevad isikud) vahetult kontrollida. Droonide kasutamine võimaldab lühikese ajaga saada ülevaate suuremast veealast ja ka nendes merepiirkondades, kuhu ligipääs on raskendatud (nt kõrge roostik ja/või kivine rannikumeri). Kaugjälgimisseadmete tehnoloogiline areng on olnud kiire. 4. Kalavarude seisukorra paranemine (erieesmärk 1, 4 ja 6) Kalapüügisektori majandusliku kindlustatuse ja arengu eelduseks on varude ja bioloogilise mitmekesisuse olemasolu. Eesti mereala pindala on kokku umbes 36 622 km 2 , millest majandusvöönd moodustab ligikaudu 11 420 km 2 . Läänemere näol on tegemist riimveelise sisemerega, mis sobib elukeskkonnaks ka mageveekaladele. Elupaikade ja kudealade hea seisund omab olulist positiivset mõju siirde- ja poolsiirdekalade arvukuse tõusule. Rahvusvahelised ja veealapõhised programmid ning kokkulepped teiste riikidega võimaldavad varude majandamist ühiselt läbiräägitud ja argumenteeritud reeglite alusel ning kasutada parimaid teadmisi varude kaitseks SWOT (OHUD) 1. Sisendite kallinemine (erieesmärk 1) Statistikaameti andmete kohaselt on tarbijahinnaindeksi tõus 2021. a astal võrreldes 2020. a astaga olnud 4,7% , mis on mõjutanud ka kalapüügisektori sisendite kallinemist. Peamised sisendid kalapüügiga seonduvates tegevustes on energiakulu (sh kütus), tööjõukulu, põhivara kulum püügis olevate laevade puhul, remondi- ja hoolduskulu, muud kalapüügiga seonduvad muutuv- ja püsikulud. Sisendite kallinemine püügisektoris toob kaasa tooraine hinnatõusu, mis omakorda mõjutab püügitegevuse kasumlikkust ja seeläbi kala müügihinda ning hinna osas tundlike tarbijate ostukäitumist. 2019. a astal tehtud uuringu kohaselt on ostuotsust mõjutavate tegurite järjestuses kolmandal positsioonil kala maksumus (esimesel positsioonil on kala värskus ja teisel kala liik). Uuringule vastanutest 55% pidas hinna mõju väga suureks, 37% märkis mõningat mõju. 2. Negatiivsed keskkonna ja kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi seisukorda ning kalavarude seisund halveneb (erieesmärk 1 , 4 ja 6) Kalandus kui looduslikel populatsioonidel põhinev majandusharu on keskkonnast ja kliimamuutustest tugevasti haavatav. Keskkonna ohustatuse osas peetakse Läänemerd üheks kõige tundlikumaks mereks maailmas, kus on majandustegevuse intensiivsus aasta aasta lt kasvanud. Intensiivse merekasutusega kaasneb laevaliiklus ja sellega seoses reostusoht ning mürgiste kemikaalide kandumine merre. Samuti mõjutab merekeskkonda põllumajandus, millega kaasneb toitainete kanne merre, mille tulemusena toimub eutrofeerumine ja vähenevad mereelupaigad. Prognoositud kliimamuutused võivad põhiliselt mõjutada kalavarude suurust ja liigilist koosseisu, millest sõltuvad otseselt kalapüügi võimalused. 38st majanduslikult olulisest kalavarust Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel on 17 heas seisus ja 21 madalseisus (heas seisus on 45% majanduslikult olulistest kalavarudest). Kliimamuutuste ilmingud (veetaseme ja -temperatuuri muutused, äärmuslikud ilmastikunähtused, ebapüsiv jääkate või selle puudumine, soolase vee sissevool Läänemerre või selle puudumine) võivad oluliselt mõjutada kalamajanduslikult tähtsate ja kliimamuutustele vähem vastupidavate kalaliikide arvukust ja varude suurust nii Läänemeres kui ka Eesti sisevetes. 27 Meremudelite põhjal on tulevikus Eesti rannikuvetes merevee te mperatuur talvel ja kevadel 2,1- 2,8 °C k õrgem ning suvel ja sügisel 1,0- 2,0 °C kõrgem. Seejuures on soojenemine suurem Soome lahes. Euroopa järvede, sh Eesti järvede veetemperatuu r tõuseb prognooside kohaselt 2- 7 °C võrra. Soojenemisega suureneb soojalembeste võõrliikide hulk Läänemeres ja kaasneb kohalike liikide liikumine põhja poole ja väljasuremine. Suureneb ka orgaanilise aine lagunemine ja väheneb hapniku hulk, mis omakorda mõjutab negatiivselt kohalikku elustikku. 3. Ebapiisavad teadmised uute mereliste tegevuste mõjust merekeskkonnale ja kalapüügile (erieesmärk 6) Kalavarud ja ökosüsteem tervikuna sõltub suuresti keskkonnast ja inimtegevusest ning keskkonnateadlikkusest. T äna puuduvad mitmed teadmised, kuidas uued merelised tegevused mõjutavad merekeskkonda . Näiteks merre rajatud tuulepar kide pikaajaline mõju kalavaru dele , merepõhjaelustik ule ja ökosüsteemi le tervikuna (sh näiteks koostoimes merevesiviljelusega) . Rannikumere tuulepargid rajatakse reeglina suhteliselt madalatele merealadele, mis on aga sageli väga kõrge bioloogilise produktiivsusega ning funktsioneerivad oluliste toitumis- ja turgutusaladena paljudele loomarühmadele, sealhulgas kaladele. Samas aga kasvab nõudlus taastuvenergia järele. Eesti seadis oma siseriiklikuks eesmärgiks taastuvenergia vähemalt 42 protsendilise osakaalu, kusjuures taastuvelektri maht peaks aastaks 2030 olema suurusjärgus 4,3 TWh ja moodustama lõpptarbimisest 30%. Viimati nimetatud eesmärgini on Eestil plaanis jõuda suuresti tuuleenergia abil ja reaalse 4 tegevusena nähakse ette tuuleenergia toodangu neljakordistamist järgneva kümne aasta jooksul. 4. Kalatoiduliste kiskjate arvukuse suurenemine ja võõrliikide levik (erieesmärk 1 ja 6 ) Teadmised hallhüljeste avamereliste elupaikade osas on Läänemeres seni veel väga lünklikud. Hallhüljeste loendusi tehakse seirealadel rahvusvaheliselt kokkulepitud ajavahemiku jooksul, et minimiseerida erinevate merepiirkondade vahel toimuvatest loomade rännetest jt liikumisest tekkida võivat üle- või alaloendust. 2020. aastal loendati 5159 looma. Hallhülge arvukus on Eestis kasvanud 5 korda viimase 20. aasta jooksul. Võrreldes 2009.a on hallhüljeste arvukus kasvanud ca 30%, proportsionaalselt on kasvanud ka hallhüljeste poolt tekitatud kahju rannakalandusele ning on kujunenud rannapüügi jätkusuutlikkuse põhiküsimuseks, sest hülgekahjustused püünistele ja saagile on kujunenud sisuliselt igapäevasteks. Terves Euroopas on viimase 40-50 aasta jooksul kormoranide arvukus pidevalt kasvanud. Eestis on kormorani arvu kust ja sigimist uuritud 2019. ja 2020. a astal Võrtsjärvel. Uuritud perioodi loenduse tulemusena võib öelda, et kormoranid viibisid Võrtsjärvel seitse kuud (aprillist-oktoobrini ja nende kuu keskmine arvukus oli 470 lindu. 2019. a astal alustas pesitsemist 32 paari ja 2020. a astal 53 paari. Väinamerel on kormoranide arvukus tunduvalt kõrgem (viimati loendas Keskkonnaagentuur kormorane 2015. aastal, mil nende arvukus on eelnevate aastatega võrreldes kasvanud 33%) . 5. Kliimamuutustest tulenevad ekstreemsed ilmastikuolud (erieesmärk 1) 25. septembril 2019. a astal avaldati valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli eriraport maailmamerest ja krüosfäärist muutuvas kliimas, mille kohasel Läänemerel võib lainekõrgus tõusta kliimamuutuste tagajärjel 35 sentimeetrit. Merevee tase võib 21. sajandi lõpuks tulevikustsenaariumite kohaselt tõusta kuni 60 cm. Tsüklonite trajektooride muutuste ja neist tingitud läänetormide sagenemise tõttu võivad Eesti rannikuid aina sagedamini ohustada tormide põhjustatud veetõusud ja üleujutused. Samuti viitab suurem osa tulevikustsenaariume keskmise tuule kiiruse kasvule talvel ja osaliselt ka kevadel. Kasvu tõenäoline vahemik on 3–18% ning see on seotud Atlandilt meie aladele liikuvate tsüklonite arvu kasvuga. Läänemere eripäraks on isolatsioon maailmamerest, väga madal soolsus ning madal liigiline mitmekesisus (segu mere-, järve-, ja riimvee organismidest), millest tulenevalt on meri võõrliikide invasioonide suhtes kõrge vastuvõtlikkusega (leitud on üle 100 võõrliigi, millest 70 on jäänud Eestisse püsima). Võõrliigid nagu ümarmudil (keda peetakse Läänemere kõige invasiivsemaks võõrliigiks) ja hõbekoger on Eesti rannikumeres väga kiiresti levinud ning saavutanud suure asustustiheduse, omades mõju Eesti rannikumere keskkonnaseisundile ja majanduslikult olulistele kalaliikidele, kellega kattuvad toitumisharjumused või elupaigad. Ümarmudil toitub põhja- ja põhjalähedase eluviisiga selgrootutest (karbid, teod, hulkharjasussid, vähilised, jne), kuid on võimeline toituma ka väiksematest kaladest ja kalamarjast (nt räimemari, lõhemari). Samuti mõjutab agressiivne liik teiste oluliste rannikumerekalade (nt lest) toidubaasi ja elupaiku. VAJADUSTE ANALÜÜS MAJANDUS Suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju (erieesmärk 1) Eesti kalalaevastiku ke skmine vanus on kõrge (nõrkus 5 ) ja kalapüügiettevõtjatel on suur investeerimiskoormus sadamate infrastruktuuri (nõrkus 4 ). Arvestades kliimamuutust ja sellest tulenevaid ekstreemseid ilmastikuolusid (oht 5) on olulisel kohal traalisadamate ja kalalaevade vastupanuvõime tõstmine, võttes kasutusele kiiresti arenevaid tehnoloogiaid (võimalus 2). KESKKOND Suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja seadmete kasutamist (erieesmärk 1 ja 2) Eesti kalalaevastiku keskmine vanus on kõrge (nõrkus 5 ) ja suur investeerimiskoormus sadamate infrastruktuuri (nõrkus 4 ) on muutnud kulud ettevõtlusele kõrgeks. Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2) ja Eestis on toimiv püügivõimaluste jaotusmehhanism (ajalooline püügiõigus), mis tagab püügiõiguse omanikule stabiilsus e (tugevus 2) ja investeerimis kindluse. Keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusate seadmete kasutamine aitab leevendada negatiivseid mõjusid ökosüsteemile ning kalavarudele (oht 2), aitab kaasa kalavarude seisukorra paranemisele (võimalus 4) ja maandab sisendite kallinemisest (oht 1) tulenevaid riske. Suurendada püügivahendite selektiivsust ja hülgekindlust (erieesmärk 1) Kasutatavad püügivahendid on vähese selektiivsusega ja ei ole hülgekindlad (nõrkus 3 ) ning samas kalatoiduliste kiskjate arvukus suureneb (oht 4). Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1) ja püügivõimaluste jaotusmehhanism (ajalooline püügiõigus), mis tagab püügiõiguse omanikule stabiilsuse (tugevus 2). Selektiivsemate püügivahendite kasutusele võtmine aitab parandada kalavarude seisukorda (võimalus 4). Edendada mereprügi kogumist (erieesmärk 1) Kalapüügiga seotud jäätmetele ja mereprügile ei pöörata piisavalt t ähelepanu (nõrkus 8 ). Keskkonna seisundi halvenemine mõjutab negatiivselt ökosüsteemi ja kalavarude olukorda (oht 2). Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2) ja mereprügi kogumise ja käitlemise edendamine aitab parandada ökosüsteemi ja kalavarude seisundit (võimalus 4). Suurendada teadmisi kalavarude majandamiseks (erieesmärk 4) Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1). Negatiivsed keskkonna - ja kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi seisukorda ning kalavarude seisund halveneb (oht 2). Teadmistepõhine kalavarude majandamine ja järjepidev andmete analüüsimine aitab kaasajastada kaitsemeetmeid ja seeläbi parendada kalavarude seisukorda (võimalus 4). Kalanduse järelevalve tõhustamine (erieesmärk 4) K eskkonna rikkumistega seotud väärteomenetluses on kalapüügi nõuete rikkumistel suur osakaal (nõrkus 6 ), seades ohtu kalavarude olukorra, mis on niigi tugevalt mõj utatud negatiivsetest keskkonna- ja kliimamuutustest (oht 2). Samas on Eestil olemas kalanduse järelevalveks loodud toimivad struktuurid ja tehniline võimekus (tugevus 4). Ebaseadusliku kalapüügi vähendamisele aitab kaasa järelevalve tehnoloogiate, seadmete ja kontrollimeetodite areng (võimalus 3). Tõhus riiklik järelevalve tagab kalavarude seisukorra paranemise (võimalus 4). Kudealade ja rändeteede seisundi parendamine (erieesmärk 6) Kudealade halb kvaliteet ja rändeteede tõkestatus pärsib kalavarude looduslikku taastootmist (nõrkus 7 ). Kudealasid mõjutavad tugevalt negatiivsed keskkonna - ja kliimamuutused, mille tagajärjel kalavarude seisund halveneb (oht 2). Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1), mis toetab kudealade taastamisega seonduvaid tegevusi. Heas seisus kudealad parandavad kalavarude seisukorda (võimalus 4). Parandada merekeskkonna alaseid teadmisi (erieesmärk 6) K udealade halb kvaliteet ja rändeteede tõkestatus pärsib kalavarude looduslikku taastootmist (nõrkus 7 ). Negatiivsed keskkonna - ja kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi seisukorda ning kalavarude seisund halveneb (oht 2). Mereelustiku ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise le omab mõju kalatoiduliste kiskjate populatsiooni kasv ja võõrliikide levik ning nende surve kohalikele kalaliikidele ( oht 4 ) . Ebapiisavad teadmised uute mereliste tegevuste mõjust merekeskkonnale ja kalapüügile ei võimalda merealaga seotud tegevuste kavandamisel arvestada võimalike negatiivsete mõjudega (oht 3). Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1), et uurida ja leida meetmeid bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja kaitsmiseks, mis omakorda pikemas perspektiivis parandab kalavarude seisukorda (võimalus 4). TEADUSARENDUS JA INNOVATSIOON Suurendada innovatsiooni kalapüügisektoris (erieesmärk 1) Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal (nõrkus 1). Eestil olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1) ja ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik majandus (võimalus 1) ning tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2). Uute teadmiste, tehnoloogiate ja meetodite kohandamine Eesti tingimustesse m inimeerib negatiivset keskkonna mõj u ja aitab suurendada vastupanu võimet kliimamuutustele ning vähendab ohtu kalavarude seisundile (oht 2 ja 5). Suureneb heas seisus olevate kalavarude osakaal (võimalus 4) ja tagatakse püügiettevõtetele suurem ettevõtlusest saadav tulu. SOTSIAAL-MAJANDUS Edendada teadmussiiret kalapüügisektoris (erieesmärk 1) Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1). Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal ja kaasaegne oskusteave on puudulik (nõrkus 1). Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2). Parandada kalanduse mainet (erieesmärk 1) Kalanduse maine on madal (nõrkus 2), kuid meie ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik majandus (võimalus 1). Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1). PÕHJENDUS Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 esimese prioriteedi eesmärgiks on kestliku kalapüügi ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine. Tulenevalt Eesti kalandussektori olukorrast ja SWOT analüüsist, rakendatakse I prioriteedi puhul erieesmärke nr 1, 2, 4 ja 6. Erieesmärk nr 1 - Kalapüügi majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse tugevdamine MAJANDUS Suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju. Kliimamuutustest tingitud peamised muutused väljenduvad temperatuuris, merevee taseme tõusus ja ekstreemsetes ilmastikuoludes (tormid, tugevad tuuled). Pikaajaline kliima muutumine mõjutab Eestile iseloomulikke aastaaegu. Eriti ohtlikud on kalasadamate jaoks tormituultest põhjustatud lained, kõrge veetase ja jäätumata meri, mis võib lõhkuda olemasolevaid betoonkonstruktsioone ja kaldakindlustusi, kuna nende rajamisel ei olnud kliimamuutustest tulenevad probleemid Läänemerel veel nii aktuaalsed. Sadamate kaasajastamisel tuleb panustada ka töötingimuste ja õhtuse parandamisse. Lisaks traalisadamatele tuleb pöörata tähelepanu kalalaevade vajadustele. Kalalaevade puhul tuleb arvestada ekstreemsete ilmastikuolude ajal paljude erinevate asjaoludega nagu meeskonna ohutuse ja töötingimustega , kalapüügiga seotud toimingutega, laeva stabiilsusega, laeval oleva saagiga ja püüniste asetusega ning ohutu sildumisega. Kliimamuutustest põhjustatud ilmastikuoludest lähtuvalt tuleb tõsta traalisadamate ja kalalaevade vastupanuvõimet ning kasutada alternatiivenergiat. KESKKOND Eesti kalapüügisektoris on vaja suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja seadmete kasutamist . Eesti kalalaevade keskmine vanus on kõrge (24 aastat) ja kasutusel olevad seadmed ning tehnoloogiad on vananenud, seda just keskkonnasäästlikkuse ja meeskonna töötingimuste ning ohutuse osas. Kaasajastamist vajavad ka kalapüügisektori poolt kasutuses olevad traalisadamad, kus on vaja teha analoogseid investeeringuid kalalaevadega ehk suunata tähelepanu keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusate seadmete kasutusele võtmisele. Parimate võimalike tehnoloogiate ja seadmete kasutamine aitab vähendada kalapüügist tulenevat negatiivset mõju meid ümbritsevale keskkonnale ning tõstab ettevõtlusest saadavat tulu. Uued tehnoloogiad ja seadmed kasutavad vähem ressursse (kütus, elekter) ja jätavad väiksema CO 2 jalajälje ehk panustavad kliimamuutuste mõju leevendamisse. Euroopa majanduskasvu strateegia suund on saavutada kliimaneutraalne (ring)majandus, kuhu kõik kaasatud valdkonnad ja tegevused on omavahel lõimitud. Selektiivsete ja hülgekindlate püügivahendite kasutusele võtmine vähendab kaaspüüki ja säästab püügivahendeid. Kaaspüük mõjutab kalapopulatsioonide suurust ja juurdekasvu. Uuringu „Püügivahendite parendamise võimalused kalapüügiga kaasneva negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks“ kohaselt peetakse selektiivsuse parandamist ehk kaaspüügi vähendamist väga oluliseks mooduseks kaitsmaks ohustatud liike ja vältimaks muud ebasoovitavat kaaspüüki ja mere-ökosüsteemide ümberkujundamist. Samuti on vaja vältida mereimetajate sattumist püügivahenditesse. Hülgekindlate püügivahendite kasutusele võtmine vähendab ka kaluritele tekitatud kahju. Mereprügi kogumise arendamine. Mereprügi ja jäätmete näol on tegemist globaalse keskkonnaprobleemiga, millest on mõjutatud ka Läänemeri. Hinnangute kohaselt on 80% merekeskkonnas leiduvast prügist tekkinud maismaal toimuva tegevuse käigus, mille kannavad merre jõed, hoovused ja tuul. Ülejäänud osa on pärit kalandusest, laevandusest, kanalisatsioonist jne. Merepraht on piiriülene probleem, merre sattunud prügil puudub omanik, mis muudab prahi käitlemise keeruliseks ning suurel määral sõltuvaks heast koostööst. Tulenevalt kalapüügisektori eripärast puutuvad kalurid sageli kokku püünistesse sattunud mereprügiga. Meres leiduv prügi, mis tuuakse kalapüügi käigus kaldale, tekitab käitlemisel lisakulusid, millest tulenevalt pööratakse sellele vähe tähelepanu ja sadamates ning kalalaevadel puuduvad käitlemiseks vastavad seadmed. Soodustades mereprügi kogumist, on kalapüügisektoril võimalus anda omapoolne panus kalapüügist tuleneva mõju vähendamiseks ja panustada merekeskkonna seisundi parendamisse.. TEADUSARENDUS JA INNOVATSIOON Suurendada innovatsiooni kalapüügisektoris . Kalapüügisektori jaoks on oluline vee-elusressursside jätkusuutlikus ehk heas seisus kalavarud ja bioloogiline mitmekesisus. B ioloogilise mitmekesisuse säilitamise meetmele rakendamisel peab lähtuma usaldusväärsete st teadusuuringute st . Parimate andmete kogumiseks ja parimate looduspõhiste lahenduste väljatöötamiseks on tähtis investeerida teadusuuringutesse, innovatsiooni ja teadmistevahetusse. Näeme, et mõju vähendamine on võimalik läbi teadmuspõhise lähenemise, kus mõistetakse teaduse ja arendustegevuse vajalikkust ning teadustööde tulemused on sektorile kättesaadavad. Oluline on leida kalapüügisektoris esinevatele kitsaskohtadele lahendusi, mis on seotud näiteks vastupanuvõimega kliimamuutustele ja uuenduslike, säästlike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamisele . Lisaks sektori ülesele innovatsioo nile tuleb soodustada ettevõtja põhist (ehk konkreetsele ettevõtjale loodud) in novatsiooni kalapüügisektoris. T ähelepanu tuleb pöörata sellele, et teaduses viiakse kokku teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtjate vajadused ning innovatsioon, kaasates vajadusel ka rahvusvahelisi teadmisi. SOTSIAAL-MAJANDUS Edendada teadmussiiret kalapüügisektoris. Tuleviku ärimudel on keskkonnasäästlik ehk ettevõtteid arendatakse mitmekihiliselt ja laias skaalas, suurendatakse ettevõttest saadavat tulu ning samas parendatakse keskkonda ja mõjutatakse positiivselt kliimamuutusi. See näitab, et tavapärastest lähenemisviisidest enam ei piisa. Vajadus on süsteemsuse ja katsetamiste ning koostöö järele eri sektorite ja valdkondade vahel. Soovime suurendada kalapüügisektori keskkonnateadlikkust, tõsta digioskusi ja hoida sektorit kursis uute tehnoloogiate ning arengutega , võimaldades neile täiendõpet ja koostööd teadlastega katseprojektide elluviimiseks. Oskuste suurendamine aitab tõsta kalandussektoris töötavate inimeste majandusvaldkonna konkurentsivõimet, mille käigus kasvab ühtlasi ka keskkonnasäästlik ja ressursitõhus teadmistepõhine majandmine ning hoogustub teadmiste rakendamine. Parandada kalanduse mainet. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 visioon on „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada!“. Selle kohaselt on hea mainega Eesti toidul aastal 2030 nõudlus nii kodu- kui ka välisturgudel, mis tagab kõigile tarneahelas osalejatele piisava sissetuleku toodetud saaduste, toidu ja pakutavate teenuste eest. Praeguste uuringute kohaselt on kalanduse maine Eestis madal. Kalandussektori maine ehk kuvand mõjutab kalatarbimist ja ka karjäärialaseid otsuseid. Mainekujundus on järjepidev töö, mis eeldab kalapüügisektori ja avalikkuse teadlikkuse suurenemist. Positiivset mainet aitab kujundada kalanduse tutvustamine laiemale ühiskonnale läbi teavituskampaaniate ja erinevate avalikkusele suunatud sündmuste (näiteks festivalid, laadad) läbiviimise kaudu. Erieesmärk 2 - Energiaefektiivsuse suurendamine ja CO 2 emissioonide vähendamine kalalaeva mootorite vahetamise kaudu KESKKOND Suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusate seadmete kasutamist. Kalalaevastiku majandustulemusi määravad paljud tegurid, kuid kaheks olulisemaks võib lugeda püügile kuluvat aega ja energiat. Peamiselt kasutavad kalalaevade mootorid fossiil kütust, mille põlemisel eritub keskkonda süsihappegaasi, di - lämmastikoksiidi ja metaani ehk kasvuhoonegaase tekitavaid ühendeid. Lisaks sellele, et tegemist on taastumatu energiavaruga, on järgmistel kümnenditel oodata nafta ja teiste fossiilkütuste kallinemist ning hindade heitlikkuse suurenemist, mis loob vajaduse liikuda vähem CO 2 -heidet tekitava majanduse suunas. Eesti kalalaevastiku kõrge keskmise vanuse tõttu on investeeringud mootorite vahetamisse suured.. Erieesmärk 4 - Efektiivse kalapüügi kontrolli ja järelevalve ning teadmiste põhiseks otsustamiseks vajalike usaldusväärsete andmete kogumise edendamine KESKKOND Suurendada teadmisi kalavarude majandamiseks. Kala on tervisliku toitumise oluline osa, samas ei ole kalavarud piiramatud ja ülepüük mõjutab varude seisukorda ning looduslikku taastootmisvõimet. Kalavarude säästva kasutamise jaoks koostatakse mitmeaastased majandamiskavad, mis on Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika keskne vahend ja mille oluliseks osaks on andmekogumine ja seire. Kogutud andmete ja seire põhjal antud teadussoovituste alusel on võimalik kehtestada kalavarude seisukorda arvestavad püügivõimalused ning vajadusel rakendada muid kalavarude kaitsemeetmeid. Kooskõlastatud metoodika alusel kalaliikide varude seisundi hindamisel ja haldamissoovituste järgimisel on võimalik tagada kalavarude hea seisund. Kalanduse järelevalve tõhustamine. Terviklik kalanduspoliitika eeldab lisaks majandamiskavadele ja kehtestatud püügivõimalustele ning reeglitele ka riiklikku järelevalvet ja kontrolli kalavarude kaitsemeetmete täitmise üle. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks tuleb süsteemselt uuendada järelevalve tehnoloogilisi seadmeid ja arendada ning tõhustada riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi süsteeme ja rakendusi kalalaevadel Tänapäevaste infotehnoloogiliste lahenduste ja elektroonilise andmevahetuse parendamise abil saab vähendada ettevõtjate ja kalandusadministratsiooni halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja tõhustada järelevalve jaoks vajalikku ristkontrolli. Kalanduse järelevalvet aitab tõhustada ka inspektorite koolitamine ja rahvusvaheline koostöö. Erieesmärk 6 - Panustamine vee bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse KESKKOND Kudealade ja rändeteede seisundi parendamine . Kalavarude hea seisundi tagamiseks ja liikide mitmekesisuse säilitamise võimaluseks on kudealade ja rändeteede taastamine ja loomine. Heas seisus koelmualad ja rändeteed loovad soodsad tingimused ka rannakaladele, kellest enamik sigib Eestis kevadel ja vajab selleks lume sulamisest tekkivat suurvett, et pääseda peajõega ühenduses olevatesse jõgedesse ning üleujutatud luhtadele. Juba praegu mõjutab temperatuuri tõus ja lumerohkete talvede puudumine kevadiste suurvete kestust ning ulatust. Koelmualade ja rändeteede taastamine ning selleks vajalikud uuringud omavad olulist tähendust bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise seisukohast. Parandada merekeskkonna alaseid teadmisi. Kalavarude hea seisundi ja bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt on olulised merekeskkonna alased uuringud. Bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse muutumine võib kaasa tuua terve ökosüsteemi muutumise, kalavarude mõistes loodusliku tootlikkuse vähenemise ja väliste mõjurite suhtes suurema vastuvõtlikkuse. Merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamine eeldab teadmisi, mis aitaksid hinnata erinevate tegevuste mõju, tuvastada hetkeseisundit ja pakkuda probleemide korral lahendusi. PRIORITEET Ii SWOT, VAJADUSTE ANALÜÜS NING PÕHJENDUS Poliitikaeesmärk: Keskkonnahoidlikum, vähese CO 2 heitega majanduselt CO 2 neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda Prioriteet: Säästva vesiviljelustegevuse soodustamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates seeläbi parandada toiduga kindlustatust liidus SWOT (TUGEVUSED) 1. Vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis pikaajalise traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkonnad (erieesmärk 1 ja 2) Eesti vesiviljeluse alguseks võib lugeda 19. sajandi lõppu. Vesiviljeluse sektori peamine tegevusvaldkond on kaubakala kasvatamine. Lisaks sellele tegeletakse vajadusel ka vesiviljelusliikide asustusmaterjali tootmisega ning vähikasvatusega. Lisandumas on vetika- ja karbikasvatus, mis on hetkel küll arengufaasis, aga mitmeid katsetusi on selles vallas juba tehtud . Majanduslikult kõige olulisem osa on intensiivse kaubakalakasvatuse ettevõttetel. Eestis on peamiseks kasvatatavaks liigiks vikerforell 711 tonnise aastatoodanguga, mis moodustab üle 80% Eesti vesiviljeluse kogutoodangust. Ligemale 140 tonnise aastatoodangu annab teiste kalaliikide kasvatamine: angerjas, tuurlased, karplased jne. Tagasihoidlike müügimahtudega on vähikasvatus, andes 2021. aastal toodangut 0,73 tonni. Vesiviljelussektoris tegutseb 44 ettevõtet, kellele kuulub 51 kasvandust . Mõningad ettevõtjad tegelevad samaaegselt nii kala- kui ka vähikasvatusega ning suudavad osaliselt oma toodangut ka töödelda. Töö vesiviljelussektoris on hooajaline ja tööga hõivatud inimeste arv aastate lõikes on vähesel määral kõikunud (2019. aasta seisuga 64 inimest arvestatuna täistöökohtades ). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis rohkem kui sajandi vanune tegevus ning tänapäeval on tegevusloaga kalakäitlemisüksusi 10 4 , pakkudes toodangut nii kohalikule kui välisturgudele. Töötlemisel moodustab suurema osa toorainest püügist saadud kala. Arvestades 2021. aasta Eesti toorainega isevarustatuse taset, mis on üle 360%, on võetud suund ekspordile. Töötlemissektoril on võimekus töödelda majanduslikult olulisi liike nagu ahven, koha, kilu ja räim ning töödelda importtoorainest valdavalt lõhe ja forelli. Töötlemis üksustes on võimalus tooteid väärindada ning olemas on külmutusvõimalused. Põhitegevusalad töötlemises on külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -preservi de ning valmistoitude tootmine. Toodangu eksport 2020. aastal moodustas väärtuseliselt 11% kogu toiduainetööstuse ekspordikäibest. Lisaks toimub kalapüügitoodete töötlemine kaugpüügilaevadel, mille pardal tehakse esmane või lõplik töötlemine. See tagab kalapüügitoodete kõrge kvaliteedi ja võimaldab pikkadest vahemaadest hoolimata pakkuda tooteid ka otse sihtturgudele. 2. Pikalt toiminud tootjaorganisatsioonide ühistegevus on arenenud ja efektiivne (erieesmärk 2) Eesti tegutseb kuus kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni. Nendele lisaks üks kilu- ja räimepüügiga tegelevaid tootjaorganisatsioone koondav tootjaorganisatsioonide liit - Eesti Kalatootjate Keskühistu. Tootjaorganisatsioonide peamine eesmärk on ühistegevusega kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmisel, töötlemisel ja turustamisel omandada suurem turujõud ning paremad läbirääkimise tingimused turgudel võrreldes üksiktegijatega. T ugevad ja toimivad tootjaorganisatsioonid, eeskätt kilu- ja räimepüügil, suudavad toota ja töödelda mastaapse koguse Eesti kalast, mis annab hea baasi liikumaks edasi tootearenduses seda nii ettevõtte tasandil kui ka sektoriüleselt koostöös teadus- ja arendusasutustega ning hõlmata uusi turge. Kilu- ja räimepüügi sektoris tekkisid tootjaorganisatsioonid 2005. aastal, koondades nii ettevõtteid kui püügiõigusi. 20-st traalpüügis tegutsevast ettevõttest 17 on koondunud tootjaorganisatsioonidesse, kelle püütud kogused moodustavad Eesti püügivõimalustest ca 95%. Lisaks kuuluvad Läänemere kilu- ja räimepüügi tootjaorganisatsioonide koosseisu ka rannapüüdjaid. Kilu- ja räimepüügiga tegelevate tootjaorganisatsioonide omanduses on kolm tänapäevase tehnoloogia ja pakendamisvõimalustega ning väljaarendatud logistikaahelaga külm- ja laohoonet. Kogu tootmisahel on suudetud vertikaalselt integreerida, mis tagab kontrolli ja stabiilsuse tooraine saamisel, väärindamisel ja lõpptoodangu turustamisel. 2019. aastal alustas tööd kilu- ja räimepüügiga tegelevate tootjaorganisatsioonide ühendusena loodud Eesti Kalatootjate Keskühistu kalakomponenditehas, kus toodetakse kalajahu, -õli ning tulevikusuundumusena kõrgemalt väärindatud kalast saadavaid komponente. Välja on arendatud ka logistika- ja transpordiahel. Sisevete püügis – Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel tegutseb alates 2015. aastast latika osas tunnustatud tootjaorganisatsioon. Tootjaorganisatsiooni kuulub 9 ettevõtet. Oma liikmete toodangu parema kättesaadavuse nimel on avatud oma kalapoed Eesti suurimates linnades. Hiljuti on tunnustatud veel kaks tootjaorganisatsiooni: 2020. aastal vesiviljeluse tootjaorganisatsioon Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu ning 2022. aastal kalapüügi tootjaorganisatsioon Peipsi Kalurid. 3. Valdkonda toetav haridussüsteem vesiviljelussektoris (erieesmärk 1) Vesiviljelussektoris toimib valdkonda toetav haridussüsteem, kus erialaseid teadmisi on võimalik omandada Järvamaa Kutsehariduskeskuses, kus toimub neljanda taseme kutseõppe esmaõpe „Kalakasvataja“ erialal. Ühtlasi on kutseõppebaasi juurde rajatud ka vee korduvkasutusega (RAS) õppe- ja katsebaas. Lisaks on võimalik omandada teadmisi Eesti Maaülikoolis, kus asub ka vesiviljeluse õppetool, mille juurde on rajatud üliõpilastele vastavasisuline katsebaas. Eesti Maaülikool on valdkonna kompetentsikeskus Eestis, kus toimub valdkonna kraadiõpe bakalaureusest kuni doktoriõppeni. Lisaks pakuvad ka ettevõtjad eriala õppijatele teaduspraktika tegemise võimalusi ning panustatakse sektori ja teadlaste vahelisele koostööle, seda nii uuringute tegemise võimaluste kui ka katseprojektides osalemise kaudu. 4. Eesti kalatööstuse toodang jõuab rohkem kui 50 riiki (erieesmärk 2) Eesti kalatöötlejate toodangu vastu on huvi geograafilises mõttes üsna suur. Eesti kalatöösturitel on partnereid rohkem kui 50 partnerriigis ehk riikides, kuhu tooteid on viimaste aastate jooksul eksporditud vähemalt kolmel aastal. Mahtude poolest eksporditakse tooteid kõige rohkem kolmandatesse riikidesse, samas suurema väärtusega tooted jõuavad EL partneritele. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ekspordiväärtus 2019. aastal oli 188 milj. eurot, mis tingituna COVID-19 olukorra tõttu langes 2020. aastal 161 milj. euroni ning 2021. aastal tõusis 173 milj. euroni ning ekspordiväärtusest moodustas Eesti päritolu toodangu väärtus 129,9 milj. eurot. SWOT (NÕRKUSED) 1. Vesiviljelussektor on killustunud (erieesmärk 1) Ettevõtted paiknevad hajusalt üle Eesti, neid iseloomustab väike toodangumaht ja erinevate tehnoloogiate kasutamine. Sellest tulenev huvide lahknevus on toonud killustatuse ja pärssinud koostöövõimet. Ettevõtjatel puudub ühine nägemus sektori visioonist. T egutsetakse läbi kahe liidu, kes annavad partneritele, ministeeriumidele ja finantsinstitutsioonidele erinevaid signaale sektori vajadustest . Stabiilsema logistika- ja tarneahela ning paremate turustamisvõimaluste tagamiseks, on hiljuti loodud vesiviljeluse tootjaorganisatsioon, kuid 44 ettevõttest kolm neljandikku ei ole sellega liitunud. Selle liikmed esindavad arvestuslikult suurt vesiviljelustoodangu osakaalu, kuid toodangu mahud ei ole piisavad konkureerimiseks importtoodanguga, mis lõheliste ja nendest valmistatud toodete osas on üle 10 000 tonni aastas. 2. Rajatud vesiviljelusüksuste tootmisvõimsuste maht ei ole toodanguks realiseerunud (erieesmärk 1) V esiviljelusettevõtete potentsiaalset tootmisvõimsust on hinnatud suuremaks kui tegelik tootmine , mis viimastel aastatel ei ole märkimisväärselt tõusnud. Seetõttu ei suudeta tagada töötlejatele stabiilset tarnet ja toodangu kvaliteet on kasvanduste lõikes kõikuv, mistõttu vesiviljelustoodete töötlejad impordivad toorainet. Väike tootmismaht on tingitud ka sellest, et osad kasvandused on amortiseerumas, vajades uuemaid ning keskkonnasäästlikumaid seadmeid, lisatöid ja investeeringuid. Üldine finantsseisund vesiviljelusettevõtjatel on halb. Merevesiviljelus, mis võiks toimida sünergias maismaavesiviljelusega on nõrgalt arenenud . Vesiviljelussektori kahjum on viimastel aastatel vähenenud, olles 2017. aastal 1,1 milj. eurot, perioodil 2014-2015 aga 2,5 milj. euro kandis . Kahjum on osati seotud sellega, et toodetakse alla maksimaalse tootmisvõimsuse. Samas sõltub individuaalne kahjum kasvatavast liigist ning iga ettevõtte käekäigust. 3. Vähene tootearendus ja tarnekindlus tekitavad turustamisraskusi (erieesmärk 1 ja 2) Turgudele sisenemine nõuab ettevõtjatelt suuremat spetsialiseerumist toodete ja tootegruppide lõikes, mis on kallis ning arenduses jääb tihti puudu teadmistest. Kaalukas turuargument Euroopa turgude jaemüügisektoris on erinevad tootemärgised ja- sertifikaadid tõendamaks kalapüügi- ja vesiviljelustoodete säästlikku tootmist. Vähesed töötlemisega tegelevatel ettevõtjad on alustanud kalapüügitoodete sertifitseerimisprotsessidega või on selle lõpuni viinud. Uute toodete väljaarendamine võib sõltuvat sihtturust vajada uute sertifikaatide ja märgiste olemasolu. Tarbijad soovivad lisaks traditsioonilistele toodetele uusi maitseelamusi, mis eeldab tootearendust, turunõudlusele sobivate liikide kasvatamist, uute ideede rakendamist. Kalakaubandus koondub suurematesse kaubanduskettidesse, mis eeldab konkurentsivõimelist hinda, toodangu ühtlast kõrget kvaliteeti, tootmismahtu ja tarnekindlust. Väiketöötlejatel ja vesiviljelussektoril on väljakutse kettidesse sisenemine ja seal püsimine suure konkurentsi ja hinnasurve tõttu. Püütakse fokuseerida niši- või premium klassi toodetele, mis eristuks tarbijale laias kaubavalikus. 4. Puudub ligipääs sektorile sobivatele laenudele (erieesmärk 1 ja 2) Krediidiandjad ei tunne kalandussektori eripärasid ja see on ajas süvenenud. Vesiviljelusesektori ettevõtted asuvad maapiirkonnas, kus ehitiste turuväärtus võrreldes linnadega on madalam. Krediidiandjate silmis on investeering maapiirkonnas vesiviljelusse ebarentaabel ning valdkonda hinnatakse riskantseks ja mittekasumlikuks. Vesiviljeluses on tootmistsüklid pikad ja esineb pankrotte. Vesiviljelusesektoris on laenude puhul peamisteks turutõr get eks tagatis t e konservatiivne hindamine ja pikaajaliste investeerimislaenude puudumine. Tootjaorganisatsioonide ja ühistute puhul on probleemina lisandunud pikaajaliste investeerimislaenude puudumine ning kalatöötlejate ja vesiviljelusega tegelevate ettevõtete jaoks käibekapitalilaenu mittevõimaldamine. Krediidiasutused on kompetentsed töötlemissektorit hindama ja on olemas vajalikud laenutooted, samas on probleem käibekapitali kättesaadavuse ga, kuna ei mõisteta püügihooaegadest tulenevate perioodiliselt suurte laojääkide olemasolu. Lühike laenude tagasimakseperiood ei võimalda töötlejatel investeeringuid kiiresti tagasi teenida. Krediidiasutustel puudub kompetents uute ühistute äriplaanide hindamiseks. 5. Väiketöötlejate kasutamata töötlemisvõimsused (erieesmärk 2) Valdav osa sektori ettevõtetest on kuni 49 töötajaga ning kümnendik ettevõtetest on rohkem kui 50 töötajaga. Peamiselt mageveeliike töötlevate külmhoonete ja fileerimistsehhide struktuuri iseloomustab väikeste üksuste suur arv. Väiketöötlejatele ei jätku aastaringselt toorainet kalapüügi sesoonsuse tõttu ning sellest tulenevalt ei kasutata töötlemisüksuste maksimaalset töötlemisvõimsu s t. 6. Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal ja kaasaegne oskusteave on puudulik (erieesmärk 1 ja 2) Tehnoloogiline areng ning tarbijate kasvav soov uute toodete ja tootearenduse vallas eeldab teadus- ja arendusasutustelt rõhuasetust lühiajalistele projektidele. Ettevõtjad ei suu d a tagada täiendavate valdkonnaalaste teadmiste kaasamist välismaalt või erineva valdkonnaga teadusasutustelt, mida oleks võimalik vesiviljeluse kui ka töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel koheselt rakendama hakata. Erasektori investeeringud innovatsiooni on ühed madalaimad EL - s, moodustades 0,6% SKPst. 7. Energiamahukad protsessid tootmise ja töötlemise ahelas ( erieesmärk 1 ja 2) Vesiviljelustoodete tootmine võib olla energiamahukas, eeskätt vee korduvkasutusega vesiviljelusüksustes ( RAS ) . Samuti on suure energiavajadusega k alapüügi - ja vesiviljelustoode töötlemine ja turustamine , kuna tule b tagama toodete katkematu külmaahel. Energiakulude kokkuhoidmiseks kilu ja räime töötlemisel on üheks alternatiiviks külmutamisele vürtsikala tootmine. Kõikide toodete valmistamisel ei ole aga võimalik kasutusele võtta alternatiivsemaid madalama energiakuluga töötlemisprotsesse. Kõik töötlemisüksused ja seadmestik ei vasta energiasäästlikumate uusehitiste standarditele. Seoses e nergiahindade tõusuga on töötlejad ja tootjad sunnitud liikuma alternatiivsete energiakandjate kasutuselevõtu suunas vaatamata sellele, et nimetatud investeeringute tasuvusaeg on pikk. 8. Väikese lisandväärtusega toodete osakaal müügis (erieesmärk 2) Töötlemissektori ekspordikogustes on suurima osaga väikese lisandväärtusega tooted. Peamiselt eksporditakse külmutatud kilu ja räim e , mis moodusta sid 2021. aastal kalatoodete ekspordikogusest üle 60%. Kala eksporditakse sisuliselt toorainena töötlejatele, mille tõttu on eksporditavate toodete koguväärtus madal. Vähene väärindamine ei võimalda saada suuremat sissetulekut, mis võimaldaks teha vajalikke investeeringuid . Lisaks tavapärase le sortimendile võib kõrgema lisandväärtusega toodetega turule tulek vajada sertifikaate ja märgiseid. 9. Euroopa Liidu keskmisest madalam kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine (erieesmärk 1 ja 2) Eesti elanik tarbib keskmiselt veidi üle 15 kg kala aastas , Euroopa Liidus on see näitaja ca 25 kg inimese kohta aastas. Eestis toodetakse rohkem, kui tarbitakse ning seepärast on kalatööstus orienteeritud ekspordile. Arvestades ELi tarbija eelistusi tarbitavate liikide osas ja eestlaste madalat kohalikku päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimist, on külmutatud kala ja konservi de toodang orienteerunud kolmandate riikide turgudele, kalafilee müüakse enamuses lääneturule. 10. Väliskaubandusel sõltuvus üksikutest partnerriikidest (erieesmärk 2) Eesti isevarustatuse tase toorainega on üle kolme korra suurem, mistõttu on rõhk ekspordil. Laiast ekspordigeograafiast hoolimata müüakse põhiosa üksikutele ekspordipartneritele: Rootsi, Soome, Ukraina. Esmakordselt oli 2020. aastal Rootsi ekspordikäibelt suurim 14%, Soome 13,8% ja Ukraina 13%. Suurema väärtusega tooted jõuavad EL partneritele, mahtude poolest eksporditakse tooteid enam kolmandatesse riikidesse. Eksporti mõjutavad k olmandates riikides toimuvad sündmused . Näiteks 2014. aastal Venemaa kehtestud kalandustoodete impordikeeld või 2022. aasta Venemaa kallaletung Ukrainale. 11. Kvalifitseeritud tööjõu puudus (erieesmärk 1 ja 2) Kalandussektoris töötamine ei ole atraktiivne, sest on valdavalt on tegemist rutiinse iseloomuga ja füüsiliselt raske tööga. Samuti paiknevad töökohad reeglina eemal tõmbekeskustest . Sektor ei ole atraktiivne noortele, kes sarnase palga puhul eelistavad muid valdkondi. Teatud ametikohad nõuavad spetsiifilisi teadmisi ja haridust või varasemat töökogemust. Valdkonna alaste teadmistega eksperdid leiavad tihti muud väljakutsed. Tegemist on paljuski hooajatööga, töökeskkond on niiske, spetsiifilise lõhnaga. Ettevõttesisestest uuendustegevuse takistustest peetakse olulisemaks kvalifitseeritud töötajate nappust. Traditsioonilistele töövõtetele lisanduvad infotehnoloogilised lahendused, mis nõuavad oskusi ja senisest laiapõhjalisemat erialast ettevalmistust. SWOT (VÕIMALUSED) 1. Vesiviljelustoodete tootmiseks vajaliku ressursi olemasolu (erieesmärk 1) Vesiviljelussektori arendamiseks on Eestis üldiselt head tingimused nii vee- kui maaressursi mõttes. Mitmes Eesti piirkonnas võib esineda looduslikke ja/või tehnoloogilisi iseärasusi, mida saab võimalusel vesiviljeluse arengu soodustamiseks ära kasutada. Vesiviljeluseks sobivate kohtade planeerimisel on võimalik arvestada Eesti tingimustega sobivate vesiviljelusliikide kasvatamise eripära, kasutades selleks parimat võimalikku tehnoloogiat, samas võttes arvesse vesiviljeluse mõju keskkonnaseisundile. Merevesiviljeluseks ja maismaa vesiviljeluseks sobivad alad on kaardistatud mitmete uuringutega. Eesti mereala planeeringu raames on vesiviljeluseks sobilikud alad määratud pilootprojektis Hiiumaa ümber. Ülejäänud Eesti merd hõlmava mereala planeeringu raames vesiviljeluseks sobilikke alasid ei määrata, vaid sektori arengut suunatakse Eesti mereala planeeringus märgitud vesiviljeluse suuniste ja tingimuste kohaldamise kaudu. 2. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlus EL - s ja maailmas on kasvutrendis (erieesmärk 1 ja 2) Maailma , Euroopa Liidu ja kohalikke tarbimistrende analüüsides on ettevõtjatel võimalik oma tegevust vastavalt turuolukorrale kohandada ja ekspordivõimekuse olemasolul olla teadlik võimalikest välisturgudest ning sihtturu tingimustest. Veidi enam kui poole sajandiga on keskmine kala ja kalatoodete tarbimine maailmas ühe elaniku kohta aastas kasvanud 9 kg-lt 20 kg-le, arvestades kala eluskaalu, mis kokku tähendab 1,5% kala tarbimise kasvu aastas. 2018. aastal söödi maailmas kala ja kalatooteid inimese kohta keskmiselt 20,5 kg aastas. EL - s tarbitakse keskmiselt kalapüügi- ja vesiviljelustooteid 25 kg inimese kohta aastas, Eestis on see näitaja ligi 15 kg. EL impordib u 60%, et nõudlust rahuldada, olles maailmas suuruselt teine kalatoodete importija. 3. Ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik majandus (erieesmärk 1 ja 2) Euroopa Liidu sinimajanduse põhimõtted soosivad vesiviljeluse kasvu, hõlmates nii majanduslikke kui keskkonnaeesmärke. EL vesiviljeluse keskkonnahoidlik majanduspotentsiaal kogu väärtusahela ulatuses on olulisel kohal mitmes kestlikku toidutootmist käsitlevas strateegias: Euroopa Liidu roheline kokkulepe, Talust taldrikuni ja nullreostuse strateegias, nt Uus ringmajanduse tegevuskava, Puhta planeedi strateegia, Euroopa Liidu Läänemere strateegia , mille rakendamises osaleb ka Eesti. Keskendutakse võimalustele, kuidas parandada regiooni konkurentsivõimet, kaitsta keskkonda, edendada teadusalast koostööd ja kontakte ning tagada inimeste ja keskkonna ohutus. Lääne-Euroopas, kus tuleb 70% Euroopa e-kaubanduse käibest, on kasvamas uue põlvkonna teadlikkus, kus iga ostuga soovitakse mõjutada keskkonda järjest vähem. Tarbija tunneb järjest enam huvi, kuidas on toode temani jõudnud ning millist ökoloogilist jalajälge toode laiemas pildis omab. Ajas kasvab taaskasutatava pakendi kasutamise võimalus ja tarbijapoolne nõudlus keskkonnahoidvamate toodete osas. Lõpptarbija eelistab paremini toodet, millel on oma lugu, missioon. Kasvav e-ostlemise trend mõjutab ostuharjumusi juba sotsiaalmeedia postitustest. Siinkohal on suunamudijate mõjutustest kasvamas tarbijate ostueelistuste tegemine. 4. Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete lühike tarneahel koduturul (erieesmärk 1 ja 2) Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarneahelat iseloomustavad eelkõige lühike vahemaa, minimaalne arv vahendajaid ning tootjast tarbijani suhtlus, mis tagavad kohaliku toidu parema turustamise siseturul. Näiteks vesiviljelustoodangut turustatakse valdavalt siseturul, ekspordi osakaal on ca 1% kogutoodangust. 5. Keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate areng ja uute liikide kasvatamine (erieesmärk 1) Maailmas toimuv vesiviljeluse kiire areng on sõltuvalt tegevuspiirkonnast andnud võimalusi sobivate tehnoloogiate kasutuselevõtuks, mis omakorda on suurendanud vesiviljelustoodete osakaalu veeliste ressursside tootmisel. Suurem osa maailma veeliste organismide kogutoodangust tuleb vesiviljelusest ning see trend on kasvav. Erinevate kasvatustehnoloogiatel põhinev vesiviljelus võimaldavad pea kõiki kõrge turuväärtusega liikide kasvatamist. Väliskeskkonna mõjudest sõltumata saab vee korduvkasutusega vesiviljelusüksustes (RAS) toota väiksema keskkonnakoormusega. Vee retsirkulatsioon vähendab energiakulu vee soojendamiseks, madala troofsusega liikide kasvatamine ja setete kogumine võimaldavad veekeskkonnast toitaineid välja viia, vähendades sellega veelgi vesiviljeluse madalat keskkonnakoormust. Merevetikate ja -karpide kasvatamisel nähakse perspektiivi kui merekeskkonnast toitaineid väljaviival vesiviljelusel. Selle vastu on kala kasvatamisega seotult huvi suurenenud, kuid Eesti rannikumeres vetikaid ja karpe veel tööstuslikult ei toodeta. On hakatud katsetama madala toitelisusega liikide, näiteks vetika ja söödava rannakarbi kasvatamist Väinameres, Liivi lahes ja Läänemere avaosas. Tehakse vetikakasvatuse katseid mereveel põhineva kalakasvatuse heitvee puhastamiseks. Loodetakse leida Eesti tingimustesse sobivad tootmistehnoloogiad. On koostatud analüüs, mis hõlmab potentsiaalsete vesiviljeluseks sobilike merevetika- ja merekarbiliikide ja vormide piirkondlikest eripäradest lähtuvaid soovitusi, kuidas vesiviljeluse abil on võimalik merekeskkonna seisundit parandada. Merekeskkonnast toitaineid väljaviiv vesiviljelus ja kaasaegsete tootmistehnoloogiate kasutuselevõtt loob eeldused toodangumahtude suurendamiseks. 2019. aasta suvel paigutati sumbad merre Saaremaa põhjarannikul, kus tuleb arvestada Läänemere keskkonnaseisundiga. Meres kalakasvatamine on näitamas huviliste osas kasvutrendi, mida iseloomustab kasvav hoonestuslubade taotluste hulk. 6. Seni vähe kasutatud toorme, sealhulgas võõrliikide väärindamine (erieesmärk 2) Tootearendus ja lisandväärtuse andmine seni vähekasutatud toormele võimaldab pakkuda kõrgema hinnaklassiga tooteid lõpptarbijale nii kohalikul kui ka eksportturgudel. Seeläbi suureneb ettevõtjate tulusus. Tootearenduse vallas peab lisaks tavapärasele toormele pöörama tähelepanu ka liikidele, mida seni on toiduks tarvitatud vähem. Näiteks Läänemeres üheks agressiivsemaks võõrliigiks peetav ümarmudil, kes ohustab ahvena noorjärkusid. Ümarmudil on hinnatud toidukala näiteks Mustamere äärsetes riikides. Töötlemisüksustes võõrliikide kasutuselevõtmine suurendab lisasissetulekuallikaid ja vähendab survet kohalikele kalaliikidele ja aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele. Ehkki jäätmete kogus ei pruugi kõikides töötlemisüksustes olla suur, aitab nende edasine väärindamine tõsta ettevõtjate kasumlikkust, võimaldades alternatiive traditsioonilistele toodetele ning pakkuda toorainet kalandussektorist väljaspool tegutsevatele valdkondadele. 7. Tehnoloogia kiire areng pakub võimalusi uute lahenduste rakendamiseks (erieesmärk 1 ja 2) Uute tehnoloogiate arendamine ja nende kasutusele võtmine muudab ärimudeleid ja ühiskonda. See võimaldab võtta kasutusele uusi lahendusi ja võtteid kalapüügi- ja vesiviljelustoodet tootmisel. Näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on arenenud tormiliselt viimaste aastakümnete jooksul. Infotehnoloogia peamiseks potentsiaaliks on majanduskasvu, tööhõive, innovatsiooni ja kodanike elukvaliteedi parandamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) nutikas kasutuselevõtt kalandussektoris loob uued võimalused nii tootmise kui ka töötlemisetappides ja aidates seejuures paremini jõuda lõpptarbijani välja. Näiteks on muudes valdkondades välja arendatud elektroonilised müügikanalid, digitaaliseerimine, oksjonid, tarbijate teavitamine jne. Kui jätkatakse sortimendis näiteks olemasolevate toodetega, siis digitaliseerimisel vähenevad tootmise sisendkulud ning targad lahendused võetakse paremini kasutusse. SWOT (OHUD) 1. Ettevõtlust vesiviljelussektoris ohustavad loomade haiguspuhangud ning taudide levik (erieesmärk 1) Haiguspuhangud ning taudide levik võivad mõjutada Eestis valitsevat veeloomade tervise ja heaolu taset ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise võimalusi ELs ning ekspordil kolmandatesse riikidesse. 2019. aastal alustas Eesti kogu riigi territooriumit katva tauditõrjeprogrammi rakendamisega, millega rakendatakse Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud likvideerimisprogrammi. Selle eesmärk on vältida ohtlike veeloomataudide levikut, tagades loomade ja loomsete saadustega kauplemiseks vajalikud garantiid ning saavutada Eesti tunnustamine taudivaba piirkon nana viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja kalade vereloomeorganite infektsioonse nekroosi (IHN) osas. Riigis valitsev loomade tervise ja heaolu tase mõjutab loomade ja loomsete saadustega kauplemise võimalusi Euroopa Liidus ning ekspordil kolmandatesse riikidesse. Riiklik tauditõrjeprogramm hõlmab kõiki vesiviljeluse toodete tootmisega tegelevaid ettevõtteid, mille puhul on eelpool nimetatud kalahaiguste esinemise risk. Eestis on diagnoositud IHNi juhtumeid 2018. aastal kaks korda ning VHSi esinemist diagnoositi viimati 2011. aastal. IHNi juhtumeid tuvastati viimati ELs põhjamaades 2021. aastal. 2. Importtoodang tõrjub välja kohaliku päritoluga tooted (erieesmärk 1) Kalatoodete import on olnud siiani ekspordist kolm korda väiksem ja on püsinud stabiilsena. Samas omab importtoodang suurenevat mõju Eesti kalakasvanduste toodangu madalale konkurentsivõimele. Turu ebastabiilsel varustamisel vesiviljelustoodanguga kaasnevad suured hinnakõikumised, mis avaldavad mõju ka töötlemisüksustele. Kolmandatest riikidest pärit vesiviljelustooted, mis ei pruugi olla kasvatatud EL keskkonnastandardeid järgides, võivad impordikoguste suurenemisel tõrjuda välja EL -i s kasvatatud vesiviljelustooted. 3. Keskkonna- ja kliimamuutused ning erakorralised sündmused mõjutavad ettevõtlust (erieesmärk 1 ja 2) Keskkonna- ja kliima muutused on üha enam hakanud mõjutama nii Euroopa kui ka Eesti vesiviljeluse ja kalatöötlemise sektorit ning nende tooraine kättesaadavust. Soojemad suved ning pikemad vihmaperioodid toovad endaga kaasa erinevaid probleeme ekstreemsete ilmastikuolude näol. Muutused toimuvad vee kvaliteedis, temperatuuris, hapnikus ja looduslike veevarude hulgas ning vähenevas veelistes elusressurssides jne. Esineb põuaaegset veenappust, temperatuur tõuseb looduslikes veekogudes ning rohke vihmaveega kanduvad toitained põldudelt, metsadest veekogudesse ja sealt omakorda vesiviljeluskasvandustesse. Läbivoolsed kasvandused ei tule toime liiga kõrgete veetemperatuuridega ning looduslike veekogude temperatuuride tõus avaldab mõju kalade rändele, mis omakorda avaldab mõju töötlemisüksuste tooraine kättesaadavusele. Lisaks kliimamuutustest tingitud mõjudele võib kerkida esile erandkorralisi sündmusi, mis ilmnesid näiteks COVID-19 tingitud olukorra tõttu , mis tõttu on vaja suurendada sektori vastupanuvõimet. 4. Läänemere keskkonnaseisundi halvenemine piirab merevesiviljeluse arengut (erieesmärk 1) Läänemere seisundit ohustavad kolm põhiprobleemi on eutrofeerumine, kalade ülepüük ja ohtlikud ained. Vaatamata sellele, et maismaalt pärit toitainete sissevool on selgelt vähenenud, ei kajastu mõju veel kõigi alamvesikondade seisundis. Põllumajandus on üheks suurimaks koormusallikaks (N 83%; P 68%), järgnevas heitveed ja metsamajandamine, mille intensiivistumine avaldab mõju merevesiviljeluse edasisele arengule. 5. Tootmissisendite hinnatõus (erieesmärk 1 ja 2) Kasvanduste kui ka töötlemisüksuste edukas toimimine sõltub muuhulgas tootmissisendite hinnast. Kulude kujunemisel on oluline määratleda millisest tehnoloogiast ja tootmisetapist need kujunevad ja pärinevad. Kulud sõltuvad kasutatavast tehnoloogiast. Näiteks vesiviljeluses sõltub see eelkõige sellest, kas tegemist on maismaale rajatud kasvatusega, merre või mageveekogusse paigaldatud sumpadega või loodusliku veekogu baasil rajatud kalatiikidega. Samuti mängib suurt rolli kulude kujunemisel kasutatav sisseseade, automatiseerituse aste ning kalakasvanduse hoone olemasolu. Näiteks on vee korduvkasutusega vesiviljelusüksustes (RAS) energiakulud suuremad kui tiigimajandite või sumpades kasvatamisel. Üldiselt on kõige suurema osakaaluga kalakasvatuse kuludest söödal, mis omakorda sõltub oluliselt koostisainetest, sellele kohe järgneb energia ning tööjõukulu. Nagu vesiviljeluses on ka töötlemisüksuste toimimiseks vajalik energia ja tööjõu olemasolu, mistõttu energia, kütuse ja toorme hinnatõus ei soosi tootmise intensiivistamist. 6. Turgude ebastabiilsus ja äralangemine (erieesmärk 2) Suurim oht toodangu ekspordis on sihtturgude kokkukukkumine erinevate poliitiliste, geopoliitiliste, majanduslike ja muude tegurite tõttu. Traalpüügi tootjaorganisatsioonid ja tootjad, kelle ressurss on Läänemere kilu ja räim ning peamine toodang idaturgudele suunatav külmutatud, vähemal määral ka vürtsikala, on suurte tootmismahtude tõttu olukorras, kus turgude ebastabiilsus ja riikide poliitilised ja majanduslikud faktorid ning pikk tarneahel põhjustavad erinevaid tõrkeid toodangu turustamisel. Venemaa ekspordikeeld 2014. aastast on pannud traalpüügi tootjaorganisatsioone otsima uusi turge lisaks traditsioonilistele partneritele ka Euroopas, Ameerikas, Hiinas ja Aafrikas. 7. Tarbijate ostujõu langus (erieesmärk 1 ja 2) Sektori üks potentsiaalseid ohte on tarbimise langus seoses ostujõu langusega nii Eesti kui ka eksportturgudel. Kui 2019. aastal kala ja kalatoodete tarbimine võrreldes 2015. aastaga langes, siis samal ajal kulutused kalale ja kalatoodetele leibkonnaliikme kohta kasvasid 10%. Tavaliselt on kalatoodete hinnad kerkinud teistest toiduainetest kiiremini. Näiteks kala ja kalatoodete hinnaindeks sõltub nii Eestis kui ka teistes ELi riikides suuresti Norrast imporditava lõhe hinnast, sest lõhel on tarbimises oluline osakaal. ELs tervikuna tarbitakse lõhelasi keskmiselt 2,7 kg elaniku kohta aastas, atlandi lõhe kuulub koos tursa ja tuuniga kõige tarbitavamate liikide esikolmikusse. Norrast imporditava lõhe hinnad on olnud aga võrdlemisi kõikuvad, sõltudes maailmaturu nõudlusest ja pakkumisest, aastaajast ja Norra krooni kursist. Kodumaise kala jaehinnad on olnud võrdlemisi püsivad, samas koha- ja ahvenafilee Euroopa turgude poolne nõudlus hoiab hinnad nende liikide osas Eestis kõrgel. Eksportriikides asetleidev majanduslangus mõjutab sealsete tarbijate käitumist ja ostueelistusi. Toidukaupade hindade kallinemisel on tarbija sunnitud valima alternatiivseid ja odavamaid tooteid. VAJADUSTE ANALÜÜS MAJANDUS Toodangumahtude suurendamine ja tulude kasv vesiviljeluses Vesiviljelustoodete tootmine on Eestis pikaajalis t e traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkond (tugevus 1) ehkki killustunud sektoris (nõrkus 1) ei ole rajatud tootmisvõimsuste maht toodanguks realiseerunud (nõrkus 2). Vähene tootearendus ja tarnekindlus (nõrkus 3) tekitavad olemasolevale toodangule turustamisraskusi. Vesiviljelustood ete tootmiseks vajaliku ressurs i olemasolu (võimalus 1), keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate areng ja uute liikide kasvatamine (võimalus 5) ning t ehnoloogia kiire areng pakub võimalusi uute tootmislahenduste rakendamiseks (võimalus 7), mille abil toodangut suurendada. See võimaldab pakkuda leevendust kasvutrendis olevale vesivi ljelustoodete nõudlusele EL - s ja maailmas (võimalus 2). Peab arvestama, et Läänemere keskkonnaseisund piirab merevesiviljeluse arengut (oht 4). Välisturgude geograafia laiendamine Laiast välisturgude geograafiast hoolimata (tugevus 4) on ekspordil siiski sõltuvus üksikutest partnerriikidest (nõrkus 10). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlus EL s ja maailmas on kasvutrendis (võimalus 2), mis aitab kaasa uute turgude leidmisele. Välisturgude geograafia laiendamine aitab maandada ohtusid, mis tulenevad üksikute t urgude ebastabiilsusest ja ära langemisest (oht 6) ning t arbijate ostujõu languse st nendel välis turgudel (oht 7). Ettevõtjate kasumi suurendamine välisturgudel V ähene tootearendus ja tarnekindlus tekitavad turustamisraskusi (nõrkus 3) ning on puudus kvalifitseeritud tööjõust (nõrkus 11). Ekspordikogustest on suurim osa väikese lisandväärtusega toodetel (nõrkus 8). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlus EL s ja maailmas on kasvutrendis (võimalus 2). Ühiskonna ootusele targa, kestlikust ja keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3) aitab vastata s eni vähe kasutatud toorme, sealhulgas võõrliikide väärindamine (võimalus 6) ja tehnoloogia kiire areng, mis pakub võimalusi uute lahenduste paremaks rakendamiseks (võimalus 7). Seeläbi saab pakkuda kõrgema lisandväärtusega toot eid lõpptarbijale nii kohalikul kui ka välis turgudel, mida võib mõjutada tarbijate ostujõu langus (oht 7). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamine Eestis on Euroopa Liidu keskmisest madalam kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine (nõrkus 9). Eesti päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete lühike tarneahel koduturul (võimalus 4) ning rea geerimine ühiskonna ootusele targa st , kestlikust ja keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3) loob eeldused tarbimise suurendamiseks, mis aitab leevendada turgude ebastabiilsusest ja äralangemisest tingituid riske (oht 6). Tehnoloogia arengu parem rakendamine vesiviljeluses ja töötlemises Vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis pikaajalise traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkonnad (tugevus 1). V ähene tootearendus ja tarnekindlus tekitavad turustamisraskusi (nõrkus 3). Energiamahukad protsessid (nõ rkus 7) tõstavad toodete omahind a. Tehnoloogia kiire areng pakub võimalusi uute lahenduste rakendamiseks (võimalus 7) , võim aldab paremini kasutusele võtta kasutamata töötlemisvõimsuseid (nõrkus 5) ning toime tulla tootmissisendite hinnatõusust (oht 5) ja tarbija ostujõu langusest (oht 7) tingitud tagasilöökidega. Parandada investeer ingute tegemiseks vesiviljelus- ja töötlemis sektori ligipääsu finantsvahenditele Puudub ligipääs sektorile sobivatele laenudele (nõrkus 4), mis aitaks minna kaasa k eskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate arenguga, kasvatada uusi liike (võimalus 5), võtta kasutusele seni vähe kasutatud tooret, s ealhulgas väärindada võõrliike (võimalus 6), mida tehnoloogia kiire areng uute lahenduste rakendamiseks pakub (võimalus 7). Kalapüügi - ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide konkurentsivõime suurendamine Tootjaorganisatsioonide ühistegevus on arenenud ja efektiivne (tugevus 2), mis aitab paremini reageerida turgude ebastabiilsusele ja ära langemisele (o ht 6). Negatiivsete mõjude leevendamine erakorraliste sündmuste korral Vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis pikaajalise traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkonnad (tugevus 1) ning tootjaorganisatsioonide ühistegevus on arenenud ja efektiivne (tugevus 2), mida mõjutavad keskkonna- ja kliimamuutuste ning erakorralised sündmused (oht 3). KESKKOND Vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljelustoodete tootmisel Rajatud vesiviljelusüksuste tootmisvõimsuste maht ei ole toodanguks realiseerunud (nõrkus 2) ning tootmisel esineb energiamahukaid protsesse (nõrkus 7). Vesiviljelustoodete tootmiseks vajaliku ressursi olemasolu (võimalus 1) ning keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate areng ja uute liikide kasvatamine (võimalus 5) aitab vastata ühiskonna ootusele targast, kestlikkust ja keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3). Seeläbi on võimalik merevesiviljeluse areng piiravas Läänemere keskkonnas (oht 4) ning tulla toime keskkonna- ja kliimamuutustega, mis mõjutavad ettevõtlust (oht 3). TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet nii vesiviljeluses kui ka töötlemises Vesiviljelussektoril on valdkon d a toetav haridussüsteem (tugevus 3). Samas nii tootmisel kui ka töötlemisel on ettevõtjate panustamine innovatsiooni madal ja kaasaegne oskusteave puudulik (nõrkus 6), mille suurenedes oleks sektoril võimalik paremini reageerida kasvutrendis olevale kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlusele Euroopa Liidus ja maailmas (võimalus 2) ja vastata ühiskonna ootustele targa, kestliku ja keskkonnahoidlik u majanduse järele (võimalus 3). Teadus- ja arendustegevusel on ootused seni vähe kasutatud toorme kasutuselevõtus, sealhulgas võõrliikide väärindamisel (võimalus 6) ning keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate arengul ja uute liikide kasvatamisel (võimalus 5). SOTSIAAL-MAJANDUS Edendada teadmussiiret vesiviljeluses ja töötlemises Madala ettevõtjate innovatsiooni panustamise ja puudulik u kaasaegse oskusteab e (nõrkus 6) ning kvalifitseeritud tööjõu puuduse (nõrkus 11) vähendamine aitab kaasa ühiskonna ootusele targa st , kestliku st ja keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3). Ettevõtlust vesiviljelussektoris või vad ohustada loomade haiguspuhangud ning taudide levik (oht 1). PÕHJENDUS EMKVF 2021–2027 teise prioriteedi eesmärgiks on säästva vesiviljeluse ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine. Tulenevalt Eesti vesiviljelustoodete tootmise, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise olukorrast ning SWOT analüüsist, rakendatakse II prioriteedi puhul erieesmärke 1 ja 2 . Erieesmärk 1: Säästva vesiviljelustegevuse edendamine, eelkõige vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevused on pikas perspektiivis keskkonnasäästlikud. MAJANDUS Toodangumahtude suurendamine ja tulude kasv vesiviljeluses. Vesiviljelussektor i toodangumaht on väike, mistõttu on k eeruline sisene da kaubanduskettidesse ning turul domineerib importtoodang. Madala tootmismahu tõttu ei kata ka sektori müügitulu kogukulusid. Arvestades kasvavat huvi merevesiviljeluse vastu, tagab selle sektori tegevuste soodustamine juurdepääsu piisavale, täisväärtuslikule ja kestlikult toodetud toidule, muutes selle taskukohasemaks ja kättesaadavamaks. M aismaakasvanduste jätkusuutlikkuse suurendamisele aitaks kaasa senise tegevuse ümberkujundamine kalade ettekasvatamiseks merevesiviljeluse tarvis. Jätkusuulikku sektori tagamiseks toetatakse selliseid tehnoloogilisi lahendusi, mis on majanduslikult tasuvad ega vaja tulevikus täiendavaid tegevustoetusi. Eesti keskkonna- ja kliimatingimustes sobivate ja suure turunõudlusega vesiviljelustoodete toodangumahtude suurenemine loob eeldused ekspordi kasvuks. Vajalikud on investeeringud, mis aitavad tõsta keskkonna- ja kliimamuutustest tulenevat vastupanuvõimet selliselt, et vesiviljelustoodete tootmisega oleks võimalik jätkata.. Tehnoloogia arengu parem rakendamine vesiviljeluses. Konkurentsivõime tõstmine nõuab panustamist toodangu kvaliteedile, esmatöötlemise võimaluste loomisele. Olulisemaks muutub alternatiivsete energiakandjate kasutamine tootmisprotsessides. Tootmisvõimsuste täielik kasutuselevõtmine, majanduslikult tasuvate liikide toodangumahu suurenemine, uute liikide kasvatamine ning digi- ja kasvatustehnoloogiate arendamine võimaldab tekkinud kitsaskohti likvideerida. Sektori vajadused on seotud täiendavate investeeringutega keskkonnahoidlikesse seadmetesse, masinatesse ja kaasaegsesse tootmis- ja töötlemistehnoloogiasse. Turunõudlusele vastav tootmine tagab stabiilse turu ja isevarustatuse. Infoühiskonna areng võimaldab kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi kasutusele võttes lihtsustada tootmise protsessi ning minna uudsete teenustega lõpptarbijale lähemale. Võimaluseks on kasutada koduturu eelist ning lühikese tarneahela kaudu pakkuda kohalikku ja värsket kala ning eristuvaid, kõrgema lisandväärtusega tooteid, mis arvestavad tarbija vajadustega. Parandada investeeringute tegemiseks vesiviljelussektorile ligipääsu finantsvahenditele. Kasvanduse ehitamisest toodangu saamiseni kulub mitu aastat ning kasvatusprotsess nõuab mahukaid käibevahendeid. Krediidiasutused hindavad vesiviljelust riskantseks ja mittekasumlikuks ning ettevõtete tagatisi ebapiisavaks . Probleemid ja turutõrked seoses krediidiasutustest laenude kättesaadavusega on püsinud aastaid muutumatuna. Näiteks on vesiviljelussektoris laenu keeruline saada eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel. Rahastamisvahendite rakendamisel tehtavate investeeringute kaudu vähendatakse kahjulikku mõju keskkonnale ja suurendatakse ressursside tõhusamat kasutamist. Oluline on pöörata tähelepanu finantsturgudel toimuvale ning tagada investeeringuteks vajaminevatele finantsvahenditele ligipääs rahastamisvahendite kaudu. KESKKOND Vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljelustoodete tootmisel. Sõltuvalt kasvatatavast liigist on suureks väljakutseks keskkonnahoidliku mere- ja maismaavesiviljeluse arendamine selliselt, et keskkonnaseisund ei halveneks ja tagatud oleks sektori jätkusuutlikkus. Vesiviljelus on juba praegu üks efektiivsemaid viise toota loomset proteiini, mis aitab panustada riigi toiduga kindlustatusesse ning jätab väiksema CO 2 jalajälje kui näiteks mõni muu viis loomse valgu tootmine. Võrreldes põllumajanduse, metsanduse ja tööstusega on saaste väga väikesega osaga veekogude keskkonnakoormusest. Hinnanguliselt on kalakasvatuse põhjustatud lämmastikukoormus 0,06% ja fosforikoormus 0,24% kogu Eesti koormusest. Toodangumahu suurenemisel on vajalikud investeeringud keskkonnasäästlikku tootmise soodustamiseks. Selle kontekstis on Euroopas tõusutrendis merekeskkonnast toitaineid väljaviiv vesiviljelus, mis muu hulgas aitaks vähendada punktreostust. Keskkonnaprobleemid on takistanud merevesiviljeluse arengut, mis on kannatanud kuvandiprobleemide all. Seetõttu on võimalik suurendada vesiviljeluse sotsiaalset aktsepteeritavust, mis nõuab ka meetmeid vesiviljeluse keskkonnatoime parandamiseks. TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet vesiviljeluses. Teadus- ja arendustegevusel oluline roll kogu sektori suunamisel. Innovatsiooni kaudu on võimalik suurendada vesiviljelussektoris teadmisi säästlikust ja kasumlikust majandamisest. Uute jätkusuutlike ja keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate väljatöötamise ning kasutuselevõtu soodustamine sh madala troofsusega liikide kasutuselevõtt aitaks vältida võimalikke kahjulikke mõjusid keskkonnale. Oluline on luua võimalused vesiviljelussektoris tegutsevate ettevõtjate ja teadlaste vahelisele koostöö tekkele. Võimaldada katseprojektides osalemist ja vajalike uuringuid ning seda vajadusel rahvusvahelisel tasandil. Jätkusuutliku sektori edendamiseks on vajalik panustada innovatsiooni ja teadus-arendustegevustesse, võimaldades kasutada uusi tehnoloogiaid tootmises, kasvatada uusi turunõudlusele vastavaid liike kuni lõpptoodanguni välja ja pöörata tähelepanu kasvatamisele ning bioloogilise ressursi täielikule ärakasutamisele. Oluline on uute vesiviljelusliikide viljelemine ning sellega seotud arendustöö. Turunõudluse ja lühikese tarneahela eeliste ärakasutamiseks tuleb panustada vesiviljelustoodete toomisesse, millega tagatakse piisav toodangumaht ja kvaliteet. Eeldused sellele annab valdkonda toetav haridussüsteem. Läänemere regioonis peetakse teadusasutuste ja sektori vahelist suhtlust piirkonna arengupunktiks. Vesiviljelussektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi pärsib ebapiisav teaduspotentsiaali kaasamine, muuhulgas ka välismaalt. Välismaine teadmussiire on ettevõtjatele kallis ja sektoris jääb vajaka teadmistest spetsiifilistes valdkondlikes küsimustes ning rakendusteaduste paremas ärakasutamises. Et merekeskkonna seisund ei halveneks, tuleb luua võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks suletud toitainete ringluseks või merevetikate- ja karpide kasvatamisele kui merekeskkonnast toitaineid väljaviivale vesiviljelusele. Näiteks kalakasvatusega paralleelselt vetikate ja ka karpide kasvatamine või Läänemerest püütud kalast valmistatud kalasööda kasutamine kalakasvandustes , võimaldaks vähendada vesiviljelusekasvandustest punktreostusena tekkivate toitainete koormust keskkonnale ja liikuda nullsaaste tagamise suunas. See võimaldab saavutada puhta ja ringluspõhise majandusmudeli, põhinedes taastatud ja tervetel looduslikel ökosüsteemidel, elurikkuse edasise vähenemise peatamisel ning tervisliku ja mürgivaba keskkonna loomisel kõigile kodanikele. Oluline on siinkohal jätkata uuringutega, mis võimaldaksid arendada jätkusuutlikku vesiviljelust, mille kaudu edendada kestlikku toidutootmist. Mitmekesisema taustaga teaduspotentsiaali kaasamine soodustab nii tootlikkuse tõstmist, lisandväärtuse kasvu kui ka tehnoloogilistest arengutest tulenevatele võimaluste kasutuselevõttu. SOTSIAAL-MAJANDUS Edendada teadmussiiret vesiviljeluses. Vesiviljelussektoris on oluline tagada võimalused ettevõtjate ja teadlaste vahelisele koostöö tekkele ning võimaldada vajalike uuringuid ja katseprojektides osalemist. Vesiviljelusloomade heaolu tagamine, taudide levikut takistav ennetustöö ja teadmussiire vähendab antimikroobset resistentsust, kuna kaob ravimite kasutamise vajadus. Suurenev taudidest vabade karjade arv võimaldab toodangumahu kasvades paremat ligipääsu välisturgudele ning konkurentsivõimet kohalikul turul. Tagamaks ettevõttes kvalifitseeritud töötajate olemasolu on läbi täiendkoolituste võimalik tuua sektorisse taustateadmistega ja kogemustega eksperte ning uut teadmist. Ainuüksi tehnoloogiliste uuendustega kursis olemisest ei piisa, et tekiks arusaam, kuidas nendest ettevõtjatele kasu võiks olla. Oluline on omandada tööriistu, mis aitavad olemasolevaid uuendusi paremini mõtestada. Oskuste suurendamine tõstab sektoris töötavate inimeste kaudu majandusvaldkonna konkurentsivõimet, mille käigus kasvab ühtlasi keskkonnasäästlik ja ressursitõhus teadmiste põhine majandmine ning hoogustub teadmiste rakendamine. Erieesmärk 2: Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine MAJANDUS Ettevõtjate kasumi suurendamine välisturgudel. Eesti toitu ja toidukultuuri iseloomustab põhjamaadele omane värskus, looduslähedus, keskkonnasõbralikkus, mitmekesisus, samuti toiduohutuse, loomatervise ja loomade heaolu tähtsustamine, kvaliteedi rõhutamine ning valdavalt kohaliku tooraine kasutamine. L iikudes madala lisandväärtusega toodetelt kõrgema lisandväärtusega toodeteni suurendatakse sektori kasumlikkust . Samas tekib vajadus sihtturgude muutmiseks , kuna k õik turud ei suuda maksta kõrge lisandväärtusega toodet e eest kõrgemat hinda. Selleks on vajalik luua kontakte uute äripartneritega kontaktreiside või eriala messide kaudu. Väljakutseks on ressursikasutuse tõhustamine töötlemisest turustamiseni , nii energia kui ka töötlemises kasutatava ressursikasutuse osas laiemalt. Tuleb kasutusele võtta uuemaid ja keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiad. Olemasolevate ressursside tõhusam kasutamine aitab vähendada toidukao ja toidujäätmete teket. Välisturgude geograafia laiendamine . Töötlemise ja turustamise valdkonnas vähendab välisturgude laiendamine sõltuvust üksikutest turgudest ja maandab poliitiliselt motiveeritud kaubanduspiirangu te negatiivseid majanduslikke mõjusid. Lisaks olemasolevatele turgudele tuleb tekitada huvi Eesti toodete vastu uutel turgudel, mille tagab infovahetus partnerriikide ja ettevõtjate vahel. Välisturgudel on üha suurenev tähtsus erinevatel kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sertifikaatidel ning märgistel. Seetõttu on vajalik laia välisturgude säilitamiseks ning eksporditavate koguste suurendamiseks sertifitseerimise soodustamine. Riigiti erinevad tarbijaskonna eelistused, mistõttu tuleb toetada näiteks turu-uuringuid toodete kohandamiseks konkreetsetele sihtturgudele. Tehnoloogia arengu parem rakendamine töötlemises. Uued tehnoloogiad annavad paremad võimalused tootearenduseks, et kohaldada tootevalikut tarbija muutuvatele eelistustele. Tootearendus on tihti kalliks ja vähestes ettevõtetes tegeletakse teadliku ja järjepideva tootearendusega. Kerkimas on esile tootearenduse ja tooraine väärindamise soodustamine, mis tagaks stabiilse tarne kaubanduskettidesse ning kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega toodangu. Tehnoloogia ja seadmestiku puudumine ei võimalda ettevõtetel valmistada kõrgema lisandväärtusega tooteid. Kõrge kvaliteediootusega ostjateni jõudmine tagab parema väljamüügihinna. Infoühiskonna areng võimaldab kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi kasutusele võttes lihtsustada tootmise ja töötlemise protsessi ning minna uudsete teenuste kaudu lõpptarbijale lähemale. Suuremat rolli on omandamas e-kaubandus, mistõttu nõuab see suuremat tähelepanu konkurentsis püsimiseks. Suureks väljakutseks on ressursikasutuse tõhustamine töötlemisest turustamiseni seda nii energia kui ka töötlemises kasutatava ressursikasutuses laiemalt. Selleks tuleb kasutusele võtta uusi keskkonnasõbralikke tehnoloogiad ja kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt. Töötlemise vallas on oluline võimalikult palju väärindada toorainet. Lisaks tekkivate tootmisjääkide maksimaalsele väärindamisele tagab lisasissetuleku väheväärtuslike liikide ja võõrliikide kasutuselevõtt. See aitab leevendada tooraine puudust töötlemisüksustes, kus aastaringselt tegevust ei toimu. Toiduks sobimatust toorainest on võimalik valmistada tooteid, mida pakkuda toorainena teistele majandussektoritele ja vähendada toidujäätmete teket. Parandada investeeringute tegemiseks töötlemissektorile ligipääsu finantsvahenditele. Krediidiandjad ei tunne valdkonnas tegutsevate ettevõtte eripärasid ja ei arvesta nendega ning see on aastatega süvenenud. Turutõrked on tekkinud laenude kättesaadavusega, mis takistab ettevõtjate investeeringuplaanide elluviimist. Näiteks tulenevalt püügihooaegadest peavad tööstused ostma hooajaliselt suurte partiidena toorainet oma ladudesse, mida krediidiandjad üldjuhul ei mõista. Investeerimislaenude lühike tagasimakseperiood ei võimalda töötlejatel investeeringuid kiiresti tagasi teenida. Juurdepääs sobivatele finantsteenustele on Euroopa Liidu riikides küll erinev, finantsvahendite kättesaadavust peetakse üsna piiratuks eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel. Rahastamisvahendite rakendamisel tehtavate investeeringute kaudu vähendatakse kahjulikku mõju keskkonnale ja suurendatakse ressursside tõhusamat kasutamist. Kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide konkurentsivõime suurendamine. Toodete kvaliteedi tõstmisele ja stabiilse toodetega varustamise tagamisele aitab kaasa ühistegevuse soodustamine kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootjate turujõu suurendamiseks. Selleks, et tootjaorganisatsioonid saaksid ühistegevusel oma liikmeid suunata säästvama tootmise poole, koostatakse tootmis- ja turustamiskavad, mis sisaldavad nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid. Tuleb tagada, et tootjaorganisatsioonide liikmed tegeleksid kalapüügi ja vesiviljelusega jätkusuutlikult, parandaksid oma toodete turule laskmist, koguksid teavet ning püüaksid suurendada oma sissetulekut. See võimaldab ka väikesemahulistel tootmisüksustel suurendada turujõudu ning tõsta kasumit. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamine. Globaalne kalatarbimise kasv on ajendanud tootjaid rohkem tarbijate eelistustega kohanema ja neile reageerima. Töötlejad peavad arvestama, kuidas tarbijad tooteid valivad, ostavad, valmistavad ja söövad. Üha enam eelistatakse mugavamalt tarbitavat kala (nt värske ja jahutatud filee, tervislikud innovaatilised valmistooted, jne), mis on kättesaadav konkurentsivõimelise hinnaga. Üles kerkivad väljakutsed kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamisel tarbija teadlikkuse tõstmisel ja tarbimise suurendamisel. Tarbija teadlikkus värske ja kvaliteetse tooraine kättesaadavuse ning erinevate valmistamisviiside osas suurendab tarbimist ja soodustab tarbija ja toodete pakkuja kokkusaamist. Muuhulgas on oluline rõhutada ka kohaliku toodangu tarbimist. Kohalikul toodangu lühem tarneahel tagab omakorda väiksema keskkonna jalajäle. Kavas on jätkata teavitustegevusega, et tarbijad saaksid teha tervislikke ja kestlike toiduvalikuid kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimisel. Erinevatele turgudele jõudmine nõuab ettevõtjatelt suuremat spetsialiseerumist toodete ja tootegruppide lõikes. Tarbimise suurendamisel on oluline roll tootearendusel, kus arvestatakse tarbijate soovide ja vajadustega. Tarbija teadlikkuse tõstmine ja tarbimise suurendamine loob paremad võimalused nii kohalikule kui ka välisturule sobiva sortimendi pakkumiseks ning seetõttu tuleb arvestada tarbijate soovidega. Tarbijad eelistavad regiooniti erinevaid tooteid ning kaubanduses tuleb tarbija köitmiseks lisaks traditsioonilistele toodetele pakkuda ka uusi maitseelamusi. Tarbija tahab rohkem teada, kuidas toitu toodeti ja milline oli sellega kaasnev keskkonna- ja ühiskondlik mõju. Tarbija soovib teha rohkem teadlike valikuid, mida lihtsustavad kestlikkuse ja kvaliteedi sertifikaadid ja märgiseid toodetel ja infotehnoloogia areng. Negatiivsete mõjude leevendamine erakorraliste sündmuste korral. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamise valdkonnas on oluline leevendada negatiivseid mõjusid erakorraliste sündmuste korral, et tuua leevendust turustamisraskustesse sattunud ettevõtjatele. Erandlike sündmuste korral tuleb võimaldada saamata jäänud tulu või lisakulude hüvitamist ettevõtjatele. TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet töötlemises. Innovatsiooni kaudu saab suurendada töötlemissektoris teadmisi säästlikust ja kasumlikust majandamisest. Ettevõtte ja sektori ülese innovatsiooni ning teadus-arendustegevuste kaudu tuleb aina rohkem pöörata tähelepanu toorme väärindamisele kui ka turustamisele. Üha enam vajatakse sisendit kuidas maksimaalsel hulgal toorainet töötlemisprotsessis kasutusele võtta ning uute toodete ja tootearenduse sh tootedisaini edendamiseks. Ühtlasi annab see lisavõimalused väiketöötlejatel, kus kasutamata töötlemisvõimaluste paremale kasutusele võtmisel saab püügivälisel ajal töödelda ning arendada välja seni kasutamata ressurssidest tooteid. Ettevõtjad vajavad teadusasutustelt sisendit, mida on võimalik koheselt tootmisprotsessis rakendama hakata. Olulisemaks on muutumas lühiajalised projektid, et liikuda kiirelt kaasa tehnoloogilise ja digitaalse arenguga ning tarbijate kasvavate sooviga uute toodete ja tootearenduse vallas. Läänemere regioonis peetakse teadusasutuste ja sektori vahelist suhtlust piirkonna arengupunktiks. Innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi pärsib ebapiisav teaduspotentsiaali kaasamine, muuhulgas ka välismaalt. Kuna välismaine teadmussiire on ettevõtjatele kallis, jääb sektoris vajaka teadmistest spetsiifilistes valdkondades ning rakendusteaduste paremas ärakasutamises. Innovatsiooni edendamiseks peab panustama töötlemissektoris tegutsevate ettevõtjate ja teadlaste vahelisele koostööle. Teadus- ja arendustegevust kaasates leitakse ning rakendatakse töötlemises ja turustamises lahendusi andmaks lisandväärtust, olla innovaatiline, keskkonnasäästlik ning konkurentsivõimeline praegustel ja uutel turgudel. SOTSIAAL-MAJANDUS Edendada teadmussiiret töötlemises. Töötlemissektoris on oluline luua võimalused ettevõtjate ja teadlaste vahelisele koostööks ning võimaldada vajalike uuringuid ja katseprojektides osalemist. Tagamaks töötlemissektoris kvalifitseeritud töötajate olemasolu on näiteks nõustamisteenuste, täiendkoolituste kaudu võimalik tuua sektorisse kvalifitseeritud, heade taustateadmistega ning kogemustega eksperte. Ainuüksi tehnoloogiliste uuendustega kursis olemisest ei piisa, et tekiks arusaam, kuidas need uuendused organisatsioonile kasulikud võiksid olla. Oluline on omandada tööriistu, mis aitavad uuendusi paremini ümber mõtestada. Oskuste suurendamine aitab tõsta sektoris töötavate inimeste kaudu majandusvaldkonna konkurentsivõimet. PRIORITEET II I SWOT, VAJADUSTE ANALÜÜS NING PÕHJENDUS Poliitikaeesmärk: kodanikele lähemal olev Euroopa, kus edendatakse igat liiki piirkondade kestlikku ja terviklikku arengut ning kohalikke algatusi Prioriteet: Säästva sinise majanduse võimaldamine ranniku-, saare- ja sisemaapiirkondades ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade arengu soodustamine SWOT (TUGEVUSED) 1.Rannakalandus on Eestis ajalooliste traditsioonidega tegevusala Eesti on mere ja rannariik, eestlased ise mere ja rannarahvas. Veekogud, sealhulgas meri on tähtsad nii elatusallikana kui ka hinge ja vaimutoidu ammutamise paigana. Tihti ei välju kalurid merele pelgalt raha pärast, oluline on ka emotsionaalne side põlvkondade kaupa edasi antud traditsioonilise tegevusega ning vahetu kokkupuude loodusega. Eestis on kalapüük alati olnud tähtsal kohal ning mitmed asundused on tekkinud just kalapüügiga tegelemise toetusel. Nõukogude ajal toimus kalapüük kalurikolhoosides, peale Eesti taasiseseisvumist kolhoosid likvideeriti ning toimus sektori varade erastamine. Peale varade erastamist oli rannakalandus väga tulus tegevusala, kuid aastatuhande lõpuks oli see muutnud kõige kesisema sissetulekuga tegevusalaks, põhjuseks eelkõige kalavarude vähenemine, vähesed investeeringud rannapüügi taristusse ja tarbimisharjumuste muutumine sest turule jõudis rohkelt import kalatooteid. EL-iga ühinemise järel muutus Eesti ranna ja sisevete kalanduse nii äri-, keskkonnakaitseline kui laiem sotsiaalne tegevuskeskkond. Kohalike tootmistegurite muutusi hakkas oluliselt suunama EL ühise kalanduspoliitika rakendamine. Rannakalandust on mõjutanud võimalused saada toetusi laevastiku ja püüniste uuendamiseks, kõige enam aga kalanduspiirkondade moodustamine ja nende arendamine kohalike tegevusrühmade korraldusel. Tänaseks päevaks on rannakalanduse olukord muutunud oluliselt paremaks. Suuri investeeringuid on tehtud väikestesse kalasadamatesse, kalapüügi aluste ja püüniste moderniseerimisse, töötlemise seadmete ja otseturundusvahendite soetamisse, kalurite tegevuste mitmekesistamisse ning koolitustesse. Paranenud on kalasaagid ja mitmekesistunud kala müügivõimalused. Sektorisse on lisandunud nooremaid kalureid. Püügiloa omanike arv püsib suhteliselt stabiilne 2019 aastal oli Eestis kokku 1690 kalapüügiloa omanikku ja ranna ning sisevete püügil tegutses kalurina 2370 kalurit. 2021 aastal oli püügiloa omanike arv 1695 ning ranna ja sisevete püügil tegutses 2340 kalurit . Eestis rannakalurina tegutsemise eelduseks on rannakaluri kutsetunnistuse olemasolu. Rannakaluri kutsetunnistusi on antud aastast 2004 ning kuni aastani 2022 on ühekokku väljastatud 3941 tunnistust . Viimastel aastatel 2018-2021 on väljastatud ca 100 kutsetunnistust aastas, huvi rannakaluri kutse omandamise vastu aastate lõikes on kerges kasvus. Rannakalanduses on välja kujunenud tugev kalurite tuumik, kes saab kalapüügist märkimisväärset tulu. Seega on viimasel kümnendil rannakalandussektorisse tehtud investeeringud peatanud rannapüügi sektori allakäigu ning kalandus on jätkuvalt rannapiirkondadele oluline tegevusala. 2. Püügivõimaluste jaotusmehhanism tagab stabiilsuse. Kvootidega piiratud majandlikult oluliste kalavarude püügivõimalusi kasutatakse maksimaalselt . Eesti püügivõimaluste jaotusmehhanism tagab kaluritele stabiilsuse ning loob kindluse tegemaks investeeringuid kalapüügi arendamiseks. Rannakalurid on huvitatud kalapüügiga tegelemast, mida näitab erinevate kalaliikide iga-aastane püügikvootide täituvus. Sisevete püügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on praktiliselt kõikide kalaliikide püük piiratud püügikvoodiga, mis igal aastal lepitakse eraldi kokku Vene Föderatsiooniga. Viimastel aastatel on Eestile eraldatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve püügikvootidest üle 90% täitunud enamasti koha- ja rääbisekvoot ning mõnel aastal ka ahvenakvoot. Rannakalanduses püütavatest peamistest kalaliikidest on kvootidega piiratud räime- ja lõhepüük. Räimekvoot rannapüügil jaguneb Liivi lahe kvoodiks ja Läänemere avaosa kvoodiks, mida püütakse Soome lahes, Väinameres ja Saaremaa ning Hiiumaa rannikuvetest väljaspool Väinamerd. Liivi lahes püütakse räime kastmõrra kohta kehtestatud lubatud saagina püügiõiguse omanikele eraldatud kvoodist. Liivi lahes rannapüügiks eraldatud lubatud räime aastasaak püütakse pea igal aastal vähemalt 90% ulatuses täis. Läänemere avaosa rannapüügiks eraldatud räime lubatud aastasaagist püütakse n n olümpiapüügi alusel valdav osa Soome lahe kalurite. Maksimaalne võimaldatud püügimahu täituvus majanduslikult olulisemate liikide osas näitab kalurite huvi ja soovi kalapüügiga tegeleda. Püükide sulgemise aeg kvootide täitumise tõttu on igal aastal erinev, kuid üldjoontes jälgib juba välja kujunenud püügiperioodi. Rannapüügil ning sisevete püügil deklareeritud kogused on 24 aasta lõikes püsinud stabiilsed, ehkki liikide jaotuvuse suhe on mõnevõrra kõikuv. Sellest tulenevalt on püügimahud samad, kuid saagi väärtus võib mitmekordselt erineda. 3. Olemas on tugev tegevusrühmade võrgustik, kellel on administratiivne suutlikkus kohalike strateegiate elluviimiseks oma piirkonnas Eestis on 8 kalanduspiirkonda, kus moodustati tegevusrühmad mis tegutsevad MTÜ-dena alates 2008. a ning on rakendanud nii EKF kui ka EMKF meetmete perioodi. Aastate jooksul on MTÜ-d välja arendanud püsivad institutsioonid organisatsioonide igapäevaseks juhtimiseks ja toetusprojektide hindamiseks. MTÜ-del on kokku 749 liiget, sh kohalikud omavalitsused, kalanduse äriühingud ja FIE-d, kalurite ühingud ja kalandusega seotud eraisikud, sektori välised ühingud ja ettevõtted. 2021. a seisuga on kohalikud tegevusrühmad oma otsustega rahastanud 1165 erinevat projekti, selle arvuga on Eesti tegevusgrupid kolmandal kohal ELis. Tegevusrühmadel on head kogemused laiapõhjaliste strateegiate koostamisel, mis arvestavad lisaks kalandusele ka muude sektorite arenguvajaduste ja potentsiaaliga. 2019. a Tartu Ülikooli poolt läbi viidud EMKF 2014 – 2020 rakenduskava meetmete „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ ja „Koostöötegevused“ vahehindamine sedastab, et laia spektri osaliste kaasamine strateegiate koostamisse ja elluviimisesse on taganud selle, et strateegiad on toimivad ning panustavad piirkondade arengusse laiemalt, integreerides kalandust kui tegevusharu muude tegevusharudega. 4 . Tegevusrühmadel on hea koostöötegevuste algatamise ja elluviimise kogemus Perioodil 2014-2022 on kohalikud tegevusrühmad algatanud ja ellu viinud arvukalt koostööprojekte, mis keskenduvad peaasjalikult ühistele kalandust populariseerivate sündmuste korraldamisele, ühistele õppereisidele tutvumaks teiste EL riikide parimate praktikatega kalanduspiirkonna arendamisel, samuti on osaletud ühiselt erinevatel kalandusmessidel ja -festivalidel nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasemel. Tegevusrühmadel on hea kogemus kontaktide loomisel teiste EL riikide kalanduse tegevusrühmadega, vahetatakse teadmisi ning võetakse üle parimaid praktikaid EMKF meetmete rakendamisel ning toetatakse kalanduspiirkondade ettevõtjate kontaktide loomist. Ühtekokku on tegevusrühmad algatanud 2022 aasta seisuga 131 koostööprojekti mille raames viidi ellu 54 koostöötegevust riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil. 5 . Välja on kujunenud väikesadamate võrgustik 2020. aasta seisuga on rannapüügil püütud kala lossitud 489 väikesadamas ja lossimiskohas, millest 414 on rannikul asuvad väikesadamad või lossimiskohad ja 75 lossimiskohta asuvad sisevetel. EKF ja EMKF perioodil on rannapüügi sadamatesse investeeritud 25 373 352 eurot, sealhulgas EL toetus 20 562 298 eurot. Kokku on investeeritud 75 väikesadamasse, sealhulgas 59 meresadamasse ning 16 sisevete sadamasse. Kõik väikesadamad kuhu on investeeritud EL vahendeid on välja valitud kohalike strateegiate alusel ning on kohalikule kalanduskogukonnale olulise tähtsusega lossimiskohad. Peamiselt on investeeritud kala lossimise ja säilitamise võimekuse tõstmisesse ja mereohutusse, tahaplaanile on jäänud kalandusväliste teenuste arendamine. Praeguseks välja arendatud väikesadamate võrgustik kattub olulisel määral mereturismi marsruutidega, mis loob head võimalused kalanduse kõrvalt pakkuda ka muid sadamateenuseid. SWOT (NÕRKUSED) 1. Ranna- ja sisevete kalurite investeeringusuutlikkus ja sissetulekud on madalad Seoses püügi hooajalisusega on enamikul ranna- ja sisevete kutselistel kaluritel vajadus leida täiendavaid sissetulekuallikaid, sest hooajaline püügitegevus ei anna piisavalt tulu ega sissetulekut terveks aastaks. 2021. a andmete põhjal oli kalanduse- ja põllumajandussektoris tegutsevate tööliste keskmine töötasu 1294 eurot, Eesti keskmine brutokuupalk 1576 eurot . Tulenevalt madalatest sissetulekutest ja kalapüügi hooajalisusest on madal ka kalurite vähene investeeringuvõimekus, mis raskendab toetuste kasutamisel omafinantseeringu osa katmist, kui on vaja teha kapitalimahukaid investeeringuid uute tehnoloogiate juurutamiseks kalapüügi ja töötlemise arendamiseks ning kaluri tegevuste mitmekesistamiseks. Vähene investeeringusuutlikkus raskendab oluliselt ranna ja sisevete kaluritel kasutusele võtta uusi keskkonnasäästlikke ja väiksema kasvuhoonegaaside emissiooniga energiaallikaid ning vastu seista kliimamuutustest tulenevatele ohtudele. Tartu Ülikooli läbiviidud EMKF meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ vahehindamise käigus läbiviidud uuringus toetust mittetaotlenud kalurite seas vastas 53% vastajatest (100 vastajat), et puudub omafinantseering või ei kvalifitseeruta toetuse taotlemise tingimustele . 2. Ranna- ja sisevete kalurid toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega Eesti rannakaluritel tuleb oma toodangu müügil konkureerida välismaise toodanguga. Mitmed Imporditud kalatooted on oluliselt odavamad kui Eestis püütud kala, samuti on tarbija harjunud odava lõhega ning fileeritud külmtoodetega, mida on mugav kasutada ja mis ei vaja täiendavat töötlust. Rannapüüdjad ei suuda pakkuda tarbijatele valmistooteid suures koguses ning müüvad oma saagid reeglina värskena või roogituna, samuti on rannakalurite poolt pakutavad tooted suhteliselt ühetaolised, peamiselt keskendutakse suitsutatud ja kuivatatud kalatoodetele Väheväärtuslikud kalaliigid (särg, koger, nurg jne) on toodete valmistamisel alakasutatud. 3. Sadamate majandamine on kahjumlik ja pakutatakse vähest hulka teenuseid Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus kalandussektori toimimiseks olulised sadamad on suures mahus erastatud, seda nii traal kui rannapüügi sektoris. Üldreeglina kuuluvad Eesti rannapüügiks kasutatavad väikesadamad eraomanikele ning sadamate arendamiseks on moodustatud kalurite mittetulundusühingud. Peamiselt teenindatakse väikeseid kalapüügialuseid ning see on pigem kulu kui tuluallikas. Samuti puuduvad reeglina sadamates teenused, mis võimaldaksid sadamapidajal teenida täiendavat tulu sadama halduskulude katmiseks. Sadamate haldajad ei suuda teha investeeringuid mis aitaksid maandada kliimamuutustest tulenevaid riske. Ranna ja sisevete kalurite poolt kasutatavad sadamad asuvad reeglina madalas rannikumeres kus ekstreemsemaks muutvad tormid võivad taristut oluliselt kahjustada. Senised investeeringud on keskendunud peamiselt merelisele taristule nagu kaitsemuulid, kaid, sillad ja slipid. Vähemal määral on arendatud sadama tehnilist taristut näiteks kraanad, tõstukid ja muud kala lossimiseks ja käitlemiseks vajalikud seadmed. Mõnedes sadamates on olulist tähelepanu pööratud kala säilitamisele suunatud taristu arendamisele (külmkambrid, jäämasinad jms). Hoopis vähem on tähelepanu pööratud kalurite olme- ja töötingimuste parendamisele. Kalurid saavad väikesadamaid kasutada küll kala lossimiseks ja paatide hoidmiseks, kuid puuduvad teenused olmetingimuste pakkumiseks. 4. Oluline osa kutselistest kaluritest on eakad ning nende teadmised ettevõtluse arendamiseks ei ole piisavad Rannapiirkondades on kolmanda haridustasemega hõivatute osakaal ligi poolteist korda väiksem Eesti keskmisest. Ranna- ja sisevete püügis hõivatud kaluritest on ligikaudu pool põhi- ja keskharidusega, ebapiisavad teadmised on tingitud ka asjaolust, et rannakalurid on suhteliselt eakad ning sektori keskmine vanus on üle 50 eluaasta . Oluline osa rannakaluritest on saanud oma põhi, kesk ja erialase hariduse nõukogude ajal, kus ettevõtlust käsitlevaid teadmisi ei peetud oluliseks. Sellest lähtub ka kalurite keskmisest madalam finantskirjaoskus, mis omakorda tingib kehvema toimetuleku ja investeerimisvõimekuse võrreldes muude sektoritega ning oskuse ja julguse kasutada maksimaalselt EL toetusvahendeid. Rannakalurite teadmised ja oskused müügi ja turunduse alal on kesised, reeglina kasutatakse oma toodete müügil kõige lihtsamaid võtteid, näiteks müümine laatadel, turgudel ja väikestes müügipunktides. Digitaalseid müügiplatvorme kasutatakse vähe ja müügitegevuse sidumine suurte kampaaniatega on väga vähene. Kalatoodete tootearendusega tegelevad väga vähesed kalurid. Sinimajanduse arendamiseks puuduvad valdaval osal kaluritel teadmised ja oskused, turismiteenust pakuvad vähesed kalurid, põhjuseks eelkõige oskamatus oma teenuseid pakkuda ja klientidega suhelda. 5. Ühistuline majandustegevus on vähene Praegused ärimudelid rannakalanduses on suures osas individuaalsed ehk kalurid püüavad oma saagid ja müüvad neid reeglina üksinda, rannakalanduses on ainult üks sisevetel tegutsev tootjaorganisatsioon. Vähestes sadamates, kus on välja kujunenud tugevad kalurite kogukonnad, tehakse koostööd oma saakide müümisel ja mingil määral ka sadamate haldamisel. Koostöö saakide väärindamisel ja turustamisel on levinud väga vähesel määral, see on oluline takistus rannakaluritel pääsemaks suuremate kaubanduskettide lettidele. Rannapüük on sesoonne ja kala kogused kõiguvad, see ei luba aastaringselt pakkuda stabiilset toodete valikut. Ühistulise tegevuse vähesus ja ebapopulaarsus on tingitud suurel määral ajaloolisest taustast ning kalurite ühistulist tegevust võrreldakse nõukogudeaegse kolhoosiga, kus osalemine oli riiklik kohtus mitte vajadus. 6. Kohaliku tähtsusega kudealade olukord on halb ning kudealade taastamise projekte algatatakse vähe 38st majanduslikult olulisest kalavarust Läänemerel, Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel on heas seisus 17 ja madalseisus 21 kalaliiki. Madalseisus on eelkõige rannikumere ja siseveekogude kalavarud . Rannikumere ja sisevete kalavarude seisu mõjutavad otseselt kudealade halb kvaliteet ning tõkked kalade rändeteedel. Koelmualasid kahjustavad nii looduslikud kui inimtekkelised mõjurid. Looduslikud mõjutegurid on seotud kliimamuudatustega nagu sademete r e žiim ja maakerge ning järvede ja vanajõgede looduslik vananemine, mille käigus kalade koelmualad kattuvad setetega ning toimub soostumine. Viimase pooleteise sajandi jooksul on intensiivistunud inimtekkelised mõjurid nagu maaparandus, jõgede voolusängide õgvendamine ja vooluhulkade vähendamine. Samuti on kudealade halvale olukorrale kaasa aidanud jõgede paisutamine ja tõkestamine, mille tulemusena hävinevad jõgede kärestikud ja kalade ligipääs kudealadele on takistatud. Väiksemate rannikujõgede puhul on probleemiks suudete ummistumine ja kinnikasvamine . Kunstkoelmute rajamine kalavarude looduslikuks taastamiseks on vähene, samas on kunstkoelmute rajamine erinevate kalaliikide (eriti koha) varude taastamise puhul efektiivne meede. Kalanduspiirkondades puudub motivatsioon teemaga tegeleda ning tegevused on jäänud tahaplaanile, EMKF perioodi on näidanud, et kudealade taastamise projekte algatatakse vähe. Peamiseks põhjuseks on projektide elluviimiseks vajalike keskkonnalubade taotlemise keerukus, projektide elluviimise keerukus ning rahatusvahendite leidmine tegevuste elluviimiseks. 7. Taristu prügi kogumiseks merest ja siseveekogudest on nõrgalt arenenud Kalavarude olukorda mõjutab ka kalapüügiga kaasnevad mõjud nagu hüljatud ja kaotatud püügivahendid mille negatiivne mõju ökosüsteemile on ajas suurenev. Peamiselt sünteetilistest materjalidest valmistatud püügivahendid võivad kontrollimatult majanduslikelt olulisi kalaliike püüda veel aastaid peale kaotsi minemist või hülgamist, hüljatud püügivahendi püügivõimekuseks hinnatakse ca 6% kahe aasta jooksul peale kaotsi minemist. Püügisektoris tekib ka mittebioloogilisi jäätmeid nagu plastikust kalapaadid, kalakastid, konteinerid jms, osa sellest prügist satub merekeskkonda. Plastprügi on merelise prügi seire aruande kohaselt Eesti rannikualadel kõige levinumat tüüpi, moodustades 2019-2020 aasta aruande kohaselt 65% prügi koguhulgast. Eestis puudub taristu kus oleks võimalik koguda ja ladustada kasutusest välja läinud püüniseid ja muud kalapüügiga kaasnevaid mittebioloogilisi jäätmeid. Reeglina antakse need jäätmed ära kui segaolmejäätmed või halvematel juhtudel jäetakse üldse vette või kaldale. Kalurite teadlikkus mereprügi negatiivsetest mõjudest kalavarudele on vähene ning probleemi ei teadvustata. SWOT (VÕIMALUSED) 1. Kalavarude olukord paraneb Majanduslikult olulisi kalaliike on Eesti ranniku ja sisevetes umbes 38. Kuna Eestit ümbritsev meri on riimveeline, sobib see elukeskkonnaks ka paljudele mageveekaladele, seega on üldiselt olemas head tingimused kalavarude paranemisele. Praegusel hetkel on majanduslikult olulistest kalavarudest ranna ja sisevetes 17 (45%) kalaliiki heas seisus. Kalavarude kaitseks kehtestatakse erinevaid kaitsemeetmeid, mis tagavad varude mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse. Eesti rannakalurite põhilised kaubakalad (räim, ahven, koha ja haug) kaitstakse erinevate meetmetega (kvoodid, alammõõdud, püüniste silmasuurused jms.). Varude pidev seire tagab, et kalavarud püsivad stabiilsetena või suurenevad, pakkudes rannakaluritele arvestatavat tulu kalapüügist ka pikemas perspektiivis. 2. Rannapiirkondades on mitmekesised ressursid sinimajanduse sh turismi arendamiseks Rannakülad pakuvad häid võimalusi keskkonnasõbraliku ranniku ning mereturismiga tegelemiseks ja muu väikeettevõtluse arendamiseks, seejuures on võimalik ära kasutada ära kohalikku kalanduse ja merenduse traditsioone ja kohalikku toidukultuuri. Rannikuturism keskendub peamiselt maapealsetele tegevustele nagu puhkus ja aktiivsed tegevused maismaal ja rannikul. Rannikuturism on Eestis populaarne, viimastel aastatel on Eesti siseturismi näitajad olnud seoses Covid- 19 pandeemiga madalamad kui muidu, kuid 2021 aasta statistilised andmed näitavad siseturismi tõusu 2018/2019 aasta tasemele . Harrastuskalapüük on tõusvas trendis, Keskkonnaministeeriumi andmetel on Eestis 2018. aasta seisuga ca 170 000 harrastuskalapüüdjat ning nähakse ette nende arvu suurenemist 185 000 aastal 2030. Mereturism keskendub tegevustele mis jäävad rannikust kaugemale, kuid mis ikkagi on tihedalt seotud kohaliku rannapiirkonnaga. Transpordiameti andmetel on väikelaevade külastused Eesti sadamatesse tugevalt kasvavas trendis ning 2019 aastal külastas Eesti ranniku väikesadamaid 14 561 alust millel reisis 57 530 inimest . 2010. aastal külastas Eesti väikesadamaid 9462 alust, millel reisis 20 458 inimest, seega külastuste kasv 9 aasta jooksul on ca 65% aluste osas ja üle 100% reisijate osas. Viimastel aastatel on väikesadamate külastatavus jäänud 14 – 16 tuhande aluse vahele, keskmiselt viibivad alused sadamas 1,7 päeva ning arvestuslikult kulutab üks reisija sadamas keskmiselt 100 eurot päevas, kokku on külastatud 67 Eesti väikesadamat. Eesti väikesadamate arengu kontseptsioon näeb ette väikesadamate külastuste jätkuvat tõusu, peamise probleemina nähakse võrgustiku ebaühtlust kus näiteks Eesti lääne ja edelapoolel rannikul on palju sadamaid, kuid Liivi ja Soome lahes vähe ning teineteisest ca 30 meremiili kaugusel asuvate sadamate võrgustikku tekivad augud. Rannakultuuri ja rannakalanduse sidumine kohalike turismitoodete ja puhketeenustega aitab kaasa eristumisele teistest sihtkohtadest. Rannapiirkondades on mitmekesised ressursid ja potentsiaal sinimajanduse arendamiseks, näiteks: pilliroo töötlemine, ravimuda, vetikate kasvatamine ja töötlemine jne. Piirkonnad on rikkad loodusressursside poolest, mis võimaldaks arendada toidutootmist, biomassi kasutuselevõtmist, metsandust jms. 3. Tarbijate huv i kohaliku kala vastu on kasvav Töötlemata kala tarbimise puhul on Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt 2019 aastal läbi viidud uuringu alusel ostuotsuse suurim mõjutaja kala värskus (95% vastanutest), teisel kohal oli kindel kala liik mida soovitakse osta (93% vastanutest) ning alles kolmandal kohal oli hind (92% vastanutest) kusjuures ainult pool pidas hinna mõju väga suureks. Huvi kohaliku kala vastu on, sest ainult kohalikud kalurid suudavad pakkuda värsket kala ja kalatooteid ning Eestis laialt levinud ja ostajatele omaseid kalaliike. Eesti Konjuktuuriinstituudi 2020 aasta tarbijauuringus küsiti tarbijatelt ettepanekuid kuidas parandada kala pakkumist kauplustes (lk 66). Vastustest selgus, et tähtsad on tegurid, mis puudutavad kala päritolu. Kauplustele soovitatakse eelistada kodumaiste töötleja tooteid, see on vastajaist väga oluline 51% ja mõnevõrra oluline 39% jaoks. Päritolumaa äramärkimist peab väga oluliseks 46% ja mõnevõrra oluliseks 45% vastanuist. 38% peab väga oluliseks (47% mõnevõrra oluliseks) püügipiirkonna või kasvatamise koha lisamist nii värske, külmutatud kui ka suitsutatud kala puhul. Paraku on kauplustes saadaolev kala ja kalatooted tihtipeale importpäritolu ning kodumaise (eriti rannakalurite püütud) kala osakaal on väike, seega on pote ntsiaali turuosa suurendamiseks. 4. Kasvav huvi kalanduse ja merenduse traditsioonide vastu Kalanduse ja merenduse traditsioonide säilitamise ja edendamisega tegelevad peaasjalikult kohalikud tegevusrühmad koostöös taotlejatega ning kalanduse populariseerimine ja tutvustamine laiemale avalikkusele on muutnud oluliselt süsteemsemaks. EMKF perioodil on pea kõigis kalanduspiirkondades välja kujunenud regulaarselt toimuvad kalandust populariseerivad sündmused, kus tutvustatakse piirkondade merendus ja kalandustraditsioone ning kohalikke kalatoite. Kokku on korraldatud 2014 – 2020 perioodil 33 kalandus/merendus teemalist sündmust kus osales ca 25 tuhat inimest. Üleriigiliselt viiakse iga aastaselt läbi avatud sadamate päeva, kus osalejad saavad tutvuda kalasadamate tegevusega ning tutvuda kaluri elukutsega. Traditsiooniliselt aprilli lõpus toimuva sündmuse raames avab oma uksed ca 25 sadamat, sündmust korraldatakse aastast 2017 mil sündmusel osales ca 5000 inimest, 2019 aastal toimunud avatud sadamate päeval osales juba ca 25 000 inimest, 2020 ja 2021 aasta avatud sadamate päev jäi seoses Covid- 19 viiruse levikuga ära. 2022 . aasta avatud sadamate päeva külastas rekordilised 35 000 inimest. Olulist tähelepanu pööratakse kalanduse tutvustamist lastele, kalanduspiirkondades on EMKF perioodil korraldatud 17 kalandus - ja merendusteemalist lastelaagrit , kus osales ca 300 last. Laagriperioodi pikkus on ca 10 päeva, mille käigus tutvutakse piirkondade kalandusega, käiakse koos kaluriga merel, valmistatakse kalatoite jne. Traditsioonide säilitamiseks ja edendamiseks on välja antud 9 kalanduse ja merenduse ajalugu käsitlevat raamatut, valminud 4 kalandusteemalist filmi ja 5 kalandusteemalist püsiekspositsiooni . Pingutused kalanduse ja merenduse populariseerimiseks on vilja kandnud ning rannikuturismi populaarsus Eestis on kasvav, kalandus annab potentsiaalsetele klientidele lisaargumendi miks külastada just rannikul asuvaid turismisettevõtteid ning osaleda erinevatel sündmustel. Viimastel aastatel on Eesti siseturismi näitajad olnud seoses Covid- 19 pandeemiaga madalamad kui muidu, kuid 2021 aasta statistilised andmed näitavad siseturismi tõusu 2018/2019 aasta tasemele ning kiirem on taastumine just rannaäärsetes piirkondades . SWOT (OHUD) 1. Kliimamuutustest tulenevad ekstreemsed ilmastikuolud 2019. aastal avaldatud valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli eriraporti kohaselt võib Läänemerel kliimamuutuste tagajärjel lainekõrgus tõusta kuni 35 sentimeetrit. Mereveetase võib tulevikustsenaariumite järgi 21. sajandi lõpuks tõusta kuni 60 sentimeetrit. Tsüklonite trajektooride muutuste ja neist tingitud läänetormide sagenemise tõttu võivad Eesti rannikuid aina sagedamini ohustada tormide põhjustatud veetõusud ja üleujutused. Kliimamuutuste tulevikustsenaariumid ennustavad ka keskmise tuule kiiruse kasvu eriti talvisel ja osaliselt kevadisel ajal. Kliimamuutustest tulenevad ohud mõjutavad enam ranna ja sisevete kalurite poolt kasutatavate sadamate taristut. Suurenevad riskid, et ekstreemsed tormid ummistavad sadamaalad liiva ja setetega ning kahjustavad sadamas asuvaid aluseid. Samuti võib olulisel määral väheneda tööohutus sadamates ja meresõiduohutus üldisemalt . Prognoositud kliimamuutuste ilmingud (veetaseme ja -temperatuuri muutused, äärmuslikud ilmastikunähtused, ebapüsiv jääkate või selle puudumine, soolase vee sissevool Läänemerre või selle puudumine) võivad oluliselt mõjutada kalamajanduslikult tähtsate ja kliimamuutustele vähem vastupidavate liikide arvukust ja varude suurust Läänemeres ja Eesti siseveekogudes. Meremudelite põhjal on tulevikus Eesti rannikuvetes merevee temperatuur talvel ja kevadel 2,1–2,8 °C kõrgem ning suvel ja sügisel 1,0–2,0 °C kõrgem. Seejuures on soojenemine suurem Soome lahes. Euroopa järvede, sh Eesti järvede veetemperatuur tõuseb prognooside kohaselt 2–7 °C võrra . Soojenemisega suureneb soojalembeste võõrliikide hulk Läänemeres ning külmalembeste kalaliikide ränne põhja poole võis siis väljasuremine. Samuti kaasneb soojenemisega orgaanilise aine lagunemine ja hapniku vähenemine rannikuvees, see omakorda kiirendab eutrofeerumist ning mürgiste vetikate laiemat levikut. Kliimamuutustest tulenev vee soojenemine omab ranna ja sisevete kalurkonnale laiemat mõju. Suureneb vajadus kala säilitamise seadmete järele, ilmneda võivad negatiivsed mõjud rannikuturismile. 2. Imporditud kalatoodete tarbimine suureneb Kalatoodete importtooted omavad olulist mõju Eesti rannapüüdjate toodangule ja konkurentsivõimele. Kala tarbimine elanikkonna hulgas suureneb, kuid tarbimisharjumused keskenduvad importtoodetele. 2019 aastal toodi Eestisse värsket lõhet ja forelli kokku 6,9 tuhat tonni (5,6 tuhat tonni lõhet ja 1,3 tuhat tonni forelli), seda on 24% rohkem kui 2018 aastal . Kalatoodetest eelistavad tarbijad sagedasti importtooteid, sealhulgas Läti ja Leedu kalatööstuste toodangut mis on hinnalt Eesti omast odavam. 3. Oluliste turgude äralangemine või nõudluse järsk vähenemine Suureks ohuks on oluliste sihtturgude kadumine erinevete poliitiliste, geopoliitiliste, majanduslike ja muude tegurite tõttu. Rannapüüdjad kes tegelevad suuremahulise räime püügiga ning kelle toodang suunatakse külmutatuna idaturule on suures sõltuvuses turgude stabiilsusest ning riikide poliitilised ja majanduslikud faktorid võivad oluliselt mõjutada toodete turustamist. Oluliste turgude äralangemine koos nõudluse järsu vähenemisega realiseerus 2020. aasta kevadel, kui COVID-19 pandeemia seiskas kogu majanduse ning mõjud kalandusele olid väga otsesed, veel olulisem tagasilöök turgudel realiseerus 2022 . aastal kui Vene Föderatsioon väed ründasid Ukraina Vabariiki Tekkisid olulised turutõrked kalatoodete eksportimisel välisriikidesse, hinnanguliselt vähenes eksport perioodil märts-mai 50%, kuid taastus järgnevatel kuudel suhteliselt kiiresti . Kuna kala eksport pidurdus, siis vähenes ajutiselt ka kala kokkuost rannakaluritelt. Ajutiselt kaotasid turu rannakalurid, kelle klientideks olid kohalikud HORECA sektori ettevõtted, oluliselt vähenes ka kala kokkuostu hind. Seega võib oluliste turgude äralangemine ja nõudluse järsk vähenemine kohalikku rannakalurit otseselt puudutada. 4. Kalavarude ebastabiilsus Kalapüügiga tegelevate isikute heaolu oleneb eelkõige kalavarudest, olgu siis tegemist kutselise kaluri või harrastuspüüdjaga. Kalavarude vähenemisel võivad olla väga mitmesugused põhjused nagu ülepüük (sh. ebaseaduslik kalapüük), kalade kudealade ja elupaikade ahenemine ning nende seisundi halvenemine, Läänemerre lisandunud võõrliigid ning klimaatiliste tingimuste muutmine. Kliimamuutused on oluliseks kalade sigimisvõimalusi halvendavaks teguriks. Enamik rannapüügi liikidest sigib kevadel, ajalooliselt on Eesti kevadeid iseloomustanud talvel kogunenud lume sulamisest tekkinud suurvesi, mis loob kaladele sobivad kudetingimused. Seoses keskmise temperatuuri tõusuga esineb üha enam lumevaeseid talvesid mille tulemusel on kevadiste suurvete kestvus ja ulatus oluliselt langenud, samuti on kevadiste suurvete aeg nihkunud varasemaks, mil päikesekiirgus ei ole piisav zooplanktoni massiliseks kasvuks, mis on vajalik kalade noorjärkude toidubaasi tekkeks. Kalavarude järsk vähenemine on lähiminevikus Eesti rannakalanduses realiseerunud. Aastatel 1990-1998 oli rannakalandus väga tulus tegevusala, saagid olid küll varieeruvad, kuid tagasid rannakaluritele hea sissetuleku kuni sajandivahetuseni. Kui aastal 1996 oli rannakalandussektori müügikäive 42,5 miljonit krooni siis aastaks 1999 oli see kahanenud 25,3 miljoni kroonini. Sajandivahetuseks oli rannakala varu madalseisus, tulenevalt kesistest saakidest ja tegevusharu vähesest tulususest oli majanduslikult kalapüügist sõltuvate isikuste arv oluliselt vähenenud, kui 1996 aastal oli Eestis Läänemere kutselisi rannakalureid umbes 2100 siis aastaks 1999 oli see arv vähenenud 1500le . Rannakala varud ja saagikus hakkasid paranema aastal 2015 ning tänaseks päevaks on olukord märkimisväärselt paranenud, kuid ligi 15 aastane madalseis on jätnud Eesti rannapüügisektorile oma jälje. VAJADUSTE ANALÜÜS MAJANDUS Suurendada ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid ja investeeringusuutlikkust Ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid ja investeeringusuutlikus on madal (nõrkus 1). Eesti rannakalandus on pikkade traditsioonidega ning kalandusega soovitakse tegeleda (tugevus 1) ning Eesti püügivõimaluste stabiilne jaotusmehhanism julgustab kalureid tegema investeeringuid (tugevus 2). Eesti rannapiirkonnad on rikkad seni kasutamata ressurssidest (võimalus 2). Investeeringute toetamine kalurite majandustegevuste mitmekesistamisse aitavad maandada riske mis tulenevad rannakalurite jaoks oluliste turgude ära langemisest (oht 3) ja majanduslikult oluliste kalavarude suurtest kõikumistest (oht 4) või kliimamuutustest tulenevaid riske (oht 1). Suurendada ranna ja sisevete kalurite toodangu konkurentsivõimet ning soodustada ühistulist majandustegevust Eesti ranna ja sisevete kalurite toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega (nõrkus 2) ja ühitustulise majandustegevus kala püügi, töötlemise ja turustamise alal on vähene (nõrkus 5). Eestis on stabiilne püügivõimaluste jaotusmehhanism mis julgustab ja soodustab investeeringuid ja tagab tooraine olemasolu kaluritele (tugevus 2). Investeeringute toetamine aitab paremini ära kasutada tarbijate kasvavat huvi kohalike kalatoodete vastu (võimalus 3) ning maandada riske mis tulenevad import kalatoodete tarbimise kasvust (oht 2). Suurendada väikeste kalasadamate majandamise kasumlikust Väikeste kalasadamate majandamine on kahjumlik ning sadamates pakutakse vähest hulka teenuseid (nõrkus 3). EKF ja EMKF perioodil tehtud investeeringute toel on välja kujunenud väikesadamate võrgustik mis olulises osas kattub mereturismi marsruutidega (tugevus 6). Merendus ja kalandusturism Eesti rannikumeres (võimalus 2) ning ühiskonna huvi kalandus ja merendustraditsioonide vastu (võimalus 4) on kasvas trendis, seega on sadamate haldajatel olemas potentsiaal teenuste pakkumiseks. Investeeringute toetamine suurendab sadamates pakutavate teenuste hulka ning vähendab kahjumlikust. Edendada innovatsiooni kalanduspiirkondades Ranna ja sisevete kalurite toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega, kalurite pakutavad tooted on suhteliselt ühetaolised ning väheväärtuslikuks peetud kalaliigid ei ole leidnud aktiivset kasutust toodetena (nõrkus 2). valdaval osal kaluritest puuduvad teadmised ettevõtluse arendamisest, sealhulgas tootearendusest (nõrkus 4). Piirkondades tegutsevatel tegevusgruppidel on head kogemused koostööprojektide algatamisel ja elluviimisel, sealhulgas projektide osas mis puudutavad tootearendust ja teadmiste suurendamist (tugevus 4). Tarbijate huvi kohaliku kala ja kalatoodete vastu on kasvav, seega on potentsiaalne turuosa tootele olemas (võimalus 3). Kalurite pakutavate toodete arendamine maandab rannakalanduses riske mis tulenevad import kalatoodete tarbimise suurenemisest. Suurendada ranna ja sisevete kalurite võimekust kasutusele võtta taastuvenergia tehnoloogiaid ja leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju. Ranna ja sisevete kalurite investeeringusuutlikkus on madal (nõrkus 1) ning kalurid ei suuda kasutusele võtta madalama kasvuhoonegaaside emissiooniga energiaallikaid. Väikesadamate majandamine on kahjumlik (nõrkus 3). Investeeringute toetamine vähendab kliimamuutustest tulenevaid riske (oht 1) ja negatiivseid mõjusid mis tulenevad kalavarude ebastabiilsusest (oht 4). Investeeringute toetamine võtmaks kasutusele piirkondade ressursse ning kasutamaks ära rannakalandusele kasulikke trende turismi ja kohaliku kala tarbimise osas vähendavad oluliselt kalandusest hooajalisusest, ilmastikust ja majanduskeskkonnast tulenevaid riske ning suurendavad ranna ja sisevete kalandussektori vastupanu võimalikele kriisidele. Mitmekesiste võimaluste kasutuselevõtmise toetamine ja rannakalandussektori populaarsuse kasv aitab kaasa nooremate ettevõtjate toomisele kalandussektorisse ja aeglustab sektori vananemist. KESKKOND Kudealade ja rändeteede seisundi parandamine Kohaliku tähtsusega kudealade olukord on halb ja kudealade projekte algatatakse vähe (nõrkus 6), Eestis on kalapüük pikkade traditsioonidega tegevusala ning välja on kujunenud tugev ranna sisevete kalurkond kes soovib kalandusega tegeleda (tugevus 1), samuti on kohalikel tegevusrühmadel hea koostööprojektide algatamise ja elluviimise kogemus (tugevus 4) ning tegevusrühmad suudavad algatada ning toetada kudealade projektide elluviimist. Kudealade taastamise projektide algatamine ja elluviimine aitab kaasa kalavarude paranemisele (võimalus 1) ning vähendab ohtusid rannakalandussektorile mis tulenevad kalavarude ebastabiilsusest ja suurtest kõikumistest majanduslikult oluliste kalaliikide osas (oht 4). Parandada üldist veekeskkonda ning luua elementaarne prügi kogumise taristu merest ja siseveekogudest Prügi kogumise taristu merest ja siseveekogudest on nõrgalt arenenud (nõrkus 7). Kalanduspiirkondades on hea koostööprojektide algatamise ja elluviimise kogemusega tegevusgrupid (tugevus 4), kes suudavad algata ja ellu viia suuremahulisi keskkonnalaseid projekte. Eestis on välja kujunenud väikesadamate võrgustik (tugevus 5) mis on heaks aluseks elementaarse veekeskkonnast prügi kogumise taristu loomiseks. Veekeskkonna probleemidega tegelemine aitab kaasa kalavarude paranemisele (võimalus 1) ning vähendab riske mis tulenevad kalavarude ebastabiilsusest (oht 4). SOTSIAAL-MAJANDUS Kalanduskogukondade arengu soodustamine Eesti rannapiirkondades on olemas tugev tegevusrühmade võrgustik, kellel on olemas administratiivne suutlikkus kohalike strateegiate koostamiseks ja elluviimiseks (tugevus 3). Kohalike strateegiatega on võimalik pakkuda välja parimaid lahendusi, kuidas kasutusele võtta rannapiirkondade ressursse ning paremini ära kasutada mere ja rannikuturismis valitsevaid positiivseid trende (võimalus 2). Paremini ära kasutada kasvavat huvi kalandus ja merendustraditsioonide vastu (võimalus 4) ning tarbijate kasvavat huvi kohaliku kala vastu (võimalus 3). Võimaluste kasutuselevõtmise soodustamine läbi projektitoetuste aitab maandada rannakaluritele oluliste turgude ära langemisest tulenevaid riske (oht 3) ja kalavarude ebastabiilsusest tulenevaid ohte (oht 4) ja kliimamuutustest tulenevaid riske (oht 1). Suurendada kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi Oluline osa kutselistest rannakaluritest on suhteliselt eakad ning kalurkonna teadmised ettevõtluse arendamiseks ei ole piisavad (nõrkus 4). Eesti kalanduspiirkondades on välja kujunenud tugev kalanduse tegevusrühmade võrgustik, kes tunnevad oma piirkondade kalurite vajadusi uute teadmiste osas ning suudavad leida parimaid viise koolitusprogrammide koostamiseks ja pakkumiseks (tugevus 3). Tegevusrühmadel on head kogemused koostööprojektide algatamisel ja elluviimisel (tugevus 4). See soodustab ühisprojektide teket mis on suunatud kalanduskogukondade oskuste ja teadmiste suurendamisele. Ranna ja sisevete kalurite teadmiste ja oskuste suurendamine võimaldab paremini kasutusele võtta rannapiirkondade mitmekesiseid ressursse (võimalus 2), paremini ära kasutada kasvavat huvi kalandus ja merendustraditsioonide vastu (võimalus 4) ning tarbijate kasvavat huvi kohaliku kala vastu (võimalus 3). Kasvab kalurite võimekus efektiivselt kasutada EL toetusvõimalusi ning paremini korraldada oma ettevõtete majandustegevust, edendada finants ja digitaalset kirjaoskust sealhulgas võimekust kasutusele võtta digitaalseid müügiplatvorme oma saakide või toodete müügiks. Suureneb kalurite vastupanuvõime võimalikele majandus ja keskkonnakriisidele ning luuakse head eeldused nooremate kalurite lisandusemisele rannakalandussektorisse. Suureneb kalurite teadlikus mereprügi negatiivsetest mõjudest kalavarudele ning teadvustatakse enam merekeskkonna kaitsmise vajadust. PÕHJENDUS MAJANDUS Suurendada ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid ja investeeringusuutlikkust. Eesti ranna ja sisevete kalandus on väga sesoonse iseloomuga ning kalurid saavad oma tulu kalandusest ca 4-5 kuu jooksul, samuti takistavad kalurite püüke ilmastikuolud. Paljud kalurid seisavad igal kevadel valikute ees, kas tegeleda kalapüügiga või saada tulu palgatööst mõnel muul alal. Uute tegevusalade kasutuselevõtmine annab kaluritele võimaluse kujundada endale välja lisategevusalad, millega on võimalik endale tulu teenida ajal mil kalapüük on võimatu või ei ole kalapüügiga majanduslikult mõttekas tegeleda. Kaluri tegevusalade mitmekesistamine integreerib kalandussektorit piirkondade majanduse teiste harudega ning võimaldab kasutusele võtta piirkondade teisi looduslikke ressursse ja arendada sinimajandust, jätkusuutlikku rannikuturismi sh teenuseid mis on suunatud harrastuskalapüüdjatele. Majandustegevuse mitmekesisus on oluline argument noorte toomisel kalandussektorisse, sest täiendavate tegevuste väljaarendamine suurendab sektori atraktiivsust ning pakub tihtipeale hõivet ka kalurite pereliikmetele. Samuti aitab investeerimisvõimekuse suurendamine ranna ja sisevete kaluritel paremini kasutusele võtta vähese kasvuhoonegaaside heitega ja alternatiivenergia allikaid ning paremini toime tulla kliimamuutuustest tulenevate riskidega Suurendada ranna ja sisevete k alurite toodangu konkurentsivõimet ning soodustada ühistulist majandustegevust. Praegusel hetkel on kala väiketöötlemine kalurite hulgas vähe juurdunud, enamjaolt müüakse saagid ära töötlemata kujul kas otse kokkuostajale, töötlejale või kala tarbijale. Ranna ja sisevete kalurite poolt püütud saakide töötlemine võimaldab kaluritel saada oma toodangust suuremat tulu ning võimaldab kontrollida kogu tootmisahelat püük – hoiustamine – töötlemine – müük. Viimastel aastatel on kõigis kalanduspiirkondades täheldatud kala väärindamise kasvu rannakalurite poolt. Selle tõestuseks on ka EMKF-i projektitoetused, mille sisuks on kala ja kalatöötlemisseadmete, külmikautode, kala turustamiseks vajalike seadmete, külmkambrite ja külmikute jms soetamine. Variatiivsus on väga suur, kuid trend on ühene - kaluritel on huvi kala väärindamise vastu. Tekkinud on arvukalt ettevõtteid, kes väärindavad kogu oma saagi ja teostavad kala kokkuostu ka teistelt kaluritelt. Kala väärindamine tõstab hinnanguliselt kala hinda 2-5 korda, sõltuvalt kalaliigist ja väärindamise viisist. Kala väärindamine on toonud kohaliku kala paremini turule ning on vähendanud kalurite sõltuvust kala kokkuostjatest. Tarbijate kasvav huvi kohaliku kala ka sellest valmistaud toodete vastu loob võimalused lühikeste tarneahelate tekkeks ning soodustab väikeste kuid kvaliteetsete kalakoguste otseturustamist otse tarbijale. Rannakalanduses saadakse suur osa saakidest suhteliselt lühikese aja jooksul, seega on rannakalurite võimalused oma saake ja neist tehtud tooteid suhteliselt keerukas turustada juhtudel kus klient eeldab aastaringset varustatust. Teisalt on kalurite püügiperiood väga aktiivne ning kala töötlemisele ei jää lihtsalt aega. Lahenduseks on ühistulise majandustegevuse arendamine , kalurid saaksid püüda kala, kuid toodete valmistamiseks, turundamiseks, transpordiks jne palgatakse ühiselt töötajad. Ühistulisel alustel tegutsemine aitab kaluritel HORECA sektorile ja suurematele kaubanduskettidele stabiilselt pakkuda kohalikku kala ja kalatooteid suurendades seega oma konkurentsivõimet import kalatoodete vastu. Suurendada väikeste k alasadamate majandamise kasumlikust. Kohaliku tähtsusega väikesadamate arendamine ja multifunktsionaalsuse suurendamine loob juurde lisateenused mis võimaldavad sadama omanikel katta halduskulusid. Laia teenusspektriga sadamate olemasolu piirkondades on eelduseks ranniku ja mereturismi hoogsamaks arenguks ning muude sinimajanduse harude kasutuselevõtmiseks. Väikesadamate arendamine on oluline ka kohaliku rannaelu identiteedi säilitamiseks ja suurendamiseks. Väikesadamad on tihti kohalikule kogukonnale oluline maamärk ja kogunemiskoht kus korraldatakse erinevaid sündmusi. Investeeringud väikesadamate taristusse vähendavad ka kliimamuutustest (ekstreemsed tormid, veetaseme tõus, üleujutused jms) tulenevaid riske. Senine praktika on näidanud, et väljaarendatud väikesadam ei täida ainult kalanduslikku eesmärki vaid aitab kaasa ka teiste majandusharude arengule piirkonnas. Edendada innovatsiooni kalanduspiirkondades . Eesti ranna ja sisevete kalurite toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega, üheks põhjuseks on kalurite toodangu ühetaolisus, peamiselt keskendutakse kala fileerimisele, suitsutamisele, kuivatamisele ja soolamisele. Investeeringud tootearendusse, et rikastada tootevalikut ja seni vähest kasutust leidnud kalaliikide näiteks: särg, nurg, koger jne töötlemisse võimaldab kaluritel oma toodete sortimenti rikastada ning paremini ära kasutada tarbijate huvi kohaliku kala ja sellest valmistatud toodete vastu. Seni on vähe kasutatud rannikumeres kasvavaid vetikavarusid, koostöös teadlastega tuleb välja töötada keskkonnasõbralikud vetikavarumise ning vetikate kasutamise viisid. Uute teenuste ja toodete arendamine võimaldab kaluritel paremini kasutusele võtta piirkondade sinimajanduse ja rannikuturismi ressurssi. Suurendada ranna ja sisevete kalurite võimekust kasutusele võtta taastuvenergia tehnoloogiaid ja leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju. Süsinikneutraalsete taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmine ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine on horisontaalne teema kogu kolmandas prioriteedis ja hõlmab kõikki kalandus ja rannakogukondasid. Süsinikneutraalsete taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmine on kulukas ettevõtmine ning ranna ja sisevete kaluritel puuduvad vahendid investeeringute tegemiseks. Ometigi mõjutab kasvuhoonegaaside liigsest emiteerimisest tulenev kliima soojenemine just enam kalandus ja rannakogukondasid. Suurenevad ekstreemsetetest tormidest tulenevad ohud ning vee soojenemine võib merest viia kalanduskogukondadele majanduslikult olulised kalaliigid. Vee soojenemisest tulenevad muutused mõjutavad kalavarude kõrval ja ranna ja sisevete keskkonda tervikuna, temperatuuri tõus põhjustab orgaanilise aine intensiivsemat lagunemist, seeläbi väheneb hapniku hulk vees mis omakorda soodustab mürgiste vetikate vohamist vees. Tulemuseks on rikutud vesi, lõhnareostusega rannad, rikutud kalastuskohad harrastuspüüdjatele, halvenev keskkond ja vähenevad turismitulud. Lisaks on fossiilset päritolu energia hind viimastel aastatel väga kõikuv ning mõjutab oluliselt kalurite majandustegevust. Seega on investeeringute toetamine süsinikneutraalsete alternatiivsete energiate kasutuselevõtmiseks kahesuunaline. Ühelt poolt väheneb kasvuhoonegaaside emisioon, mis vähendab kliimasoojenemist, teisalt aitab investeeringute toetamine vähendada kalurite kulusid, parendada energiaga varustuskindlust ja suurendada kalurite vastupanuvõimet võimalikele keskkonnakriisidele. Kliimamuutustest tulenevad ohud mõjutavad otseselt kalanduskogukondadele nii vajalikku sadamataristut. Ranna ja sisevete kalurite kasutuses olevad väikesadamad asuvad üldreeglina madalates rannikuvetes ning on vastuvõtlikud ekstreemesetele tormidele. Näiteks võib üksainus ekstreemne torm kanda väikesadama täis liiva ja meresetteid ning sadam võib väga lühikese aja jooksul muutuda täiesti kasutuskõlbmatuks, samuti tuleb ekstreemsete ilmastikuolude valguses üle vaadata laevade ja tööohutus sadamates. Sadamate haldajate investeeringute toetamine on samuti kahesuunaline, ühelt poolt investeeringud turvalisemasse sadamataristusse vähendab ekstreemsetest ilmastikuoludest tulenevaid riske, teisalt investeeringud süsinikneutraalse taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmise toetamine vähendab kasvuhoonegaaside emissiooni ning hoiab kokku sadamahaldajate kulusid. KESKKOND Kudealade ja rändeteede seisundi parandamine. Kohaliku tähtsusega kudealad on halvas olukorras ning nende taastamine on mereelustiku bioloogilise mitmekesisuse tagamisel ja kalavarude looduslikul taastootmisel olulise tähtsusega, eriti tuleb tähelepanu pöörata oluliste liikide nagu koha, meriforell, lõhe, haug jne kudetingimuste parandamisele . Kohalike arengu strateegiate rakendamisel taastamiseks valitud kudealad on reeglina suhteliselt väiksese investeeringumahuga, kuid see ei vähenda sugugi nende tähtust kalavarude jätkusuutlikkuse tagamisele. Kunstkoelmute rajamise toetamine Pärnu lahte ja Matsalu lahte aitab kaasa koha varude paranemisele looduslikul teel. Prioriteedis 3 on oluliselt laiendatud keskkonnategevuste fookust, lisaks kudealade taastamisele näeme vajadust tegeleda keskkonnaküsimustega laiemalt. Fookuse laiendamine võimaldab tegevusgruppidel läheneda keskkonnaprobleemide lahendamisele kompleksemalt näiteks: kohaliku tähtsusega kudeala taastamine koosmõjus mereprügi kogumisega. Keskkonnategevuste fookuse laiendamine aitab projektide algatamisse ja elluviimisesse kaasata enam keskkonnahoiuga tegelevaid organisatsioone ja huvigruppe. Laiem fookus võimaldab efektiivsemalt läbi viia erinevaid koolitusi ja infopäevasid, et paremini tutvustada huvigruppidele fondi eesmärke ja võimalusi. Par e ndada keskkonna seisundit ning luua elementaarne prügi kogumise taristu merest ja siseveekogudest . Oluline on tähelepanu pöörata keskkonna üldisele seisukorrale , lahendus tuleb leida kasutusest välja läinud ja amortiseerunud püügivahendite kogumisele ning ümbertöötlemisele või siis hävitamisele. Olulist tähelepanu tuleb pöörata kalapüügil tekkivate mittebioloogiliste jäätmete kogumisele ning hüljatud või kaotatud püügivahendite vähendamisele meres ja siseveekogudes. Eestis on välja kujunenud hea väikesadamate võrgustik mis on heaks aluseks mereprügi kogumise taristu loomiseks. SOTSIAAL-MAJANDUS K alanduskogukondade arengu soodustamine. Viimasel kümnendil on kõige enam ranna ja sisevete kalandust mõjutanud kalanduspiirkondade moodustamine. Eestis tegutseb kaheksa kalanduspiirkonda mida haldavad kohalikud tegevus rühmad , kõik tegevus rühmad tegutsevad juba üle 10 aasta ning on välja kujundanud püsivad institutsioonid ühingute igapäevaseks juhtimiseks ja EL programmide rakendamiseks piirkondades. Kõigi tegevus rühmade tegevuse aluseks on kohalik arengustrateegia mis on koosatud silmas pidades kohaliku piirkonna eripära ja vajadusi. Kõikide piirkondade strateegiad on laiapõhjalised ning arvestavad kõigi sektorite arenguvajaduste ja potentsiaaliga integreerides kalandust kui tegevusharu piirkonna teiste tegevusaladega. Kalanduse tegevus rühmade CLLD alt üles põhimõttel rakendamise on ranna ja sisevete kalanduse arendamisel otsustava tähtsusega nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil. EL Läänemere strateegia sedastab, et kohalikel CLLD põhimõttel toimivatel tegevus rühmadel on oluline roll kalan dusest sõltuvate kogukondade tugevdamisel, et arendada sinimajandust ja läheneda ühtsete põhimõtetega keskkonnaprobleemidele. Kalanduse tegevus rühmad saavad oluliselt kaasa aidata kalapüügiga seotud keskkonnasäästliku turismi ja rannikuturismi arendamisele ning sinimajanduse arendamisele ning keskkonnahoiule suunatud meetmete väljatöötamisele mis on ühtsed kogu Läänemere piirkonnas. Tegevus rühmade tegevus aitab tuua ranna ja sisevete sektorisse uusi nooremaid kalureid ning laiemalt tegeleda piirkondade probleemidega, merelise infrastruktuuri arendamine ja kala tarbimise propageerimine. Tegevus rühmad on ka olulised Eesti rannikupiirkondade ja kalurkonna identiteedi kujundajad, koostöös taotlejatega korraldatakse kalandust, merendust ja rannaelu propageerivaid ja tutvustavaid sündmusi, toetatakse kalandusalase pärandkultuuri ja traditsioonide säilitamist. Tegevus rühmad osalevad aktiivselt kalandusalase õigusloome väljatöötamisel ja teavitavad oma piirkonna kalureid kavandavatest seaduse muudatustest samuti esindavad tegevus rühmad oma piirkondade kalureid kohalikul ja üleriigilisel tasandil. K oostööprojektide raames tutvustatakse piirkonna kalandusettevõtjatele teiste piirkondade ja EL liikmesriikide piirkondade parimaid praktikaid kalandusfondi rakendamisel. Organiseeritakse erialaste ja toidumesside külastusi, et pakkuda kaluritele kalapüügi, meresõidu ja kala töötlemise alaseid uusi teadmisi. Kohalike strateegiate rakendamises teostavad tegevused paku vad sissetulekute suurendamise võimalust rannapiirkondades laiemalt, tegevused võimaldavad paremini kasutusele võtta kohalikku ressurssi ( pilliroog, vetikad, ravimuda jms). Rannikualade elavdamine aitab kaasa ranna ja sisevete kalanduse jätkusuutlikule arengule ja integreerib kalandust kui ettevõtlusalal teiste tegevusaladega. Ettevõtluse arendamine pakub tööd ja sissetulekut kohapeal ning aitab otseselt kaasa väljarände vähen emisele rannapiirkondadest. Suurendada k alanduskogukondade os kusi ja teadmisi. Eesti ranna ja sisevete kalurkonna teadmised ettevõtluse arendamiseks ei ole piisavad. Teadmised mida ranna ja sisevete kalurkond vajavad puudutavad eelkõige turundust ja tootearendust ning finants ja digitaalvaldkonda. Teadmiste arendamine aitab kaluritel paremini kasutusele võtta piirkondade ressursse, juhtida oma ettevõtete majandustegevust paremini kasutada investeeringutoetusi ja võtta kasutusele digitaalseid müügiplatvorme oma saakide ja toodete turustamiseks. Teadmiste suurendamisel on oluline roll kohalikel kalanduse tegevusrühmadel, kes tunnevad oma piirkonna kalurite vajadusi teamiste osas ning suudavad leida parimaid viise koolitusprogrammide koostamiseks ja pakkumiseks. Teadmiste arendamine on oluliseks teguriks sissetulekute suurendamisel. p rioriteedid Prioriteet I: Kestliku kalapüügi soodustamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamise ja kaitsmise edendamine 4 .1.1. Fondide sekkumised Erieesmärk 1 - M ajanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine Seonduvate meetmete liigid Kalalaeva investeeringutoetus e eesmärk on vähendada kalapüügi ökoloogilist jalajälge ja suurendada energiaefektiivsust kalalaeva pardal ;s uurendada kaasaegsete tehnoloogiate ja seadmete kasutusele võtmist parendades seeläbi ühtlasi ka töötingimusi ning ohutust kalalaeva pardal. P üügivahendi parendamise toetus e eesmärk on s uurendada bioloogilist mitmekesisust, vähendada soovimatut kaaspüüki ning mereimetajate ja - lindude hukkumist püünistes. Traalpüügi sadama investeeringutoetus e eesmärk on vähendada kalandustegevusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju ökosüsteemidele , suurendada vastupidavust kliimamuutustele ning soodustada mereprügi kogumist , s uurendada keskkonnasäästlike (sh alternatiivenergial töötavate) tehnoloogiate ja ressursitõhusamate seadmete kasutuselevõttu sadamates . K alapüügiettevõtte innovatsioonitoetus e eesmärk on välja töötada u uenduslikud, säästlikud ja keskkonnasõbralikud tehnoloogiad (nt tehnoloogiad, mis aitavad tõsta vastupanuvõimet kliimamuutustele). K alapüügi uuringu toetus e eesmärk on v iia ellu uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Uuringuid, mille läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist. K alapüügi teadmussiirde toetus e eesmärk on edenda da k oostöö d kalapüügisektoris läbi teavitustegevuste, suurendada kalapüügisektori keskkonnateadlikkust, tõsta digioskusi ja hoida sektorit kursis uute tehnoloogiate ning arengutega , võimaldades neile täiendõpet ja koostööd teadlastega katseprojektide elluviimiseks, mis tõstab sektori konkurentsivõimet ja ka svata da keskkonnasäästlikku , ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist , mille läbi paraneksid ka majandustulemused. Kalanduse tutvustamine laiemale ühiskonnale läbi teavituskampaaniate ja erinevate avalikkusele suunatud sündmuste (näiteks festivalid, laadad) läbiviimise kaudu. Peamised sihtrühmad Kalapüügisektori ettevõtjad, teadlased, avalikkus. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned innovatsiooni ja teadusprojektid hõlmata koostööd nii teiste EL i liikmesriikide kui ka kolmandate riikide teadusasutustega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Kalalaevastiku pikaajaliste investeeringute tegemine eeldab reeglina täiendavate finantsvahendite kaasamist. Samas majanduse ja kalandussektori ebastabiilsusest tingituna pangandussektor ettevõtjatele sobivaid tooteid ei paku. Seega vajadus rahastamisvahendite rakendamiseks on olemas. Kuid arvestades EMKVFi kalalaevastiku toetu ste spetsiifilisi nõudeid, mida on finantseerimisasutustel praktikas raske kontrollida, prioriteet I raames rahastamisvahendite rakendamist ei planeerita. Erieesmärk 2 - E nergiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu Seonduvate meetmete liigid Kalalaeva mootori vahetamise toetus e eesmärk on s uurendada energia efektiivsemat kasutamist ja soodustada investeeringuid, mis vähendavad kalalaevade CO 2 emissioone. Peamised sihtrühmad Kalapüügisektori ettevõtjad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei kohaldu. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Kalalaevastiku pikaajaliste investeeringute tegemine eeldab reeglina täiendavate finantsvahendite kaasamist. Samas majanduse ja kalandussektori ebastabiilsusest tingituna pangandussektor ettevõtjatele sobivaid tooteid ei paku. Seega vajadus rahastamisvahendite rakendamiseks on olemas. Kuid arvestades EMKVFi kalalaevastiku toetuste spetsiifilisi nõudeid, mida on finantseerimisasutustel praktikas raske kontrollida, siis prioriteet I raames rahastamisvahendite rakendamist ei planeerita. Erieesmärk 4 - K alanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid Seonduvate meetmete liigid Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus e eesmärk on taga da seire, kontrolli ja õigus- ja haldusnormide täitmi n e, suurendades sealjuures avaliku halduse suutlikkust ja tulemuslikkust. Kontrolli ja järelevalve seadmete toetuse eesmärk on tagada elektrooniliste andmete edastamine, püügitegevuse seire ja tõhusam järelevalve. K alandusandmete kogumise toetuse eesmärk on koguda ja hallata kvaliteetseid kalandusandmeid , mida saab kasutada k alavarude majandamisotsuste tegemiseks ja mereelustiku kaitse planeerimiseks . Peamised sihtrühmad Kalandussektori ettevõtjad, teadlased, riigisektor, avalikkus. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste EL i liikmesriikide kalanduse andmete kogumise vastutavate kui ka järelevalvega seotud asutustega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Kuna erieesmärgi raames toetatakse eelkõige avaliku sektori tegevusi , siis rahastamisvahendi rakendamist ei kavandata. Erieesmärk 6 - Ve ekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine Seonduvate meetmete liigid K alade kudemistingimuste parendamise toetus e eesmärk on a idata kaasa kalavarude olukorra paranemisele ning keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse säilimisele. Sekkumise raames on kavas toetada ka kudealade taastamisega seotud uuringuid. K eskkonnaalase uuringu toetus e eesmärgiks on parandada teadmisi näiteks nii kalavarude olukorrast kui ka keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust kalavarude olukorrale. Peamised sihtrühmad Kalandussektor, teadlased, avalikkus. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste EL i liikmesriikide kui ka kolmandate riikidega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Kuna erieesmärgi raames toetatakse eelkõige avaliku sektori tegevusi , siis rahastamisvahendi rakendamist ei kavandata. Prioriteet II: Säästva vesiviljelustegevuse soodustamine ning kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates seega parandada toiduga kindlustatust liidus Fondide sekkumised Erieesmärk 1 - säästva vesiviljelustegevuse edendamine, eelkõige vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevused on pikas perspektiivis keskkonnasäästlikud Seonduvate meetmete liigid V esiviljelusettevõtte innovatsioonitoetus e eesmärk on toetada näiteks u ute tee nuste ja varustuse väljatöötamist kui ka uuendamist ( tootmis- , tarne- ja müügimeetodite loomi seks ja juurutami seks (sh protsessiinnovatsioon), samuti uute töötingimuste innovatsioon i , koostööv õ imalus i teiste tegevusvaldkondadega jms. V esiviljeluse uuringu toetus e eesmärk on viia ellu uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Uuringuid, mille läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästl iku, ressursitõhusat, teadmiste põhist majandamist ning parandada seeläbi sektori majandustulemusi. V esiviljeluse teadmussiirdetoetus e eesmärgiks on edenda da koostööd vesiviljelussektoris läbi teavitustegevuste, koolituste, uuringute ja katseprojektide elluviimise ning traditsioonide levitamise, mis tõstab sektori konkurentsivõimet ja kasvatab keskkonnasäästlikku , ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist , läbi mille paraneksid ka majandustulemused. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine säästvatest vesiviljelustoodetest ja tootmisviisidest. V esiviljeluse investeeringutoetus e eesmärk on aidata kaasa toodangumahu kasvu le , leevendada kasvanduse keskkonnamõjusid, soodustada tootmisprotsessil taastuvenergiaallikatele üleminekut ning digitaliseerimist. Lisaks ka investeeringud, mis ei pruugi ettevõtjate kasumit küll suurendada kuid aitavad suurendada keskkonna- ja kliimamuutustest tulenevat vastupanuvõimet selliselt, et vesiviljelustoodete tootmisega oleks võimalik jätkata. Näiteks tormikindlamad sumbad merevesiviljeluse arendamisel, hapnikusüsteemide veetemperatuur tõusu ohjamiseks, puurkaevude rajamine kuivade perioodide vältimiseks, mil looduslikes veekogudest vett ei ole kasvandusse võtta jms. Peamised sihtrühmad Vesiviljelusega tegelevad ettevõtjad, avalikkus . Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil. Piirkondade vahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste EL i liikmesriik ide kui ka kolmandate riikidega, eelkõige vesiviljeluse innovatsioon i edendamisel ning vesiviljeluse võimalike negatii vsete keskkonnamõjude leevendamisel . Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Turutõrgete tuvastamiseks finantsturgudel viidi 2020 . aastal läbi rahastamisvahendite rakendamise eelhindamine. ( https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-emkf-2021-rahastamisvahend-eelhindamine.pdf ). T urutõrgete leevendamiseks on kavas EMKVFi raames luua rahastamisvahend vesiviljeluse edendamiseks, mille esialgseks mahuks on planeeritud 2 000 000 eurot. Erieesmärk 2 - K alapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine Seonduvate meetmete liigid K alapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsioonitoetus e raames on võimalik toetada uute teenuste ja varustuse väljatöötami st ja uuendami st (s ealhulgas tootmise-, tarne- ja müügimeetodite loomiseks ja juurutamiseks (sh protsessiinnovatsioon), samuti uute töötingimuste innovatsioon i , koostööv õ imalus i teiste tegevusvaldkondadega jms. ) V ee-elusressursside väärindamise uuringu toetus e eesmärk on ellu viia uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Uuringuid, mille läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmiste põhist majandamist ning parandada seeläbi sektori majandustulemusi. V ee-elusressursside vä ärindamise teadmussiirde toetuse eesmärk on edendada k oostöö d kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemises läbi teavitustegevuste, koolituste, uuringute ja katseprojektide elluviimise ning traditsioonide levitamise, mis soodustab sektori konkurentsivõime suurendamist, kasvatab keskkonnasäästlikku , ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist, mille läbi paranevad sektori majandustulemused. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine säästvatest kalapüügi- ja vesiviljelustoodetest ja töötlemisviisidest. K alapüügi- ja vesivi ljelustoodete turuarendustoetus võimaldab toetada t uru-uuringud , et paremini mõista nii kohalikul kui ka välisturgudel toimuvaid protsesse ja tarbijate vajadusi. Kohalikel ja rahvusvah elistel messidel osalemine, kestlikkust ja kvalitee ti kommunikeerivate sertifikaatide ja märgiste võimaldamine toodetel, mis aitavad kohaneda tarbijate vajaduste ja nõudmistega turgudel. V älisturgude avamise toetus e eesmärk on vähenda da sõltuvust üksikutest välis turgudest, võimaldades aktiivselt siseneda uutele turgudele ning tagada operatiivselt vajalikud toimingud olemasolevate turgude avatuna hoidmisel. T oot mis- ja turustamiskavade toetus eesmärgiks on t ootmis- ja turustuskavade ettevalmistamise ja rakendamisega seotud tegevus te toetamiseks , et kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõimet tõsta. Selleks, et tootjaorganisatsioonid saaksid ühistegevusel oma liikmeid suunata säästvama tootmise poole, koostatakse tootmis- ja turustamiskavad, mis sisaldavad nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid. K alapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise investeeri ngutoetuse eesmärk on aidata kaasa uute toodete tootmise le , ressursitõhususe suurendamise le , taastuvenergia kasutuselevõtmisele ( et leevendada töötlemisprotsessi keskkonnamõ jusid ) , säästvamate ja taastuvenergiaallikatele üleminekule ning digitaliseerimisele. K riisiabi kalandussektorile erakorralise sündmuse korral , võimaldab maandada erandlikest sündmustest tingitud turuhäire te kahjulikke mõjusid . Sellised kriisiabi hüvitised võivad hõlmata saamata jäänud tulu või lisakulude hüvitamist kalapüügi- ja vesiviljelussektori käitajatele ning hüvituse maksmist tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide liitudele märkimisväärsete turuhäireid põhjustavate erakorraliste sündmuste korral. Peamised sihtrühmad Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtjad, kalapüügi- ja vesiviljelust oodete tootjad, avalikkus . Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil. Piirkondade vahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste EL i liikmesriikide kui ka kolmandate riikidega, eelkõige uuenduslike tehnoloogil iste lahenduste väljatöötamisel. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Turutõrgete tuvastamiseks finantsturgudel viidi 2020 . aastal läbi rahastamisvahendite rakendamise eelhindamine. ( https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-emkf-2021-rahastamisvahend-eelhindamine.pdf ). Nende turutõrgete leevendamiseks on kavas EMKVFi raames luua rahastamisvahend kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamiseks, mille esialgseks mahuks on planeeritud 5 000 000 eurot. Prioriteet III: Säästva sinise majanduse võimaldamine ranniku-, saare- ja sisemaapiirkondades ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade arengu soodustamine Fondid e sekkumised Seonduvate meetmete liigid Kohalike kalanduse tegevusrühmade tegevuse rahastamine piirkondade tegevusstrateegiate koostamiseks ja rakendamiseks CLLD alt – üles põhimõttel. Kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku, saarte ja sisevete kogukondade arengu soodustamine läbi projektitaotlusvoorude. Kalanduse tegevusrühmade koostöö edendamise toetamine siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Vee - eluressursside väärindamise ja otseturustamise investeeringute toetami s e eesmärgiks on tagada kalurite toodete konkurentsivõime, suurendada kalurite sissetulekuid ning vastupanuvõimet võimalikele majandus - ja keskkonnakriisidele , toetada t aastu v energia lahenduste kasutuselevõtmis t . Ranna ja sisevete piirkondade väikesadamate taristu parendamise toetamise eesmärgiks on parendada väikesadamate taristu t ja tõsta sadamate multifunktsionaalsus t täiendavate teenuste osutamiseks. Samuti on võimalik toetada v eeprügi kogumise ja käitlemise taristu väljaarendami st, v äikesadamate kindlustami st negatiivsetest kliimamuutustest tulenevate riskide vastu. Rannapiirkondade majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmise toetamine , et soodustada investeeringu id, kalurite majandustegevuse mitmekesis tamiseks , suurendamaks vastupidavust võimalikele majandus - ja kliimamuutustest tulenevatele keskkonnakriisidele. Võimalik on t aastuvenergeetika lahenduste ja digitaalsete müügikanalite kasutuselevõtmise inves teeringute toetamine. Näiteks: i nvesteeringud toomisvahendite soetamisse, turismiteenuste osutamiseks vajaliku taristu arendamisse, piirkonnaspetsiifiliste ressursside kasutuselevõtu (pilliroog, ravimuda, vetikate töötlemine jms) toetamisse. K eskkonnatingimuste parendamise toet use eesmärk on parendada n äiteks kohaliku tähtsusega kudealade olukorda , toetada kunstkoelmute paigalda mi st ja tegevus i, mis parendavad keskkonda (mereprügi ja hüljatud püügivahendite kogumine jms). Kalandu se ja merendus e traditsioonide ning kultuuripärandi edendami s e toetami s e eesmärgiks on rannakogukondade identiteedi tugevdamine. Ranniku, saarte ja sisevete kalurite oskuste ja teadmiste suurendamine . Peamised sihtrühmad K ohalikud tegevusrühmad, kalandusettevõtjad, mittetulundusühingud ning sihtasutused, piirkondade kohalikud omavalitused. Toetust taotlevad kalandusettevõtjad võivad olla väljastpoolt kalanduspiirkond a, kuid planeeritavad tegevused, milleks projektitoetust küsitakse , peavad panustama konkreetse kalanduspiirkonna strateegiliste eesmärkide saavutamisse. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Erieesmärgi rakendamisel on kavas kasutada kogukonna juhitud arengumeetodit. Eestis on moodustatud 8 kalanduspiirkonda (6 ranniku ja 2 sisevete piirkonda) , kus tegutsevad kohalikud tegevusrühmad . Kalanduspiirkonnad on moodustatud arvestades kalapüügi traditsioone ja eripära ning geograafilist paiknemist nii maal kui ka merel . S amuti on piirkondade moodustamisel arvesse võetud erinevaid piiranguid kalapüügil ja merel liikumisele, näiteks looduskaitsealad ja rahvuspargid. Piirkondade kalanduskogukonnad on suhteliselt homogeensed ning omavad pikaaegset koostöökogemust, tekkinud on piirkonna identiteet. Kõik tegevusrühmad on tegutsenud üle 10 aasta ning on kohalikke strateegiad edukalt rakendanud nii EKF i kui ka EMKF i raames . Piirkondade vahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Rannapiirkondade arendamiseks on olulisel kohal koostöö siseriiklikult ja rahvusvahelisel tasandil. Siseriiklik koostöö hõlmab eelkõige kalandust populariseerivate sündmuste korraldamine, näiteks avatud sadamate päev. Rahvusvahelise tasandi koostöö keskendub eelkõige kogemuste vahetusele teiste EL i riikide kalanduspiirkondadega, tutvutakse parimate praktikatega piirkondade juhtimisel ja kalandusfondi rakendamisel, samuti tutvustakse Eesti kogemust. Eriti oluliseks tuleb pidada Läänemere ülest koostööd. Eesti kalanduse tegevusrühmad on üks osa Läänemere kalanduse tegevusrühmadest. Üheskoos on võimalik pakkuda välja lahendusi Läänemere keskkonnaprobleemide lahendamiseks, samuti on ühiseid huvisid mereimetajate ja lindude tekitatud kahjude minimeerimisel kalandusele. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Prioriteet III raames ei ole kavas rahastamisvahendeid rakendada. Kui rannapiirkondade taotlejatel tekib vajadus kasutada kalandustoodete töötlemise projektide elluviimiseks vahendeid on võimalik kasutada prioriteedi II raames kavandatavaid rahastamisvahendeid. Näitajad Tabel 1 . Väljundnäitajad LINK Excel.Sheet.12 "C:\\Users\\mvesiloo\\AppData\\Local\\Microsoft\\Windows\\INetCache\\Content.Outlook\\5EQCMPBA\\EMKVF 2021-2027 Eelarve ja näitajad - versioon 3.xlsx" "Tabel 2!R1C1:R8C8" \a \f 5 \h \* MERGEFORMAT Prioriteet Erieesmärk Fond Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) 1 1 Kalapüügi majandusliku, sotsiaalse ja keskkonna alase jätkusuutlikkuse tugevdamine EMKVF projektide arv arv 30 390 1 2 Energiaefektiivsuse suurendamine ja CO 2 emissioonide vähendamine kalalaeva mootorite vahetamise kaudu EMKVF projektide arv arv 15 150 1 4 Kalapüügi kontroll ja järelevalve, AKP EMKVF projektide arv arv 805 1602 1 6 Panustamine vee bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse EMKVF projektide arv arv 2 32 2 1 Jätkusuutliku vesiviljeluse edendamine EMKVF projektide arv arv 8 5 8 2 2 Kalapüügi ja vesiviljelus toodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine, sh nende toodete töötlemine EMKVF projektide arv arv 1 3 2 71 3 1 Jätkusuutliku sinimajanduse võimaldamine ranna, saarte ja sisevete piirkondades ja kalapüügi ning vesiviljeluse kogukondade jätkusuutlik arendamine EMKVF projektide arv arv 66 100 6 Tabel 2 . Tulemusnäitajad Prioriteet Erieesmärk Fond Piirkonna-kategooria Tunnuskood (5) Näitaja (255) Mõõtühik Lähtetase või võrdlusväärtus Võrdlusaasta Sihtväärtus (2029) Andmete allikas (200) Märkused (200) 1 1 Kalapüügi majandusliku, sotsiaalse ja keskkonna alase jätkusuutlikkuse tugevdamine EMKVF CR14 Võimaldatud innovatsioon (uute toodete, teenuste, protsesside, ärimudelite või meetodite arv) arv 0 34 1 1 Kalapüügi majandusliku, sotsiaalse ja keskkonna alase jätkusuutlikkuse tugevdamine EMKVF CR10 Heasse keskkonnaseisundisse panustav, sealhulgas looduse taastamist ja kaitset, elurikkust, loomade tervist ja heaolu käsitlevad meetmed arv 0 210 1 1 Kalapüügi majandusliku, sotsiaalse ja keskkonna alase jätkusuutlikkuse tugevdamine EMKVF CR17 Tootmise ja/või töötlemise ressursitõhusust parandavad isikud arv 0 140 1 1 Kalapüügi majandusliku, sotsiaalse ja keskkonna alase jätkusuutlikkuse tugevdamine EMKVF CR08 Kasu saavad inimesed arv 0 1013 1 2 Energiaefektiivsuse suurendamine ja CO 2 emissioonide vähendamine kalalaeva mootorite vahetamise kaudu EMKVF CR 18 Energiatarbimine, mis põhjustab CO2 heite vähenemist liitrit tunnis 0 -4,27 1 4 Kalapüügi kontroll ja järelevalve, AKP EMKVF CR15 Paigaldatud või täiustatud kontrollvahendid arv 0 1597 1 4 Kalapüügi kontroll ja järelevalve, AKP EMKVF CR19 Haldussuutlikkuse parandamise meetmed arv 0 30 1 4 Kalapüügi kontroll ja järelevalve, AKP EMKVF CR12 Andmete kogumise, haldamise ja kasutamise süsteemi tõhusus arv kõrge 2020 kõrge 1 6 Panustamine vee bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse EMKVF CR10 Heasse keskkonnaseisundisse panustavad, sealhulgas looduse taastamist ja kaitset, ökosüsteemide kaitset, elurikkust, loomade tervist ja heaolu käsitlevad meetmed arv 0 20 2 1 - Jätkusuutliku vesiviljeluse edendamine EMKVF CR14 Võimaldatud innovatsioon (uute toodete, teenuste, protsesside, ärimudelite või meetodite arv) arv 0 1 4 2 1 Jätkusuutliku vesiviljeluse edendamine EMKVF CR20 Esilekutsutud investeeringud eur 0 4 000 000 2 1 Jätkusuutliku vesiviljeluse edendamine EMKVF CR01 Uus tootmisvõimsus tonni 0 6 400 2 1 Jätkusuutliku vesiviljeluse edendamine EMKVF CR17 Tootmise ja/või töötlemise ressursitõhusust parandavad isikud arv 0 22 2 1 Jätkusuutliku vesiviljeluse edendamine EMKVF CR08 Kasu saavad inimesed arv 0 19 2 2 Kalapüügi ja vesiviljelus toodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine, sh nende toodete töötlemine EMKVF CR14 Võimaldatud innovatsioon (uute toodete, teenuste, protsesside, ärimudelite või meetodite arv) arv 0 26 2 2 Kalapüügi ja vesiviljelus toodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine, sh nende toodete töötlemine EMKVF CR04 Suurema käibega ettevõtted arv 0 2 6 2 2 Kalapüügi ja vesiviljelus toodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine, sh nende toodete töötlemine EMKVF CR16 Edendus- ja teavitustegevusest kasu saavad isikud arv 0 30 2 2 Kalapüügi ja vesiviljelus toodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine, sh nende toodete töötlemine EMKVF CR20 Esilekutsutud investeeringud eur 0 10 000 000 2 2 Kalapüügi ja vesiviljelus toodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine, sh nende toodete töötlemine EMKVF CR17 Tootmise ja/või töötlemise ressursitõhusust parandavad isikud arv 0 20 2 2 Kalapüügi ja vesiviljelus toodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine, sh nende toodete töötlemine EMKVF CR08 Kasu saavad inimesed arv 0 449 3 1 Jätkusuutliku sinimajanduse võimaldamine ranna, saarte ja sisevete piirkondades ja kalapüügi ning vesiviljeluse kogukondade jätkusuutlik arendamine EMKVF CR19 Haldussuutlikkuse parandamise meetmed arv 0 24 3 1 Jätkusuutliku sinimajanduse võimaldamine ranna, saarte ja sisevete piirkondades ja kalapüügi ning vesiviljeluse kogukondade jätkusuutlik arendamine EMKVF CR08 Kasu saavad inimesed arv 0 1 96 4 Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi EMKVFi puhul Tabel 3 : Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi EMKVFi puhul LINK Excel.Sheet.12 "C:\\Users\\mvesiloo\\AppData\\Local\\Microsoft\\Windows\\INetCache\\Content.Outlook\\5EQCMPBA\\EMKVF 2021-2027 Eelarve ja näitajad - versioon 3.xlsx" "Tabel 9!R1C1:R12C5" \a \f 4 \h \* MERGEFORMAT Prioriteedi number Erieesmärk Sekkumise liik Kood Summa (EUR) 1 1 - Kalapüügi majandusliku, sotsiaalse ja keskkonna alase jätkusuutlikkuse tugevdamine Tingimuste edendamine majanduslikult elujõuliste, konkurentsivõimeliste ja atraktiivsete kalapüügi-, vesiviljelus- ja töötlemissektorite jaoks 2 12 197 861,30 1 2 - Energiaefektiivsuse suurendamine ja CO 2 emissioonide vähendamine kalalaeva mootorite vahetamise kaudu Panustamine kliimaneutraalsuse saavutamisse 3 280 000,00 1 4 - Kalapüügi kontroll ja järelevalve, AKP Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine 10 6 479 200,00 1 4 - Kalapüügi kontroll ja järelevalve, AKP Andmete kogumine ja analüüs ning merealaste teadmiste edendamine 11 8 549 800,00 1 6 - Panustamine vee bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse Keskkonnale avalduva negatiivse mõju vähendamine ja/või positiivse mõju suurendamine ning heasse keskkonnaseisundisse panustamine 1 5 600 000,00 2 1 Jätkusuutliku vesiviljeluse edendamine Tingimuste edendamine majanduslikult elujõuliste, konkurentsivõimeliste ja atraktiivsete kalapüügi-, vesiviljelus- ja töötlemissektorite jaoks 2 9 982 000,00 2 2 Kalapüügi ja vesiviljelus toodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine, sh nende toodete töötlemine Tingimuste edendamine majanduslikult elujõuliste, konkurentsivõimeliste ja atraktiivsete kalapüügi-, vesiviljelus- ja töötlemissektorite jaoks 2 25 813 046,70 2 2 Kalapüügi ja vesiviljelus toodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine, sh nende toodete töötlemine Hüvitus ootamatu keskkonna-, kliima- või rahvatervisesündmuse korral 7 1 400 000,00 3 1 Jätkusuutliku sinimajanduse võimaldamine ranna, saarte ja sisevete piirkondades ja kalapüügi ning vesiviljeluse kogukondade jätkusuutlik arendamine Kogukonna juhitav kohalik areng – ettevalmistusmeetmed 13 179 200,00 3 1 Jätkusuutliku sinimajanduse võimaldamine ranna, saarte ja sisevete piirkondades ja kalapüügi ning vesiviljeluse kogukondade jätkusuutlik arendamine Kogukonna juhitav kohalik areng – strateegia rakendamine 14 17 789 328,90 3 1 Jätkusuutliku sinimajanduse võimaldamine ranna, saarte ja sisevete piirkondades ja kalapüügi ning vesiviljeluse kogukondade jätkusuutlik arendamine Kogukonna juhitav kohalik areng – jooksevkulud ja elavdamine 15 3 607 921,10 raHASTAMISKAVA Rahalised assigneeringud aastate kaupa Tabel 4: Rahalised assigneeringud aastate kaupa Fond Piirkonna kategooria 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku EMKVF - - 18 889 878,00 18 261 464,00 17 612 527,00 15 956 822,00 13 231 157,00 13 439 212,00 97 391 060,00 Kõik rahalised assigneeringud fondide ja riiklike kaasrahastamiste kaup a Tabel 5 : Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa LINK Excel.Sheet.12 "C:\\Users\\mvesiloo\\AppData\\Local\\Microsoft\\Windows\\INetCache\\Content.Outlook\\5EQCMPBA\\EMKVF 2021-2027 Eelarve ja näitajad - versioon 3.xlsx" "Tabel 11A!R1C1:R14C8" \a \f 4 \h \* MERGEFORMAT Prioriteet Erieesmärk (nomenklatuur on sätestatud EMKVFi määruses) Liidu toetuse arvutamise alus Liidu toetus Riigi avaliku sektori toetus Kokku Kaasrahastamise määr Liidu rahaline toetus, v.a ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi Liidu rahaline toetus ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohaseks tehniliseks abiks Prioriteet 1 1.1.1 Avalik sektor 12 197 861,30 731 872,00 5 541 314,30 18 471 047,60 70% 1.1.2 Avalik sektor 0,00 0,00 0,00 0,00 1.2 Avalik sektor 280 000,00 16 800,00 127 200,00 424 000,00 70% 1.3 Avalik sektor 0,00 0,00 0,00 0,00 1.4 Avalik sektor 15 029 000,00 901 740,00 6 827 460,00 22 758 200,00 70% 1.5 Avalik sektor 0,00 0,00 0,00 0,00 1.6 Avalik sektor 5 600 000,00 336 000,00 2 544 000,00 8 480 000,00 70% Prioriteet 2 2.1 Avalik sektor 9 982 000,00 598 920,00 4 534 680,00 15 115 600,00 70% 2.2 Avalik sektor 27 213 046,70 1 632 783,00 12 362 498,70 41 208 328,40 70% Prioriteet 3 3.1 Avalik sektor 21 576 450,00 1 294 587,00 9 801 873,00 32 672 910,00 70% Prioriteet 4 4.1 Avalik sektor 0,00 0,00 0,00 0,00 Tehniline abi (ühissätete määruse artikkel 37) 5.2 Avalik sektor 0,00 0,00 0,00 0,00 eeltingimused Tabel 6 : E eltingimused Eeltingimused Fond Eel-tingimuse täitmine Kriteeriumid Kriteeriumide täitmine Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus Tõhusad järelevalvemehhanismid riigihangete turu jaoks EMKVF Jah Kehtestatud on järelevalvemehhanismid, mis hõlmavad kõiki riigihankelepinguid ja nende hankeid fondidest kooskõlas ELi hankeõigusega. Selleks on vaja järgmist: 1. meetmed, mis tagavad tõhusate ja usaldusväärsete andmete kogumise riigihankemenetluste kohta, mis ületavad ELi lävendeid, kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artiklitest 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitest 99 ja 100 tuleneva aruandluskohustusega; 2. meetmed andmete tagamiseks vähemalt järgmiste aspektide jaoks: a. konkurentsi kvaliteet ja intensiivsus: võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline maksumus; b. teave lõpliku hinna kohta pärast valituks osutumist ja VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta, kui sellist teavet pakuvad riiklikud süsteemid; 3. meetmed pädevate riigiasutuste jaoks andmeseire ja -analüüsi tagamiseks kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2; 4. analüüsitulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemise kord kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3; 5. meetmed tagamaks, et kogu teave, mis viitab võimalikule pakkumismahhinatsioonile, edastatakse pädevatele riigiasutustele kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. 1. Jah 2. a. Jah 2. b. Jah 3. Jah 4. Jah 5. Jah Riigihangete register ( https://riigihanked.riik.ee ) Riigihangete seadus ( https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019145?leiaKehtiv ) Konkurentsiseadus ( https://www.riigiteataja.ee/akt/102062021018 ) Info Rahandusministeeriumi veebilehel ( https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted ; https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kontaktid ) 1. Kõik riiklikku lävendit ületavad riigihankelepingud ja nende hanked fondidest vastavalt ELi hankeõigusele avaldatakse ja teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“ ( https://riigihanked.riik.ee ) , mida haldab Rahandusministeerium kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse kohaselt vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel. 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teate vormis vastavalt komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusele (EL) 2015/1986. 2. b. Hankija kohustuseks on pärast hanke lõpuleviimist avaldada täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse süsteemi lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid teostatakse keskses hankeregistris. 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad 4 inimest ja üks inimene vastutav riigihangete andmete üldanalüüsi eest. 4. Vastavalt riigihangete seaduse § 180 p-le 7 esitab Rahandusministeerium kord aastas Vabariigi Valitsusele ülevaate riigihankepoliitika kujundamise, nõustamis- ja koolitustegevuse, riikliku järelevalve ja riigihangete registri tegevuse kohta. Ülevaade on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel ( https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted ). 5. Riigihangete seaduses on säte, et kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või millel on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus ja pädev asutus konkurentsiseaduse (vt § 54) järgmise üle järelevalve teostamisel, keda tuleb teavitada rikkumistest. Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et ettevõtjate võimaliku konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb teavitada Konkurentsiametit. Vahendid ja suutlikkus riigiabi eeskirjade tõhusaks kohaldamiseks EMKVF Jah Korraldusasutustel on vahendid ja suutlikkus kontrollida riigiabi eeskirjade järgimist: 1. raskustes olevate ja tagasinõudmisele kuuluvate ettevõtjate korral; 2. juurdepääs kohalike ja riigiasutuste riigiabiekspertide pakutavale spetsiaalsele riigiabialasele nõustamisele ja suunistele. 1. Jah 2. Jah Teatavat liiki abi tunnistamine siseturuga kokkusobivaks ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel ( https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014R0651&amp;from=ET ) Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta ( https://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/rescue_resctructuring_communication_en.pdf ) Teave riigiabi kohta ( https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi ) 1. Vahendusasutus järgib raskustes olevate ettevõtjate määratlust, mis on esitatud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ja 2014. a teatises „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“. IT-lahenduste abil saab v ahendusasutus kontrollida taotlejate maksuvõlgasid Maksu- ja Tolliameti ( https://www.emta.ee ) andmebaasi ja e-äriregistri kaudu ( https://www.rik.ee/et/e-ariregister ). Vahendusasutusel on e-äriregistri kaudu juurdepääs majandusaasta aruannetele ning kontrollküsimustikud, et kontrollida ega taotlejad ei ole raskustes ettevõtjad. Abiandjad saavad Eesti riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri kaudu kontrollida ega taotleja suhtes ei ole kohaldatud tagasinõudmist. 2. Riigiabi koordineerijaks on Rahandusministeerium, kes annab nõu ja suuniseid abiandjatele. Riigiabi siseriiklikud menetlusreeglid on konkurentsiseaduse 6. peatükis. Vastavalt §-le 49 2 on asutatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi register, mis on kasutusel aastast 2009 ja hõlmab kogu vähese tähtsusega abi ja riigiabi Eestis, välja arvatud põllumajanduslik riigiabi. Registrit kasutatakse vähese tähtsusega abi nõuete täitmise kontrollimiseks. Rahandusministeerium vastutab registri kaudu tehtavate riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruandluskohustuste eest. Kalamajandusliku riigiabi siseriiklikud reeglid on sätestatud kalandusturu korraldamise seaduses. Päringuid abi ja väljamaksete kohta saab teha veebisaidil: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi , kus on ka teave riigiabi kohta, viited Euroopa Komisjoni juhendmaterjalidele ja RM riigiabi käsiraamat. On loodud riigiabi võrgustik, kuhu kuulub umbes 90 inimest , mille eesmärk on kiiresti jagada riigiabialast teavet ja kogemusi. Maaeluministeeriumis töötab 1 inimene, kes omab põhjalikke teadmisi riigiabi reeglite osas. Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhus kohaldamine ja rakendamine EMKVF Jah Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise tagamiseks on olemas tõhusad mehhanismid, mis hõlmavad järgmist: 1. kord, mis tagab fondidest toetatavate programmide vastavuse ja nende rakendamise harta asjakohaste sätete kohaselt; 2. aruandekord seirekomisjonile juhtumitest, mis on seotud fondide toetatavate tegevuste hartaga mittevastavusega. 1. Jah 2. Jah ÜRO, ühine põhidokument, mis on osa osalisriikide aruannetest – Eesti ( https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/treatybodyexternal/Download.aspx?symbolno=HRI%2fCORE%2fEST%2f2015&amp;Lang=en ) Eesti Vabariigi põhiseadus ( https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002 ) Soolise võrdõiguslikkuse seadus ( https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013009 ) Võrdse kohtlemise seadus ( https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012022 ) 1. Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega loodud mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I (väärikus, § 1-5) EV põhiseadus (PS) § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, Isikuandmete kaitse seaduse ja Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS § 12 ja 28, võrdse kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse seadusega. Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V (kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34, 44, 46, Haldusmenetluse seadus. ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus koordineerib ja seirab keskselt oma valdkonnas toetustega strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta väärtused) ja sihtide saavutamisele kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on läbivates projektivalikukriteeriumides. V õrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad koolitused EL põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks. 2. EMKVF seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist ja kelle ülesandeks on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja vajadusel probleemid seirekomisjonile. Seirekomisjoni suhtluseks kasutatakse eraldi e-posti ja komisjoniliikmete nimekiri on kättesaadav struktuurifondide kodulehel https://www.agri.ee/et/euroopa-merendus-ja-kalandusfondi-2014-2020-rakenduskava-seirekomisjon . Kõigil komisjoniliikmetel on võimalik avada arutelu e-posti loendi abil või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et vaatamata kõigile hetkel kehtivatele menetlusnõuetele võib esineda harta mittejärgimist. Vastavalt seirekomisjoni töökorrale, mis kinnitatakse esimesel seirekomisjoni koosolekul, antakse vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaade esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus hartale. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaldamine ja rakendamine kooskõlas nõukogu otsusega 2010/48/EÜ EMKVF Jah Puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise tagamiseks on olemas riiklik raamistik, mis hõlmab järgmist: 1. mõõdetavate tulemustega eesmärgid, andmekogumise ja -seire mehhanismid; 2. meetmed, et tagada ligipääsetavuspoliitika, õigusaktide ja standardite nõuetekohane arvessevõtmine programmide väljatöötamisel ja rakendamisel. 3. meetmed, mille kohaselt antakse seirekomisjonile aru juhtumitest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ning kõnealust konventsiooni käsitletavatest kaebustest, mis on esitatud artikli 69 lõikes 7 ette nähtud korra kohaselt. 1. Jah 2. Jah „Heaolu arengukava 2016–2023“ ( https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 ). Ligipääsetavuse nõukogu ( https://www.sm.ee/et/ligipaasetavuse-noukogu ) Ligipääsetavuse rakkerühm https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele ( https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 ) Eluruumile esitatavad nõuded ( https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?leiaKehtiv ) WCAG 2.0 rakendusjuhised https://www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised Sotsiaalkindlustuse programm https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_programm.pdf Hoolekandeprogramm https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_4_hoolekandeprogramm_2020_2023.pdf 1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud erinevate strateegiate vahel. Strateegia puuetega inimeste õiguste kaitse poliitikaks on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“ . Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava programmides. Samuti katab PIK nõudeid strateegia „Eesti 2035“. 2023. a alguses kinnitatakse „Heaolu arengukava 2023-2030“, mis katab tervikuna ÜRO PIK nõuded. Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti Sotsiaaluuringu, Eesti Tööjõu-uuringu, Tööelu uuringu ja Leibkonna eelarve uuringu kaudu ja vastavate tervise-, vananemise- ja pensoniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral viib läbi konkreetseid uuringuid . 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja aluspõhimõte PIK konventsiooni artikli 9 tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks loodi Vabariigi Valitsuse poolt 2019 Ligipääsetavuse rakkerühm . Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste aspektides nõu ja kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal jõustusid määrused: „ Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele “ „Eluruumile esitatavad nõuded“ Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. TTJA teostab järelevalvet füüsilise keskkonna ligipääsetavuse üle ning on kavandatud ka teostama järelevalvet EL Ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 üle. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus kontrollib, et Eesti seadusi ÜRO PIK valguses täidetaks kõigil tasanditel EL meetmete rakendamisel. 3. Alates 1.01.2019 täidab õiguskantsler ÜRO PIK rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. 2019 moodustati õiguskantsleri juurde puuetega inimeste nõukoda , mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33 lõike 3 alusel. EMKVFi puhul on arutelude kontaktpunktiks seirekomisjon, mis koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral laiendab liikmesriik partnerite nimekirja. Seirekomisjoni liige võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku seirekomisjoni kokkukutsumiseks ja/või esitada täiendava päevakorra punkti ettepaneku kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. Vastavalt seirekomisjoni töökorrale, mis kinnitatakse esimesel seirekomisjoni koosolekul, antakse vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaade esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. programmi haldavad asutused Tabel 7 : Programmi haldavad asutused Programmi haldavad asutused Asutuse nimetus [500] Kontakti nimi [200] E-post [200] Korraldusasutus Maaeluministeerium Ain Soome [email protected] Auditeerimisasutus Maaeluministeerium Margit Krieger [email protected] Asutus, kellele laekuvad komisjoni maksed Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected] Kui kohaldatav, asutus või asutused, kellele laekuvad komisjoni maksed ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohase tehnilise abi puhul Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected] Raamatupidamisülesanne, kui selle ülesande täitmine on antud asutusele, mis ei ole korraldusasutus Ei ole asjakohane Ei ole asjakohane Ei ole asjakohane Tabel 8 : See osa ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 punktis b sätestatud protsendimääradest, mis hüvitatakse asutustele, kes saavad komisjonilt makseid ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohase tehnilise abi puhul (protsendipunktides) Rahandusministeerium 100 protsendipunkti partnerlus Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava väljatöötamise protsessis on Maaeluministeerium (fondi rakendajana) pakkunud valdkonna huvirühmadele ja laiemale avalikkusele erinevaid võimalusi kaasarääkimiseks ja koostööks. Huvirühmade kaasamisel on lähtutu d nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklist 8 kui ka kaasamise heast tavast, kuhu on koondatud soovitused Eesti riigiasutustele. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava koostamisel tugineti Vabariigi Valitsuse poolt 2021. a asta aprillis heaks kiidetud riiklikule valdkonna arengukavale „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“. Arengukava arenguprobleemide ja –võimaluste kaardistamisse kaasati nii põllumajanduse kui ka kalandusega tegelevad esindusorganisatsioonid, teadus- ja haridusasutused, elukeskkonna arenguga tegelevad kodanikuühendused ja avaliku sektori organisatsioonid. Arengukava tegevussuuna 8 „Kestlik kalandus“ raames kaardistati hetkeolukord ning koostati SWOT analüüs, mis sai sisendiks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava väljatöötamisel. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava ettevalmistamise protsess sai alguse 2019. aastal. Maaeluministeerium on kalandussektori esindajate kaasamist otsuste kavandamisse ja langetamisse väga oluliseks pidanud, tagamaks fondivahendite efektiivne ja terviklik rakendamine ning pü stitatud eesmärkide saavutamine. P erioodi 2021-2027 rakenduskava ettevalmistamiseks moodustati nii valdkondlikud töörühmad (vesiviljelus, veeelusressursside töötlemine, kalapüük) kui ka nõuandva õigusega ekspertkomisjon. Töörühmade ja ekspertkomisjoni moodustamiseks saatis Maaeluministeerium kutse kalanduse valdkondade (kalapüük, vesiviljelus, töötlemine) esindusorganisatsioonidele, ülikoolidele, keskkonnaühendustele, rannapiirkondadele ja avaliku sektori esindajatele, kes said nimetada oma esindajad töörühmadesse ja ekspertkomisjoni. Valdkondlike töörühmade peamisteks ülesanneteks olid Eesti kalandussektori arenguvajaduste ja arengusuundade määratlemine erinevate sektorite (vesiviljelus, vee elusressursside töötlemine, kalapüük) lõikes, rakenduskava ettevalmistamise protsessis osalemine ja ettepanekute esitamine, rahastatavate eesmärkide ja meetmete valiku väljaselgitamine. Töörühmade detailsemad kohtumised leidsid aset 2019. aasta jooksul ning kohtumiste peamised teemad olid järgmised: probleemide ja kitsaskohtade kaardistamine, kitsaskohtade leevendamise lahendused ja meetmed (nii uued tegevused kui ka juba EMKF 2014-2020 perioodil rakendatud meetmed), rakendatavate toetusmeetmete mõju valdkonnale ning võimalikud tulemused perioodi 2021-2027 lõpuks. Rakenduskava ettevalmistamiseks moodustas maaeluminister 27. märtsi 2019 . aasta käskkirjaga nr 60 nõuandva ekspertkomisjoni, kuhu kuulusid asjaomaste ministeeriumite, kalandussektori esindusorganisatsioonide, kalandusvaldkonnaga seotud teadus- ja arendusasutuste, Eesti Keskkonna Ühenduste Koja ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad. Ekspertkomisjoni istungid toimusid perioodil 2019-2021, kokku toimus 7 istungit (istungid toimusid nii Maaeluministeeriumis kohapeal kui ka Zoomi keskkonnas (arvestades riigis valitsevat epidemioloogilist olukorda)). Ekspertkomisjoni liikmetele tutvustati kavandatavaid toetusmeetmeid perioodiks 2021-2027 ning meetmete eelarve jaotust, samuti saadeti tu t vumiseks asjakohased EL õigusaktide eelnõud. Komisjoni liikmetele anti võimalus kaasa rääkida nii uue perioodi rakenduskava olukorrakirjelduse, SWOT analüüsi kui ka kavandatavate toetus meetme te tingimuste osas. Täiendusi ja parandusi sai teha nii kirjalike ettepanekutena kui ka ekspertkomisjoni aruteludel. Maaeluministeerium analüüsis tehtud ettepanekuid ning andmete olemasolu ja ettepanekute põhjendatuse korral täiendati rakenduskava prioriteetide olukorrakirjeldust ja SWOT analüüse. Erinevate esitatud ettepanekute puhul püüti leida konsensus ja tasakaal huvirühmade ja soovide vahel. Ekspertkomisjoni liikmete üksikasjalikud ettepanekud toetusmeetmete tingimuste kohta, mis lä ksid kaugemale rakenduskava koostamiseks vajalikust detailsusest, võeti teadmiseks ja võetakse aruteluks edaspidi juba meetmemääruste väljatöötamisel. Ekspertkomisjoni istungite protokollid on avalikustatud Maaeluministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-merendus-kalandus-ja-vesiviljelusfond-emkvf-2021-2027 . Üldsuse ja huvi rühmade kaasamise l oli oluline roll keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimisel. „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava“ keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati maaeluministri 8. jaanuari 2020. a asta käskkirjaga nr 11. Maaeluministeeriumi 15. juuni 2020 . a asta kirjaga küsiti seisukohti „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi sisu osas nii ministeeriumitelt, erinevatelt avaliku sektori asutustelt, esindusorganisatsioonidelt, ülikoolidelt kui ka ekspertkomisjoni liikmetelt. KSH programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikul 01.09.2020-17. 09.2020 ning sellega oli võimalik tutvuda nii Maaeluministeeriumi veebilehel kui Maaeluministeeriumis kohapeal. KSH progra mmi avalik arutelu toimus 08. oktoobril 2020 . aastal Maaeluministeeriumis. Seoses riigis kehtestatud piirangutega sai avalikust arutelust soovi korral osa võtta ka elektroonilise keskkonna vahendusel. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise teade avaldati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maaeluministri 22. juuli 2021. a asta kirjaga paluti partneritel ja huvi rühmadel esitad a oma seisukohad KSH eelnõu kohta . Ajavahemikus 17.11.-07.12.2021 toimus rakenduskava KSH aruande eelnõu avalik väljapanek Maaeluministeeriumis. KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal oli võimalik esitada ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid kirjalikult Maaeluministeerium i e-posti aadressil kuni 07. detsembrini 2021 . aastal ning eel nõu avalik arutelu toimus 15. detsembril 2021 . a astal Maaeluministeeriumi s (lisaks oli võimalus osaleda elektroonilise kanali kaudu). KSH avaliku konsultatsiooni käigus said selle kohta arvamusi esitada ka teised organisatsioonid ja isikud, kes ei olnud otseselt ekspertkomisjoni töösse kaasatud. Kalandussektori esindajaid ja huvirühmi kaasatakse lisaks fondi ettevalmistamisele ka perioodi 2021-2027 rakendamise jooksul. Rakenduskava eesmärkide täitmise ning programmi edenemise tempo jälgimiseks moodustatakse seirekomisjon lähtuvalt partnerluse printsiibist ning ametkondade ja fondide vahelise koordinatsiooni tagamise eesmärgist. Seirekomisjoni moodustab ja selle tööd juhib Maaeluministeerium ning selle koosseis ja koosolekute protokollid avalikustatakse Maaeluministeeriumi veebilehel. Perioodil 2014-2020 kuulusid seirekomisjoni asjaomaste ministeeriumide ja teiste avalike institutsioonide esindajad, sektori esindusorganisatsioonid , valitsusväliste organisatsioonide esindajad, teadlased jne. Partnerlus on välja kujunenud mitme programmperioodi jooksul ning saadud kogemused on tõestanud seniste partnerite kaasamise tulemuslikkust. Kuna kalandussektori (kalapüük, vesiviljelus, töötlemine) esindusorganisatsioonid ning erinevad sotsiaalpartnerid on esindanud rakenduskava elluviimisest enim mõjutatud huvirühmi, siis perioodil 2021-2027 kutsutakse seirekomisjoni osalema suuremalt jaolt samad partnerid (võimalusel kaasatakse Eesti Keskkonna Ühenduste Koja ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad (kes kuulusid rakenduskava ettevalmistava ekspertkomisjoni koosseisu)). Kuna EMKVF on oma olemuselt väga sektorispetsiifiline, siis s eirekomisjoni liikmete ringi ei ole plaanis laiendada noorteorganisatsioonide osas. K üll aga on plaanis kaasata noori konkreetsete tegevuste tasandil erinevate toetusmeetmete raames. N äiteks EMKFi perioodil korraldas K alanduse teabekeskus meetme „Teadlaste ja kalurite koostöötoetus“ raames lastele ja noortele suunatud erinevaid üritusi, laagreid, konkursse jne . EMKFi neljanda prioriteedi raames , mis oli suunatud ranna- ja sisevete kalanduse ja kalandusega seotud piirkondade arendamisele, korraldati lastele ja noortele suunatud kalandus- ja merendusteemalisi laagreid, anti välja kalandusteemalisi raamatuid ja filme ning loodetavasti sarnane praktika jätkub ka EMKVFi perioodil. Teabevahetus ja nähtavus EMKVF 2021-2027. aasta kommunikatsioonitegevuste eesmärk on tagada sihtrühma teadlikkus EMKVF i rahastamisvõimalustest , vahendite kasutamise efektiivsusest ja mõjust ning toetuste planeerimise ja jagamise läbipaistvusest , suurendades seeläbi programmi nähtavust. Kommunikatsioon toetab põllumajanduse ja kalandu se valdkonna arengukavas (PõKa 2030) püstitatud kalandusega seotud üldiste eesmärkide saavutamist, võttes aluseks ELi investeerimisfondide poliitikast tuleneva raamistiku. Kommunikatsioonitegevused viiakse ellu lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus t es nr 2021/1060 ja nr 2021/1139 sätestatust. Kommunikatsioonitegevuste ala eesmärgid: teadlikkuse tõstmine EMKVFi rahastamisest ja ELi panusest kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja töötlemise ning kalanduspiirkondade arengu edendamisel; taotlejate teavitamine toetusvõimalustest ning taotlejale ning toetuse taotlusele esitatavatest nõuetest tagamaks laialdast taotlemishuvi ning esitatavate taotluste kõ rgema kvaliteedi ; teadlikkuse suurendamine toetuse jagamise põhimõtetest, toetuse kasutamise reeglistikust ning toetust vahendavatest asutustest , et tagada toetuste planeerimise ja rakendamise p rotsessi läbipaistvus . Peamised kommunikatsioonitegevused: avalikkusele suunatud ürituste korraldamine – avatud kalasadamate päev, aasta kalandusteo valimine, avatud kalatalude päev, kodumaise kasvatuskala nädal; õpitubade läbiviimine (nt haridusasutustes) ; koolituste, teabepäevade korraldamine; foorumite, ümarlaudade läbiviimine; pressiteadete, artiklite, blogipostituste, kuulutuste koostamine ja avaldamine; kodulehtede arendamine, aja- ning asjakohastamine; sotsiaalmeedias info avaldamine; infomaterjalide koostamine, trükk ja jagamine; tele- ja raadioklippide kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine . Siht- ja sidusrühmad: laiem avalikkus – kogu Eesti elanikkond, sh eesti- ja muukeelne; potentsiaalsed taotlejad; toetuse saajad; kasusaajad – sh kogukonnad, piirkonnad; partnerid – sh katusorganisatsioonid, valdkondlikud erialaliidud, tegevus rühmad, haridus- ja teadusasutused, poliitikakujundajad, avalik sektor. Peamised kommunikatsioonikanalid: meedia – televisioon ja raadio, trükimeedia, veebiportaalid, sotsiaalmeedia (Facebook, Twitter, YouTube, Instagram); reklaamikandjad ja infomaterjalid; EMKVFi rakendamisega seotud asutuste kodulehed – peamiseks fondi ning selle eesmärke ja r ahastamisvõimalusi tutvustavaks kommunikatsioonikanaliks on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni A meti koduleht ( www.pria.ee ) , kuhu koondatakse info toet uste , taotlejale ning taotlusele esitatavate nõuete , toetust e ajakava , toetuste saajat e, objektide tähistamise , parimate praktikate, saavutatud tulemuste jne kohta . EMKVFi puudutav informatsioon on nimetatud kodulehel kättesaadav hiljemalt 6 kuu möödudes rakenduskava kinnitamisest Euroopa Komisjoni poolt . Kodulehel kajastatavat infot uuendatakse operatiivselt. ; otsesuhtluskanalid – piirkondlikud esindajad, infopäevad, seminarid, kohtumised, ümarlauad, foorumid. Kommunikatsioonitegevuste tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse järgmisi näitajaid: Indikaator Mõõtühik Lähtetase 2021 Sihttase 2029 Üldine teadlikkus EMKVF st % 11 * 20 Üldine arvamus EMKVFi toetuse kasulikkusest % 38 * 50 Esmakordselt toetust saanute osakaal kõigi toetuse saajate hulgas % 0 5 % ** *lähtetaseme aluseks on üldine teadlikkus EMKF st ning arvamus toetuse kasulikkusest ( https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2021-mak-emkf-teadlikkus.pdf ) ** indikaatori arvutamise aluseks on EMKF ja EMKVF toetuste andmebaas i andmed Eesmärkide saavutamise hindamiseks viiakse läbi iga-aastased fondi teadlikkuse alased uuringud, seiratakse taotlemise aktiivsust ning analüüsitakse meediakajastusi, sotsiaalmeedia ning veebilehtede kasutust. Kommunikatsioonikava elluviimist koordineerib Maaeluministeerium , mille avalike suhete osakonna esindaja täidab programmi kommunikatsioonijuhi ülesandeid. Peamisteks kommunikatsioonijuhi vastutusvaldkondadeks on üldsusele mõeldud teavitustegevuste planeerimine ning koordineerimine, potentsiaalsetele taotlejatele suunatud ajakohastatud informatsiooni edastamise tagamine, Euroopa Liidu INFORM võrgustiku töös osalemine ning erinevate sidusrühmade ja osapooltega teavitusalase koostöö koordineerimine ja tugevdamine . Tegevuste elluviimisesse kaasatakse nii vahendusuasutust ( Põllumajanduse Reg istrite ja Informatsiooni Amet), kui ka ülikoole, kalanduspiirkondade tegevus rühm i, sektori esindusorganisatsioone jne . Kommunikatsioonitegevuste detailsem iga-aastane planeerimine ning jooksvate küsimuste lahendamine toimub korraldusasutuse eestvedamisel regulaarsete kohtumiste ning igapäevase suhtlemise käigus. Kommunikatsioonikava viiakse ellu programmperioodi 2021-2027 jooksul. Teavitustegevuste indikatiivne eelarve on 245 000 eurot. Tegevused rahastatakse EMKVFi tehnilise abi eelarvest. SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korraldus e ““ Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 ” heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Euroopa Merendus- Kalandus- ja Vesiviljelusfondi ( edaspidi EMKVF ) e elarve aastateks 2021–2027 on Euroopa Liidus ( edaspidi EL ) kokku 5 311 000 000 eurot . Eestile on ELi eelarvest EMKVF -i rakenduskava ( edaspidi rakenduskava ) elluviimiseks eraldatud 97 391 060 eurot, millele lisandub Eesti riigipoolne kaasrahastamine summas 41 739 026 eurot. Sellega on 2029. aasta lõpuni elluviidava rakenduskava eelarve 139 130 086 eurot. ELi eelarveperioodiks 2021–2027 koostatud rakenduskava eesmärk on suunata liidu eelarvevahendeid EL i Ühise Kalanduspoliitika ( edaspidi ÜKP ) , liidu integreeritud merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna toetamisse. R akenduskava elluviimisega toeta takse P õllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (edaspidi PÕKA ) eesmärkide elluviimist. Lisaks toetab rakenduskava elluviimine kalanduses ja vesiviljeluses sinimajanduse edendamis t , et luua töökohti ja soodustada majanduskasvu , kaitstes samal ajal merekeskkonda ning vee-elustikku . EL i finantsp erioodi 2021–2027 EMKVF -i vahendite kasutamiseks tuleb kõigil liikmesriikidel koostada programmdokument – Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 . EMKVF- i rakenduskava koostamine tuleneb ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (edaspidi VVTP) punktist 7. 6 . EL i tasandil on EMKVF -i eesmärgid, mis liikmesriikidel tuleb saavutada oma rakenduskavade elluviimisega, määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus es (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus , Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 ( edaspidi EMKVF -i määrus ) . Vabariigi Valitsus kiitis 2021. a asta aprillis heaks PÕKA . PÕKA koostati Maaeluministeeriumi poolt tihedas koostöös asjaomaste ministeeriumide , teadus- ja arendusasutuste ning kalandusvaldkonna esindusorganisatsioonide ja huvigruppidega . PÕKA võeti aluseks perioodi 2021–2027 rakenduskava väljatöötamisele ning EMKVF -i vahendite planeerimisele. R akenduskava koostamise ga alustati 2019. aastal Maaeluministeerium i eestvedamisel . Rakenduskava ettevalmistamiseks moodusta s maaeluminister 27. märtsi 2019 . a asta käskkirjaga nr 60 nõuandva ekspertkomisjoni, kuhu kuulusid asjaomas te ministeeriumite, kalandussektori esindusorganisatsioonide, kalandusvaldkonnaga seotud teadus- ja arendusasutuste, Eesti Keskkonnaü henduste Ko ja ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad . A astatel 2019-2021 toimus r akenduskava ettevalmistamiseks 7 ekspertkomisjoni istungit . E raldi toimusid tehnilisemad arutelud rakenduskava ettevalmistavates valdkondlikes (kalapüük , mis hõlmas ka kalapüügiga seotud keskkonna küsimused ; vesiviljelus ; vee-elusressursside töötlemine ja turustamine) töögruppides , mille koosolekuid toimus 2019 . aastal kokku 6. Ekspertkomisjoni istungit el ja töögruppides arutat i rakenduskava s käsitletavat kalanduse olukorra kirjeldust ja valdkonna SWOT-analüüs e , võimalikke lahendusi valdkondlikele probleemidele, sekkumiste valikut ja nende kirjeldust , sekkumiste vahelist eelarve jaotust ning kavandatavaid lihtsustatud kulumudeleid. R akenduskava eelnõu edastati Euroopa Komisjoni le mitte ametlikuks tagasiside saamiseks 2021. a asta juunis, 2022 . a asta veebruaris ja 202 2. a asta juunis. R akenduskava eelnõu d on vastavalt Euroopa Komisjonilt saadud tagasisidele pidevalt täiendatud. Rakenduskavale algatati keskkonnamõju strateegiline hindamine maaeluministri 8. jaanuari 2020. aasta käskkirjaga nr 11 . K eskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu avalik väljapanek toimus 1.–17. septembrini 2020 . a astal ning avalik arutelu 8. oktoobril 2020 . a astal . Korralduse e elnõu ja seletuskirja valmistas ette Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome (tel 625 6 181 , [email protected] ). Seletuskirja lisa s ol eva rakenduskava põhiteksti ning lisad valmistasid ette Maaeluministeeriumi kalamajandus osakonna ametnikud . 2. Eelnõu eesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid , artikli 21 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid esitama programmid ( so rakenduskava) Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks hiljemalt kolm kuud pärast partnerluslepingu esitamist. Ee sti partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 saadeti Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks 18. aprillil 2022 . a astal. S eega rakenduskava tuleb esitada Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks hiljemalt 18. juulil 2022. a astal . Eelnõuga kiidab Vabariigi Valitsus heaks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 ning annab maaeluministrile volituse esitada rakenduskava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks ning esinda da Eesti Vabariiki sellega seotud läbirääkimistel . 3. Eelnõu sisu Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 21 lõike 1 alusel, mille kohaselt liikmesriigid valmistavad koostöös artikli 8 lõikes 1 osutatud partneritega ette programmid fondide rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 . aastast kuni 31. detsembrini 2027 . aastal , ning artikli 21 lõike 2 alusel, mille kohaselt liikmesriigid esitavad programmid komisjonile heakskiitmiseks hiljemalt kolm kuud pärast partnerluslepingu esitamist. Samuti on korralduse kehtestamise aluseks EMKVF-i määruse artikkel 8, mille kohaselt koostab liikmesriik m ääruse (EL) 2021/1060 artikli 21 alusel EMKVF -i määruse artiklis 3 osutatud prioriteetide elluviimiseks ühe programmi , võttes arvesse piirkondlikke ja/või kohalikke probleeme selles määruses sätestatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks vastavalt selles määruses sätestatud prioriteetidele ja erieesmärkidele. Rakenduskava raames on Eestil kavas rakendada kokku 2 7 sekku mist, mis jagunevad kolme prioriteedi ja seitsme erieesmär gi vahel . Prioriteet I K estliku kalapüügi soodustamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamise ja kaitsmise edendamine : E rieesmärgi 1 ( majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine) alla kuuluvad järgmised sekkumised: ● k alalaeva investeeringutoetus ; ● p üügivahendi parendamise toetus ; ● t raalpüügi sadama investeeringutoetus ; ● kalapüügiettevõtte innovatsioonitoetus; ● kalapüügi uuringu toetus; ● k alapüügi teadmussiirde toetus . Erieesmärgi 2 ( energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu) alla kuulu b järgmine sekkumine : ● k alalaeva mootori vahetamise toetus . Erieesmärgi 4 ( kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid ) alla kuuluvad järgmised sekkumised: ● kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus ; ● kontrolli ja järelevalve seadmete toetus; ● kalandusandmete kogumise toetus . Erieesmärgi 6 ( veekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine ) alla kuuluvad järgmised sekkumised: ● k alade kudemistingimuste parendamise toetus ; ● keskkonnaalas e uuringu toetus. Eesti ei rakenda EMKVF -i määruse esimese prioriteedi erieesmärki 3 ( püügivõimsuse püügivõimalustele kohandamise edendamine püügitegevuse alalise lõpetamise korral ning rahuldava elatustaseme saavutamisele kaasaaitamine püügitegevuse ajutise peatamise korral ), sest Eestis on saavutatud traalpüüniseid kasutavate laevade püügivõimsuse ja selliste laevade püügivõimalusteks olevate kalavarude vahel struktuurne tasakaal. Lisaks on traalpüüniseid kasutavate laevade püügivõimalused selleks, et tagada kalavarude säästev kasutamine, üldjuhul piiratud Eestile eraldatud püügikvootidega, mis on püügiõigust omavate ettevõtjate vahel individuaalsete püügivõimalustena ära jagatud . Seetõttu puudub vajadus seada kalavarude säästvaks kasutamiseks täiendavalt püügivõimsuse piiranguid kalalaevastikule. Samuti on individuaalsete püügivõimaluste jaotussüsteemi korral ettevõtjatel endil huvi hoida kulude optimeerimiseks oma kalalaevade arvu vastavuses talle eraldatud püügivõimalustega. Ranna- ja siseveekogude kutselisel kalapüügil piiratakse püügikoormust enamasti kasutada lubatud püügivahendite arvu ga , mistõttu püügil kasutatavate kalalaevade hulk ei oma sea l kalavarudele otsest mõju. Püügitegevuse ajutist peatamist ei ole Eesti rakendanud ka varasematel EL i finantsperioodidel. Sellise toetusmeetme järgi võib olla vajadus juhul, kui mingi kalavaru püük täielikult keelustatakse. Näiteks L äänemerel keelati tursapüük 2019. aastal, kuid kuna Eesti kalalaevad püüdsid viimati sihtliigina turska 2015. aastal, siis Eesti kalapüügi ettevõtete majanduslikku olukorda püügikeeld otseselt ei mõjutanud. Kalapüügi ajutise peatamise eest kalapüüdjatele kompensatsiooni maksmine ei too sektoris kaasa struktuurseid muutuseid, mis on ELi tõukefondide vahendite kasutamise peamiseks eesmärgiks. Eesti ei rakenda EMKVF -i määruse esimese prioriteedi erieesmärki 5 (õiglaste tingimuste edendamine äärepoolseimatest piirkondadest pärit kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jaoks ), kuna äärepoolseimad piirkonnad on Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, R é union, Martinique, Mayotte ja Saint-Martin (Prantsusmaal), Assoorid ja Madeira (Portugalis) ning Kanaari saared (Hispaanias). Prioriteet I I S äästva vesiviljelustegevuse soodustamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates seega parandada toiduga kindlustatust liidus : Erieesmärgi 1 (säästva vesiviljelustegevuse edendamine, eelkõige vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevused on pikas perspektiivis keskkonnasäästlikud ) alla kuuluvad järgmised sekkumised: ● v esiviljelusettevõt te innovatsiooni toetus ; ● ves i viljeluse uuringutoetus; ● vesiviljeluse teadmussiirde toetus; ● vesiviljeluse investeeringutoetus. Erieesmärgi 2 (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine) alla kuuluvad järgmised sekkumised: ● kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõt te innovatsiooni toetus; ● vee-elusressursside väärindamise uuringutoetus; ● vee-elusressursside väärindamise teadmussiirde toetus; ● kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turuarendustoetus; ● välisturgude avamise toetus; ● tootmis- ja turust amiskavade toetus; ● kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise investeeringutoetus ; ● kriisiabi kalandussektorile erakorralise sündmuse korral . Prioriteet III S äästva sinise majanduse võimaldamine ranniku-, saare- ja sisemaapiirkondades ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade arengu soodustamine erieesmärgi (säästva sinise majanduse võimaldamine ranniku-, saare- ja sisemaapiirkondades ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade kestliku arengu soodustamine ) alla kuuluvad järgmised sekkumised: ● kalanduspiirkonna strateegia koostamise toetus ; ● kalanduspiirkonna t egevusrühma tegevustoetus ; ● kalanduspiirkonna s trateegia rakendamise toetus . Kalanduspiirkonna strateegia rakendamisel toetatakse vee-elusressursside väärindamist ja otseturustamist, ranna- ja siseveekogude kutselisel kalapüügil kasutatavate väikesadamete investeeringuid, majandustegevuse mitmekesistamist, keskkonnaalaseid tegevusi, kalandus- ja merendustraditsioonide ning kultuuripärandi edendamist ja teadmussiiret. Eesti ei rakenda rakenduskava raames EMKVF -i määruse prioriteeti IV : rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine , mille erieesmärk on merede ja ookeanide säästva majandamise tugevdamine merealaste teadmiste, mereseire või rannikuvalvealase koostöö edendamise kaudu . Seda seetõttu, et uuringuid merekeskkonnaalaste teadmiste laiendami seks rahastatakse käesoleva rakenduskava prioriteet I erieesmärgi 6 all . Mereseire ja rannikuvalvega seonduvaid tegevusi rahastatakse vastavalt erinevatele riiklikele arengudokumentidele riigieelarvest. Näiteks merekeskkonna seiret rahastatakse Riikliku Keskkonnaseire programmi meres e ire alamprogrammi raames 800 000 - 900 000 euro ga aastas. Vastavalt riigieelarve strateegiale 2021-2024 on eraldatud mereseirele 370 000 eurot aastas . 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas ELi õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud peamiselt järgmiste ELi õigusaktidega: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 23 1, 30.06.2021 2021, lk 159–706) ; - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus , Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49) . 5 . Eelnõu mõjud Rakenduskava koostamisel on läbi viidud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine ja lisaks ka Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021‒2027 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine , mis on leitav aadressil – htt ps://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-merendus-kalandus-ja-vesiviljelusfon d-emkvf-2021-2027 . EMKVF -i alusmääruse eelnõule tegi ELi tasandil mõjude eelhindamise Euroopa Komisjon . Mõju looduskeskkonnale Keskkonna- ja kliimatemaatika on rakenduskavas olulis e tähelepanu all . EMKVF -i kogueelarvest panustab 48,48% ( 47 218 170 eurot) keskkonna eesmärkide ja 44,49% (43 330 650 eurot) kliimaeesmärkide rahastamisele . Rakenduskava KSH aruande kohaselt kaasnevad rakenduskava elluviimisega eelkõige pikaajalised otsesed ja kaudsed soodsad mõjud nii loodus- kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Kuna kalapüügi ja vesiviljeluse kasvuhoonegaaside heitkogused ning eutrofeerumise potentsiaal on üldjuhul (sõltuvalt liigirühmadest) võrreldes enamike teiste loomsete toiduainete tootmise ga väiksemad, siis on EMKVF -i rakenduskava meetmetel kaudne soodne mõju veekogude seisundi parandamisele ja kliimamuutuste leevendamisele. R akenduskava elluviimisega luuakse eeldused loomse toidu tarbimisel kala osakaalu tõusuks ja seeläbi loomse toidu tootmise mõjude vähenemiseks. Lisaks on rakenduskava raames kavandatud otseselt kalavarude ja merekeskkonna seisundi kaitsmiseks ja parendamiseks ettenähtud sekkumisi (p üügivahendi parendamise toetus , kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus , kalandusandmete kogumise toetus, k alade kudemistingimuste parendamise toetus , keskkonnaalas e uuringu toetus ). Võrdsed võimalused Rakenduskava sekkumised on võrdselt avatud nii me estele kui naistele. Arvestades rakenduskava valdkondade spetsiifikat, siis selle sihtgruppide valikul soolisi ega ka vanuselisi kriteeriume rakendatud ei ole. K alapüügi valdkon dliku eripära juures , kus töö on füüsiliselt raske , on ka loomulik, et kalapüügiga tegelevad üldjuhul mehed . S amas on naiste osakaal suurem kalatöötlemise sektoris . Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal , kus see on asjakohane . Rakenduskava raames kavandatud sekkumine kalanduspiirkon dade strateegiate rakendamise kaudu kohal ikul algatusel põhineval lähenemisel võimaldab vajadusel adresseerida mõne ühiskonnagrupi erivajadusi kohalikul tasandil. Seega rakenduskava spetsiifikast lähtuvalt erimeetmeid või - tingimusi ühelegi ühiskonnagrupile kohaldatud ei ole ja kõigile on tagatud võrdsed õigused ja võimalused rakenduskava sekkumistele juurdepääsuks. Infoühiskond Rakenduskava raames on kavas tänapäevaste infotehnoloogiliste lahenduste ja elektroonilise andmevahetuse parendamise abil vähendada ettevõtjate ja kalandusadministratsiooni halduskoormust kalapüügiga seonduvate andmete esitamisel ja kogumisel, mis võimaldab tõhustada ka kontrolli ja järelevalvet kalapüüginõuete täitmise üle. Samuti võimaldab i nfo- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtu toetamine kalandussektoris l uua uu si võimalus i nii tootmise kui ka töötlemise e tappides , aidates näiteks elektrooniliste müügikanalite arendamise kaudu jõuda oma toodanguga paremini lõpptarbijani . Regionaalareng Rakenduskava raames kavandatud sekkumine kalanduspiirkondade strateegiate rakendamise l toetab ranniku ja Eesti suuremate siseveekogude piirkondade arengut. Eestis tegutseb kaheksa kalanduspiirkonda, kus on moodustatud kohalikud tegevusrühmad. Kõigi tegevusrühmade tegevuse aluseks on kohalik arengustrateegia, mis koostatakse kohaliku piirkonna eripära ja vajadusi arvestades . Tegevusrühmad on olulised Eesti rannikupiirkondade regionaalse arengu ja identiteedi kujundajad: ühiselt korraldatakse kalandust, merendust ja rannaelu propageerivaid ja tutvustavaid sündmusi ning toetatakse kalandusalase pärandkultuuri ja traditsioonide säilitamist. Kohalike strateegiate rakendamiseks elluviidavad tegevused ei keskendu üksnes kaluritele, vaid pakuvad sissetulekute suurendamise võimalust piirkondades laiemalt ning võimaldavad par emini kasutusele võtta kohalikke vee-elusressursse. Ettevõtluse arendamine pakub tööd ja sissetulekut kohapeal ning aitab kaasa rannikualadelt väljarände pidurdamisele. Eesti ranniku piirkonnad on tihedalt seotud maapiirkondadega ja sealse majandusega ning kalanduse terviklik arendamine toeta b maapiirkondade elanikkonna vähenemise peatamist ning toimetuleku suurendamist. Riigivalitsemine Rakenduskava koostamisel on tehtud koostööd erinevate kalanduse ja merenduse valdkondadega puutumust omavate ministeeriumitega, eesmärgiga tagada erinevate poliitikate kooskõla ja vastastikune täiendamine . Kõige tihedam on olnud koostöö Keskkonnaministeeriumiga, kelle pädevuses on kalavarude ja merekeskkonna hea seisundi tagamine. Keskkonnaministeerium ja tema haldusala asutused on ka osade rakenduskava sekkumiste puhul toetuse taotlejateks (kalandusandmete kogumise toetus, kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, k alade kudemistingimuste parendamise toetus , keskkonnaalas e uuringu toetus ), et korraldada nende tegevuste elluviimist kalavarude ja merekeskkonna hea seisundi tagamise eesmärgil . Kalanduspiirkondade strateegiate ettevalmistavasse ja ellu viivasse kohalikku tegevusrühma kuuluvad ka kohalikud omavalitsused. Rakenduskava rakendamiseks vajalike korraldusasutuse ja auditeerivaasutuse, milleks on Maaeluministeerium , ning korraldusasutuse vahendusasutuse , milleks on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet , kulude kompenseerimiseks on võimalik kasutada rakenduskava elluviimiseks ettenähtud tehnilise abi vahendeid. Rakenduskava rakendamisel on plaanis mitmeid muudatusi, mis peaks lihtsustama nii taotlejate kui administratsiooni halduskoormust, eeskätt näiteks lihtsustatud kulumeetodite senisest laialdasem kasutamine erinevates sekkumistes ja taotluste ning sinna juurde kuuluvate dokumentide esitamine PRIA e-keskkonna kaudu. 6 . Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Rakenduskava EMKVF -i poolne rahastamise maht on 97 391 060 eurot . Rakenduskavast tuleneb vajadus arvestada aastate 2023–2029 riigieelarve te koostamisel EMKVF -i vahenditest rakendatavate sekkumiste kohustuslikku Eesti poolset rahastamist 41 739 026 euro ulatuses . 7 . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse õigusaktide eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamisele Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile. EMKVF rakenduskava tutvustatakse 27. juuni 2022 toimuval Maaeluministeeriumi kalandusnõukogu koosolekul lisaks asjasse puutuvatele ministeeriumitele ja ministeeriumite allasutustele ka kalandusvaldkonnaga seotud teadus- ja arendusasutustele, kalandussekori esindusorganisatsioonidele j a Eesti Keskkonnaühenduste Koda esindajale. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja: Maaeluministeerium KSH läbiviija: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee 2021-2022 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 2  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel SISUKORD Kasutatavad lühendid .............................................................................................................................. 5 Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 6 1. KSH objekt ....................................................................................................................................... 9 1.1 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 ..................... 9 2. Mõjutatava keskkonna ülevaade .................................................................................................... 11 2.1 Läänemeri ja Eesti mereala ................................................................................................... 11 2.1.1 Klimaatilised tingimused ja üldised keskkonnatingimused ................................................ 12 2.1.2 Veekvaliteet ja seisund ...................................................................................................... 16 2.2 Siseveekogude kirjeldus ja seisund....................................................................................... 20 2.3 Kalalastik, kalavarud ja –püük ............................................................................................... 23 2.3.1 Läänemere kalastik, kalavarud ja -püük ............................................................................ 24 2.3.2 Siseveekogude kalastik, kalavaru ja -püük ....................................................................... 30 2.4 Vesiviljelus ............................................................................................................................. 32 2.5 Põhjavee seisundi kirjeldus ................................................................................................... 35 2.6 Loodusväärtused ................................................................................................................... 37 2.6.1 Bioloogiline mitmekesisus ................................................................................................. 37 2.6.2 Eesti mereala elustik, va kalastik ....................................................................................... 38 2.6.3 Eesti magevete elustik, va kalastik .................................................................................... 43 2.6.4 Kaitstavad loodusobjektid .................................................................................................. 44 2.6.5 Natura 2000 alad ............................................................................................................... 45 2.7 Sotsiaal-majandusliku keskkonna ülevaade .......................................................................... 47 3. KSH metoodika .............................................................................................................................. 50 3.1 Rakenduskava lahenduseni jõudmine ................................................................................... 51 4. Seosed teiste strateegiliste dokumentidega................................................................................... 53 5. Vastavusanalüüs ............................................................................................................................ 68 6. EMKVF rakenduskava 2021-2027 elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamine ............. 106 6.1 Mõju looduskeskkonnale ..................................................................................................... 137 6.1.1 Mõju veekvaliteedile ja veekogude keemilisele seisundile .............................................. 137 6.1.2 Mõju põhjaveekvaliteedile ............................................................................................... 146 6.1.3 Mõju põhja- ja pinnaveeressursile ja veekasutusele ....................................................... 146 6.1.4 Mõju vee-elustikule- ja elupaikadele, sh mõju kaitsvatele loodusobjektidele .................. 148 6.1.5 Mõju maismaa elustikule ja elupaikadele, sh mõju kaitstavatele loodusobjektidele ....... 154 6.1.6 Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele ..................................... 155 6.1.7 Mõju kliimamuutustele ..................................................................................................... 163 6.2 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ............................................................................................ 166 6.2.1 Mõju inimeste tervisele ja varale ..................................................................................... 166 3  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 6.2.2 Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele (sh tööhõivele ja ettevõtluskeskkonnale (kalandus, vesiviljelus jt) ning teadus- ja arendustegevusele) ..................................................... 167 6.2.3 Mõju kultuuripärandile...................................................................................................... 168 6.2.4 Mõju kliimamuutustega kohanemisele............................................................................. 169 6.3 Kumulatiivsed mõjud ........................................................................................................... 171 6.4 Piiriülene mõju ..................................................................................................................... 173 7. Seire ja järelhindamise kirjeldus ................................................................................................... 175 8. Ülevaade KSH protsessist ja esinenud raskustest ...................................................................... 176 9. KSH tulemuste kokkuvõte ............................................................................................................ 177 9.1 Olulisemad mõju hindamise järeldused ja ettepanekud ...................................................... 177 Olulisemad kasutatud allikad ............................................................................................................... 180 KSH ARUANDE LISAD KSH lisa 1. KSH algatamise otsus KSH lisa 2. KSH programm koos nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega KSH lisa 3. KSH aruandele laekunud asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine KSH lisa 4. KSH aruandele avaliku väljapaneku käigus laekunud küsimused ja ettepanekud ning nendega arvestamine KSH lisa 5. KSH aruande avaliku arutelu protokoll KSH lisa 6. KSH aruande asjaomaste asutuste kooskõlastused ning kooskõlastamise märkustega arvestamine 4  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Kasutatavad lühendid Art - Artikkel EMKVF - Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja Vesiviljelusfond EMKVF määrus - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 EL - Euroopa Liit EÜ - Euroopa Ühendus KeHJS - Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KSH - Keskkonnamõju strateegiline hindamine ÜKP - Euroopa Liidu ühine kalanduspoliitika ÜSM määrus - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid 5  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Sissejuhatus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuse läbi viia keskkonnamõjude hindamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames. Samuti tuleb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2021/10601 artikkel 73 kohaselt mh EMKVF tegevuste valmimisel tagada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL kohaldamisalasse kuuluvate valitud tegevuste suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist või sõelumismenetlust ning et on piisavalt arvesse võetud alternatiivsete lahenduste hindamist, võttes aluseks nõuded, mis on sätestatud kõnealuses direktiivis. Maaeluminister kinnitas 08. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 11 „Euroopa Merendus-, Kalandus ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise“ (KSH lisa 1). Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021– 2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel selle vajadust põhjendamata, kuna rakenduskava koostatakse kalanduse valdkonnas. Seega käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027. Hetkel toetatakse Euroopa Liidu liikmesriikide kalandussektorit Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames. Eestis on kalandustoetuste andmise aluseks „EMKF 2014–2020 rakenduskava“. Toetuste andmist reguleerib Kalandusturu korraldamise seadus ning selle alamaktid (Maaeluministri määrused 28.01.2021 nr 13, 14.04.2016 nr 22, 14.09.2015, 28.07.2016 nr 48, 01.06.2017 nr 44, 12.06.2018 nr 37, 13.11.2015 nr 16, 12.02.2016 nr 7, 25.11.2015 nr 19, 20.12.2016 nr 70, 14.02.2017 nr 15, 06.08.2018 nr 46, 10.05.2016 nr 31, 15.05.2017 nr 41, 31.07.2020 nr 56, 05.02.2016 nr 5, 25.11.2015 nr 20, 28.02.2018 nr 12, 27.06.2017 nr 49, 27.02.2017 nr 22, 17.04.2017 nr 34, 29.09.2016 nr 56, 12.10.2015 nr 9, 12.10.2015 nr 10, 21.03.2016 nr 18, 15.06.2020 nr 40, 20.12.2016 nr 71, 31.05.2018 nr 35, 06.07.2020 nr 52 ning 20.02.2020 nr 12). Ajavahemikuks 2021–2027 luuakse kalandussektori toetamiseks „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava“. Koostatava rakenduskava alusdokumendid on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid1(edaspidi ÜSM määrus) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/10042 (edaspidi EMKVF määrus). Seejuures rakendatakse rakenduskava koostamisel ÜSM määruse sätteid osas, mille puhul EMKVF määrus ei reguleeri teisiti (st EMKVF määrus täiendab ÜSM määruse teise osa sätteid). Siseriiklikult on ette valmistatud Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse eelnõu. 1 < link > 2 < link > 6  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel EMKVF panustab konkurentsivõimelise, majanduslikult elujõulise, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku kalanduse ning vesiviljeluse edendamisesse. Samuti ÜKP rakendamise soodustamisse, kalanduspiirkondade tasakaalustatud ja kaasava territoriaalse arengu edendamisse ning liidu integreeritud merenduspoliitika arendamisse ja rakendamise soodustamisse ühtekuuluvuspoliitikat ja ÜKP-d täiendaval viisil. ÜKP on suunatud jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, rannikuäärsete piirkondade sidususe ja tugeva majanduskasvu saavutamisele kalandussektoris. Käesoleva KSH eesmärkideks on: • osaleda jooksvalt rakenduskava koostamise protsessis; • keskkonnaaspektide integreerimine rakenduskavasse „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ alusel, tehes seejuures ettepanekuid keskkonnakaitseliste meetmetega paremaks arvestamiseks, et vajaduse korral saaksid põhjendatud soovitused ka arvesse võetud; • anda hinnang rakenduskavas püstitatud prioriteetsete suundade ja väljatöötatud meetmete sisemisele kooskõlale ning analüüsida, kas rakenduskava arvestab nii Eesti kui ka EL erinevates strateegilistes dokumentides püstitatud keskkonna- ja kliimaeesmärke ning vajadusel teha ettepanekuid nendega arvestamiseks; • hinnata rakenduskava eesmärkide elluviimiseks kavandavate meetmete ja tegevuste ning nende võimalike alternatiividega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju ning anda rakenduskava koostajale teavet kavandavate tegevuste ja nende reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning olulise ebasoodsa (negatiivse) keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. • võimaluse korral teha kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanekuid sekkumiste ning meetmete disainimiseks (täpsustamiseks või täiendamiseks); • rakenduskava elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seiretingimuste määramine ja seire kavandamine; • erinevate huvigruppide kaasamine KSH koostamisse. KSH ulatus hõlmab rakenduskava eesmärkide ja meetmetega (tegevuste) seatud tegevuste keskkonnamõju strateegilist hindamist. Kuna KSH koostatakse strateegilisele planeerimisdokumendile, siis hinnatakse KSH käigus mõjusid üldisemal strateegilisel tasemel. KSH viiakse läbi vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS). KSH aruande esmane versioon on koostatud rakenduskava materjalide alusel, mis tehti Maaeluministeeriumi poolt KSH ekspertrühmale kättesaadavaks seisuga 26.04.2021. Edasi toimus KSH koostamine paralleelselt rakenduskava koostamisega ning lõplikult on KSH aruanne üle vaadanud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021– 2027 versiooni seisuga 04.03.2022. Seega on KSH käigus (sh aruande lõppversiooni koostamisel) käsitletud rakenduskava elluviimisega kaasnevat eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning samuti on arvestanud rakenduskava KSH aruande hindamistulemustega rakenduskava lõpliku versiooni koostamisel (vt täiendavalt ptk 3.1). Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kinnitaja on Maaeluministeerium. KSH läbiviijaks on OÜ Alkranel. KSH töörühm on järgmine: ✓ Alar Noorvee, OÜ Alkranel KSH juhtekspert; ✓ Markus Vetemaa (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juhtivteadur) 7  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel ✓ Tanel Esperk, OÜ Alkranel keskkonnakonsultant; ✓ Kersti Kuum, OÜ Alkranel keskkonnaspetsialist; ✓ Elar Põldvere, OÜ Alkranel keskkonnaspetsialist; Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavate või huvitatute asutuste ning isikute nimekiri on esitatud KSH programmis (lisa 2). 8  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 1. KSH objekt KSH koostamine toimub paralleelselt KSH objektiks olevate strateegilise dokumendi koostamisega. Tööprotsessi käigus on täpsustunud ja KSH programmis tooduga mõnevõrra muutunud kõnealuste strateegiliste dokumentide alleesmärgid/strateegilised eesmärgid või tegevused. 1.1 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021– 2027 EMKVFi eesmärk on suunata liidu eelarvevahendeid ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu integreeritud merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste toetamisse. EMKVF Sektori ülene eesmärk on: toetada ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõive-eesmärkide saavutamist, tõhustada liidu merenduspoliitika rakendamist ning toetada liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmist ookeanide majandamise valdkonnas EMKVF-iga aidatakse kaasa ÜKP ja merenduspoliitika elluviimisele. Sellega täidetakse järgmisi prioriteete ja erieesmärke: Prioriteet 1: Säästva kalapüügi ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine. Erieesmärgid: • majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku kalapüügitegevuse tugevdamine; • energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu; • püügivõimsuse kalapüügivõimalustele kohandamise edendamine püügitegevuse püsiva lõpetamise korral ning rahuldava elatustaseme saavutamisele kaasaaitamine püügitegevuse ajutise peatamise korral; • kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise edendamine ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid; • õiglaste tingimuste edendamine äärepoolseimatest piirkondadest pärit kalandus- ja vesiviljelustoodete jaoks ning • veekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine. Prioriteet 2: Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu. Erieesmärgid: • säästva vesiviljelustegevuse edendamine • kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine. Prioriteet 3: Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine. Erieesmärk: • kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku ja sisemaa kogukondade areng. • Tuleb tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. 9  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Prioriteet 4: Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine. Erieesmärk: • aidata kaasa rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamisele ning merede ja ookeanide säästvale majandamisele, merealaste teadmiste, mereseire ja/või rannikuvalvealase koostöö kaudu. • Toetada saab tegevusi, mis panustavad: • Hea merekeskkonna seisundi saavutamisse, • Elupaikade ja linnukaitse direktiivi eesmärkidesse, • Merelade planeerimisse, • EMODNETi andmekvaliteedi parandamisse, • CISE eesmärkidesse, 10  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 2. Mõjutatava keskkonna ülevaade 2.1 Läänemeri ja Eesti mereala Läänemeri on riimveeline veekogu, mis on ökoloogiliselt ainulaadne, olles samal ajal väga tundlik inimtegevusele. Läänemeri on oma suhtelise suletuse tõttu üks maailma kõige tugevama inimmõju all olevaid meresid3. Läänemeri pindalaga ca 370 000 km2 (koos Taani väinade ja Kattegatiga ca 415 000 km2) on Atlandi ookeani idaosas asuv sisemeri, millel on maailmamerega kitsas ja madal ühendus vaid läbi Taani väinade. Läänemeri puhul on tegemist maailma suurima riimveekoguga. Läänemeri on madal meri, mille keskmine sügavus on erinevatel andmetel 50-55 meetrit, sealjuures ca 20% Läänemerest on sügavusega alla 10 meetri. Suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere vee maht on umbes 20 000 km3 (koos Taani väinade ja Kattegatiga 21 000 km3). Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli (3,5 %), Läänemeres on see kõigest 0,9 %. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Botnia lahe soppide suunas. Jõgede sissevool ja asjaolu, et sademeid mere pinnale on rohkem kui kadu läbi aurumise, tingib summaarselt vee väljavoolu Läänemerest. Teatud määral (sõltuvalt ilmaoludest ja veetasemest) toimub ka soolase vee sissevool läbi Taani väinade, mille maht on suurusjärgus 500 km3 aastas (kuid see erineb erinevate aastate kaupa märkimisväärselt). Läänemere veevahetus on keskmisena seega vaid ligikaudu 2-3% aastas4. Eesti mereala on jagatud kolmeks (vastavalt merealapiiride seadusele: sisemeri, territoriaalmeri ja majandusvöönd). Sisemeri on mereala osa, mis asub territoriaalmere lähtejoone ja ranniku vahel. Territoriaalmere lähtejoon on mõtteline joon, mis ühendab omavahel maismaa, saarte, laidude, kaljude ja veest väljaulatuvate üksikute kivide rannikust kõige kaugemal asuvaid punkte. Territoriaalmeri on sisemerega külgnev mereala osa, mille laius on kuni 12 meremiili. Territoriaalmere keskmine veesügavus on ligikaudu 30 m. Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala osa, mille piirid on kindlaks määratud Eesti Vabariigi ja naaberriikide vaheliste lepingutega. Majandusvööndi keskmine veesügavus on ligikaudu 80 m.5 Eesti jurisdiktsiooni alla jääva Läänemere mereala kogupindala on ligikaudu 36 622 km2. Sellest ca 14 487 km2 on rannikumeri, ca 10 714 km2 on territoriaalmeri ja ca 11 421 km2 jääb majandusvööndisse. Eesti mereala rannajoone pikkus (põhikaardi järgi, koos saarte ja laidudega) on ca 4015 km. Eesti mereala asub Läänemere kirdeosas ja koosneb mitme Läänemere suurema basseini osadest, mis on looduslike tingimuste ja inimtegevusest tuleneva koormuse poolest üpris erinevad: Soome laht, Liivi laht, Läänemere avaosa ja Lääne-Eesti saarestiku piirkonda jääv Väinameri6. 3 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 4 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. II köide. Olemasoleva olukorra analüüs. Planeeringulahenduse kujunemine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, 2016 < link > 5 TÜ Mereinstituut, 2020. Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud < link > 6 Keskkonnaagentuur, 20.09.2021 < link > 11  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 2.1.1 Klimaatilised tingimused ja üldised keskkonnatingimused Vee temperatuur ja soolsus määravad paljuski ära piirkonna ökosüsteemi karakteristikud, sh nt liigilise koosseisu. Läänemere temperatuuri ja soolsusevälju iseloomustab suur varieeruvus nii ajas kui ka ruumis, mis tuleneb keerulisest topograafiast, tugevatest gradientidest nii horisontaalis kui ka vertikaalis ning suurest atmosfääri muutlikkusest erinevates ajamastaapides7. Soolsus ja temperatuur. Läänemerd iseloomustab väga väike veevahetus maailmamerega, mis tingib madala soolsuse, mis omakorda väheneb Taani väinadest kaugenedes (Joonis 2.1). Kui maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli, siis Läänemeres on see enamasti alla 10 promilli. Soolsus on erinev ka erinevatel sügavustel. Soolasem vesi on sügavamas veekihis, järsem soolsuse muutus toimub enamasti 50-80 meetri tsoonis ehk halokliinis. Soolasem vesi valgub suurema erikaalu tõttu kõige sügavamale. Läänemerest välja voolab vähem soolane pindmine vesi. Joonis 2.1. Eesti mereala keskmine pindmise veekihi soolsus. Soolsuse alusandmed pärinevad Copernicus portaalist.8. Avamere sügavamates (> 80 m) osades esineb suvel reeglina kolmekihiline ning talvel kahekihiline temperatuuri ja soolsuse vertikaalne struktuur. Sesoonne ülemine segunenud soe ja magedam kiht on tavaliselt 10-30 m paksune ning selle temperatuur ja soolsus sõltuvad konkreetse perioodi hüdrometeoroloogilistest tingimustest. Soolsus jääb ülemises kihis reeglina 7 Hendrikson & KO, 2020. Eesti mereala planeeringu mõjuhindamise aruanne < link > 8 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud < link > 12  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 6–7,5 g/kg piiresse ning temperatuur ei ületa tavaliselt 20°C9. Kõige külmemal (Joonis 2.2) kuul jäävad kogu merealal veetemperatuurid suboptimaalseks (< 10 ºC). Kõige soojemal kuul on veetemperatuurid pinnal peaaegu kogu merealal kõrgemad kui optimaalne (> 18 ºC). Joonis 2.2 Eesti mereala keskmine pindmise veekihi temperatuur veebruaris. Temperatuuri alusandmed pärinevad Copernicus portaalist10. Tuulekliima kujundab lainetuste ja hoovuste iseloomu. Eesti tuulekliimat kujundab parasvöötme põhjaosale iseloomulik sage madalrõhkkondade ja kõrgrõhkkondade vaheldumine ehk tsüklonaalne tegevus, mis põhjustab tuuliseid ilmu. Aasta keskmine tuule kiirus on saartest läände jääval merealal 8,5–9 meetrini sekundis, puhangud üle 30 m/s. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Iseloomulikuks hoovuse kiiruseks Eesti mereala pinnakihis on 10–20 cm/s. Maksimaalsed hoovuse kiirused, mis ületavad 1 m/s, on registreeritud väinades (nt Suur väin) ja piki rannikut (nt Soome lahes) aegajalt esinevate tugevate jugahoovuste korral. Intensiivseid hoovusi kiirusega 40–50 cm/s võib esineda ka mere sügavamates kihtides (sh merepõhja lähedal). Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, avamerel on lainekõrgus tormi ajal 5– 6 m, erakordse läänetormi ajal kuni 10 m. Lainekõrgus ulatub Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3–4 meetrini11. Eesti mereala planeeringu koostamisel oli üheks alusuuringuks TTÜ Meresüsteemide Instituudi (2016. a) uuring “Jääolude analüüs ja kaartide koostamine“. Vastavalt nimetatud uuringule esineb Eesti merealal jääkate igal aastal vähemalt Pärnu lahel ja Väinameres (Joonis 2.3). Ekstreemselt pehmetel talvedel nagu 2019/2020 jääkate sisuliselt puudus. Karmidel talvedel nagu 2010/2011 on jääga kaetud kogu Eesti mereala ning isegi Hiiumaa ja Saaremaa 9 TTÜ Meresüsteemide instituut, Alkranel OÜ, 2015. Riikliku arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ keskkonnamõju strateegiline hindamine < link > 10 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud < link > 11 Hendrikson & KO, 2020. Eesti mereala planeeringu mõjuhindamise aruanne < link > 13  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel läänerannikul esineb jääd 30 päeva jooksul. Keskmiselt on Pärnu laht, Väinameri ja Narva laht jääga kaetud 50% ajast (15.12-01.05), kuid karmidel talvedel võib vastav arv olla 85%. Soome lahe lääne ja keskosas on jää periood lühem – keskmiselt 30% ja karmidel talvedel 60% ajast. Kuid Soome lahe lääne- ja keskosa puhul on oluliseks merelisi tegevusi takistavaks teguriks jäätriiv ja selle tekitatud potentsiaalsed kahjud avamere ja rannikurajatistele. Triivjää esineb peamiselt piirkondades, kus jääkatte kestvus on keskmiselt lühem – Soome lahe lääne- ja keskosas, Liivi lahe avaosas ning Saaremaa lääneranniku12. Joonis 2.3. Jää hooaja keskmine (a) kestus päevades perioodil 2000-2016 igas võrgupunktis. Jää hooaja kestvus päevades erinevate talve stsenaariumite korral: (b) pehmete talvede keskmine, (c) keskmiste talvede keskmine ja (d) karmide talvede keskmine13. Detailsed teadmised merepõhja kohta pärinevad ainult nendest punktidest, kus on mõõtmisi ja analüüse tehtud. Proovipunktide vahelise ala kohta saadakse merepõhja iseloomu hinnangud kaudsete matemaatiliste meetodite, näiteks modelleerimise abil. Mere põhjasetteid ei ole Eestis süstemaatiliselt kaardistatud ning Eesti merepõhja saab kirjeldada modelleeritud andmete abil, kasutades selleks olemasolevate uuringute punktandmeid (Joonis 2.4). Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi modelleerimise tulemuste põhjal esineb Eesti merealal kõige rohkem mudaseid setteid. Samuti on levinud liiv ja segasete (kõva ja pehme substraadi segu). Vähemal määral esineb kiviseid või kaljuse pinnaga alasid14. 12 Hendrikson & KO, 2020. Eesti mereala planeeringu mõjuhindamise aruanne < link > 13 TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016. Jääolude analüüs ja kaartide koostamine < link > 14 TÜ Eesti Mereinstituut, 2018. Eesti mereala elupaikade kaardiandmete kaasajastamine < link >. 14  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Joonis 2.4 Eesti mereala HELCOM HUB elupaigatüüpide modelleeritud levik (TÜ Eesti Mereinstituut, 2018a)15 Eesti mereala on Läänemere tingimustes äärmiselt mitmekesine elupaikade poolest (Joonis 2.5). Merepõhi on vundament, millele toetuvad kõik ülejäänud mere osised ning asustavad vetikad ja kinnitunud eluviisiga loomad. Merepõhja elupaikadest on näiteks 25 EBHAB-i (Eastern Baltic marine benthic habitats) klassifikatsiooni elupaigast esindatud tervelt 18. Samuti on Eesti merealal esindatud 6 EL Loodusdirektiivi lisa I elupaigatüüpi: karid, liivamadalad, laugmadalikud, lehtersuudmed, rannikulõukad ja laiad lahed. Säärased elupaigad pakuvad elu- ja varjepaika, nad on selgrootute, kalade, mereimetajate ning lindude toitumis- ja paljunemisalad16. 15 TÜ Eesti Mereinstituut, 2018. Eesti mereala elupaikade kaardiandmete kaasajastamine < link >. 16 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 15  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Joonis 2.5. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide levik17. 2.1.2 Veekvaliteet ja seisund Merevee kvaliteet on merevee seisundi hindamiseks kasutatavate indikaatorite väärtuste ja seisundi hinnangute kogum. Rannikuvee iseloomustamiseks kasutatav koondseisund koosneb kahest osast: ökoloogiline seisund ja keemiline seisund. Sõltuvalt inimmõju ulatusest hinnatakse rannikuveekogumite ökoloogilist seisundit 5-astmelises skaalas: väga heast (inimtegevusest tulenevaid muutusi pole või need on tühised), kuni väga halva seisundini (bioloogilised näitajad kalduvad väga tugevasti kõrvale referentstingimustest või elustik puudub). Hinnatavad bioloogilised näitajad jagunevad kolme „kvaliteedi elemendi“ vahel: fütoplankton, põhjataimestik ja põhjaloomastik. Merevee füüsikalised ja keemilised näitajad (toitainete kontsentratsioonid ja vee läbipaistvus) on täiendavad parameetrid, mida kasutatakse bioloogiliste parameetrite seisundi ja muutuste põhjuste seletamisel. Veekogumi keemilist seisundit hinnatakse 2-astmelises skaalas: hea (prioriteetsete saasteainete sisaldus on madalam kui ökoloogilise kvaliteedistandardina kehtestatud piirväärtus) ja halb (prioriteetse aine sisaldus on üle kvaliteedistandardi normi). Oluliseks merekeskkonna kvaliteedi näitajaks on läbipaistvus. Valguse kättesaadavus määrab ära esmase vee fotosünteesi võimalikkuse merekeskkonnas. Üldiselt on vee läbipaistvus suurem avamerel (Eesti merealal näiteks Ida-Gotlandi basseinis ja Läänemere põhjosas) ja madalam Liivi lahes ja Soome lahes. Kõige rohkem mõjutavad Läänemere keskkonna seisundit eutrofeerumine, saasteainete koormus, kalade väljapüük ning võõrliikide sissetoomine. Peamine eutrofeerumise survetegur nii Läänemeres tervikuna kui Eesti merealal on inimtegevuse tagajärjel maismaalt, eeskätt 17 TÜ Eesti Mereinstituut, 2018. Eesti mereala elupaikade kaardiandmete kaasajastamine < link >. 16  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel väetiste kasutusest pärinev liigne toitainete koormus. Peamiseks saasteainete koormuse surveteguriks on saasteainete juhtimine veekogudesse või atmosfääri tööstusest, transpordist või olmest. Üheks saasteainete sissetoojaks on ka sademed, mille abil satuvad-sadenevad merre atmosfääris olevad saasteained18. Eutrofeerumist põhjustab toiteainete (eelkõige lämmastik ja fosforiühendite) kuhjumine merekeskkonda. Läänemere valgala iseloomust (asub sademeterohkes kliimavööndis, intensiivne maakasutus) ja hüdroloogilistest iseärasustest (veevahetus ookeaniga väga piiratud, vee pikk viibeaeg kuni 30 aastat) tingitult on toiteainete kuhjumine Läänemere keskkonda ka loomulik protsess, mida hoogustab inimtegevus. Eesti rannikumere merevee toiteained pärinevad paljudest eri allikatest. Rannikule lähemal asuvate merealade puhul on suurem osatähtsus maismaal paiknevatel allikatel, avameres paiknevate alade puhul omab suuremat tähtsus merevee liikumine ja veevahetus Läänemere eri basseinide vahel19. Keskkonnaagentuur koostas ülevaate maismaalt pärinevate reostuskoormuste kohta viimase 10-aasta jooksul (2009-2018). HELCOMi reostuskoormuste vähendamise eesmärkide täitmise hinnanguks on võrreldud reostuskoormuste vähendamise eesmärke perioodide 2009-2014 ja 2015-2017 keskmiste väärtustega. HELCOMi hinnangute referentsperioodiks võeti 2009-2014 andmed. Referentsperioodi alusel on HELCOMis arvutatud eesmärkide saavutamiseks vajaliku referentstaseme vähendamise mahud. Tabelis (Tabel 2.1) on toodud perioodi 2015-2017 keskmised koormused ning referentsperioodi koormusväärtused20. Tabel 2.1 Koormuse vähendamise eesmärgid ja referentsperioodi koormusväärtused20 Vastavalt tabelis 2.1 toodud andmetele on vajalik Läänemere Eestist pärinevat reostuskoormust vähendada üldlämmastiku osas 3389 t/a ning üldfosfori osas 215 t/a võrra. Arvestades, et HELCOM’i reostuskoormuse eesmärgid ei ole saavutatud, siis enne mingis mahus lisanduva kalakasvatuskoormuse lubamist tuleks rakendada täiendavaid meetmeid maismaalt tuleva koormuse vähendamiseks samas mahus20. On tõenäoline, et 2030. aastaks ei suudeta saavutada mereala head keskkonnaseisundit bioloogilise mitmekesisuse, eutrofeerumise ja saasteainete valdkondades. Peamine tegur, mille tõttu ei ole hetkel enamuse töönduslikult kasutatavate kalaliikide hea keskkonnaseisundi tase 18 Keskkonnaministeerium, 2018. Eesti mereala keskkonnaseisund < link > 19 Hendrikson & KO, 2020. Eesti mereala planeeringu mõjuhindamise aruanne < link > 20 Keskkonnaagentuur, 2020. Maismaalt pärinevad aastased summaarsed veereostuskoormused 2009-2018. 17  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel saavutatud, on kalandusest tulenev surve21. Mõnede liikide puhul (näiteks haug, lõhilased, mõned karplased) on kudealade halb seisund (näiteks kinnikasvanud jõesuudmed) sama oluliseks või isegi tähtsamaks teguriks22. Vastavalt veeseadusele peetakse pinnavee seisundi üle arvestust pinnaveekogumite kaupa. Pinnaveekogumeid, mille seisund tuleb määrata, on praegu 744 pinnaveekogumit: 635 vooluveekogudel, 93 järvedel ning 16 rannikumeres. Rannikuvesi oli kuni 24.04.2020 vastavalt veeseadusele jaotatud 16 rannikuveekogumiks (Eru- Käsmu lahe rannikuvesi, Haapsalu lahe rannikuvesi, Hara lahe rannikuvesi, Hiiu madala rannikuvesi, Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi, Kihelkonna lahe rannikuvesi, Kolga lahe rannikuvesi, Liivi lahe rannikuvesi, Matsalu lahe rannikuvesi, Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi, Narva-Kunda lahe rannikuvesi, Pakri lahe rannikuvesi, Pärnu lahe rannikuvesi, Soela väina rannikuvesi, Väikese väina rannikuvesi ja Väinamere rannikuvesi). 24.04.2020 jõustus keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“, millega muudeti ka rannikuveekogumite jaotust Lääne-Eesti vesikonnas. Liivi lahe rannikuveekogum on jaotatud kolmeks rannikuveekogumiks: Liivi lahe loodeosa rannikuvesi, Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi ja Liivi lahe keskosa rannikuvesi. Lisaks on liidetud üheks kogumiks Hara lahe ja Kolga lahe rannikuveekogumid (uus veekogum Hara ja Kolga lahe rannikuvesi. Eraldi kogumina ei ole enam Väikese väina rannikuveekogumit. 2020. aasta pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu kohaselt on 16 rannikuveekogumist kõik 16 rannikuveekogumit halvas koondseisundis. Väga halvas, kesises, heas või väga heas koondseisundis polnud ühtegi rannikuveekogumit. Keemilise seisundi järgi on kõik 2020. aastal seires olnud rannikuveekogumid mõõdetud indikaatorite alusel halvas keemilises seisundis. Hea keemiline seisund ei ole saavutatud elavhõbeda või bromodifenüüleetrite (PBDE) sisalduse tõttu elustikus või tributüültina (TBT) sisalduse tõttu settes. . Ökoloogilises heas seisundis on 2020. a vahehinnangu andmete järgi 2, kesises 12 ja halvas 2 rannikuveekogumit. Ökoloogiline kesine või halb seisund on rannikuveekogumites üldjuhul põhjustatud eutrofeerumisest ja taimetoitainetest23. Eesti rannikuvee ametlik ökoloogilise ja koondseisundi hinnang pärineb aastast 2019 (Joonis 2.6). Eraldi, üksikute rannikuvee kogumite kaupa antakse nii ökoloogiline kui keemiline seisund ka iga-aastastes Riikliku Keskkonnaseire vastavates aruannetes ja kuvatakse Keskkonnaagentuuri veekogumite kaardirakenduses24. 21 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 22 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juhtivteaduri Markus Vetemaa suuline kommentaar 23 Kerr, M. ja Kovtun-Kante, A,, 2021. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2020. aasta ajakohastatud vahehinnang < link > 24 Hendrikson & KO, 2020. Eesti mereala planeeringu mõjuhindamise aruanne < link > 18  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Joonis 2.6. Eesti rannikuvee kogumite koondseisund 2020. a hinnangu alusel25. Peamiseks põhjuseks (Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 alusel) on rannikuveekogumite halva seisundi osas nende keemiline seisund. Viieteistkümne rannikuveekogumi seisund hinnatakse halvaks, sest neis kõigis ületas elavhõbeda tase ahvenates keskkonnakvaliteedi standardiga (direktiiv 2013/39/EL) kehtestatud piirväärtuse; üksnes Eru-Käsmu rannikuveekogumit ei loetud halvas keemilises seisundis olevaks, kuid seda seetõttu, et hindamisperioodil seal seiret ei tehtud ja seega puuduvad andmed elavhõbeda sisalduse kohta sealsetes ahvenates. Elavhõbeda tase oli kõige kõrgem Matsalu lahe ahvenates, ületades piirväärtuse enam kui üheksa korda. Lisaks elavhõbedale oli Pärnu lahe rannikuveekogumi halva seisundi põhjuseks ka antratseen, bromodifenüüleetrid, DEHP ja tributüültina-katioon; Muuga-Tallinna-Kakumäe veekogumi puhul nikkel ja tributüültinakatioon; Liivi ja Kihelkonna rannikuveekogumites nikkel. Hinnangute usaldusväärsus on üldjuhul madal analüüsitud proovide vähesuse tõttu. Keskkonnaministeeriumi andmetel ei ole vastavalt viimasele mereala keskkonnaseisundi hindamisele enamus Eesti merealast saavutanud „Hea“ Keskkonnaseisundi (HKS) taset. Hea Keskkonnaseisundi tase on saavutatud vaid "Merepõhja elupaikade" ja "Hüdrograafiliste tingimuste muutmise" kriteeriumite osas (Joonis 2.7). Eesti riikliku merekeskkonna seire andmed näitavad, et nii talvised anorgaanilise lämmastiku ja fosforiühendite kontsentratsioonid, kui ka suvised keskmised üldlämmastiku ja -fosfori sisaldused on kaugelt üle soovitud taseme26. 25 Keskkonnaagentuur, 2021. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart < link > 26 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 19  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Joonis 2.7 Eesti mereala seisundihinnangu kokkuvõte mereökosüsteemi komponentide kaupa27. 2.2 Siseveekogude kirjeldus ja seisund Eestis on üle 2300 rohkem kui ühehektarilise pindalaga järve. Kokku võtavad nad enda alla üle 2100 km2 ehk ligikaudu 4,8% Eesti pindalast. Suurema osa järvede kogupindalast moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla Väikejärvede all on kõigest 176 km2 ehk 8,5%. Enamik Eesti looduslikke järvi on mandrijäätekkelised 28. Eestis on 234 jõge. Lisaks veel ojad, peakraavid ja tehisjärved29. Kokku on vooluveekogusid Eestis üle 7000. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 1030. 2000. a vastu võetud veepoliitika raamdirektiivi põhieesmärk oli, et 2015. a saavutavad kõik veekogumid vähemalt hea keskkonnaseisundi. Paraku ei suudetud seda eesmärki saavutada ei Eestis ega ka Euroopas ning uuteks hea seisundi saavutamise tähtaegadeks on seatud 2021. a ja 2027. a. 2020. aasta pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu kohaselt on Eesti 635 vooluveekogumist veidi üle poole (371 kogumit;58,4%) heas koondseisundis, ligi kolmandik (180 kogumit;28,3%) kesises koondseisundis, 12,6% (80 kogumit) halvas koondseisundis ning alla 1% (4 kogumit)väga halvas koondseisundis, väga heas koondseisundis pole ükski vooluveekogum. Maismaa 93 seisuveekogumist on heas koondseisundis 20 kogumit (21,5%), kesises koondseisundis 34 kogumit (36,6%), halvas koondseisundis 38 kogumit (40,9%) ning väga halvas koondseisundis 1 maismaa seisuveekogum. Väga heas koondseisundis pole ükski maismaa seisuveekogum 31. Järved Peipsi järve seisundit hinnati 2018. aastal Lämmijärve ja Peipsi suurjärve piirkonnas, veekogumitel (veemajanduskavas Pihkva ja Peipsi veekogumid). Peipsi järve kalakoosluse seisund on hea ja kesise piiril. Koondhinnang Peipsi järve ökoloogilisele seisundile 2018. aastal on kesine31. Peipsi järve suubub kokku umbes 240 jõge, oja ja kanalit ning välja voolab ainult 27 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 28 Keskkonnaagentuur, 2019. Riiklik keskkonnaseire programm. Pinnavee seire allprogramm < link > 29 Keskkonnaportaal, 2021 < link > 30 Keskkonnaagentuur, 2019. Riiklik keskkonnaseire programm. Pinnavee seire allprogramm < link > 31 Kerr, M. ja Kovtun-Kante, A,, 2021. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2020. aasta ajakohastatud vahehinnang < link > 20  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Narva jõgi. Peipsi järves on kokku 35 saart. Peipsi järve vesi vahetub ligi kahe aasta jooksul ning järve veetase ei ole stabiilne (võib kõikuda aasta jooksul 1,5 meetrist kuni -0,5 meetrini)32. Võrtsjärve ökoloogilise seisundi üldhinnanguks 2018. aastal “kesine”. Kuna keemilist seiret 2018. aastal Võrtsjärves ei teostatud, siis eelmisel aastal halb keemiline seisund kandub edasi ja koondseisund seega on Võrtsjärvel 2018. aastal halb31. Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Järv on madalaveeline ning kaldad on madalad – lõunaosas soised ning põhjaosas liivased. Võrtsjärv on tugevalt eutroofne (rohketoiteline) järv. Reostavad väetisained lämmastik ja fosfor – pärinevad ümbritsevatelt põldudelt ning valgala piiresse jäävate linnade (Valga, Viljandi, Tõrva) ja väiksemate asulate reoveest. Eutrofeerumise indikatsiooniks on roostike kiire laienemine ja elustiku liigilise mitmekesisuse vähenemine viimastel aastakümnetel. Võrtsjärve kalafaunasse kuulub 35 liiki. Peamisteks töönduskaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug33. Väikejärved – füüsikalis-keemiliste näitajate ja fütoplanktoni pidevseire toimub 12 väikejärvel. 2018. a. hinnati 11 püsiseirejärve ning 14 ülevaateseire järve seisundit. Uuritud 25 järvekogumist vaid 2 järve said seisundi koondhinnanguks „hea“, 18 järve „kesine“ ja 5 järve „halb“31. Järvede kuju, suurus ja sügavus muutuvad aja jooksul järve kinnikasvamise (soostumise), setete ladestumise, inimtegevuse ja muu tagajärjel. Järved toituvad voolu-, valg- ja põhjaveest ning sademeist. Järved kuuluvad aeglase veevahetusega veekogude hulka ning jaotuvad umb-, lähte-, läbimis- ja suubumisjärvedeks. Järvede veetase sõltub veebilansist ehk juurde- ja äravoolu suhtest, aastaajast ja kliimast. Järvevee omadused (läbipaistvus ja temperatuur) sõltuvad sellest, kui kiiresti vesi järves vahetub, mis omakorda oleneb sisse ja välja voolava vee hulgast. Enamik Eesti järvi on läbivooluga ning jõed kannavad järvedesse setteid, mis muudavad vee sogaseks. Järve sattunud toitainete rohkus põhjustab veetaimede kiiret kasvamist34. Jõed Maismaa pinnaveekogumite koondseisund on toodud joonisel (Joonis 2.8). Rahvusvahelise jaotuse kohaselt kuulub Narva jõgi ja Emajõgi keskmiste jõgede hulka, ülejäänud jõed kuuluvad väikejõgede klassi. Emajõe koondseisund 2020. a oli „halb“. Halva seisund põhjuseks: Hg ja Cd kalas, heptakloor ja heptakloorepoksiid vees35. Emajõgi on üks suurimaid Eesti jõgesid (pikkus 101 km). Jõe laius on 20-145 m, suurim sügavus 11 m ning vooluhulk keskmiselt 71,8 m3/s. Emajõgi on Eestis ainuke kogu ulatuses laevatatav jõgi. Tähtsamad kalad on haug, latikas, ahven, särg ja säinas (üldse on Emajõest püütud üle 40 liigi kalu)36. Narva jõe koondseisund 2020. a oli „halb“. Halva seisundi põhjuseks on varasematest aastatest suurselgrootute, fütobentose ja kala ökoloogiline seisund, veetaseme kõikumine ja paisud, ning metallid vees35. Narva jõge pikkus on 76,2 km, laius enamasti 200-300 m ning keskmine voolukiirus on meeter sekundis. Keskmine vooluhulk lähtel on 331 m3/s, suudmes ligikaudu 400 m3/s. Narva jõgi on Eesti suurima valgala ja vooluhulgaga jõgi, kuid ei ole täies ulatuses laevatatav. Laevade liikumist on takistanud Narva joad alamjooksul ja Omuti kärestikud jõe keskjooksul, samuti ka liivamadalikud, mis ummistavad jõe lähet ja suuet 37. 32 Peipsi Infokeskus. Peipsi järv < link > 33 Avasta Võrtsjärv MTÜ, 2020. Võrtsjärv < link > 34 Keskkonnaagentuur, 2018. Eesti järved, nende elustik ja elukooslused < link > 35 Keskkonnaagentuur, 2021. Pinnaveekogumite seisundiinfo. < link > 36 Eesti Entsüklopeedia, 2011. Emajõgi < link > 37 Eesti Entsüklopeedia, 2011. Narva jõgi < link > 21 Joonis 2.8. Maismaa pinnaveekogumite koondseisund 2020. a 38. 38 Keskkonnaagentuur, 2021. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart < link > 2.3 Kalalastik, kalavarud ja –püük Kalapüük on läbi aegade olnud rannaäärsete elanike oluliseks elatusallikaks. Tulenevalt Eesti geograafilisest asukohast ja klimaatilistest tingimustest on kalapüük hooajaline tegevus. Eesti kalapüügivõimalus jaotatakse ettevõtjate vahel ajaloolise püügiõiguse alusel. Selline püügivõimaluste jaotusmehhanism annab kindluse pikaajaliste investeeringuotsuste tegemisel, kuid raskendab uute ettevõtjate sisenemist sektorisse. Merel püüdva kalalaevastiku osas on täiendavaks piiranguks kalalaevaregistri sihttasemed ning piiratud püügivõimsus39. Lisaks merel toimuvale kalapüügile on Eestis arvestatav ka kutseline kalapüük siseveekogudel. Kalapüügi seisukohalt olulisemad sisejärved on Peipsi (koos Pihkva ja Lämmijärvega) ja Võrtsjärv. 39 Hendrikson & Ko, 2014. Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava KSH < link >  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 2.3.1 Läänemere kalastik, kalavarud ja -püük 2.3.1.1 Kalastik Eesti mereala kalastik on suhteliselt mitmekesine, kuid tugeva inimmõju all. Merelist päritolu kalaliike leidub Eesti vetes ligikaudu 30 liiki, siirdekalu 10 liiki ja rannikumeres elab ligi 20 liiki mageveekalu. Läänemere avaveekooslustes domineerivad räim ja kilu. Läänemere põhjakooslustes on kõige tüüpilisemaks liigiks tursk ja lest. Vähem tuntud, kuid sama tüüpilised esindajad rannikuvetes on võldaslased (näiteks merihärg, nolgus ja meripühvel)40. Siirdekalad Eesti vete ainus katadroomne liik on angerjas. Euroopa angerja varu on madalseisus. 1938. aastal ületas aastane angerja kogupüük Eesti vetes 500 tonni, siis 2013. a oli angerja saak Eesti rannikumeres 1,7 tonni ja 2015. a 0,8 tonni ning 2018. a 0,5 t. Kogu Eesti angerja saak (lisaks Läänemerele Võrtsjärv ja teised siseveed), oli veel 2000. a 66,9 t ning 2018. a 18,9 t. Põhjuseks on toodud kudejate vähesust, mis viitab ülepüügile kogu liigi levialas. Angerjapopulatsiooni ei mõjuta siiski ainult kalapüük. Angerjavarude languse taga arvatakse olevat ka jõgede reostus ja rändetõkete rajamine (tammid jms.), kalaparasiitide ulatuslikum levik ja keskkonnamuutused, mis on mõjutanud angerja kudeala ja rändetingimusi. Teadusuuringud on ka näidanud (Hansson jt. 2017), et angerja suremus kormoranide tõttu võib Läänemeres olla samas suurusjärgus angerja tööndusliku püügiga41. Anadroomsete liikide esindajateks on lõhe ja meriforell. Lõhe saak Eesti vetest viimasel aastakümnel on enamasti samal tasemel. 2011. a oli lõhe saak 3,8 tonni, 2013. a 6,8 tonni ja 2015. a 5,6 tonni ning 2018. a 8,1 t. Eesti vetes on lõhesaak suurim Soome lahe rannikumeres ja see sõltub esmajoones populatsioonide looduslikust sigimisest ning vähemal määral Põlula Kalakasvatuskeskuse poolt selle piirkonna jõgedesse asustatud laskujate hulgast. Liivi lahe, Väinamere ja Lääne-Eesti saarte lääneranniku lõhesaagid on suhteliselt väikesed. Meriforelli saagid viimastel aastatel on samuti olnud Eesti rannikumeres samal tasemel. 2013. ja 2014. a oli meriforelli saak ligikaudu 14,6 tonni, 2015. a 16,1 tonni ning 2018. a 16,3 t.. Anadroomsete liikide puhul on oluliseks arvukust kahandavaks teguriks paisud kudejõgedel, mis piiravad ligipääsu kudemisaladele. Lõhe ja meriforelli looduslikku sigimist meie jõgedes pärsib peamiselt sobilike sigimise ja kasvualade vähesus jõgede tõkestatuse tõttu. Nimelt on praegu erinevate paisude ja muude tõkestusrajatistega takistatud kaladele ligipääs enamikule ajaloolistele koelmualadele ja noorjärkude kasvualadele. Juurdepääs potentsiaalsetele koelmutele on viimastel aastatel siiski paranenud. Näiteks alates 2016. aastast on kõik Valgejõe ajaloolised koelmud lõhele ja meriforellile ligipääsetavad. 2018. a avati Vasalemma jões Vanaveski pais ja Pärnu jõel Sindi pais. Heaks näiteks on veel Loobu jõele rajatud Joaveski kalapääs, Pirita jõele rajatud Vaskjala ja Kose veskijärve kalapääs ning Purtse jõele rajatud Sillaoru kalapääs41. Vooluveekogude seisundi parandamiseks ja siirdekalade juurdepääsu tagamiseks kudemis- ja elupaikadele eraldatakse Eestis alates 2010. aastast toetust paisudele kalapääsude rajamiseks. Hetke seisuga on Eestis tehtud 95 investeeringut kalade rände tagamiseks. Nendest 20 on olnud 40 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 41 TÜ Eesti Mereinstituut, 2019. Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2018-2019. aastal. < link >. 24  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel paisutuse likvideerimised - pais on demonteeritud ning kujundatud kärestikuline jõelõik. 66 objektil on rajatud looduslähedane kalapääs, mis on võimaldanud paisutust säilitada. Ka nende lahenduste seas on tehiskärestikke, kuid need on sellised, kus rajatud tehiskärestik ise on paisutuse tekitaja - veetasemete vahe säilib esialgsel või osaliselt vähendatud kujul. 9 lahendust on olnud tehislike kalapääsudena 42. Rannikumere kalad Merelise päritoluga liikidest kuuluvad rannikumere kalade gruppi emakala, raudkiisk, merinõel, madunõel, võikala, väike tobias, suurtobias, must mudil, väike mudil, pisimudil, kirjumudil ja meripühvel. Rannikumere kalade rühma võib liigitada ka kõik Läänemere Eesti osa asustavad mageveelise päritoluga kalad (merisiig, haug, särg, roosärg, säinas, turb, linask, latikas, nurg, koger, hõbekoger, karpkala, ogalik, ahven, koha, kiisk, võldas jt.) ning samuti poolsiirdekalad (meritint, vimb). Rannikumeres on esindatud ka enamik teiste funktsionaalsete rühmade liikidest. Suuremamõõtmeliste liikide arvukus on suhteliselt madal, kalandussurve on mõõdukas, kuid liigiti siiski väga erinev. Erandiks on jõudsalt oma leviala laiendavad võõrliigid hõbekoger ja ümarmudil. Arvukust kahandavateks teguriteks on nii kalastussuremus, surve kormoranide poolt, hüdrometeoroloogilised tegurid, kui ka kudealade kinnikasvamine. Väikesemõõtmeliste liikide arvukuse kohta on andmeid vähem; survetegurid on aga samad (kalanduse surve juhuslik)43. Põhjalähedase eluviisiga kalad Liigid, mille areaal ulatub madalast rannikualast kaugemale. Eesti vetes on tursa töönduslik varu siiski endiselt madal ning tursa sihtpüük ei ole majanduslikult tulus. 2014. a oli tursa saak Eesti rannikumeres 5,6 tonni, avamere püük Läänemeres oli Eesti kalurite poolt samal aastal 158 tonni. 2018. a oli rannikumeres tursa saaks 1,28 t ning avamerel 0 tonni. Hapnikutingimused Läänemere põhjakihtides Soome keskkonnainstituudi (SYKE) andmetel on halvenenud 2019. a talvel võrreldes 2017. a talvega. Naumann ja Nausch (2018) andmetel olid 2017. a novembris hapnikutingimused Läänemere põhjakihis omakorda halvemad, kui 2017. a veebruaris. Vastavalt ICES 2019. a soovituste mustandile halvendab halb hüdroloogiline olukord nii tursa kudemistingimusi, toitumistingimusi kui ka noorjärkude ellujäämist. Räime ja kilu kui tursa oluliste saakobjektide põhimass paikneb põhjapool tursa praegust põhimassi levikut. Vähenenud on tursa keskmine pikkus, tüsedus, pikkus, mille juures 50 % kaladest on suguküpsed, suurenenud on looduslik suremus. Kõrge on parasiitidega nakatumine, mis on seotud hallhülge kõrge arvukusega. Eesti vetes on lest võimeline kudema ka madala soolsusega rannikulähedastel aladel, kuid paljunemine on edukam soolasema vee sissevoolude järgselt. Vastavalt Soome keskkonnainstituudi (SYKE) andmetele hüdroloogilise situatsiooni halvenemise kohta 2019. a talvel Läänemere põhjakihtides on süvikukudulesta kudemistingimused halvenenud. Süvikukudulesta kudealad tõmbuvad 2019. a koomale ja süvikukudulesta arvukus Eesti vetes väheneb, samuti järelkasv. See mõjub negatiivselt lesta üldisele arvukusele Eesti vetes, eriti püügiperioodil, mis vastab peamiselt lesta toitumismigratsiooni perioodile44. 42 Keskkonnaministeerium, 16.07.2021 < link >. 43 Saat jt, 2011¸ Eschbaum jt., 2011. Refereerinud Alkranel OÜ, 2016. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. KSH aruanne < link >. 44 TÜ Eesti Mereinstituut, 2019. Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2018-2019. aastal. < link >. 25  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Teiste sellesse rühma kuuluvate liikide (pullukala, nolgus, merivarblane, merilest, kammeljas, merihärg jt.) arvukus Eesti vetes on erinev, arvukamad on kammeljas ja nolgus45. Pelaagilised kalad Eesti vetes on tüüpiliste väikesekasvuliste pelaagiliste liikide esindajateks räim ja kilu. Kevadräime arvukus Liivi lahes on jätkuvalt kõrge. Liivi lahe räime kudekarja biomass suurenes 1990. aa. algul kiiresti, kahekordistudes 1994. aastaks 1970-1980. aa. keskmise tasemega võrreldes. 2004-2006. a SSB küll pisut alanes, kuid tänu 2005. ja 2007. a arvukatele põlvkondadele suurenes taas ja ületas 2009. a pikaajalist keskmist 28 % võrra, tõustes 106 000 tonnini. 2012. a vähenes SSB 87 000 tonnini, kuid suurenes järgnevatel aastatel taas moodustades 2018. a lõpuks 110 182 t e. 29% enam pikaajalisest keskmisest. Läänemere avaosa räimevaru on madal. Läänemere keskosa räimevaru kudekarja biomass vähenes 1970. aastatest kuni 2001. a ca 3 korda, mille põhjuseks on vähemalt osaliselt olnud keskmiste kehamasside alanemine. Edasine SSB trend on olnud aeglane tõus. 2018 . a moodustas SSB 938 281 t, mis on 3% madalam pikaajalisest keskmisest. 1995. aastast tänaseni on tekkinud vaid viis põlvkonda, mille arvukus 1-aastastena küündis oluliselt üle pikaajalise keskmise, viimati 2012. ja 2014. a põlvkonnad46. Kiluvaru seisundit Eesti majandusvööndis võib lugeda suhteliselt heaks. Samaaegselt tursa arvukuse langusega 1980. aa. teisel poolel hakkasid kilu arvukus ja üldbiomass kiiresti suurenema. 1996-1997. a oli kilu kudekarja biomass rekordilised 1,9 miljonit tonni. Seejärel alanes kilu SSB kuni 2003. a. 2004 aastast on SSB olnud vahemikus 0,7-1,3 miljonit tonni. 2018. a lõpuks oli kilu SSB tasemel 1,1 miljonit t e. 20% enam paljuaastasest keskmisest. Kudekarja biomassi kahanemise 1990. aastate rekordtasemest on tinginud vähearvukate põlvkondade teke 2004., 2007., 2009., 2010. ja 2013. a, samuti ka kõrge kalastussuremus. Praegune kiluvaru toetub suurel määral 2014. a väga arvukale põlvkonnale, samal ajal kui 2015- 2016. aa. põlvkonnad on arvukuselt alla keskmise. 2017. a põlvkond on siiski taas arvukaks kujunenud. Viimaste aastate akustilised uuringud näitavad, et varu vähenemine on toimunud peamiselt Läänemere lõunaosas ja varu on olulisel määral ümber paiknenud mere põhjaossa. Seega võib kiluvaru seisundit Eesti majandusvööndis endiselt lugeda suhteliselt heaks. Samas tuleb silmas pidada, et vaatamata kiluvaru suhteliselt kõrgele arvukusele Eesti vetes sõltuvad püügiperspektiivid ikkagi varu üldisest olukorrast Läänemeres46. Üheks peamiseks surveteguriks on väikesekasvuliste pelaagiliste kalade puhul kalastussuremus, ja seda ka tulevikus, mõjutades nii populatsiooni biomassi kui struktuuri (püüniste selektiivsuse läbi). Arvukust mõjutavad lisaks kalandusele ka zooplanktoni koosseis ja arvukus ning hüdroloogilised tingimused. Sesoonselt on Eesti vetes arvukas tuulehaug. Tuulehaugi arvukus on kõikuv, sõltudes peamiselt looduslikust ja kalastussuremusest väljaspool Läänemerd, aga ka pinnavee temperatuurist kudemisperioodil47. 45 Saat jt, 2011; TÜ Eesti Mereinistituut, 2015. Refereerinud Alkranel OÜ, 2016. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. KSH aruanne < link >. 46 TÜ Eesti Mereinstituut, 2019. Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2018-2019. aastal. < link >. 47 Alkranel OÜ, 2016. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. KSH aruanne < link >. 26  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Sõõrsuud Eesti vetes kaks liiki: jõesilm ja merisutt, neist viimane harvaesinev. Jõesilmu rannikumerd asustavad täiskasvanud isendid on parasiitse eluviisiga. Koeb jõgedes, elu jooksul koeb korra. Jõesilmu seisund Eestis on märgatavalt parem kui kogu Euroopas tervikuna. Töönduslikult püütakse kudemisrände ajal jõgedes, kalastussuremus on tõenäoliselt suhteliselt kõrge48. Arvukus on mõõdukas49. Üldiselt on merealadest kaladele tähtsamad madalamad (kuni 15 m) rannikuveed ja meremadalikud (Joonis 2.9). Madalamatel rannikualadel (kuni 5 m) paiknevad suurema osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid vesi magevette kudema suunduvad liigid. Avatumad merealad, kus sügavust juba > 5 m, võivad olla koelmualadeks räimele ja Läänemere lestale. Eesti majandusvööndi sügavaimad piirkonnad üldjuhul kaladele kudemiseks ei sobi, kuna neis puuduvad merekaladele (tursk, Euroopa lest, kilu) kudemiseks sobivad tingimused: vajalik soolsuse- ja hapnikurežiim50. Joonis 2.9 Potentsiaalsed koelmualad50. Võõrliigid Võõrliigid nagu ümarmudil (keda peetakse Läänemere kõige invasiivsemaks võõrliigiks) ja hõbekoger on Eesti rannikumeres väga kiiresti levinud ning saavutanud suure asustustiheduse, omades mõju Eesti rannikumere keskkonnaseisundile ja majanduslikult olulistele kalaliikidele, kellega kattuvad toitumisharjumused või elupaigad. Ümarmudil toitub põhja- ja põhjalähedase eluviisiga selgrootutest (karbid, teod, hulkharjasussid, vähilised, jne), kuid on võimeline toituma ka väiksematest kaladest ja kalamarjast (nt räimemari, lõhemari). Ökosüsteemi seisukohalt on agressiivsed võõrliigid võimelised mõjutama ka põhjaselgrootute kooslusi ning kaudselt seetõttu kogu ümbritsevat keskkonda. Võõrliik saakloomana võib suurendada röövtoiduliste kalade (haug, koha, ahven) populatsioonide arvukust ja individuaalset 48 Saat jt., 2011. Refereerinud Alkranel OÜ, 2016. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. KSH aruanne < link >. 49 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.-2021. aastal. 50 Hendrikson & KO, 2020. Eesti mereala planeeringu mõjuhindamise aruanne < link > 27  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel kasvukiirust. Uue ja väga efektiivse kiskja lisandumine mõjutab kogu ökosüsteemi (muuhulgas nii põhja- kui ka pelaagilise süsteemi) toimimist ja selle tasakaalu. Ümarmudil näiteks toitub rannakarpidest, millel on oluline roll kogu ökosüsteemi toimimisel ja veekeskkonna isepuhastamisel, filtreerides mereveest välja üleliigse hõljumi ning selle kaudu vähendades eutrofeerumisprotsesside ilminguid Läänemeres. Rannakarpide eemaldamine ökosüsteemist võib põhjustada vee läbipaistvuse drastilist vähenemist, niitjate merevetikate vohamist, sh olulise töönduskala (räime) kudealade kvaliteedi langemist. Samuti mõjutab agressiivne liik teiste oluliste rannikumerekalade (nt lest) toidubaasi ja elupaiku51. 2.3.1.2 Kalapüük Kalapüük Läänemerest jaguneb traal- ja rannapüügiks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2016. a määrusele nr 65 Kalapüügieeskiri tohib traalpüük toimuda vaid neil merealadel, mis on sügavamad kui 20 meetrit. Läänemere traalpüügisektoris on viimasel kümnendil läbi viidud oluline püügivõimsuse vähendamine, mille tulemusena on püügivõimsus püügivarudega vastavuses. Kui aastal 2004 oli Läänemere traalisektoris 153 kalapüügilaeva, siis aastal 2018 oli kokku alles 30 laeva, millest 4 laeva olid mitteaktiivsed52. Püügimaht oli 2018. a kokku ~56 000 tonni kilu ja räime. Tursapüüki pole varude halva seisundi tõttu viimasel 5 aastal sisuliselt teostatud (alla 200 tonni 2015. a ning 0 t 2018. a) 53. Rannapüük merel toimub 12 meremiili üldjuhul kuni 20 m samasügavusjooneni ning püüki teenindavad väikesed kohalikul tasandil olulise tähtsusega kalasadamad ja lossimiskohad. Püügialustena kasutatakse peamiselt kuni 12 m pikkuseid kalalaevu, mida on registrisse kantud 2018. aasta lõpu seisuga rannapüügis 1684. Võrdlusena, 2004. a oli registreeritud kalalaevu rannapüügis 88752 . Eesti rannikumere kalapüügilubadele kantud kalurite arv oli 2018. a seisuga 1905 (2017. a 1950) 54. Läänemere rannapüük moodustas 2018. a ~10400 t ja peamiselt püüti räime (üle 8000 t/a), järgnesid ahven (u 1137 tonni), meritint (u 284 tonni), lest (u 169 tonni) 53. Eesti mereplaneeringu raames loodud mereplaneeringu portaalis on esitatud kartograafiliset informatsioon muuhulgas rannapüügi ja traalimise intensiivsuse kohta (Joonis 2.10 ja Joonis 2.11). 51 TÜ Eesti Mereinstituut, 2016. Ümarmudil Eesti rannikumeres: rakendusuuring edasise meetmekava väljatöötamise aluseks, 1. osa < link > 52 The Annual Report on the Fishing Fleet of Estonia 2018 < link > 53 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 04.05.2020 54 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 28  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Joonis 2.10. Rannapüük 2011-2019, keskmine aastane kalasaak tonnides (saagikus – mida tumedam värv, seda suurem saagikus)55. Joonis 2.11. Traalimise intensiivsus 2014-2017, keskmiselt kg ruudu kohta kuus55. 2.3.1.3 Kalavarud Läänemere peamised töönduslikud kalaliigid on räim, kilu, tursk ja lõhe. Nende kalaliikide püügi erisused, nt kvoodid, püügivahendid, keeluajad ja -kohad on kehtestatud Euroopa Liidu 55 Eesti mereala planeeringu portaali väljavõte seisuga 26.11.2020 < link > 29  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel määrustega, mis kohalduvad otse Eestile56. Euroopa Komisjoni määrus sätestab igal aastal ELi liikmesriikidele kalapüügikvoodid Läänemerel. Eesti kontekstis on peamised töönduslikud kalaliigid räim ja kilu. Räime puhul hinnatakse Läänemere varude seisundit ja antakse püügisoovitusi nelja ühikvaru alusel. Läänemere keskosa räimevaru kudekarja biomass moodustas 2019. aasta algul 938 281 tonni, mis on pikaajalisest keskmisest 3% suurem ja jääb umbes 1989. aasta tasemele. 1990. aastatest alates on Liivi lahe räime kudekarja biomass kuni kaks korda suurem kui 1970. aastail. 2019. aasta alguses moodustas Liivi lahe räime kudekarja biomass 110 182 tonni, mis ületas pikaajalist keskmist (84 768 tonni) rohkem kui 30% võrra57. Kilu arvukus ja biomass hakkasid kiiresti suurenema 1980. aastate teisel poolel, kui tursa arvukus märgatavalt vähenes. 2019. aasta algul hindas ICES kilu kudekarja biomassi suuruseks 1 121 000 tonni, mis on pikaajalisest keskmisest 21% suurem57. Tursavaru on Läänemere idaosas püsinud viimase kümnendi madalamail tasemel, mille on põhjustanud pikaajaline madal sigimise efektiivsus (tingituna ebasoodsaatest keskkonnatingimustest) ja intensiivne püük. Tänu 2003. aasta keskmisest arvukamale põlvkonnale on Läänemere idaosa tursa kudekarja biomass alates 2005. aastast mõnevõrra suurenenud, olles 2008. aasta alguses hinnanguliselt siiski 40% madalam pikaajalisest keskmisest. Eesti vetes ei ole tursa sihtpüük majanduslikult tulus ning turska püütakse vaid kaaspüügina. Samas püüavad Eesti laevad turska ka Läänemere lõunaosas. Läänemere lõhepüük tugineb peamiselt kalakasvandustest asustatud isenditele, sest lõhe looduslik varu on madalseisus58. Kasutusel on lisaks Läänemere kalavarudele ka looduslike varudena punavetika liik agarik (Furcellaria lumbricalis). Agariku püügilimiit Kassari lahes on käesoleval kümnendil olnud 2000 tonni (märgkaalus) aastas. Tegelikud püügimahud on jäänud suure varuga lubatud kvoodi piiresse. Hinnanguliselt saab ühest tonnist märjast vetikast 200 kg kuiva vetikat, mis on sisendiks tootmisse. Lisaks püügile kogutakse agarikku ka kaldalt, mis tuleb randa peamiselt tormiheitmetena ja mille kogused on väga kõikuvad. Lisaks kogutavale väärtuslikule toorainele annab kaldavetika kogumine ka tasuvat tööd rannaalade elanikele. 2010-ndatel aastatel on sisendina tootmisse kasutatud 200 tonni (kuivkaalus) agarikku aastas. Sellest 100 tonni on püütud merest ja 100 tonni kogutud kaldalt59. 2.3.2 Siseveekogude kalastik, kalavaru ja -püük Eestis on 44 liiki mageveekalu, lisaks 3 liiki sõõrsuid ehk silmusid60. Eesti suurima siseveekogu Peipsi järve kalafauna on liigirikas. Peipsis ja temasse suubuvate jõgede-ojade alamjooksul elab 37 kalaliiki. Peipsi kaladest on vaid kümmekonnal töönduslik või rekreatiivne tähtsus. Turul nõutuimad kalad on tänapäeval koha ja ahven. Püügi suuruse alusel järgnevad ahvenale latikas, koha ja särg. Kiisk ja luts on teisejärgulise tähtsusega püügikalad. Harrastuspüüdjatele on olulisemad püügikalad ahven ja särg, neile järgnevad koha, 56 Keskkonnaministeerium, 04.05.2020< link > 57 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 58 Keskkonnaministeerium, 2019. Kalandus ja Läänemeri < link >. 59 Kalanduse Teabekeskus ja SakiConsult OÜ, 2018 „Eesti vetika- ja karbikasvatuse uuringute, katsetuste ja praktiliste väljundite tänane olukord, perspektiivid ja väljakutsed“ < link > 60 Eesti Maaülikool, 2020. Eesti magevee kalad < link >. 30  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel haug ja latikas. Kiisa, nuru, roosärge ja viidika tähtsus seisneb vaid püügirõõmus. Kaitsealusteks liikideks on harjus, tõugjas, säga, hink, vingerjas, võldas61. Enamikel järvedel ja jõgedel ei anta nende väiksuse tõttu kutselise kalapüügi lube välja. Suurem osa väikejärvesid ja enamik Eesti jõgedest on populaarsed harrastuskalapüüdjate seas. Kalapüügi seisukohalt olulisemad sisejärved on Peipsi (koos Pihkva ja Lämmijärvega) ja Võrtsjärv. Siseveekogudest püüti 2018. kokku ~3150 t kala, millest üle 2800 t püüti Peipsi järvest. Enim püüti koha, latikat ja ahvenat62. Peipsi järve tähtsaima töönduskala koha varu oli mõõdukas seisus. 2016. aasta kohapõlvkonna suure arvukuse ja hea kasvu toel peaks ka lähiaastate kohavaru vähemalt mõõdukaks jääma. Aastate 2017 ja 2018 kohapõlvkonnad on vähearvukad. Teise väärtusliku püügikala ahvena varu seis oli hea, kuid see ei jõudnud prognoositud tasemele. Nii nagu 2017. aastal, oli selle põhjuseks 2015. aasta ahvenapõlvkonna aeglane kasv. Heas seisus oli 2018. aastal ka latikas, kelle puhul domineerisid 2011.–2013. aasta põlvkonnad. Haugivaru oli suhteliselt väike, kuid täienes aasta jooksul märgatavalt. Varu põhiosa moodustasid aastate 2012–2015 põlvkonnad. Särge oli vähem kui aasta varem, aga selle varu oli endiselt heas seisus ja selles olid peamisel kohal 2008.–2011. aastal sündinud kalad. Nii Peipsi tindi kui ka rääbisekari oli 2017. aasta lõpuks jõudnud sellisesse seisu, et võis alustada märkimisväärse töönduspüügiga. Tindivaru koosnes kahe põlvkonna kaladest, rääbisevaru peamiselt ühe põlvkonna omadest. Tindil tekkis 2018. aastal uus, kuid vähearvukas põlvkond. Rääbisel puuduvad aga kahjuks nii 2017. kui 2018. aasta põlvkonnad. Peipsi siia ja lutsu olukord oli samal tasemel kui aasta varem ning nende liikide püüki lubati endiselt ainult kaaspüügi korras. Siiavaru põhiosa moodustasid noored, 2014. ja 2015. aastal sündinud kalad63. Võrtsjärv on Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve järel suuruselt teine Eesti siseveekogu, kus on käinud ja käib ka praegu, küllaltki intensiivne kutseline kalapüük. Võrtsjärves ja selle sissevooludega suudmetes elab 31 kalaliiki ja peaaegu püsivalt üks sõõrsuuliik (ojasilm). Aeg- ajalt lähevad püünisesse ka vikerforell ja karpkala, kes seniseil andmeil järves ei koe, vaid on sattunud sinna ümbruskonnas asuvatest kalakasvandustest. Saagi suuruse põhjal on Võrtsjärve peamised töönduskalad viimaseil kümnendeil olnud latikas, koha, angerjas ja haug. Neile järgnevad särg, ahven ja luts. Ent Võrtsjärve unikaalsus seisneb selle, et sinna on asustatud viimase 50 aasta jooksul hulgaliselt angerjamaime, ning seetõttu on olnud angerjas aastakümneid Võrtsjärve töönduskaladest tähtsamaiks ja väärtuslikumaks kalaliigiks61. Võrtsjärve kõige olulisemate kalaliikide varu on viimasel kümnendil püsinud heal tasemel ja lähitulevikus pole saagi vähenemist ette näha. Kutselised kalurid püüdsid 2018. aastal Võrtsjärvest 182,5 tonni kala. Võrreldes 2017. aasta püügitulemustega (198,8 tonni) kogusaak mõnevõrra kahanes (8%) ja moodustas viimase kahekümne aasta keskmisest (296 tonni) vaid 60%. Hiljutiste aastate järsk langus tuleneb eelkõige väheväärtusliku peenkala puudumisest püügistatistikas. Kuna alates 2011. aastast ei ole peenkalal turunõudlust, heidetakse see pärast mõrdade nõudmist vette tagasi63. Emajõgi ühendab kahte Eesti suuremat järve, Peipsit ja Võrtsjärve, samuti arvukaid vanajõgesid, lisajõgesid jne. Kuna 100 km pikkune jõgi on kalade tähtis rändetee, püütaksegi peamiselt rändel kalu. Emajõgi on läbi aegade olnud oluline kalapüügipiirkond. Emajõel püüdvate kalurite ametlik aastasaak on kõikunud 16–46,2 tonni vahel. Viimasel seitsmel aastal 61 Keskkonnaministeerium, 2020. Siseveed ja kalandus < link >. 62 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 04.05.2020 63 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 31  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel on see liikunud tõusujoones ja 2018 oli rekordiline aasta. Praeguse kalapüügieeskirja kohaselt on keelatud püüda ka tuurlasi, kuigi teadaolevalt on Emajões registreeritud vaid võõramaiseid ja ilmselt kasvandustest vabanenud tuuraliike. Meie pärismaine tuuraliik – Atlandi tuur – merest Emajõkke ei pääse. Vabastada tuleb ka alamõõdulised isendid. 2019. aasta seisuga kehtivad Emajõel alammõõdud latika, haugi, linaski, koha, lutsu, angerja ja siia kohta. Peamiselt püütakse Emajõest latikat, kelle osakaal on viimase 10 aasta vältel kutseliste kalurite aastasaagis olnud keskmiselt 80,9% ja harrastuskalastajate saagis hinnanguliselt 51%. Lisaks latikale saadakse Emajõest kutselisel püügil suures mahus särge (2009.–2018. aasta keskmine osakaal saagis 9,1%) ja haugi (4,1%), mõnevõrra vähem säinast (1,7%), linaskit (1,1%), koha (1,1%), ahvenat (0,6%) ja nurgu (0,6%). Üheteistkümne ülejäänud kalaliigi keskmine osakaal saagis on olnud kokku 0,8%64. Harrastuskalapüük Eestis on ca 1200 rohkem kui 1 ha pindalaga järve ja ca 2178 vooluveekogu, millest enamik ei oma kutselise kalapüügi seisukohast väärtust, küll aga harrastuskalapüüdjate seas. Enamus Eesti jõgedest ja järvedest on heas või rahuldavas seisundis, kuid mitmete Eesti jõgede ökoloogiline seisund on halb ja seda eelkõige nende tõkestatuse tõttu. Siiski on Eestis harrastuskalapüügiga tegelemiseks piisavalt kvaliteetseid veekogusid, millest võimalik püüda erinevaid kalaliike. Eestis on hinnanguliselt ligi 50 000 harrastuskalastajat. Harrastuskalapüük on populaarseim 19-36 aastaste meeste seas65. Piirkondades, kus keskkonnaminister on määranud kalavarude kaitse eesmärgil piiranguid kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügi aja või püütavate kalade kohta, ja piirkondades, kus on harrastuspüügil lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta ja vähimõrda, ning on kehtestatud kasutada lubatud püügivahendite piirarv, annab püügiõiguse kalastuskaart. Kalastuskaardi väljastab Keskkonnaamet. Analoogselt kutselistele kaluritele, kehtib ka harrastuspüügi puhul mitmetele kalaliikidele ja vähkidele alammõõdu piirangud ja ajalised püügikeelud. Samuti reguleeritakse kalastuskaardi alusel lubatud püügivahendite arvu. Peamised harrastuskalurite poolt püütavad kalaliikideks on ahven, haug, särg, latikas, koger, linask, jõeforell kuid püütakse ka mitmeid teisi kalaliike olenevalt veekogust ja kalastaja eelistustest. Merekaladest võib harrastuskalapüügi seisukohast oluliseks pidada vaid lesta. Populaarne on samuti vähipüük66. 2.4 Vesiviljelus Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegeles 2018. aastal vesiviljelussektoris 55 tegevusloaga (tunnustatud) ettevõtet, 30 kalakasvandust ja 25 jõevähikasvandust. Samas peab nentima, et kõik kasvandused ei anna vesiviljelustoodangut. Võrreldes 2017. aastaga kasvas 2018. aastal tootmismaht 74 tonni võrra, kui kogutoodang oli 943 tonni. 2019. aastal kasvas aga kogutoodang 1062 tonnini, mida võib lugeda Eesti kalakasvatustoodangu rekordiks alates 1992. aastast. Endiselt kasvatati kõige rohkem vikerforelli, mis moodustas kogumahust üle 85%. Suuremas koguses kasvatatakse veel angerjat, karpkala, tuuralisi ja angersäga. Harilikku jõevähki turustati 2019. aastal 0,93 tonni64. 64 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 65 Hendrikson & Ko, 2014. Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava KSH < link > 66 Keskkonnaministeerium, 2009. Harrastuskalapüügi arengukava aastateks 2010-2013 (perspektiiviga kuni 2018). < link > 32  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eestis kasutatavad tehnoloogilised lahendused võib jagada: Rajatiste alusel67: • Tiigid – vanimat tüüpi, looduslikust materjalist põhja ja seintega ning suure pindalaga rajatised, mis sobivad ekstensiivseks ja poolintensiivseks kalakasvatuseks. • Basseinid – ehitatakse korrapärastena tehismaterjalist (betoonist, metallist, plastist). Võivad olla ümmargused (eelistatumad), ruudu- või ristkülikukujulised. Pikki, vaheseintega osadeks jagatud basseine nimetatakse kiirvoolukanaliteks (kasutatakse intensiivseks kalakasvatuseks, kus toimub intensiivne veevahetus (ca 2–3 korda tunnis) ja tihti ka vee korduvkasutus). • Sumbad – võrkseinaga ujuvad kalakasvatusrajatised, mis paigaldatakse ankurdatult veekogusse. Vesi liigub läbi võrgusilmade, sõnnik vajub põhja, kuid kalad ei pääse sumbast välja. Erineva veekasutusega süsteemid: • Läbivoolusüsteem (flow through system) – Vesi saadakse looduslikust veekogust ning peale kalakasvatusrajatiste läbimist suunatakse looduslikku veekogusse tagasi.. Vesi saadakse pumpamise või paisutamise teel kalakasvatuse tiiki(-desse) või basseini(- desse). Ka kiirvoolukanalid (raceway) on üldjuhul läbivoolusüsteemiga. Vee korduvkasutuse süsteem e retsirkulatsioonisüsteem (recirculating system) –vesi on pidevas korduvkasutuses ning toimub vee täielik puhastamine. Sobib tingimustesse, kus veeressursid on väga limiteeritud või kus on keskkonnakaitsenõuded väga ranged. Eeliseks on see, et kalade aktiivne tegevus ja kalade kasv ei sõltu aastaajast, vaid kasvatus toimib efektiivselt terve aasta. 2018. aastal alustati Eestis taas kalade kasvatamisega sumpades. OÜ Redstorm tegi algust vikerforelli kasvatamisega Saaremaal Tagalahes ja alates 2019. aastast plaaniti kala kasvatada maksimaalse juurdekasvuga 100 tonni. OÜ Redstorm esindajate sõnul 2019. a juurdekasv ka 100 tonnini ulatus. OÜ Redstorm kala müük ulatus 2019. a 121 tonnini68. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 on seadnud eesmärgiks, et säästva merevesiviljeluse arendamise strateegiliseks eesmärgiks on viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul 10 000 tonni juurdekasvuni aastas, lähtudes seejuures põhimõttest, et asustusmaterjal kasvatatakse ette eelkõige maismaa kalakasvatustes. Statistikaameti andmed ei erista kaubakala kasvatamise ja müügi koguste juures merevesiviljelust ning maismaavesiviljelust, kuid 2019. a ulatus kogu kasvatatud kaubakala müük 1062 tonnini69. Kuna merevesiviljelusega tegelebki 2019. a seisuga suuremas mahus vaid OÜ Redstorm, siis võib järeldada, et sellest kogusest 941 tonni müüdi maismaa kasvandustes kasvatatud kala ning 121 tonni merevesiviljeluses kasvatatud kala. Läänemerd iseloomustab ühe vesiviljelusele äärmiselt olulise nähtuse olemasolu. Nimelt on Läänemere avaosa vesi kihistunud ja esineb nii hooajalist (temperatuuri järgset) kui ka püsivat (merevee tihedusest e. soolsusest tingitud) kihistumist. Sesoonne kihistumine tekib suvisel perioodil, kui pindmine veekiht soojeneb ja nii tekib 10−20 m paksune pindmine soojem veekiht. Sellel hetkel võib pindmine veekiht soojeneda kuni 20−25 kraadini. Samas, selle kihi all on vesi endiselt 4−5 kraadi lähedal. Selline merevee kihistumine kestab mõni kuu ja laguneb sügiseste tormidega. Erinevast veemasside soolsusest põhjustatud kihistumine on püsiv. See väljendub mitme vee füüsikalis-keemilise parameetri taseme muutuses umbes 50−60 m 67 Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020 68 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 69 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 10.08.2020 33  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel sügavusel. Eelkõige sellel sügavusel tõuseb järsult merevee soolsus (ja seega ka tihedus). Vesiviljeluse ja ka ökoloogilise tähtsusega on just selle soolsuse muutusega kaasnev hapnikukontsentratsiooni langus. Seega peab vesiviljeluse kavandamisel arvestama, et sügavamal kui 50 m Läänemere avaosa tingimustes vesiviljelust kavandada ei saa. Samuti peab vesiviljeluse kavandamisel arvestama apvellingu ehk süvavee kerke võimalusega, mille käigus tuuakse teatud hüdroloogiliste ja klimaatiliste tingimuste esinemisel sügavate merevee kihtide vett pinnale. Sellega võib kaasneda ajutiselt ka pindmiste veekihtide hapnikukontsentratsiooni järsk langus70. Mereala kasvanduse rajamisel on oluline, et mere sügavus oleks piisav ja sobivad hoovused tagaksid piisavas koguses värske vee olemasolu. Kala saab kasvatada jäävabal perioodil, kuna talvine jää koos heitlike ilmaoludega võib sumbakonstruktsioonid ära lõhkuda. Eestis puuduvad tuulte eest kaitstud sobiva vee sügavusega merealad (võrreldes näiteks Soome Ahvenamaa ümbrusega), mille tulemusena peab sumpade asukoha valikul ka selle asjaoluga arvestama70. Vesiviljeluses võib lisaks kalakasvatusele tegeleda ka karpide või vetikate kasvatamisega. Karpide kasvatamine toimub enamasti veesambas ja karbikasvanduste materjalidena kasutatakse eri tüüpi hõljuvsubstraate, mis riputatakse veesambasse ning kinnitatakse merepõhja raskuste abil. BBG (Baltic Blue Growth) projekti tulemused näitasid, et karbikasvatamine on Eestis tulemuslik, majanduslikult tasuv ja karbikasvandustega eemaldame ka suuri koguseid toitaineid. Rahandusministeeriumis tellitud uuring „Mereala planeeringu alusuuring − selgrootute ja vetikate vesiviljeluseks sobilikud alad“71 käsitles lisaks vesiviljeldavate taime- ja loomaliikide levikut kujundavatele teguritele ka söödava rannakarbi kasvupotentsiaali analüüsi Eesti rannikumeres. Uuring näitas, et kõige enam mõjutab söödava rannakarbi kasvukiirust toidu (hõljumvetikate) olemasolu, mis sisaldub mudelis erinevate muutujatena: klorofülli sisaldus (mikrovetikate hulk veesambas), avatus lainetusele (veesamba segunemine, mis viib toidu pinnalt merepõhja suunas) ning hoovuste liikumise kiirus (protsess, mis toob toitu merealadelt, kus rannakarpe pole). Oluline muutuja mudelis on ka merevee soolsus. Söödav rannakarp on mereline liik ning soolsuse vähenemisel karpide kasvukiirus väheneb (kasvuks minev energia kulutatakse kehasse tunginud mageda vee väljapumpamisele). Soolsuse langemisel teatud piirväärtuseni, ei suuda rannakarbid enam ellu jääda ja sellistel merealadel pole ka rannakarbi kasvandused võimalikud. Vetikate kasvatamisel sobivad üldiselt vesiviljeluseks kõige paremini suurvetikad, kes kasvavad väga kiiresti, kasutavad enim toitaineid ning suudavad ressursside pärast konkureerida teiste liikidega. Suurvetikateks loetakse liike, millede mõõtmed on suuremad kui 2 cm. Läänemeres esineb kokku üle 550 liigi suurvetikaid. Suurvetikate levik Läänemeres on seotud eelkõige soolsuse, sobiva substraadi olemasolu, avatuse ja vee läbipaistvusega. Iga liik vajab oma elutegevuseks teatud ökoloogiliste tegurite kompleksi. Madala soolsuse tõttu on Eesti rannikumere merepõhja taimestiku liigiline mitmekesisus üldiselt üsna madal. Meie vetes võib kohata kuni 80 liiki suurvetikaid ja kõrgemaid taimi70. Vetika- ja karbikasvatus - 2019. aastal paigaldas OÜ Redstorm Saaremaale Tagalahte karbikasvatusliinid. Tegemist on kompenseeriva meetmega, mis on seotud sumbakala kasvatamisest pärineva toitainetega. Vetikaid 2019. aastal Eesti rannikumeres tööstuslikult ei toodetud72. 70 TÜ Mereinstituut, 2020. Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud < link > 71 TÜ Eesti Mereinstituut, 2016. Mereala planeeringu alusuuring − selgrootute ja vetikate vesiviljeluseks sobilikud alad < link > 72 Kalanduse Teabekeskus, 2020 „Eesti Kalamajandus 2019“ < link > 34  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Vesiviljeluseks enim sobiv suurvetika liik agarik on ainuke töönduslikult kasutatav suurvetikaliik Eesti. Agarikust toodetakse geelistuvaid polüsahhariide. Seda kogutakse rannast rannaheidiste näol ning traalitakse merest Väinamere piirkonnas. Ressursi kasutamine algas juba eelmise sajandi 60-ndate lõpus73. 2.5 Põhjavee seisundi kirjeldus Eesti territoorium paikneb Balti settebasseini põhjaosas, kus kivimikihid paiknevad rõhtsalt peaaegu rikkumata lasumusega ja on kallutatud 2-3 kraadise nurgaga lõuna suunas. Eestis levivad põhjaveekihid jälgivad üldist litoloogiliste kihtide lasumust ja nende sügavus suureneb basseini keskosa suunas. Pinnakattes esinev Kvaternaari põhjaveekompleks katab praktiliselt kogu Eesti territooriumi välja arvatud alvarid. Lõuna-Eestis levivad aluskorra settekivimites Ülem-Devoni Kesk-Devoni ja Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleksid, mille avamusalad jäävad Lõuna- ja Kesk-Eestisse. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleks levib piiratud alal ka Kirde-Eestis. Põhja-Eestis moodustavad maapinnast esimese aluspõhjalise põhjaveekompleksi Siluri ja Ordoviitsiumi karbonaatkivimites esinevad põhjaveekihid. Siluri-Ordoviitsiumi karbonaatkivimite vettandev osa levib ka Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleksi all. Sügavamal, Siluri-Ordoviitsiumi regionaalse veepideme all paiknevad Ordoviitsium- Kambriumi ja Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksid, mis on esindatud juba pea üle kogu Eesti territooriumi.74 Põhjaveekogumid on määratud keskkonnaministri 01.10.2019 määrusega nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“. Eestis on kokku 31 põhjaveekogumit. Põhjaveekogumi seisundit iseloomustavad loodusläheduse järgi kaks seisundiklassi: hea ja halb. Põhjaveekogumi seisund määratakse põhjaveekogumi keemilise seisundi ja koguselise seisundi alusel (Joonis 2.12 ja Joonis 2.13), olenevalt sellest, kumb neist on halvem. Põhjavee seisund on hea, kui nii põhjaveekogumi keemiline seisund kui ka koguseline seisund on vähemalt hea. Juhul, kui inimtegevuse tõttu võib põhjaveekogumi seisund muutuda halvaks, on põhjaveekogum ohustatud. Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel arvestatakse inimtegevuse mõju ja põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sh põhjavee kaitstust ning põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundit. Põhjaveekogumi keemiline seisund näitab inimtegevusest tingitud põhjavee keemilise koostise muutusi ning põhjavee koguseline seisund näitab, millisel määral mõjutab põhjaveekogumit veevõtt. Põhjavee seisundi hinnangut teostab Keskkonnaagentuuri tellimusel Eesti Geoloogiateenistus. Eesti keskmine netoinfiltratsioon on 70 mm aastas – seega on summaarne iga-aastaselt asenduv põhjavee kogus suur75. Kinnitatud põhjaveevaru on Eestis keskmiselt 360 liitrit ööpäevas 73 Tartu ülikool, 2019. Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks. < link > 74 Marandi jt., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. 75 Põhjaveekomisjon, 2004 Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Tallinn. 35  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel inimese kohta. Põhjaveevaru on jaotunud ebaühtlaselt maapinnalähedaste ja sügavate põhjaveekihtide vahel. Enamasti tuleb Eesti põhjavett joogiveeks kasutamiseks töödelda76. Koormusallikate klassifikatsioonist lähtuvalt on loetud vesiviljelusega seotud punkt- ja hajukoormusallikad loetud põhjaveele ebaolulisteks koormusallikateks77. Võimalik põhjaveevõtu mõju vesiviljeluse tarbeks on otseselt seotud konkreetse põhjaveekogumi ja sealt võetava vee kogustega. Eesti vesiviljelusettevõtted kasutavad, olenevalt asukohast, kasvatatavatest liikidest ja tehnoloogiast, nii pinna- kui põhjavett. Sektori veekasutust reguleeritakse Eestis keskkonnaloaga. Joonis 2.12. Põhjavee keemiline koondhinnang 2020. aastal78 76 Hendrikson & Ko, 2014. Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava KSH < link > 77 Marandi jt., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. 78 Keskkonnaagentuur, 2021. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart < link > 36  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Joonis 2.13. Põhjavee koguseline koondhinnang 2020. a 79. 2.6 Loodusväärtused 2.6.1 Bioloogiline mitmekesisus Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligi 30 000 liigi esinemine. Seega on väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud ligi 400 linnuliiki, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid80. Läänemeres on väikese ja muutliku soolsuse tõttu nii merelise kui ka mageveelise päritoluga organismide levik pidurdunud ning seetõttu on liikide arv meres väiksem kui normaalse soolsusega meres. Paljud liigid elavad pideva soolsuse ja temperatuuri stressi tingimustes, mistõttu nende tundlikkus keskkonna muutuste suhtes on suurenenud. Mereliste liikide arvukus ja kasvukiirus Läänemeres vähenevad koos soolsuse vähenemisega ida ja põhja suunas80. Taimestik on Läänemeres liigivaene. Selle põhiosa moodustavad vetikad. Väheseid õistaimeliike (meri-särjesilm, sõõr-särjesilm, räni-kardhein, tähk-vesikuusk, kamm-penikeel jt) loetakse teisesteks mereasukateks. Läänemere loomastiku moodustavad eri ajajärkudel sisserännanud organismid: riimveelised ja merelised glatsiaalreliktid (Joldiamerre rännanud liikide järglased), merelised boreaalsed liigid ning mandriveekogudest pärit mageveeliigid. Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid loomaliike. Läänemeres elab u 440 liiki selgrootuid, ainult merelised on neist karikloomad, kammloomad, 79 Keskkonnaagentuur, 2021. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart < link > 80 Loodusveeb, 30.09.2021 < link > 37  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel siil-, keras-, kärss- ja hulkharjasussid. Merega on seotud paljude linnuliikide elu. Neist enamiku moodustavad kurvitsalised ja hanelised81. 2.6.2 Eesti mereala elustik, va kalastik 2.6.2.1 Merepõhja elustik Eesti merealal moodustab makroskoopilise merepõhja elustiku taimestik (suurvetikad ja kõrgemad taimed) ning põhjaloomastik. Liigiliselt koosseisult on elustik üsna mitmekesine, leidub nii merelise päritolu kui mageveelisi liike. Merepõhja taimestik 1992–2018. aastate andmete põhjal on Eesti merealal registreeritud 60 suurtaimestiku taksonit (sh 57 liiki ja taksonid Ulotrix, Pseudolithoderma ja Fontinalis määratuna perekonna tasemeni). Eesti merealal sagedamini esinevateks liikideks on niitjas punavetikas (Vertebrata fucoides), niitjas rohevetikas (Cladophora glomerata) ja niitjas punavetikas (Ceramium tenuicorne). Eesti merealal esineb enim hõimkonna pruunvetikas liike/taksoneid. HELCOMi mereala alambasseinide vahelised erinevused taimestiku liikide/taksonite osas on suhteliselt väikesed, liigirikkaim bassein on Liivi laht82. 2.6.2.2 Suurselgrootud 1992.–2018. aastate andmete põhjal on Eesti merealal registreeritud 92 põhjaloomastiku taksonit (sh 73 liiki ja 19 taksonit). Eesti merealal on sagedamini esinevaks selgrootuks söödav rannakarp (Mytilus trossulus), balti lamekarp (Limecola balthica) ja substraadile kinnituv tavaline tõruvähk (Amphibalanus improvisus). Põhjaloomastiku liikide/taksonite arvust 59% kuulub lülijalgsete hõimkonda82. 2.6.2.3 Linnustik Eesti merealaga on oma elutsükli jooksul seotud enam kui 60 veelinnuliiki. Siinsetes vetes peatuvad veelinnud erinevatel aastaaegadel näiteks sulgimiseks, talvitumiseks kui ka läbirändel. Rannikul ja väikestel meresaartel pesitsevad veelinnud toituvad ja kasvatavad oma pojad üles merel. Läbirände kaudu on merealaga seotud lisaks veel paljud maismaalinnud82. Eesti rannikumere tähtsus veelindudele tuleneb eelkõige geograafilisest paiknemisest vahetult Ida-Atlandi rändetee ühel olulisel harul. Seda haru kasutavad enamus arktilisi veelinnuliike teel Euraasia arktilistelt pesitsusaladelt talvitusaladele, mis ulatuvad Lõuna-Aafrikani. Eesti meremadalikud on neile sobivateks rändepeatuskohtadeks, kus täiendatakse rasvavarusid edasiseks rändeks, samuti kasutatakse neid madalike talvitusaladena. Vaatamata meie akvatooriumi suhteliselt väikesele pindalale peatub siin märkimisväärne osa mõne linnuliigi kõigist isenditest. Ligikaudsete hinnangute alusel võib meie vetes peatuda näiteks 48% merivardi, 25% auli ja 20–22% vaeraste rändetee asurkondadest 83. Eesti mereplaneeringu koostamise raames teostati kaks põhjalikku ülevaadet merega seotud linnustiku ja võimalike mõjude kohta, mis võivad kaasneda erinevate merekasutusviisidega. 81 Eesti Entsüklopeedia 30.09.2021 < link > 82 Hendrikson & Ko, 2020. Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruande eelnõu, AVALIKULE VÄLJAPANEKULE < link > 83 Hendrikson & Ko, 2020. Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruande eelnõu, AVALIKULE VÄLJAPANEKULE < link > 38  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mainitud uuringuteks on Eesti mereala planeeringu alusuuringud „Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele“ Eesti Ornitoloogiaühing 2016 ning „Lindude peatumisalade analüüs“ Eesti Ornitoloogiaühing 2019. Tegemist on mahukate uuringutega, kus on esitatud põhjalik ülevaade erinevate linnuliikide käitumismustrite kohta. Alljärgneval joonisel (Joonis 2.14) on esitatud näitena kõigi rändlindude skemaatilised rändeteed, vee- ja maismaalindude nn „pudelikaelad“ ja sensitiivsed alad (Joonis 2.15). Joonis 2.14. Kõigi rändlindude skemaatilised rändeteed, vee- ja maismaalindude nn „pudelikaelad“ ja sensitiivsed alad84. 84 Eesti Ornitoloogiaühing, 2019. Lindude peatumisalade analüüs 39  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Joonis 2.15. Linnustikule sensitiivsed alad (punane viirutus)85. 2.6.2.4 Mereimetajad Eesti merealal on mereimetajatest levinud kaks hülgeliiki – hallhüljes (Halichoerus grypus) ja viigerhüljes (Pusa hispida). Viigerhüljes on Läänemeres kohatise levikuga liik, kelle alamasurkondadest hõlmavad Eesti rannikut Väinamere/Liivi lahe ning Soome lahe levilad. Loomad liiguvad eri alamasurkondade vahel harva ning pigem üksikute isendite tasandil. Eestis on viigerhüljeste võtme - elupaikadeks Väinameri ja Liivi laht – nende piirkondadega on seotud hüljeste talvitumis- ja sigimisalad (Joonis 2.17). Viigerhülge edukaks sigimiseks on vältimatu merejää olemasolu mille tüübid, ulatus ja paiknemine varieerub aastati. Hallhüljes on kogu Läänemeres vabalt liikuv, kuid jäävabal perioodil ja üle aastate seotud kindlate lesilate ja merepiirkondadega. See liik kasutab vabalt kogu Eesti rannikumerd. Kõige olulisemad puhkealad on valdavalt kaetud olemasoleva kaitserežii miga (hallhülge püsielupaigad). Kui hallhülge Läänemere populatsiooni hea keskkonnaseisund Eesti merealal on saavutatud hinnates seda nii arvukuse, levikuala kui ka levikumustri kriteeriumite järgi, siis viigerhülge puhul hea keskkonnaseisund saavutatud ei ole86. Mereimetajad on mere ökosüsteemi tundliku osana inimtegevuse poolt otseselt (häirimine) või kaudselt (ligipääs toidule ning võtmeelupaikadele) mõjutatavad, mistõttu tuleb inimtegevuse planeerimisel arvestada nende loomade merekasutuse mustritega. Telemeetria abil kogutud andmete põhjal on eristatud viigerhüljeste toitumisalad, puhkealad, sigimis- ja talvitusalad ning rändealad. Valimi suurust võib pidada piisavaks üldistuste tegemiseks, kuid esitatud andmeid ei tohi käsitleda absoluutsetena, pigem kirjeldavad need erinevate piirkondade kasutamise intensiivsust ja iseloomu ning võimaldavad piiritleda üldisemalt liigile omaseid ja olulisi elupaiku87. 85 Eesti Ornitoloogiaühing, 2019. Lindude peatumisalade analüüs 86 Hendrikson & Ko, 2020. Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruande eelnõu, AVALIKULE VÄLJAPANEKULE < link > 87 Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019. „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”. < link > 40  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Joonis 2.16. Viigerhüljeste toitumisalad Lääne-Eestis. Telemeetriliste uuringute andmetel toitumiskäitumise intensiivsus 5x5 km võrgustikus. Olulisimaks on vahemikud 0-70 asukohta ja 70-520 asukohta ruudus, sest need esindavad peamistest puhkealadest eemal asuvaid toitumisalasid. Kõrgemad (> 520) väärtused Hiiumaa laidudel on seotud liikumistega vahetus puheala läheduses, kus võib esineda ka toitumist, kuid kus metoodiliselt summeeruvad ka teised toitumisele sarnased käitumismustrid88. Viigerhülge olulised toitumisalad paiknevad Väinameres ning Liivi lahe osades, kus veesügavus ületab 40 meetrit (Joonis 2.16): Ruhnust kagu suunas ning Läti merealal Ruhnust lõunas. Teistel Liivi lahe avamerealadel selgelt toitumisalasid ei eristu, kuigi toitumisele viitavat käitumist esineb kogu lahe alal. Toitumisalad omavad suurt aastaajalist tähtsust maist novembrini. Viigerhüljeste puhkealad on seotud rannikul ja saarestikes asuvate kiviste madalikega ning on valdavalt Väinameres ning Väikese ja Suure väina lõunapoolsetel suudmetes. Andmed näitavad ka Ruhnu ranna kasutust üksikute isendite poolt, kuid kogu andmehulga kontekstis need alad oluliselt ei eristu. Andmete alusel on tuvastatav ka loomade puhkamine veepinnal, mil pikema aja jooksul on liikumised väga lokaalsed ja sukeldumised puuduvad. Puhkealad rannikul on valdavalt olemasolevate kaitsealade piirides. Puhkealadel on suur tähtsus aastaringselt, Hiiumaa laiud hüljatakse kui meri jäätub kuid nad on kasutusel jääst- jääni ning soojadel talvedel võib see kasutus olla praktiliselt aastaringne88. 88 Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019. „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”.< link > 41  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Joonis 2.17. Viigerhülge talvitus- ja sigimisalad. Telemeetriliste uuringute andmetel talvitus- ja sigimisalad 5x5 km võrgustikus89. Hallhülge kohta puuduvad Eesti rannikuvetest viigerhülgega analoogilised telemeetrilised uuringud. Aastatel 1995-2000 on läbi viidud täiskasvanud emastele hüljestele keskendunud liikumise ja paigatruuduse uuring, mis kasutas foto-identifikatsiooni meetodit. Selle tulemusena selgus, et liik on kogu Läänemeres vabalt liikuv, kuid jäävabal perioodil ja üle aastate seotud kindlate lesilate ja merepiirkondadega (Joonis 2.18). Merekasutust selle meetodiga uurida ei saa. Piiratud mahus tehtud telemeetriauuring osutab, et samast kohast samal ajal püütud isendite käitumine võib olla väga erinev ja esineb kindlasti seotust mõne merepiirkonnaga, mida korduvalt toitumiseks kasutatakse. 89 Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019. „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”.< link > 42  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Joonis 2.18. Samas lesilas märgistatud isase (vasakul) ja emase (paremal) hallhülge merekasutus 2007- 2008 aastal90. Olemasolevate andmete kombineerimisel ei saa üheselt tuvastada eri merealade kasutust (kasutusiseloomu eristades). Samas liigi teadaolevat käitumist arvestades võib väita, et see liik kasutab vabalt kogu Eesti rannikumerd. Kõige olulisemad puhkealad on valdavalt kaetud olemasolevate kaitserežiimidega. Nende osas viiakse läbi regulaarset seiret ning arvukuse muutused ja alade kasutus on kajastatud riiklikus seireandmebaasis. Üldiselt on teada, et tegemist on väga kohanemisvõimelise liigiga, kes harjub inimtegevusega ning erinevalt viigrist isegi kasutab seda ära tulles saaki püüdma nt. sadamatesse, kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste lähedusse90. 2.6.3 Eesti magevete elustik, va kalastik Eesti magevete selgrootute fauna on rannikumere omast liigirikkam. Erinevat tüüpi mageveekogudest järvedest, paisjärvedest, kraavidest, allikatest, tiikidest, rabalaugastest, lompidest jne on teada ligikaudu 2000 liiki selgrootuid 24 klassist. Neist 19 klassi esindajad on kõik või valdavalt vabalt elavad vormid ja 5 klassi esindajad parasiidid. Üksikutest klassidest on kõige liigirikkamalt esindatud putukad (u. 750 liiki), vähid (vähemalt 233 liiki), ämblikulaadsed (u. 210 liiki) ja keriloomad (u. 200 liiki) 91. Lindudest on nähtud üle saja liigi vee- ja roolinde. Neist pesitsejaid on ligi 40 liiki. Esineb arvukalt ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub Eesti järvedel rohkesti naerukajakat, sinikaelparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde91. Imetajatest võib järves kohata näiteks kobrast, saarmast, ondatrat, mügrit91. Eesti järvede suurtaimestikus on määratud üle 100 liigi soontaimi, paarkümmend liiki sammaltaimi ja sama palju mändvetiktaimi91. Kaldaveetaimedest on kõige ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvekaisel, ahtaleheline hundinui, kõõ1usleht. Üleujutavatel aladel domineerivad tarnad jne. Ujulehtedega taimedest kasvavad peamiselt kollane vesikupp, ujuv 90 Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019. „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”.< link > 91 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020b < link > 43  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel penikeel, vähemal määral leidub valget vesiroosi. Kõige suurema pindala on hõivanud veesisene taimestik. Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik- penikeel ja mitmesugused mändvetikalised. Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini- ja ränivetikate õitsemised, eriti silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia echinulata õitsemine. Vetikate hulgas leidub palju haruldusi - Cymbella hebridica, Staurastrum 1eptocladum jt. liike92. Jõgede loomastik - põhjaloomi on Eesti jõgedes kindlaks tehtud 550 liiki. Eesti jõgede põhjaloomastik on alles kujunemisjärgus ja koosseisult ebaühtlane. Enamasti on põhjaloomastik suhteliselt liigivaene. Biomassist moodustab suure osa jõe kirpvähk. Sõõrsuid elab Eesti jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki. Kaladest on arvukamad haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, võldas, jõeforell, luts ja viidikas. Kaitsealused kalaliigid on säga, harjus ja tõugjas. Ühes jões on säilinud üliharuldast ebapärlikarpi (I kaitsekategooria). Jõed ja nende ümbrus on pesitsus- ja toitumispaigaks paljudele lindudele. Samuti võib Eesti jõgedel kohata poolveelise eluviisiga imetajaid: kobrast, mügrit, ondatrat, saarmast 93. Jõgede taimestik - fütoplankton on Eesti jõgedes liigirikas - üle 400 taksoni. Planktoni biomass on aga üsna väike. Suurem on see järvedest ja paisudest allavoolu jäävates jõelõikudes ning tõeline jõeplankton kujuneb välja vaid pikemate jõgede aeglase vooluga alamjooksul. Eesti jõgede suurtaimestikus on 122 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid. Õistaimedest kasvab Eesti jõgedes rohkesti kollast vesikuppu, jõgitakjat, konnaosja, järvekaislat, pilliroogu, harilikku kuuskheina ja jõgikõõluslehte. Sammaldest leidub Eesti jõgedes rohkesti vesisammalt ning vetikatest rohevetikat ja eriviburvetikat94. 2.6.4 Kaitstavad loodusobjektid Liigikaitse põhieesmärgid Eestis on tagada kõikide siin looduslikult esinevate liikide soodne seisund sh alamliikide ja populatsioonide tasemel, säilitada liigiline mitmekesisus kõikides selle avaldumisvormides (kaasa arvatud geneetiline mitmekesisus), vältida võõrliikide ja võõrpopulatsioonide loodusesse sattumist ja levikut ning geneetiliselt muundatud organismide negatiivset mõju. Kõige suurem oht liikidele on neile sobivate elupaikade pindala vähenemine, elutingimuste halvenemine ja killustumine, sh levikuteede kadumine. Ka muutunud maakasutus (näiteks niitude võsastumine) vähendab elupaikade sobivust paljudele liikidele95. Seisuga 31.12.2019 oli Eestis kaitse all 19,4% maismaast, 27% territoriaalmerest, 44% suurte järvede pindalast, 28% kogu veealast ja kokku 23% kogu Eesti pindalast. territoriaalmere kaitstuses, millest 2000. aastate algul oli kaitse all 3%, pärast Natura 2000 võrgustiku moodustamist tõusis aga kaitstava mereala pindala osakaal 27% juurde. Kogu veeala (mereala koos suurte järvedega) kaitstus on samamoodi tõusnud 3%-lt 27%-ni 2004. aastal ning seejärel püsinud 2007. aastast praeguseni 28% juures96. 2019. aasta 31. detsembri seisuga oli Eesti kokku 3923 kaitstavat loodusobjekti, nendest97: 92 R. Laarma jt. 2019. Eesti järved. Varrak, Tallinn. 93 H.Timm, R. Järvekülg, P. Pall, S. Vilbaste. 2019. Eesti jõed. Varrak, Tallinn. 94 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020e < link > 95 Hendrikson & Ko, 2019. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. KSH aruanne. < link > 96 Keskkonnaagentuur, 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020 < link > 97 Keskkonnaministeerium, 2020 < link > 44  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel • rahvusparke 6; • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 23; • vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 59; • looduskaitsealasid 231; • maastikukaitsealasid 154; • hoiualasid 319; • parke ja puistuid 512; • kaitstavaid looduse üksikobjekte 1066; • püsielupaiku 1553. 2018. a seisuga jääb 75 kaitsealust loodusobjekti vähemal või suuremal määral merealale. Suurem osa kaitstavatest merealadest asub Lääne-Eesti saarestikus. Kõige suurema mereala pindalaga kaitstav ala on Lääne-Eestis asuv Kura kurgu hoiuala98. Kaitsealused liigid jagunevad kolme kaitsekategooria vahel. Looduskaitseseaduse alusel kuuluvad I kaitsekategooriasse haruldased, hävimisohus liigid, mis esinevad väga piiratud alal või väga hajusate asurkondadena. Tingimustes, kus jätkuvalt avaldub ohutegurite toime, nende liikide väljasuremine Eesti looduses on väga tõenäoline. II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb, ja mis võivad ohutegurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. III kategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. Eestis esinevate kaitsekategooriat liikide arv on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 2.2). Tabel 2.2 Kaitsealused liigid Eestis. Kaitsekategooria Loomad (sh linnustik) Taimed Seened/samblikud I 21 liiki 35 liiki 10 liiki II 60 liiki 151 liiki 59 liiki III 135 liiki 74 liiki 28 liiki 2.6.5 Natura 2000 alad Natura 2000 on Euroopa Liidu (EL) kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende looduslike elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura-võrgustik on loodud 1992. aastal ja koosneb linnualadest, mis moodustatakse EL-i linnudirektiivi I lisa liikide ja sealt puuduvate rändliikide kaitseks, ning loodusaladest, mis moodustatakse loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide kaitseks. Eesti Natura 2000 alad valiti välja Euroopa Liiduga liitumiseks ajaks aastal 2004. 2017. aastal seisuga koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast ja 542 loodusalast (Joonis 2.19). Kuna linnu- ja loodusalad suures osas kattuvad, siis on Eesti Natura 2000 võrgustiku kogupindala 14 863 km2. Pisut alla poole Natura 2000 aladest asub meres ja Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17%99. 98 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020e. Looduskaitse arvudes – 2018 < link > 99 Keskkonnaministeerium, 08.05.2020 < link > 45  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Joonis 2.19 Eesti Natura 2000 loodusalad (märgitud punasega) ja linnualad (märgitud sinisega) 2020. a seisuga100. Ala määramine Natura alaks ei tähenda veel majandustegevuse keelamist. Natura alal on lubatud tegevused, mis ei mõjuta oluliselt ala kaitse–eesmärke. Eesti seadusandluse järgi on KMH või KSH protsess kohustuslik, kui tegevusega või planeerimisdokumendi elluviimisega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. 2019 a. Euroopa Komisjonile esitatud aruande põhjal on näha, et Eestis on loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide seisund aastatel 2013-2019 jätkuvalt stabiilne või paranenud, seda ka kalandusega seotud liikidel ja elupaigatüüpidel (v.a kahepaiksed ja põllumaadega seotud linnuliigid)101. 100 Maa-amet, 2020 ja EELIS, 2020. 101 Hendrikson & Ko, 2019. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. KSH aruanne. < link > 46  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 2.7 Sotsiaal-majandusliku keskkonna ülevaade Eesti kui mereriigi jaoks on kalandus olnud traditsiooniliselt oluline tegevusvaldkond, seda nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt. Otseselt saab kalandusega seotuks lugeda kalapüüki ja kala töötlemist, kaudselt on mõjutatud ka kaubandus, turism, toitlustus ja muud tegevusalad. Kuna osaliselt on kalandus hooajaline, tegutsevad kalanduses hõivatud püügivälisel ajal ka muudel tegevusaladel. Kalandus on oluline ka riikliku toidujulgeoleku seisukohalt. Valdkonna otsene rahaline panus riigi majandusse väike, kalanduse ja vesiviljeluse osatähtsus riigi aastases lisandväärtuses on olnud alates 2005. aastast 0,2 %102. Viimasel paaril aastal on kalapüügimahud suurenenud võrreldes 2012. a esinenud olukorraga peaaegu kõikides valdkondades (Joonis 2.20). Suurima osa kalapüügist moodustab traalpüük Läänemerel, mille maht tonnides, on viimastel aastatel tõusnud ning ajal moodustab see jätkuvalt enam kui 60% püütavast kalast tonnides. Joonis 2.20 Eesti kalanduse püügimahud perioodil 2012-2019103. Püügivõimalused jaotatakse kutselise kalapüügi ettevõtjate vahel ajaloolise püügiõiguse alusel, mis aitab tagada püügivõimaluste jaotamisel läbipaistvuse ja stabiilsuse ning kindluse pikaajaliste investeeringuotsuste tegemisel. Kalapüüki Läänemere avamere osas ja kaugpüügil Atlandi ookeanil reguleeritakse eelkõige maksimaalselt lubatava püügikoguse abil, rannikuvetes ja sisevetes aga püügivahendite arvu ja osaliselt nn blokk-kvoodi abil. Kalapüügiloa omanike arv ei ole aastate lõikes oluliselt muutunud. Tuginedes kutselise kalapüügi registri andmetele oli 2017. a Läänemere traalpüügis loa omanikke 23 ja kaugpüügis 3, rannapüügis 916 ja sisevetes 317. 2018 ja 2019. a oli Läänemere traalpüügis loa omanikke vastavalt 22 ja 20, kaugpüügis 3, rannapüügis 943 ja 1187 ning sisevetes 319 ja 340. Rannapüügis on toimunud 2019. a kalapüügiloa omanike arvu kasv (ca 20 %). 102 Statistikaameti andmed. Statistika andmebaas andmebaas.stat.ee (kasutatud 19.10.2020), näitaja „RA0046 Lisandväärtus tegevusala (EMTAK 2008, 2-kohaline kood) järgi“. 103 Statistikaameti andmed, 2020 < link > 47  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Kalapüügi tootjaorganisatsioonid tekkisid 2005. a, koondades traalpüügisektoris nii ettevõtteid kui püügiõigusi. 27-st traalpüügis tegutsevast ettevõttest 19 ehk 60% on koondunud tootjaorganisatsioonidesse. Kolme kilu-räime tootjaorganisatsiooni kuuluvate ettevõtete valduses on Läänemere traalpüügiks 22 aktiivset üle 12 m pikkust traallaeva. Tootjaorganisatsioonide liikmete laevadel töötas 2018. a seisuga 111 inimest. Läänemere kilu- ja räimepüügi tootjaorganisatsioonide koosseisu kuuluvad ka rannapüüdjad. Sisevete püügis – Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel tegutseb alates 2015. a latika osas tunnustatud tootjaorganisatsioon. Ranna- ja sisevete püügiga tegelevate ettevõtete koondumine tootjaorganisatsioonidesse on vajalik selleks, et koondada väiksemaid kalakoguseid suuremateks tarneteks, saavutada mõjukamat turujõudu ja lahendada logistilisi probleeme. Eesti peamiseks kala ekspordiartikliks on külmutatud kala (2018. a eksportis Eesti 108 400 t kalatoodangut). Suurema osa sellest moodustas külmutatud kilu ja räim ning soola-, vürtsi-, kuivatatud, sügavkülmutatud ja paneeritud kala. 2018. a eksporditavast kalast 86% oli Eesti päritolu ja moodustas 59% kogumüügitulust, mis näitab Eesti kalatöötlemissektori sõltuvust ekspordist. Võrreldes eelneva aastaga kasvas eksport 2,5%. Suurim kogus kala ja kalatooteid (40 267 t) eksporditi Ukrainasse. Kuna kala ei väärindata ja eksporditakse sisuliselt toorainet, siis eksporditavate toodete koguväärtus on madal, millest tulenevalt on püügisektori kasum väike. 2019. a keskmine esmakokkuostuhind (majanduslikult olulistel liikidel) oli kilul 0,17 EUR/kg ja räimel 0,18 EUR/kg. Esmakokkuostuhinna muutus protsentides 2008-2018 on olnud kilu puhul -0,01 EUR/kg ja räimel -0,06 EUR/kg.104 Sektoris hõivatute koguarvust annab 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmed. Selle kohaselt tegutseb kalandusega otseselt seotud tegevusaladel kokku enam kui 3000 töötajat, neist ligikaudu kolmandik kalapüügi või –kasvatuse valdkondades. Nii vesiviljelustoodet tootmise kui ka kalatöötlemisega tegelevate ettevõtete tööhõive trend on viimasel kolmel aastal languses: tööga hõivatute keskmine arv on vähenenud 2014. a ca 2000 inimese pealt 1218 inimeseni 2019. a ning vesiviljeluses samal aastal tööga hõivatute arv langenud 64 inimeseni. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatav tööjõuvajaduse prognoos ei näe aastani 2026 kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonnas ette olulisi muutusi töötajate arvus. Prognoositakse aastaks 2026 pigem töötajate vähenemist tulenevalt töötajate kõrgest keskmises vanusest. Kalandussektoris on kvalifitseeritud töötajad kõrges vanuses ja kalapüügist põhisissetulekut saavate kalurite osakaal vaid 10%. Rannakalurite keskmine vanus on üle 50 aasta. 2019. a andmete põhjal oli kalanduse- ja põllumajandussektoris tegutsevate tööliste keskmine töötasu 1141 eurot, Eesti keskmine brutokuupalk 1472 eurot105. Uutel ettevõtjatel on püügisektorisse väga keeruline ja kulukas siseneda. Selleks, et siseneda sektorisse on vaja omada ajaloolist püügiõigust, mille soetamine on kulukas. Teine võimalus püügisektoris tegutseda on olla kantud kalurina püügiõiguse omaniku kalapüügiloale, kuid sellisel juhul sõltub loale kantud isik kalapüügiloa omanikust, mis ei taga piisavat stabiilsust ja kindlust, et teha investeeringuid varustusse (soetada püügivahendeid ja täita esmaseid püügijärgseid käitlemisnõudeid). Lisaks eeltoodule on piiratud meresegmentidesse laeva kandmine. Meresegmenti on võimalik laeva kanda, kui eelnevalt on sama suure või suurema püügivõimsusega (arvestatakse peamasina mootorivõimsuse (kW) ja kogumahutavuse (GT) järgi) laev või laevad sellest segmendist välja kantud. Sellisel juhul on uue laeva registrisse kandmise õigus isikul, kes laeva registrist välja 104 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 105 https://www.stat.ee/et/uudised/pressiteade-2020-024 48  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel kandis või isikul, kellele ta selle õiguse loovutas. Kui õigusi ei kasutata 36 kuu jooksul, otsustab Maaeluministeerium, kuidas vabanenud püügivõimsust kasutatakse ja millises segmendis. Sektorisse sisenemiseks vajalikud investeeringud on võrreldes püügist saadava keskmise tuluga rannapüügis samas kõrged ning kalapüük ei ole püügiandmete kohaselt enamikele kaluritele ainuke sissetulekuallikas (nt 30% loa omanikest püüavad alla 200 kg kala aastas)106. 106 Kutselise kalapüügi register 49  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 3. KSH metoodika KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS ja olemasolevatele asjakohastele juhendmaterjalidele. KSH tugineb sellele, et hinnatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii ebasoodsat kui soodsat. Keskkonnamõju on oluliselt ebasoodne (negatiivne), kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju on oluliselt soodne (positiivne), kui see vähendab eeldatavalt oluliselt tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse keskkonnasaastet või ressursikasutust) või tagatakse meetmed looduslike alade seisundi säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara säilimisele. KSH koostamisel on kasutatud kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Vastavusanalüüs kujutab KSH objektiks olevate strateegiliste arengudokumentidega seatud eesmärkide ja tegevuste hindamist, kuivõrd on rakenduskava kooskõlas ning vastavuses teiste strateegiliste dokumentidega seatud asjakohaste keskkonnaeesmärkidega (nii rakenduskava eesmärkide vastavust EL poliitikas seatud eesmärkidele, kui ka rakenduskava ühilduvus teiste Eesti asjakohaste riiklike strateegiliste dokumentidega). Vastavusanalüüsi käigus analüüsitakse, kas väljatöötatud eesmärgid ja meetmed aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Rakenduskava eesmärkide ja meetmete vastavusanalüüsi puhul viiakse läbi võrdlus sama üldistustasemega teiste, kõnealuse valdkonna või sellega seotud strateegiliste arengudokumentide keskkonnaeesmärkidega. Vastavusanalüüs esitatakse KSH aruandes tabeli vormis. Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas. Välismõjude analüüsi käigus antakse ülevaade käsitletava valdkonna hetkeseisust ning peamistest probleemidest, analüüsitakse, milliseid loodus- ja sotsiaalse keskkonna valdkondi ning millises ulatuses rakenduskava prioriteetide täitmiseks kavandatavate meetmete/tegevustega mõjutatakse. Vajadusel esitatakse ettepanekuid rakenduskava täiendamiseks keskkonnaaspektide osas. Samuti pakutakse vajadusel välja alternatiivseid meetmeid ebasoodsate mõjude vähendamiseks ning tehakse ettepanekuid soodsate mõjude võimendamiseks. Seejuures hinnatakse nii vahetut, kui ka kaudset mõju. Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate mõjuvaldkondade suhtes. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnavaldkondadele ka kvantitatiivselt. Arvestades rakenduskava strateegilist taset ja seda, et planeeritud meetmete/tegevuste osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnavaldkondade osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks. Kumulatiivsete mõjude hindamine viiakse läbi välismõjude hindamise järgselt. Kumulatiivsete mõjudena ehk koosmõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist/paranemist. 50  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Teiste strateegiliste dokumentidega seoste analüüsimise käigus, selgub, millised on teised valdkondlikud tegevused, mis võivad omada koosmõju (kumulatiivset mõju) rakenduskava meetmetega. Kumulatiivsete mõjude tuvastamisel ja hindamisel keskendutakse sellele, kuidas erinevate strateegiliste dokumentide valdkondlikud meetmed ja tegevused aitavad kaasa Eesti merekeskkonna ja siseveekogude hea seisundi saavutamisele või kas erinevad tegevused võivad kumulatiivselt hoopis hea seisundi saavutamist takistada. Samuti, kuidas kavandatud meetmed ja tegevused mõjutavad kumulatiivselt püstitatud kliimaeesmärkide saavutamist. Välismõjude analüüsi käigus analüüsitakse eeldatavalt kaasnevat mõju: Mõjud looduskeskkonnale (sh veekeskkond, atmosfäär, rannikud): • Mõju vee kvaliteedile (nii merekeskkonna, kui ka maismaa veekogude ja põhjavee kvaliteedile); • Mõju põhja- ja pinnaveeressursile ja veekasutusele (seoses vesiviljelusega); • Mõju vee-elustikule- ja elupaikadele (sh koelmualadele) ja kalavarudele (sh mõju kaitsvatele loodusobjektidele ning Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele); • Mõju maismaa elustikule ja elupaikadele; • Mõju kliimamuutustele. Mõjud sotsiaalsele keskkonnale: • Mõju inimeste tervisele ja varale; • Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele (sh tööhõivele ja ettevõtluskeskkonnale (kalandus, vesiviljelus jt) ning teadus- ja arendustegevusele); • Mõju kultuuripärandile; • Mõju kliimamuutustega kohanemisele. KSH aruandes kirjeldatakse, missuguseid alternatiivseid arengustsenaariume (alternatiivseid meetmeid) on rakenduskava koostamisel kaalutud ja kuidas on jõutud rakenduskava lahenduseni. Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele seire- ja statistika- ning teadusandmetele. 3.1 Rakenduskava lahenduseni jõudmine Koostatava rakenduskava alusdokumendid on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid1(edaspidi ÜSM määrus) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004107 (edaspidi EMKVF määrus). EMKVF määrusest tulenevad rakenduskava 107 < link > 51  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel prioriteedid ning erieesmärgid. Konkreetsete meetmete väljapakkumine EMKVF määruses sätestatud prioriteetide ja erieesmärkide saavutamiseks toimus EMKVF rakenduskava koostamise käigus. Rakenduskava koostamise käigus koostati esmalt SWOT analüüsid EMKVF prioriteetide kaupa. SWOT analüüside eesmärk on välja selgitada sektori kitsaskohad ja vajadused arengu, investeeringute, innovatsiooni jms. suhtes. SWOT analüüsides toodi välja prioriteetide kaupa Eestis sektoris hetkel valitsevad tugevad küljed, nõrgad küljed ning kaardistati sektori võimalused ja ohutegurid. Tulenevalt SWOT analüüsist määratleti sektori vajadused ja nende põhjal töötati välja sekkumised – sekkumised hõlmavad kogu loogilist ahelat – meetme disainist, rakendamisest kuni sihtrühmani. Seega SWOT analüüside põhjal selgus, millised meetmeid on vajalik rakenduskavas EL ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu integreeritud merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste eesmärkide täitmiseks rakendada. Seejuures kaaluti vajadusel alternatiivseid meetmeid (stsenaariumeid). SWOT analüüse ja selle põhjal välja töötatud sekkumismeetmeid tutvustati prioriteetide kaupa sektori esindajatele, kes andsid omapoolset tagasisidet nii SWOT analüüside, kui ka meetmete disaini osas. Vastavalt eelnevalt teostatud analüüsidele, sektori tagasisidele, kujundati lõplik rakenduskava meetmete disain, võttes paralleelselt arvesse keskkonnamõju hindamise käigus antud hinnanguid. KSH viidi läbi samaaegselt rakenduskava eelnõu koostamisega, analüüsides rakenduskava elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju ning alternatiivseid võimalusi (sh kavandatavate meetmete) eesmärkide saavutamiseks. KSH aruande esmane versioon on koostatud rakenduskava materjalide alusel, mis tehti Maaeluministeeriumi poolt KSH ekspertrühmale kättesaadavaks seisuga 26.04.2021. Edasi toimus KSH koostamine paralleelselt rakenduskava koostamisega ning lõplikult on KSH aruanne üle vaadanud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 versiooni seisuga 04.03.2022. Seega on KSH käigus (sh aruande lõppversiooni koostamisel) käsitletud rakenduskava elluviimisega kaasnevat eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning samuti on arvestanud rakenduskava KSH aruande hindamistulemustega rakenduskava viimase versiooni koostamisel. Rakenduskava ei näe ette erinevaid arengukava elluviimisega kaasnevaid laiapõhjalisi arengustsenaariumeid, kuivõrd prioriteedid ning erieesmärgid on kokku lepitud Euroopa Liidus ja sätestatud EMKVF määruses. Samuti ei näe rakenduskava ette erinevaid alternatiivseid tegevussuundi ega meetmeid, seega mõju analüüs keskendus rakenduskavas kirjeldatud meetmete hindamisele rakenduskavaga seatud täpsusastmes. Vajadusel andis KSH ekspertrühm soovitusi seatud sekkumiste (meetmete) täpsustamiseks/täiendamiseks või juhtis tähelepanu, mis teemadele mõne meetme all on vaja eraldi tähelepanu pöörata. Rakenduskava ja selle eesmärkide mitterakendamist ehk null-stsenaariumit KSH aruandes ei esitata ega sellega kaasnevaid võimalikke mõjusid ei hinnata. On eeldatud, et null-stsenaarium, ehk huvigruppidega kokku leppimata valdkonna areng on igal juhul keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, varale või kultuuripärandile suurema ebasoodsa mõjuga. Täpsem ülevaade rakenduskava eesmärkidest ja alameesmärkidest tegevussuundade kirjeldustega on leitav rakenduskava põhidokumendist. Kavandatud meetmete (sekkumiste) loetelu on leitav KSH aruande tabelist 6.2. 52  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 4. Seosed teiste strateegiliste dokumentidega Käesolevas peatükis on kajastatud olulisemad EMKVFi 2021-2027 rakenduskavaga seotud teised strateegilised planeerimisdokumendid (nii Euroopa Liidu kui ka Eesti omad). KSH objektiks olev EMKVF 2021-2027 on jätkuks senini kehtinud EMKF 2014-2020. Seejuures on koostatava rakenduskava aluspõhimõtted ja seeläbi ka alusdokumendid üldjoontes samad, mis varasema puhul. Alljärgnevalt on esitatud seosed teiste strateegiliste dokumentidega: • Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030; • Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030; • Euroopa roheline kokkulepe; • Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks; • HELCOMi Läänemere tegevuskava; • Eesti 2035+ strateegia; • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050; • Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030; • Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030; • Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; • Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030; • Eesti merestrateegia; • Heaolu Arengukava 2016-2023; • Rahvastikupoliitika põhialused 2035; • Üleriigiline planeering Eesti 2030+; • Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020 – 2030; • Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017–2019 (perspektiiviga 2023); • Siirde-, poolsiirde-ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm 2017– 2023 (perspektiiviga 2027); • Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavad 2015-2021; • Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering; • Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering; • Paralleelselt koostatav perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava; • Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 – 2035; • Siseturvalisuse arengukava 2020-2030; • Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+ (lisaks arengukavale on plaan koostada arengukava esimesel aastal merenduspoliitika valge raamat, millega seada üksikasjalikumad poliitilised ootused); • Turismistrateegiaga 2022-2025. Oma kehtivusperioodi lõpule lähenevad strateegilised planeerimisdokumendid (vajadusel arvestatakse eesmärke, mille saavutamine ja hoidmine kestab kauem, kui konkreetne planeerimisdokumendi kehtivusperiood): • Looduskaitse arengukava aastani 2020; • Riigi jäätmekava 2014-2020; 53  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel • Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala. Säästliku arengu programm 2014-2020. Koostamisel olevad strateegilised planeerimisdokumendid: • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–2027; • Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade aastateks 2021-2027 • Eesti mereala planeeringu eelnõu Peatükis 5 ehk vastavusanalüüsi raames selgitatakse välja, kas EMKVF-i tegevussuunad ning nende saavutamiseks väljatöötatud eesmärgid, sekkumise põhimõtted, mõõdikud ja eeldatavad trendid aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Arengukava eesmärkide ja meetmete vastavusanalüüsi puhul viiakse läbi võrdlus sama üldistustasemega teiste, kõnealuse valdkonna või sellega seotud strateegiliste arengudokumentide keskkonnaeesmärkidega. Vastavusanalüüsis (ptk 5) analüüsitakse järgnevaid strateegilisi dokumente: • Euroopa Liidu säästva arengu strateegia; • EL elurikkuse strateegia aastani 2030; • Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia; • Eesti maaelu arengukava 2014–2020; • Meretranspordipoliitika kontseptsioon “Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021- 2035" lisa • Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava 2030 • Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava aastateks 2015–2021; • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030; • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030; • Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. • Veemajanduskava 2021-2027 meetmeprogrammi eelnõu . 54  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Tabel 4.1 EMKVF rakenduskava prioriteetide ja erieesmärkide seosed olulisemate siseriiklike ja rahvusvaheliste strateegiliste dokumentidega. Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk EL kliima- ja energiapoliitika Vähendada kasvuhoonegaaside Prioriteet 1 CO2 heite vähendamine kalalaevade raamistik aastateks 2020-2030 heidet 2050. aastaks 1990. aasta mootorite asendamise või tasemega võrreldes 80–95%. moderniseerimise kaudu. EL strateegia „Talust taldrikule“ Vähendada sõltuvust pestitsiididest ja Prioriteedid 1 ja 2 Veekeskkonna bioloogilise antimikroobikumidest, vähendada mitmekesisuse ja ökosüsteemide liigset väetamist, suurendada kaitsmisele ja taastamisele kaasa mahepõllumajandust, parandada aitamine. loomade heaolu ja pöörata ümber elurikkuse vähenemine. püügivõimsuse kalapüügivõimalustele kohandamise edendamine püügitegevuse püsiva lõpetamise korral ning rahuldava elatustaseme saavutamisele kaasaaitamine püügitegevuse ajutise peatamise korral; kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise edendamine ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid. Säästva vesiviljelustegevuse edendamine. Euroopa roheline kokkulepe Muuta EL ressursitõhusa ja Prioriteet 1 Rakenduskava eesmärkideks on konkurentsivõimelise majandusega säästliku tegevuse tugevdamine, sh nt ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole jätkusuutliku kalapüügitegevuse enam kasvuhoonegaaside netoheidet tugevdamine ja ka heitgaaside ja kus majanduskasv on vähendamine. ressursikasutusest lahutatud. 55  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk HELCOMi Läänemere tegevuskava HELCOMi Läänemere tegevuskava Prioriteedid 1 ja 2 Veekeskkonna bioloogilise peamised eesmärgid on: mitmekesisuse ja ökosüsteemide 1) Läänemeri ei oleks kaitsmisele ja taastamisele kaasa mõjutatud eutrofikatsiooni aitamine poolt 2) Läänemere elustik ei oleks Säästva vesiviljelustegevuse mõjutatud ohtlike ainete edendamine poolt 3) Mereelustik oleks soodsas seisundis 4) Tegevused Läänemerel oleks elluviidud keskkonnasõbralikul moel Eesti 2035+ strateegia Eesti majandus on tugev, Prioriteedid 1, 2 ja 3 Majanduslikult, sotsiaalselt ja uuendusmeelne ja vastutustundlik. keskkonnaalaselt jätkusuutliku Eestis on kõigi vajadusi arvestav, kalapüügitegevuse tugevdamine. turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Säästva vesiviljelustegevuse edendamine, tegevusega seotud kogukondade areng. Kliimapoliitika põhialused aastani Eesti pikaajaline eesmärk on üle Prioriteet 1 CO2 heite vähendamine kalalaevade 2050 minna vähese süsinikuheitega mootorite asendamise või majandusele, mis tähendab järk- moderniseerimise kaudu. järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, säästlikumaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesti riiklik energia- ja kliimakava Energiasääst, CO2-heite Prioriteet 1, 2 ja 3 Majanduslikult, sotsiaalselt ja aastani 2030 vähendamine, taastuvenergia keskkonnaalaselt jätkusuutliku kasutuselevõtt, energiatõhusus, kalapüügitegevuse tugevdamine. energiajulgeolek, energia siseturg, 56  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk teadusuuringud, innovatsioon kliima- CO2 heite vähendamine kalalaevade ja energiavaldkonnas. mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu. Säästva vesiviljelustegevuse edendamine. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine. Tuleb tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. Eesti säästva arengu riiklik strateegia Ühendada globaalsest konkurentsist Prioriteet 1 Majanduslikult, sotsiaalselt ja „Säästev Eesti 21“ tulenevad edukusenõuded säästva keskkonnaalaselt jätkusuutliku arengu põhimõtete ja Eesti kalapüügitegevuse tugevdamine traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Säästva arengu tegevuskava aastaks Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja Prioriteet 1 Majanduslikult, sotsiaalselt ja 2030 säästvat majandusarengut ning keskkonnaalaselt jätkusuutliku tagada kõikidele inimestele kalapüügitegevuse tugevdamine. inimväärne töö. Tagada säästev tarbimine ja tootmine. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise edendamine ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid; 57  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk Eesti merestrateegia Säilitada või saavutada hiljemalt Prioriteet 1 Veekeskkonna bioloogilise aastaks 2020 mereala hea mitmekesisuse ja ökosüsteemide keskkonnaseisund. kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine. Hea merekeskkonna seisundi saavutamine. Heaolu Arengukava 2016-2023 Kõrge tööhõive tase ning pikk ja Prioriteedid 1, 2 ja 3 Püügivõimsuse kvaliteetne tööelu. Sotsiaalse kalapüügivõimalustele kohandamise ebavõrduse ja vaesuse vähenemine, edendamine püügitegevuse püsiva sooline võrdsus ning suurem lõpetamise korral ning rahuldava sotsiaalne kaasatus. elatustaseme saavutamisele kaasaaitamine püügitegevuse ajutise peatamise korral. Säästva vesiviljelustegevuse edendamine. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine. Kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku ja sisemaa kogukondade areng. Tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. Rahvastikupoliitika põhialused 2035 Kindlustada Eesti rahvastiku Prioriteet 3 Kalanduse ja vesiviljelusega seotud kestlikkus ja areng, lähtudes selles ranniku ja sisemaa kogukondade põhiseaduslikust ülesandest tagada areng. 58  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk eesti rahvuse, keele ja kultuuri Tagada sinimajanduse võimaluste, sh säilimine läbi aegade. keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. Siseturvalisuse arengukava 2020- Siseturvalisuse arengukava Prioriteet 1 Eesmärgid on kaudselt seotud 2030 üldeesmärk: Eesti inimesed erieesmärgiga „Veekeskkonna tunnevad, et nad elavad vabas ja bioloogilise mitmekesisuse ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe ökosüsteemide kaitsmisele ja väärtus, kaasatus ja panus kogukonna taastamisele kaasa aitamine“. turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse Kuid otsene seos puudub. elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Arendatakse piirikontrolli metoodikat, maismaa- ja merepiiri valve metoodikat, seiresüsteeme, sealhulgas mereseiret, ning valveks vajalikke tehnilisi vahendeid ja varustust, ning kasutusele võetakse uued tehnoloogiad. Ühe tegevusena suurendatakse mere- ja lennupääste ning reostusseire- ja tõrje suutlikkust. Merel keemiapääste võimekuse loomine järgmise 10 aasta jooksul vähendab oluliselt ohtu isikute tervisele ja keskkonnale, sest võimaldab seirata ja reageerida keemiareostusele õigeaegselt ja vajalikus mahus. 59  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk Üleriigiline planeering Eesti 2030+ Tagada elamisvõimalused Eesti igas Prioriteedid 1 ja 3 Püügivõimsuse asustatud paigas. Selleks on vajalikud kalapüügivõimalustele kohandamise kvaliteetne elukeskkond, head ja edendamine püügitegevuse püsiva mugavad liikumisvõimalused ning lõpetamise korral ning rahuldava varustatus oluliste võrkudega. elatustaseme saavutamisele kaasaaitamine püügitegevuse ajutise peatamise korral. Kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku ja sisemaa kogukondade areng. Teatavate õhusaasteainete Tagada olukord, kus aastaks 2030 Prioriteet 1 CO2 heite vähendamine kalalaevade heitkoguste vähendamise riiklik vähendatakse kavandatud meetmete mootorite asendamise või programm aastateks 2020 – 2030 abil õhusaaste kahjulikku mõju moderniseerimise kaudu. inimese tervisele 40% võrreldes aastaga 2005. Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva Saada põhjalik ülevaade Eesti Prioriteet 1 Veekeskkonna bioloogilise vesikondade veemajanduskavad veekogude seisundist ning planeerida mitmekesisuse ja ökosüsteemide 2015-2021 tegevusi jõgede, järvede ja kaitsmisele ja taastamisele kaasa rannikuvee ning mere seisundi aitamine. parandamiseks. Veemajanduskavade üldeesmärgid on suunatud vee hea Hea merekeskkonna seisundi ökoloogilise seisundi või saavutamine. ökoloogilise potentsiaali saavutamisele ja mitteheas seisundis vee heasse seisundisse viimisele. Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva Veemajanduskavade eesmärgiks on Prioriteedid 1, 2 Veekeskkonna bioloogilise vesikondade veemajanduskavade pinna - ja põhjavee vähemalt hea mitmekesisuse ja ökosüsteemide 2021-2027 eelnõud seisundi saavutamine, vee säästev kaitsmisele ja taastamisele kaasa kasutamine ning kvaliteetse joogivee aitamine. tagamine. Säästva vesiviljelustegevuse edendamine 60  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk Hea merekeskkonna seisundi saavutamine Hiiu maakonnaga piirneva mereala Tagada Hiiu maakonna mereala Prioriteet 1, 2 ja 3 Majanduslikult, sotsiaalselt ja maakonnaplaneering ruumilise arengu eesmärkide täitmine keskkonnaalaselt jätkusuutliku läbi kaasava planeerimisprotsessi. kalapüügitegevuse tugevdamine Hiiumaa mereala ressursside väärtustamine, säilitamine ja Säästva vesiviljelustegevuse jätkusuutlik kasutamine Hiiumaa edendamine. huvides, mis tagab Hiiumaa tasakaalustatud arengu. Kalanduse ja vesiviljelusega seotud rannik kogukondade areng. Tuleb tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. Pärnu maakonnaga piirneva mereala Pärnu mereala on ökoloogiliselt Prioriteet 1, 2 ja 3 Majanduslikult, sotsiaalselt ja maakonnaplaneering puhas ja väärtuslik meri, mis on keskkonnaalaselt jätkusuutliku asukohaks kestlikule kalandusele, kalapüügitegevuse tugevdamine. turismile ja puhkemajandusele, hoitud ja väärtustatud loodus- ja Kalanduse ja vesiviljelusega seotud kultuuriobjektidele ning toimivatele rannik kogukondade areng. sadamatele ja laevateedele. Tuleb tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. Eesti mereala planeering (seisuga Mereala planeerimise eesmärk on Prioriteet 1, 2 ja 3 Majanduslikult, sotsiaalselt ja september 2021 koostamisel) leppida kokku Eesti mereala kasutus keskkonnaalaselt jätkusuutliku pikas perspektiivis, et edendada kalapüügitegevuse tugevdamine. meremajandust ning panustada merekeskkonna hea 61  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk keskkonnaseisundi saavutamisse ja Veekeskkonna bioloogilise säilitamisse. Mereala planeeringu mitmekesisuse ja ökosüsteemide koostamise käigus hinnatakse kaitsmisele ja taastamisele kaasa kõikide merealal juba täna toimuvate aitamine. ja tulevikuks kavandatavate tegevuste koosmõju ning hinnatakse Säästva vesiviljelustegevuse nende tegevuste elluviimisega edendamine; kaasnevaid keskkonnamõjusid, aga ka majanduslikke, sotsiaalseid ja Hea merekeskkonna seisundi kultuurilisi mõjusid. saavutamine. Kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku ja sisemaa kogukondade areng Tuleb tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. Paralleelselt koostatav perioodi Viis üldist poliitikaeesmärki – Prioriteet 1, 2 ja 3 Majanduslikult, sotsiaalselt ja 2021-2027 Euroopa Liidu nutikam, rohelisem, ühendatum, keskkonnaalaselt jätkusuutliku ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava sotsiaalsem ja inimestele lähedasem kalapüügitegevuse tugevdamine. Euroopa. energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu; Veekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine. 62  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk Säästva vesiviljelustegevuse edendamine; Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine. Tuleb tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. Looduskaitse arengukava aastani Inimesed tunnevad, väärtustavad Prioriteet 1 Majanduslikult, sotsiaalselt ja 2020 ning hoiavad loodust ja oskavad oma keskkonnaalaselt jätkusuutliku teadmisi igapäevaelus rakendada. kalapüügitegevuse tugevdamine. Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on tagatud Kalanduse tõhusa kontrolli ja ning elupaigad toimivad ühtse õigusnormide täitmise edendamine ökoloogilise võrgustikuna. ning andmete usaldusväärsuse Loodusvarade pikaajaline püsimine edendamine, et teha teadmistel on tagatud ning nende kasutamisel põhinevaid otsuseid; arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid. Veekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine. Turismistrateegiaga 2022-2025 Prioriteet 3 Kalanduse ja vesiviljelusega seotud Eesti on kestlik turismisihtkoht, mis ranniku ja sisemaa kogukondade pakub külastajale vaheldusrikast ja areng. ehedat reisielamust kõikidel aastaaegadel. Tuleb tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, 63  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk Eesti külastatavus ja turismiteenuste sotsiaalsete ja inimressursside parem eksport ületab kriisieelset taset. kasutamine. Eesti on hästi ühendatud peamiste sihtturgudega ning pakutavad turismitooted ja -teenused on mugavalt ligipääsetavad. Riigi jäätmekava 2014-2020 Korrastada ning korraldada Prioriteet 1 Majanduslikult, sotsiaalselt ja jäätmehooldust süsteemselt kõigil keskkonnaalaselt jätkusuutliku valdkonna tasanditel. Jäätmekava kalapüügitegevuse tugevdamine. strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine. Sealjuures on rõhk eelkõige jäätmetekke ja majanduskasvu omavahelise seose katkestamiseks vajalike meetmete välja töötamine. Lääne-Eesti saarte biosfääri Lääne-Eesti saarestik on kujunemas Prioriteet 1 ja 3 Majanduslikult, sotsiaalselt ja programmiala. Säästliku arengu Eesti juhtivaks rohemajandusliku keskkonnaalaselt jätkusuutliku programm 2014-2020 innovatsiooni ja pilootprojektide kalapüügitegevuse tugevdamine piirkonnaks kohalike looduslike ja poollooduslike maismaa- ja Kalanduse ja vesiviljelusega seotud merekoosluste loodusvarade kestliku ranniku ja sisemaa kogukondade kasutamise alal. areng. Transpordi ja liikuvuse arengukava Arengukava elluviimise eesmärk on Prioriteet 1 Energiatõhususe suurendamine ja 2021+ tagada kogu transpordisüsteemi CO2 heite vähendamine kalalaevade ligipääsetavus, ohutus ja nutikus, mootorite asendamise või vähendades ühtlasi transpordisektori moderniseerimise kaudu. kasvuhoonegaase, suunates kaubavood maanteedelt keskkonnahoidlikele alternatiividele, s.o raudteele ja merele. 64  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk EL põllumajanduspoliitika Tõhustada arukat, vastupidavat ja Prioriteet 1. 2 ja 3 Majanduslikult, sotsiaalselt ja strateegiakava 2021–2027 mitmekesist põllumajandussektorit, keskkonnaalaselt jätkusuutliku (koostamisel) mis tagab toiduga kindlustatuse. kalapüügitegevuse tugevdamine Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Säästva vesiviljelustegevuse Euroopa Liidu keskkonna- ja edendamine kliimaeesmärkidesse. Parandada maapiirkondade sotsiaal- Kalandus- ja vesiviljelustoodete majanduslikku olukorda. turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine. Kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku ja sisemaa kogukondade areng. Tuleb tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. Eesti teadus- ja arendustegevuse, Teadus- ja arendustegevuse, Prioriteet 1. 2 ja 3 Majanduslikult, sotsiaalselt ja innovatsiooni ning ettevõtluse innovatsiooni ja ettevõtluse ning keskkonnaalaselt jätkusuutliku arengukava 2021 – 2035 turismi – ühises strateegilises kalapüügitegevuse tugevdamine raamistikus käsitlemise tingib vajadus tekitada nimetatud Kalanduse tõhusa kontrolli ja valdkondade vahel senisega õigusnormide täitmise edendamine võrreldes suurem sünergia ja sidusus. ning andmete usaldusväärsuse Suunata tootlikkuse ja lisandväärtuse edendamine, et teha teadmistel kasvule nii lühikeses, keskmises kui põhinevaid otsuseid. ka pikas perspektiivis, selleks erasektori TA investeeringute kasvu Veekeskkonna bioloogilise soodustades. mitmekesisuse ja ökosüsteemide 65  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine. Säästva vesiviljelustegevuse edendamine Tuleb tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. Kalakasvatusliku taastootmise Kalakasvatusliku taastootmise abil Prioriteet 1 Majanduslikult, sotsiaalselt ja tegevuskava 2017–2019 parandada ohustatud sh kaitsealuste keskkonnaalaselt jätkusuutliku (perspektiiviga 2023). kalaliikide seisundit ja suurendada kalapüügitegevuse tugevdamine; nende arvukust, luues avaramad võimalused ka vääriskalaliikide Kalanduse tõhusa kontrolli ja püügiks Eestis. õigusnormide täitmise edendamine ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid. Veekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine. Siirde-, poolsiirde-ja mageveeliste Eesti sisevete ja riimveelise Prioriteet 1 Majanduslikult, sotsiaalselt ja kalaliikide koelmualade taastamise rannikuala mageveeliste, keskkonnaalaselt jätkusuutliku programm 2017–2023 poolsiirdelise ja siirdelise eluviisiga kalapüügitegevuse tugevdamine; (perspektiiviga 2027). kalaliikide koelmute kättesaadavuse suurendamine. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise edendamine ning andmete usaldusväärsuse 66  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Strateegiline SPD oluline mõjutatav Seosed EMKVF-i prioriteetidega Peamised seosed planeerimisdokument (SPD) valdkond/põhimõte/eesmärk edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid. Veekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine. 67  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 5. Vastavusanalüüs Vastavusanalüüsi raames selgitatakse välja, kas EMKVF-i tegevussuunad ning nende saavutamiseks väljatöötatud eesmärgid, sekkumise põhimõtted, mõõdikud ja eeldatavad trendid aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Arengukava eesmärkide ja meetmete vastavusanalüüsi puhul viiakse läbi võrdlus sama üldistustasemega teiste, kõnealuse valdkonna või sellega seotud strateegiliste arengudokumentide keskkonnaeesmärkidega. Vastavusanalüüs on esitatud ülevaatena tabeli vormis (tabelid 5.1 kuni 5.11), kus ühes tulbas on rahvusvahelised, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitika olulisemad asjakohased eesmärgid, teises tulbas EMKVF-ga kavandatavad eesmärgid ja vastavus neile. Vajadusel käsitleti nende piisavust või ettepanekut täpsustamise vajalikkusest kolmandas tulbas. Vastavusanalüüsi käigus analüüsiti järgmisi Euroopa Liidu taseme strateegilisi dokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke: Euroopa Liidu säästva arengu strateegia - kliimamuutused ja puhas energia, säästev tarbimine ja tootmine, loodusressursside säilitamine ja haldamine ning rahvatervis. EL elurikkuse strateegia aastani 2030 - Et elurikkus saaks 2030. aastaks olla taastumise teel, tuleb loodust rohkem kaitsta ja taastada. Selleks tuleks parandada ja laiendada kaitsealade võrgustikku ning töötada välja kaugeleulatuv ELi looduse taastamise kava. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia – ühendab kaheksat Läänemere ümber paikenvat ELi liikmesriiki (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani) . Eesmärgiks on tagada jätkusuutlik keskkond ning edendada piirkonna arengut. Alljärgnevaid Eesti strateegilisi alusdokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke: Eesti maaelu arengukava 2014–2020 - Toetada maaelu arengut viisil, mis täiendab muid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika vahendeid (näiteks otsetoetused ja turukorralduse abinõud), ühtekuuluvuspoliitikat ja Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat. Meretranspordipoliitika kontseptsioon “Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035" lisa - Tagada jätkusuutlik, ohutu, turvaline, juurdepääsetav, kaasav, kiire ja tehnoloogiliselt uuenduslik transpordisektor ja taristu, mis suurendab Eesti kodanike heaolu ning edendab nende liikuvusvõimalusi, toetab konkurentsivõimelist ja tõhusat logistikat ning aitab kaasa Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamisele. Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava 2030 - Kuni aastani 2030 tugineb peamiselt PõKa 2030 vesiviljeluse eesmärkidel ja arengusuundadel. PõKa 2030 seab riigile eesmärgiks viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul 10 000 tonni juurdekasvuni aastas. Arvestades Läänemere seisundit, siis PõKa 2030 eesmärkidest suuremaid merevesiviljeluse toodangumahtusid on keeruline saavutada ilma kompenseerivate meetmeteta või alternatiivsete uute tootmismeetoditeta. Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava aastateks 2015–2021 - Säilitamaks Eesti positsiooni rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuses (sh Euroopa Teadusruumis), on vajalik teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi tasakaalustatud areng. Ettevõtete teadus- ja arendusvõimekuse ja riigi või piirkonna konkurentsivõime näitajates on oluline osa avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse võimekusel, sh ülikoolide tasemel ja efektiivsusel. 68  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 – esitatakse tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes. Arengukava peamine eesmärk on suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 - Aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele maa- ja veeökosüsteemides. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks – koondada ja koordineerida erinevaid meetmeid, mille rakendamine võimaldab Eesti merealal saavutada või säilitada head keskkonnaseisundit (st mere ökosüsteemide terviklikkust, struktuuri ja toimimist). Veemajanduskava 2021-2027 meetmeprogrammi eelnõu Eestis on kolm vesikonda – Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikond. Nende vesikondade veekogumite seisund on hinnatud ja arengud kirjeldatud vesikondade veemajanduskavades (VMK). Meetmeprogramm on vesikonna veemajanduskava lahutamatu osa. Meetmeprogrammi koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 11.12.2019 määrusest nr 67 „Veemajanduskava ja meetmeprogrammi sisu nõuded“1 . Meetmeprogrammis esitatakse vee kasutamise ja kaitse meetmed, et saavutada pinna- ja põhjavee keskkonnaeesmärgid. Meetmeprogrammi tegevused jagunevad pinna- ja põhjavee meetmeprogrammi vahel. Pinnavesi sisaldab nii seisu- kui ka vooluveekogusid ning rannikumere osi. Valdav osa toitainekoormusest pärineb põllumajandusest. Seetõttu meetmete raskuskese laskub põllumajandusele. Kuivõrd põllumajandus pole EMKVF rakenduskava fookuses, siis antud meetmete vastavusanalüüs pole antud KSH raames asjakohane. Veemajanduskavade eelnõud ei nimeta toitainete koormuse osas pinnavee koormusallikate osas vesiviljelust kui koormusallikat. Ida-Eesti veemajanduskava, Lääne-Eesti veemajanduskava ja Koiva veemajanduskava 2021-2027 eelnõudes on pinnavee koormusallikate jaotuse osas märgitud, et vesiviljelusest koormust ei tuvastatud. Veemajanduskava viitab, et põhjaveekogumite koormusallikate hindamine on tehtud Marandi jt 2019 töös „Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine“. Vastava töö alusel loetakse juba enne põhjalikumat analüüsi põhjaveele ebaoluliseks punktkoormusallikad nr. 1.8 ja 2.9 (vesiviljelus). Seega hinnatakse kooskõla ja vastavust seoses järgmiste veemajanduskavade meetmeprogrammi teemadega, millel on otsene haakuvus kalandussektoriga: 6.1.2. Tõkestusrajatised 6.1.4. Hüdromorfoloogiline koormus 6.1.6. Kalapüük 6.1.11. Teadmata või looduslikel põhjustel ebasoodsas seisundis kogumid Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 on koostatud täitmaks Euroopa Liidu energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 sätestatud nõuet esitada iga 10 aasta järel Euroopa Komisjonile riiklik energia- ja kliimakava. REKK 2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriikidele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid. See info on vajalik, et avalikkus 69  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel ning ettevõtjad saaksid planeerida ja ette valmistada vajalikke investeeringuid, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks. Kokkuvõte vastavusanalüüsi tulemustest: Vastavusanalüüsi tulemusel saab välja tuua, et EMKVF rakenduskava toetab üldiselt teiste strateegiliste dokumentidega püstitatud eesmärke ning vastuolud rakenduskaval erinevate strateegiliste eesmärkidega puuduvad. 70  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Tabel 5.1 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused (sekkumised) ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Kliimamuutused ja Meede 1.1.3 - Traalpüügi sadamate investeeringutoetus, mille raames Arvestades Merendus-, Kalandus- ja puhas energia – toetatakse mh investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid Vesiviljelusfondi 2021-2027 fookust, on kliimamuutuste ning taastuvenergiasse. kavandatud sekkumised kliimamuutuste neist ühiskonnale ja Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori vahetamise toetus, mille raames toetatakse leevendamise ja puhta energia eesmärgiga keskkonnale rannapüügi laeva ja traalpüügilaeva mootorite vahetusis, üleminekut kooskõlas. tulenevate kulude ja alternatiivsetele kütusetele nt LNG, LPG ning elektrimootorite paigaldamist. negatiivse mõju Meede 2.1.1 - Investeeringud vesiviljelustoodete tootmisse, mille raames piiramine toetatakse mh investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid taastuvenergiasse. Meede 2.2.1 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise edendamine, mille raames toetatakse mh mille raames toetatakse mh investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid taastuvenergiasse. Säästev transport – Rakenduskava otseselt ei tegele transpordiküsimustega, kuid kaudselt haakub Arvestades Merendus-, Kalandus- ja ühiskonna teemaga: Vesiviljelusfondi 2021-2027 fookust, on majanduslikele, kavandatud sekkumised transpordist keskkonnale sotsiaalsetele ja Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori vahetamise toetus, mille raames toetatakse johtuva soovimatu mõju minimeerimise keskkonnaalastele rannapüügi laeva ja traalpüügilaeva mootorite vahetust, üleminekut eesmärkidega kooskõlas. vajadustele vastavate alternatiivsetele kütusetele nt LNG, LPG ning elektrimootorite paigaldamist transpordisüsteemide tagamine ja neist Aga kaudselt seostub transpordimõjude vähendamisega ka meede 3.1.2. majandusele, Veeelusressursside väärindamise ja otseturustamise investeeringute toetamine, ühiskonnale ja kus toetatakse lühikest tarneahelat püüdjalt, väärindajalt otse tarbijale. keskkonnale johtuva soovimatu mõju minimeerimine 71  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused (sekkumised) ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Säästev tarbimine ja Meede 1.1.3 - Traalpüügi sadamate investeeringutoetus, mille raames Erinevad Merendus-, Kalandus- ja tootmine – säästvate toetatakse mh investeeringuid ressursitõhususse, investeeringuid kalalaevade Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava tarbimis- ja teenindamiseks vajalikesse keskkonnasäästlikesse seadmetesse meetmed ja sekkumised toetavad säästva tootmise tootmisviiside Meede 1.1.5 – Kalapüügiettevõtete innovatsioonitoetuse arendamine, mille eesmärkide saavutamist. edendamine raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse väljatöötamisse või parendamisse Säästva tarbimise edendamisel on seos rakenduskava eesmärkidel, millel on roll kohaliku Meede 1.1.6 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh erinevaid uuringuid kala tarbimise suurendamisel. Kohalikul toorainel põhinev tarbimine omab väiksemaid Meede 2.1.1 - Investeeringud vesiviljelustoodete tootmisse, mille raames keskkonnamõjusid tänu tarbijate lähedusele, mis toetatakse mh investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks vähendab toodete transportimise energiakulu. Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsiooni arendamine, mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse väljatöötamisse või parendamisse Meede 2.2.1 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise edendamine, mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete tootmiseks, investeeringuid ressursitõhususe suurendamiseks Meede 2.2.6 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtete innovatsiooni arendamine, mille raames toetatakse mh innovatsiooni säästlikku töötlemise suunas Meede 2.2.7 - Teadlaste ja töötlejate koostöö parendamine, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Meede 3.1.2. Veeelusressursside väärindamise ja otseturustamise investeeringute toetamine Loodusressursside Meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh Erinevad Merendus-, Kalandus- ja säilitamine ja selektiivseid püügivahendeid ning hülgepeleteid Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava haldamine – meetmed ja sekkumised toetavad loodusressursside 72  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused (sekkumised) ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele haldamise Meede 1.1.4 - Teadusuuringud kalapüügisektori arendamiseks, mille raames loodusressursside säilitamise ja haldamise parandamine ja toetatakse mh riiklike uuringuprogrammide elluviimist (eeskätt kalavarude ja eesmärkide saavutamist. nende liigkasutamise kalapüügiga seonduv) vältimine, Meede 1.1.6 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh tunnistades uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist ökosüsteemide Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, mille raames toimimise väärtust toetatakse mh järelevalve seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves osalevate inimeste koolitamist jm ning riikliku kalandusandmete kogumise programmi elluviimist Meede 1.6.1 - Kudealade taastamise toetus Meede 1.6.2. Merekeskkonnaalaste uuringute toetus. , mille raames toetatakse keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja parendamise uuringuid Meede 2.1.2 - Teadusuuringud vesiviljeluse arendamiseks, mille raames toetatakse mh riiklike uuringuprogrammide elluviimistMeede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöö parendamine, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Meede 2.2.7 - Teadlaste ja töötlejate koostöö parendamine, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Rahvatervis – hea Rakenduskava otseselt ei tegele rahvatervise küsimustega, kuid kaudselt Arvestades Merendus-, Kalandus- ja rahvatervise haakuvad teemaga: Vesiviljelusfondi 2021-2027 fookust, on edendamine Meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh kavandatud sekkumised rahvatervise eesmärgiga võrdsetel tingimustel investeeringud ohutuse, töötingimuste ja energia efektiivsuse parandamisse kooskõlas. ja terviseohtude Meede 1.1.5 – Kalapüügiettevõtete innovatsioonitoetuse arendamine, mille vastase kaitse raames toetatakse mh investeeringud uute töötingimuste innovatsiooni parandamine Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsiooni arendamine, mille raames toetatakse mh investeeringud uute töötingimuste innovatsiooni 73  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused (sekkumised) ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Meede 2.2.6 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtete innovatsiooni arendamine, mille raames toetatakse mh investeeringud uute töötingimuste innovatsiooni Sotsiaalne kaasatus, Kogu rakenduskava alusel toetatavate meetmete eesmärk on tagada kalandus- Erinevad Merendus-, Kalandus- ja demograafia ja ränne ja vesiviljelussektori areng ning jätkusuutlikkus ja traditsioonide säilimine. Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava – kõrge sotsiaalse Seega aitavad kogu rakenduskavaga kavandatud sekkumised kaudselt kaasa meetmed ja sekkumised toetavad sotsiaalse kaasatusega ühiskonna heaolu säilitamisele ja parandamisele. kaasatuse eesmärkide saavutamist. ühiskonna loomine, võttes arvesse Rannapiirkondadest rahvastiku migratsioon tõmbekeskustesse tõenäoliselt põlvkondade sisest ja jätkub ning rakenduskava meetmete rakendamisega seda tõenäoliselt vahelist solidaarsust, vastupidiseks pöörata ei õnnestu, küll aga aitavad EMKVF meetmed ning kodanike eelduslikult seda protsessi pidurdada. elukvaliteedi kui püsiva individuaalse heaolu eeltingimuse kindlustamine ja suurendamine Ülemaailmne vaesus Kogu rakenduskava alusel toetatavate meetmete eesmärk on tagada kalandus- Otseselt ei näe rakenduskava ette tegevusi, mis ja säästva arengu ja vesiviljelussektori areng ning jätkusuutlikkus ja traditsioonide säilimine. haakuksid säästva arengu propageerimisega kogu alased väljakutsed – maailmas, kuid kaudselt toetavad sekkumised säästva arengu säästva arengu alaste liidu rahvusvaheliste aktiivne kohustuste kooskõlas tagamist. propageerimine kogu maailmas ning ELi Seega puudub erinevatel Merendus-, Kalandus- ja sise- ja välispoliitika, Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskaval ülemaailmse säästva vastuolu antud eesmärkidega. arengu ja liidu rahvusvaheliste kohustuste vahelise kooskõla tagamine. 74  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Tabel 5.2 Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Looduse kaitsmine ja Kaudselt aitavad eesmärgi täitmisele kaasa järgmised meetmed: Erinevad Merendus-, Kalandus- ja taastamine Euroopa Meede 1.1.4 - Teadusuuringud kalapüügisektori arendamiseks, mille raames Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava liidus – sidus toetatakse mh riiklike uuringuprogrammide elluviimist. meetmed ja sekkumised toetavad looduse kaitsealade kaitsmise ja taastamise eesmärkide saavutamist. võrgustik; ELi Meede 1.1.6 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Kõige otsesemalt on seotud valdkonnaga looduse taastamise kava. Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, mille raames merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja toetatakse mh järelevalve seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus Kaitsta õiguslikult osalevate inimeste koolitamist jm ning riikliku kalandusandmete kogumise (koelmud), mille raames toetatakse keskkonna ja vähemalt 30 % ELi programmi elluviimist bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja parendamise projekte, kunstkoelmute maismaast ja 30 % Meede 1.6.1 - Kudealade taastamise toetus, mille raames toetatakse, paigaldamist, kudealade taastamist ning hilisemat ELi merealadest kunstkoelmute paigaldamist, kudealade taastamist ning hilisemat projektide projektide järelhindamist ja uuringuid. ning lõimida järelhindamist ja uuringuid tõelisse Samuti on olulised erinevad uuringute toetused. Meede 1.6.2. Merekeskkonnaalaste uuringute toetus, mille eesmärgiks on üleeuroopalisse parandada teadmisi näiteks nii kalavarude olukorrast kui ka keskkonna- ja Erinevate teadusasutuste poolt teostatavatest loodusvõrgustikku kliimamuutuste mõjust kalavarude olukorrale. merekeskkonna uuringutest saadava ökoloogilised informatsiooni integreerimine ja koostöö andmete koridorid. kogumisel võimaldab süvendada teadmisi kalavarude seisundis toimuvate muutuste ja nende põhjuste kohta. Olgugi, et riikliku uuringute programmi fookus on seatud eeskätt kalandus- poliitiliste eesmärkide täitmiseks MeM, kaasneb sellega ka kalavarude kaitse ja seeläbi laiemalt vee ökosüsteemide kaitse. Ümberkujundavate Kaudselt aitavad eesmärgi täitmisele kaasa järgmised meetmed: Erinevad Merendus-, Kalandus- ja muutuste Meede 1.1.4 - Teadusuuringud kalapüügisektori arendamiseks, mille raames Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava võimaldamine – uus toetatakse mh riiklike uuringuprogrammide elluviimist. meetmed ja sekkumised toetavad antud juhtimisraamistik; eesmärkide saavutamist läbi selle, et kogutakse ELi keskkonnaalaste täiendavaid alusandmeid, mis võimaldaksid 75  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele õigusaktide Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, mille raames paremaid otsuseid juhitimisraamistiku ja rakendamise ja nende toetatakse mh järelevalve seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves õigusloome kujundamiseks. täitmise tagamise osalevate inimeste koolitamist jm ning riikliku kalandusandmete kogumise tugevdamine; programmi elluviimist Erinevad kalandusuuringud ja andmete kogumine tuginemine lõimitud võimaldavad teha järeldusi keskkonnaseisundi ja kogu ühiskonda olukorra, selle muutuste ja muutustega seotud hõlmavale põhjuste osas ning seeläbi rakendada kogutud lähenemisviisile infot keskkonnaalaste otsuste tegemisse. EL tegevus Eesmärgi täitmisele aitavad kaudselt kaasa järgmised meetmed: Erinevad Merendus-, Kalandus- ja ambitsioonika Meede 1.1.4 - Teadusuuringud kalapüügisektori arendamiseks, mille raames Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava üleilmse elurikkuse toetatakse mh uuringuid, et suurendada keskkonna-säästliku, ressursitõhusat, meetmed ja sekkumised toetavad elurikkuse tegevuskava nimel – teadmistepõhist majandamist. kaitsmise ja taastamise eesmärkide saavutamist. kõrgemate Meede 1.1.6 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh eesmärkide seadmine Kuigi rakenduskava meetmed on eeskätt Eesti uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist ja suuremate kohaliku tasandi meetmed, siis on meetmed kohustuste võtmine Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, mille raames sihitud selliselt, et oleks loodud eeldused ka üleilmselt tasandil; toetatakse mh järelevalve seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves Läänemere seisundi parandamisele. Kogutav info välistegevuse osalevate inimeste koolitamist jm ning kalandusandmete kogumist ja rakendatavad praktikad on ülekantavad ka kasutamine ELi Meede 1.6.1 - Kudealade taastamise toetus, mille raames toetatakse keskkonna vähemalt osaliselt üleilmsel tasandil ja seetõttu on eesmärkide ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja parendamise projekte, kaudselt antud EL eesmärgi täitmist soodustavad. edendamiseks. kunstkoelmute paigaldamist, kudealade taastamist ning hilisemat projektide järelhindamist ja uuringuid Meede 1.6.2. Merekeskkonnaalaste uuringute toetus, mille eesmärgiks on parandada teadmisi näiteks nii kalavarude olukorrast kui ka keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust kalavarude olukorrale. Meede 2.1.2 - Teadusuuringud vesiviljeluse arendamiseks, mille raames toetatakse mh uuringuid, mille läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist 76  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöö parendamine, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Tabel 5.3 Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Mere päästmine – Eesmärgi täitmisele aitavad kaasa järgmised meetmed: Erinevad Merendus-, Kalandus- ja ohtlike ainete Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava Meede 1.1.2. Püügivahendite parendamine, mille eesmärk on vähendada kasutamise ja mõju meetmed ja sekkumised toetavad Läänemere soovimatut kaaspüüki ja vähendada mereimetajate ja -lindude hukkumist vähendamine; päästmise eesmärkide saavutamist, kuna meetmed püünistes. toitainete merre aitavad kaasa jätkusuutlikule ressursikasutusele ja Meede 1.1.3 - Traalpüügi sadamate investeeringutoetus, raames toetatakse mh on sihitud keskkonnamõjude vähendamisele. sattumise investeeringuid kalalaevade teenindamiseks vajalikesse keskkonnasäästlikesse vähendamine seadmetesse ning investeeringuid, mis on seotud mereprügi kogumisega ja vastuvõetava keskkonnanõuetega tasemeni; kujunemine Meede 1.1.4 - Teadusuuringud kalapüügisektori arendamiseks, mille raames meresõidu ohutuse ja toetatakse mh uuringuid, et suurendada keskkonna-säästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist. turvalisuse poolest juhtivaks piirkonnas; Meede 1.1.6 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh piirkonna muutmine uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist keskkonnasäästliku Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori vahetamise toetus laevanduse Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, mille raames eeskujuks. toetatakse mh järelevalve seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves osalevate inimeste koolitamist jm ning kalandusandmete kogumist Meede 1.6.1 - Kudealade taastamise toetus, mille raames toetatakse keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja parendamise projekte, kunstkoelmute paigaldamist, kudealade taastamist ning hilisemat projektide järelhindamist ja uuringuid 77  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Meede 1.6.2. Merekeskkonnaalaste uuringute toetus, mille eesmärgiks on parandada teadmisi näiteks nii kalavarude olukorrast kui ka keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust kalavarude olukorrale. Meede 2.1.1 - Investeeringud vesiviljelustoodete tootmisse, mille raames toetatakse mh tegevusi, mis leevendavad kasvanduse keskkonnamõjusid, soodustavad tootmisprotsessil taastuvenergiaallikatele üleminekut ning digitaliseerimist. Lisaks ka investeeringud, mis ei pruugi ettevõtjate kasumit küll suurendada, kuid aitavad suurendada keskkonna- ja kliimamuutustest tulenevat vastupanu-võimet selliselt, et vesiviljelustoodete tootmisega oleks võimalik jätkata. Meede 2.1.2 - Teadusuuringud vesiviljeluse arendamiseks, mille raames toetatakse mh uuringuid, mille läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöö parendamine, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Meede 3.1.5. Keskkonnatingimuste parendamine, kalavarude ja bioloogilise mitmekesisuse tagamine, mille raames toetatakse mh tegevusi nagu kohaliku tähtsusega kudealade parendamine ning tegevused, mis parendavad merekeskkonda (mereprügi ja hüljatud püügivahendite kogumine jms). Heaolu Meede 1.1.3 - Traalpüügi sadamate investeeringutoetus, mille raames Erinevad Merendus-, Kalandus- ja suurendamine – toetatakse mh investeeringuid ressursitõhususse, investeeringuid kalalaevade Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava kultuuri ja teenindamiseks vajalikesse keskkonnasäästlikesse seadmetesse meetmed ja sekkumised toetavad Läänemere loomemajanduse Meede 1.1.5 – Kalapüügiettevõtete innovatsioonitoetuse arendamine, mille piirkonna heaolu eesmärkide saavutamist, kuna edendamine; haridus, raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse paralleelselt keskkonnamõjude leevendamise teadusuuringute ja väljatöötamisse või parendamisse toetamisega, aitavad meetmed tagada kalandus- ja tööalase vesiviljelussektori jätkusuutlikkust ning Meede 1.1.6 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh konkurentsivõime erinevaid uuringuid võimaldavad ka selle kasvamist. edendamine; inimeste tervise 78  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele parandamine ja Meede 2.1.1 - Investeeringud vesiviljelustoodete tootmisse, mille raames Samuti on oluline roll kalanduspiirkondade edendamine; toetatakse mh investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks kohalike strateegiate rakendamise toetusel, kuna piirkonna Meede 2.1.2 - Teadusuuringud vesiviljeluse arendamiseks, mille raames sellega nähakse ette ka toetusi ettevõtluse potentsiaali täielik toetatakse mh uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas mitmekesistamisele. realiseerimine Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsiooni arendamine, mille raames teadusuuringutes, toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse innovatsioonis ja väljatöötamisse või parendamisse VKEdes; kaitse maismaal esinevate Meede 2.2.1 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise edendamine, mille hädaolukordade, raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete tootmiseks, investeeringuid õnnetuste ja ressursitõhususe suurendamiseks piiriülese Meede 2.2.2 - Eksportturgude avamine ja avatuna hoidmine, , meede 2.2.3 - kuritegevuse eest; Turuarendus ning meede 2.2.4 - Tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamine Läänemere piirkonna ,mis aitavad suurendada toodete müüki ja suurendavad seeläbi sektoriga seotud ühtsuse inimeste heaolu suurendamine Meede 2.2.6 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtete turismi kaudu innovatsiooni arendamine ning meede 2.2.7 - Teadlaste ja töötlejate koostöö parendamine aitavad arendada kalatöötlemist ning suurendavad seeläbi turupotentsiaali ning seeläbi kasvatada ka inimeste heaolu Meede 3.1.1 - Kohalike kalanduse tegevusrühmade tegevuse rahastamine, mille eesmärk kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku, saarte ja sisevete kogukondade arengu soodustamine Meede 3.1.3. Ranna- ja sisevete piirkondade väikesadamate taristu parendamine, mille eesmärk on taristu parendamine ja multifunktsionaalsuse tõstmine täiendavate teenuste osutamiseks. Veeprügi kogumise ja käitlemise taristu väljaarendamine. Väikesadamate kindlustamine negatiivsetest kliimamuutustest tulenevate riskide vastu. 79  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Tabel 5.4 Eesti maaelu arengukava 2014-2020. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Teadmussiirde ja Meede 1.1.4 - Teadusuuringud kalapüügisektori arendamiseks, mille raames Erinevad Merendus-, Kalandus- ja innovatsiooni toetatakse mh uuringuid, et suurendada keskkonna-säästliku, ressursitõhusat, Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava tugevdamine teadmistepõhist majandamist. meetmed ja sekkumised toetavad teadmussiirde ja põllumajanduses, Meede 1.1.6 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh innovatsiooni eesmärkide saavutamist, kuna metsanduses ja uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist toetatakse teadlaste ja sektori esindajate vahelist maapiirkondades. koostööd, uuringuid ja infovahetust. Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsiooni arendamine, mille raames toetatakse mh investeeringud innovatsiooni Meede 2.1.2 - Teadusuuringud vesiviljeluse arendamiseks, mille raames toetatakse mh uuringuid, mille läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöö parendamine, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamistMeede 2.2.6 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtete innovatsiooni arendamine, mille raames toetatakse mh investeeringud uute töötingimuste innovatsiooni Meede 2.2.7 - Teadlaste ja töötlejate koostöö parendamine, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist ning seeläbi teadmussiiret ja innovatsiooni ka maapiirkondades Toiduahela Meede 1.1.4 - Teadusuuringud kalapüügisektori arendamiseks, mille raames Erinevad Merendus-, Kalandus- ja korraldamise, toetatakse mh uuringuid, et suurendada keskkonna-säästliku, ressursitõhusat, Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava sealhulgas teadmistepõhist majandamist. meetmed ja sekkumised toetavad toiduahela põllumajandus- Meede 1.1.5 – Kalapüügiettevõtete innovatsioonitoetuse arendamine , mille korraldamise eesmärkide saavutamist. toodete töötlemise ja raames toetatakse mh uute toodete, teenuste ja varustuse väljatöötamist või turustamise, loomade parendamist ning uute tootmismeetodite loomist ja juurutamist heaolu ja riskijuhtimise Meede 2.1.1 - Investeeringud vesiviljelustoodete tootmisse, mille raames edendamine toetatakse mh tegevusi, mis leevendavad kasvanduse keskkonnamõjusid, põllumajanduses soodustavad tootmisprotsessil taastuvenergiaallikatele üleminekut ning digitaliseerimist. Lisaks ka investeeringud, mis ei pruugi ettevõtjate kasumit 80  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele küll suurendada, kuid aitavad suurendada keskkonna- ja kliimamuutustest tulenevat vastupanu-võimet selliselt, et vesiviljelustoodete tootmisega oleks võimalik jätkata. Meede 2.1.2 - Teadusuuringud vesiviljeluse arendamiseks, mille raames toetatakse mh uuringuid, mille läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsiooni arendamine, mille raames toetatakse mh uute toodete, teenuste ja varustuse väljatöötamist või parendamist ning uute tootmismeetodite loomist ja juurutamist Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöö parendamine Meede 2.2.1 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise edendamine, mille raames toetatakse investeeringuid uute toodete tootmiseks Meede 2.2.2 - Eksportturgude avamine ja avatuna hoidmine, meede 2.2.3 - Turuarendus ning meede 2.2.4 - Tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamine, meede 2.2.5 - Teadusuuringud töötlemissektori arendamiseks, meede 2.2.6 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtete innovatsiooni arendamine, meede 2.2.7 - Teadlaste ja töötlejate koostöö parendamine, mis aitavad suurendada toodete müüki ja suurendavad seeläbi sektoriga seotud inimeste heaolu Meede 2.2.6 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtete innovatsiooni arendamine Meede 3.1.1 - Kohalike kalanduse tegevusrühmade tegevuse rahastamine, mille eesmärk on kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku, saarte ja sisevete kogukondade arengu soodustamine 81  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Meede 3.1.2. Veeelusressursside väärindamise ja otseturustamise investeeringute toetamine, mille eesmärk on tagada kalurite toodete konkurentsivõime, suurendada kalurite sissetulekuid ning vastupanuvõimet Meede 3.1.3. Ranna- ja sisevete piirkondade väikesadamate taristu parendamine, mille eesmärk on taristu parendamine ja multifunktsionaalsuse tõstmine täiendavate teenuste osutamiseks. Veeprügi kogumise ja käitlemise taristu väljaarendamine. Väikesadamate kindlustamine negatiivsetest kliimamuutustest tulenevate riskide vastu. Loodusvarade Meede 1.1.3 - Traalpüügi sadamate investeeringutoetus, mille raames Erinevad Merendus-, Kalandus- ja tõhusama kasutamise toetatakse mh investeeringuid ressursitõhususse, investeeringuid kalalaevade Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava edendamine ning teenindamiseks vajalikesse keskkonnasäästlikesse seadmetesse meetmed ja sekkumised toetavad loodusvarade vähese CO2-heitega Meede 1.1.5 – Kalapüügiettevõtete innovatsioonitoetuse arendamine, mille tõhusama kasutamise edendamine ning vähese ja kliimamuutuste raames toetatakse mh investeeringuid uuenduslike, säästlike ja CO2-heitega ja kliimamuutuste suhtes suhtes vastupidavale keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamisse (sh vastupanuvõime vastupidavale majandusele ülemineku eesmärkide majandusele tõstmine kliimamuutustele). saavutamist, kuna toetatakse nii ressursitõhusust, ülemineku toetamine Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori vahetamise toetus, mille raames toetatakse taastuvenergiale üleminekut, kui ka muid põllumajandus-, rannapüügi laeva ja traalpüügilaeva mootorite vahetusis, üleminekut kalandus- ja vesiviljelussektori toidu- ja alternatiivsetele kütusetele nt LNG, LPG ning elektrimootorite paigaldamist keskkonnamõjusid vähendavaid tegevusi. metsandussektoris. Meede 2.1.1 - Investeeringud vesiviljelustoodete tootmisse, mille raames Samuti on kalapüük ja sageli ka vesiviljelus toetatakse mh tegevusi, mis leevendavad kasvanduse keskkonnamõjusid, väiksema CO2-jalajäljega kui loomakasvatus soodustavad tootmisprotsessil taastuvenergiaallikatele üleminekut ning digitaliseerimist. Lisaks ka investeeringud, mis ei pruugi ettevõtjate kasumit maismaal ning kala osakaalu suurendamine küll suurendada, kuid aitavad suurendada keskkonna- ja kliimamuutustest toidulaual aitab kaasa antud eesmärgi tulenevat vastupanu-võimet selliselt, et vesiviljelustoodete tootmisega oleks saavutamisele. võimalik jätkata. Meede 2.2.1 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise edendamine, mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete tootmiseks, investeeringuid ressursitõhususe suurendamiseks 82  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Meede 3.1.1 - Kohalike kalanduse tegevusrühmade tegevuse rahastamine, mille eesmärk kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku, saarte ja sisevete kogukondade arengu soodustamine Meede 3.1.3. Ranna- ja sisevete piirkondade väikesadamate taristu parendamine, mille eesmärk on taristu parendamine ja multifunktsionaalsuse tõstmine täiendavate teenuste osutamiseks. Veeprügi kogumise ja käitlemise taristu väljaarendamine. Väikesadamate kindlustamine negatiivsetest kliimamuutustest tulenevate riskide vastu. Meede 3.1.4. Rannapiirkondade majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmise investeeringute toetamine Meede 2.2.2 - Eksportturgude avamine ja avatuna hoidmine, meede 2.2.3 - Turuarendus ning meede 2.2.4 - Tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamine, meede 2.2.5 - Teadusuuringud töötlemissektori arendamiseks, millega toetatakse kala osakaalu kasvu toidulaual. Sotsiaalse kaasatuse, Kogu rakenduskava alusel toetatavate meetmete eesmärk on tagada kalandus- Kõik rakenduskavaga kavandatud sekkumised vaesuse vähendamise ja vesiviljelussektori areng ning jätkusuutlikkus ja traditsioonide säilimine. aitavad kas otseselt või kaudselt kaasa sotsiaalsele ja majanduskasvu Eraldi võib välja tuua järgmised meetmed: Meetmed 3.1.1 - Kohalike kaasatusele, vaesuse vähendamisele ja edendamine kalanduse tegevusrühmade tegevuse rahastamine, 3.1.2. Veeelusressursside majanduskasvu edendamisele maapiirkondades. maapiirkondades. väärindamise ja otseturustamise investeeringute toetamine ning 3.1.3. Ranna- ja sisevete piirkondade väikesadamate taristu parendamine, mille raames toetatakse tegevusgruppide koostöö projekte, vee-elusressursside väärindamist, rannapüügisadamate arendamist, ettevõtluse mitmekesistamist, keskkonna tingimuste parendamist, sotsiaalse heaolu suurendamist, digitaliseerimist, ressursitõhususe suurendamist ja taastuvenergeetika kasutusele võttu. Ning meede 3.1.5. Keskkonnatingimuste parendamine, kalavarude ja bioloogilise mitmekesisuse tagamine, mille raames toetatakse mh tegevusi nagu kohaliku tähtsusega kudealade parendamine ning tegevused, mis parendavad merekeskkonda (mereprügi ja hüljatud püügivahendite kogumine jms)., 83  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Tabel 5.5 Eesti Merenduspoliitika 2012-2020. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele suurendada Antud eesmärk ei seostu EMKVF eesmärkidega. Erinevad Merendus-, Kalandus- ja rahvusvahelise kauba- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava reisijateveo mahtu meetmed ja sekkumised toetavad suurendada Eesti lipu all Kaudselt toetavad antud eesmärki järgmised meetmed: merekeskkonna seisundi eesmärkide sõitvate laevade arvu ja Meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh saavutamist. Samuti aitavad kalalaevade selle tulemusel investeeringud ohutuse ja töötingimuste parandamisse. investeeringud ohutusse kaasa merenduse kaldasektori töökohtade ohutuse eesmärkide täitmisele. arvu Meede 1.1.3 - Traalpüügi sadamate investeeringutoetus, raames toetatakse mh investeeringuid kalalaevade teenindamiseks vajalikesse Rakenduskava ei tegele otseselt merenduse keskkonnasäästlikesse seadmetesse ning investeeringuid, mis on seotud ohutusega, kuid kaudselt aitavad seda tagada mereprügi kogumisega ja keskkonnanõuetega erinevad investeeringumeetmed. Nt kalalaevade Meede 1.1.5 – Kalapüügiettevõtete innovatsioonitoetuse arendamine, mille investeeringutoetuste raames rahastatakse mh raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse investeeringuid kontrolli ja järelevalve väljatöötamisse või parendamisse seadmetesse, mille suurem kasutamine aitab samuti kaasa meresõidu ohutusele. Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori vahetamise toetus, mille raames toetatakse rannapüügi laeva ja traalpüügilaeva mootorite vahetusis, üleminekut Merekeskkonnaseisundi parandamine on aga alternatiivsetele kütusetele nt LNG, LPG ning elektrimootorite paigaldamist kõikide rakenduskava meetmete fookuses. suurendada merendusega Antud eesmärki toetavad järgmised meetmed: Erinevad Merendus-, Kalandus- ja seotud ettevõtete Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava Meede 1.1.5 – Kalapüügiettevõtete innovatsioonitoetuse arendamine, mille loodavat innovatsiooni ja raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse meetmed ja sekkumised toetavad antud lisandväärtust väljatöötamisse või parendamisse eesmärkide saavutamist läbi selle, et kogutakse täiendavaid alusandmeid, mis võimaldaksid Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsiooni arendamine, mille raames paremaid otsuseid merenduse korralduse ja toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse õigusloome kujundamiseks. väljatöötamisse või parendamisse Meede 1.1.4 - Teadusuuringud kalapüügisektori arendamiseks, mille raames Uuringute ja järelevalve raames kogutav info toetatakse mh uuringuid, et suurendada keskkonna-säästliku, ressursitõhusat, võimaldab teha faktipõhiseid järeldusi teadmistepõhist majandamist. kalanduse olukorra osas, mis on eelduseks ka 84  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Meede 2.1.2 - Teadusuuringud vesiviljeluse arendamiseks, mille raames merenduse korralduse osas põhjendatud otsuste toetatakse mh uuringuid, mille läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja tegemisel. suurendada keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava sekkumised loovad eeldused mereturism ja merendus ning soodustada täiendavate Kogu rakenduskava alusel toetatavate meetmete eesmärk on tagada randlusega seotud ettevõtluse arenguks ning võimaluste loomist kalandus- ja vesiviljelussektori areng ning jätkusuutlikkus ja traditsioonide merekultuuripärandi ja –traditsioonide säilimise kaldaäärse säilimine ehk soodustada kohaliku ettevõtluse arengut ja on tagamiseks. (väike)ettevõtlusja merekultuuripärandi edasiandmist. elukeskkonna atraktiivsuse tõstmiseks, Eraldi võib välja tuua: et suurendada rannikuäärsetes Meede 3.1.1 - Kohalike kalanduse tegevusrühmade tegevuse rahastamine, regioonides elavate ja mille eesmärk kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku, saarte ja sisevete töötavate inimeste hulka, kogukondade arengu soodustamine mis omakorda aitab Meede 3.1.2. Veeelusressursside väärindamise ja otseturustamise kaasa investeeringute toetamine, mille eesmärk on tagada kalurite toodete merekultuuripärandi konkurentsivõime, suurendada kalurite sissetulekuid ning vastupanuvõimet säilimisele Meede 3.1.3. Ranna- ja sisevete piirkondade väikesadamate taristu parendamine, mille eesmärk on taristu parendamine ja multifunktsionaalsuse tõstmine täiendavate teenuste osutamiseks. Veeprügi kogumise ja käitlemise taristu väljaarendamine. Väikesadamate kindlustamine negatiivsetest kliimamuutustest tulenevate riskide vastu. Meede 3.1.4. Rannapiirkondade majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmise investeeringute toetamine, mille eesmärk on tagamadas kaluritele majandustegevuste mitmekesisust, suurendamaks vastupidavust võimalikele majandus- ja kliimamuutustest tulenevatele keskkonnakriisidele. Taastuvenergeetika lahenduste ja digitaalsete müügikanalite kasutuselevõtmise investeeringute toetamine 85  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele 3.1.6. Kalandus/merendus traditsioonide ja kultuuripärandi edendamine muuta merendussektor Antud eesmärke toetavad järgmised meetmed: keskkonnasõbralikumaks Meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh ning suurendada ohutust investeeringud ohutuse ja töötingimuste parandamisse. veekogudel ja sadamates Meede 1.1.3 - Traalpüügi sadamate investeeringutoetus, raames toetatakse mh investeeringuid kalalaevade teenindamiseks vajalikesse keskkonnasäästlikesse seadmetesse ning investeeringuid, mis on seotud mereprügi kogumisega ja keskkonnanõuetega Meede 1.1.5 – Kalapüügiettevõtete innovatsioonitoetuse arendamine, mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse väljatöötamisse või parendamisse Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori vahetamise toetus, mille raames toetatakse rannapüügi laeva ja traalpüügilaeva mootorite vahetusis, üleminekut alternatiivsetele kütusetele nt LNG, LPG ning elektrimootorite paigaldamist Meede 1.6.1 - Kudealade taastamise toetus, mille raames toetatakse keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja parendamise projekte, kunstkoelmute paigaldamist, kudealade taastamist ning hilisemat projektide järelhindamist ja uuringuid Meede 1.6.2. Merekeskkonnaalaste uuringute toetus, mille eesmärgiks on parandada teadmisi näiteks nii kalavarude olukorrast kui ka keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust kalavarude olukorrale. Meede 2.1.1 - Investeeringud vesiviljelustoodete tootmisse, mille raames toetatakse mh tegevusi, mis leevendavad kasvanduse keskkonnamõjusid, soodustavad tootmisprotsessil taastuvenergiaallikatele üleminekut ning digitaliseerimist. Lisaks ka investeeringud, mis ei pruugi ettevõtjate kasumit küll suurendada, kuid aitavad suurendada keskkonna- ja kliimamuutustest tulenevat vastupanu-võimet selliselt, et vesiviljelustoodete tootmisega oleks võimalik jätkata. 86  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsiooni arendamine, mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse väljatöötamisse või parendamisse Meede 3.1.3. Ranna- ja sisevete piirkondade väikesadamate taristu parendamine, mille eesmärk on taristu parendamine ja multifunktsionaalsuse tõstmine täiendavate teenuste osutamiseks. Veeprügi kogumise ja käitlemise taristu väljaarendamine. Väikesadamate kindlustamine negatiivsetest kliimamuutustest tulenevate riskide vastu. Meede 3.1.5. Keskkonnatingimuste parendamine, kalavarude ja bioloogilise mitmekesisuse tagamine, mille raames toetatakse mh tegevusi nagu kohaliku tähtsusega kudealade parendamine ning tegevused, mis parendavad merekeskkonda (mereprügi ja hüljatud püügivahendite kogumine jms). Tabel 5.6 Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava 2030. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele säästva merevesiviljeluse EMKVF rakenduskava 2021-2027 rakendab mitmeid meetmeid, mis arendamise strateegiliseks Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetavad Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava 2030 eesmärgiks on tulevikus viia 2021-2027 rakenduskava sekkumised loovad elluviimist: avamere vesiviljeluse maht 10 eeldused vesiviljeluse konkurentsivõime 000 tonni juurdekasvuni aastas suurendamiseks, arvestades seejuures ka vesiviljelussektori üheks keskkonnahoiu ja ressursitõhususe tagamisega Meede 2.1.1 - Investeeringud vesiviljelustoodete tootmisse arengusuunaks on Erinevad innovatsioonitoetused ja teadlaste maismaakasvanduste senise Meede 2.1.2 - Teadusuuringud vesiviljeluse arendamiseks ning ettevõtjate koostöö toetused, samuti tegevuse ümberkujundamine Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsiooni arendamine, mille kalade ettekasvatamiseks kalandusuuringute toetused tagavad olulisel raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse määral täiendava info laekumist, mis merevesiviljeluse tarvis ning väljatöötamisse või parendamisse ühistulise tegevuse kaudu võimaldab paremini kindlaks määrata ka koondada sektoris piisav Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöö parendamine vesiviljeluseks sobivaid alasid ja seeläbi toodangumaht, et siseneda toetada sinimajanduse kasvu. Meede 2.2.1 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise edendamine turgudele ja seal püsida. 87  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele vetikate ja karpide Meede 2.2.2 - Eksportturgude avamine ja avatuna hoidmine kasvatamine võimaldaks Meede 2.2.3 – Turuarendus Läänemerest välja viia toitaineid ning teiselt poolt Meede 2.2.4 - Tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamine anda kõrge lisandväärtust Meede 2.2.5 - Teadusuuringud töötlemissektori arendamiseks suure ekspordipotentsiaaliga vesiviljelustoodangule Meede 2.2.6 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtete tootearendus ja lisandväärtuse innovatsiooni arendamine andmine seni vähekasutatud Meede 2.2.7 - Teadlaste ja töötlejate koostöö parendamine toormele vesiviljeluses võimaldab pakkuda uusi Meede 3.1.1 - Kohalike kalanduse tegevusrühmade tegevuse tooteid lõpptarbijale nii rahastamine kohalikul- kui ka Meede 3.1.4. Rannapiirkondade majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja eksportturgudel rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmise investeeringute toetamine, merevesiviljeluse arendamisel mille eesmärk on tagamadas kaluritele majandustegevuste on oluline Läänemere mitmekesisust, suurendamaks vastupidavust võimalikele majandus- ja keskkonnaseisundiga kliimamuutustest tulenevatele keskkonnakriisidele. Taastuvenergeetika arvestamine ning merealade lahenduste ja digitaalsete müügikanalite kasutuselevõtmise planeerimisest ja investeeringute toetamine keskkonnahoiust lähtudes võimaluste loomine Samas rahastatakse ka täiendavaid uuringuid, mis aitavad koguda koostoimeliste lahenduste andmeid merekeskkonna ja selle mõjutamise kohta: tekkeks Meede 1.6.2. Merekeskkonnaalaste uuringute toetus, mille eesmärgiks Ühistegevuse soodustamine on parandada teadmisi näiteks nii kalavarude olukorrast kui ka on üks peamisi tegureid keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust kalavarude olukorrale. sektori elujõu ja konkurentsivõime tagamiseks, millega tuleks tulevikus kindlasti jätkata vesiviljelussektori ettevõtetele paremate tingimuste loomiseks oma toodanguga kauplemisel viime ellu riikliku 88  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele tauditõrjeprogrammi riigi tasemel taudivabaduse saavutamiseks merealade planeerimisel ja keskkonnaaspektidest lähtudes loome võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks. Tähtsamaks on muutumas multitroofne vesiviljelus, vesiviljelus koostoimes tuuleparkidega või suletud toitainete ringluseks bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku tootmist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist vesiviljelussektori koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks soodustame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevusi 89  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Tabel 5.7 Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava aastateks 2015–2021. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Kompetentne Meede 1.1.4 - Teadusuuringud kalapüügisektori arendamiseks, mille raames EMKVF rakenduskava 2021-2027 meetmed teadustugi ühise toetatakse mh uuringuid, et suurendada keskkonna-säästliku, ressursitõhusat, toetavad kompetentse teadustoe pakkumist põllumajandus- teadmistepõhist majandamist. kalanduspoliitika kujundamisel igati. poliitika ja Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, mille raames kalanduspoliitika toetatakse mh järelevalve seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves kujundamisel ja osalevate inimeste koolitamist jm ning kalandusandmete kogumist rakendamisel. Meede 2.1.2 - Teadusuuringud vesiviljeluse arendamiseks, mille raames toetatakse mh uuringuid, mille läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist Kompetentne Meede 1.1.6 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh EMKVF rakenduskava 2021-2027 meetmed teadustugi uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist toetavad kompetentse teadustoe pakkumist põllumajandus-, kalandussektorile ja on seeläbi oluliseks sisendiks Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöö parendamine, mille toidu- ja valdkonna investeeringute kujundamisel ja raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja kalamajandus- rakendamisel. teadmiste levitamist Meede 2.2.7 - Teadlaste ja töötlejate koostöö sektorile. parendamine, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Samuti kaudselt võivad teemaga haakuda erinevad innovatsioonitoetused. Teadlaskonna Otseselt rakenduskava antud küsimusega ei tegele, kuid käesoleva tabeli EMKVF rakenduskava 2021-2027 meetmed on kestlikkus – eelneval kahel real nimetatud meetmed loovad eeldusi ka noorteadlastele antud eesmärgile kaasa aitava iseloomuga, kuid ei suurendada sobivate uurimisvaldkondade leidmiseks ja seeläbi nende osakaalu tõstmiseks tegele otseselt antud eesmärgiga. Samas loovad noorteadlaste teadlaskonna hulgas. uuringute ja teadlaste ning ettevõtjate koostöö osakaalu teadlaste meetmed head eeldused noorteadlaste osakaalu hulgas. kasvamiseks. Nüüdisaegne Otseselt rakenduskava antud küsimusega ei tegele, kuid käesoleva tabeli EMKVF rakenduskava 2021-2027 meetmed materiaal-tehniline esimesel kahel real nimetatud meetmed loovad eeldusi ka vähemalt osaliselt toetavad antud eesmärgi täimist kaudselt. baas ja taristu. läbiviidavate uuringute tarvis uurimisvahendite soetamiseks. 90  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende vastavus Piisavus/täpsustamise vajadus keskkonnaeesmärkidele Eesti teadlased Otseselt rakenduskava antud küsimusega ei tegele, kuid ei ole välistatud, et EMKVF rakenduskava 2021-2027 meetmed osalevad erinevate uuringute või innovatsiooniga seotud arendustegevuste juures võib toetavad antud eesmärgi täimist kaudselt. rahvusvahelises toimuda ka rahvusvaheline koostöö. teaduskoostöös. Toimiv teadmussiire, Meede 1.1.6 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, mille raames toetatakse mh EMKVF rakenduskava 2021-2027 meetmed sh nõustamisteenus uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist toetavad antud eesmärgi täimist otseselt läbi teadusasutuste ja teadlaste ja ettevõtjate vahelise koostöö toetamise. Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöö parendamine, mille põllumajandus- raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja ettevõtjate vahel teadmiste levitamist Meede 2.2.7 - Teadlaste ja töötlejate koostöö parendamine, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Tabel 5.8 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Muutuvas kliimas on tagatud liikide, elupaikade Rakenduskava sekkumistest on otseselt Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja kliimamuutuste leevendamiseks mõeldud 2027 rakenduskava meetmed ja sekkumised veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus järgmine meede: Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori arvestavad ja toetavad kliimamuutustega ning sotsiaal-majanduslikult oluliste vahetamise toetus, mille raames toetatakse kohanemise arengukava eesmärke. Paljudel ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus rannapüügi laeva ja traalpüügilaeva mootorite sekkumistel on küll kaudne mõju, kuid vastuolu ja piisava kvaliteediga. vahetusis, üleminekut alternatiivsetele kütusetele kliimamuutustega kohanemise eesmärkidega nt LNG, LPG ning elektrimootorite paigaldamist. Eestile oluliste biomajandussektorite puudub. jätkusuutlikkus on tagatud kliimateadliku põllu-, Samuti näevad investeeringutoetused ja metsa-, vee-, kala- ja puhkemajanduse ning turba innovatsioonitoetused ette investeeringuid kaevandamisega. ressursitõhususse, taastuvenergia (päike, tuul, Kliimamuutustega kaasnevad võimalused ja riskid maasoojus, biomass) kasutuselevõttu, on majandussubjektide poolt parimal võimalikul keskkonnasäästlikkesse seadmetesse ja viisil juhitud. keskkonnamõjude leevendamisse. Teadlikkus kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ja võimalustest on suurenenud. 91  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Kliimamuutuste mõju tõttu ei ole vähenenud Biomajandussektori (kalanduse ja elutähtsate teenuste kättesaadavus ega hoonete vesiviljelussektori) jätkusuutlikkusega arvestab energiatõhusus. aga kogu rakenduskava. Kliimamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuvenergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht. Tabel 5.9 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja EMKVF rakenduskava 2021-2027 lähtub Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond – targa Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna 2027 rakenduskava sekkumised arvestavad PõKA ja säästliku põllumajanduse ning ohutu toidu arengukava aastani 2030 (PõKA) eesmärkidest eesmärke ja toetavad eesmärkide saavutamist. tagamine on seotud avalike hüvedega. ning PõKA on rakenduskava alusdokumendiks. Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise – keskendub kalanduse ja vesiviljeluse konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamisega seotud tulemus- ja mõjueesmärkide saavutamisele. Tabel 5.10 Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Luua toimiv ja tõhus merekaitsealade võrgustik Kaudselt haakuvad rakenduskava Antud tegevus ei haaku otseselt EMKVF Eesti majandusvööndis (väljaspool keskkonnamõjude leevendamisega seotud rakenduskava eesmärkidega, kuid kaudselt territoriaalmerd). meetmed ning ka antud eesmärgiga. kalanduse ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkusega arvestamisega ning uuringute toetamisega rakenduskava meetmetes, 92  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Samuti annavad antud meetmekava meetme soodustakse ka antud merestrateegia meetmekava rakendamiseks sisendit järgmised EMKVF eesmärgi täitmist. rakenduskava meetmed: Meede 1.1.4 - Teadusuuringud kalapüügisektori arendamiseks, mille raames toetatakse mh uuringuid, et suurendada keskkonna-säästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist. Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, mille raames toetatakse mh järelevalve seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves osalevate inimeste koolitamist jm ning kalandusandmete kogumist Meede 1.6.2. Merekeskkonnaalaste uuringute toetus, mille eesmärgiks on parandada teadmisi näiteks nii kalavarude olukorrast kui ka keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust kalavarude olukorrale. Meede 2.1.2 - Teadusuuringud vesiviljeluse arendamiseks, mille raames toetatakse mh uuringuid, mille läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist Vastu võtta ja rakendada viigerhüljeste Viigerhüljeste kaitsekava on praeguseks vastu Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- kaitsekava. võetud. 2027 rakenduskava toetab viigerhüljeste kaitsekava elluviimist. EMKVF rakenduskava 2021-2027 osas arvestab teemaga järgmine meede: Meede 1.1.2. Püügivahendite parendamine, mille eesmärk on vähendada soovimatut kaaspüüki ja 93  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele vähendada mereimetajate ja -lindude hukkumist püünistes. Meede 3.1.3. Ranna- ja sisevete piirkondade väikesadamate taristu parendamine, mille raames toetatakse mh veeprügi kogumise ja käitlemise taristu väljaarendamist. Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine Vesiviljeluse piirkondlikud kavad võimaliku Nimetatud Merendus-, Kalandus- ja võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks. keskkonnasurve ohjamiseks. on praeguseks Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava koostatud. meetmed ja sekkumised aitavad koguda andmeid ja infot, ning teostada uuringuid, mis Kavade rakendamisele aitavad kaasa järgmised võimadalavad tegeleda vesiviljeluse võimaliku meetmed: keskkonnasurve parema ohjamisega. Meede 2.1.1 - Investeeringud vesiviljelustoodete tootmisse, mille raames toetatakse mh investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks, investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid taastuvenergiasse Meede 2.1.2 - Teadusuuringud vesiviljeluse arendamiseks, mille raames toetatakse mh uuringuid, mille läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsiooni arendamine, mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse väljatöötamisse või parendamisse 94  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöö parendamine, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Võõrliikide alase teadlikkuse suurendamine nende Meede 1.1.4 - Teadusuuringud kalapüügisektori Nimetatud Merendus-, Kalandus- ja leviku ohjamiseks. arendamiseks, mille raames toetatakse mh Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava uuringuid, et suurendada keskkonna-säästliku, meetmed ja sekkumised aitavad koguda andmeid ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist. ja infot, ning teostada uuringuid, mis puudutavad võõrliike ja aitavad suurendada võõrliikide alast Meede 1.1.6 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, teadlikkust. mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist Meede 1.6.2. Merekeskkonnaalaste uuringute toetus, mille eesmärgiks on parandada teadmisi näiteks nii kalavarude olukorrast kui ka keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust kalavarude olukorrale. Meede 2.2.1 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise edendamine, mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete tootmiseks, investeeringuid ressursitõhususe suurendamiseks ja meede 2.2.5 - Teadusuuringud töötlemissektori arendamiseks, mille raames on võimalik arendada tooteid juba Läänemeres elutsevate võõrliikide baasil 2.2.7 - Teadlaste ja töötlejate koostöö parendamine, mille raames toetatakse, mh uuringuid, teadmiste ja traditsioonide levitamist, 95  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele koolitusi ning veeressursside väärindamise kompetentsi keskust Rahvusvahelise ballastvee konventsiooni Otseselt ei ole antud teema rakenduskava Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- (BWMC) ratifitseerimine, rakendamise fookuses, kuid kaudselt seostub teemaga järgmine 2027 rakenduskava meetmed ja sekkumised ei ole hõlbustamine osaluse abil plaanitavas meede: antud eesmärgiga vastuolus piirkondlikus teabesüsteemis ja selle Meede 1.1.3 - Traalpüügi sadamate rakendamine. investeeringutoetus, raames toetatakse mh investeeringuid kalalaevade teenindamiseks vajalikesse keskkonnasäästlikesse seadmetesse ning investeeringuid, mis on seotud mereprügi kogumisega ja keskkonnanõuetega Piirkondike kalapüügipiirangute väljatöötamine ja Erinevad Merendus-, Kalandus- ja Meede 1.1.2. Püügivahendite parendamine, mille töönduskalade piirmõõtude kaasajastamine. Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava mille raames toetatakse mh investeeringud meetmed ja sekkumised aitavad koguda infot, et selektiivsetesse püügivahenditesse ja eesmärk on rakendada vajadusel piirkondlikke vähendada soovimatut kaaspüüki ja vähendada kalapüügipiiranguid ja seega on rakenduskava mereimetajate ja -lindude hukkumist püünistes. merestrateegia meetmekavaga selles osas Meede 1.1.4 - Teadusuuringud kalapüügisektori kooskõlas. arendamiseks, mille raames toetatakse mh uuringuid, et suurendada keskkonna-säästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist. Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, mille raames toetatakse mh järelevalve seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves osalevate inimeste koolitamist jm ning kalandusandmete kogumist Meede 1.6.2. Merekeskkonnaalaste uuringute toetus, mille eesmärgiks on parandada teadmisi näiteks nii kalavarude olukorrast kui ka 96  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust kalavarude olukorrale. Väheväärtusliku kala realiseerimise Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- Meede 2.2.1 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete soodustamine. 2027 rakenduskava meetmed ja sekkumised töötlemise edendamine, mille raames toetatakse loovad eeldusi väheväärtusliku kala realiseerimise mh investeeringuid uute toodete tootmiseks, soodustamiseks. investeeringuid ressursitõhususe suurendamiseks Meede 2.2.5 - Teadusuuringud töötlemissektori arendamiseks ning meede 2.2.6 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtete innovatsiooni arendamine 2.2.7 - Teadlaste ja töötlejate koostöö parendamine, mille raames toetatakse, mh uuringuid, teadmiste ja traditsioonide levitamist, koolitusi ning veeressursside väärindamise kompetentsi keskust Meede 3.1.2. Veeelusressursside väärindamise ja otseturustamise investeeringute toetamine, mille eesmärk on tagada kalurite toodete konkurentsivõime, suurendada kalurite sissetulekuid ning vastupanuvõimet Püügivõimsuse kohandamine hea Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve Erinevad Merendus-, Kalandus- ja keskkonnaseisundi tingimustele vastavaks. toetus, mille raames toetatakse mh järelevalve Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves meetmed ja sekkumised aitavad koguda andmeid, osalevate inimeste koolitamist jm ning et paremini kavandada püügivõimsuste kalandusandmete kogumist kohandamist Meede 1.1.4 - Teadusuuringud kalapüügisektori arendamiseks, mille raames toetatakse mh uuringuid, et suurendada keskkonna-säästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist. Meede 1.6.2. Merekeskkonnaalaste uuringute toetus, mille eesmärgiks on parandada teadmisi 97  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele näiteks nii kalavarude olukorrast kui ka keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust kalavarude olukorrale. Veeldatud maagaasi (LNG) kasutamise Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori vahetamise Erinevad Merendus-, Kalandus- ja soodustamine laevakütusena. toetus, mille raames toetatakse rannapüügi laeva Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava ja traalpüügilaeva mootorite vahetusis, meetmed toetavad otseselt antud merestrateegia üleminekut alternatiivsetele kütusetele nt LNG, meetmekava meetme elluviimist LPG ning elektrimootorite paigaldamist Laevadelt puhastamata reovee merevette Meede 1.1.3 - Traalpüügi sadamate EMKVF rakenduskava fookuses ei ole juhtimise vähendamine, sh ristluslaevadelt reovee investeeringutoetus, raames toetatakse mh ristluslaevade sadamad, kui kalasadamate vastuvõtuvõimsuste tagamine sadamates. investeeringuid kalalaevade teenindamiseks investeeringutoetused on suunatud ka sadamates vajalikesse keskkonnasäästlikesse seadmetesse keskkonnanõuetega arvestamist võimaldavatele ning investeeringuid, mis on seotud mereprügi investeeringutele. kogumisega ja keskkonnanõuetega Meede 3.1.3. Ranna- ja sisevete piirkondade väikesadamate taristu parendamine, mille eesmärk on taristu parendamine ja multifunktsionaalsuse tõstmine täiendavate teenuste osutamiseks. Veeprügi kogumise ja käitlemise taristu väljaarendamine. Väikesadamate kindlustamine negatiivsetest kliimamuutustest tulenevate riskide vastu. Otse merre juhitava sademeveekanalisatsiooni ja Antud tegevused ei ole EMKVF rakenduskava Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- puhastussüsteemide väljaehitamine, et ohjata 2021-2027 fookuses 2027 rakenduskaval puudub vastuolu antud sademeveega toitainete, ohtlike ainete ja prügi merestrateegia meetmekava meetmega sissekannet merre. Piirangute kehtestamine laevaliiklusele lainetusest Antud tegevused ei ole EMKVF rakenduskava Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- tingitud mõju korral. 2021-2027 fookuses. Kaudselt võib teemakohast 2027 rakenduskaval puudub vastuolu antud infot koguneda järgmise meetme rakendamisel: merestrateegia meetmekava meetmega Meede 1.1.3 - Riiklikud kalandusuuringud, mille 98  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele raames toetatakse mh riiklike uuringuprogrammide elluviimist Merereostustõrje võimekuse tõhustamine Antud tegevused ei ole otseselt EMKVF Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- keskkonnahädaolukordadele reageerimiseks rakenduskava 2021-2027 fookuses. Kaudselt 2027 rakenduskaval puudub vastuolu antud merel. seostub teemaga järgmine meede: Meede 1.1.3 - merestrateegia meetmekava meetmega Traalpüügi sadamate investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid kalalaevade teenindamiseks vajalikesse keskkonnasäästlikesse seadmetesse ning investeeringuid, mis on seotud mereprügi kogumisega ja keskkonnanõuetega Merel punkerdamisega kaasnevate Antud tegevused ei ole EMKVF rakenduskava Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- keskkonnariskide ohjamine. 2021-2027 fookuses 2027 rakenduskaval puudub vastuolu antud merestrateegia meetmekava meetmega Püügivahendite märgistamise süsteemi Kaudselt seostub teemaga järgmine meede: Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- täiustamine kalapüügi paremaks kontrollimiseks Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve 2027 rakenduskava meetmed toetavad antud ja püügivahendite hülgamise välistamiseks. toetus, mille raames toetatakse mh järelevalve merestrateegia meetmekava meetmeid kaudselt seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves ning vastuolu puudub. Tegevuskava koostamine kalapüügivahendite osalevate inimeste koolitamist jm ning kasutamise kontrolli tõhustamiseks ja hüljatud kalandusandmete kogumist kalapüügivahenditest mere puhastamiseks. Meede 1.1.3 - Traalpüügi sadamate investeeringutoetus, raames toetatakse mh investeeringuid, mis on seotud mereprügi kogumisega ja keskkonnanõuetega Meede 1.1.2. Püügivahendite parendamine, mille raames määratakse mh püügivahendite parendamise toetuse meetme tingimustega nõuded püügivahendile enne selle aktiivseks muutmist (püügile viimist) ja nähakse ette vastavale asutusele kohustus kontrollida ja teostada järelevalvet püügivahendite üle. 99  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Ning meede 3.1.5. Keskkonnatingimuste parendamine, kalavarude ja bioloogilise mitmekesisuse tagamine, mille raames toetatakse mh tegevusi nagu kohaliku tähtsusega kudealade parendamine ning tegevused, mis parendavad merekeskkonda (mereprügi ja hüljatud püügivahendite kogumine jms). Mereprügistamise probleemi ennetamine ning Meede 1.1.3 - Traalpüügi sadamate Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- teadvustavate keskkonnahariduslike ürituste ja investeeringutoetus, raames toetatakse mh 2027 rakenduskava meetmed toetavad otseselt koristustalgute korraldamine. investeeringuid, mis on seotud mereprügi antud merestrateegia meetmekava meetme kogumisega ja keskkonnanõuetega elluviimist Ning meede 3.1.5. Keskkonnatingimuste parendamine, kalavarude ja bioloogilise mitmekesisuse tagamine, mille raames toetatakse mh tegevusi nagu kohaliku tähtsusega kudealade parendamine ning tegevused, mis parendavad merekeskkonda (mereprügi ja hüljatud püügivahendite kogumine jms). Plastkottide kasutuse vähendamine, asjakohase Antud tegevused ei ole EMKVF rakenduskava Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- teavituse ja harivate tegevuste toetamine. 2021-2027 fookuses 2027 rakenduskaval puudub vastuolu antud merestrateegia meetmekava meetmega Rannapiirkonna kohalike omavalitsuste Kaudselt seostub teemaga järgmine meede: Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- tegevuskavade koostamine ja rakendamine 2027 rakenduskava meetmed toetavad antud 3.1.5. Keskkonnatingimuste parendamine, mereprügi vähendamiseks ja vältimiseks. merestrateegia meetmekava meetme elluviimist kalavarude ja bioloogilise mitmekesisuse tagamine, mille raames toetatakse mh tegevusi nagu kohaliku tähtsusega kudealade parendamine ning tegevused, mis parendavad merekeskkonda (mereprügi ja hüljatud püügivahendite kogumine jms)., 100  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Sadamates ühtlustatud mereprügi Meede 1.1.3 - Traalpüügi sadamate Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- vastuvõtusüsteemi korraldamine. investeeringutoetus, raames toetatakse mh 2027 rakenduskava meetmed toetavad otseselt investeeringuid, mis on seotud mereprügi antud merestrateegia meetmekava meetme kogumisega ja keskkonnanõuetega elluviimist Impulsshelide registri loomine. Antud tegevused ei ole EMKVF rakenduskava Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- 2021-2027 fookuses 2027 rakenduskaval puudub vastuolu antud merestrateegia meetmekava meetmega Tabel 5.11. Veemajanduskava 2021-2027 meetmeprogrammi eelnõu Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Tõkestusrajatised -meetmed Veemajanduskava ja EMKVF rakenduskava ei Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- haaku otseselt, kuid kaudselt seostuvad järgmised 2027 rakenduskavaga nähakse ette rahalisi Paisude avamisvajaduse määramisel lähtutakse EMKVF rakenduskava meetmed: vahendeid kunstkoelmute rajamiseks, samuti paisude inventuuride tulemusena antud toetatakse kudealade taastamise projekte. Sh hinnangutest. Arvestatakse läbipääsu vajaduse Meede 1.6.1 - Kudealade taastamise toetus, mille toetatakse kalanduse seisukohalt olulistele hinnanguga ja koondhinnanguga või raames toetatakse keskkonna ja bioloogilise jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõe keskkonnamõju eelhinnanguga. Tõkestusrajatised mitmekesisuse säilitamise ja parendamise suudmetes kaladele läbipääsude avamist on valdavas osas inventariseeritud ning neist projekte, kunstkoelmute paigaldamist, kudealade kudealadele. enamustele on antud läbipääsu vajalikkuse taastamist ning hilisemat projektide järelhindamist hinnang viie palli skaalal. Veemajanduse ja uuringuid Vastuolu antud veemajanduskava meetmega seisukohast on oluline esmalt tagada läbipääs puudub. Meede 1.6.2. Merekeskkonnaalaste uuringute paisudel koondhinnanguga 1 ja 2, selle eesmärgi toetus, mille eesmärgiks on parandada teadmisi saavutamisel ka paisudel koondhinnanguga 3. näiteks nii kalavarude olukorrast kui ka Meetmed vastavalt eelistusjärjekorrale: 1. keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust kalavarude Paisutuse likvideerimine; 2. kalapääsu rajamine olukorrale. vastavalt inventuuri või eksperdi soovitustele; 3. Meede 3.1.5. Keskkonnatingimuste parendamine, veekogumi alamkategooria muutmine tugevasti kalavarude ja bioloogilise mitmekesisuse muudetud veekogumiks (TMV), kui lahendus on tagamine, mille raames toetatakse mh tegevusi tehniliselt teostamatu (või ebaproportsionaalselt 101  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele kulukas) ja hea ökoloogilise potentsiaali nagu kohaliku tähtsusega kudealade parendamine määramine (HÖP). ning tegevused, mis parendavad merekeskkonda (mereprügi ja hüljatud püügivahendite kogumine Hüdromorfoloogiline koormus –meetmed Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- jms). 2027 rakenduskavaga nähakse ette rahalisi Veemajanduskava meetmeprogrammi on kantud vahendeid kunstkoelmute rajamiseks, samuti sellised poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide toetatakse kudealade taastamise projekte. Sh koelmualade taastamise programmi tegevused, toetatakse kalanduse seisukohalt olulistele mis eeldatavalt panustavad hüdromorfoloogilise jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõe koormuse mõjul ebasoodsas seisundis suudmetes kaladele läbipääsude avamist veekogumite olukorra paranemisesse (meede kudealadele. VHM03). Arvestama peab, et eesvooludeks olevad veekogumid on süvendatud ja õgvendatud ning maaparanduse vajadusest sõltuvalt ei ole Vastuolu antud veemajanduskava meetmega algse loodusliku veerežiimi taastamine reeglina puudub. võimalik. Seega ei ole kindel, et keskkonnakaitserajatised ja säästvad maaparandusvõtted tagavad veekogumi hea loodusliku seisundi saavutamise. Sellistel kogumitel on vajalik teostada täiendavad analüüsid/uuring võimalike meetmete mõju ja asjakohaste eesmärkide täpsustamiseks. Kalapüük –meetmed Veemajanduskava ja EMKVF rakenduskava ei Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- haaku otseselt, kuid kaudselt seostuvad järgmised 2027 rakenduskava meetmed toetavad antud Kalapüügist mõjutatud Lemmejõe veekogumi EMKVF rakenduskava meetmed: veemajanduskava meetmeprogrammi meedet seisundi ühe ohutegurina saab välja tuua illegaalse kaudselt ning vastuolu puudub. püügi. Meetmena on ette nähtud suunatud kontroll Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve (järelevalve prioritiseerimine) ja illegaalse püügi toetus, mille raames toetatakse mh järelevalve tõkestamine kuderände ja sigimisperioodil seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves (september-november). Lisaks on meetmeks osalevate inimeste koolitamist jm ning määratud kehtiva kalapüügieeskirja muutmine. kalandusandmete kogumist Lemmejões on veemajanduskava koostamise ajal Meede 3.1.5. Keskkonnatingimuste parendamine, lubatud püük silmutorbikute ja -mõrdadega. kalavarude ja bioloogilise mitmekesisuse Levinud praktikana kujundatakse silmupüüniste 102  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele asetamisel jõepõhi ümber, mille käigus rikutakse tagamine, mille raames toetatakse mh tegevusi ka siirdekalade kudepesad ja noorjärkude nagu kohaliku tähtsusega kudealade parendamine elupaigad. Silmupüügi hooaja kokkulangevuse ning tegevused, mis parendavad merekeskkonda tõttu siirdekalade kudeperioodiga häiritakse (mereprügi ja hüljatud püügivahendite kogumine püügivahendite kontrolli käigus ka siirdekalade jms). kudemist ja kuderännet. Seetõttu tuleks Lemmejões püük silmutorbikute ja -mõrdadega keelata. Teadmata või looduslikel põhjustel ebasoodsas Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- seisundis kogumid - meetmed 2027 rakenduskavaga nähakse ette rahalisi vahendeid kunstkoelmute rajamiseks, samuti On oluline edaspidi võtta seiretulemuste toetatakse kudealade taastamise projekte. Sh hindamisel kopra mõju üldiselt arvesse loodusliku toetatakse kalanduse seisukohalt olulistele komponendina. Mitmed kogumid on hetkel jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõe hinnatud ebasoodsas seisundis olevaks kuna vee- suudmetes kaladele läbipääsude avamist elustikku mõjutab koprapais. Kobraste piiramine kudealadele. meetmena võib osutuda vajalikuks kalanduslikult tähtsatel kogumitel. Tabel 5.12. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% Meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus, Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021- aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030) mille raames toetatakse mh investeeringud 2027 rakenduskava meetmed ja sekkumised ohutuse, töötingimuste ja energia efektiivsuse arvestavad ja toetavad kliimaeesmärkide Jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites parandamisse saavutamist läbi ressursi- ja energiatõhususe (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, toetamise. Paljudel sekkumistel on küll kaudne jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) 103  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga Meede 1.1.3 - Traalpüügi sadamate mõju, kuid vastuolu energia- ja kasvuhoonegaaside heidet 13 % investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh kliimaeesmärkidega puudub. investeeringuid ressursitõhususse ja Taastuvenergia osakaal energia summaarsest investeeringuid taastuvenergiasse. lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori vahetamise 42% toetus, mille raames toetatakse rannapüügi laeva ja traalpüügilaeva mootorite vahetust, üleminekut Energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima alternatiivsetele kütusetele nt LNG, LPG ning tasemel 32-33 TWh/a elektrimootorite paigaldamist. Primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 14% Meede 1.1.4 - Teadusuuringud kalapüügisektori (võrreldes viimaste aastate tipuga) arendamiseks, mille raames toetatakse mh uuringuid, et suurendada keskkonna-säästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist. Meede 2.1.1 - Investeeringud vesiviljelustoodete tootmisse, mille raames toetatakse mh investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid taastuvenergiasse. Meede 2.1.2 - Teadusuuringud vesiviljeluse arendamiseks, mille raames toetatakse mh uuringuid, mille läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist Meede 2.2.1 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise edendamine, mille raames toetatakse mh mille raames toetatakse mh investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid taastuvenergiasse. 104  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesmärk EMKVF-ga kavandatavad tegevused ja nende Piisavus/täpsustamise vajadus vastavus keskkonnaeesmärkidele Meede 3.1.2. Veeelusressursside väärindamise ja otseturustamise investeeringute toetamine, , kus toetatakse lühikest tarneahelat püüdjalt, väärindajalt otse tarbijale. 105  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 6. EMKVF rakenduskava 2021-2027 elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamine Käesolevas peatükis teostatakse EMKVF rakenduskava 2021-2027 elluviimisega kaasneva mõju valdkondlik analüüs. Mõjude hindamine toimub strateegiliste eesmärkide täitmiseks seatud meetmete kaupa. Mõju on hinnatud erinevate keskkonnavaldkondade lõikes ning hinnangut on illustreeritud alljärgnevate värvikoodiga (Tabel 6.1), millele on täiendavalt esitatud sõnalised kirjeldused. Tabel 6.1. Hinnanguid iseloomustavad värvikoodid Erieesmärgi ning kavandatud sekkumisega (meetmetega) kaasneb Roheline otsene soodne (positiivne) mõju Erieesmärgi ning kavandatud sekkumisega (meetmetega) kaasneb Sinine kaudne soodne (positiivne) mõju Erieesmärk ning kavandatud sekkumine (meetmeted) ei aita tagada Punane keskkonnaeesmärkide saavutamist või nendega võib kaasned ebasoodne (negatiivne) mõju Keskkonnamõju täpset suunda ja iseloomu ei ole võimalik Kollane rakenduskava täpsusastmes hinnata või kavandatud sekkumised (meetmed) ei avalda olulist keskkonnamõju Võimalik kaasnev ebasoodne mõju olukorras, kus sekkumise Punane kiri (meetmete) üldine mõju on eeldatavalt soodne. EMKVF 2021-2027 rakenduskava meetmetele antud hinnangud on esitatud Tabel 6.2 - Tabel 6.4, millele järgnevalt on peatükkides 6.1. ja 6.2. esitatud mõju hindamise laiemad kirjeldused. ja vajadusel tehtud soovitused/ettepanekud meetmete/teemade kohta, millega tuleb rakenduskava edasisel koostamisel või ellurakendamisel kas täiendavalt arvestada või millega on küll arvestatud, kuid mis peaksid olema erilise tähelepanu all. 106  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Tabel 6.2. EMKVF 2021-2027 rakenduskava 1. prioriteedi (Säästva kalapüügi ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine) tegevuste hindamine erinevate keskkonna- ja sotsiaalvaldkondade lõikes Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) 1. prioriteet - Säästva kalapüügi ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine Erieesmärk 1 - Kalapüügi majandusliku, sotsiaalse ja keskkonna alase jätkusuutlikkuse tugevdamine Meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus Eesmärk vähendada Investeeringud ohutuse tagamisse vähendavad kalapüügil Investeeringud ohutuse tagamisse ja kalapüügi ökoloogilist olevate alustega õnnetuste toimumiste riske, millega kaasneb töötingimuste parandamisse on inimeste jalajälge ja suurendada kaudne positiivne mõju nii veekvaliteedile, kui ka elustikule. (töötajate) tervisele positiivse mõjuga. energiaefektiivsust Õnnetuste riskide vähendamine aitab ära hoida veereostust Investeeringud ohutuse tagamisse ja kalalaeva pardal. ning seeläbi kahjusid kõikidele elupaikadele ja töötingimuste parandamisse ning ka Suurendada kaasaegsete elustikuvormidele. energiaefektiivsuse parandamisse on tehnoloogiate ja Investeeringud energiaefektiivsuse parandamisse aitavad kalandussektori ettevõtlusele ja seeläbi ka seadmete kasutusele vähendada kalalaevade energiakulu ning seeläbi tööhõivele positiivse mõjuga, kuna need võtmist kalalaeva pardal. kasvuhoonegaaside heidet. See omakorda aitab leevendada aitavad eelduslikult kokku hoida edaspidi Toetatakse: mõjusid kliimamuutustele ja on positiivse iseloomuga. kalapüügiga seotud kuludelt. *investeeringud ohutuse, Investeeringud digitaliseerimisse (IT tarkvara ja riistvara Kõik meetmega toetatavad tegevused aitavad töötingimuste ja energia kasutuselevõtu osas) ning kontrolli- ja järelevalveseadmetesse kaasa kalapüügisektori jätkusuutlikkusele ja efektiivsuse võimaldava kalapüüki paremini korraldada ning selle üle ka selle tegevusala pikaajalisele säilimisele, millel parandamisse järelevalvet teha. See omakorda vähendab eelduslikult on positiivne mõju mh kultuuripärandi kalapüügiga seonduvat energiakulu ning ka mõjub kaudselt säilimise osas. * investeeringud positiivselt vee-elustiku ning kalavarude säilimisele. digitaliseerimisse (IT 107  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) tarkvara ja riistvara Investeeringud digitaliseerimisse (IT tarkvara kasutuselevõtmine) ja riistvara kasutuselevõtu osas) ning kontrolli- ja järelevalveseadmetesse annavad tõenäoliselt * investeeringud ka võimaluse täiendava info kogumiseks kontrolli ja järelevalve teadus- ja arendustegevuse tarbeks. Siiski on seadmetesse otsene mõju teadus- ja arendustegevusele rakenduskava staadiumis keeruline prognoosida ja see sõltub konkreetsetest projektidest ning kalandussektori ja teadusasutuste edasisest konkreetsest koostööst. Kliimamuutuste mõju mõjutab ka siinset kalandussektorit. Toetusmeetmed aitavad kliimamuutuste poolt tingitud kulude suurenemist või tulude vähenemist kompenseerida ja seeläbi sektoril kliimamuutustega kohaneda. Meede 1.1.2. Püügivahendite parendamine Suurendada bioloogilist Eesmärk on soodustada selektiivsete, keskkonnasäästlike ja Selektiivsete ja keskkonnasäästlike mitmekesisust, hülgekindlate püügivahendite kasutuselevõtmist. Selektiivsete kalapüügivahendite laialdasem kasutuselevõtt, vähendada soovimatut ja keskkonnasäästlike kalapüügivahendite laialdasem mis mõjub soodsalt kalavarude säilimisele, kaaspüüki ja vähendada kasutuselevõtt aitab vähendada soovimatut kaaspüüki ning on aitab tagada kalapüügisektori jätkusuutlikkust mereimetajate ja - seeläbi vee-elustikule soodsa mõjuga. Sellega kahandatakse muuhulgas tõenäosust, et kaitstavad kalaliigid või ja kalade 108  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) lindude hukkumist noorjärgud võiksid püügivahenditesse sattuda. Vastavalt on ja on seeläbi positiivse mõjuga ettevõtlusele ja püünistes. tegu positiivse meetmega kalavarude säilimise seisukohast. seeläbi ka tööhõivele. * selektiivsed Hülgekindlamad ja hülgepeletusvahenditega Püügivahendite selektiivsemaks muutmine püügivahendid sh kalapüügivahendid aitavad vähendada võimalusi, et hülged, aitab kaasa kalapüügisektori jätkusuutlikkusele hülgepeletid kes on ka kaitsealused liigid, end püünistes kahjustavad või ja selle tegevusala pikaajalisele säilimisele, (selektiivsed püünistes hukkuvad. Seega on meetmel hüljeste arvukusele millel on positiivne mõju mh kultuuripärandi püügivahendid) soodne mõju. säilimise osas. Meede 1.1.3 - Traalpüügi sadamate investeeringutoetus Eesmärk vähendada Kalasadamate toetuse peamiseks eesmärgiks on Investeeringud sadamate infrastruktuuri ja Tähelepanu vaja pöörata: kalandustegevusest kalasadamatesse tehtavate investeeringutega leevendada kalalaevade teenindamiseks vajalikesse * kalasadamate tulenevat negatiivset kalandustegevusest tulenevat võimalikku negatiivset mõju keskkonnasäästlikesse seadmetesse mõjuvad kliimamuutustele keskkonnamõju keskkonnale ja ökosüsteemile ning tõsta vastupidavust positiivselt kala edasisele turustamisele ning vastupanuvõime tõstmisele. ökosüsteemidele ja kliimamuutustele. seeläbi võimaldavad kalandussektoris teenida suurendada suuremat tulu, mis omakorda mõjub * sadamate Investeeringud sadamate infrastruktuuri toovad küll kaasa vastupidavust positiivselt nii tööhõivele, kui reoveekäitluslahendustele potentsiaalselt lühiajalised ebasoodsad mõjud, kui toimub kliimamuutustele ning ettevõtluskeskkonnale ja samuti ehitustegevust nt meres või järves (kaide rekonstrueerimine soodustada mereprügi kalandussektori kultuuripärandi säilimisele. vmt). Pikas perspektiivis kaasnevad sellega soodsad mõjud, kogumist. Suurendada kuna korrastatud taristu aitab vältida õnnetuste riske ning Investeeringute, mis on seotud mereprügi keskkonnasäästlike (sh seeläbi etteprognoosimatute negatiivsete mõjude avaldumist kokkukogumisega, rakendumisega kaasneb alternatiivenergial veekvaliteedile ja elustikule ning elupaikadele. positiivne mõju eelkõige randa ja rannikut töötavate) tehnoloogiate külastavate inimeste heaolule ja tervisele. ja ressursitõhusamate Teatav positiivne mõju kaasneb seadmete meresõiduohutusele ja turvalisusele, kuna kasutuselevõttu 109  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) sadamates. Kalalaevade teenindamiseks vajalikud keskkonnasaastlikud soodustatakse hüljatud kalapüügivahendite seadmed omavad samuti eelduslikult pigem kaudset soodsat merest eemaldamist. Seeläbi vähendatakse nt Toetatakse: mõju nii veekeskkonna kvaliteedile, kui ka sealsele elustikule. võimalikke riske, mis võivad kaasneda * investeeringud hüljatud kalapüügivahendite (nt nakkevõrgud) Mereprügi kogumisega ja muude keskkonnanõuete täitmisega infrastruktuuri sattumisega laeva sõukruvi ümber. Pikemas seotud investeeringud omavad soodsat mõju kõikide * kalalaevade perspektiivis aitab meede kaasa mereprügi looduskeskkonna mõjuvaldkondade osas, kuivõrd sellega teenindamiseks vähendamisele ja seeläbi väheneb kalapüügiga väheneb saastekoormus veekeskkonnale ja sealsele elustikule, vajalikud prügi koospüük. Kaudne positiivne mõju on samuti väheneb vee-elustiku otsene kahjustamine mereprügi keskkonnasäästlikud seotud randade ja ranniku puhtuse ja hoolduse tõttu. Investeeringud, mis on seotud mereprügi seadmed, mis tagavad parendamisega, mis aitab vääristada merega kokkukogumisega aidatakse kaasa hetkel merre sattuvate tooraine parema seotud kultuuripärandit. jäätmete kokkukogumiseks ja luuakse eeldusi nimetatud kvaliteedi jäätmete vähemalt osaliselt taaskasutusse suunamiseks, mis on Investeeringud ressursitõhususse ja * investeeringud, mis on säästva ressursikasutuse seisukohast positiivse mõjuga ja taastuvenergiasse vähendavad nt fossiiliseid seotud mereprügi seeläbi aitavad kaudselt leevendada ka mõju kliimamuutustele. allikaid kasutatavate energiatootmisviiside kogumisega ja mahtusid ning seeläbi õhuheitmeid ja omavad keskkonnanõuetega; Investeeringud ressursitõhususse ja taastuvenergia kasutamisse seeläbi kaudset soodsat mõju inimeste heaolule * investeeringud ressursi omavad otsest positiivset mõju kliimamuutuste leevendamisse. ja tervisele. Samuti suurendavad need tõhususse investeeringud perspektiivis kalanduse * investeeringud konkurentsivõimet ja omavad seeläbi soodsat taastuvenergia (päike, mõju antud ettevõtlussektorile. tuul, maasoojus, biomass, vedelgaas) Investeeringud sadamate kliimamuutustega kasutuselevõtuks kaasnevate mõjudele vastupanuvõime suurendamisse on soodsa mõjuga kiimamuutustega kohanemisel. 110  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Meede 1.1.4 - Teadusuuringud kalapüügisektori arendamiseks Eesmärk viia ellu Meetme eesmärk on kalanduse valdkonnas teostada uuringuid Kalandusuuringud omavad sotsiaalsele ja uuringuprogramme, et ja uuringute tulemuste alusel viia ellu riiklikku majanduslikule keskkonnale positiivset mõju. stimuleerida kalanduspoliitikat, võttes arvesse sektori vajadusi, teaduspõhist Kuigi uuringu tulemused võivad lisaks uutele innovatsiooni teadmussiiret ja PÕKA eesmärkide saavutamisse panustamist. võimalustele, seada kalandussektori valdkonnas. Uuringuid, Erinevad kalandusuuringud annavad uut infot, mille alusel tegevustele ka täiendavaid piiranguid, on ka mille läbi tõsta sektori teha tulevikus paremaid otsuseid kalandus- ja seatavad piirangu pikaajaliselt soodsa mõjuga. konkurentsivõimet ja vesiviljelussektori tegevuste korraldamiseks. Seega on Seda seetõttu, et keskkonnasäästlikku suurendada keskkonna- uuringutel kaudne positiivne mõju kõikidele looduskeskkonna kalavarude majandamise abil tagatakse ka säästliku, hinnatavatele komponentidele. valdkonna majanduslik jätkusuutlikkus. ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist. Meede 1.1.5 – Kalapüügiettevõtete innovatsioonitoetuse arendamine Eesmärk uuenduslike, Uute toodete, tootmismeetodite, töötingimuste jm innovatsiooni Kalanduse valdkonnas innovatsiooni Kommetaariks võib lisada säästlike ja mõjud looduskeskkonnale on pigem kaudsed. stimuleerimise eesmärk on töötada välja või uute tootmismeetodite keskkonnasõbralike võtta kasutusele uusi või oluliselt parendatud väljatöötamisel peab Innovatsioon võib seisneda kalapüügisektoris nt Eesti vetes juba tehnoloogiate tooteid ja varustust ning suurendada seeläbi arvestama ka vastavate elutsevate võõrliikide suuremal kasutuselevõtmisel. Võõrliikide väljatöötamine (sh kasutusele võtmine vähendab survet majanduslikult olulistele vastupanuvõime 111  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) tõstmine kalaliikidele ja aitab säilitada nende looduslikke varusid. konkurentsivõimet, millel on soodne mõju kogu meetodite võimaliku kliimamuutustele). Samuti vähendab võõrliikide suurem kasutuselevõtt mõnevõrra sektori ettevõtluskeskkonnale. mõjuga kliimamuutustele. nendepoolset toidukonkurentsi Läänemeres paiksetele liikidele, Uute töötingimuste innovatsioon on eelduslikult Toetatakse: mis võib pikemas perspektiivis mõjuda positiivsel nende soodsa mõjuga töötajate tervisele. varudele. * uute toodete, teenuste Innovatsiooni jaoks tarvilikud tegevused ja varustuse Kliimamuutustele on mõju keeruline prognoosida, kuid eeldavad koostööd ka teadus- ning väljatöötamine või eelduslikult on innovatsioon pigem protsesse efektiivistav ja ei arendusasutustega, millega kaasneb soodne parendamine oma täiendavat ebasoodsat mõju kliimamuutustele. mõju teadus- ja arendustegevusele. * uute tootmis-, tarne- ja Kultuuripärandile, kui kalandust ja kalapüüki müügimeetodite loomine vaadelda, võib kaudne soodne mõju kaasneda ja juurutamine läbi tegevusvaldkonna konkurentsivõime (protsessiinnovatsioon) paranemise ja seeläbi sektori jätkusuutlikkuse * uute töötingimuste kasvu. Samuti võimaldab see kaudselt paremini innovatsioon toime tulla kliimamuutustega kohanemisega. Meede 1.1.6 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus Eesmärk koostöö Meetme eesmärk on kalandus sektori ja teadlaste koostöö Koostöö teadus- ja arendusasutustega kõrgema Teadlaste ning edendamine edendamine, sealhulgas teavitustegevuste, koolituste, uuringute lisandväärtusega toodete arendamisel omab kalandussektori koostöö kalapüügisektoris läbi ja katseprojektide elluviimine, mille läbi tõuseb sektori otsest soodsat mõju ettevõtluskeskkonnale ja osas on oluline eraldi teavitustegevuste, konkurentsivõime ja kasvab keskkonnasäästlik, ressursitõhus, teadus- ning arendustegevusele. Kaudselt tähelepanu pöörata juba suurendada kalapüügi- teadmistepõhine majandamine ning paranevad kaasneb sellega ka soodne mõju inimeste Eesti vetes elutsevatele sektori keskkonna- majandustulemused. tervisele ja varale. võõrliikide suuremale teadlikkust, tõsta kasutuselevõtule. 112  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) digioskusi ja hoida Läbi teaduskoostöö ja teadmiste levitamise on kõikide Kultuuripärandile on mõju keeruline Lisaks on oluline koostööl sektorit kursis uute osapoolte teadmised mh ka kalandusega seotud mõjude osas prognoosida, kuid teadmiste ja traditsioonide teadlastega kaasaegsete tehnoloogiate ning suuremad. See loob eeldused, et ka reaalselt kaasnevaid levitamisel on kultuuripärandile kaudne soodne tehnoloogiate, arengutega, võimaldades mõjusid looduskeskkonnale on võimalik leevendada ja seeläbi mõju. toomisprotsesside ja neile täiendõpet ja on tegemist soodsa mõjuga looduskeskkonnale. Antud soodne innovatsiooni toomine Kaudselt aitab teadus- ja arendustegevus ja koostööd teadlastega mõju on valdavas osas siiski kaudne, kuid veekvaliteedile ja ettevõttetesse teadmiste jagamine kaasa ka kliimamuutustega katseprojektide vee-elustikule kaasneb eelduslikult pikaajalises plaanis otsene kohanemisele. elluviimiseks, mis tõstab soodne mõju. sektori konkurentsi- võimet ja kasvatab keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmiste põhist majandamist, mille läbi paraneksid ka majandustulemused. Meede 1.1.7 Avalikkuse teadlikkuse tõstmine säästvast kalapüügist Kalanduse tutvustamine Läbi teadmiste levitamise on kõikide osapoolte teadmised mh Avalikkuse teadlikkuse tõstmisel puudub mõju laiemale ühiskonnale ka kalandusega seotud mõjude osas suuremad. See loob ettevõtluskeskkonnale ja teadus- ning läbi teavituskampaaniate eeldused, et ka reaalselt kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale arendustegevusele. Kaudselt kaasneb sellega ja erinevate avalikkusele on võimalik leevendada ja seeläbi on tegemist kaudse soodsa soodne mõju inimeste tervisele ja varale, sest suunatud sündmuste mõjuga looduskeskkonnale. Antud soodne mõju on siiski väga ollakse teadlikud kalandusest ja sellega (näiteks festivalid, kaudne ja ei pruugi avalduda kiiresti. kaasnevatest mõjudest ning seeläbi osatakse 113  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) laadad) läbiviimise eelduslikult teha ka paremaid otsuseid oma kaudu. tervisest lähtuvalt. Kultuuripärandile on mõju keeruline prognoosida, kuid teadmiste ja traditsioonide levitamisel on kultuuripärandile kaudne soodne mõju. Kaudselt aitab säästvast kalapüügist teadmiste jagamine kaasa ka kliimamuutustega kohanemisele, kuid see mõju ei avaldu kiiresti. Erieesmärk 2 - Energiaefektiivsuse suurendamine ja CO2 emissioonide vähendamine kalalaeva mootorite vahetamise kaudu Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori vahetamise toetus Eesmärk suurendada Mootori vahetamise toetuse kaudu suureneb kalalaevade Energiaefektiivsuse parandamine omab energia efektiivsemat energiaefektiivsus kaasneb otsene soodne mõju eelduslikult positiivset mõju ka kasutamist ja soodustada kliimamuutustele. ettevõtluskeskkonnale, kuna see aitab kokku investeeringuid, mis hoida kalapüügi kütusekulusid ja loob eeldused Seeläbi kaasneb samuti pikemas perspektiivis kaudne soodne vähendavad kalalaevade seeläbi kalurite kasumi suurendamisele. mõju muudele looduskeskkonna aspektidele, kuna CO2 emissioone. kliimamuutuste leevendamine aitab kaasa ka kliimamuutustega Parem teenistus tagab ka parema võimekuse Toetatakse: seotud mõjude leevenemisele kogu looduskeskkonna osas. kliimamuutustega kohanemiseks ning aitab kaudselt kaasa ka merenduse ja kalandusega * rannapüügi laeva seotud kultuuripärandi säilimisele. mootorivahetus 114  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) * traalpüügilaeva Inimese tervisele meetmel märkimisväärne mootori vahetus mõju puudub. * üleminek alternatiivsetele kütusetele nt LNG, LPG * elektrimootorite paigaldamine Erieesmärk 4 - Efektiivse kalapüügi kontrolli ja järelevalve ning teadmiste põhiseks otsustamiseks vajalike usaldusväärteste andmete kogumise edendamine Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus Tagab seire, kontrolli ja Meedet saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis Parem järelevalve tagab paremate teadmiste õigus- ja haldusnormide tagavad seire, kontrolli ja õigus- ja haldusnormide täitmise, alusel otsused kalandussektoris ja aitab seeläbi täitmise, suurendades suurendades sealjuures avaliku halduse suutlikkust ja tagada sektori jätkusuutlikkust. Samuti sealjuures avaliku tulemuslikkust. võimaldab täpsem andmete kogumine teha ka halduse suutlikkust ja täpsemat teadus ja arendustööd. Läbi parema kontrolli ja info kogumise on kõikide osapoolte tulemuslikkust. teadmised mh ka kalandusega seotud mõjude osas suuremad. Eelduseks on, et tõsiste rikkumiste arv langeb Kalavarude majandamis- See loob eeldused, et ka reaalselt kaasnevaid mõjusid korrelatsioonis läbiviidud otsuste tegemiseks ja looduskeskkonnale on võimalik leevendada ja seeläbi on järelevalvetoimingute arvuga. See tagab, et mereelustiku kaitse tegemist soodsa mõjuga looduskeskkonnale. Antud soodne perspektiivis jääb enam ressurssi planeerimiseks mõju on valdavas osas siiski kaudne, kuid veekvaliteedile ja preventiivseteks tegevusteks (nt teadlikkuse kogutakse ja hallatakse vee-elustikule kaasneb eelduslikult pikaajalises plaanis otsene tõstmine). käesoleva erieesmärgi all soodne mõju, kuna nt parem järelevalve aitab ära hoida kvaliteetseid kalandusandmeid 115  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) keskkonnanõuete rikkumisi või tahtmatuid kõrvalekaldeid Paremad ja ajakohasemad andmed aitavad keskkonnaeesmärkidest. paremate teadmiste alusel otsuseid teha ja võimaldavad seeläbi tagada sektori Kvaliteetsed andmed on vajalikuks sisendiks kalavarude jätkusuutlikkust. Samuti võimaldab täpsem majandamisotsuste tegemisel, aga ka mereelustiku kaitse andmete kogumine teha ka täpsemat teadus ja planeerimisel. Läbi parema info kogumise on teadmised arendustööd. kalandusega seotud mõjude osas suuremad. See loob eeldused, et ka reaalselt kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale on Kalavarude majandamine tugineb paljuski võimalik leevendada ja seeläbi on tegemist soodsa mõjuga teaduspõhisusele ja usaldusväärsetele looduskeskkonnale. Antud soodne mõju on valdavas osas andmetele. Kalandusandmete toetus annab oma siiski kaudne, kuid veekvaliteedile ja vee-elustikule kaasneb järjepidevusega sisendi nii teadlastele, sektorile eelduslikult pikaajalises plaanis otsene soodne mõju. kui ka laiemalt EL-i Läänemereäärsetele riikidele toimuvast ja kesk-pikas perspektiivis vajalikest tegevustest. Erieesmärk 6 - Panustamine vee bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse Meede 1.6.1 - Kudealade taastamise toetus Antud meetme alt toetatavad tegevused omavad otsest Toetatavad tegevused aitavad kaasa kalavarude Jätkata ka mereprügi Aitab kaasa kalavarude positiivset mõju looduskeskkonnale, kuna toetavad nii säilimisele ja seeläbi kalandussektori kogumise aktsioonide olukorra paranemisele kalavarude taastumist, kui ka vee elustikku üldisemalt. jätkusuutlikkusele. toetamist otse merest ja ning keskkonna ja Kaitstavatele loodusobjektidele ja nende ökoloogilisele rannaaladelt, bioloogilise mitme- See omakorda omab kaudset soodsat mõju nii tasakaalule kaasneb soodne mõju läbi üldise bioloogilise kesisuse säilimisele. inimeste tervisele ja varale, kui ka mitmekesisuse säilimise toetamise. Lisaks merekeskkonna Sekkumise raames on kultuuripärandile ning aitab kaasa projektide toetamisele kavas toetada ka kliimamuutustega kohanemisel. võiks kaasata ka 116  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) kudealade taastamisega Vee-elustiku ja elupaikade positiivne mõjutamine mõjutab siseveekogude projekte, seotud uuringuid. kaudselt soodsalt ka maismaa elustikku, näiteks läbi mille eesmärk sama. toiduahelate. Toetatakse: Toetatud võiks olla ka Mõju puudub vaid otseselt kliimamuutustele. * keskkonna ja kalade siirdamine ehk bioloogilise maimude ette kasvatamine mitmekesisuse ja vette laskmine. säilitamine ja parendamine; * kunstkoelmute paigaldamine; * kudealade taastamine; * järelhindamine/uuring. Meede 1.6.2. Merekeskkonnaalaste uuringute toetus eesmärgiks on Uuringute eesmärgiks on parandada teadmisi näiteks nii Kalavarude majandamine tugineb paljuski parandada teadmisi kalavarude olukorrast kui ka keskkonna- ja kliimamuutuste teaduspõhisusele ja usaldusväärsetele näiteks nii kalavarude mõjust kalavarude olukorrale. Seeläbi aitavad uuringute andmetele. Uuringute toetus annab oma olukorrast kui ka käigus kogutavad andmed vähendada kalandusega kaasnevaid järjepidevusega sisendi nii teadlastele, sektorile keskkonna- ja mõjusid looduskeskkonnale ja seeläbi on tegemist soodsa ja aitab seeläbi tagada sektori jätkusuutlikkust, kliimamuutuste mõjust mõjuga looduskeskkonnale. aitab säilitada kalandusega seotud kalavarude olukorrale. kultuuripärandit ning mõjub seeläbi pikas 117  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutus- tervisele sotsiaalsetele pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- tele ja vajadustele tega oluliselt tähelepanu pöörata kui ka sh kala- ning paikadele varale (sh töö- kohane- maismaa varudele Natura hõivele ja misele veekogude 2000 ettevõtlusele ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Antud soodne mõju on valdavas osas siiski kaudne, kuid perspektiivis soodsalt ka inimeste heaolule veekvaliteedile ja vee-elustikule kaasneb eelduslikult ning sotsiaalsetele vajadustele. pikaajalises plaanis otsene soodne mõju. Kliimamuutustele mõjud puuduvad. 118  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Tabel 6.3. EMKVF 2021-2027 rakenduskava 2. prioriteedi (Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu) tegevuste hindamine erinevate keskkonna- ja sotsiaalvaldkondade lõikes Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) 2. prioriteet - Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu Erieesmärk 1 - Jätkusuutliku vesiviljeluse edendamine Meede 2.1.1 - Investeeringud vesiviljelustoodete tootmisse Eesmärk toetada Investeeringud tootmismahu suurendamiseks omavad kaudset Kõik toetatavad tegevused omavad soodsat mõju Oluline on pöörata tegevusi, mis positiivset mõju looduskeskkonnale. Vesiviljelus (kalakasvatus) on sotsiaalsele keskkonnale. suurt tähelepanu soodustavad üks efektiivsemad viise loomse proteiini tootmiseks ning seetõttu vesiviljelusest EMKVF on merevesiviljeluse arendamisel kolm toodangumahu kasvu, on vesiviljelus ka potentsiaalne lahendus loomse valgu nõudluse pärineva veeheite peamist eesmärki: leevendavad kasvule. Seega aitab potentsiaalselt vesiviljeluse toodangumahu teemadega 1. Suurendada vesiviljeluse toodangut kasvanduse kasvatamine pidurdada maismaal loomakasvatuse mahtude tõusu tegelemisele, et 2. Tagada vesiviljelustoodetele stabiilne ja keskkonnamõjusid, ning seeläbi ära hoida maismaalt põllumajandusliku hajureostuse vähendada konkurentsivõimeline kvaliteet võrdluses soodustavad kaudu veekogudesse jõudvate toitainete koormuse kasvu. Samas siseveekogude ja ka samaliigiliste kalade importtoodetega tootmisprotsessil on vähetõenäoline, et suurenenud vesiviljeluse toodang otseselt Läänemere toitainete 3. Elavdada sisemaa vesiviljelejaid, et need, saaks taastuvenergiaallikatele vähendab maismaalt lähtuvat reostuskoormust võrreldes praeguse ja heljumi koormusi. olla ettekasvatajad merevesiviljelusele ja seeläbi üleminekut ning olukorraga. parandada oma majanduslikku jätkusuutlikkust ja digitaliseerimist. Lisaks paralleelselt toota oma tootmisüksustes, kasutades ka investeeringud, mis ära olemasolevad maksimaalsed tootmismahud. ei pruugi ettevõtjate Investeeringud keskkonnamõjude leevendamiseks omavad otsest kasumit küll soodsat mõju looduskeskkonnale. Mh on eesmärk kasvanduse 119  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) suurendada, kuid omanikke ergutada kasutama efektiivseid söötasid, mille Ainsana puudub otsene mõju kultuuripärandile. aitavad suurendada keskkonnamõju (kasvandusest väljuva vee saasteainete koormus) keskkonna- ja oleks minimaalne. Samuti omab merevesiviljeluse arendamisel kliimamuutustest positiivset mõju karbi ja vetikakasvatusega tegelemine tulenevat vastupanu- paralleelselt kalakasvatusega, milles peitub võimalus vähendada võimet selliselt, et merekeskkonna eutrofeerumist (karbi- ja vetikakasvatus võimaldab vesiviljelustoodete merekeskkonnast toitaineid välja viia). tootmisega oleks Samuti toetatakse meetme alt vesiviljelusega seotud võimalik jätkata. investeeringuid vesiviljeluskäitiste seadmetesse, mis aitab Näiteks tormi- vähendada haiguste levikut vesiviljelusettevõtetest loodusesse ning kindlamad sumbad ka kalade pagemist sumpadest. merevesiviljeluse arendamisel, Maismaa vesiviljeluses võimaldavad investeeringud panustada hapnikusüsteemide samuti efektiivsemate söötade kasutamisele ning ka reovee veetemperatuur tõusu efektiivsemale puhastamisele. ohjamiseks, Investeeringud taastuvenergeetikasse aitavad vähendada puurkaevude rajamine kasvuhoonegaaside heidet ning seeläbi pidurdada kliimamuutusi. kuivade perioodide vältimiseks, mil looduslikes vee- kogudest vett ei ole kasvandusse võtta jms 120  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Meede 2.1.2 - Teadusuuringud vesiviljeluse arendamiseks Eesmärk viia ellu Uuringud vesiviljeluse valdkonnas aitavad koguda infot Tegevused jätkusuutlikku vesiviljeluse uuringuprogramme, et jätkusuutlikku vesiviljeluse arendamiseks ja võimaldavad valida arendamiseks omavad soodsat mõju sotsiaalsele stimuleerida parimaid meetodeid vesiviljeluse rakendamiseks ning seeläbi keskkonnale, kuna aitavad vesiviljelussektoril innovatsiooni aitavad vähendada ka vesiviljelusega kaasnevaid mõjusid areneda jätkusuutlikkus suunas ja tagavad seeläbi valdkonnas. Uuringuid, looduskeskkonnale. See loob eeldused, et ka reaalselt kaasnevaid head eeldused ettevõtluskeskkonnale ning seeläbi mille läbi tõsta sektori mõjusid looduskeskkonnale on võimalik leevendada ja seeläbi on ka inimeste sotsiaalsetele vajadustele. konkurentsivõimet ja tegemist soodsa mõjuga looduskeskkonnale. Ainsana puudub otsene mõju kultuuripärandile. suurendada keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist ning parandada seeläbi sektori majandustulemusi 121  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsiooni arendamine Toetatakse: Otseseid mõjusid looduskeskkonnale on antud meetme ülejäänud Uute toodete ja teenuste innovatsioon ning Vesiviljeluses toetatavate tegevuste osas keeruline prognoosida. Siiski võib tootmis-, tarne ja müügimeetodite innovatsioon selliste liikide * uute toodete, teenuste eeldada kaudset soodsat mõju looduskeskkonnale, kuivõrd parem omavad soodsat mõju ettevõtluskeskkonnale ja kasvatamise ja varustuse protsessijuhtimine, uudsem varustus jm vähendavad riske võimaldab eelduslikult paremini kohaneda ka eelistamine, millel väljatöötamine või ebasoodsate keskkonnamõjude avaldumiseks. kliimamuutustega. on madal parendamine kasvuhoonegaaside Samuti võib vesiviljeluses innovatsioon seisneda võrreldes senise Innovatsiooni jaoks tarvilikud tegevused eeldavad * uute tootmis-, tarne- emissioon toodetud kalakasvatusega uute liikide kasvatamises, millede hulka saavad koostööd ka teadus- ning arendusasutustega, ja müügimeetodite loomse proteiini kuuluda ka erinevad karbi- ning vetikakasvatuse tehnoloogilised millega kaasneb soodne mõju teadus- ja loomine ja juurutamine koguse kohta. lahendused. Karbi- ja vetikakasvatuse edendamine Läänemeres arendustegevusele. (protsessiinnovatsioon) võimaldab viia merekeskkonnast välja toitaineid ning pidurdab Uute töötingimuste innovatsioon omab soodsat * uute töötingimuste seeläbi eutrofeerumist. mõju inimeste tervisele. innovatsioon Üldine innovatsioon nii maismaa-, kui ka merevesiviljeluses Kultuuripärandile on meetme mõju keeruline võimaldab pakkuda eelduslikult tulevikus stabiilsemat prognoosida. kalatoodetega varustatust. Seeläbi väheneb mõnevõrra surve looduslike ressursside kasutamisele ja kaasneb eelduslikult kaudne soodne mõju looduskeskkonnale. Otsene mõju kaitsealustele loodusobjektitele ja Natura 2000 võrgustikule puudub. 122  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöö parendamine Koostöö edendamine Läbi teaduskoostöö ja teadmiste levitamise on kõikide osapoolte Koostöö teadus- ja arendusasutustega kõrgema Teadlaste ning vesiviljelussektoris läbi teadmised vesiviljelusega seotud mõjude osas suuremad. See loob lisandväärtusega toodete arendamisel omab otsest sektori koostöö osas teavitustegevuste, eeldused, et ka reaalselt kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale on soodsat mõju ettevõtluskeskkonnale ja teadus- ning on oluline koolituste, uuringute ja võimalik leevendada ja seeläbi on tegemist soodsa mõjuga arendustegevusele. Kaudselt kaasneb sellega ka tähelepanu pöörata katseprojektide looduskeskkonnale. soodne mõju inimeste tervisele ja varale. karbi- ning elluviimise ning vetikakasvatuse Antud soodne mõju on valdavas osas siiski kaudne, kuid Kultuuripärandile on mõju keeruline prognoosida, traditsioonide arendamisele ning veekvaliteedile ja vee-elustikule kaasneb eelduslikult pikaajalises aga teadmiste ja traditsioonide levitamisega levitamise, mis tõstab samaaegselt karbi- plaanis otsene soodne mõju. kaasneb eelduslikult soodne mõju. sektori ja vetikatoodangu konkurentsivõimet ja väärindamisele, et kasvatab oleks tagatud lisaks keskkonnasäästlikku, Kaudselt aitab teadus- ja arendustegevus ja keskkonna- ressursitõhusat, teadmiste jagamine kaasa ka kliimamuutustega eesmärkide teadmistepõhist kohanemisele. saavutamisel ka majandamist, läbi mille vastavate tegevuste paraneksid ka majanduslik tasuvus. majandustulemused. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine säästvatest vesiviljelustoodetest ja tootmisviisidest. 123  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Erieesmärk 2 - Kalapüügi ja vesiviljelus toodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine, sh nende toodete töötlemine Meede 2.2.1 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise edendamine Uute toodete Investeeringud uute toodete tootmiseks võimaldavad vesiviljeluses Kõik toetatavad meetmed omavad soodsat mõju Täiendavalt võiks tootmiseks, toodetavat paremini väärindada. Kindlasti oleks oluline, et leitaks sotsiaalsele keskkonnale ja võimaldavad olla toetatud ka ressursitõhususe ka võimalusi merevesiviljeluses kasvatatavate vetikate ja karpide efektiivistada vesiviljelust. keskkonnamõjude suurendamiseks, biomassist uute toodete tootmiseks. See suurendaks huvi vetikate leevendamise Mõju kultuuripärandile on rakenduskava taastuvenergia ja karpide kasvatamiseks ning mõjutaks positiivselt investeeringud (nt üldistusastmes keeruline määratleda, kuid kaudselt kasutuselevõtuks, et merekeskkonda ja sealset elustikku. investeeringud luuakse kala suurema väärindamise abil ka eeldusi leevendada kalatöötlemise Investeeringud ressursitõhususse ning taastuvenergeetikasse kalapüügi sektori ja traditsioonilise töötlemisprotsessi käitiste omavad kaudset soodsat mõju kõikidele looduskeskkonna rannapiirkondade eluviisi säilimiseks. keskkonnamõjusid, reoveepuhastus- elementidele ning otsest soodsat mõju kliimamuutuste aidata kaasa süsteemid) leevendamisele. säästvamate ja taastuvenergiaallikatele Investeeringutel digitaliseerimisse on vaid kaudsed mõjud üleminekule ning looduskeskkonnale, siiski on mõjud pigem soodsad, kui digitaliseerimisele. ebasoodsad. 124  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Meede 2.2.2 - Eksportturgude avamine ja avatuna hoidmine Toetatakse: Jätkusuutlikkuse ja kvaliteedisertifikaatide taotlemine nõuab ka Meede omab otsest positiivset mõju valdkonna keskkonnamõjudega tegelemist ja omab seeläbi kaudset ettevõtluskeskkonnale ning seeläbi kaudset * jätkusuutlikkuse ja soodsat mõju. Mh aitavad sertifikaatide taotlemine ja hoidmine soodsat mõju ka inimeste tervisele ja varale ning kvaliteedisertifikaatide majandada kalavarusid säästlikult. teadus- ja arendustegevusele. vms taotlemine Meetme osade mõjusid looduskeskkonnale on rakenduskava Kalandussektori müügivõimekuse edendamine * (virtuaal)messidel täpsusastmes keeruline prognoosida. Siiski võimaldab antud omab samuti soodsat mõju kalapüügi osalemine, meede suurendada sektori tulusid. Suuremad tulud loovad ka traditsioonide säilimisele ja kaudselt aitab kaasa messikülastused, paremaid eeldusi keskkonnasäästlike investeeringute tegemiseks kliimamuutustega kohanemisele. kontaktreisid ning seega omab meede kaudset positiivset mõju ka looduskeskkonnale. Meede 2.2.3 - Turuarendus mis võimaldab turu- Nimetatud meetme mõjud on analoogsed meetme 2.2.2. mõjudega. Nimetatud meetme mõjud on analoogsed meetme uuringud, et paremini 2.2.2. mõjudega. mõista nii kohalikul kui ka välisturgudel toimuvaid protsesse ja tarbijate vajadusi. Kohalikel ja rahvusvahelistel messidel osalemine, 125  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) kestlikkust ja kvaliteeti kommunikeerivate sertifikaatide ja märgiste võimaldamine toodetel, mis aitavad kohaneda tarbijate vajaduste ja nõudmistega turgudel. Meede 2.2.4 - Tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamine Toetatakse: Mõjusid looduskeskkonnale on rakenduskava täpsusastmes Antud meede toetab ettevõtluskeskkonda, sektori keeruline prognoosida. tööhõivet ning seeläbi mõjub soodsalt ka inimeste * tootmis- ja tervisele ja varale ning aitab säilitada turustuskavade Kaudselt võimaldavad efektiivsemad tootmis- ja turustamiskavad kalandussektoriga seotud kultuuripärandit. ettevalmistamise, teenida sektoril suuremaid tulusid ning seeläbi investeerida ka rakendamise ja seirega rohkem keskkonnasäästlikkusse. Seeläbi luuakse eeldused ka Kaudselt aitab parem tootmise ja turustamise seotud tegevused soodsate mõjude avaldumiseks kõikidele looduskeskkonna korraldus võidelda sektoril ka kliimamuutuste aspektidele. mõjudega. Samuti on kalapüük ja sageli ka vesiviljelus väiksema CO2- jalajäljega kui loomakasvatus maismaal ning kala osakaalu suurendamine toidulaual aitab kaasa vähese CO2-heitega majandusele üleminekule toidusektoris. 126  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Meede 2.2.5 - Teadusuuringud töötlemissektori arendamiseks millega viia ellu Investeeringud töötlemisektori arendamiseks aitavad toodetavat Uute kalatöötlemise innovaatiliste lahenduste uuringuprogramme, et paremini ja eelduslikult ka keskkonnasõbralikumalt väärindada. väljatöötamisel on ette näha soodsat mõju stimuleerida Kindlasti oleks oluline, et leitaks ka võimalusi merevesiviljeluses ettevõtluskeskkonnale ja see omakorda võimaldab innovatsiooni kasvatatavate vetikate ja karpide biomassist uute toodete eelduslikult paremini kohaneda ka valdkonnas. Uuringuid, tootmiseks. See suurendaks huvi vetikate ja karpide kasvatamiseks kliimamuutustega. mille läbi tõsta sektori ning mõjutaks positiivselt merekeskkonda ja sealset elustikku. Tegevused eeldavad koostööd ka teadus- ning konkurentsivõimet ja Rakenduskava täpsusastmes on otseseid mõjusid arendusasutustega, millega kaasneb soodne mõju suurendada looduskeskkonnale antud meetme osas keeruline prognoosida. teadus- ja arendustegevusele. keskkonnasäästliku, Siiski võib eeldada kaudset soodsat mõju looduskeskkonnale, Mõju inimeste tervisele on antud meetme osas ressursitõhusat, kuivõrd parem protsessijuhtimine, innovatiivsed kalatöötlemise rakenduskava täpsusastmes keeruline teadmiste põhist lahendused, uudsem varustus jm vähendavad riske ebasoodsate prognoosida, kuid vähetõenäoline on ebasoodsate majandamist ning keskkonnamõjude avaldumiseks. Seega võib eeldada kaudseid mõjude avaldumine. parandada seeläbi soodsaid mõjusid looduskeskkonnale. Kaudselt luuakse kala suurema väärindamise abil sektori ka eeldusi kalapüügi sektori ja traditsioonilise majandustulemusi. rannapiirkondade eluviisi säilimiseks ning sellega kaasneb valdkonnaga seotud kultuuripärandi säilimisele kaudne soodne mõju. 127  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Meede 2.2.6 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtete innovatsiooni arendamine näiteks uute teenuste ja Mõjud on analoogsed meetme 2.2.5 mõjudega Mõjud on analoogsed meetme 2.2.5 mõjudega varustuse välja- töötamiseks kui ka uuendamiseks. Sealhulgas tootmise-, tarne- ja müügi- meetodite loomiseks ja juurutamiseks (sh protsessiinnovatsioon), samuti uute töötingimuste innovatsioon, koostöövõimalused teiste tegevusvald- kondadega jms. 128  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Meede 2.2.7 - Teadlaste ja töötlejate koostöö parendamine Toetatakse: Mõjud on analoogsed meetme 2.2.5 ja 2.2.6. mõjudega ja Mõjud on analoogsed meetme 2.2.5 ja 2.2.6. soodustavad nimetatud meetmete edukat elluviimist. mõjudega ja soodustavad nimetatud meetmete *Nõustamisteenus edukat elluviimist. *Uuringud *Teadmiste ja traditsioonide levitamine *Koolitused *Koostöö * riiklikud projektid, tarbija teavitamine * veeressursside väärindamise kompetentsi keskus 129  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Kommentaar, kvaliteedile elustikule- kaitsvatele maismaa kliima- inimeste inimese kultuuri- kliima- millega (nii mere- ja elu- loodus- elustikule muutustel tervisele ja sotsiaalsetele pärandile muutus- rakenduskava keskkonna, paikadele, objektidele ja elu- e varale vajadustele tega elluviimisel kui ka sh kala- ning paikadele (sh töö- kohane- täiendavalt arvestada maismaa varudele Natura hõivele ja misele või oluliselt veekogude 2000 ettevõtlusele tähelepanu pöörata ja põhjavee aladele ning teadus- kvaliteedile) ja arendus- tegevusele) Meede 2.2.8 - Kriisiabi erakorralise sündmuse korral tingitud Antud meetmel pole otseseid ja kaudseid mõjusid Meede toetab kõikide sotsiaalse keskkonna märkimisväärsest looduskeskkonnale ette näha. valdkondade aspekte ja aitab sektoril turuhäireid põhjustava jätkusuutlikult edasi tegutseda. erandlikest sündmustest. Sellised hüvitised võivad hõlmata saamata jäänud tulu või lisakulude hüvitamist kalapüügi- ja vesiviljelussektori käitajatele ning hüvituse maksmist tunnustatud tootjaorganisatsioonidel e ja tootja- organisatsioonide liitudele vääramatu jõu, loodusõnnetusest, keskkonnajuhtumist või tervisekriisist ilmnenud mõjude tõttu. 130  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Tabel 6.4. EMKVF 2021-2027 rakenduskava 3. prioriteedi (Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine) tegevuste hindamine erinevate keskkonna- ja sotsiaalvaldkondade lõikes Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju inimese Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- ja kaitsvatel maismaa kliima- inimeste sotsiaalsetele kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- elu-paikadele, e loodus- elustikule muutuste tervisele vajadustele (sh pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, sh kala- objektide ja elu- le ja varale töö-hõivele ja tega oluliselt tähelepanu kui ka varudele le ning paikadele ettevõtlusele kohane- pöörata maismaa Natura ning teadus- ja misele veekogude ja 2000 arendus- põhjavee aladele tegevusele) kvaliteedile) 3. prioriteet - Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine Erieesmärk 1 - Jätkusuutliku sinimajanduse võimaldamine ranna, saarte ja sisevete piirkondades ja kalapüügi ning vesiviljeluse kogukondade jätkusuutlik arendamine Meede 3.1.1 - Kohalike kalanduse tegevusrühmade tegevuse rahastamine Kalanduse ja Ühistegevused ja suuremad sissetulekud loovad eeldused investeerida Antud meetme peamine eesmärk on tõsta ranna ja vesiviljelusega seotud enam ka keskkonnasõbralikkusesse ja arvestada enam sisevete kalurite sissetulekuid, teadmisi ja ranniku, saarte ja keskkonnaküsimustega. Tegemist on siiski kaudse mõjuga ning mõju investeeringusuutlikkust ning seeläbi sisevete kogukondade suunda on keeruline määratleda rannakalanduse kui tegevusala jätkusuutlikkust arengu soodustamine tervikuna. Kalanduse valdkonna jätkusuutlikkuse läbi projektitaotlus- ja konkurentsivõime tagamise üks võtmetegur on voorude. Kalanduse ühistegevus ranna- ja sisevete püügis. Riigi roll on tegevusrühmade toetada neid ühisinvesteeringuid ja algatusi, mis koostöö edendamise viivad selliste muutusteni sektoris, et saavutatakse toetamine siseriiklikul mastaabisääst ja konkurentsieelised. ja rahvusvahelisel Seega omab antud meede soodsat mõju kõikidele tasandil. sotsiaalse ja majandusliku keskkonna aspektidele ning toetab otseselt ja kaudselt kalandussektori ja rannakogukondade arengut ning püsimajäämist. 131  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju inimese Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- ja kaitsvatel maismaa kliima- inimeste sotsiaalsetele kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- elu-paikadele, e loodus- elustikule muutuste tervisele vajadustele (sh pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, sh kala- objektide ja elu- le ja varale töö-hõivele ja tega oluliselt tähelepanu kui ka varudele le ning paikadele ettevõtlusele kohane- pöörata maismaa Natura ning teadus- ja misele veekogude ja 2000 arendus- põhjavee aladele tegevusele) kvaliteedile) Meede 3.1.2. Veeelusressursside väärindamise ja otseturustamise investeeringute toetamine tagada kalurite toodete Meetme mõjud on sarnased meetme 3.1.1. mõjudega. Meetme mõjud on sarnased meetme 3.1.1. konkurentsivõime, mõjudega. suurendada kalurite sissetulekuid ning vastupanuvõimet võimalikele majandus- ja keskkonnakriisidele. Taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmise toetamine. Meede 3.1.3. Ranna- ja sisevete piirkondade väikesadamate taristu parendamine taristu parendamine ja Rannapüügisadamate toetuse peamiseks eesmärgiks on tehtavate Antud meetme abil tõstetakse rannakalanduse kui multifunktsionaalsuse investeeringutega leevendada kalandustegevusest tulenevat võimalikku tegevusala jätkusuutlikkust tervikuna. Kalanduse tõstmine täiendavate negatiivset mõju keskkonnale ja ökosüsteemile ning tõsta valdkonna jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime teenuste osutamiseks. vastupidavust kliimamuutustele. Seega luuakse paremad võimalused tagamise üks võtmetegur on ühistegevus ranna- ja Veeprügi kogumise ja sisevete püügis. käitlemise taristu 132  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju inimese Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- ja kaitsvatel maismaa kliima- inimeste sotsiaalsetele kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- elu-paikadele, e loodus- elustikule muutuste tervisele vajadustele (sh pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, sh kala- objektide ja elu- le ja varale töö-hõivele ja tega oluliselt tähelepanu kui ka varudele le ning paikadele ettevõtlusele kohane- pöörata maismaa Natura ning teadus- ja misele veekogude ja 2000 arendus- põhjavee aladele tegevusele) kvaliteedile) väljaarendamine. keskkonnasäästlikuks tegevuseks ja kaasneb kaudne soodne mõju ka Seega omab antud meede soodsat mõju kõikidele Väikesadamate looduskeskkonna erinevatele aspektidele. sotsiaalse ja majandusliku keskkonna aspektidele kindlustamine ning toetab otseselt ja kaudselt kalandussektori ja Kaudne soodne mõju maismaa elustikule kaasneb rakenduskava nende negatiivsetest rannakogukondade arengut ning püsimajäämist. meetmetega, kus teostatakse investeeringuid keskkonnamõjude kliimamuutustest leevendamiseks, ressursitõhususe tõstmiseks ning energeetilise tulenevate riskide vastu. efektiivsuse tõstmiseks. Investeeringud rannapüügisadamate infrastruktuuri võivad kaasa tuua potentsiaalselt lühiajalised ebasoodsad mõjud, kui toimub ehitustegevust nt meres või järves (kaide rekonstrueerimine vmt). Pikas perspektiivis kaasnevad sellega soodsad mõjud, kuna korrastatud taristu aitab vältida õnnetuste riske ning seeläbi etteprognoosimatute negatiivsete mõjude avaldumist veekvaliteedile ja elustikule ning elupaikadele. Ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele on võimalik vältida, kui välditakse ehitustegevust kaitsavate liikide elupaikades või kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpidel või kui ajastatakse ehitustegevust nt perioodile, kui ei mõjutata kas kalade kudeaegu või linnustiku pesitsusaegu. 133  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju inimese Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- ja kaitsvatel maismaa kliima- inimeste sotsiaalsetele kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- elu-paikadele, e loodus- elustikule muutuste tervisele vajadustele (sh pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, sh kala- objektide ja elu- le ja varale töö-hõivele ja tega oluliselt tähelepanu kui ka varudele le ning paikadele ettevõtlusele kohane- pöörata maismaa Natura ning teadus- ja misele veekogude ja 2000 arendus- põhjavee aladele tegevusele) kvaliteedile) Meede 3.1.4. Rannapiirkondade majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmise investeeringute toetamine tagamaks kaluritele Antud meetme elluviimisel võib potentsiaalselt kaasneda otseseid Kalapüügi sesoonsus ja ilmastikuoludest sõltuvus majandustegevuste mõjusid maismaa elustikule rannapiirkondade ettevõtluse tekitab rannakaluritele raske olukorra, kuidas mitmekesisust, mitmekesistamisel sõltuvalt sellest, kas mingisuguseid objekte on teenida endale elatist perioodil, kui aktiivset suurendamaks vajalik rajada seni looduslikele aladele, kui see eeldab sadamaalade kalapüüki teostada ei saa. EMKVF rakenduskava vastupidavust laiendamist seni looduslikus seisundis püsinud alade arvelt. meetmetega toetatakse mh kalurite tegevusi, mis võimalikele majandus- võimaldaks neil oma tegevusi mitmekesistada, et Vastavate mõjude avaldumine või mitteavaldumine on väga asukoha- ja kliimamuutustest teenida tulu ka püügivälisel hooajal. Valdavalt on ja arendustegevuse spetsiifiline ning ei ole rakenduskava täpsusastmes tulenevatele kalurid oma tegevusi mitmekesistanud metsanduse, prognoositav. Üldiselt on siiski ka selliste arendustegevuste keskkonnakriisidele. põllumajanduse ja turismi valdkonnas. Tegevuste ebasoodsad mõjud välditavad või leevendatavad läbi arendustegevuste Taastuvenergeetika mitmekesistamine on ka oluline, et meelitada noori keskkonnakaalutlustega arvestava planeerimise ja rakenduskava lahenduste ja kalandussektorisse, sest täiendavate tegevuste tasemel vastavate meetmete osas olulise ebasoodsa mõju avaldumist digitaalsete väljaarendamine suurendab sektori atraktiivsust ning ette näha ei ole. müügikanalite võimaldab kaluril teenida elatist endale ja oma kasutuselevõtmise perele aastaringselt. investeeringute toetamine. Näiteks: Seega on meetmel soodne mõju kõikidele sotsiaalse investeeringud keskkonna valdkondadele. toomisvahendite soetamisse, 134  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju inimese Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- ja kaitsvatel maismaa kliima- inimeste sotsiaalsetele kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- elu-paikadele, e loodus- elustikule muutuste tervisele vajadustele (sh pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, sh kala- objektide ja elu- le ja varale töö-hõivele ja tega oluliselt tähelepanu kui ka varudele le ning paikadele ettevõtlusele kohane- pöörata maismaa Natura ning teadus- ja misele veekogude ja 2000 arendus- põhjavee aladele tegevusele) kvaliteedile) turismiteenuste osutamiseks vajaliku taristu arendamisse, piirkonnaspetsiifiliste ressursside (pilliroog, ravimuda, vetikate töötlemine jms) kasutuselevõtmise toetamisse. Meede 3.1.5. Keskkonnatingimuste parendamine, kalavarude ja bioloogilise mitmekesisuse tagamine kohaliku tähtsusega Kuna antud meede on otseselt seotud looduskeskkonna mõjude Toetatavad tegevused aitavad kaasa kalavarude kudealade parendamine vähendamisega ja seisundi parandamisega, siis kaasneb säilimisele ja seeläbi kalandussektori ning tegevused, mis looduskeskkonna aspektidele soodne mõju. jätkusuutlikkusele. parendavad Kliimamuutustele mõju puudub. See omakorda omab kaudset soodsat mõju nii merekeskkonda inimeste tervisele ja varale, kui ka kultuuripärandile (mereprügi ja hüljatud ning aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisel. püügivahendite kogumine jms). Tegevused, mis vähendavad mere- imetajate poolt tekitatud kahjusid kaluritele. 135  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale Mõju vee Mõju vee- Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju inimese Mõju Mõju Kommentaar, millega kvaliteedile elustikule- ja kaitsvatel maismaa kliima- inimeste sotsiaalsetele kultuuri- kliima- rakenduskava elluviimisel (nii mere- elu-paikadele, e loodus- elustikule muutuste tervisele vajadustele (sh pärandile muutus- täiendavalt arvestada või keskkonna, sh kala- objektide ja elu- le ja varale töö-hõivele ja tega oluliselt tähelepanu kui ka varudele le ning paikadele ettevõtlusele kohane- pöörata maismaa Natura ning teadus- ja misele veekogude ja 2000 arendus- põhjavee aladele tegevusele) kvaliteedile) 3.1.6. Kalandus/merendus traditsioonide ja kultuuripärandi edendamine rannakogukondade Mõjud looduskeskkonnale üldjuhul puuduvad, kuid kaudselt mõjub Rannakogukondade kõikidele sotsiaalse keskkonna identiteedi oskuste ja teadmiste suurendamine pikas perspektiivis tuua kaasa valdkondadele kaasneb antud meetmega soodne tugevdamine. soodsaid mõjusid. mõju Kalanduskogukondade oskuste ja teadmiste suurendamine. 136  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 6.1 Mõju looduskeskkonnale 6.1.1 Mõju veekvaliteedile ja veekogude keemilisele seisundile Merenduse- ja kalanduse sektori seisukohast on Eestile kõige olulisemad Läänemeri ja suuremad siseveekogud – Peipsi ja Võrtsjärv. Valdavaks veekogude seisundit halvendavaks teguriks on toiteainete sissekanne valgaladelt. Arenenud tööstus- ja põllumajandusmaade vahel asetsev Läänemeri on üks suurima reostuskoormusega meresid. Läänemerre satub toitaineid ja orgaanilisi aineid paljudest kohalikest allikatest ning sellele lisandub hajureostus. Piiratud veevahetus maailmamerega põhjustab selliste ühendite kuhjumist Läänemeres. Alates 1970ndatest on merevee rikastumine toitainete ja orgaaniliste ainetega üha suurenev probleem. Laevaliikluse poolne toitainete sissekanne veekogudesse on minimaalne. Siseveekogude laevaliiklus on mõnevõrra hõredam ja madalate järvede veevahetus, Läänemerega võrreldes, oluliselt kiirem. Seetõttu ei ole laevaliiklusest tulenev reostuskoormus siseveekogudel samuti oluliseks probleemiks. EMKVF rakenduskavaga on ette nähtud investeeringutoetusi ökonoomsemate ja keskkonnasõbralikemate laeva/paadimootorite ostuks ning investeeringuteks laeva pardal. Lisaks planeeritakse investeeringuid kalasadamate arendamiseks, sh multifunktsionaalsuse välja arendamiseks ning kalalaevade teenindamiseks vajalike keskkonnasäästlike seadmete kasutuselevõtuks, mis lisaks efektiivsemale lossimisele, aitavad vähendada õnnetuste riske ja aitavad kaasa nt keskkonnasõbralikumate jäätmete- ning reoveekäitlemise lahenduste väljatöötamisele. Lisaks nähakse olulise meetmena kalurite teadlikkuse tõstmist ja tihenevat koostööd teadusasutuste ja kalurite, vesiviljelejate ning kala töötlejate vahel, mis tugevdab infovahetust ja aitab kaasa mh ka keskkonnahoidlikumale tegutsemisele. Vesiviljeluse laialdasem kasutuselevõtt toob kaasa riske veekogude toitainete koormuse suurendamiseks. Vesiviljelus jaguneb kasvatatavate organismide järgi kolme põhilisse rühma: selgroogsete veeloomade, selgrootute veeloomade ja veetaimede kasvatamine. Kalakasvatus on üks osa vesiviljelusest. Eestis kasvatatakse lisaks kaladele ka jõevähki ning söödavat rannakarpi. Liigne toitainete sissevool käivitab mere eutrofeerumise. Eutrofeerumine põhjustab mikrovetikate vohamist veemassis, niitjate makrovetikate massarengut, vee läbipaistvuse vähenemist, rohket orgaanilise aine settimist, hapnikudefitsiiti põhjalähedastes veekihtides ja tundlikumate veeorganismide hukkumist. Käesoleval hetkel on toitainete kättesaadavus Läänemeres liiga suur ning veekeskkonna kvaliteedi parandamiseks tuleks piirata lämmastiku ja fosforiühendite sattumist merre. Samas põllumajanduse intensiivistumine on toitainete koormust Läänemerre taas kasvatamas. Põllumajandusliku keskkonnasurve kasvule viitab muuhulgas taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutuse kasv, loomakasvatuse kontsentreerumine ning vedelsõnniku kasutuse suurenemine108. 108 Kotta, J., Eschbaum, R. ja Martin, G. (2019) Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019 137  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Prognooside järgi moodustab ligikaudu kaks kolmandikku 2030. aastal maailmas tarbitavast kalast vesiviljelusettevõtete poolt toodetud kala109. Seetõttu tuleb arvestada, et vesiviljelusettevõtete mõju keskkonnale pidevalt suureneb ja loodusliku veega läbivooluliste süsteemide mõju vee-elustikule võib teatud juhtudel olla oluline. Seega on oluline pöörata suurt tähelepanu vesiviljelusest lähtuva vee teemadega tegelemisele, et vähendada siseveekogude ja ka Läänemere toitainete ja heljumi reostuskoormusi. Võrreldes põllumajanduse, metsanduse ja tööstusega moodustab vesiviljeluse saaste väga väikese osa veekogude keskkonnakoormusest. Hinnanguliselt moodustab 2009. a andmete põhjal kalakasvatuste põhjustatud lämmastikukoormus 0,06% ja fosforikoormus 0,24% kogu Eesti lämmastiku- ja fosforikoormusest (võttes arvesse nii punktkoormuse kui ka hajukoormuse allikad)110. 2017. a veekasutuse aastaaruannete kohaselt oli kogu Eesti Püld koormuseks punktallikatest arvestatud 97,74 t/a, millest vesiviljeluse koormus moodustas 0,62 t/a ehk 0,63%. Nüld koormus oli 536,12 t/a, millest vesiviljelus moodustas 6,96 t/a ehk 1,30%111. Vastavalt KSH aruande tabelis 2.1 toodud andmetele on vajalik Läänemere Eestist pärinevat reostuskoormust vähendada üldlämmastiku osas 3389 t/a ning üldfosfori osas 215 t/a võrra. Kui arvestada kalakasvatuses söödakoefitsienti 0,9, sööda N sisaldust 7% ja P sisaldust 0,9%, ning arvestada, et vikerforelli lämmastiku sisaldus on 2,75 ja fosfori sisaldus 0,4%, siis eraldub keskkonda Vesiviljelusmääruse alusel ~35,5 kg N ühe tonni kala juurdekasvu kohta ning ~4,1 kg P ühe tonni kala juurdekasvu kohta. Kalakasvatus mahuga 10000 t/a põhjustaks hinnanguliselt lisanduva reostuskoormuse 355 t/a üldlämmastiku ja 41 t/a üldfosforit. Arvestades, et HELCOM’i reostuskoormuse eesmärgid ei ole saavutatud, siis enne mingis mahus lisanduva kalakasvatuskoormuse lubamist tuleks rakendada täiendavaid meetmeid maismaalt tuleva koormuse vähendamiseks samas mahus112. Veemajanduskava 2015–2021 ning Veemajanduskava 2021-2027 eelnõu meetmeprogramm sisaldab punktkoormuse ja hajukoormuse vähendamise meetmeid, millest suur osa on seotud põllumajandusest tuleneva toitainete koormuse piiramise ja vähendamisega. Seega EMKVF rakenduskava 2021-2027 ei tegele eraldiseisvalt väljaspoolt kalandus- ja vesiviljelussektorit pärineva punktkoormuse ega veekeskkonna reostuse hajukoormuse mõjude vähendamisega. Mere vesiviljeluse kasvatustes on organismide tihedus peaaegu alati suurem kui looduskeskkonnas ning selline biomassi kontsentreerimine suurendab ka ainevahetusjääkide kontsentratsiooni kasvatuspiirkonnas. Selleks, et organismide kasv toimuks optimaalselt, tuleb üleliigsed ainevahetusjäägid eemale juhtida ning tagada põhiliste ressursside (hapnik, toitained) pidev juurdevool. See kehtib nii kalakasvatustele kui ka näiteks karbi- ja vetikakasvatustele. Ainevahetusjääkidest on vaid osa seotud lämmastikku ja fosforit sisaldavate ainetega113. 109 Fish to 2030. Prospects for Fisheries and Aquaculture. World Bank Report no 83177-GLB. Agriculture and Environment Services Discussion paper 03. The Workld Bank. December 2013. 110 aqua consult baltic OÜ, 2012. Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine. 111 Maves AS, 2019. Vesikonna pinnavett mõjutava inimtegevuse koormuse ülevaade 112 Keskkonnaagentuur, 2020. Maismaalt pärinevad aastased summaarsed veereostuskoormused 2009-2018. 113 Kotta, J., Eschbaum, R. ja Martin, G. (2019) Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019 138  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Kalakasvatusest pärinevad mõjud võib jagada suures plaanis kaheks, lokaalseteks ja suuremamastaapseteks protsessideks, millega tegelemine vajavad ka erinevaid strateegiaid: Lokaalsed mõjud on seotud toitainete kontsentratsiooni tõusust tingitud ebasoovitavate nähtustega. Siia kuuluvad näiteks113: • Kalasumpade all paikneva merepõhja orgaanilise aine sisalduse suurenemine, hapnikudefitsiidi teke, elustiku hävimine jne. • Vee toitelisuse kasv, pelaagiliste mikrovetikate vohamine, suurvetikate- ja –selgrootute koosluste muutused ning oportunistlike liikide massarengud kalasumpade vahetus naabruses. Suuremamastaapsete protsesside alla kuulub merebasseinide toitainete bilanss, mis ühelt poolt sõltub Läänemere summaarsest toitainete koormusest ja teiselt poolt klimaatilistest teguritest; viimased määravad ära toitainete liikumise meresetete ja veesamba vahel113. Lokaalsete mõjude leevendamiseks sobivad meetmed, mis otseselt mõjutavad toitainete kättesaadavust veesambas. Sellisteks võivad olla näiteks vetika- ja karbikasvatused kalasumpade vahetus läheduses, tehnoloogilised võtted, mis takistavad toitainete leostumist kalasumbast (näiteks söödajääkide ja fekaalide kogumine sumbas, või selle vahetus läheduses), aga ka kalakasvatusest tuleneva toitainete koormuse keemiline sidumine või hoopis lahjendamise tõhustamine113. Negatiivsete keskkonnamõjude avaldumise tõenäosus on eriti suur piiratud veevahetusega merealadel (kaldalähedased tuulele varjatud asukohad, kitsad ja sügavad lahed, ulatuslikud madalad). Lahjendamise tõhustamise all on mõeldud lokaalse veevahetuse tagamist. Samuti saab siin kasutada kompenseerivate või mõju tasandavate meetmetena alternatiivseid, basseini toitainete bilanssi tasakaalustavaid lahendusi. Näiteks saab arendada efektiivsemaid toitainete ärastamisvõimalusi muude samasse basseini suubuvate toitainete koormusallikate jaoks, võib panustada efektiivsematesse asulate ja tööstusettevõtete heitvee töötlemisse, maakasutusest tuleneva põllumajandusekoormuse vähendamisse või muudesse merekeskkonnast toitainete eemaldamise võimalustesse nagu täiendav kalapüük või rannaheidiste korjamine113. Käesoleval ajal tegeleb Eesti vesiviljelussektor peamiselt kalakasvatusega ning alternatiivsed, looduskeskkonda taastavad suunad sisuliselt puuduvad. Lisandumas on uued loodushoidlikud vesiviljelusvaldkonnad nagu merekarpide ja –vetikate kasvatamine (Maaeluministeerium 2020). Kui looduslikes veekogudes paiknevad kalakasvandused üldjuhul suurendavad toitainete koormust keskkonnale, siis merevetikate ja -karpide kasvatamist kui merekeskkonnast toitaineid välja viivat vesiviljelust peetakse mitmetes EL direktiivides keskkonnahoidliku majanduse lipulaevaks114. Karbid kasvavad ookeanivees oluliselt suuremaks kui Läänemeres. Karbikasvanduste saagikused (kogubiomass) on ka madala soolsusega merealadel väga suured. Selliseid väiksemaid karpe saab kasutada kala, looma- või linnusöödana ning eelnevalt töödelduna ka inimtoiduks. Lähtudes keskmisest karbi kasvukiirusest, on Lääne-Eesti rannikumere piirkonnast juba täna võimalik 1 km2 merealalt hinnanguliselt 1 aasta jooksul eemaldada 35 tonni lämmastikku ning 2,7 tonni fosforit. Karpide kasvutsükkel karbifarmis on meie rannikumere tingimustes hinnanguliselt 2 aastat, seega ühel saagikorjel eemaldatakse merest 70 tonni lämmastikku ja 5,4 tonni fosforit114. 114 Kotta, J., Martin, G., Eschbaum, R., Aps, R., Lees, L. ja Kalda, R. (2020) Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud. Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2020 139  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Selleks, et kalakasvatuse summaarset aastatoodangu mahtu 10000 t/a arvestavat täiendavat lämmastikukoormust viia tasakaalu ainult karbikasvatusega, peaks eeltoodud Kotta et al (2019) andmete alusel kasvatama karpi ~10,1 km2 ning kalakasvatusest lisanduvat täiendavat fosforikoormust viia tasakaalu, peaks karpi kasvatama ~15,2 km2. Näitlikustamiseks võib lisada, et eeltoodud Kotta et al (2019) andmete alusel peaks ainult karbikasvatuste abil ka Eesti maismaalt Läänemerre jõudva liigse lämmastikukoormuse tasakaalu viimiseks karpi täiendavalt kasvatama ~97 km2 ja liigse fosforikoormus tasakaalu viimiseks ~80 km2. Võrdluseks on Eesti territoriaalmere pindala kokku 25 200 km2. Lisaks toitainete eemaldamisele suurendab selline karbifarm umbes 1 km 2 raadiuses oluliselt vee läbipaistvust ning maandab kalakasvatustest tingitud lokaalseid vetikaõitsengute riske. Sellest tulenevalt on mõistlik rannikumeres paiknevate kalakasvatuste lähiümbrusesse paigutada karbikasvatusi, kuna sellisel kooskasutusel on võimalik kompenseerida kalakasvatustest merre vabaneva toitainete voogu ning hoida kalakasvatuse lähiümbruses vesi läbipaistvana. Avamere kalakasvatuse puhul ei ole aga oluline, et seda kompenseerivad meetmed asuksid ruumiliselt täpselt samas piirkonnas, kuna avamere intensiivse vee liikumise tingimustes kalafarmide lokaalsed keskkonnamõjud on enamasti tühised115. Vetikaviljeluse osas lähtutakse Kotta et al. (2019)115 aruandes lahendusest, et meres kasvatatakse agarikku. Farm seisneb peamiselt merre ankurdatud vetikakoplite rajamises, hooldamises ja saagi koristuses. Eeldusel, et sellistes koplites kasutatakse looduslikku vetikate asustustihedust (ruutmeetri kohta 950 g vetikat toorkaalus), toodab selline vetikafarm 135% aastase juurdekasvu juures hüpoteetiliselt 1296 tonni vetikamassi ruutkilomeetril ja eemaldaks merekeskkonnast 4,3 tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Seega, selleks et ainult agarikukasvatusega viia tasakaalu kalakasvatuse summaarset aastatoodangu mahtu 10000 t/a arvestavat lämmastikukoormust, peaks agarikku kasvatama ~82,6 km2 ning summaarset aastatoodangu mahtu 10000 t/a arvestava fosforikoomuse tasakaalu viimisel ~18,6 km2. Selleks, et ainult agarikukasvatuste abil viia tasakaalu veel ka Eesti maismaalt Läänemerre jõudev liigne lämmastikukoormus, peaks agarikku kasvatama täiendavalt veel ~788 km2 ja et tasakaalu viia liigne fosforikoormus ~98 km2. Muu biomassi eemaldamine on samuti üheks mooduseks, kuidas toitaineid veekeskkonnast eemaldada115. Lähtudes Hjerne & Hansson (2002) poolt välja arvutatud kalade toitainete sisaldusest, eemaldas kutselise kilupüügi saak kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerest 583,425 tonni lämmastikku ja 104,530 tonni fosforit. Samas kutselise räimepüügi saak kalalaeva kalapüügiloa alusel tõi Läänemerest välja 500,952 tonni lämmastikku ja 89,753 tonni fosforit116. Töönduslikult kasutatavaks vetikaks Eesti rannikumeres on agarik. Seda kogutakse rannast rannaheidiste näol ning traalitakse merest Väinamere piirkonnas. Statistika järgi on vetikat püütud ruudult nr 272 kahe aasta peale kokku (2014-2015) 653,9 tonni toorkaalus. Agariku 115 Kotta, J., Eschbaum, R. ja Martin, G. (2019) Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019 < link > 116 Kotta, J., Aps, R. ja Orav-Kotta, H. 2022. Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toitainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe kalakasvatuse näitel. Tartu Ülikool < link > 140  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel lämmastiku ja fosfori sisaldus kuivkaalus on vastavalt 2 ja 1%, kuid väärtused võivad oluliselt varieeruda sesooniti ning kasvutingimustest sõltuvalt. Agariku toor- ja kuivkaalu suhtarv on keskmiselt 6. Nendele andmetele toetudes eemaldatakse agariku püügiga Väinamere piirkonnast hinnanguliselt 1 tonn lämmastikku ja 0,5 tonni fosforit aastas117. Rannaheidiste kogumine on hetkel alakasutatud võimalus rannikumerest liigsete toitainete kättesaamiseks. Käesoleval ajal kogutakse rannaheidistest vaid agarikku. Eesti rannikumeres moodustab väga suure osa põhjataimestiku biomassist põisadru. Suur osa sellest produktsioonist süüakse ära herbivooride poolt või laguneb kohapeal, kuid hinnanguliselt 10- 20% võib jõuda heidistena randa. Selline vetikaheidiste mass sisaldab 280 tonni lämmastikku ja 70 tonni fosforit ning 48% sellisest varust paikneb Saaremaa lõunarannikul ja 34% Lääne- Eesti saarestikus117. Töönduskalade varusid soovitakse ekspluateerida piirini, mis tagaks ka järgnevateks aastateks vähemalt samas suurusjärgus saagi. Paljude liikide puhul võib see piir olla ka ületatud ning varude taastamiseks tuleks püüki hoopis piirata. Leidub siiski ka väga üksikuid kalaliike, kelle püüki võiks suurendada. Sellisteks liikideks on näiteks võõrliigid, kelle osas seni suurem püügihuvi puudub ning kes ohustavad konkurentidena meie põliseid ja väärtuslikemaid kalaliike. Nii võiks selektiivse püügimetoodika olemasolu korral suurendada hõbekogre ja ümarmudila väljapüüki. Kalakasvatusreostuse kompenseerimine ümarmudila väljapüügiga on perspektiivne suund, sest lisaks biogeenide eemaldamisele vähendatakse ka invasiivse võõrliigi arvukust, kes on ohuks kohalikele liikidele ja töönduskalade varule. Antud lähenemise puhul on oluline jälgida, et püütud kala pärineks kalakasvatuse piirkonnast so. ei kasutataks teistest regioonidest püütud kala, et kompenseerida kalakasvatuste negatiivset keskkonnaseisundit117. Väga suur hulk kalakasvatuse söödas sisalduvast toitainetest ei jõua merekeskkonda. Uuringus „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toitainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe kalakasvatuse näitel“ 118 on teostatud DEB (dünaamilise energiabilansi) mudelarvutused, mille alusel on esitatud järgmine info: Realistlikke toitainete koormuste hindamiseks potentsiaalsetel kalakasvatusaladel Lääne- Eestis rakendasime Tagalahe piirkonnas loodud DEB-mudeleid. Uuritud stsenaariumi puhul (kasvatuses 70000 kala, kalade algkaal 1 kg, kasvuperiood 180 päeva, Tagalahe keskkonnatingimused) ennustas mudel täpselt kalade pikkuse ja kaalu kogu kasvuperioodi jooksul . Kasutatud stsenaariumi puhul kasutatakse sööta kokku 223 tonni märgkaalus (178 tonni kuivkaalus). Kalakasvatuse söödas sisaldub 10450 kg lämmastikku ja 1232 kg fosforit. Kalakasvatusest vabaneb lahustunud kujul keskkonda 5546 kg lämmastikku ja 20 kg fosforit ning merepõhja settib 1486 kg lämmastikku ja 479 kg fosforit . Kasvuperioodi lõpus eemaldatakse kaladega merekeskkonnast 3419 kg lämmastikku ja 733 kg fosforit. Juhul kui kalasöödas ei kasutata piirkondlikku kala ning me ei arvesta kasvatatud kalade väljavõtmisega eemaldatud toitainete kogust, siis iga toodetud kalatonni kohta vabaneb Läänemerre hinnanguliselt 36,0 kg lämmastikku ja 2,6 kg fosforit. Vabanenud lämmastikust esineb 28,4 kg lahustunud kujul ning 7,6 kg settib väiksemate osakeste näol merepõhja. Toitainete ringluse seisukohast on oluline eristada BioMar Blue Impact 9024 sööda puhul erinevaid fosforiühendeid. BioMar Blue Impact 9024 sööda kasutamisel vabaneb söödas 117 Kotta, J., Eschbaum, R. ja Martin, G. (2019) Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019 < link > 118 Kotta, J., Aps, R. ja Orav-Kotta, H. 2022. Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toitainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe kalakasvatuse näitel. Tartu Ülikool < link > 141  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel sisalduvast kogufosforist veesambasse lahustunud fosforühendite, ortofosfaatide näol vaid 4 %, toodetud kalatonni kohta kokku 0,1 kg. Ortofosfaadid põhjustavad selget keskkonnamõju, kuna need tarvitatakse taimse hõljumi poolt koheselt ära. Valdav osa fosforiemissioonist (96 %) ehk 2,5 kg toodetud kalatonni kohta aga settib hüdroksüapatiidi, Ca5(PO4)3OH, osakeste näol merepõhja ning väljub toitainete ringlusest. Kuna merepõha settinud hüdroksüapatiit ei ole bioloogiliselt omastatav, ei ole selle fraktsiooni näol tegemist ka fosforiemissiooniga. Looduses moodustuvad hüdroksüapatiiti sisaldavad mineraalsed setted näiteks šelfimeredes, kus toimub mineraalse skeletiga mereloomade intensiivne sedimentatsioon. Ka Eestis kaevandatav fosforiit on selliselt moodustunud. Saagi koristamisel eemaldatakse merekeskkonnast iga toodetud kalatonni kohta 17,5 kg lämmastikku ja 3,8 kg fosforit. Suurem osa (umbes 95%) merepõhja settinud fosforist esineb hüdroksüapatiidi näol ja väljub toitainete ringlusest, kuna tegemist ei ole bioloogiliselt omastatava fosfori fraktsiooniga. Kalakasvatusest merepõhja settinud ülejäänud lämmastiku- ja fosforiühendite vormid kasutatakse normaalsete hapnikutingimuste esinemisel ära pikaealiste põhjaorganismide (nt. merekarpide) poolt. Pikaealised põhjaloomad on toitainete tohutult suureks looduslikuks reservuaariks, kust toitainete vabanemine toimub vaid elupaiga (nt. karide) täielikul hävinemisel (mida pole viimase 50. aasta jooksul ava-Läänemere regioonis täheldatud). Näiteks levib söödav rannakarp Läänemere avaosas umbes 75000 km2 merealal ning selline kooslus seob endas stabiilselt 525000 tonni lämmastikku ja 49500 tonni fosforit. Toitainete koormuse suurenemisel suudab selline kooslus kasvatada oma toitainete reservuaari kordades. Nii näiteks olid enam eutrofeerunud tingimustes 1980ndatel aastatel söödava rannakarbi biomassid 10-100 korda suuremad tänapäevastest väärtustest. Lisaks söödavale rannakarbile elab aga Läänemere põhjakooslustes veel teisi toitainete ringluse osas samaväärse puhverdava mõjuga mereorganisme (balti lamekarp, liiva-uurikkarp, südakarp) 119.. Tagalahes tehtud modelleerimise- ja mõõtmistulemused näitasid, et 0,5 hektariline karbifarm suudab filtreerimise kaudu veesambast aasta jooksul eemaldada 2587,2 kg lämmastikku ja 295,7 kg fosforit. Sama farm vabastab veesambasse 1388,6 kg lämmastikku ja 196,8 kg fosforit. Seega bilansiarvutuslikult eemaldab karbifarm aasta jooksul veesambast kokku 1198,5 kg lämmastikku ja 98,9 kg fosforit. Saagi korjel eemaldatakse aasta jooksul 774,1 kg lämmastikku ja 50,4 kg fosforit. Lisaks suunatakse sellisest karbifarmist põhjasetetesse 424,5 kg lämmastikku ja 48,5 kg fosforit, mis seotakse kiirelt pikaealiste põhjaorganismidesse: peamiselt merekarpide biomassi. Ühel saagikorjel eemaldatakse sellisest karbifarmist 70 tonni karbimassi kuivkaalus (arvutuslik aastane saagikus 35 tonni)119. Kotta et al (2022) töös kasutatud kala- ja karbikasvatuste stsenaariumi puhul (195 tonni kala juurdekasv) on vajalik karpe kasvatada kokku 2,9 hektaril, et täielikult kompenseerida kalakasvatusest veesambasse ja setetesse vabanenud bioloogiliselt omastatava toitainete keskkonnamõju (kui arvestame vaid saagikorjega so. karpidega merekeskkonnast eemaldatud toitainete koguseid, tuleks karpe kasvatada 4,5 hektaril)119. Kui lähtuda Kotta et al (2022119) töös toodud andmetest on 0,5 ha karbifarmist on saagikorjel võimalik eemaldada veekeskkonnast aasta jooksul 774,1 kg lämmastikku ja 50,4 kg fosforit, mis tähendab et 1 km2 merealalt oleks võimalik hinnanguliselt 1 aasta jooksul eemaldada 154,8 t lämmastikku ning 10,1 t fosforit. Selleks, et kalakasvatuse summaarset aastatoodangu mahtu 10000 t/a arvestavat täiendavat lämmastikukoormust viia tasakaalu ainult karbikasvatusega, 119 Kotta, J., Aps, R. ja Orav-Kotta, H. 2022. Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toitainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe kalakasvatuse näitel. Tartu Ülikool < link > 142  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel peaks sellisel juhul kasvatama karpi ~2,3 km2. Selleks, et kalakasvatuse summaarset aastatoodangu mahtu 10000 t/a arvestavat täiendavat fosforikoormust viia tasakaalu ainult karbikasvatusega (kui me ei arvesta, et kalakasvatusest Läänemerre jõudvast söödas sisalduvast kogufosforist jõuab veesambasse lahustunud fosforühendite, ortofosfaatide näol vaid 4 % ehk toodetud kalatonni kohta kokku 0,1 kg, vaid arvestame, et fosforit vabaneb 4,1 kg ühe tonni kala juurdekasvu kohta), peaks karpe kasvatama kokku 4,1 km2. Sellises mahus ühte suurt karbikasvatust rajada aga pole reaalne, kuna negatiivseid keskkonnamõjusid ei saa väga suurte karbifarmide puhul (pindala > 1 km2) välistada. Suurte karbikasvatuste rajamisega võib kaasneda hoopis negatiivne mõju. Eestis on perspektiivikas merevesiviljeluses söödava rannakarbi kasvatamine. Vett filtreerides toitub rannakarp planktonist sidudes sellega ka hõljumisse kogunenud lämmastiku. Karbifarmis filtreeritakse suur osa planktonist veesambast välja. Ainult ~25% toitainetest seotakse rannakarbi organismis. Umbes 30% läheb väljaheidetest setetesse ning umbes 45% vabaneb lahustunud kujul tagasi veesambasse. Samal ajal muutub ka lämmastiku ja fosfori tasakaal veesambas. See võib muuta omakorda planktoni liigilist kooseisu. Vähese veevahetusega piirkondades võib see lokaalselt teoreetiliselt kaasa tuua soovimatuid vetikaõitsenguid120. Eelistada tuleb väiksemaid mõnehektarisi hajusalt ruumis paiknevaid vetika- ja karbifarme. Väiksemate farmide tootlikkus pindalaühiku kohta on suurem, väiksemad farmid suudavad sama investeeringumahu juures merekeskkonnast eemaldada oluliselt suuremaid koguseid toitaineid kui üksikud suured farmid ning väikeste farmide potentsiaalne negatiivne keskkonnamõju on oluliselt väiksem121. Seega on otstarbekas Läänemere eurofeerumise pidurdamiseks merevesiviljelust arendada eeskätt kas kombineeritud vesiviljelusena (kala ja karp või vetikas) või ainult karbi ja vetika kasvatustena, kui see osutub majanduslikult otstarbekaks. Seda saab kombineerida nt rannaheidiste kogumisega. Sobilikud on väiksemaid mõnehektarised hajusalt ruumis paiknevad vetika- ja karbifarmid ning vältida tuleb karbifarmide rajamisel väikese veevahetusega merealasid (nt kinniseid ja madalaid merelahtesid). Maismaa vesiviljeluse mõjud veekeskkonnale on eeskätt seotud vesiviljelusest pärineva vee koormusega. Vesiviljeluskasvanduses saab koormuse teke alguse sööda lisamisega, söödud ja seeditud toit kasutatakse kala ainevahetuses energia ja toitainete saamiseks, et tagada kala kasv ja muud füsioloogilised protsessid. Jääkproduktidena vabaneb CO2 ja NH3 (läbi lõpuste) ja seedimata sööt vabaneb ekskrementidena vette. Põhilistes saasteallikateks basseinides on lagunenud orgaaniline materjal ning toitained (N ja P) ning konkreetsed kalatoidust tulenevad tahked toidu jäätmed (heljum). Kaudselt mõjutavad need toitainete heitkogused ka maismaalt Läänemerre jõudvaid koormusi. Seega on oluline, et ka maismaa vesiviljelusest lähtuva vee reostusparameetrid vastaksid kehtestatud piirväärtustele ja ei ületaks maismaa veekogude keskkonnataluvust. 120 Hedberg, N., Kautsky, N., Kumblad, L. & Wikström, S. A. 2018. Limitations of using blue mussel farms as a nutrient reduction measure in the Baltic Sea. Baltic Sea Centre, Stockholm University < link > 121 Tartu ülikool, 2019. Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks. < link > 143  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Vesiviljelus ettevõtete erinevad toetusmeetmed (Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus, Vesiviljeluse investeeringutoetus) aitavad tegelda mh vesiviljeluse keskkonnamõjude leevendamisega. Hilborn et al (2018)122 tegid kokkuvõtte 148-st erinevast loomsete toiduainete tootmise uuringust, mis käsitlesid loomakasvatuse, vesiviljeluse ning kalapüügi keskkonnamõjusid (energiakasutus, kasvuhoonegaaside emissioonid, toitainete heited ning happestumise põhjustamine). Vt Joonis 6.1. Eutrofeerumise potentsiaal erines oluliselt eri loomse toidu tootmisviiside vahel. Praktiliselt kõik loomse toidu tootmisviisid emiteerivad toitaineid keskkonda, va molluskite vesiviljelus, mis eemaldab keskkonnast toitaineid (eutrofeerumise potentsiaal on negatiivne). Kuna kalapüügil ja kalanduses ei kasutata väetiseid, siis on kalanduse eutrofeerumise potentsiaal üldjuhul madalam, kui teistel loomse toidu tootmisviisidel. Madala eutrofeerumise potentsiaaliga oli ka lõhekasvatus. Ka sea- ja linnuliha tootmisel oli madal eutrofeerumise potentsiaal. Kalapüügi eutrofeerumise potentsiaal oli eeskätt seotud kala töötlemisel tekkivate veeheidete ja jäätmetega. Happestumise potentsiaal oli madalaim molluskite vesiviljelusel, millest ei jäänud palju maha väikesekasvulise pelaagilise kala ning valge lihaga kala püük ning lõhe vesiviljelus. Vesiviljeluses ja kalapüügis olid peamised happestumise potentsiaali tekitajad kütuse kasutamisega seotud hapestumist põhjustavad saasteained. Loomakasvatuses olid aga peamiseks NH3 ja NOx emissioonid, mis kaasnesid sõnnikutekkega122. 122 Hilborn,R., Banobi, J., Hall, S. J., Pucylowski, T. & Timothy E Walsworth, T. E. The environmental cost of animal source foods. Frontiers in Ecology ant the Environment, 2018; 16(6): 329–335. The Ecological Society of America. 144  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Joonis 6.1. Loomse toidu tootmise (c) eutrofeerumise potentsiaal (PO4-ekv) ning (d) happestumise potentsiaal (SO2-ekv) 40 g toodetud loomse proteiini kohta. Paks horisontaalne joon graafiku kastis näitab keskmist tulemust. Kasti ulatus näitab kvartiilide vahemikku ning kastist välja ulatuvad jooned kogu andmete varieeruvust. Vesiviljelustoodang on näidatud punasega (vasakult lugedes: karpkala, sägalaadsed, molluskid, lõhe, krevetid, tilaapia). Loomakasvatus kollasega (vasakult lugedes: veiseliha, kanaliha, sealiha). Kalapüügisektor on tähistatud sinisega (vasakult lugedes: selgrootud, suurekasvulised pelaagilised kalad, krevett, väikesekasvulised pelaagilised kalad, valge lihaga kalad) Seega võib kokkuvõtvalt järeldada, et kalanduse ja enamike vesiviljelusmeetodite mõjud veekogude veekvaliteedile on võrreldes enamike loomsete toiduainete tootmisviisidega väiksemad. Kuna kalatoodete keskkonnamõju on üldjuhul võrreldes teiste loomsete toiduainete keskkonnamõjuga väiksem, siis on kaudne soodne mõju veekeskkonnale ka EMKVF rakenduskava meetmetel, mis aitavad kaasa uute toodete väljatöötamisele ja ka kalatoodete müügivõimekuse kasvule ning kalatoodete turustamisele. Seda seetõttu, et nimetatud toetused loovad eeldused loomse toidu tarbimisel kala osakaalu tõusuks. Arvestades, et Eestis on kalapüügil suurimad saagid just väikesekasvulise pelaagilise kala, nagu kilu ja räim osas ning ka vesiviljelustoodangu osas on suurima potentsiaaliga forellikasvatus, on Eesti tingimustes kalandussektor potentsiaalselt kõige väiksemate veekeskkonnamõjudega loomse proteiini tootmise viis. Kui täiendavalt areneb välja ka mere vesiviljeluses kalakasvatuse kombineerimine karbi- ja/või vetikakasvatusega, siis aitab see pikas perspektiivis kalakasvanduste mõju veekeskkonnale vähendada. 145  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 6.1.2 Mõju põhjaveekvaliteedile Kutseline ja harrastuskalapüük sisuliselt põhjaveekvaliteeti ei mõjuta. Küll aga tuleb seni suurem osa Eesti vesiviljeluse toodangust mageveekasvandustest. Kui kalakasvatuses kasutatakse ka veevarustuses põhjavett, siis veevõtt iseenesest põhjavee kvaliteeti ei mõjuta. Põhjavee kvaliteeti võib kaudselt mõjutada kasvatustes tekkiva reovee puhastamise efektiivsus ning loodusesse juhitava vesiviljelusest lähtuva vee kvaliteet. Rakenduskava meetme 2.1.1 (Investeeringud vesiviljelustoodete tootmisse) raames toetatakse mh investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks. Seega on oluline, et nimetatud investeeringutega kaasneks ka võimalikult hea vesiviljelusest lähtuva vee kvaliteet ning vajadusel on keskkonnamõjude leevendamiseks otstarbekas toetada investeeringuid veekäitlussüsteemidesse. Kalade töötlemine nõuab samuti üldjuhul suhteliselt suurte veekoguste kasutamist ja seetõttu kasvab samuti reoveeteke. Oluline on, et ka kala töötlemisega seotud reovesi puhastatakse enne heitveena loodusesse juhtimist, nõuetekohaselt. Meede 2.2.1 (Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise edendamine) kohaselt toetatakse rakenduskava meetmete alusel investeeringuid uute toodete tootmiseks, investeeringuid ressuristõhususe suurendamiseks, investeeringuid taastuvenergia (päike, tuul, maasoojus, biomass) kasutuselevõttu ning investeeringud digitaliseerimisse (IT tarkvara ja riistvara). Täiendavalt võiks olla toetatud ka kalatöötlemise keskkonnamõjude leevendamise projektid, sh investeeringud reoveekäitluslahendustesse. 6.1.3 Mõju põhja- ja pinnaveeressursile ja veekasutusele Pinna-ja põhjavee kasutuse seisukohalt kalandussektoris on olulisimaks kalatööstus ja vesiviljelus. Suurem osa Eesti kalakasvatuse toodangust tuleb seni mageveekasvandustest. Mageveekasvanduste arendamisel peab olemas olema sobiv veeressurss. Pinnaveel põhinevate kasvanduste puhul on oluline sobiv asukoht, kus saab kasutada pinnaveekogu vett pumpamise või jõe paisutamise teel isevoolselt. Asukoha valik nõuab eeltööd. Näiteks lõheliste kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogudel või nende osadel on paisutamine, loodusliku sängi või veerežiimi muutmine keelatud. Pinnaveel põhinevatel kasvandustel on vee temperatuur mõjutatud välisest keskkonnast ja kala aktiivne kasvuperiood on ainult teatud perioodil aastast. Asukoha valikul on vähem piiranguid vee korduvkasutusega kalakasvatuse süsteemil põhinevatel kasvandustel. Olulisim on sobivas mahus põhjavee ressursi olemasolu. Retrsirkulatsiooni süsteemi puhul on võimalik kala kasvuks sobivat vee temperatuuri hoida aastaringselt stabiilsena, paraku on kasvanduse rajamise ja jooksvad ülalpidamiskulud suured ja selletõttu ka kala omahind kõrgem kui pinnavett kasutavatel kasvandustel 123. Valdav osa Eesti vesiviljeluskompleksidest kasutab läbivoolusüsteemi, kus looduslikust veekogust saadav vesi suunatakse peale vesiviljelusasutuse läbimist taas veekokku. 123 Kotta, J., Martin, G., Eschbaum, R., Aps, R., Lees, L. ja Kalda, R. (2020) Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud. Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2020 146  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest on Eestis üldiselt rikkalikud veevarud, sest sademete hulk ületab siin aurumise. Seetõttu pole enamikes Eesti piirkondades ka põhjaveevarudega probleeme. Erandiks on vaid Kirde-Eesti piirkond, kus Ordiviitsiumi Ida- Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on halvas koguselises seisundis, sest selle põhjaveetase on ulatusliku põlevkivi kaevandusvee väljapumpamise tõttu alandatud. Antud kogumi looduslik ressurss on neli korda väiksem, kui sealt võetav põhjavee kogus. Tulemus on aga oodatav ja püsib seniks kuni põlevkivi kaevandamine jätkub. Teiseks erandiks on maapinnalähedane Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum, kus veehaaretest võetav suur vee kogus alandab põhjaveest sõltuvaid piirkonna Martiska ja Kuradijärvede veetasemeid. Teistes Eesti piirkondades on põhjaveekogumite koguseline seisund hea124. Kalade töötlemine nõuab üldjuhul suhteliselt suurte veekoguste kasutamist. Vett kasutatakse töötlemiseks, vaheproduktide ja jäätmete transpordiks, toormaterjali ja toodangu pesemiseks, jahutamiseks ja puhastamiseks. EMKVF-i rakenduskava 2021-2027 toetab vesiviljelusest tulenevate negatiivsete keskkonnamõjude vähendamist. Vesiviljeluse investeeringutoetuste ja innovatsioonitoetuste eesmärgiks on arendada välja tehnilist innovatsiooni või teadmisi vesiviljeluse valdkonnas, mis vähendavad mõju keskkonnale, soodustavad ressursitõhusust, parandavad loomade heaolu ja hõlbustavad uute säästvate tootmismeetodite kasutuselevõttu. Sealhulgas toetatakse investeeringuid energiatõhususe suurendamiseks läbitaastuvate energiaallikate kasutamise ja investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks. Samuti on toetatavate meetmete hulgas kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtete innovatsiooni arendamine, teadlaste ja töötlejate koostöö parendamine, teadusuuringud töötlemissektori arendamiseks ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise edendamine. Viimati nimetatud meetmega toetatakse mh ka investeeringuid ressursitõhususe suurendamiseks ja investeeringuid taastuvenergia (päike, tuul, maasoojus, biomass) kasutuselevõttu. Tänase seisuga on valdavas osas Eestist nii põhja- kui pinnaveevarusid piisavalt, et vesiviljelussektorit ning kalatöötlemise sektorit arendada ja laiendada. Siiski on Eestis piirkondi, kus ei pruugi vesiviljeluseks või kalatöötlemise laiendamiseks põhjaveeressurssi enam jaguda. Kui üldiselt on põhjaveekogumite piires kehtestatud varud suuremad kui põhjaveevõtt nende varude piires, leidus siiski piirkondi, kus põhjavee kasutamine ületas 2020. a piirkonnale kehtestatud põhjaveevaru koguse: Võru linn kasutas 131% põhjaveevarudest, Valio Eesti AS Laeva meierei kasutas 104% põhjaveevarudest ning Kalina asula kasutas 144% põhjaveevarudest. Eelnevatel aastatel on põhjaveekogumi varude osas saanud suurendatud tähelepanu ka Viimsi ning Salutaguse (Kambriumi-Vendi põhjaveekogumis), kus mõlemad piirkonnad on kasutanud neile määratud kehtestatud põhjaveevarudest ca 80%. Viimastel aastatel on põhjaveevõtt olnud mõlemas piirkonnas langustrendis ning langustrend on jätkumas ka aastal 2020: Salutagusel oli kasutuses 76% põhjaveevarudest (77% ja 84% vastavalt 2019 ja 2018 aastal); Viimsis oli kasutuses 67% põhjaveevarudest (80% ja 74% vastavalt 2019 ja 2018 aastal); Kvaternaari Meltsiveski põhjaveevarudest oli kasutuses 81% (2019. aastal 82%)125. Seega intensiivsema veevõtuga piirkondades võib teatud põhjaveekihtides ressursinappus vesiviljeluse ja kalatöötlemissektori arendamist ning laiendamist pärssida. Seega peab eelpool 124 Eesti Geoloogiateenistus, 2021. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019 < link > 125 Keskkonnaagentuur, 2021. Põhjaveevaru bilansi aastaaruanne 2020 < link > 147  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel toodud piirkondades vesiviljeluse ja kalatöötlemise arendamisel ja laiendamisel arvestama kinnitatud põhjaveeressursside eelnevat tarbimismäära. Siiski võib järeldada, et sektorite veekasutus ei kujuta ohtu ega avalda ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveevarudele, kui arvestatakse põhjaveeressursi suuruse ja piirkonna varasema veetarbimisega. 6.1.4 Mõju vee-elustikule- ja elupaikadele, sh mõju kaitsvatele loodusobjektidele EMKVF rakenduskava 2021-2027 toetab kalanduse ja vesiviljeluse mõjude leevendamist vee- elustikule ja elupaikadele, sh kaitstavatele loodusobjektidele mitmete meetmetega. 31st olulisest kalaliigist merel on 2020. a seisuga 21 madalseisus126. Peipsi- ja Lämmijärvel on 2020. a seisuga 10-st uuritud töönduskala liigist 3 madalseisus127. Võrtsjärvel on 2020. a seisuga 7 uuritud liigist 3 madalseisus128 Madalseisus on eelkõige ranniku- ja sisevete kalaliigid. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja vähendada püügikoormust ja suurendada selektiivsemat püüki nende kalavarude kasutamisel, mis ei ole heas seisundis. Selektiivsete ja keskkonnasäästlike kalapüügivahendite laialdasem kasutuselevõtt aitab vähendada soovimatut kaaspüüki ning on seeläbi vee-elustikule soodsa mõjuga. Selektiivsete püügivahendite kasutamine aitab viia madalamale tasemele kaaspüügist tuleneva kalade suremuse, kuna püügivahenditega minimeeritakse kalade noorjärkude tahtmatut sattumist püünistesse ja seega aidatakse kaasa kalavarude kiiremale taastumisele. Sellega kahandatakse muuhulgas tõenäosust, et kaitstavad kalaliigid või nende noorjärgud võiksid püügivahenditesse sattuda. Kaaspüügiks loetakse ka imetajate ja lindude sattumist püügivahenditesse TÜ Eesti mereinstituudi värske kaaspüügiuuringu (Saks jt, 2022) andmetel hinnati 2021. a hallhülge kaaspüügiks 109 (±22) isendit129. Kormoranid võivad passiivseid kalapüüniseid kahjustada toitumise käigus - nakkevõrkudesse takerdudes või sealt kalu haarates lõhuvad nad nakkevõrgu lina ja kahjustavad saaki130. Hülgekindlamad ja hülgepeletusvahenditega kalapüügivahendid aitavad vähendada võimalusi, et hülged end püünistes kahjustavad või püünistes hukkuvad. Seega on meetmel hüljeste arvukusele soodne mõju. Üheks kudealade pindala vähenemise põhjuseks on eutrofeerumisest tingitud muutused. Eutrofeerumine toob üldjuhul nii siseveekogudes kui ka rannikumeres kaasa vee läbipaistvuse vähenemise ning põhjasubstraadi mudastumise, mistõttu väheneb suurtaimede sügavuslevik veekogus. Eutrofeerumisest tulenevad mõjud kudealade vähenemisele seisnevad hapnikuolude 126 Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2021. Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020. – 2021. aastal < link > 127 Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2021. Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves < link > 128 Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool,2021. Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine 2020. aastal < link > 129 Saks, L, Taal, I., Eschbaum, R & Vetemaa, M. 2022. Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.- 2021. aastal. Osa: Lindude ja hüljeste juhuslik kaaspüük passiivsetes kalapüügivahendites < link >. 130 Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2014. Püügivahendite parendamise võimalused kalapüügiga kaasneva negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks < link > 148  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel halvenemises (see kehtib eelkõige Läänemere kohta) ja kudemisalade kvaliteedi languses, nt põhjasubstraadi mudastumises. . Täiendavalt võib negatiivse mõjutegurina esile tuua jõgede paisutamise ning tõkestamise, mille tulemusena on hävinud suur osa jõgede parimatest kärestikest ning suurele osale kudealadele on siirdekalade ligipääs tõkestatud. Väiksemate rannikujõgede puhul on probleemiks suudmete ummistumine ja kinnikasvamine. Rakenduskavaga nähakse ette rahalisi vahendeid kunstkoelmute rajamiseks, samuti toetatakse kudealade taastamise projekte. Nimetatud meetmed aitavad kompenseerida rannaäärse ehitustegevuse tõttu või muu inimtegevuse tagajärjel hävinenud või kahjustatud looduslikke koelmualasid. Sh toetatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõe suudmetes kaladele läbipääsude avamist kudealadele. Kudealade taastamisega ning ummistunud jõe suudmetes kaladele kudealadele läbipääsude taasavamisega aidatakse kaasa liigilise mitmekesisuse säilimisele ja töönduslikult oluliste kalavarude kiiremale taastootmisele. Kudealade taastamine, kudealadele ligipääsu tagamine või kunstkoelmute loomine on pikaajalises perspektiivis üks tõhusaim lahendus kalade looduslikuks kvaliteetseks taastootmiseks. Lisaks toetatakse järelevalvetehnoloogia, sealhulgas arvuti riist- ja tarkvara arendamist ja soetamist, järelevalve seadmete ja vahendite soetamist ning kalapüügi järelevalveks kasutatavate veesõidukite ehitamist ja soetamist, aga ka erinevaid kalandusega ja vesiviljelusega seotud uuringuid ning kalandusandmete kogumist. Järelevalvesüsteemide parendamine on kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise tagamiseks soodsa mõjuga. Ebaseadusliku, teavitamata ja reguleerimata kalapüügi ohjamine läbi tõhusama järelevalve ja teavitustegevuse, piirivalve ja vabatahtlike kaasamine ning koostöö sektoriga vähendab oluliselt keskkonnale tekitatava kahju realiseerumise tõenäosust. Kalavarude hindamiseks kasutatakse kalandusalaseid uuringuid ja seiret. Seire käigus saadud andmed aitavad saada kalavarudest ülevaate ja on aluseks kalavarude kaitsemeetmete kehtestamisel. Läbi seireandmete, uuringute ja seadusandluse on võimalik vähendada liigset püügisurvet majanduslikult olulistele kalavarudele. Püügisurve vähendamine tasemeni, mis võimaldab säilitada kalavarude optimaalseid tasemeid, vähendab kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile. Kalapüügiga kaasnevaks negatiivseks keskkonnaprobleemiks, mis kaudselt mõjutab ka kalavarusid, on kaotatud püügivahendid ehk nn kummitusvõrgud, millesse kalad võivad kinni jääda ja seeläbi hukkuda veel kuni mitme aasta jooksul pärast võrgu esialgset püügile asetamist. Toetatakse tegevusi, mis on seotud mereprügi kogumisega ning seeläbi vähendatakse mereprügiga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Samuti toetatakse ka tegevusi, mis merest prügi (nt kummitusvõrkude) väljakorjamisega tegelevad. Toetatakse veel kalurite teadlikkuse tõstmist ning teadlaste ja kalurite vahelist koostööd eesmärgiga aidata kaasa liigilise mitmekesisuse säilimisele. Samuti omavad kaudset soodsat mõju elustikule erinevad investeeringu ja innovatsioonimeetmed, millega toetatakse mh keskkonnasõbralikumate seadmete soetamist ja investeeringuid keskkonnamõjude leevendamisse ning ressursitõhususse. Otsest positiivset mõju veeelupaikadele omavad kalasadamate investeeringutoetused mereprügi kogumiseks. Samuti on pigem soodne mõju kalalaeva mootorite vahetamise meetmetel, kuna seeläbi vähenevad õhusaaste kaudu veekeskkonda jõudvate saasteainete heitkogused. 149  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Suurenev võõrliikide levikuareaal ja populatsioon on piisavalt kasutamata ressurss, mille suurem kasutusele võtmine vähendaks survet traditsiooniliselt väljakujunenud majanduslikult olulistele kalaliikidele ning aitab samas säilitada looduslikult esinevate liikide bioloogilist mitmekesisust. Nt ümarmudila väljapüügiga saaks kasutada erinevaid skeeme. Lihtsaimaks võimaluseks oleks huvitatud osapoole osalemine ümarmudilapüügil kehtiva kutselise kalapüügikorralduse raames. Selleks tegevuseks peaks huvitatud pool omama, ostma või rentima ajaloolist püügiõigust ja kogu püük toimuks praegu kehtiva seadusandluse raamides. Kuna täiendavaid püügivõimalusi ei loodaks ja püügi sihtliigiks oleks ümarmudil, siis püügikoormus teiste liikide osas ei kasvaks. Püügivahendiks oleks sellisel juhul peamiselt mõrd. Uuringud on näidanud, et ka kadiska on püügivahendina efektiivselt rakendatav ümarmudila väljapüügi suurendamiseks suurendamata seejuures püügikoormust teistele kalaliikidele (Saks et al., 2018). Kadiska ei ole hetkeseisuga merealal ei lubatud harrastus- ega kutseliste püügivahendite nimekirjas. Seega saaks seadusandlust muutmata lubada kadiskapüüki vaid eripüügiloa alusel. Kadiskapüügil võib osutuda probleemiks, et vastavalt Eesti ja Euroopa Liidu seadusandlusele ei tohi harrastuspüügi ja eriloa alusel püütud kala müüa. Müügikeeld teeb küsitavaks kadiskapüügile nende inimeste kaasamise, kes oleksid huvitatud saagi müügist majandusliku kasu saamisest. Selektiivse püügimetoodika olemasolu korral võiks seega suurendada ümarmudila väljapüüki 131. Kadiskatega püügivõimaluse sissetoomine nõuaks kalapüügi korralduse muutmist ja korrastamist, et vältida püügikoormuse kasvu. Uute püügivahendite püügile toomine tähendab püügivõimaluste laiendamist ehk püügikoormuse kasvu. Et seda oleks võimalik teha, tuleks need pigem asendada olemasolevatega piirkondades, kus püügikoormus ei vasta hea keskkonnaseisundi tingimustele Siseveekogude elustikku mõjutatakse kalatöötlemise ja maismaa vesiviljeluse kaudu eeskätt tulenevast kalatöötlemise heitvee- või vesiviljelusest lähtuva vee kvaliteedist. Kui orgaanilise ja toitainete reostuskoormuse osas kontrollitakse veekvaliteeti läbi keskkonnalubade süsteemi, siis läbivooluliste süsteemidega on potentsiaalseks probleemiks olukord, kus intensiivses kalakasvatuses levivate haigustega kaasnevaks suureks ohuks on lisaks kasvatatava saagi hävinemisele risk, et kasvatusest pärit haigustekitajad satuvad looduslikku veekokku ja kanduvad edasi looduslikele liikidele. Üheks vesiviljelusega kaasnevaks ohuks on epideemiate levik kasvatustiikidest/basseinidest väljapoole. Massilise kalade haigestumise tagajärjel esineb reaalne oht, et veevahetusega satuvad haigustekitajad looduslikesse veekogudesse ja looduslikud liigid haigestuvad132. Näiteks Eestis vesiviljelusel laialdaselt kasvatatav vähk on kõigetoiduline - ta suudab kasutada mitmesugust toitu. Kasvanduses söövad vähid segatoitu, mis koosneb nii taimsest ainest kui loomsest toidust. Noorte vähkide toidust moodustab loomne materjal 43-80%, täiskasvanutel langeb see 10-30%-ni. Loomne toit sisaldab palju valku ja on kasvu seisukohalt parem kui taimne toit või detriit. Aktiivselt kasvav vähk vajab 30-35% valku sisaldavat toitu. Valgu tarvet 131 Kotta, J., Eschbaum, R. ja Martin, G. (2019) Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019 132 Hendrikson & Ko OÜ, 2014. Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine 150  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel võib rahuldada kalaga, kuid see tuleb enne söötmist vähikatku leviku ära hoidmiseks külmutada133). Vähikatk on kõige ohtlikum vähi haigus, mis on Euroopa liikidele letaalse kuluga. Ameerika vähid on immuunsemad ja kannavad katkuseent edasi. Katku tekitaja on seen Aphanomyces astaci. Vähikatk levib vees viburitega varustatud zoospooride abil. Vähkide, vee, märgade püügivahendite jm esemete ühest veekogust teise viimise korral kandub edasi ka katku spoore (Paaver jt, 2009)134. Vähikatku levitavad zoospoorid hävivad külmumisel väga kergesti. Kuna vähikatk on ka looduslike vähipopulatsioonidele potentsiaalselt väga ohtlik ja suurt suremust põhjustav, siis on võimaliku vähikatku leviku tõkestamine ka vähikasvatuses kasutatava sööda kaudu väga oluline. Sel moel viiakse miinimumini riskid, et vähikatku levitavad spoorid võivad sööda kaudu jõuda vähikasvatusse ja sealt edasi ka loodusesse. Vähikatku levik kasvandusest otse loodusesse kujutab endast olulist negatiivset mõju looduslikele vähipopulatsioonidele. Samuti aitab sööda külmutamine vähendada võimalike teiste vähihaiguste levikut. Seetõttu võib järeldada, et sööda sügavkülmutamine vähendab negatiivsete keskkonnamõjude avaldumise võimalikkust. 2019. aastal alustas Eesti kogu riigi territooriumit katva tauditõrjeprogrammi rakendamisega, millega rakendatakse Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud likvideerimisprogrammi.135 Selle eesmärk on saada ülevaade kohustulikult registreeritavate ja tegevusloaga vesiviljelusloomade pidamiskohtade ja liikumise üle ning tõkestada ohtlike veeloomataudide levikut, tagades loomade ja loomsete saadustega kauplemiseks vajalikud garantiid. Taudikollete puhkemisel võib see kiiresti veekogudesse levida ning mõjutada kogu sektorit. Tauditõrje programmi eesmärk on saavutada riigi tasandil taudivaba piirkond viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja kalade vereloomeorganite infektsioonse nekroosi (IHN) osas. Riigis valitsev loomade tervise ja heaolu tase mõjutab loomade ja loomsete saadustega kauplemise võimalusi Euroopa Liidus ning ekspordil kolmandatesse riikidesse. Riiklik tauditõrjeprogramm hõlmab kõiki vesiviljeluse toodete tootmisega tegelevaid ettevõtteid, mille puhul on eelpool nimetatud kalahaiguste esinemise risk. Vastavalt veterinaarseaduse § 36 ja delegeeritud määruse 2020/691 artiklis 5 toodule kehtib tegevusloaga vesiviljelusettevõtetes bioturvalisuse kava olemasolu nõue. Veeloomade pidajad peavad jälgima nende vastutusel olevate kalade ja koorikloomade tervist ja käitumist, pöörama erilist tähelepanu ebatavalisele suremusele ja muudele haigustunnustele. Läbimõeldud meetmed loomataudi ärahoidmiseks aitavad ära hoida vesiviljeluses loomadetaudide leviku. Seega on võimalike vee elustiku mõjude leevendamisel oluline koht ka vesiviljeluse investeeringutoetustel, sh toetusel, mis aitavad soetada tootmise abiseadmeid. EMKVF rakenduskava 2021-2027 ei näe ette eraldi meetmeid tauditõrjeks, kuid meede „Investeeringud vesiviljelustoodete tootmisse“ raames toetatakse mh tormikindlamate sumpade kasutusele võtmist, aga ka muude vesiviljelusega seotud tootmise abiseadmete ja vahendite soetamist, mis aitavad mh tegeleda kala loodusesse sattumise vältimisega või loovad ka lisavõimalusi bio- ohutusnõuete täitmist. 133 Mannonen, A., Paaver, T., 2001. Vähk ja vähikasvatus. Vähikasvatuse seminari Jäneda, 15.-16. märts 2001 õppematerjal 134 Paaver, T. Hurt, M., Kaldre, K., Pukk, L., Kõiv, K. Gross, R. 2009. Vähikasvatuse tehnoloogia väljaarendamine Eestis. Lõpparuanne Eesti Maaülikool, Veterinaatmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut, Kalakasvatuse osakond. < link > 135 Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 2021/620 < link > 151  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Kalasadamate toetuse peamiseks eesmärgiks on kalasadamatesse tehtavate investeeringutega leevendada kalandustegevusest tulenevat võimalikku negatiivset mõju keskkonnale ja ökosüsteemile ning tõsta vastupidavust kliimamuutustele. Seega luuakse paremad võimalused keskkonnasäästlikuks tegevuseks ja kaasneb kaudne soodne mõju ka looduskeskkonna erinevatele aspektidele. Investeeringud sadamate infrastruktuuri võivad kaasa tuua potentsiaalselt lühiajalised ebasoodsad mõjud, kui toimub ehitustegevust nt meres või järves (kaide rekonstrueerimine vmt). Pikas perspektiivis kaasnevad sellega soodsad mõjud, kuna korrastatud taristu aitab vältida õnnetuste riske ning seeläbi etteprognoosimatute negatiivsete mõjude avaldumist veekvaliteedile ja elustikule ning elupaikadele. Sadamate funktsioonide mitmekesistamise investeeringud on võimalik ellu viia vaid selliselt, et on arvesse võetud kaitsealuste loodusobjektide paiknemine ning võimalikud ebasoodsad mõjud kaitsealustele loodusobjektidele on leevendavate meetmete abil võimalik ära hoida. Vastavate arendustegevuste elluviimine saab toimuda ainult kooskõlas kehtiva Looduskaitseseaduse sätetega. Oluline on arvestada sadamate investeeringute tegemisel mh ka kaitstavate loodusobjektide paiknemisega ning lubada võib vaid tegevusi, mille puhul ebasoodsate mõjude esinemine kaitsealustele loodusobjektidele on välditud. Ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele on võimalik vältida, kui välditakse ehitustegevust kaitstavate liikide elupaikades või kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpidel või välditakse muul moel kaitse-eesmärkides nimetatud elupaikade või liikide mõjutamist. Samuti on võimalik mõjusid leevendada või vältida, kui ajastatakse ehitustegevust nt perioodile, kui ei mõjutata kas kalade kudeaegu või linnustiku pesitsusaegu. Seega ei ole põhjust eeldada, et nimetatud sadamates saaks rakenduskava elluviimisel avalduda kaitstavatele loodusobjektidele ebasoodsat mõju, sest sellised tegevused peab kooskõlastama eelnevalt kaitsealuse loodusobjekti valitsejaga ning vajadusel koostama keskkonnamõju eelhinnangud või läbi viima keskkonnamõju (strateegilised) hindamised. Vesiviljeluse mõjudega seoses saab välja tuua, et Eesti mereala planeeringus (seisuga 12.04.2022 kehtestamata) on kalakasvanduse osas seatud ulatuslikumad tegevuseks välistavad alad, ehk keelatud ja välistatud on kalakasvanduste rajamine kaitstavate loodusobjektide, sh Natura 2000 võrgustiku, aladele. Eesti merealaplaneering ei välista karbi- ja vetikakasvatusi kaitstavatel loodusobjektidel. Suurtes karbifamides kasvab ka karpide väljaheidetest tulenevalt settekoormus merepõhja võrreldes tavapäraste looduslike oludega. Karbifarmide mõju merepõhja elupaikadele sõltub konkreetse elupaiga omadustest ja elupaigatüübist. Mõned rannikuelupaigad, eeskätt pehmetel põhjadel paiknevad elupaigad on rohkem kohastunud suurema settekoormusega, samas kui teised, eeskätt kõvadel põhjadel paiknevad vetikate elupaigad võivad olla suurenevale settekoormusele tundlikumad. Eriti tundlikuks peetakse settekoormuse osas meriheina (Zostera marina) aasasid. Probleemseks võib suurenenud settekoormus kujuneda madala veevahetusega merealadel, nagu kinnised merelahed või madalaveelised kaldapiirkonnad. Samuti võib karbifarmide poolt mõjutatud lahustunud lämmastiku ja fosfori tasakaalu muutus olla probleemne vooluveekogude 152  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel suudmepiirkondades, kus seguneb maismaalt tulenev toitainete koormus karbifarmi poolsete mõjudega136. Rannakarbi kasvukiiruse ruumiline varieeruvus on enim määratletud merevee soolsusest, hoovuste liikumise kiirusest, vee temperatuurist ja taimse hõljumi rohkusest. Rannakarbi kasvukiirus on intensiivsem soolasematel ja soojematel merealadel, millele on iseloomulik kiire vee liikumine ja mõõdukas taimse hõljumi sisaldus. Rannakarbi paremad kasvukohad Eesti rannikumeres asuvad ava-Laanemere piirkonnas Hiiumaast ja Saaremaast läände jäävatel merealadel137 Merepõhja settinud lämmastiku- ja fosforiühendite vormid kasutatakse normaalsete hapnikutingimuste esinemisel ära pikaealiste põhjaorganismide (nt. detrivooridest merekarpide) poolt. Detrivooride so. setetest toituvate loomade biomass, näitab lisandunud orgaanilise aine mõju elustikule. Suurenenud orgaanilise aine sedimentatsiooni tagajärjel suureneb meresetetes detrivooride hulk. Ülemäärase sedimentatsiooni tagajärjel so. hapniku kadumisel, aga merepõhja elustik hävib. Seega suurte karbifarmide rajamisel ei ole negatiivsed keskkonnamõjud välistatud. Mereliste elupaikade seisukohast tuleb eelistada väiksemaid mõnehektarilisi hajusalt ruumis paiknevaid vetika- ja karbifarme. Samuti tuleb vältida väikese veevahetusega merealasid (nt kinniseid lahesoppe) või ka madalaid kaldaäärseid alasid ning vooluveekogude suudmealasid. Sel moel on võimalik vältida negatiivsete mõjude avaldumist merepõhja elupaikadele. Vaatlusandmed hõljuvsubstraate kasutavate avamere karbifarmide juures seoses lindude ja imetajate mõjutamisega on näidanud, et sellistel karbifarmidel on positiivne või neutraalne mõju eelpooltoodud elustikurühmadele138. Vesiviljeluse arendamise seisukohalt omavad tähtsust järgmised Lääne-Eesti mereala eripärad 139 : • Liivi lahe rannikuvees on toitainete ja hõljuvainete sisaldus kõrgem kui Läänemere avaosas. Seega peaks see piirkond sobima eelkõige karbikasvatusele, kuid efektiivse tehnoloogia olemasolul ka vetikakasvatusele (eelkõige selliste liikide puhul nagu Ulva sp.). • Väinameri on ilmselt suuremahulise vesiviljeluse jaoks vähe sobiv merepiirkond, seda just madalate sügavuste ja varieeruva hüdroloogia tõttu. • Saartest läände jääv mereala on eelkõige sobiv avamere kalakasvatuste, aga sobib suurepäraselt ka karbi- ja vetikakasvatuse jaoks, seda eelkõige just "mereliste" tingimuste tõttu. Kõrgem merevee soolsus tagab enamuste mereliste liikide parema kasvu. Madal toitainete sisaldus merevees välistab ebasoovitavate keskkonnamõjude tekkimise ja avatus lainetusele soodustab vesiviljelusest tuleneva toitainete koormuse kiiret "lahustamisefekti". 136 Hedberg, N., Kautsky, N., Kumblad, L. & Wikström, S. A. 2018. Limitations of using blue mussel farms as a nutrient reduction measure in the Baltic Sea. Baltic Sea Centre, Stockholm University < link > 137 Kotta, J., Martin, G., Eschbaum, R., Aps, R., Lees, L. ja Kalda, R. (2020) Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud. Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2020 138 Mascorda Cabre, L., Hosegood, P., Attrill, M.J., Bridger, D. and Sheehan, E.V. (2021), Offshore longline mussel farms: a review of oceanographic and ecological interactions to inform future research needs, policy and management. Rev Aquacult, 13: 1864-1887 139 Kotta, J., Martin, G., Eschbaum, R., Aps, R., Lees, L. ja Kalda, R. (2020) Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud. Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2020 153  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel • Väinamerest põhja poole jääv mereala on samuti üsna "mereliste" tingimustega ja sobilik peamiselt just kalakasvatuste, aga ka karbi- ja vetikakasvatuse arendamiseks. Siin tuleb aga pöörata tähelepanu apvellingu piirkondadele. Nimelt apvellingu piirkondades esinevad järsud temperatuuri, soosluse ja hapnikukontsentratsiooni muutused võivad seada teatud piirangud vesiviljelusele. Eesti riikliku mereseire 2019 aasta juulis teostatud vertikaalsete hapniku ja soolsuse mõõtmised näitasid, et sellel hetkel asus halokliin >50m sügavusel, kus toimus ka järsk hapniku kontsentratsiooni langus. Seega peab vesiviljeluse kavandamisel arvestama, et sügavamal kui 50 m Läänemere avaosa tingimustes vesiviljelust kavandada ei saa 140. 6.1.5 Mõju maismaa elustikule ja elupaikadele, sh mõju kaitstavatele loodusobjektidele Maismaa elustikku mõjutatakse rakenduskava meetmete kaudu pigem kaudselt. Kõige otsesemad mõjud võivad olla seotud kala töötlemise ja turustamisega seotud tegevustel. Kala töötlemisel tekib nt mitmeid jäätmeid (või loomseid kõrvalsaadusi), võib esineda müra, lõhna teket ja reovee teket. Kalanduse sektori jäätmed on valdavalt seotud kala töötlemisega. EMKVF-i rakenduskava toetab investeeringuid kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemisse, mis aitavad kaasa ressursitõhususele või vähendavad mõju keskkonnale. Kuivõrd kalatöötlejad alluvad ka oma tegevuses sõltuvalt veevõtu kogustest, veeheitest, tekitatavatest jäätmekogustest ja välisõhu paisatavate saaste- ning lõhnaainete kogustest keskkonnalubade regulatsiooni alla, siis hoitakse kalatöötlejate poolt tekitatud emissioonid seda kaudu kontrolli all ning seeläbi välditakse ka oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist maismaaelustikule ja elupaikadele. Samuti võib potentsiaalselt kaasneda otseseid mõjusid maismaa elustikule rannapiirkondade ettevõtluse mitmekesistamisel sõltuvalt sellest, kas mingisuguseid objekte on vajalik rajada seni looduslikele aladele ja potentsiaalselt ka kalasadamate investeeringute korral, kui see eeldab sadamaalade laiendamist seni looduslikus seisundis püsinud alade arvelt. Ranna-alade ehitustegevuse (sadamad, muulid jmt) tagajärjel võivad kaduda mitmed rannaäärsed elupaigad või nende looduslik pindala väheneda. Vastavate mõjude avaldumine või mitteavaldumine on väga asukoha- ja arendustegevuse spetsiifiline ning ei ole rakenduskava täpsusastmes prognoositav. Üldiselt on siiski ka selliste arendustegevuste ebasoodsad mõjud välditavad või leevendatavad läbi arendustegevuste keskkonnakaalutlustega arvestava planeerimise ja rakenduskava tasemel vastavate meetmete osas olulise ebasoodsa mõju avaldumist ette näha ei ole. Näiteks on võimalik vältida elupaiku kahjustavate tegevuste elluviimist kaitsealuste loodusobjektide territooriumitel ja sellega vältida ka kaitsealuste loodusobjektide kahjustamist. Seega on oluline kindlasti toetada tegevusi, millega ei põhjustata otseseid ja pikaajalisi muutusi looduslikes elupaikades. Kaudne soodne mõju maismaa elustikule kaasneb rakenduskava nende meetmetega, kus teostatakse investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks, ressursitõhususe tõstmiseks ning energeetilise efektiivsuse tõstmiseks. Nt kalalaeva mootorite väljavahetamisega väheneb 140 Kotta, J., Martin, G., Eschbaum, R., Aps, R., Lees, L. ja Kalda, R. (2020) Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud. Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2020 154  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel nii kasvuhoonegaaside heide, kui ka muude õhusaasteainete heide, millel on ka kaudne soodne mõju maismaa elustikule. Seega ei ole olulise ebasoodsa mõju avaldumist maismaa elupaikadele rakenduskava elluviimisel ette näha, kuivõrd konkreetsete tegevuste kavandamisel tuleb arvestada kehtiva keskkonnaalase õigusruumiga ja ebasoodsate mõjude minimeerimisega. 6.1.6 Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele 6.1.6.1 Üldteave Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) ja 79/409/EMÜ (linnudirektiiv). Kaitstavate alade puhul, mis kuuluvad ka üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000, tuleb tegevust planeerides välistada igasugune ebasoo dne mõju võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. 2019 a. Euroopa Komisjonile esitatud aruande põhjal on näha, et Eestis oli aastatel 2013-2018 soodsas seisundis 56,7% loodusdirektiivi elupaigatüüpidest ja 56,2% liikidest. Ülejäänud liikide ja elupaigatüüpide seisund hinnati ebapiisavaks, halvaks või on neid liike ja elupaiku nii vähe uuritud, et seisund on teadmata. Võrreldes eelmise aruandlusperioodiga (2007-2012) oli kasvanud nii elupaikade kui ka liikide arv, mida Eestis hinnati soodsas seisundis olevaiks141. Viimase Natura 2000 võrgustiku aruande põhjal on 54% liikidest (53 liiki) soodsas seisundis, 27% (27 liiki) ebapiisavas seisundis ja 8% (8 liiki) halvas seisundis. 11% liikide (11 liigi) seisund on senini teadmata. Linnudirektiivi liikidest on raporteeritud 266 linnuliigi kohta, sh 72 liiki Linnudirektivi lisast I. Lühiajalised populatsiooni trendid on järgmised: 17% kasvav, 41% stabiilne, 37% kahanev ning 2% teadmata. Pikaajalised populatsioonitrendid on järgmised: 26% kasvav, 32% stabiilne, 37% kahanev ja 2% teadmata. Suurimateks ohtudeks liikidele on sobivate elupaikade pindala kahanemine, elutingimuste halvenemine ja killustatus, sealhulgas levikukoridoride kadumine. Muutused maakasutused (nt rohumaade kinnikasvamine) vähendavad samuti sobivate elupaikade pindala paljudele liikidele142. Rakenduskavaga kaasnevate mõjude hindamine rahvusvahelisele Natura 2000 võrgustikule viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4 ning KEHJS-e § 45 alusel. Hindamisel tuginetakse juhendile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (KeMÜ, 2019). 6.1.6.2 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Informatsioon rakenduskava kavandatavate meetmete kohta on esitatud Tabel 6.2 - Tabel 6.4. 141 Transpordi ja liikuvuse arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne < link > 142 Keskkonnaministeerium, 2020. Natura 2000 rahastamise tegevuskava 2021-2027 < link > 155  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 6.1.6.3 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Arvestades, et hindamise objektiks on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava, siis on võimalikud mõjud Natura 2000 võrgustikule seotud eeskätt mereliste, mageveeliste ja rannikuelupaikadega. Seejuures on potentsiaalselt kõige enam mõjutatud veelised elupaigad ning rannikuelupaigad vaid sedavõrd, kuivõrd toetatavate meetmete alusel kavandatavaid tegevusi ruumiliselt rannikuelupaikadele või nende vahetusse naabrusesse kavandatakse. Vastavalt EELIS andmebaasile (05.07.2021) esineb Eestis kokku Natura loodusaladel 62 väärtuslikku elupaigatüüpi. Mereelupaikade hulka kuuluvad veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), pagurannad (1140), rannikulõukad (1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170). Eesti merevetes kõige ulatuslikuma levikuga on elupaigatüüp liivamadalad. Mereliste elupaikade (1110, 1130, 1140, 1150, 1160, 1170) seisund on hinnatud soodsaks. Enamike väikesaartel ja laidudel pesitsevate linnuliikide, eriti kalatoiduliste liikide, arvukus on tõusnud. Põhjaelustikust toituvate linnuliikide arvukuse kahanemine on pidurdunud ning nende arvukus on stabiliseerunud madalal tasemel. Siiski on mitme liigi arvukus endiselt kahanemas (tõmmuvaeras Melanitta fusca, hahk Somateria mollissima, jääkoskel Mergus merganser). Põhjatoiduliste linnuliikide üldine seisund on endiselt halb. Viigerhülge Phoca hispida botnica seisund on väga halb, hallhülge Halichoerus grypus seisund on soodne143. Rannikuelupaikade hulka kuuluvad esmased rannavallid (1210), kivirannad (1220), pankrannad (1230), soolakud (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630), liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (2120), hallid luited (2130), rusked luited kukemarjaga (2140), metsastunud luited (2180) ja luidetevahelised niisked nõod (2190). Enamike rannikuelupaikade seisund on hinnatud soodsaks, va rannaniidud ning metsastunud luited, mille seisund on hinnatud ebapiisavaks. Samuti on hinnatud ebapiisavaks ruskete kukemarjaga luidete seisund144. Mageveekogude elupaigatüüpide hulka kuuluvad vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved (3160), karstijärved (3180) ning jõed ja ojad (3260). Elupaigatüüpide jõed ja ojad, vähetoitelised järved ja vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved seisund on hinnatud ebapiisavaks143. Ülejäänud mageveekogude elupaikade seisund on hinnatud soodsaks144. 6.1.6.4 Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega EMKVF rakenduskava ei ole valdavas osas otseselt seotud ega vajalik Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks. Kuid Natura 2000 tegevuskava 2021-2027145 kohaselt on nt mereliste ja magevee elupaikade kaitse-eesmärkide saavutamiseks mh välja pakutud järgmised meetmed, millele EMKVF rakenduskava meetmed otseselt vastavad ja mille elluviimist EMKVF kaudu toetatakse: 143 Natura 2000 rahastamise tegevuskava 2021-2027, < link > 144 Keskkonnaministeerium, Natura elupaigatüüpide seisund < link > 145 Natura 2000 rahastamise tegevuskava 2021-2027, < link > 156 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel • Natura 2000 tegevuskava meede: töötada välja meetmeid, mis vähendavad veelindude ja hüljeste sattumist kalapüügivahenditesse (eeskätt nakkevõrgud ja mõrrad), millele vastab otseselt rakenduskava meede 1.1.2. Püügivahendite parendamine (mille raames toetatakse mh selektiivsed püügivahendid sh hülgepeletid). • Natura 2000 tegevuskava meede: vesiviljeluses vetikate ja karpide kasvatamine mõjutatud kaitstavatel aladel (potentsiaalsed probleemsed alad Pärnu lahes, Haapsalu lahes ja Tallinna lahes), et vähendada eutrofeerumise survet, mida aitavad otseselt ellu viia: o Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsiooni arendamine, mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse väljatöötamisse või parendamisse o Meede 2.1.1 - Investeeringud vesiviljelustoodete tootmisse, mille raames toetatakse mh tegevusi, mis leevendavad kasvanduse keskkonnamõjusid. Lisaks ka investeeringud, mis ei pruugi ettevõtjate kasumit küll suurendada, kuid aitavad suurendada keskkonna- ja kliimamuutustest tulenevat vastupanu- võimet selliselt, et vesiviljelustoodete tootmisega oleks võimalik jätkata. o Meede 2.1.2 - Teadusuuringud vesiviljeluse arendamiseks, mille raames toetatakse mh uuringuid, mille läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist ning o Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöö parendamine, mille raames toetatakse mh uuringute läbiviimist, nõustamisteenust, koolitusi ja teadmiste levitamist. • Natura 2000 tegevuskava meede: merereostuse mõju vähendamine, millele aitab otseselt kaasa meede 1.1.3 - Traalpüügi sadamate investeeringutoetus, raames toetatakse mh investeeringuid kalalaevade teenindamiseks vajalikesse keskkonnasäästlikesse seadmetesse ning investeeringuid, mis on seotud mereprügi kogumisega ja keskkonnanõuetega ning meede 3.1.5. Keskkonnatingimuste parendamine, kalavarude ja bioloogilise mitmekesisuse tagamine, mille raames toetatakse mh tegevusi, mis parendavad merekeskkonda (mereprügi ja hüljatud püügivahendite kogumine jms).,Natura 2000 tegevuskava meetmed: nagu jõgede elupaikade taastamine ja kalade rändeteede avamine, kudealade taastamine, sh kobraste kontrollimine ja vooluveekogudel paisude eemaldamine, saab otsest tuge EMKVF rakenduskava meetmelt 1.6.1 - Kudealade taastamise toetus, mille raames toetatakse keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja parendamise projekte, kunstkoelmute paigaldamist, kudealade taastamist ning hilisemat projektide järelhindamist ja uuringuid ning meede 3.1.5. keskkonnatingimuste parendamine, kalavarude ja bioloogilise mitmekesisuse tagamine, mille raames toetatakse mh tegevusi nagu kohaliku tähtsusega kudealade parendamine • Samuti aitavad veeliste elupaikade kaitset planeerida ja seisundit hinnata EMKVF rakenduskava meetmed 1.1.4 - Teadusuuringud kalapüügisektori arendamiseks, 1.1.6 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus, 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, mille raames toetatakse mh järelevalve seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves osalevate inimeste koolitamist jm ning kalandusandmete kogumist ja Meede 1.6.2. Merekeskkonnaalaste uuringute toetus, mille eesmärgiks on parandada teadmisi näiteks nii kalavarude olukorrast kui ka keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust kalavarude olukorrale. 157  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 6.1.6.5 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele Käesoleva hindamise aluseks olev strateegiline dokument – rakenduskava - on üldise iseloomuga, mis ei võimalda metoodika kohast Natura hindamist teostada. Teada on küll toetatavad meetmed, kuid teada pole konkreetselt toetatavad projektid ja sealsed konkreetsed tegevused. Rakenduskava eesmärkide ja seal kavandatavate tegevuste suunad täpsustatakse tulevikus madalama taseme detailplaneeringute või projektidega. Nendes etappides on eeldatavalt teada täpsemad tegevused (nt ehitusmahud ning kasutatavad tehnoloogiad, siis sellest tulenevalt on võimalik täpsem mõjude prognoosimine ja Natura-hindamine. Siiski saab välja tuua lähtuvalt ptk 6.1.6.4. toodust, et osad EMKVF rakenduskava meetmed toetavad otseselt või kaudselt Natura 2000 võrgustiku mereliste ja magevee elupaikade kaitse korraldamist ning panustavad elupaikade seisundi parendamisse. Merelistele elupaikadele on peamisteks surveteguriteks endiselt eutrofeerumine, elupaikade füüsiline kahjustamine ning häirimine (süvendamine, kaadamine, kaevandamine ja ehitus), merereostus, kaaspüük ning võõrliikide sissetung. Viigerhülge arvukust mõjutab aga globaalne soojenemine ja sellest tingitud muutused Läänemere jääkattes. Magevee elupaikade peamised surve- ja ohutegurid on veesaaste, eutrofeerumine (nii looduslik, kui ka inimtekkeline), muutused veerežiimis ning võõrliikide sissetung. Järvedega seotud linnuliikide seisund on halvenemas146. Kalastiku peamisteks surveteguriteks on kalastussuremus, elu- ja kudemispaikade hävimine ja seisundi halvenemine ja hüdrometeoroloogilised tingimused. Oluliseks ohuteguriks siirdekaladele on paisude ehitamine jõgedel, mis takistavad kalade liikumist nende koelmutele ja põhjustavad vooluveekogude kvaliteedi halvenemist. Peamisteks surveteguriteks linnustikule võib nimetada eutrofeerumist, kaaspüüki ja naftareostust. Kalavõrkudesse sattumine ohustab linde eelkõige rände- või talvitumisperioodil, mil nad kogunevad suurtesse parvedesse ja viibivad piirkondades, kus aktiivselt tegutsevad ka kalurid. Eutrofeerumine on samuti veelinnustikule oluline survetegur, millele linnud võivad reageerida. Näiteks eutrofeerumine võib funktsionaalsetel linnurühmadel kutsuda esile risti vastupidiseid muutusi – nii põhjustab lahustunud lämmastiku ühendite (DIN) kontsentratsiooni tõus limustest toituvate merepartide arvukuse kasvu, taimtoidulistel lindudel aga kahanemise147. EMKVF rakenduskava enamik meetmeid toetavad, kui mitte otseselt, siis kaudselt mereliste ja magevee Natura 2000 võrgustiku elupaikade kaitse-eesmärkide saavutamist. Nt: Kaitstavate, aga ka teiste kalaliikide seisukohalt on oluline selektiivsete püügivahendite soetamise rahastamine. Selektiivsete püügivahenditega minimeeritakse mh ka kaitsealuste kalade sattumist püünistesse ja seega luuakse soodsam olukord nende isendite säilimiseks. Seega on selektiivsete püügivahendite laialdasemal kasutuselevõtul ka kaudne soodne mõju Natura 2000 võrgustiku elupaikadele ja liikidele, sest säilitatakse elupaikade ökoloogilist tasakaalu. Hülgekindlamad ja hülgepeletusvahenditega kalapüügivahendid aitavad vähendada võimalusi, et hülged end püünistes kahjustavad või püünistes hukkuvad. Seega on meetmel hüljeste arvukusele soodne mõju. 146 Natura 2000 rahastamise tegevuskava 2021-2027, < link > 147 Alkranel OÜ ja Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut 2016. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. KSH aruanne < link >. 158  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Rakenduskavaga nähakse ette rahalisi vahendeid kunstkoelmute rajamiseks, samuti toetatakse kudealade taastamise projekte. Kudealade taastamisega ning ummistunud jõgede suudmetes kaladele kudealadele läbipääsude taasavamisega aidatakse kaasa liigilise mitmekesisuse säilimisele. Lisaks toetatakse järelevalvetehnoloogia, sealhulgas arvuti riist- ja tarkvara arendamist ja soetamist, järelevalve seadmete ja vahendite soetamist ning kalapüügi järelevalveks kasutatavate veesõidukite ehitamist ja soetamist, aga ka erinevaid kalandusega ja vesiviljelusega seotud uuringuid ning kalandusandmete kogumist. Järelevalvesüsteemide parendamine ja erinevad uuringud on soodsa mõjuga elupaikadega seotud kaitsetegevuste planeerimisel ning samuti veekeskkonnaga seotud elupaikadele avalduvate mõjude leevendamisel või vältimisel. Rakenduskavaga toetatakse mh tegevusi, mis on seotud mereprügi kogumisega ning seeläbi vähendatakse mereprügiga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid, sh mõjusid nii elupaikadele, kui ka veelinnustikule. Toetatakse veel kalurite teadlikkuse tõstmist ning teadlaste ja kalurite vahelist koostööd eesmärgiga aidata kaasa liigilise mitmekesisuse säilimisele. Samuti omavad kaudset soodsat mõju elustikule erinevad investeeringu ja innovatsioonimeetmed, millega toetatakse mh keskkonnasõbralikumate seadmete soetamist ja investeeringuid keskkonnamõjude leevendamisse ning ressursitõhususse. Vastavad meetmed aitavad vähendada merereostusega seotud probleeme ning toetavad seeläbi kaudselt elupaikade soodsa seisundi säilimist või saavutamist. Kõige tõenäolisem risk ebasoodsate mõjude avaldumiseks on erinevate ehitiste ja rajatiste rajamisel kas Natura 2000 võrgustiku aladele või nende vahetusse lähedusse. Ehitustegevusega ranna-aladel (sadamad, muulid, turismiobjektid) võib kaasneda loodusliku ranna osakaalu vähenemine. Seega on oluline kindlasti toetada tegevusi, millega ei põhjustada otseseid või ka kaudseid pikaajalisi muutusi Natura 2000 kaitse-eesmärkides nimetatud elupaikades. Vastavate mõjude avaldumine või mitteavaldumine on väga asukoha- ja arendustegevuse spetsiifiline ning ei ole rakenduskava täpsusastmes prognoositav. Üldiselt on siiski selliste arendustegevuste ebasoodsad mõjud välditavad või leevendatavad läbi arendustegevuste Natura kaitse- eesmärkidega arvestava planeerimise. Seetõttu võib järeldada, et rakenduskava tasemel vastavate meetmete elluviimise osas ebasoodsa mõju avaldumist Natura 2000 võrgustikule ette näha ei ole. Rajatiste või ehitiste kavandamisel veekeskkonda või rannikuelupaikadesse tuleb leida lahendused ning rakendada tehnoloogiaid ja muid meetmeid, mis ei ohusta vee- ega rannikuelupaiku ega avalda seega mõju kalastikule või linnustikule. EMKVF rakenduskava meetmete alusel kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 ala loodusväärtusi kahjustada. Võimaliku negatiivse mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada projektide keskkonna aspektide arvestamise asjakohase ettevalmistamise ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Näiteks on võimalik vältida elupaiku kahjustavate tegevuste elluviimist vastava loodusala kaitse- eesmärkides nimetatud elupaikade territooriumitel ja sellega vältida ka loodusala elupaikade killustamist või kahjustamist. 159  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Eesti mereala planeeringus (seisuga 12.04.2022 kehtestamata) on kalakasvanduse osas seatud ulatuslikumad tegevuseks välistavad alad, ehk keelatud ja välistatud on kalakasvanduste rajamine kaitstavate loodusobjektide, sh Natura 2000 võrgustiku, aladele. See vältimispõhimõte ja tingimus minimeerib eeldatavaid kalakasvanduse (aluseks võetud n-ö „halvima stsenaarium“ ehk hetkel teadaoleva tehnoloogia valguses) mõjusid loodusväärtuslikele paikadele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele ning nende kaitse-eesmärkidele. Eesti merealaplaneering ei välista karbi- ja vetikakasvatusi kaitstavatel loodusobjektidel (sh Natura 2000 võrgustiku aladel). Merevesiviljeluse arendamisel omab positiivset mõju karbi ja vetikakasvatusega tegelemine paralleelselt kalakasvatusega, milles peitub võimalus vähendada merekeskkonna eutrofeerumist (karbi- ja vetikakasvatus võimaldab merekeskkonnast toitaineid välja viia) ja see omakorda toob eelduslikult kaasa kaudseid soodsaid mõjusid ka kõikidele merelistele Natura 2000 võrgustiku aladele. Eesti merealal on suur potentsiaal söödava rannakarbi kasvatamiseks. Karbikasvatuseks sobivad alad peamiselt Saaremaast ja Hiiumaast läände jäävatel merealadel. Karbi- ja vetikakasvatuse kavandamisel looduskaitselisele objektile täpsustatakse koostoimimise võimalikkus Keskkonnaametiga148. Suurtes karbifamides kasvab ka karpide väljaheidetest tulenevalt settekoormus merepõhja võrreldes tavapäraste looduslike oludega ning samuti võib muutuda lahustunud lämmastiku ja fosfori sisaldus veesambas. Probleemseks võib suurenenud settekoormus kujuneda madala veevahetusega merealadel, nagu kinnised merelahed või madalaveelised kaldapiirkonnad. Samuti võib karbifarmide poolt mõjutatud lahustunud lämmastiku ja fosfori tasakaalu muutus olla probleemne vooluveekogude suudmepiirkondades. Eriti tundlikuks peetakse settekoormuse osas meriheina (Zostera marina) aasasid149. Karpide kasvatamine toimub enamasti veesambas ja karbikasvanduste materjalidena kasutatakse eri tuupi hõljuvsubstraate, mis riputatakse veesambasse ning kinnitatakse merepõhja raskuste abil. Tihti on tegemist siledate (nt. 0,5-1 cm läbimõõduga kapronköied), silmuseliste (nt. Donaghys ROM 1407 − Aqualoop Crop HM Rope) või lindikujuliste köitega. Sellist hõljuvsubstraatide abil teostatud kasvatusviisi peetakse kõige tõhusamaks, kuna kiskjad ei pääse karpidele ligi ja karpide kasv on soojema ja toitelisema vee tõttu kiirem kui põhjalähedases vees. BBG (Baltic Blue Growth) projekti tulemused (https://www.submariner- network.eu/balticbluegrowth) näitasid, et karbikasvatamine on meil tulemuslik, majanduslikult tasuv ja karbikasvandustega eemaldame ka suuri koguseid toitaineid. Põhjalik keskkonnaseire Läänemere kõigis kuues karbifarmis ei tuvastanud kolme aasta jooksul mitte mingis aspektis ühtegi olulist negatiivset keskkonnamõju. Negatiivseid keskkonnamõjusid ei saa välistada väga suurte karbifarmide puhul (pindala > 1 km2), kuid tänapäeva tehnoloogiliste lahenduste puhul pole nii suurte farmide loomine meil veel realistlik ja loodushoidu silmas pidades mõistlik150. Vaatlusandmed hõljuvsubstraate kasutavate avamere karbifarmide juures seoses lindude ja imetajate mõjutamisega on näidanud, et sellistel karbifarmidel on positiivne või neutraalne mõju eelpooltoodud elustikurühmadele. Kuigi uuringud merelindude ja -imetajate osas ei ole 148 Kotta, J., Martin, G., Eschbaum, R., Aps, R., Lees, L. ja Kalda, R. (2020) Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud. Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2020 149 Hedberg, N., Kautsky, N., Kumblad, L. & Wikström, S. A. 2018. Limitations of using blue mussel farms as a nutrient reduction measure in the Baltic Sea. Baltic Sea Centre, Stockholm University < link > 150 Kotta, J., Martin, G., Eschbaum, R., Aps, R., Lees, L. ja Kalda, R. (2020) Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud. Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2020 160  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel näidanud olulist erinevust liigirikkuse osas karbifarmide piirkondades võrreldes kontrollaladega, kasutasid siiski merelinnud rohkesti karbifarmide ujuvpoisid istumisplatformidena. Tähelepanu on juhitud seoses mereimetajatega sellele, et sellised karbifarmid võivad potentsiaalselt mõjutada mereimetajaid, kui need kattuvad nende rändeteede või peamiste liikumiskoridoridega. Seda juhul, kui farmide suurused või arvukus kasvavad oluliselt. Siiski on ka sellisel juhul mõjude avaldumise riskid madalad ning peamisi mereimetajate rände- või liikumisteid on võimalik edukalt karbifarmide asukohavalikul ka vältida 151. Eelistada tuleb väiksemaid mõnehektarisi hajusalt ruumis paiknevaid vetika- ja karbifarme. Vaiksemate farmide tootlikkus pindalaühiku kohta on suurem, vaiksemad farmid suudavad sama investeeringumahu juures merekeskkonnast eemaldada oluliselt suuremaid koguseid toitaineid kui üksikud suured farmid ning väikeste farmide potentsiaalne negatiivne keskkonnamõju on oluliselt vaiksem152. Seega võib järeldada, et karbi- ja vetikafarmid, kui nad ei ole suured, ei põhjusta ebasoodsaid mõjusid Natura linnualade kaitse-eesmärkides toodud linnuliikidele. Samuti ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid Natura loodusalade elupaikadele, kui välditakse kinniseid ja madalaid merelahtesid, madalaid ja väikese veevahetusega merealasid, rannaalasid ning jõesuudmete lähedasi alasid. Vältima peab ka Zostera marina kooslustega alasid. Samuti puuduvad ebasoodsad mõjud ka mereimetajatele, kui karbi- ja vetikafarmide asukohavalikul välditakse täiendavalt mereimetajate peamisi rände- ja liikumisteid. Seega ei ole EMKVF rakenduskava staadiumis ebasoodsa mõju avaldumist Natura 2000 võrgustiku elupaikadele rakenduskava elluviimisel ette näha. Rakenduskava elluviimisel ei ole ette nähtud erieesmärke ja meetmeid, millega kaasneks otsene või kaudne ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele või mille võimalikku mõju ei oleks leevendavate meetmete abil võimalik välistada. Konkreetsete tegevuste kavandamisel tuleb arvestada kehtiva keskkonnaalase õigusruumiga ja ebasoodsate mõjude minimeerimisega. KSH lisab siiski, et toetuste andmise tingimuste juures tuleb ette näha, et toetuste taotlemisel põhjendatakse Natura eelhindamise vajaduse puudumist, esitatakse vajadusel Natura eelhindamine, millega põhjendatakse Natura asjakohase hindamise vajalikkust või vajaduse puudumist ning vajadusel nähakse ette keskkonnamõju (strateegiline) hindamine koos vajalikus täpsusastmes Natura hindamisega. o Antud meedet peab rakendama kindlasti vähemalt järgmiste EMKVF rakenduskava meetmete toetuste andmisel: ▪ Meede 1.1.3 - Traalpüügi sadamate investeeringutoetus ▪ Meede 1.6.1 - Kudealade taastamise toetus ▪ Meede 2.1.1 - Investeeringud vesiviljelustoodete tootmisse ▪ Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsiooni arendamine 151 Mascorda Cabre, L., Hosegood, P., Attrill, M.J., Bridger, D. and Sheehan, E.V. (2021), Offshore longline mussel farms: a review of oceanographic and ecological interactions to inform future research needs, policy and management. Rev Aquacult, 13: 1864-1887 152 Tartu ülikool, 2019. Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks. < link > 161  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel ▪ Meede 2.2.1 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise edendamine ▪ Meede 2.2.6 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtete innovatsiooni arendamine ▪ Meede 3.1.1 - Kohalike kalanduse tegevusrühmade tegevuse rahastamine ▪ Meede 3.1.3. Ranna- ja sisevete piirkondade väikesadamate taristu parendamine, mille eesmärk on taristu parendamine ja multifunktsionaalsuse tõstmine täiendavate teenuste osutamiseks. Veeprügi kogumise ja käitlemise taristu väljaarendamine. Väikesadamate kindlustamine negatiivsetest kliimamuutustest tulenevate riskide vastu. ▪ Meede 3.1.4. Rannapiirkondade majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmise investeeringute toetamine ▪ Meede 3.1.5. Keskkonnatingimuste parendamine, kalavarude ja bioloogilise mitmekesisuse tagamine. • Tegevusi planeerides tuleb rakenduskava elluviimisel jagatud toetustega välistada ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning mitte toetada tegevusi millega kahjustatakse Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärkide täitmist. 6.1.6.6 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Praeguses täpsusastmes oleva info hindamise alusel võib eeldada, et rakenduskava elluviimine ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala(de) terviklikkust ega kaitse eesmärke. Pigem kaasneb mitmete meetmete ellurakendamisega ka kaudne soodne mõju Natura 2000 võrgustikule, kui arvestatakse ka eelpool toodud soovitustega. Seega ei ole mõistlik käesoleva strateegilise dokumendi täpsusastmes liikuda Natura asjakohase hindamise etappidesse ning asuda täpsemaid hinnanguid andma. Rakenduskava elluviimisel, kui on hoomatavad elluviimise mehhanismid ning konkreetsete tegevuste ruumiline ulatus ja aeg, tuleb vajadusel läbi viia keskkonnamõjude (strateegiline) hindamine. Juba tegevuste planeerimisel arvestada ja minimeerida võimalikke ebasoodsaid keskkonnamõjusid ja hinnata iga kaasneva tegevuse mõju seotutud loodusdirektiivi ja linnudirektiivi liikidele/elupaigatüüpidele. Samuti on hindamine vajalik meetmete elluviimisega kaasnevate tegevuslubade menetluses. Erinevate projektide (nagu nt ehitustegevust eeldavad projektid, looduslikku taimkatet mõjutavad projektid, vesiviljelust kavandavate projektid või kala- või vesiviljelustoodete töötlemise projektid ja kõik tegevusluba eeldavad projektid) puhul, kui need on kavandatud Natura 2000 võrgustiku alale või nende mõjuala võib ulatuda Natura 2000 võrgustiku aladele või need võivad muul moel mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja eelhindamise tulemustest lähtuvalt vajadusel ka Natura asjakohane hindamine selgitamaks välja konkreetse ehitustegevuse mõju konkreetse loodus-või linnuala kaitse-eesmärkide täitmisele. 162  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 6.1.7 Mõju kliimamuutustele EMKVF 2021-2027 rakenduskava toetab otseselt kliimamuutuste leevendamist meetmetega, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet kas läbi energiaefektiivsuse ja ressursitõhususe suurendamise, väiksema süsinikuheitega energiaallikate kasutamise või taastuvenergiaallikate kasutamise. Näiteks võib välja tuua järgmised meetmed, mis • Meede 1.1.3 - Traalpüügi sadamate investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid kalalaevade teenindamiseks vajalikesse keskkonnasäästlikesse seadmetesse ning investeeringuid taastuvenergia (päike, tuul, maasoojus, biomass, vedelgaas) kasutuselevõtuks. • Meede 1.1.5 – Kalapüügiettevõtete innovatsioonitoetuse arendamine, mille raames toetatakse mh investeeringuid tootmismeetodite loomiseks ja juurutamiseks. • Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori vahetamise toetus, mille raames toetatakse rannapüügi laeva ja traalpüügilaeva mootorite vahetusi ja üleminekut alternatiivsetele kütusetele nt LNG, LPG ning elektrimootorite paigaldamist. • Meede 2.1.1 - Investeeringud vesiviljelustoodete tootmisse, mille raames toetatakse mh investeeringuid keskkonnamõjude leevendamiseks ning investeeringuid taastuvenergia (päike, tuul, maasoojus, biomass, vedelgaas) kasutuselevõtuks. • Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsiooni arendamine, mille raames toetatakse mh investeeringuid uute toodete, teenuste ja varustuse väljatöötamisse või parendamisse. • Meede 2.2.1 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise edendamine, mille raames toetatakse mh investeeringuid ressursitõhususe suurendamiseks ning investeeringuid taastuvenergia (päike, tuul, maasoojus, biomass, vedelgaas) kasutuselevõtuks. • Meede 3.1.3. Ranna- ja sisevete piirkondade väikesadamate taristu parendamine, mille eesmärk on taristu parendamine ja multifunktsionaalsuse tõstmine täiendavate teenuste osutamiseks. Veeprügi kogumise ja käitlemise taristu väljaarendamine. Väikesadamate kindlustamine negatiivsetest kliimamuutustest tulenevate riskide vastu. Kalandus ja vesiviljelus on üks efektiivsemaid viise toota loomset proteiini panustades seeläbi ühtlasi ka riigi toiduga kindlustatusesse. Tsakiridis et al (2020)153 rakendasid oma uurimuses keskkonnateemadega laiendatud sisend- väljund mudelit Iirimaal, et hinnata kasvuhoonegaaside emissioone ning majanduslikke väljundnäitajaid 2010. aastal kahele veekeskkonnaga seotud loomakasvatussaaduste valdkonnale (vesiviljelus ning mereline kalandus) ning viie maismaa keskkonnaga seotud loomakasvatussaaduste valdkonnale (veiseliha, lambaliha, sealiha, linnuliha ja piimatooted). Artiklis toodi mh välja eri sektorite kasvuhoonegaaside heitkogused (CO2 ekvivalent) ühe tonni toodetud loomse proteiini kohta ning ühe kilokalori (kcal) toodetud toidus sisalduva energiakoguse kohta (Joonis 6.2). 153 Tsakiridis, A., O’Donoghue, C., Hynes, S. & Kilcline, K. A comparison of environmental and economic sustainability across seafood and livestock product value chains. Marine Policy, Volume 117, July 2020, 103968 163  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Joonis 6.2. Loomsete toiduainete süsinikujalajäljed Tsakiridis et al (2020)153 alusel. (Ülemisel joonisel on süsinikujalajälg t CO2-ekv/kcal ning alumisel joonisel t CO2-ekv/t loomne proteiin. Keskmise sinisega (vasakult esimene tulp) on tähistatud vesiviljelustooted, punasega mere kalandustooted, rohelisega veiselihatooted, lillaga lambalihatooted, helesinisega sealihatooted, oranžiga linnuliha tooted ning tumesinisega (kõige parempoolsem tulp) piimatooted). Hilborn et al (2018)154 tegid kokkuvõtte 148-st erinevast loomsete toiduainete tootmise uuringust, mis käsitlesid loomakasvatuse, vesiviljeluse ning kalapüügi keskkonnamõjusid (energiakasutus, kasvuhoonegaaside emissioonid, toitainete heited ning happestumise põhjustamine). Vt Joonis 6.3. 154 Hilborn,R., Banobi, J., Hall, S. J., Pucylowski, T. & Timothy E Walsworth, T. E. The environmental cost of animal source foods. Frontiers in Ecology ant the Environment, 2018; 16(6): 329–335. The Ecological Society of America. 164  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Joonis 6.3. Hilborn et al (2018)154 alusel loomse toidu tootmise (a) energiakulu (MJ), (b) kasvuhoonegaaside emissioonid (CO2-ekv) 40 g toodetud loomse proteiini kohta. Paks horisontaalne joon graafiku kastis näitab keskmist tulemust. Kasti ulatus näitab kvartiilide vahemikku ning kastist välja ulatuvad jooned kogu andmete varieeruvust. Vesiviljelustoodang on näidatud punasega (vasakult lugedes: karpkala, sägalaadsed, molluskid, lõhe, krevetid, tilaapia). Loomakasvatus kollasega (vasakult lugedes: veiseliha, kanaliha, sealiha). Kalapüügisektor on tähistatud sinisega (vasakult lugedes: selgrootud, suurekasvulised pelaagilised kalad, krevett, väikesekasvulised pelaagilised kalad, valge lihaga kalad) Kasvuhoonegaaside emissioonid olid väikseimad molluskite vesiviljelusel ning väikesekasvuliste pelaagiliste kalade püüdmisel. Lõhe vesiviljeluse, kanaliha tootmise ning suurekasvuliste pelaagiliste kalade ja valge lihaga kalade püügil olid kasvuhoonegaaside emissioonid samuti alla 1 kg CO2-ekv 40 g loomse proteiini kohta. Seega on vesiviljelus ja kalandus kasvuhoonegaaside heite osas minimaalsete mõjudega ning aitavad seeläbi kaasa toidu tootmisega kaasnevate kliimamuutuste mõjude leevendamisele. Kuna kalatoodete kasvuhoonegaaside heitkogused on üldjuhul võrreldes enamike teiste loomsete toiduainete kasvuhoonegaaside emissioonidega väiksemad, siis on kaudne soodne mõju kliimamuutuste leevendamisele ka EMKVF rakenduskava meetmetel, mis aitavad kaasa uute toodete väljatöötamisele ja ka kalatoodete müügivõimekuse kasvule ning kalatoodete turustamisele. Nimetatud toetused loovad eeldused loomse toidu tarbimisel kala osakaalu tõusuks. 165  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 6.2 Mõju sotsiaalsele keskkonnale 6.2.1 Mõju inimeste tervisele ja varale Inimeste heaolu ja tervist mõjutavad mitmed asjaolud alates keskkonnasaastest ja mürast lõpetades merekeskkonna üldise puhtuse ja puhkamisvõimaluste tagamisega. Aga samuti võimalused ettevõtlusega tegeleda ning elamisväärset tulu teenida. Samuti mõjutavad sektoris töötavate inimeste tervist töötingimused. EMKVF 2021-2027 rakenduskava meetmete soodne mõju inimeste tervisele on peamiselt seotud asjaoluga, et meetmete rakendamise tulemusena paraneb pikemas perspektiivis eelduslikult merevee kvaliteet, õhukvaliteet ning väheneb mereprügi teke (või vähemalt paraneb mereprügi kokkukogumine). Mõju avaldub nii ranna-äärsetele elanikele kui ka turistidele (õhukvaliteedi osas ka laevapere liikmetele), kes on merega seotud nii igapäevastest kui ka puhke eesmärkidest lähtuvalt. Kui EMKVF rakenduskava meetmete, mis aitavad kaasa uute toodete väljatöötamisele ja ka kalatoodete müügivõimekuse kasvule ning kalatoodete turustamisele, rakendamise tulemusel suureneb ka kala tarbimine, siis võib järeldada, et erinevad kalandus- ja vesiviljelussektorit toetavad meetmed omavad kaudset soodsat mõju ka inimeste tervisele. Meetme 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetuse raames toetatakse mh investeeringuid ohutuse ja töötingimuste parandamisse ning meetme 1.1.4 – kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus, meetme 2.1.3. - vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus raames toetatakse mh uute töötingimuste innovatsiooni. Nimetatud meetmetel on soodne mõju ka sektoris töötavate inimeste tervisele, kuna suureneb ohutus ja paranevad töötingimused. EKF ja EMKF perioodil on Eesti rannapiirkondades arendatud arvukalt väikesadamaid. Investeeringud keskendusid peamiselt merelisele taristule nagu kaitsemuulid, kaid, sillad ja slipid. Vähemal määral on arendatud sadama tehnilist taristut, näiteks kraanad, tõstukid ja muud kala lossimiseks ja käitlemiseks vajalikud seadmed. Mõnedes sadamates on olulist tähelepanu pööratud kala säilitamisele suunatud taristu arendamisele (külmkambrid, jäämasinad jms). Hoopis vähem on tähelepanu pööratud kalurite olme- ja töötingimuste parendamisele. Valdavas osas sadamates puuduvad kalurite olmeruumid ja varustuse hoidmise võimalused. See on loonud olukorra, kus kalurid saavad sadamaid kasutada küll kala lossimiseks ja paatide hoidmiseks, kuid puuduvad teenused kalurite olmetingimuste parendamiseks. Meede 1.1.3 - Traalpüügi sadamate investeeringutoetus raames toetatakse mh investeeringuid sadamete infrastruktuuri, sh kalurite olmetingimuste parandamiseks. Sellega kaasneb kaudne soodne mõju kalurite tervisele. Eesti elanik tarbib keskmiselt veidi üle 15 kg kala aastas, samas Euroopa Liidus on see näitaja ca 25 kg inimese kohta aastas. Kala suuremal tarbimisel on võrreldes muu loomse toidu tarbimisega mitmeid tervisele kasulikke omadusi. Kala valgud on hea aminohappelise koostisega. Kalades leidub rohkesti polüküllastumata, eriti just oomega-3-rasvhappeid ning D-vitamiini. Rasvarikaste kalade söömist ei ole vaja karta. Kalas on ka rohkesti teisi organismile vajalikke vitamiine, nt E, B1, B6, B12-vitamiinid, niatsiin ja mineraalaineid, nt kaalium, kaltsium, fosfor, seleen, jood. Kalamari ja krevetid on üsna kolesteroolirikkad. Oluline on pöörata tähelepanu töödeldud kalatoodete soolasisaldusele, nt kalakonservid, soolatud ja suitsukala sisaldavad üldjuhul üsna palju soola. Kaladesse võivad kuhjuda ka erinevad ühendid, mis suurtes kogustes tarvitatuna võivad olla tervisele ohtlikud. 166  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Dioksiini ja dioksiinilaadsete PCB-de riski hajutamiseks soovitatakse tarbida rohkem väherasvast ja keskmise rasvasusega kala155. 6.2.2 Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele (sh tööhõivele ja ettevõtluskeskkonnale (kalandus, vesiviljelus jt) ning teadus- ja arendustegevusele) EMKVF 2021-2027 rakenduskavas planeeritud meetmed panustavad kalanduse ja vesiviljeluse ning nendega seotud sektorite arengusse, aidates kaasa nii kalapüügi, vesiviljeluse, kui ka kala töötlemise tegevusalade jätkusuutlikkusele. Rakenduskava tasandil kavandatud tegevused ei too kaasa ebasoodsaid mõjusid inimese sotsiaalsetele vajadustele. Pigem on erinevatel meetmetel just sektoriga seotud inimeste sotsiaalsetele vajadustele ja ka teadus- ning arendustegevusele soodne mõju. Siiski on vähe tõenäoline, et rakenduskava meetmetega saavutatakse oluline hõive kasv sektoris. Pigem on tõenäoline, et toetusmeetmete abil säilitatakse ligikaudu praegune kalandus- ja vesiviljelussektori hõivatute arv ja ehk kaasneb ka mõningane kasv. Kuna kalapüügisektoris on probleemiks ka valdkonnaga tegelejate kõrge keskmine vanus, on meetmete eesmärgiks ka noorte meelitamine sektorisse. Erinevatel investeeringu ja innovatsioonitoetustel on selle eesmärgi saavutamisel kindlasti oluline roll. Pikemas perspektiivis on sektori töökohtade säilitamisel ka oluline roll nendel meetmetel, mis toetavad keskkonnaseisundi (sh eeskätt veekeskkonnaseisundi) parandamist (alates investeeringutest keskkonnamõjude leevendamisse ja ressursitõhususse kuni kalandusalaste andmete kogumise ja uuringuteni) või ka elupaikade taastamist (kudealad). Soodsam keskkonnaseisund aitab tagada kalandussektori jätkusuutlikkust, kuna aitab kaasa kalavarude taastootmisele. Samuti on soodne keskkonnaseisund eelduseks rannapiirkondade ja veekogudega seotud turismi arendamisel. Kalurite sissetuleku tõstmisel on üks olulisemaid komponente püütavale kalale suurema lisandväärtuse andmine, mida toetavad nii kalalaevadel ja kalasadamates kasutatavatesse seadmetesse investeerimine, kui ka erinevad innovatsiooni ja investeeringu toetusmeetmed kala töötlemisse. Aga samuti ka erinevad müügi- ja turundusvõimekuse toetamise meetmed. Samuti luuakse nimetatud meetmete abil eeldused sektoris hõivatute keskmise töötasu kasvuks. Nt toetused, mis panustavad tootearendusse ja mh ekspordivõimekuse kasvu, loovad eeldused jõudmaks toodetega maksejõulisematele turgudele. Erinevad kalandusuuringuid ja kalandusandmete kogumist puudutavad meetmed, aga ka innovatsioonitoetused ning sektori ja teadlaste koostöö toetused omavad lisaks sektori ettevõtluse toetamisele olulist rolli ka valdkonna teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkusele ning arengule. Toetatav teadus ja innovatsioon, uute tehnoloogiate, sh digitehnoloogiate edendamine ja rakendamine, aitab tõsta sektori konkurentsivõimet, kasvab keskkonnasäästlik, ressursitõhus, teadmiste põhine majandamine ning paranevad majandustulemused. Oluliseks eesmärgiks on rakenduskavas seatud, et viiakse kokku teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtjate vajadused ning innovatsioon, kaasates vajadusel ka rahvusvahelisi teadmisi. Sellega kaasneb 155 Toitumine.ee < link > 167  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel nii sektori ettevõtluskeskkonnale, kui ka valdkonna teadus- ja arendusautustele oluline soodne mõju. Vesiviljeluse sektori konkurentsivõime tõstmiseks on enam vaja tähelepanu pöörata uute liikide kasvatamisele, esmatöötlemise võimalustele, toodangu lisandväärtuse kasvule ning väärindamisele nii kala- kui ka vetika- ja karbikasvatuse vallas. Samas on vetika- ja karbikasvatuse arengu eelduseks selle majanduslik tasuvus, mis vajab täiendavaid uuringuid nii kasvatus- kui ka väärindamise tehnoloogiate väljaarendamiseks ja rakendamiseks Läänemere tingimustes. Selliste uuringute läbiviimiseks ja ka innovatsiooni toetamiseks on rakenduskavas ette nähtud eraldi meetmed. Oluline on, et vastavad uuringu- ning innovatsioonitoetused aitaksid arendada karbi- ja vetikakasvatust kogu selle väärtusahela piires (kasvatamine, tootearendus, turundus). Vastavate komplekssete meetmetega kaasneb eelduslikult vesiviljelussektori arengule positiivne mõju. Eesti kalalaevade keskmine vanus on küllaltki kõrge (24 aastat), millest tulenevalt on ette nähtud kalalaeva investeeringutoetused, et võimaldada kalalaevade kaasaajastamist, seda eriti energiakulu, töötingimuste ja ohutuse osas. Vastavad toetused võiksid aidata parandada kalapüügi kui tegevusvaldkonna konkurentsivõimet. Kalapüük Eesti sisevetel ja rannikumeres on sesoonne. Olenemata kalavarude seisust saavad Eesti rannakalurid kalapüügiga tegeleda aastas ca viis kuud (perioodil märts-mai ja september- oktoober). Sisevetel on periood pisut pikem, kui on võimalik teostada jääalust kalapüüki. Selline sesoonsus ja ilmastikuoludest sõltuvus tekitab kaluritele raske olukorra, kuidas teenida endale elatist perioodil, kui aktiivset kalapüüki teostada ei saa. EMKVF rakenduskava meetmetega toetatakse mh kalurite tegevusi, mis võimaldaks neil oma tegevusi mitmekesistada, et teenida tulu ka püügivälisel hooajal. Valdavalt on kalurid oma tegevusi mitmekesistanud metsanduse, põllumajanduse ja turismi valdkonnas. Tegevuste mitmekesistamine on ka oluline, et meelitada noori kalandussektorisse, sest täiendavate tegevuste väljaarendamine suurendab sektori atraktiivsust ning võimaldab kaluril teenida elatist endale ja oma perele aastaringselt. 6.2.3 Mõju kultuuripärandile Eestil on rikkalik merega seotud kultuuripärand, mis hõlmab endas väärtusi alates meres paiknevatest kultuuriväärtustest kuni ranna-äärse traditsioonilise eluviisini. Rannaäärset elukeskkonda iseloomustavad kaunis looduskeskkond, traditsioonilised huvitava ajaloo ja kultuuripärandiga rannakülad (sh ajaloolised sadamakohad, lautrid, paadikuurid jms) ning kogemustega kalurid, kes on rannapüügi traditsioonide kandjaiks. Eri tüüpi kultuurid ja kogukonnad (vanausulised, setud, venelased, eestlased) muudavad erinevad rannaäärsed piirkonnad omanäolisteks156. Teisalt iseloomustab rannakülasid madal asustustihedus, kahanev ja vananev rahvastik, töökohtade vähesus ja puudulik infrastruktuur. Enamikul rannakaluritest on kalapüük kujunenud täiendavaks sissetulekuallikaks muu teenistuse kõrval seoses lühikese püügihooajaga, mis on omakorda sageli (näiteks Peipsi järve kalanduses) põhjustatud sellest, et suur hulk kalureid püüab lubatud püügikogused välja kiiresti. Teisalt saab probleemina välja tuua ressursside vähesuse kultuuriväärtuslike objektide inventeerimiseks ja säilimiseks vajalike tegevuste ellu viimiseks. Samas on ranna-äärsel 156 Eesti Merenduspoliitika 2012-2020, 2011 168  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel elulaadil rikkalik kultuuripärand. Hetkel veel on inimesi, kes mäletavad nt 20. sajandi keskpaiga rannaalade eluolu, kuid nende mälestused vajavad uurimist ja säilitamist 157. Rannakülades on palju kasutamata potentsiaali turismiteenuste jm väikeettevõtluse arendamiseks ning kvaliteetse elukeskkonna loomiseks158. Piirkonnad on rikkad loodusressursside poolest, mis võimaldaks arendada toidutootmist, biomassi kasutuselevõtmist, puhke- ja turismiteenuseid jms. Eristumaks teistest sihtkohtadest on vajalik leida uuenduslikke viise turismitoodete ja -teenuste arendamisel. EMKVF 2021-2027 rakenduskavas seatud meetmetega kaasneb merekultuuripärandile kaudne positiivne mõju, mis on seotud merevee kvaliteedi paranemise ning randade ja ranniku puhtuse ja hoolduse parendamisega. Rakenduskavas toetatavad kalandusuuringud võivad omada sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale nii positiivset kui negatiivset mõju. Samas on oluline asjaolu, et meetme peamine eesmärk on kalaasurkondade taastootmisvõime parendamine. Lisaks on oluline, et piirangud töötatakse välja piirkondlikult ehk arvestades merealade erinevate piirkondade iseärasusi. Seega kuigi lühiajaliselt võivad piirangud avaldada negatiivset mõju, ei keelustata kalapüüki täielikult ning traditsiooniline kalapüük saab jätkuda, kuid teatud piirangutega. Pigem võib eeldada, et täiendavate piirangute mittekehtestamine võib viia olukorrani, kus traditsiooniline kalapüük hääbub täielikult ja seda tulenevalt kalavarude halvast olukorrast. Pikaajalises skaalas kaasneb kalapüügipiirangutega seadmisega positiivne mõju, kuna eelduslikult kalavarude seisund paraneb ning kalapüüdmisega on võimalik jätkata ka rannakaluritel. 6.2.4 Mõju kliimamuutustega kohanemisele Kalade sigimisvõimalusi halvendavaks teguriks on mh ka kliimamuutused. Soojenemisega suureneb orgaanilise aine lagunemine ja väheneb hapniku hulk veekeskkonas, mis omakorda mõjutab negatiivselt kohalikku elustikku. Nt enamik töönduslikku huvi pakkuvatest rannakaladest (haug, ahvenlased ja karplased) sigib kevadel. Kui varasemalt on Eesti kevadeid iseloomustanud talvel kogunenud lume sulamisest tekkiv suurvesi, mis loob kaladele sigimiseks sobilikud olud (üleujutatavad luhad, peajõega ühenduses olevad vanajõed), siis kliimamuutustega esineb talviti järjest sagedamini plusskraadidega perioode, mil vahepeal kogunenud lumi sulab. Selle tulemusena on kevadiste suurvete kestvus ja ulatus oluliselt langenud, samuti on suurvete kõrgaeg nihkunud varasemale ajale, mil päikesekiirgus ei ole veel piisav zooplanktoni massiliseks kasvuks, mis on vajalik kalade noorjärkude toidubaasi loomiseks. Kliimamuutuse tulemusena on ohus ka traditsiooniline jääpüük. Kliimamuutusega seostatakse ka võõrliikide invasioonide sagenemist. Selle tõttu on kliimamuutustega kohanemiseks veelgi olulisem roll meetmetel, mis toetavad kudealade taastamist ja kudealadele juurdepääsude avamist. Samuti on väga olulisel kohal kalandussektoris tegutsevatele inimestele erinevad ettevõtluse mitmekesistamise toetused. Need võimaldavad muutuvates kliimaoludes valdkonnas tegutsejatel paremini hakkama saada. Samuti on olulised erinevad investeeringutoetused. Näiteks tootearendus ja innovatsioon võimaldavad eelduslikult suurendada ka võõrliikide tarbimiseks kasutuselevõtmist, mis suurendab ka kalurite ja kalandussektori üldiseid teenimisvõimalusi ja on seeläbi potentsiaalselt 157 Alkranel OÜ, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut 2016. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. KSH aruanne < link >. 158 Eesti kalanduse strateegia 2014-2020, 2013 169  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel olulise positiivse mõjuga kliimamuutustega kohanemisel. Seni on võõrliigid kasutamata ressurss. Läänemerel võib lainekõrgus tõusta kliimamuutuste tagajärjel 35 sentimeetrit159, millega praegused kalasadamad ei ole arvestanud. Seega on kalasadamate arendamine uuel perioodil seotud muuhulgas vajadusega tõsta valmisolekut kliimamuutusteks. Kalasadamate investeeringutoetused mh vastavaid investeeringuid ka toetavad. Vesiviljelust ja kalapüügisektorit mõjutavad kliimamuutused veel ka seeläbi, et soojemad suved ning pikemad vihmaperioodid toovad endaga kaasa erinevaid probleeme ekstreemsete ilmastikuolude näol. Esineb põuaaegset veenappust, temperatuur tõuseb looduslikes veekogudes ning rohke vihmaveega kanduvad toitained põldudelt veekogudesse ja sealt omakorda vesiviljeluskasvandustesse ja ka looduslikesse veekogudesse. Seetõttu on olulisel kohal ka meetmed, mis aitavad parandada sektori ettevõtete energiatõhusust ja aitavad leevendada ettevõtete poolt põhjustatud keskkonnamõjusid. Vastavad investeeringud vähendavad üldjuhul sektori ettevõtete püsikulusid ning tõstavad seeläbi ettevõtete konkurentsivõimet, aidates paralleelselt kaudselt kaasa ka kliimamuutustega paremale toimetulekule. 159 < link > 170  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 6.3 Kumulatiivsed mõjud Kumulatiivsed mõjud on muutused keskkonnas, mida põhjustab tegevus kombineerituna teiste mineviku, käesoleva aja ja tuleviku inimtegevustega. Kumulatiivne mõju võib avalduda mitme tegevuse sarnaste mõjude kuhjumisel, kus erinevaid tegevusi võib olla palju ning oluline aspekt on, et tegevuste lisandumise tagajärjel toimub muutus. Kumulatiivne mõju võib esineda ka juhul, kus mitu strateegilist dokumenti mõjutavad sama sihtobjekti. Seega, kumulatiivseid mõjusid käsitletakse mitte ainult konkreetse projekti konkreetsete keskkonnamõjude (mõju veele, ohule, liikidele, mullale, jne) kumuleeruvusena vaid ka erinevate poliitiliste eesmärkide keskkonnamõju kumuleeruvusena160. EMKVF 2021-2027 rakenduskava kõikide prioriteetidega on seatud eesmärgid ja tegevused, mis on positiivse või neutraalse iseloomuga, eeldusel, et projektide elluviimisel arvestatakse keskkonnakaitse nõuetega ning kõik projektid peavad täitma olemasolevaid keskkonnanõudeid ja arvestama tegevuste kavandamisel vastavas konkreetses asukohas valitsevate keskkonnatingimustega ja vältima Natura 2000 võrgustiku kuuluvate elupaikade ja liikide kaitse-eesmärkide kahjustamist. Vesiviljeluse laialdasem kasutuselevõtt toob kaasa riske veekogude toitainete koormuse suurendamiseks. Kui on soov säilitada Läänemere basseini üldist toitainete bilanssi, siis sobivateks meetmeteks on eelkõige üldist aineringlust arvestavad tegevused. Lisandumas on uued loodushoidlikud vesiviljelusvaldkonnad nagu merekarpide ja –vetikate kasvatamine. Karbi- ja vetikakasvatuse arenedes on võimalik Läänemerest toitaineid välja viia. Muu biomassi eemaldamine on samuti üheks mooduseks, kuidas toitaineid veekeskkonnast eemaldada. Rannaheidiste kogumine on hetkel alakasutatud võimalus rannikumerest liigsete toitainete kättesaamiseks. Vesiviljelusrajatiste asukohavalikul peab arvestama vastava mereala keskkonnataluvust. Merealal on suletumaid piirkondi, kus isegi väike reostuskoormuse lisamine võib veekeskkonna seisundit märkimisväärselt halvendada. Seega on otstarbekas Läänemere eutrofeerumise pidurdamiseks merevesiviljelust arendada eeskätt kas kombineeritud vesiviljelusena (kala + karp või vetikas) või ainult karbi ja vetika kasvatustena, kui see osutub majanduslikult otstarbekaks. Seda saab kombineerida nt rannaheidiste kogumisega. Seejuures on oluline arvestada, et eelistama peab väiksemaid mõnehektarilisi hajusalt ruumis paiknevaid vetika- ja karbifarme. Maismaa vesiviljeluse mõjud veekeskkonnale on eeskätt seotud vesiviljelusest pärineva veeheitega. Seega on oluline, et ka maismaa vesiviljelusest lähtuva vee reostusparameetrid vastaksid kehtestatud piirväärtustele ja ei ületaks maismaa veekogude keskkonnataluvust. Vastavalt on ideeliselt rakenduskava meetmetel kumulatiivselt eutrofeerumisele soodne keskkonnamõju. Toitainete ülekülluse piiramise ja eutrofeerumise ohjamise mõju avaldub kogu ökosüsteemis ja seetõttu kumuleerub mõju aja jooksul aineringes. See võib tähendada ka seda, et kvantitatiivselt mõõdetav meetmete efekt avaldub teatud ajalõtkuga peale meetmete rakendamist. Lisaks eesmärgile toitaineid ökosüsteemist eemaldada, on EMKVF rakenduskava mitmetel meetmetel eesmärke, mis on seotud veekeskkonna survetegurite mõjude leevendamisega ja keskkonna olukorra parendamisega, alates erinevatest investeeringutoetustest keskkonnamõju leevendavatesse seadmetesse ning nt ka mereprügi kogumisse ja lõpetades nt selektiivsete püügivahendite soetamise ning kudealade taastamise projektide toetamisega. Elustiku 160 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamoju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium 171  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel tingimuste parandamine suurendab selle taastootmisvõimet ning see positiivne efekt kumuleerub ajas. Ehkki eraldiseisvana on rakenduskava meetmete mõju looduskeskkonnale positiivne, siis nt ettevõtluse mitmekesistamise toetuste kaudu võib avalduda ka looduskeskkonnale kumulatiivne ebasoodne mõju. Seda juhul, kui nt turismitegevuse arendamisel ei arvestata elupaikade vajalike kaitsetingimustega ning tegevustega suurendatakse häiringuid liikidele või elupaikadele. Üldiselt on siiski ka selliste arendustegevuste ebasoodsad mõjud välditavad või leevendatavad läbi arendustegevuste keskkonnakaalutlustega arvestava planeerimise ja rakenduskava tasemel vastavate meetmete osas olulise ebasoodsa mõju avaldumist ette näha ei ole. Sotsiaal-majanduslikus keskkonnas avaldavad valdav osa rakenduskavas seatud meetmeid positiivset mõju inimeste heaolule ja tervisele. Mõju on peamiselt seotud asjaoluga, et meetmete rakendamise tulemusena paraneb merevee kvaliteet, õhukvaliteet, väheneb mereprügi kogus. Mõju avaldub nii ranna-äärsetele elanikele kui ka turistidele (töötingimuste parendamise meetmete osas ka laevapere liikmetele), kes on merega seotud nii igapäevastest kui ka puhke eesmärkidest lähtuvalt. Nimetatud mõjudega kumuleeruvad positiivselt erinevad kala töötlemist ja turustamist toetavad meetmed ning teadlaste ja sektori koostööd toetavad meetmed, mis aitavad sektoril tegevust efektiivistada. Sotsiaal-majandusliku keskkonnale avalduvad kumuleeruvad negatiivsed mõjud on seotud täiendavate kulutustega, mida mitmete meetmete ellu viimise korral peavad sadama ja laevaomanikud tegema (nt alternatiivseid kütuseid kasutavad laevamootorid, või selektiivsemate püügivahendite soetamine, aga ka muud investeeringud, mis on seotud keskkonnamõjude leevendamisega). Lühiajalised negatiivsed mõjud võivad kutselistele kaluritele kaasneda ka erinevate kalapüügipiirangute seadmise ja püügivõimsuse optimeerimisega. Kalapüügipiirangute määramisega võib kaasneda lühiajaline negatiivne mõju rannakalurite ja ranna-äärse eluviisi kui olulise osa merekultuuripärandist säilimisele. Samas on oluline asjaolu, et meetme peamine eesmärk on kalaasurkondade taastootmisvõime parendamine. Seega kuigi lühiajaliselt võivad kalapüügipiirangud avaldada negatiivset mõju, ei keelustata kalapüüki täielikult ning traditsiooniline kalapüük saab jätkuda, kuid teatud piirangutega. Pigem võib eeldada, et täiendavate piirangute mittekehtestamine võib viia olukorrani, kus traditsiooniline kalapüük hääbub täielikult ja seda tulenevalt kalavarude halvast olukorrast. Pikaajalises skaalas kaasneb kalapüügipiirangutega seadmisega positiivne mõju, kuna eelduslikult kalavarude seisund paraneb ning tänu sellele on kalapüük pikaajaliselt jätkusuutlik tegevus. Kuivõrd kalandus ja vesiviljelus mõjutavad enim veekeskkonda ja -elustikku on muudest strateegilistest dokumentidest olulisim võimalik soodne koosmõju EMKVF rakenduskaval veemajanduskavadega ja Merestrateegia meetmekavaga, kuivõrd viimati nimetatud keskenduvad samuti meetmetele, mis on seotud siseveekogude ning Läänemere seisundi parandamisega. Võimalik kumulatiivne keskkonnamõju on seotud ka põllumajandustegevusega, kuivõrd ka EMKVF rakenduskava eesmärgid on seotud toidu tootmisega. Paratamatult on põllumajanduse arendamise ning veekeskkonna säilitamise ning kaitsmise vahel teatav vastuolu. Põllumajandusliku arengu eeldusteks on enamasti tootlikkuse suurenemine ja uute maade kasutuselevõtt, mis toob endaga tavaliselt kaasa ka väetiste kasutamise suurenemise või siis 172  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel vähemalt kasutuse mitte vähendamise, millega kaasnevad ka mõjud veekeskkonnale eeskätt läbi toitainete koormuse. Veekogumite vahehinnangu põhjal on ebasoodsas ökoloogilises seisundis (väga halb, halb, kesine) 326 pinnaveekogumit (58 seisuveekogumit, 16 rannikukogumit, 252 vooluveekogumit). Põhjaveekogumite seisundi hinnangu järgi on halvas seisundis 8 kogumit. Pinnaveekogumitest 97-l kogumil on vähemalt üheks ebasoodsa seisundi põhjuseks toiteained (26 seisuveekogumit, 16 rannikukogumit, 55 vooluveekogumit). Põhjaveekogumitest 4-l on üheks halva seisundi põhjuseks ammooniumiooni sisaldus (NH4). Üksnes toiteainete koormuse tõttu ebasoodsas seisundis pinnaveekogumeid on 37 (22 vooluveekogumit, 15 seisuveekogumit). Selliseid põhjaveekogumeid on üks. Selgelt hakkab silma, et toiteainete oluline koormust on iseloomulik väiksema osavalgalaga kogumitele. Igal aastal läbi viidav taluvärava toiteelementide bilansi ja kasutuse uuring (Toiteelementide bilansi uuring. 2019. Põllumajandusuuringute Keskus) toob välja, et Eesti keskmine lämmastiku efektiivsus on viimasel neljal aastal olnud pisut rohkem, kui 50%, fosforil rohkem kui 75% ja kaaliumil rohkem kui 60%. Lämmastiku ja fosfori efektiivsus on vaadeldud nelja aasta jooksul pidevalt kergelt langenud. Nimetatud uuring peab veekeskkonna kaitse seisukohast toitaine efektiivsuse piirmääraks 70%. Optimaalne toitaine kasutuse piir on 85%161. Sellest lähtuvalt on veemajanduskava eelnõus vesikonnaüleste põllumajanduslike meetmete hulgas järgmised meetmed: • NTA-l kui pilootalal valitakse välja pinnaveekogumi valgala, kus rakendatakse Eestis soovitatud toitaine-koormuse vähendamise meetmeid ja kus on võimalik läbi viia maaparandusseiret. Paralleelselt seiratakse pinna- ja põhjavee kvaliteeti. Tegevuse tulemusel selguvad reaalse mõjuga meetmed veekogumite hea seisundi saavutamiseks ning veehaarete kaitseks. Projekt ulatub ülejärgmisse veemajandusperioodi (2027– 2033), kuna meetmete rakendamine võtab aega ja mõju ilmnemine võtab aega. Töö tuleb plaanida nii, et ülejärgmise perioodi kava koostamisel oleks võimalik esimesi teadmisi kasutada. • Loobu_2, Kunda_2, Selja_4, Pada_1, Sõmeru jõgede veekogumitel ja põhjaveekogumitel nr 13 ja 15 tehakse aastatel 2019–2022 põllumajandusettevõtete keskkonnamõju uuring. 2021. aasta lõpuks valmivad põllumajanduslike keskkonnameetmete ja põllumajandustootja toitainete bilansi koostamise juhised ja 2022. aasta lõpuks valmib aruanne põllumajanduse mõjust pinna- ja põhjavee kvaliteedile. Seega võiks eeldada, et EMKVF rakenduskava meetmetel ning veemajanduskava meetmetel on pikaajaliselt koosmõjus veekeskkonnale soodne mõju. 6.4 Piiriülene mõju Rakenduskavas kavandatavate eesmärkide elluviimisel ei ole ette näha olulist ebasoodat keskkonnamõju Eestist väljaspool ning KeHJS § 46 (Piiriülese keskkonnamõju hindamise 161 Veemajanduskavad 2021-2027(eelnõu). Meetmeprogramm 2021-2027. Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond, Koiva vesikond. Eelnõu versioon 23.05.2021 < link > 173  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel erisus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ Artikkel 7 (Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses olulist mõju teise riigi keskkonnale ei eeldata. Kavandatud meetmed on suunatud merekeskkonnakeskkonna, kalandus- ja vesiviljelussektori olukorra parandamiseks, sh ka keskkonnamõjude leevendamiseks, ressursitõhususe parandamiseks ja taastuvenergiale üleminekuks. Samuti on meetmed suunatud sektoriga seotud inimeste heaolu parandamiseks. EMKVF rakenduskavaga ei kavandata meetmeid, mis võiks avaldada ebasoodsat piiriülest mõju. Tegevustega kaasneb pigem soodne mõju, kuna meetmete ellurakendamisel on olulisel kohal ka keskkonnahoid ja keskkonnaseisundi parendamine. 174  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 7. Seire ja järelhindamise kirjeldus Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Kõrgemate strateegiliste dokumentide korral on tinglikult võimalik seirata ka püstitatud eesmärkide täitmist. KSH objekti iseloomu arvestades saab käesoleval juhul rääkida kahest seirest: keskkonnaseire ja arengudokumentide tulemuslikkuse seire. KeHJS § 40 lg 13 alusel peab KSH aruanne sisaldama strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust. Seiremeetmete eesmärk on teha varakult kindlaks, kas strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneb oluline keskkonnamõju, ning rakendada ebasoodsat keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid meetmeid (KeHJS § 42 lg 10). EMKVF rakenduskava perioodil 2021-2027 ei seata eesmärke ega kavandata tegevusi, mille rakendumisel oleks ette näha olulise mõju avaldumine ja negatiivse mõju suurenemine looduskeskkonna aspektidele. Seega KSH ekspertrühm ei näe ette täiendavaid seire meetmeid negatiivse keskkonnamõju hindamiseks ja minimeerimiseks. Arengudokumentide tulemuslikkuse seiret tehakse vastavates rakendusplaanides esitatud tegevuste täitmise kaudu. EMKVF 2021-2027 perioodil on sisseviidud ühtne seire- ja hindamise süsteem. Selle aluseks on Euroopa Komisjoni poolt kehtestatavad indikaatorid. Rakendusplaani tegevuste täitmise kohta koostatakse vahearuanded iga-aastaselt. Seire korraldajaks on Maaeluministeerium. 175  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 8. Ülevaade KSH protsessist ja esinenud raskustest Maaeluminister kinnitas 08. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 11 Euroopa Merendus-, Kalandus ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise (lisa 1). Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel selle vajadust põhjendamata, kuna rakenduskava koostatakse kalanduse valdkonnas. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kinnitaja on Maaeluministeerium. KSH läbiviijaks on OÜ Alkranel. Maaeluministeerium saatis oma 15.06.2020 kirjaga nr 6.9-3/619 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi asjaomastele asutustele seisukoha küsimiseks. Asjaomased asutused, kellelt KSH programmile seisukohti küsiti on järgmised: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Veeteede Amet, Keskkonnaagentuur, Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Lisaks asjaomastele asutustele saadeti KSH programm tutvumiseks ka huvitatud isikutele: Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituut, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2021–2027 ekspertkomisjoni liikmed. KSH programmi eelnõu avalik väljapanek toimus 01.-17.09.2020 ja avalik arutelu 08.10.2020 algusega kell 14:00 Maaeluministeeriumi suures saalis (Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn). Maaeluministeerium teavitas avalikust väljapanekust 01.09.2020 nr 6.9-3/869 kõiki asjaomaseid asutusi ning huvitatud isikuid. Samuti teavitati avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee) ja üleriigilise levikuga ajalehes. Seoses riigis kehtestatud piirangutega sai avalikust arutelust osa võtta ka Microsoft Teams keskkonnas. KSH programm tunnistati nõuetele vastavaks Maaeluministri poolt 25.11.2020 käskkirjaga nr 184. KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 17.11. – 07.12.2021 ja avalik arutelu 15.12.2021 algusega kell 15:00 Maaeluministeeriumi väikeses saalis (Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn). Maaeluministeerium teavitas avalikust väljapanekust 15.11.2021 nr 6.9-3/815 kõiki asjaomaseid asutusi ning huvitatud isikuid. Samuti teavitati avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee) ja üleriigilise levikuga ajalehes. Seoses riigis kehtestatud piirangutega sai avalikust arutelust osa võtta ka Microsoft Teams keskkonnas. 176  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel 9. KSH tulemuste kokkuvõte Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava ning selle kavandatud meetmed. Informatsioon rakenduskava prioriteetide ja erieesmärkide kohta on esitatud ptk 1.1. ning nende alusel kavandatavate meetmete kohta on esitatud Tabel 6.2 - Tabel 6.4 (ptk 6). KSH ulatus hõlmas EMKVF 2021-2027 rakenduskava meetmete keskkonnamõju strateegilist hindamist. Kuna KSH koostati strateegilisele planeerimisdokumendile, siis hinnati KSH käigus mõjusid üldisemal strateegilisel tasemel. KSH koostamisel kasutati kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs (seosed teiste strateegiliste dokumentidega – ptk 4 ja 5) ja välismõjude analüüs (valdkondlik mõju hindamine – ptk 6). Seejuures teostati välismõjude analüüs nii loodus- kui ka sotsiaal-majandusliku keskkonna ja nende alamvaldkondade lõikes. Mõjutatava keskkonna ülevaates (ptk 2) kirjeldati rakenduskava seisukohast olulisi loodus- ja sotsiaal-majandusliku keskkonna teemavaldkondi. 9.1 Olulisemad mõju hindamise järeldused ja ettepanekud KSH käigus teostatud vastavusanalüüs tuvastas, et EMKVF 2021-2027 rakenduskava meetmed kas toetavad piirkondlikes ja Euroopa Liidu strateegilistes dokumentides seatud eesmärkide saavutamist või ei ole vastuolus püstitatud eesmärkidega. Samuti ei leitud vastuolu Eesti riiklikes strateegilistes dokumentides püstitatud eesmärkidega. Välismõjude analüüsi tulemuste alusel saab tõdeda, et KSH objektiks oleva rakenduskava elluviimisel kaasnevad eelkõige pikaajalised otsesed ja kaudsed soodsad (positiivsed) mõjud nii loodus- kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Meetmete elluviimisega kaasnevaid võimalikke ebasoodsaid lokaalseid mõjusid (võimalikud arendus- ja ehitustegevused looduslikel aladel) ei ole rakenduskava täpsusastmes küll võimalik täielikult välistada, kuid üldiselt on siiski ka selliste arendustegevuste ebasoodsad mõjud välditavad või leevendatavad läbi arendustegevuste keskkonnakaalutlustega arvestava planeerimise ja rakenduskava tasemel vastavate meetmete osas olulise ebasoodsa mõju avaldumist ette näha ei ole. Näiteks on võimalik vältida elupaiku kahjustavate tegevuste elluviimist kaitsealuste loodusobjektide territooriumitel ja sellega vältida ka kaitsealuste loodusobjektide kahjustamist. Meetmete elluviimisega kaasnevad lokaalsed mõjud sõltuvalt konkreetsest asukohast ning on võimalik detailsemalt tuvastada alles järgmistes etappides. Võimalik kumulatiivne keskkonnamõju on seotud põllumajandustegevusega, kuivõrd ka EMKVF rakenduskava eesmärgid on seotud toidu tootmisega. Kuna kalapüügi ja vesiviljeluse kasvuhoonegaaside heitkogused ning eutrofeerumise potentsiaal on üldjuhul (sõltuvalt liigirühmadest) võrreldes enamike teiste loomsete toiduainete tootmise kasvuhoonegaaside emissioonidega ning eutrofeerumise potentsiaaliga väiksemad, siis on EMKVF rakenduskava meetmetel kaudne soodne mõju veekogude seisundi parandamisele ja kliimamuutuste leevendamisele. EMKVF rakenduskava elluviimisega luuakse eeldused loomse toidu tarbimisel kala osakaalu tõusuks ja seeläbi loomse toidu tootmise mõjude vähenemiseks. Oluline kindlasti toetada tegevusi, millega ei põhjustada otseseid ja pikaajalisi muutusi Natura 2000 kaitse-eesmärkides nimetatud elupaikades. Vastavate mõjude avaldumine või mitteavaldumine on väga asukoha- ja arendustegevuse spetsiifiline ning ei ole rakenduskava 177  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel täpsusastmes prognoositav. Selliste arendustegevuste ebasoodsad mõjud Natura 2000 võrgustikule on siiski välditavad või leevendatavad läbi arendustegevuste Natura kaitse- eesmärkidega arvestava planeerimise. Seega, rakenduskava tasemel vastavate meetmete elluviimise osas ebasoodsa mõju avaldumist Natura 2000 võrgustikule ette näha ei ole. Rajatiste või ehitiste kavandamisel veekeskkonda või rannikuelupaikadesse tuleb leida lahendused ning rakendada tehnoloogiaid ja muid meetmeid, mis ei ohusta vee- ega rannikuelupaiku ega avalda seega mõju kalastikule või linnustikule. Kuna KSH käigus ei tuvastatud olulise ebasoodsa mõju ilmnemist, ei esitata käesolevas töös ka traditsioonilisi leevendavaid meetmeid. Küll aga tuuakse alljärgnevalt välja olulisemad KSH koostaja poolsed ettepanekud, mis aitavad soodsaid mõjusid suurendada: • Tähelepanu vaja pöörata kalasadamate kliimamuutustele vastupanuvõime tõstmisele. • Tähelepanu vaja pöörata sadamate reovee- ja jäätmekäitluslahendustele. • Innovatsioonil vesiviljeluses vajavad eraldi arendust ja tähelepanu karbi- ning vetikakasvatuse tehnoloogilised lahendused. Karbi- ja vetikakasvatuse edendamine Läänemeres võimaldab viia merekeskkonnast välja toitaineid ning pidurdab seeläbi eutrofeerumist. • Mereliste elupaikade kaitse seisukohast tuleb eelistada väiksemaid mõnehektarilisi hajusalt ruumis paiknevaid vetika- ja karbifarme. Samuti tuleb vältida väikese veevahetusega merealasid (nt kinniseid lahesoppe) või ka madalaid kaldaäärseid alasid ning vooluveekogude suudmealasid. Sel moel on võimalik vältida negatiivsete mõjude avaldumist merepõhja elupaikadele. • Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetuse raames uute tootmismeetodite väljatöötamisel peab arvestama ka vastavate meetodite võimaliku mõjuga kliimamuutustele. • Teadlaste ning kalandussektori koostöö osas on oluline eraldi tähelepanu pöörata võõrliikide suuremale kasutuselevõtule. Lisaks on oluline koostööl teadlastega kaasaegsete tehnoloogiate, toomisprotsesside ja innovatsiooni toomine ettevõttetesse • Lisaks merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise projektide toetamisele võiks kaasata ka siseveekogude projekte, mille eesmärk sama. • Toetatud võiks olla ka kalade siirdamine ehk maimude ette kasvatamine ja vette laskmine. Seejuures jätkuvalt tugineda Keskkonnaministeeriumi poolt koostöös teadlastega väljatöötatud soovitustele, asustamise riiklikele kavadele ja majanduslikult olulistele liikidele. • Vesiviljeluse investeeringutoetuste raames on oluline pöörata suurt tähelepanu vesiviljelusest pärineva veeheite teemadega tegelemisele, et vähendada siseveekogude ja ka Läänemere toitainete ja heljumi koormusi. • Vesiviljeluses selliste liikide kasvatamise eelistamine, millel on madal kasvuhoonegaaside emissioon toodetud loomse proteiini koguse kohta. • Vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetuste ja teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetuste raames on oluline tähelepanu pöörata karbi- ning vetikakasvatuse arendamisele ning samaaegselt karbi- ja vetikatoodangu väärindamisele, et oleks tagatud lisaks keskkonna-eesmärkide saavutamisel ka vastavate tegevuste majanduslik tasuvus. • Kalatöötlemise investeeringu toetuse raames võiks täiendavalt olla toetatud ka keskkonnamõjude leevendamise investeeringud (nt investeeringud kalatöötlemise käitiste reoveepuhastus-süsteemid). 178  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel • Arendus- ja ehitustegevuste planeerimisel või projekteerimisel tuleb arvestada keskkonnaaspektidega, vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju eelhindamine ja võimaliku olulise mõju tuvastamisel ka keskkonnamõju (strateegiline) hindamine (vajadusel koos Natura asjakohase hindamisega). Leevendavad meetmed seoses Natura 2000 võrgustikuga: • Toetuste andmise tingimuste juures tuleb ette näha, et toetuste taotlemisel põhjendatakse Natura eelhindamise vajaduse puudumist, esitatakse vajadusel Natura eelhindamine, millega põhjendatakse Natura asjakohase hindamise vajalikkust või vajaduse puudumist ning vajadusel nähakse ette keskkonnamõju (strateegiline) hindamine koos vajalikus täpsusastmes Natura hindamisega. o Antud meedet peab rakendama kindlasti vähemalt järgmiste EMKVF rakenduskava meetmete toetuste andmisel: ▪ Meede 1.1.3 - Traalpüügi sadamate investeeringutoetus ▪ Meede 1.6.1 - Kudealade taastamise toetus ▪ Meede 2.1.1 - Investeeringud vesiviljelustoodete tootmisse ▪ Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsiooni arendamine ▪ Meede 2.2.1 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise edendamine ▪ Meede 2.2.6 - Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtete innovatsiooni arendamine ▪ Meede 3.1.1 - Kohalike kalanduse tegevusrühmade tegevuse rahastamine ▪ Meede 3.1.3. Ranna- ja sisevete piirkondade väikesadamate taristu parendamine, mille eesmärk on taristu parendamine ja multifunktsionaalsuse tõstmine täiendavate teenuste osutamiseks. Veeprügi kogumise ja käitlemise taristu väljaarendamine. Väikesadamate kindlustamine negatiivsetest kliimamuutustest tulenevate riskide vastu. ▪ Meede 3.1.4. Rannapiirkondade majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmise investeeringute toetamine ▪ Meede 3.1.5. Keskkonnatingimuste parendamine, kalavarude ja bioloogilise mitmekesisuse tagamine. • Tegevusi planeerides tuleb rakenduskava elluviimisel jagatud toetustega välistada ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning mitte toetada tegevusi millega kahjustatakse Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärkide täitmist. 179  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel Olulisemad kasutatud allikad • Alkranel OÜ, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut 2016. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. KSH aruanne • Muna, M jt, 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang • aqua consult baltic OÜ (2012). Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine. • Eesti Entsüklopeedia, 2011. Emajõgi • Eesti Geoloogiateenistus, 2021. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019 • Eesti Maaülikool, 2020. Eesti magevee kalad • Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool,2021. Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine 2020. aastal • Eesti mereala planeeringu portaal • Eesti Ornitoloogiaühing, 2019. Lindude peatumisalade analüüs • Fish to 2030. Prospects for Fisheries and Aquaculture. World Bank Report no 83177- GLB. • Agriculture and Environment Services Discussion paper 03. The Workld Bank. December 2013 • Hedberg, N., Kautsky, N., Kumblad, L. & Wikström, S. A. 2018. Limitations of using blue mussel farms as a nutrient reduction measure in the Baltic Sea. Baltic Sea Centre, Stockholm University < link > • Hendrikson & KO, 2020. Eesti mereala planeeringu mõjuhindamise aruanne • Hendrikson & Ko, 2014. Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava KSH • Hendrikson & Ko, 2019. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. KSH aruanne • Hilborn,R., Banobi, J., Hall, S. J., Pucylowski, T. & Timothy E Walsworth, T. E. The environmental cost of animal source foods. Frontiers in Ecology ant the Environment, 2018; 16(6): 329–335. The Ecological Society of America. • Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ • Kalanduse Teabekeskus, 2020 „Eesti Kalamajandus 2019“ • Kalanduse Teabekeskus ja SakiConsult OÜ, 2018 „Eesti vetika- ja karbikasvatuse uuringute, katsetuste ja praktiliste väljundite tänane olukord, perspektiivid ja väljakutsed“ • Kerr, M. ja Kovtun-Kante, A,, 2021. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2020. aasta ajakohastatud vahehinnang • Keskkonnaagentuur, 2018. Eesti järved, nende elustik ja elukooslused • Keskkonnaagentuur (2020). Maismaalt pärinevad aastased summaarsed veereostuskoormused 2009-2018 • Keskkonnaagentuur, 2021. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart • Keskkonnaamet, 2010. Narva jõgi. Hoiualadega jõed Virumaal 2 • Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 • Keskkonnaministeerium, 2009. Harrastuskalapüügi arengukava aastateks 2010-2013 (perspektiiviga aastani 2018). • Keskkonnaministeerium, 2019. Kalandus ja Läänemeri 180 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel • Keskkonnaministeerium, 2020. Natura 2000 rahastamise tegevuskava 2021-2027 • Keskkonnaministeerium, 2020. Siseveed ja kalandus • Kotta, J., Aps, R. ja Orav-Kotta, H. 2022. Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toitainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe kalakasvatuse näitel. Tartu Ülikool • Kotta, J., Eschbaum, R. ja Martin, G. (2019) Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019 • Kotta, J., Martin, G., Eschbaum, R., Aps, R., Lees, L. ja Kalda, R. (2020) Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud. Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2020 • Mannonen, A., Paaver, T., 2001. Vähk ja vähikasvatus. Vähikasvatuse seminari Jäneda, 15.-16. märts 2001 õppematerjal • Marandi jt., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus • Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019. „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”. • Mascorda Cabre, L., Hosegood, P., Attrill, M.J., Bridger, D. and Sheehan, E.V. (2021), Offshore longline mussel farms: a review of oceanographic and ecological interactions to inform future research needs, policy and management. Rev Aquacult, 13: 1864-1887 • Paaver, T. Hurt, M., Kaldre, K., Pukk, L., Kõiv, K. Gross, R. 2009. Vähikasvatuse tehnoloogia väljaarendamine Eestis. Lõpparuanne Eesti Maaülikool, Veterinaatmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut, Kalakasvatuse osakond. • Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium • Põhjaveekomisjon, 2004 Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Tallinn. • Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. II köide. Olemasoleva olukorra analüüs. Planeeringulahenduse kujunemine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, 2016 • Saks, L, Taal, I., Eschbaum, R & Vetemaa, M. 2022. Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.- 2021. aastal. Osa: Lindude ja hüljeste juhuslik kaaspüük passiivsetes kalapüügivahendites • The Annual Report on the Fishing Fleet of Estonia 2018 • Tartu Ülikool, 2019. Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks • Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2021. Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020. – 2021. aastal • Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2021. Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves • Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2014. Püügivahendite parendamise võimalused kalapüügiga kaasneva negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks • Transpordi ja liikuvuse arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016. Jääolude analüüs ja kaartide koostamine • TTÜ Meresüsteemide instituut, Alkranel OÜ, 2015. Riikliku arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ keskkonnamõju strateegiline hindamine • Tsakiridis, A., O’Donoghue, C., Hynes, S. & Kilcline, K. A comparison of environmental and economic sustainability across seafood and livestock product value chains. Marine Policy, Volume 117, July 2020, 103968 181 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH aruanne. OÜ Alkranel • TÜ Eesti Mereinstituut, 2018. Eesti mereala elupaikade kaardiandmete kaasajastamine. Versioon 2 (05.04.2018) • TÜ Eesti Mereinstituut, 2012. Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgne hindamine • TÜ Mereinstituut, 2020. Vesiviljelus Eesti merealal. Alusandmed ja uuringud • TÜ Eesti Mereinstituut, 2016. Ümarmudil Eesti rannikumeres: rakendusuuring edasise meetmekava väljatöötamise aluseks, 1. osa • Vanhatalo J, Vetemaa M, Herrero A, Aho T, Tiilikainen R (2014) By-Catch of Grey Seals (Halichoerus grypus) in Baltic Fisheries—A Bayesian Analysis of Interview Survey. PLoS ONE 9(11): e113836. • Veemajanduskavad 2021-2027(eelnõu). Meetmeprogramm 2021-2027. Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond, Koiva vesikond. Eelnõu versioon 23.05.2021 182 LISAD KSH lisa 1. KSH algatamise otsus Lisa 1. KSH algatamise otsus KSH lisa 2. KSH programm koos nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM (21.10.2020) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja: Maaeluministeerium KSH läbiviija: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee 2020 1 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 2  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Sisukord Kasutatavad lühendid .............................................................................................................................. 4 1. Üldist................................................................................................................................................ 5 2. KSH objekti eesmärk ja lühikirjeldus ............................................................................................... 6 3. KSH eesmärk ja ulatus ..................................................................................................................... 8 4. Seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega .............................................................. 10 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................................. 12 5.1. Läänemere ja Eesti mereala seisundi lühikirjeldus ............................................................... 12 5.2. Siseveekogude seisundi lühikirjeldus .................................................................................... 15 5.3. Vesiviljeluse seisundi lühikirjeldus ........................................................................................ 16 5.4. Põhjavee seisundi lühikirjeldus ............................................................................................. 17 5.5. Bioloogiline mitmekesisus, kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad ....... 18 6. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju 22 7. KSH metoodika .............................................................................................................................. 23 8. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavad ja huvitatud asutused ning isikud .............................................................................................................................. 27 9. KSH läbiviimise ning tulemuste avalikustamise ajakava ............................................................... 30 10. Strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamise korraldaja, strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja kinnitaja ning KSH eksperdi andmed ............................................ 32 KSH PROGRAMMI LISAD ........................................................................................................................ 34 Lisa 1. KSH algatamise otsus .................................................................................................................. 35 Lisa 2. KSH programmile laekunud asjaomaste asutuste seisukohad ja vastused seisukohtadele....... 37 Lisa 3. KSH programmile avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekud ja küsimused ning nendega arvestamine ........................................................................................................................................... 47 Lisa 4. KSH programmi avaliku arutelu protokoll .................................................................................. 50 3  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Kasutatavad lühendid Art - Artikkel EMKVF - Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja Vesiviljelusfond EMKVF määrus - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu EMKVF antavate merenduse ja kalanduse arengu toetuste kohta EL - Euroopa Liit EÜ - Euroopa Ühendus KeHJS - Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KSH - Keskkonnamõju strateegiline hindamine ÜKP - Euroopa Liidu ühine kalanduspoliitika ÜSM määrus - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta 4  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 1. Üldist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuse läbi viia keskkonnamõjude hindamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames. Maaeluminister kinnitas 08. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 11 Euroopa Merendus-, Kalandus ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise (lisa 1). Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel selle vajadust põhjendamata, kuna rakenduskava koostatakse kalanduse valdkonnas. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm on dokument, milles kirjeldatakse strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatavat tegevust ja selle seoseid teiste strateegiliste dokumentidega, määratakse ära planeerimisdokumendiga kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu ja ulatus ning kirjeldatakse KSH metoodikat, ajakava ja protsessi osapooli. KSH programm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande koostamisel. 5  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 2. KSH objekti eesmärk ja lühikirjeldus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027. Euroopa Komisjoni otsusega heaks kiidetava rakenduskava koostab Maaeluministeerium. Hetkel toetatakse Euroopa Liidu liikmesriikide kalandussektorit Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames. Eestis on kalandustoetuste andmise aluseks „EMKF 2014–2020 rakenduskava“. Ajavahemikuks 2021–2027 luuakse kalandussektori toetamiseks „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava“. Koostatava rakenduskava alusdokumendid on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta (edaspidi ÜSM määrus https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2018/ET/COM-2018-375-F1-ET-MAIN- PART-1.PDF) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu EMKVF antavate merenduse ja kalanduse arengu toetuste kohta (edaspidi EMKVF määrus https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CONSIL:ST_10297_2019_INIT&qid=1564575859881&from=E T). Seejuures rakendatakse rakenduskava koostamisel ÜSM määruse sätteid osas, mille puhul EMKVF määrus ei reguleeri teisiti (st EMKVF määrus täiendab ÜSM määruse teise osa sätteid). EMKVF panustab konkurentsivõimelise, majanduslikult elujõulise, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku kalanduse ning vesiviljeluse edendamisesse. Samuti ÜKP rakendamise soodustamisse, kalanduspiirkondade tasakaalustatud ja kaasava territoriaalse arengu edendamisse ning liidu integreeritud merenduspoliitika arendamisse ja rakendamise soodustamisse ühtekuuluvuspoliitikat ja ÜKP-d täiendaval viisil. ÜKP on suunatud jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, rannikuäärsete piirkondade sidususe ja tugeva majanduskasvu saavutamisele kalandussektoris. EMKVFi eesmärk on suunata liidu eelarvevahendeid ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu integreeritud merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste toetamisse. EMKVF Sektori ülene eesmärk on: toetada ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõive-eesmärkide saavutamist, tõhustada liidu merenduspoliitika rakendamist ning toetada liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmist ookeanide majandamise valdkonnas. EMKVF-iga aidatakse kaasa ÜKP ja merenduspoliitika elluviimisele. Sellega täidetakse järgmisi prioriteete ja erieesmärke: 1) Prioriteet 1. Säästva kalapüügi ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine; Erieesmärgid: • majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku kalapüügitegevuse tugevdamine; • energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu; 6 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel • püügivõimsuse kalapüügivõimalustele kohandamise edendamine püügitegevuse püsiva lõpetamise korral ning rahuldava elatustaseme saavutamisele kaasaaitamine püügitegevuse ajutise peatamise korral; • kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise edendamine ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid; • õiglaste tingimuste edendamine äärepoolseimatest piirkondadest pärit kalandus- ja vesiviljelustoodete jaoks ning • veekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine. 2) Prioriteet 2. Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu; Erieesmärgid: • säästva vesiviljelustegevuse edendamine • kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine. 3) Prioriteet 3. Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine; Erieesmärk: • kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku ja sisemaa kogukondade areng. • Tuleb tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. 4) Prioriteet 4. Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine. Erieesmärk: • aidata kaasa rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamisele ning merede ja ookeanide säästvale majandamisele, merealaste teadmiste, mereseire ja/või rannikuvalvealase koostöö kaudu. • Toetada saab tegevusi, mis panustavad: • Hea merekeskkonna seisundi saavutamisse, • Elupaikade ja linnukaitse direktiivi eesmärkidesse, • Merelade planeerimisse, • EMODNETi andmekvaliteedi parandamisse, • CISE eesmärkidesse, 7  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 3. KSH eesmärk ja ulatus KSH eesmärk KeHJS §311 kohaselt on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; 3) edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH keskne eesmärk on rakenduskavas planeeritavate meetmete ja tegevustega kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis. KSH ehk strateegilise planeerimisdokumendi elluviimise aluseks olevate strateegiliste valikute elluviimise mõju hindamine annab strateegilise planeerimisdokumendi kinnitajale enne otsuse tegemist vajaliku teabe, mis selle otsusega hiljem kaasneb. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise eesmärgid on: • osaleda jooksvalt rakenduskava koostamise protsessis; • keskkonnaaspektide integreerimine rakenduskavasse „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ alusel, tehes seejuures ettepanekuid keskkonnakaitseliste meetmetega paremaks arvestamiseks, et vajaduse korral saaksid põhjendatud soovitused ka arvesse võetud; • anda hinnang rakenduskavas püstitatud prioriteetsete suundade ja väljatöötatud meetmete sisemisele kooskõlale ning analüüsida, kas rakenduskava arvestab nii Eesti kui ka EL erinevates strateegilistes dokumentides püstitatud keskkonnaeesmärke ning vajadusel teha ettepanekuid nendega arvestamiseks; • hinnata rakenduskava eesmärkide elluviimiseks kavandavate meetmete ja tegevuste ning nende võimalike alternatiividega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju ning anda rakenduskava koostajale teavet kavandavate tegevuste ja nende reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning olulise ebasoodsa (negatiivse) keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. • võimaluse korral teha kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanekuid meetmete täpsustamiseks või täiendamiseks; • rakenduskava elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seiretingimuste määramine ja seire kavandamine; • erinevate huvigruppide kaasamine KSH koostamisse. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel arvestatakse rakenduskava rakendamise mõjuga üldjuhul kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Mõju ruumiline ulatus erinevate mõjuvaldkondade lõikes täpsustub keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Rakenduskava hõlmab eeskätt Läänemere rannapüüki (sh. Läänemere rannakalandus), Läänemere traallaevastikku ja traalpüüki, sisevete kalapüüki, vesiviljelust (maismaavesiviljelus, merevesiviljelus), kalandus- ja vesiviljelustoodete tööstust (käitlemine, vee-elusressursside väärindamine, turundus) ning rannikupiirkondade integratsiooni sinimajanduse valdkondadega (nt rannikuturism, 8  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel merebiotehnoloogia, merevesiviljelus). Rakenduskava võib hõlmata ka kaugpüügi laevastikku. Tõenäoliselt jätkub kaugpüügiga seotud andmete kogumine ning kaugpüügiga seotud kontrolli- ja järelevalve rahastamine. Viimastega ei ole oluliste keskkonnamõjude esinemist ette näha. Seega EMKVF rakenduskavaga kavandatavate sekkumiste poolt on eeldatavalt mõjutatavaks Läänemeri, aga ka siseveekogud ning Läänemere ja siseveekogude kalastik ja muu elustik. Kalanduse seisukohast on oluliseks nii Läänemerel, kui ka siseveekogudes toimuv kalapüük ja kalavarude olukord. Vesiviljeluse kaudu võidakse lisaks Läänemerele ja pinnaveekogudele mõjutada ka Eesti põhjaveevarusid, kui maismaavesiviljeluses kasutatakse põhjavett või ka põhjaveekvaliteeti läbi vesiviljelusega kaasneva reostuskoormuse. Nimetatud valdkonnad määravad eelduslikult ka KSH ruumilise ulatuse. KSH ajaline ulatus lähtub strateegilise planeerimisdokumendi ajalisest ulatusest. Mõjude hindamisel hinnatakse rakenduskava koostamise käigus välja töötatavate eesmärkide ja meetmete vastavust rahvusvahelistele ja siseriiklikele strateegilistele keskkonnaeesmärkidele ning eeldatavalt kaasnevaid olulisi ebasoodsaid ja soodsaid mõjusid. KSH viiakse läbi rakenduskava detailsusele vastavas täpsusastmes, s.t KSH täpsusaste ei saa olla suurem selle aluseks oleva strateegilise dokumendi täpsusastmest. 9  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 4. Seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskaval võivad tekkida seosed järgmiste teiste Euroopa Liidu ja Eesti strateegiliste planeerimisdokumentidega: • Euroopa Liidu säästva arengu strateegia; • Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia; • Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030; • Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 • Euroopa roheline kokkulepe • Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks • Eesti 2035+ strateegia; • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050; • Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030; • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030; • Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030; • Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; • Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030; • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030; • Eesti merestrateegia; • Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks; • Heaolu Arengukava 2016-2023; • Rahvastikupoliitika põhialused 2035; • Üleriigiline planeering Eesti 2030+; • Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020 – 2030; • Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017–2019 (perspektiiviga 2023); • Siirde-, poolsiirde-ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm 2017–2023 (perspektiiviga 2027); • Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava aastateks 2015–2021; • Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavad 2015-2021; • Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering; • Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering; • Paralleelselt koostatav perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava. Oma kehtivusperioodi lõpule lähenevad strateegilised planeerimisdokumendid (vajadusel arvestatakse eesmärke, mille saavutamine ja hoidmine kestab kauem, kui konkreetne planeerimisdokumendi kehtivusperiood): • Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020; • Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava 2014–2020; • Riiklik arengukava „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“; • Looduskaitse arengukava aastani 2020; 10  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel • Eesti maaelu arengukava 2014–2020; • Turismi arengukavaga 2020; • Riigi jäätmekava 2014-2020; • Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala. Säästliku arengu programm 2014-2020. Koostamisel olevad strateegilised planeerimisdokumendid: • Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+ (Merenduspoliitika 2021-2030 koostatakse transpordi taristu ja liikuvuse arengukava alamprogrammina); • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–2027; • Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 – 2035. Nimetatud strateegiliste planeerimisdokumentide täpsemat seonduvust KSH objektiga käsitletakse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. 11  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 5.1. Läänemere ja Eesti mereala seisundi lühikirjeldus Läänemeri on riimveeline veekogu, mis on ökoloogiliselt ainulaadne, olles samal ajal väga tundlik inimtegevusele. Läänemeri on oma suhtelise suletuse tõttu üks maailma kõige tugevama inimmõju all olevaid meresid1. Läänemeri pindalaga ca 370 000 km2 (koos Taani väinade ja Kattegatiga ca 415 000 km2) on Atlandi ookeani idaosas asuv sisemeri, millel on maailmamerega kitsas ja madal ühendus vaid läbi Taani väinade. Läänemeri on Vahemere järel suuruselt teine sisemeri maailmas ning tegemist on maailma suurima riimveekoguga. Läänemeri on madal meri, mille keskmine sügavus on erinevatel andmetel 50-55 meetrit, sealjuures ca 20% Läänemerest on sügavusega alla 10 meetri. Suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere vee maht on umbes 20 000 km3 (koos Taani väinade ja Kattegatiga 21 000 km3). Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli (3,5 %), Läänemeres on see kõigest 0,9 %. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Botnia lahe soppide suunas. Jõgede sissevool ja asjaolu et sademeid mere pinnale on rohkem kui aurumine, tingib summaarselt vee väljavoolu Läänemerest. Teatud määral (sõltuvalt ilmaoludest ja veetasemest) toimub ka riimvee sissevool läbi Taani väinade, mille maht on suurusjärgus 500 km3 aastas (kuid see erineb erinevate aastate kaupa märkimisväärselt). Läänemere veevahetus on keskmisena seega vaid ligikaudu 2- 3 % aastas2. Eesti jurisdiktsiooni alla jääva Läänemere mereala kogupindala on ligikaudu 36 500 km2. Sellest 25 200 km2 on territoriaalmeri ja 11 300 km2 jääb majandusvööndisse. Eesti mereala rannajoone pikkus (põhikaardi järgi, koos saarte ja laidudega) on ca 4015 km. Eesti mereala asub Läänemere kirdeosas ja koosneb mitme Läänemere suurema basseini osadest, mis on looduslike tingimuste ja inimtegevusest tuleneva koormuse poolest üpris erinevad: Soome laht, Liivi laht, Läänemere avaosa ja Lääne-Eesti saarestiku piirkonda jääv Väinameri3. Rannikuvesi oli kuni 24.04.2020 vastavalt veeseadusele jaotatud 16 rannikuveekogumiks (Eru- Käsmu lahe rannikuvesi, Haapsalu lahe rannikuvesi, Hara lahe rannikuvesi, Hiiu madala rannikuvesi, Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi, Kihelkonna lahe rannikuvesi, Kolga lahe rannikuvesi, Liivi lahe rannikuvesi, Matsalu lahe rannikuvesi, Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi, Narva-Kunda lahe rannikuvesi, Pakri lahe rannikuvesi, Pärnu lahe rannikuvesi, Soela väina rannikuvesi, Väikese väina rannikuvesi ja Väinamere rannikuvesi). 24.04.2020 jõustus keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“, millega muudeti ka rannikuveekogumite jaotust Lääne-Eesti vesikonnas. Liivi lahe rannikuveekogum on jaotatud kolmeks rannikuveekogumiks: Liivi lahe loodeosa rannikuvesi, Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi ja Liivi lahe keskosa rannikuvesi. Lisaks on liidetud üheks kogumiks Hara lahe ja Kolga lahe rannikuveekogumid (uus veekogum Hara ja Kolga lahe rannikuvesi. Eraldi kogumina ei ole enam Väikese väina rannikuveekogumit. 1 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 2 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. II köide. Olemasoleva olukorra analüüs. Planeeringulahenduse kujunemine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, 2016 < link > 3 Keskkonnaagentuur, 05.05.2020 < link > 12  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Eesti mereala kalastik on suhteliselt mitmekesine, kuid tugeva inimmõju all. Läänemere avaveekooslustes domineerivad räim ja kilu. Läänemere põhjakooslustes on kõige tüüpilisemaks liigiks tursk ja lest. Vähem tuntud, kuid sama tüüpilised esindajad rannikuvetes on võldaslased (näiteks merihärg, nolgus ja meripühvel). Eesti mereala on Läänemere tingimustes äärmiselt mitmekesine elupaikade poolest. Merepõhi on vundament, millele toetuvad kõik ülejäänud mere osised ning asustavad vetikad ja kinnitunud eluviisiga loomad. Merepõhja elupaikadest on näiteks 25 EBHAB-i (Eastern Baltic marine benthic habitats) klassifikatsiooni elupaigast esindatud tervelt 18. Samuti on Eesti merealal esindatud 6 EL Loodusdirektiivi lisa I elupaigatüüpi: karid, liivamadalad, laugmadalikud, lehtersuudmed, rannikulõukad ja laiad lahed. Säärased elupaigad pakuvad elu- ja varjepaika, nad on selgrootute, kalade, mereimetajate ning lindude toitumis- ja paljunemisalad4 Kõige rohkem mõjutavad Läänemere keskkonna seisundit eutrofeerumine, saasteainete koormus, kalade väljapüük ning võõrliikide sissetoomine. Peamine eutrofeerumise survetegur nii Läänemeres tervikuna kui Eesti merealal on inimtegevuse tagajärjel maismaalt, eeskätt väetiste kasutusest pärinev liigne toitainete koormus. Peamiseks saasteainete koormuse surveteguriks on saasteainete juhtimine veekogudesse või atmosfääri tööstusest, transpordist või olmest. Üheks saasteainete sissetoojaks on ka sademed, mille abil satuvad-sadenevad merre atmosfääris olevad saasteained4. On tõenäoline, et 2030. aastaks ei suudeta saavutada mereala head keskkonnaseisundit bioloogilise mitmekesisuse, eutrofeerumise ja saasteainete valdkondades. Peamine tegur, mille tõttu ei ole hetkel enamuse töönduslikult kasutatavate kalaliikide hea keskkonnaseisundi tase saavutatud, on kalandusest tulenev surve4. Mõnede liikide puhul (näiteks haug, lõhilased, mõned karplased) on kudealade halb seisund (näiteks kinnikasvanud jõesuudmed) sama oluliseks või isegi tähtsamaks teguriks5. 2018. aasta pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu6 kohaselt 16 rannikuveekogumist on kesises seisundis 1 ja halvas seisundis 15 rannikuveekogumit. Heas või väga heas seisundis pole ühtegi rannikuvee kogumit. Valdavalt on halva seisundi põhjuseks halb keemiline seisund, mis on omakorda põhjustatud elavhõbeda sisaldusest elustikus. Ökoloogiline kesine või halb seisund on rannikuveekogumites üldjuhul põhjustatud eutrofeerumisest ja taimetoitainetest6. Kalapüük on läbi aegade olnud rannaäärsete elanike oluliseks elatusallikaks. Kalapüük Läänemerest jaguneb traal- ja rannapüügiks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2016. a määrusele nr 65 Kalapüügieeskiri tohib traalpüük toimuda vaid neil merealadel, mis on sügavamad kui 20 meetrit. Läänemere peamised töönduslikud kalaliigid on räim, kilu, tursk ja lõhe. . Nende kalaliikide püügi erisused, nt kvoodid, püügivahendid, keeluajad ja -kohad on kehtestatud Euroopa Liidu määrustega, mis kohalduvad otse Eestile7. Euroopa Komisjoni määrus sätestab igal aastal ELi 4 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 5 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juhtivteaduri Markus Vetemaa suuline kommentaar 6 Altoja jt, 2019. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta ajakohastatud vahehinnang < link > 7 Keskkonnaministeerium, 04.05.2020< link > 13  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel liikmesriikidele kalapüügikvoodid Läänemerel. Eesti kontekstis on peamised töönduslikud kalaliigid räim ja kilu. Läänemere traalpüügisektoris on viimasel kümnendil läbi viidud oluline püügivõimsuse vähendamine, mille tulemusena on püügivõimsus püügivarudega vastavuses. Kui aastal 2004 oli Läänemere traalisektoris 153 kalapüügilaeva, siis aastal 2018 oli kokku alles 30 laeva, millest 4 laeva olid mitteaktiivsed8. Püügimaht oli 2018. a kokku ~56 000 tonni kilu ja räime. Tursapüüki pole varude halva seisundi tõttu viimasel 5 aastal sisuliselt teostatud (alla 200 tonni 2015. a ning 0 t 2018. a) 9. Rannapüük merel toimub 12 meremiili üldjuhul kuni 20 m samasügavusjooneni ning püüki teenindavad väikesed kohalikul tasandil olulise tähtsusega kalasadamad ja lossimiskohad. Püügialustena kasutatakse peamiselt kuni 12 m pikkuseid kalalaevu, mida on registrisse kantud 2018. aasta lõpu seisuga rannapüügis 1684. Võrdlusena, 2004. a oli registreeritud kalalaevu rannapüügis 88710. Eesti rannikumere kalapüügilubadele kantud kalurite arv oli 2018. a seisuga 1905 (2017. a 1950) 11. Läänemere rannapüük moodustas 2018. a ~10400 t ja peamiselt püüti räime (üle 8000 t/a), järgnesid ahven (u 1137 tonni), meritint (u 284 tonni), lest (u 169 tonni) 12. Räime puhul hinnatakse Läänemere varude seisundit ja antakse püügisoovitusi nelja ühikvaru alusel. Läänemere keskosa räimevaru kudekarja biomass moodustas 2019. aasta algul 938 281 tonni, mis on pikaajalisest keskmisest 3% suurem ja jääb umbes 1989. aasta tasemele. 1990. aastatest alates on Liivi lahe räime kudekarja biomass kuni kaks korda suurem kui 1970. aastail. 2019. aasta alguses moodustas Liivi lahe räime kudekarja biomass 110 182 tonni, mis ületas pikaajalist keskmist (84 768 tonni) rohkem kui 30% võrra11. Kilu arvukus ja biomass hakkasid kiiresti suurenema 1980. aastate teisel poolel, kui tursa arvukus märgatavalt vähenes. 2019. aasta algul hindas ICES kilu kudekarja biomassi suuruseks 1 121 000 tonni, mis on pikaajalisest keskmisest 21% suurem11. Kasutusel on lisaks Läänemere kalavarudele ka looduslike varudena punavetika liik agarik (Furcellaria lumbricalis). Agariku püügilimiit Kassari lahes on käesoleval kümnendil olnud 2000 tonni (märgkaalus) aastas. Tegelikud püügimahud on jäänud suure varuga lubatud kvoodi piiresse. Hinnanguliselt saab ühest tonnist märjast vetikast 200 kg kuiva vetikat, mis on sisendiks tootmisse. Lisaks püügile kogutakse agarikku ka kaldalt, mis tuleb randa peamiselt tormiheitmetena ja mille kogused on väga kõikuvad. Lisaks kogutavale väärtuslikule toorainele annab kaldavetika kogumine ka tasuvat tööd rannaalade elanikele. Viimastel aastatel on sisendina tootmisse kasutatud 200 tonni (kuivkaalus) agarikku aastas. Sellest 100 tonni on püütud merest ja 100 tonni kogutud kaldalt13. 8 The Annual Report on the Fishing Fleet of Estonia 2018 < link > 9 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 04.05.2020 10 The Annual Report on the Fishing Fleet of Estonia 2018 < link > 11 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 12 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 04.05.2020 13 Kalanduse teabekeskus ja SakiConsult OÜ, 2018 „Eesti vetika- ja karbikasvatuse uuringute, katsetuste ja praktiliste väljundite tänane olukord, perspektiivid ja väljakutsed“ < link > 14  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 5.2. Siseveekogude seisundi lühikirjeldus Lisaks merel toimuvale kalapüügile on Eestis arvestatav ka kutseline kalapüük siseveekogudel. Eestis on üle 2300 rohkem kui ühehektarilise pindalaga järve. Kokku võtavad nad enda alla üle 2100 km2 ehk ligikaudu 4,8% Eesti pindalast. Suurema osa järvede kogupindalast moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Väikejärvede all on kõigest 176 km2 ehk 8,5%. Enamik Eesti looduslikke järvi on mandrijäätekkelised14. Eestis on 234 jõge. Lisaks veel ojad, peakraavid ja tehisjärved15. Kokku on vooluveekogusid Eestis üle 7000. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 1016. Enamikel järvedel ja jõgedel ei anta nende väiksuse tõttu kutselise kalapüügi lube välja. Suurem osa väikejärvesid ja enamik Eesti jõgedest on populaarsed harrastuskalapüüdjate seas. Kalapüügi seisukohalt olulisemad sisejärved on Peipsi (koos Pihkva ja Lämmijärvega) ja Võrtsjärv. Siseveekogudest püüti 2018. kokku ~3150 t kala, millest üle 2800 t püüti Peipsi järvest. Enim püüti koha, latikat ja ahvenat17. Vastavalt veeseadusele peetakse pinnavee seisundi üle arvestust pinnaveekogumite kaupa. Pinnaveekogumeid, mille seisund tuleb määrata, on praegu 750 pinnaveekogumit: 644 vooluveekogudel, 90 järvedel ning 16 rannikumeres. 2000. a vastu võetud veepoliitika raamdirektiivi põhieesmärk oli, et 2015. a saavutavad kõik veekogumid vähemalt hea keskkonnaseisundi. Paraku ei suudetud seda eesmärki saavutada ei Eestis ega ka Euroopas ning uuteks hea seisundi saavutamise tähtaegadeks on seatud 2021. a ja 2027. a18. 2018. aasta pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu kohaselt on Eesti 644 vooluveekogumist väga heas koondseisundis kaks kogumit, heas seisundis 372, kesises 207, halvas 59, väga halvas 3 ning hindamata 1 vooluveekogum. Maismaa 90st seisuveekogumist pole väga heas seisundis ühtegi, heas seisundis on 30, kesises 42, halvas 18 veekogumit19. Kalanduse seisukohast olulise Peipsi järve seisundit hinnati 2018. aastal Lämmijärve ja Peipsi suurjärve piirkonnas, veekogumitel (veemajanduskavas Pihkva ja Peipsi veekogumid). Peipsi järve kalakoosluse seisund on hea ja kesise piiril. Koondhinnang Peipsi järve ökoloogilisele seisundile 2018. aastal on kesine19. Järve tähtsaima töönduskala koha varu oli mõõdukas seisus. 2016. aasta kohapõlvkonna suure arvukuse ja hea kasvu toel peaks ka lähiaastate kohavaru vähemalt mõõdukaks jääma. Aastate 2017 ja 2018 kohapõlvkonnad on vähearvukad. Teise väärtusliku püügikala ahvena varu seis oli hea, kuid see ei jõudnud prognoositud tasemele. Nii nagu 2017. aastal, oli selle põhjuseks 2015. aasta ahvenapõlvkonna aeglane kasv. Heas seisus oli 2018. aastal ka latikas, kelle puhul domineerisid 2011.–2013. aasta põlvkonnad. Haugivaru 14 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020b < link > 15 Keskkonnaregistri avalik teenus, 2020 < link > 16 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020d < link > 17 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 04.05.2020 18 Keskkonnaagentuur, 07.05.2020 < link > 19 Altoja jt, 2019. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta ajakohastatud vahehinnang < link > 15  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel oli suhteliselt väike, kuid täienes aasta jooksul märgatavalt. Varu põhiosa moodustasid aastate 2012–2015 põlvkonnad. Särge oli vähem kui aasta varem, aga selle varu oli endiselt heas seisus ja selles olid peamisel kohal 2008.–2011. aastal sündinud kalad. Nii Peipsi tindi kui ka rääbisekari oli 2017. aasta lõpuks jõudnud sellisesse seisu, et võis alustada märkimisväärse töönduspüügiga. Tindivaru koosnes kahe põlvkonna kaladest, rääbisevaru peamiselt ühe põlvkonna omadest. Tindil tekkis 2018. aastal uus, kuid vähearvukas põlvkond. Rääbisel puuduvad aga kahjuks nii 2017. kui 2018. aasta põlvkonnad. Peipsi siia ja lutsu olukord oli samal tasemel kui aasta varem ning nende liikide püüki lubati endiselt ainult kaaspüügi korras. Siiavaru põhiosa moodustasid noored, 2014. ja 2015. aastal sündinud kalad20. Võrtsjärve ökoloogilise seisundi üldhinnanguks 2018. aastal “kesine”. Kuna keemilist seiret 2018. aastal Võrtsjärves ei teostatud, siis eelmisel aastal halb keemiline seisund kandub edasi ja koondseisund seega on Võrtsjärvel 2018. aastal halb21. Võrtsjärve kõige olulisemate kalaliikide varu on viimasel kümnendil püsinud heal tasemel ja lähitulevikus pole saagi vähenemist ette näha. Kutselised kalurid püüdsid 2018. aastal Võrtsjärvest 182,5 tonni kala. Võrreldes 2017. aasta püügitulemustega (198,8 tonni) kogusaak mõnevõrra kahanes (8%) ja moodustas viimase kahekümne aasta keskmisest (296 tonni) vaid 60%. Hiljutiste aastate järsk langus tuleneb eelkõige väheväärtusliku peenkala puudumisest püügistatistikas. Kuna alates 2011. aastast ei ole peenkalal turunõudlust, heidetakse see pärast mõrdade nõudmist vette tagasi20. Väikejärved. Füüsikalis-keemiliste näitajate ja fütoplanktoni pidevseire toimub 12 väikejärvel. 2018. a. hinnati 11 püsiseirejärve ning 14 ülevaateseire järve seisundit. Uuritud 25 järvekogumist vaid 2 järve said seisundi koondhinnanguks „hea“, 18 järve „kesine“ ja 5 järve „halb“21. 5.3. Vesiviljeluse seisundi lühikirjeldus Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegeles 2018. aastal vesiviljelussektoris 55 tegevusloaga (tunnustatud) ettevõtet, 30 kalakasvandust ja 25 jõevähikasvandust. Samas peab nentima, et kõik kasvandused ei anna vesiviljelustoodangut. Võrreldes 2017. aastaga kasvas 2018. aastal tootmismaht 74 tonni võrra, kui kogutoodang oli 943 tonni. 2019. aastal kasvas aga kogutoodang 1062 tonnini, mida võib lugeda Eesti kalakasvatustoodangu rekordiks alates 1992. aastast. Endiselt kasvatati kõige rohkem vikerforelli, mis moodustas kogumahust üle 85%. Suuremas koguses kasvatatakse veel angerjat, karpkala, tuuralisi ja angersäga20. Harilikku jõevähki turustati 2019. aastal 0,93 tonni. 2018. aastal alustati Eestis taas kalade kasvatamisega sumpades. OÜ Redstorm tegi algust vikerforelli kasvatamisega Saaremaal Tagalahes ja alates 2019. aastast plaaniti kala kasvatada maksimaalse juurdekasvuga 100 tonni20. OÜ Redstorm esindajate sõnul 2019. a juurdekasv ka 100 tonnini ulatus. OÜ Redstorm kala müük ulatus 2019. a 121 tonnini. Statistikaameti andmed ei erista kaubakala kasvatamise ja müügi koguste juures merevesiviljelust ning masimaavesiviljelust, kuid 2019. a ulatus kogu kasvatatud kaubakala 20 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 21 Altoja jt, 2019. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta ajakohastatud vahehinnang < link > 16  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel müük 1062 tonnini22. Kuna merevesiviljelusega tegelebki 2019. a seisuga suuremas mahus vaid OÜ Redstorm, siis võib järeldada, et sellest kogusest 941 tonni müüdi maismaa kasvandustes kasvatatud kala ning 121 tonni merevesiviljeluses kasvatatud kala. Vetika- ja karbikasvatus - vetikaid ja karpe 2018. aastal Eesti rannikumeres tööstuslikult ei toodetud23. 5.4. Põhjavee seisundi lühikirjeldus Eesti territoorium paikneb Balti settebasseini põhjaosas, kus kivimikihid paiknevad rõhtsalt peaaegu rikkumata lasumusega ja on kallutatud 2-3 kraadise nurgaga lõuna suunas. Eestis levivad põhjaveekihid jälgivad üldist litoloogiliste kihtide lasumust ja nende sügavus suureneb basseini keskosa suunas. Pinnakattes esinev Kvaternaari põhjaveekompleks katab praktiliselt kogu Eesti territooriumi välja arvatud alvarid. Lõuna-Eestis levivad aluskorra settekivimites Ülem-Devoni Kesk-Devoni ja Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleksid, mille avamusalad jäävad Lõuna- ja Kesk-Eestisse. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleks levib piiratud alal ka Kirde-Eestis. Põhja-Eestis moodustavad maapinnast esimese aluspõhjalise põhjaveekompleksi Siluri ja Ordoviitsiumi karbonaatkivimites esinevad põhjaveekihid. Siluri-Ordoviitsiumi karbonaatkivimite vettandev osa levib ka Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleksi all. Sügavamal, Siluri-Ordoviitsiumi regionaalse veepideme all paiknevad Ordoviitsium- Kambriumi ja Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksid, mis on esindatud juba pea üle kogu Eesti territooriumi24. Põhjaveekogumid on määratud keskkonnaministri 01.10.2019 määrusega nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“. Eestis on kokku 31 põhjaveekogumit. Põhjaveekogumi seisundit iseloomustavad loodusläheduse järgi kaks seisundiklassi: hea ja halb. Põhjaveekogumi seisund määratakse põhjaveekogumi keemilise seisundi ja koguselise seisundi alusel, olenevalt sellest, kumb neist on halvem. Põhjavee seisund on hea, kui nii põhjaveekogumi keemiline seisund kui ka koguseline seisund on vähemalt hea. Juhul, kui inimtegevuse tõttu võib põhjaveekogumi seisund muutuda halvaks, on põhjaveekogum ohustatud. Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel arvestatakse inimtegevuse mõju ja põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sh põhjavee kaitstust ning põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundit. Põhjaveekogumi keemiline seisund näitab inimtegevusest tingitud põhjavee keemilise koostise muutusi ning põhjavee koguseline seisund näitab, millisel määral mõjutab põhjaveekogumit veevõtt. Põhjavee seisundi hinnangut teostab Keskkonnaagentuuri tellimusel Eesti Geoloogiateenistus. Lõplik seisundi hinnang esitatakse Keskkonnaagentuurile eelduslikult juuli 2020. 22 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 10.08.2020 23 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ https://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kalamajandus_2018_veeb.pdf 24 Marandi jt., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. < link > 17  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Koormusallikate klassifikatsioonist lähtuvalt on loetud vesiviljelusega seotud punkt- ja hajukoormusallikad loetud põhjaveele ebaolulisteks koormusallikateks25. Võimalik põhjaveevõtu mõju vesiviljeluse tarbeks on otseselt seotud konkreetse põhjaveekogumi ja sealt võetava vee kogustega. 5.5. Bioloogiline mitmekesisus, kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligi 30 000 liigi esinemine. Seega on väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud ligi 400 linnuliiki, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid26. Läänemeres on väikese ja muutliku soolsuse tõttu nii merelise kui ka mageveelise päritoluga organismide levik pidurdunud ning seetõttu on liikide arv meres väiksem kui normaalse soolsusega meres. Paljud liigid elavad pideva soolsuse ja temperatuuri stressi tingimustes, mistõttu nende tundlikkus keskkonna muutuste suhtes on suurenenud. Mereliste liikide arvukus ja kasvukiirus Läänemeres vähenevad koos soolsuse vähenemisega ida ja põhja suunas27. Taimestik on Läänemeres liigivaene. Selle põhiosa moodustavad vetikad. Väheseid õistaimeliike (meri-särjesilm, sõõr-särjesilm, räni-kardhein, tähk-vesikuusk, kamm-penikeel jt) loetakse teisesteks mereasukateks27. Läänemere loomastiku moodustavad eri ajajärkudel sisserännanud organismid: riimveelised ja merelised glatsiaalreliktid (Joldiamerre rännanud liikide järglased), merelised boreaalsed liigid ning mandriveekogudest pärit mageveeliigid. Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid loomaliike27. Läänemeres elab u 440 liiki selgrootuid, ainult merelised on neist karikloomad, kammloomad, siil-, keras-, kärss- ja hulkharjasussid27. Merega on seotud paljude linnuliikide elu. Neist enamiku moodustavad kurvitsalised ja hanelised. Üle Läänemere kulgevad lindude rändeteed. Läbirändajatest on arvukaimad aul, sinikael-part, valgepõsk-lagle, rabahani. Imetajatest elab Läänemeres loivalisi (hall- ja viigerhüljes) ning vaalalisi (pringel)28. Eesti mereala elustik Merelist päritolu kalaliike leidub Eesti vetes 30 liiki. Siirdekalu on 10 liiki. Rannikumeres elab u 20 liiki mageveekalu28. Läänemere avaveekooslustes domineerivad räim ja kilu. Läänemere 25 Marandi jt., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. < link > 26 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020e < link > https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/e-teenused/eesti-riikliku- bioloogilise-mitmekesisuse-teabevorgustiku-koduleht/bioloogiline-1 27 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020a < link > 28 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020a < link > 18  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel põhjakooslustes on kõige tüüpilisemaks liigiks tursk ja lest. Vähem tuntud, kuid sama tüüpilised esindajad rannikuvetes on võldaslased (näiteks merihärg, nolgus ja meripühvel) 29. Eesti merealal moodustab makroskoopilise merepõhja elustiku taimestik (suurvetikad ja kõrgemad taimed) ning põhjaloomastik. Liigiliselt koosseisult on elustik üsna mitmekesine, leidub nii merelise päritolu kui mageveelisi liike. Merepõhja taimestik.1992.–2018. aastate andmete põhjal on Eesti merealal registreeritud 60 suurtaimestiku taksonit (sh 57 liiki ja taksonid Ulotrix, Pseudolithoderma ja Fontinalis määratuna perekonna tasemeni). Eesti merealal sagedamini esinevateks liikideks on niitjas punavetikas (Vertebrata fucoides), niitjas rohevetikas (Cladophora glomerata) ja niitjas punavetikas (Ceramium tenuicorne). Eesti merealal esineb enim hõimkonna pruunvetikas liike/taksoneid. HELCOMi mereala alambasseinide vahelised erinevused taimestiku liikide/taksonite osas on suhteliselt väikesed, liigirikkaim bassein on Liivi laht30. Suurselgrootud.1992.–2018. aastate andmete põhjal on Eesti merealal registreeritud 92 põhjaloomastiku taksonit (sh 73 liiki ja 19 taksonit). Eesti merealal on sagedamini esinevaks selgrootuks söödav rannakarp ( Mytilus trossulus), balti lamekarp (Limecola balthica) ja substraadile kinnituv tavaline tõruvähk (Amphibalanus improvisus). Põhjaloomastiku liikide/taksonite arvust 59% kuulub lülijalgsete hõimkonda30. Eesti merealaga on oma elutsükli jooksul seotud enam kui 60 veelinnuliiki. Siinsetes vetes peatuvad veelinnud erinevatel aastaaegadel näiteks sulgimiseks, talvitumiseks kui ka läbirändel. Rannikul ja väikestel meresaartel pesitsevad veelinnud toituvad ja kasvatavad oma pojad üles merel. Läbirände kaudu on merealaga seotud lisaks veel paljud maismaalinnud30. Eesti merealal on mereimetajatest levinud kaks hülgeliiki – hallhüljes (Halichoerus grypus) ja viigerhüljes (Pusa hispida). Viigerhüljes on Läänemeres kohatise levikuga liik, kelle alamasurkondadest hõlmavad Eesti rannikut Väinamere/Liivi lahe ning Soome lahe levilad. Loomad liiguvad eri alamasurkondade vahel harva ning pigem üksikute isendite tasandil. Eestis on viigerhüljeste võtme - elupaikadeks Väinameri ja Liivi laht – nende piirkondadega on seotud hüljeste talvitumis- ja sigimisalad. Viigerhülge edukaks sigimiseks on vältimatu merejää olemasolu mille tüübid, ulatus ja paiknemine varieerub aastati. Hallhüljes on kogu Läänemeres vabalt liikuv, kuid jäävabal perioodil ja üle aastate seotud kindlate lesilate ja merepiirkondadega. See liik kasutab vabalt kogu Eesti rannikumerd. Kõige olulisemad puhkealad on valdavalt kaetud olemasoleva kaitserežii miga (hallhülge püsielupaigad). Kui hallhülge Läänemere populatsiooni hea keskkonnaseisund Eesti merealal on saavutatud hinnates seda nii arvukuse, levikuala kui ka levikumustri kriteeriumite järgi, siis viigerhülge puhul hea keskkonnaseisund saavutatud ei ole30. Eesti magevete selgrootute fauna on rannikumere omast liigirikkam. Erinevat tüüpi mageveekogudest järvedest, paisjärvedest, kraavidest, allikatest, tiikidest, rabalaugastest, lompidest jne on teada ligikaudu 2000 liiki selgrootuid 24 klassist. Neist 19 klassi esindajad on kõik või valdavalt vabaltelavad vormid ja 5 klassi esindajad parasiidid. Üksikutest klassidest on kõige liigirikkamalt esindatud putukad (u. 750 liiki), vähid (vähemalt 233 liiki), 29 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 30 Hendrikson & Ko, 2020. Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruande eelnõu, AVALIKULE VÄLJAPANEKULE < link > 19  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel ämblikulaadsed (u. 210 liiki) ja keriloomad (u. 200 liiki). Kalaliike elab Eesti järvedes ca poolsada liiki31. Lindudest on nähtud üle saja liigi vee- ja roolinde. Neist pesitsejaid on ligi 40 liiki. Esineb arvukalt ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub Eesti järvedel rohkesti naerukajakat, sinikaelparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde. Imetajatest võib järves kohata näiteks kobrast, saarmast, ondatrat, mügrit32. Eesti järvede suurtaimestikus on määratud üle 100 liigi soontaimi, paarkümmend liiki sammaltaimi ja sama palju mändvetiktaimi31. Kaldaveetaimedest on kõige ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvekaisel, ahtaleheline hundinui, kõõ1usleht. Üleujutavatel aladel domineerivad tarnad jne. Ujulehtedega taimedest kasvavad peamiselt kollane vesikupp, ujuv penikeel, vähemal määral leidub valget vesiroosi. Kõige suurema pindala on hõivanud veesisene taimestik. Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik- penikeel ja mitmesugused mändvetikalised. Plankton. Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini- ja ränivetikate õitsemised, eriti silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia echinulata õitsemine. Vetikate hulgas leidub palju haruldusi - Cymbella hebridica, Staurastrum 1eptocladum jt. liike33. Jõgede loomastik. Põhjaloomi on Eesti jõgedes kindlaks tehtud 550 liiki. Eesti jõgede põhjaloomastik on alles kujunemisjärgus ja koosseisult ebaühtlane. Enamasti on põhjaloomastik suhteliselt liigivaene. Biomassist moodustab suure osa jõe kirpvähk. Sõõrsuid elab Eesti jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki. Kaladest on arvukamad haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, võldas, jõeforell, luts ja viidikas. Kaitsealused kalaliigid on säga, harjus ja tõugjas. Ühes jões on säilinud üliharuldast ebapärlikarpi (I kaitsekategooria)34. Jõed ja nende ümbrus on pesitsus- ja toitumispaigaks paljudele lindudele. Samuti võib Eesti jõgedel kohata poolveelise eluviisiga imetajaid: kobrast, mügrit, ondatrat, saarmast34. Jõgede taimestik. Fütoplankton on Eesti jõgedes liigirikas - üle 400 taksoni. Planktoni biomass on aga üsna väike. Suurem on see järvedest ja paisudest allavoolu jäävates jõelõikudes ning tõeline jõeplankton kujuneb välja vaid pikemate jõgede aeglase vooluga alamjooksul. Eesti jõgede suurtaimestikus on 122 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid. Õistaimedest kasvab Eesti jõgedes rohkesti kollast vesikuppu, jõgitakjat, konnaosja, järvekaislat, pilliroogu, harilikku kuuskheina ja jõgikõõluslehte. Sammaldest leidub Eesti jõgedes rohkesti vesisammalt ning vetikatest rohevetikat ja eriviburvetikat34. Seisuga 31.12.2019 oli Eestis kaitse all 19,4% maismaast, 27% territoriaalmerest, 44% suurte järvede pindalast, 28% kogu veealast ja kokku 23% kogu Eesti pindalast. territoriaalmere kaitstuses, millest 2000. aastate algul oli kaitse all 3%, pärast Natura 2000 võrgustiku moodustamist tõusis aga kaitstava mereala pindala osakaal 27% juurde. Kogu veeala (mereala koos suurte järvedega) kaitstus on samamoodi tõusnud 3%-lt 27%-ni 2004. aastal ning seejärel püsinud 2007. aastast praeguseni 28% juures35. 31 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020b < link > 32 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020b < link > 33 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020c < link > 34 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020d < link > 35 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/looduskaitsegraafikud 20  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 2019. aasta 31. detsembri seisuga oli Eesti kokku 3923 kaitstavat loodusobjekti, nendest36: • rahvusparke 6; • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 23; • vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 59; • looduskaitsealasid 231; • maastikukaitsealasid 154; • hoiualasid 319; • parke ja puistuid 512; • kaitstavaid looduse üksikobjekte 1066; • püsielupaiku 1553. 2018. a seisuga jääb 75 kaitsealust loodusobjekti vähemal või suuremal määral merealale. Suurem osa kaitstavatest merealadest asub Lääne-Eesti saarestikus. Kõige suurema mereala pindalaga kaitstav ala on Lääne-Eestis asuv Kura kurgu hoiuala37. 2017. aastal seisuga koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast ja 542 loodusalast. Kuna linnu- ja loodusalad suures osas kattuvad, siis on Eesti Natura 2000 võrgustiku kogupindala 14 863 km2. Pisut alla poole Natura aladest asub meres ja Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17%38. 36 https://www.envir.ee/et/looduskaitse 37 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020e. Looduskaitse arvudes – 2018 < link > 38 Keskkonnaministeerium, 08.05.2020 < link > 21  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 6. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju Arvestades mõjutatava ala suurust, planeeritavate tegevuste hulka, rakenduskava täpsusastet ning asjaolu, et hetkel ei ole täpselt teada, milliseid tegevusi konkreetselt ja kuhu kavandatakse, pole võimalik KSH programmis kirjeldada, millised on rakenduskavaga elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad asjakohased mõjud, näiteks eeldatavalt oluline ebasoodne mõju looduskeskkonnale, sh Natura aladele või vastuolu mõnele looduskeskkondlikule strateegilisele eesmärgile. Strateegilise dokumendi elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju täpne iseloom ning ulatus selgub mõjude hindamise käigus, kuna rakenduskava koostamine ning KSH protsess toimuvad paralleelselt, mistõttu ei ole rakenduskava KSH programmi koostamise etapis veel lõplik) ning esitatakse KSH aruandes. Piiriülesed mõjud. Rakenduskavas kavandatavate eesmärkide elluviimisel ei ole ette näha olulist ebasoodat keskkonnamõju Eestist väljaspool ning KeHJS § 46 (Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ Artikkel 7 (Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses olulist mõju teise riigi keskkonnale ei eeldata. Arvestades KSH objektiks oleva rakenduskava iseloomu võivad olulised mõjud avalduda peamiselt looduskeskkonna mõjude näol veekvaliteedile ning veeressurssidele läbi veekasutuse, bioloogilisele mitmekesisusele ehk elustikule ning elupaikadele (sh kalastikule, kalavarudele ning koelmualadele, samuti kaitsealustele loodusobjektidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku aladele). Samuti võivad tegevusega kaasneda mõjud seoses jäätmetekkega ning mõjud õhukvaliteedile ja kliimamuutustele. Sotsiaalsete mõjude osas võivad kaasneda mõjud inimese tervisele (läbi toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse) ning sotsiaalsetele vajadustele (sh tööhõive ja ettevõtluskeskkond, haridus ja teadustegevus) ja varale, aga ka mõju kultuuripärandile läbi kogukondade arengu toetamise rannikualadel, kuna rannikualadel moodustab rannapüük ja sellega seotud tegevused olulise osa kultuuripärandist. Eeltoodud valdkondadele ka KSH aruandes keskendutakse. Strateegiliste planeerimisdokumentide elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju täpne iseloom ning ulatus selgub mõjude hindamise käigus ning esitatakse KSH aruandes. Käesoleva rakenduskava koostamisega ei ole ette näha olulisi mõjusid pinnasele ja maastikele ning seetõttu vastavaid mõjusid KSHs ei käsitleta. Tulenevalt asjaolust, et KSH ulatus hõlmab kogu Eesti territooriumi, võivad kavandatavad tegevused mõjutada ka olemasolevaid Natura 2000 alasid. KSH protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate teemade ring laieneda. 22  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 7. KSH metoodika KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS ja olemasolevatele asjakohastele juhendmaterjalidele. KSH tugineb sellele, et hinnatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii ebasoodsat kui soodsat. Keskkonnamõju on oluliselt ebasoodne (negatiivne), kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju on oluliselt soodne (positiivne), kui see vähendab eeldatavalt oluliselt tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse keskkonnasaastet või ressursikasutust) või tagatakse meetmed looduslike alade seisundi säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara säilimisele. KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Vastavusanalüüs kujutab KSH objektiks olevate strateegiliste arengudokumentidega seatud eesmärkide ja tegevuste hindamist, kuivõrd on rakenduskava kooskõlas ning vastavuses teiste strateegiliste dokumentidega seatud asjakohaste keskkonnaeesmärkidega (nii rakenduskava eesmärkide vastavust EL poliitikas seatud eesmärkidele, kui ka rakenduskava ühilduvus teiste Eesti asjakohaste riiklike strateegiliste dokumentidega). Vastavusanalüüsi käigus analüüsitakse, kas väljatöötatud eesmärgid ja meetmed aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Rakenduskava eesmärkide ja meetmete vastavusanalüüsi puhul viiakse läbi võrdlus sama üldistustasemega teiste, kõnealuse valdkonna või sellega seotud strateegiliste arengudokumentide keskkonnaeesmärkidega. Vastavusanalüüs esitatakse KSH aruandes tabeli vormis. Võrreldavate strateegiliste dokumentide loetelu on esitatud peatükis 4. Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas. Välismõjude analüüsi käigus antakse ülevaade käsitletava valdkonna hetkeseisust ning peamistest probleemidest, analüüsitakse, milliseid loodus- ja sotsiaalse keskkonna valdkondi ning millises ulatuses rakenduskava prioriteetide täitmiseks kavandatavate meetmete/tegevustega mõjutatakse. Vajadusel esitatakse ettepanekuid rakenduskava täiendamiseks keskkonnaaspektide osas. Samuti pakutakse vajadusel välja alternatiivseid meetmeid ebasoodsate mõjude vähendamiseks ning tehakse ettepanekuid soodsate mõjude võimendamiseks. Seejuures hinnatakse nii vahetut, kui ka kaudset mõju. KSH hindab rakenduskava elluviimisega kaasnevat mõju looduskeskkonnale, sh inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile vastavalt KeHJSe § 40 lg-le 4. Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate mõjuvaldkondade suhtes. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnavaldkondadele ka kvantitatiivselt. Arvestades rakenduskava strateegilist taset ja seda, et planeeritud meetmete/tegevuste osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnavaldkondade osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks. 23  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele seire- ja statistika- ning teadusandmetele. Rakenduskava keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on tulenevalt üldistustasemest aga ka valdkonna keerukusest oluline kumulatiivsete ja sünergiliste mõjude käsitlus, sest kumulatiivsete efektide osakaal üldises mõjude spektris võib olla oluline. Kumulatiivsete mõjude hindamine viiakse läbi välismõjude hindamise järgselt. Kumulatiivsete mõjudena ehk koosmõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist/paranemist. Mõjude kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse nii otseseid, kui ka kaudseid mõjusid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste valdkonna strateegiatega ja seal kavandatavate mõjutatavate tegevustega avaldab. Seega arvestatakse kumulatiivsete mõjude hindamisel teiste valdkondlike strateegiliste dokumentidega seatud meetmete võimalike mõjude kumuleerumist rakenduskava meetmetega. Teiste strateegiliste dokumentidega seoste analüüsimise käigus, selgub, millised on teised valdkondlikud tegevused, mis võivad omada koosmõju (kumulatiivset mõju) rakenduskava meetmetega. Kumulatiivsete mõjude tuvastamisel ja hindamisel keskendutakse sellele, kuidas erinevate strateegiliste dokumentide valdkondlikud meetmed ja tegevused aitavad kaasa Eesti merekeskkonna ja siseveekogude hea seisundi saavutamisele või kas erinevad tegevused võivad kumulatiivselt hoopis hea seisundi saavutamist takistada. Samuti, kuidas kavandatud meetmed ja tegevused mõjutavad kumulatiivselt püstitatud kliimaeesmärkide saavutamist. Kumulatiivsete mõjude hindamise meetodiks on mõjupuude ja/või mõjumaatriksite koostamine, kus otsitakse erinevate meetmete omavahelisi seoseid. Välismõjude analüüsile eelneb eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse koostamine asjakohases mahus. Mõjutatava keskkonna kirjeldus on sisuliselt keskkonnaseisundi ülevaade. Keskkonnaseisundi ülevaate eesmärk on selgitada, milline on hõlmatava valdkonna keskkonnaseisund täna. Paralleelselt KSHga toimub rakenduskava eelhindamise protsess, mille peamine eesmärk on fondi alusmääruse, ÜKP ja Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava prioriteetide ja sätete rakenduskavas rakendamise hindamine ja analüüs. Välismõjude analüüsi käigus analüüsitakse eeldatavalt kaasnevat mõju: Mõjud looduskeskkonnale (sh veekeskkond, atmosfäär, rannikud): • Mõju vee kvaliteedile (nii merekeskkonna, kui ka maismaa veekogude ja põhjavee kvaliteedile); • Mõju põhja- ja pinnaveeressursile ja veekasutusele (seoses vesiviljelusega); 24  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel • Mõju vee-elustikule- ja elupaikadele (sh koelmualadele) ja kalavarudele (sh mõju kaitsvatele loodusobjektidele ning Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele); • Mõju maismaa elustikule ja elupaikadele; • Mõju kliimamuutustele. Mõjud sotsiaalsele keskkonnale: • Mõju inimeste tervisele ja varale; • Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele (sh tööhõivele ja ettevõtluskeskkonnale (kalandus, vesiviljelus jt) ning teadus- ja arendustegevusele); • Mõju kultuuripärandile; • Mõju kliimamuutustega kohanemisele. KSH aruandes kirjeldatakse, missuguseid alternatiivseid arengustsenaariume (alternatiivseid meetmeid) on rakenduskava koostamisel kaalutud ja kuidas on jõutud rakenduskava lahenduseni. Rakenduskava koostamise käigus koostatakse esmalt SWOT analüüsid EMKVF prioriteetide kaupa. SWOT analüüside põhjal selgub, millised meetmeid on vajalik rakenduskavas EL ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu integreeritud merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste eesmärkide täitmiseks rakendada. Seejuures kaalutakse vajadusel alternatiivseid meetmeid (stsenaariumeid). Seega selgub rakenduskava koostamise käigus, kas ja milliseid alternatiivseid meetmeid kaalutakse. Võimaluse (ja vajaduse) korral pakutakse KSH koostamise käigus kavandatud meetmetele välja täpsustusi meetmete sisustamiseks rakenduskava või muude strateegiliste dokumentide eesmärkidega parema kooskõla saavutamiseks. Seejärel toimub erinevate alternatiivide keskkonnamõjude hindamine ning tulemustest lähtuvalt alternatiivsete meetmete võrdlus. KSH käigus käsitletavad võimalikud alternatiivid eesmärkide elluviimiseks täpsustuvad protsessi käigus. Alternatiivsete meetmete võrdlus toimub kvalitatiivselt, kusjuures võrreldakse erinevate alternatiivsete meetmete mõju eelpool toodud mõjuvaldkondadele. Natura mõju hindamine Rakenduskavaga kaasnevate mõjude hindamine rahvusvahelisele Natura 2000 võrgustikule viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4 ning KEHJS-e § 45 alusel. Hindamisel tuginetakse juhendile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (KeMÜ, 2019). Natura hindamine viiakse vajalikus ulatuses (eelhindamine, asjakohane hindamine jne) läbi KSH aruande koostamise etapis, vastavuses rakenduskava täpsusastmega. Kui Natura eelhindamise tulemusena selgub, et rakenduskava elluviimise mõju Natura 2000 aladele ei ole välistatud, tuleb rakenduskava KSH käigus läbi viia ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise käigus saab vajadusel välja töötada alternatiivseid lahendusi ja leevendavaid meetmeid, seades arendustegevusele täiendavaid tingimusi. Rakenduskava kui kõrgema strateegilise planeerimisdokumendi Natura asjakohase hindamise puhul peetakse silmas, et hindamise ulatus ja põhjalikkus oleksid proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi ulatusega. Natura hindamine vormistatakse KSH aruandes eraldi peatükina. 25  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Leevendavate meetmete ja seiremeetmete väljapakkumine Vastavusanalüüsi käigus leitud mittevastavuste parandamiseks ning välismõjude analüüsi käigus leitud olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja/või vähendamiseks pakutakse vajadusel välja leevendavaid meetmeid. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimise kaasneva olulise keskkonnamõju seireks ja keskkonnameetmete tõhususe jälgimiseks pakutakse välja seiremeetmed, mis on soovitav integreerida rakenduskavasse. 26  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 8. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavad ja huvitatud asutused ning isikud Isikud ja asjaomased asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegiliste planeerimisdokumendide vastu, on esitatud alljärgnevas tabelis 1. Samuti on tabelis 1 eraldi välja toodu KeHJSe kohased asjaomased asutused, kelle käest KSH programmi ja aruande kohta seisukohta küsitakse ning kellega KSH aruanne kooskõlastatakse. Tabel 1. Isikud ja asjaomased asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegiliste planeerimisdokumentide vastu. Asjaomane asutus või Teavitatakse vastavalt Mõju ja/või huvi huvitatud isik KeHJS §37 lg1 Asjaomane asutus Merestrateegia, Keskkonnaministeerium veemajanduskavad ja kalavarud, e-kirjaga DHS vahendusel riiklikud uurimisprogrammid Rannapiirkondade areng Asjaomane asutus Majandus- ja Kommunikatsiooniminist Merenduspoliitika, sadamad, e-kirjaga DHS vahendusel eerium sadamate taristud ja juurdepääsuteed Asjaomane asutus Haridus- ja Teadus- ja hariduspoliitika (sh e-kirjaga DHS vahendusel Teadusministeerium merenduses, kalanduses ja vesiviljeluses) Asjaomane asutus Siseministeerium e-kirjaga DHS vahendusel Rannapiirkondade areng Asjaomane asutus Rahandusministeerium e-kirjaga DHS vahendusel Riigi rahandus Regionaalarengu edendamine Asjaomane asutus Sotsiaalministeerium e-kirjaga DHS vahendusel Tööhõive sinise majanduse kontekstis Asjaomane asutus Harrastuskalapüük Keskkonnaamet e-kirjaga DHS vahendusel Kaitsealuste loodusobjektide valitseja Kudealade taastamise projektid, 27  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus või Teavitatakse vastavalt Mõju ja/või huvi huvitatud isik KeHJS §37 lg1 Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala Asjaomane asutus Keskkonnainspektsioon e-kirjaga DHS vahendusel Kutselise ja harrastuskalapüügi järelevalve Asjaomane asutus Veeteede Amet e-kirjaga DHS vahendusel Riiklik järelevalve merenduses, sadamad Asjaomane asutus Keskkonnaagentuur e-kirjaga DHS vahendusel Riikliku keskkonnaseire korraldaja Asjaomane asutus Veterinaar- ja Toiduamet Kutselise kalapüügi korraldus ja e-kirjaga DHS vahendusel toiduturg, toiduohutus, sertifitseerimine Asjaomane asutus Põllumajanduse Registrite ja e-kirjaga DHS vahendusel Kalanduse ja vesiviljeluse Informatsiooni Amet toetused Eesti Kala- ja Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Vähikasvatajate Liit Eesti Kalaliit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Kalurite Liit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Kaugpüüdjate Liit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Vesiviljelejate Liit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Harrastuskalastajate Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Liit Eesti Kalapüügiühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Kalatootjate Keskühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Traalpüügi Ühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Peipsi Kalandusühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel 28  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus või Teavitatakse vastavalt Mõju ja/või huvi huvitatud isik KeHJS §37 lg1 Kalanduspiirkondade algatusrühmad: Harju Kalandus MTÜ Hiiukala MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts MTÜ Huvitatud isikud e-kirjaga DHS vahendusel Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Koda MTÜ Saarte Kalandus MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing MTÜ Tallinna Tehnikaülikooli Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooli Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Meresüsteemide Instituut Tartu Ülikooli Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Mereinstituut Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Tallinna Ülikooli Loodus- ja Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel terviseteaduste instituut Eesti Sadamate Liit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Avamere Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Vesiviljelejate Ühistu Eesti Keskkonnaühenduste Keskkonnakaitse edendamine e-kirjaga DHS vahendusel Koda laiem avalikkus Teadlikkuse tõstmine Teavitatakse ajalehes ja 29  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus või Teavitatakse vastavalt Mõju ja/või huvi huvitatud isik KeHJS §37 lg1 Ametlikes Teadaannetes. KSH aruande koostamise käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda. 9. KSH läbiviimise ning tulemuste avalikustamise ajakava KSH läbiviimise ajakava on esitatud tabelis 2. KSH programmi eelnõu avalikustamisega seotud dokumentatsioon (sh avaliku arutelu protokoll) on esitatud lisas 3. Tabel 2. Rakenduskava koostamise ja KSH läbiviimise ajakava. Rakenduskava etapid KSH etapid Läbiviimise aeg - Rakenduskava KSH algatamine. 08.01.2019 SWOT analüüside Eelinfo koondamine ja KSH programmi Aprill - mai 2020 koostamine eelnõu koostamine KSH programmi eelnõule asutuste Juuni - juuli 2020 seisukohtade küsimine ja saamine KSH programmi eelnõu täiendamine vajadusel lähtuvalt asutuste Juuli - august 2020 seisukohtadest ja asutuste seisukohtadele vastuste koostamine KSH programmi eelnõu avalik September – väljapanek ja avalik arutelu oktoober 2020 Rakenduskava esimese KSH programmi eelnõu täiendamine versiooni koostamine. vastavalt avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustele ning KSH Oktoober 2020 programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamine KSH programmi nõuetele vastavaks November - tunnistamine detsember 2020 Rakenduskava Jaanuar- juuni konsultatsioonid Euroopa KSH aruande eelnõu koostamine 2021 Komisjoniga Rakenduskava meetmete Aprill-juuli 2021 tegevuste täiendamine, hindamiskriteeriumite ja KSH aruande eelnõu kohta asutuste August 2021 tulemusnäitajate lõplike seisukohtade küsimine ja saamine valikute tegemine. KSH aruande eelnõu täiendamine Rakenduskava teise vajadusel lähtuvalt asutuste September2021 versiooni (eelnõu) seisukohtadest ja asutuste seisukohtadele valmimine vastuste koostamine Rakenduskava eelnõu Kood rakenduskava eelnõuga KSH Vabariigi Valitsusele aruande eelnõu Vabariigi Valitsusele November 2021 heakskiitmiseks esitamine esitamine. november 2021 30  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Rakenduskava etapid KSH etapid Läbiviimise aeg - Rakenduskava eelnõu ning KSH aruande Oktoober - eelnõu avalik väljapanek ja avalik november 2021 arutelu Rakenduskava lõpliku KSH aruande eelnõu täiendamine peale November - versiooni valmimine avaliku väljapaneku ja arutelu toimumist detsember 2021 ning vastuskirjade koostamine KSH aruande kooskõlastamine Detsmber 2021 – asutustega ja kooskõlastuste saamine jaanuar 2022 Vajadusel KSH aruande täiendamine Jaanuar – veebruar ning vajadusel asjaomase asutusega 2022 täiendav kooskõlastamine KSH aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamine ja tõlkimiseks Veebruar 2022 esitamine KSH aruande nõuetele vastavaks Märts 2022 tunnistamine ja tõlke valmimine Rakenduskava EK-le - 2022 II kvartal esitamine EK kinnitab rakenduskava - IV kvartal 2022 31  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 10. Strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamise korraldaja, strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja kinnitaja ning KSH eksperdi andmed Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kinnitaja: Maaeluministeerium Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn Kontaktisik: Oleg Epner Telefon: + 372 62 56 519 E-post: [email protected] KSH ekspert: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee Aadress: Riia 15b, 51010 Tartu Tel: 736 6676; 554 0579 E-post: [email protected] KSH juhteksperdi, Alar Noorvee, nõuetele vastavuse kinnitus on esitatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale käesolevast programmist eraldiseisvana. KSH juhtekspert Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust (vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lg 4) sest: • On omandanud kõrghariduse Tartu Ülikoolis (magistrikraad (MSc) ning doktorikraad (PhD) keskkonnatehnoloogias). • Omab enam kui 15-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste juhteksperdina. Omab keskkonnaalast töökogemust alates 2000. aastast. KMH litsents (nr KMH0098) esmakordselt omistatud 2003. a. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdi kogemust omab alates 2006. a. • On läbinud MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing poolt läbiviidud Keskkonnamõju strateegilise hindamise koolituse 60 tunni mahus (2016. aastal). • On läbinud juhtimisalase koolituse enam kui 60 tunni mahus Estonian Business Schoolis - Projektijuhtimise meistriklass (3 EAP; 1 EAP = 26 tundi maht, vastavalt 3EAP = 78 tundi) • Omab pikaajalist kogemust erinevate projektide juhtimisel. • Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning olen keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. KSH ekspertrühma koosseis: ✓ Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – KSH juhtekspert. Haridus: Tartu Ülikooli Keskkonnatehnoloogia PhD, töökogemus KMH/KSH valdkonnas: üle 15 aasta. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: Mõju veekvaliteedile, mõju põhja- ja 32  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel pinnaveeressursile ja veekasutusele; mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutustele; sotsiaalsed mõjud; ✓ Markus Vetemaa (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juhtivteadur) - Haridus: Tartu Ülikooli bioloogia (PhD ihtüoloogia ja kalandus). Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: Mõju kalavarudele ja vee-elustikule ja elupaikadel ✓ Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert. Haridus: Tartu Ülikooli Keskkonnatehnoloogia MSc, töökogemus KMH/KSH valdkonnas: üle 10 aasta. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: Mõju vee-elustikule ja elupaikadele, mõju maismaa elustikule ja elupaikadele, mõju Natura 2000 võrgustikule; ✓ Terje Liblik (OÜ Alkranel) – keskkonnamõju strateegilise hindamise analüütik - Haridus: magistrikraad tööstusökoloogias Tallinna Tehnikaülikoolis. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju säästvale loodusvarade kasutusele ja ressursikasutusele. ✓ Kersti Kuum (OÜ Alkranel) – keskkonnamõju strateegilise hindamise analüütik - Haridus: magistrikraad (MSc) Tallinna Tehnikaülikoolis erialal keskkonnakorraldus ja puhtam tootmine. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutustele; sotsiaalsed mõjud. KSH programmi eelnõu koostas koostöös KSH ekspertgrupiga: Alar Noorvee OÜ Alkranel Riia 15B, 51010 Tartu 55 40 579 7 366 676 [email protected] 33 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel KSH PROGRAMMI LISAD 34  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Lisa 1. KSH algatamise otsus 35 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 36  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Lisa 2. KSH programmile laekunud asjaomaste asutuste seisukohad ja vastused seisukohtadele Maaeluministeerium saatis oma 15.06.2020 kirjaga nr 6.9-3/619 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi asjaomastele asutustele seisukoha küsimiseks. Asjaomased asutused, kellelt KSH programmile seisukohti küsiti on järgmised: • Keskkonnaministeerium • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Haridus- ja Teadusministeerium • Siseministeerium • Rahandusministeerium • Sotsiaalministeerium • Keskkonnaamet • Keskkonnainspektsioon • Veeteede Amet • Keskkonnaagentuur • Veterinaar- ja Toiduamet • Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Lisaks asjaomastele asutustele saadeti KSH programm tutvumiseks ka huvitatud isikutele: • Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia • Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut • Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut • Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut • Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut • Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituut • Eesti Keskkonnaühenduste Koda • Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2021–2027 ekspertkomisjoni liikmed 37  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Tabel L1. Asjaomaste asutuste esitatud seisukohad ja nendega arvestamine Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele 1. Sõnastus täiendatud 1. Sõnastada 3. peatükki keskkonnamõju 2. Lisatud strateegilise hindamise läbiviimise 3. KSH programmi eelnõus välja toodud toodangu eesmärgid on 2. punkt järgmiselt: andmed on viidatud vastava lõigu lõpus (Allikas: keskkonnaaspektide integreerimine Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti rakenduskavasse „põllumajanduse ja Kalamajandus 2018“ kalanduse arengukava aastani 2030“ e-kiri https://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kala alusel, tehes seejuures ettepanekuid Kaspar majandus_2018_veeb.pdf keskkonnakaitseliste meetmete Keskkonna- Anderson Täiendavalt on lisatud Statistikaameti andmed 22.06.20 paremaks arvestamiseks, et vajaduse ministeerium (Mere- 2019. a kaubakala kasvatamise kohta ning korral saaksid põhjendatud soovitused keskkonna tuginedes OÜ Redstorm esitatud andmetele ka ka arvesse võetud; osakond) välja toodud eraldi kaubakala müügi kogused 2. Lisada peatükki 4. loetellu Euroopa mere- ja sisevesiviljeluse kohta. Kuna Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030; 3. Peatükis 5.3 lisada viide toodangu Statistikaameti andmed ei erista kaubakala kasvatamise ja müügi koguste juures andmete kohta ning välja tuua toodangu jaotus sise- ja merevesiviljeluste kaupa; merevesiviljelust ning sisevesiviljelust, siis on tuginetud OÜ Redstorm andmetele merevesiviljeluse osas. Majandus- ja Kommunikatsiooni- - - Ei esitatud - ministeerium Haridus- ja Teadus- - - Ei esitatud - ministeerium Siseministeerium - - Ei esitatud - Lisada tabelisse nr 1 mõju ja huvi tulpa Rahandusministeeriumi riigi rahanduse e-kiri kõrvale ka regionaalarengu edendamine, Rahandus- Susann Tamm 15.07.20 kuna KSH Prioriteet nr 3. on - Säästva Tabelisse 1 lisatud huvina regionaalarengu edendamine. ministeerium Riigieelarve sinise majanduse kasvu võimaldamine ja osakond jõukate rannikukogukondade soodustamine ja vastavad eesmärgid on kalanduse ja 38  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele vesiviljelusega seotud ranniku ja sisemaa kogukondade areng ning sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. Sotsiaal- - - Ei esitatud - ministeerium 1. Keskkonnaamet palub korrigeerida 1. Korrigeeritud KSH programmi lk 4 keskkonnamõju 2. Märkust arvestatakse ja KSH aruandes hindamise ja kirjeldatakse, milliseid alternatiivseid keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse arengustsenaariume rakenduskava koostamisel (edaspidi KeHJS) nimetust (KSH on käsitletud ja kuidas on jõutud rakenduskava programmi lk 4 on nimetatud kui lahenduseni. Võimaluse (ja vajaduse) korral keskkonnamõju hindamise ja töötatakse KSH koostamise käigus kavandatud juhtimissüsteemi seadus). meetmetele välja eraldi alternatiivsed meetmed 2. KSH aruandes tuleb käsitleda, (stsenaariumid) rakenduskava eesmärkide missuguseid arengustsenaariume on elluviimiseks. Vastavalt on täiendatud KSH rakenduskava koostamisel kaalutud ja programmi ptk 7 (KSH metoodika) kuidas on jõutud rakenduskava 3. KSH programmi ptk 4 on lisatud Lääne-Eesti nr 6-5/20/1266- lahenduseni, samuti, kuidas on saarte biosfääri programmiala. Säästliku arengu Keskkonnaamet 13.07.20 3 rakenduskava vorminud KSH programm 2014-2020 tulemused. 4. Uuenenud rannikuveekogumite nimekiri on 3. KSH programmi ptk-i 4 lisada Lääne- lisatud. Eesti saarestiku biosfääri 5. Arvestatakse KSH aruande koostamisel nii programmiala, mis on kehtestatud palju, kui see antud strateegilisel tasemel on säästva arengu seaduse § 13 alusel. võimalik. Nt antakse hinnang, kas on võimalik 4. KSH programmi ptk-s 5.1 on nimetatud toitaineid lisav vesiviljelus, toitainete rannikuveekogumid. Keskkonnaamet neutraalne kombineeritud vesiviljelus või juhib tähelepanu, et toitaineid veekogumist eemaldav vesiviljelus. rannikuveekogumid on 6. Koelmualad lisatud nimekirja. keskkonnaministri 16.04.2020 7. Arvestatakse KSH aruande koostamisel. määrusega nr 19 „Pinnaveekogumite Vastuoluline info seoses Natura hindamisega nimekiri, pinnaveekogumite ja on ptk 6 eemaldatud. Asjakohane info on ptk 7: 39  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele territoriaalmere seisundiklasside Rakenduskavaga kaasnevate mõjude hindamine määramise kord, pinnaveekogumite rahvusvahelisele Natura 2000 võrgustikule viiakse läbi ökoloogiliste seisundiklasside vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4 ning kvaliteedinäitajate väärtused ja KEHJS-e § 29 alusel. Hindamisel tuginetakse juhendile pinnaveekogumiga hõlmamata „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks veekogude kvaliteedinäitajate loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ väärtused“(edaspidi määrus nr 19) (KeMÜ, 2019). muutunud. Lääne-Eesti vesikonnas Natura hindamine viiakse vajalikus ulatuses rannikuveekogumid (määruse nr 19 lisa (eelhindamine, asjakohane hindamine jne) läbi KSH 1) on muutunud. aruande koostamise etapis, vastavuses rakenduskava 5. KSH käigus tuleb käsitleda kõiki 16 täpsusastmega. Kui Natura eelhindamise tulemusena rannikuveekogumit eraldi ja anda selgub, et rakenduskava elluviimise mõju Natura 2000 hinnang, millised mõjud võivad aladele ei ole välistatud, tuleb rakenduskava KSH kaasneda vesiviljeluse arendamisega käigus läbi viia ka Natura asjakohane hindamine. nendes rannikuveekogumites. KSH 8. Arvestatakse ja Natura hindamine käigus tuleb hinnata, kas vormistatakse eraldi peatükina. vesiviljelusega võib halveneda nende 9. Kumulatiivsete mõjude hindamisel rannikuveekogumite seisund veelgi ja arvestatakse teiste valdkondlike strateegiliste kas ning millised leevendusmeetmeid dokumentidega seatud meetmete võimalike tuleks rakendada. Võimalusel tuua mõjude kumuleerumist rakenduskava välja ka pinnaveekogumid, millel meetmetega. vesiviljeluse arendamisega võib kaasneda suurem oht pinnaveekogumi Teiste strateegiliste dokumentidega seoste seisundile ja vajadusel pakkuda välja analüüsimise käigus, selgub, millised on teised asjakohased leevendusmeetmed. valdkondlikud tegevused, mis võivad omada 6. Keskkonnaamet teeb ettepaneku lisada koosmõju (kumulatiivset mõju) rakenduskava lk 22 loetelusse ka koelmualade punkt meetmetega. Kumulatiivsete mõjude nagu see on välja toodud KSH tuvastamisel ja hindamisel keskendutakse programmi lk 20. sellele, kuidas erinevate strateegiliste 7. KeHJS § 45 lg 2 kohaselt strateegilise dokumentide valdkondlikud meetmed ja planeerimisdokumendi võib kehtestada tegevused aitavad kaasa Eesti merekeskkonna juhul, kui seda lubab Natura 2000 ja siseveekogude hea seisundi saavutamisele võrgustiku ala kaitsekord ning või kas erinevad tegevused võivad 40  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele strateegilise planeerimisdokumendi kumulatiivselt hoopis hea seisundi saavutamist kehtestaja on veendunud, et kavandatav takistada. Samuti, kuidas kavandatud meetmed tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle ja tegevused mõjutavad kumulatiivselt Natura 2000 võrgustiku ala püstitatud kliimaeesmärkide saavutamist. terviklikkust ega kaitse eesmärki. Keskkonnaamet märgib, et kui Natura Kumulatiivsete mõjude hindamise meetodiks eelhindamise tulemusena selgub, et on mõjupuude ja/või mõjumaatriksite rakenduskava elluviimise mõju Natura koostamine, kus otsitakse erinevate meetmete 2000 aladele ei ole välistatud, tuleb omavahelisi seoseid. rakenduskava KSH käigus läbi viia ka 10. Tabelis 1 on lisatud Keskkonnaameti huvide Natura asjakohanehindamine. Natura osas täiendavat infot ja korrigeeritud asjakohase hindamise käigus saab Kaitsealuste loodusobjektide valitseja vajadusel välja töötada alternatiivseid 11. Lisatud lahendusi ja leevendavaid meetmeid, seades arendustegevusele täiendavaid tingimusi. Natura eelhindamisel ei ole lubatud leevendavaid meetmeid arvestada. Keskkonnaamet palub sellega arvestada rakenduskava KSH läbiviimisel. 8. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et rakenduskava KSH aruande koostamisel tuleb Natura hindamine vormistada oma protseduuri ja hinnangust tulenevate õiguslike tagajärgede tõttu eraldiseisva (ala)peatükina, mitte ühe osana mõjudest vee-elustikule-ja elupaikadele ja kalavarudele. 9. Keskkonnaamet palub KSH programmis välja tuua, kuidas on kavas hinnata kumulatiivset mõju, mis aspektid võetakse seejuures arvesse. 41  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele 10. KSH programmi lk 24: Keskkonnaamet ei ole seotud ainult harrastuspüügiga ja kaitstavate loodusobjektide valitsemisega, vaid ka kudealade taastamise projektidega, BPA alal UNESCO Man and Biosphere programmi toimimisele piirkonnas. Ühtlasi Keskkonnaamet palub korrigeerida mõistet „Kaitsealuste loodusobjektide osas kaitsealade valitseja“. 11. Keskkonnaamet teeb ettepaneku panna KSH programmi tabelis 2 rakenduskava koostamise ja KSH etapid koos tähtaegadega kõrvuti, sidudes need omavahel ühtseks protsessiks. See annaks infot ka avalikkusele, millal midagi toimub. Keskkonnainspektsioonil puuduvad e-kiri ettepanekud „Euroopa Merendus-, Keskkonna- Gaida Aasaru Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 14.07.2020 - inspektsioon APO rakenduskava 2021-2027“ keskkonnamõju vanemspetsialist strateegilise hindamise programmi sisu osas. 1-8-5/1568 Veeteede Ametil ei ole täiendavaid Veeteede Amet 14.07.2020 - ettepanekuid ega märkusi programmi sisu osas. Keskkonnaagentuur, lähtudes HELCOM’i Info võetakse teadmiseks ning sellega arvestatakse KSH Keskkonnaagentuur 30.06.2020 nr1-9/20/43-2 Läänemere reostuskoormuse vähendamise aruande koostamisel. kokkulepetest, on seisukohal, et kuna 42  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele HELCOM’i reostuskoormuse eesmärgid ei ole saavutatud, siis enne mingis mahus lisanduva kalakasvatuskoormuse lubamist tuleks rakendada täiendavaid meetmeid maismaalt tuleva koormuse vähendamiseks. Teadmiseks, et oleme antud teemal 2020.a alguses teostanud ka vastavad arvutused ja analüüsi Keskkonnaministeeriumile (14.02.2020, nr 10-9/20/254-2), mille edastame ka Teile tutvumiseks ning oma töös arvestamiseks. e-kiri Ain Zereen Kalapüügi- ja 02.07.2020 turukorralduse Veterinaar- ja Ettepanekuid, parandusi ning täiendusi Ja osakond - Toiduamet esitatud dokumendi osas ei ole 15.07.2020 e-kiri Ave Raie Turukorralduse büroo Põllumajanduse Registrite ja - - Ei esitatud - Informatsiooni Amet 43  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Tabel L2. Huvitatud isikute esitatud seisukohad ja nendega arvestamine Huvitatud isik Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele Tallinna Tehnikaülikooli - - Ei esitatud - Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooli - - Ei esitatud - Meresüsteemide instituu Tartu Ülikooli Eesti - - Ei esitatud - Mereinstituut Eesti Maaülikooli - - Ei esitatud - Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti Maaülikooli - - Ei esitatud - Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Tallinna Ülikooli Loodus- - - Ei esitatud - ja terviseteaduste instituut 10.07.2020 nr 1-5/20/2785 1. Peame vajalikuks, et KSH ruumiline 1. KSH programmi täpsusti selles ulatus ja sellega seotud olukorra kirjeldus osas, et Eesti mereala kohta käiv oleks selgelt struktureeritud, eristades täpsemalt eristada. mere kui terviku ja Eesti mereosa kohta 2. käivad faktid ja võimalikud mõjud. • Kõikidel viidatud dokumentidel 2. Seosed teiste strateegiliste dokumentidega on viited lõigu lõpus numbrilise Eesti Keskkonnaühenduste vajavad selgemat käsitlemist. indeksviitena ja allikas on toodud Koda Dokumentidele viitamine võiks olla vastava lehekülje all korrektsem, praegu on mõnedel allmärkusena. Kui indeksi dokumentidel viited, mõnedel mitte. number kordub eelnevaga, siis Võiks sisulisemalt avada, kuidas üks või see tähendab, et tegemist on teine dokument on konkreetselt samal leheküljel allmärkusena valdkonnaga seotud. Ning lõpuks: esitatud sama allikaga. kindlasti tuleks avada seosed Euroopa 44  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Huvitatud isik Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele Liidu roheleppe ja sellega seotud • Täpsemad seosed strateegiliste strateegiadokumentidega. Eelkõige on dokumentidega esitatakse KSH vaja avada seos strateegiaga „Talust aruandes. taldrikule” ja uue elurikkuse strateegiaga. • Strateegiliste dokumentide hulka 3. Läänemere seisundi kirjeldamisel on lisatakse Euroopa roheline mitmed väited esitatud ilma viite või kokkulepe, Euroopa Liidu põhjenduseta: „On tõenäoline, et 2030. elurikkuse strateegia aastani aastaks ei suudeta saavutada mereala head 2030 ning strateegia „Talust keskkonnaseisundit bioloogilise taldrikule“ mitmekesisuse, eutrofeerumise ja saasteainete valdkondades.” või „Mõnede 3. Viiteid korrigeeritakse, need on liikide puhul (näiteks haug, lõhilased, läinud sassi teksti ühelt mõned karplased) on kudealade halb leheküljelt teisele liikumisega seisund (näiteks kinnikasvanud 4. KSH programmi on täiendatud jõesuudmed) sama oluliseks või isegi lisaks kalastikule ka teiste liikide tähtsamaks teguriks.” (alapeatükk 5.1, lk üldkirjeldusega. Põhjalikum 12). mereökosüsteemi kirjeldus 4. Kõnealuses peatükis kirjeldatakse esitatakse KSH aruandes. kalaliikide seisundit põhimõtteliselt vaid Täiendavalt juhime tähelepanu, räime ja kilu näitel. Kuigi tegu on et KSH programmi alaptk kalamajanduslikult prioriteetsete „Bioloogiline mitmekesisus, liikidega, ei saa keskkonnaseisundit vaid kaitstavad loodusobjektid ja nende põhjal kirjeldada. Veel enam, Natura 2000 võrgustiku alad“ mereökosüsteem koosneb ka teistest kirjeldab eraldi elustikku ja viide, loomarühmadest peale kalade. Peatükki et lähtutakse vaid kilust ja tuleb kindlasti täiendada näiteks räimest, ei ole asjakohane. mereimetajate ja lindude ülevaatega. 5. Kindlasti on vajalik suurem selgus Natura 5. Vastuoluline info on ptk 6 2000 võrgustikule avalduva mõju eemaldatud (viidatud lk 20 tekst). hindamisel. Lk 20 lõpus on kirjas "Kuna Asjakohane info on ptk 7: tegemist on riikliku tasandi arengukava ja Rakenduskavaga kaasnevate tegevuskavadega, siis ei viida KSH mõjude hindamine 45  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Huvitatud isik Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele käigus läbi detailset Natura asjakohast rahvusvahelisele Natura 2000 hindamist." Seegi väide on esitatud ilma võrgustikule viiakse läbi viiteta ja on loodusdirektiivi (ja ka Eesti vastavalt loodusdirektiivi artikli seadustega) vastuolus. Et hiljem (lk 21 ja 6 lõigetele 3 ja 4 ning KEHJS-e § 22) siiski kirjeldatakse Natura hindamist, 29 alusel. Hindamisel on pigem tegemist teksti sisese tuginetakse juhendile „Juhised vastuoluga. Kuivõrd riikidel on kohustus Natura hindamise läbiviimiseks tagada Natura 2000 alade soodne seisund, loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 tuleb KSH protsessis selgelt hinnata, rakendamisel Eestis“ (KeMÜ, kuidas neid mõjutab tulevane EMKVF 2019). rahastus. Natura hindamine viiakse vajalikus ulatuses (eelhindamine, asjakohane hindamine jne) läbi KSH aruande koostamise etapis, vastavuses rakenduskava täpsusastmega. Kui Natura eelhindamise tulemusena selgub, et rakenduskava elluviimise mõju Natura 2000 aladele ei ole välistatud, tuleb rakenduskava KSH käigus läbi viia ka Natura asjakohane hindamine. Euroopa Merendus- ja - - Ei esitatud - Kalandusfondi rakenduskava 2021–2027 ekspertkomisjoni liikmed Eesti Harrastuskalastajate 16.06.2020 e-kiri Ettepanekud puuduvad - Liit Endrik Tõnsberg 46  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Lisa 3. KSH programmile avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekud ja küsimused ning nendega arvestamine Asutus/isik Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele 1. Palume keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi peatükis 4 nimetada ja mõju hindamisel arvesse võtta strateegilise planeerimisdokumendina Hiiu maakonnaga Arvestame ja täiendame KSH programmi piirneva mereala maakonnaplaneeringut, Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringut ning koostamisel olevat Eesti mereala planeeringut KSH programmis on sellega arvestatud. Ptk 7 on mõjude 21.09.20 1.1-11/5958-2 loetelus toodud: Rahandus- Mõjud sotsiaalsele keskkonnale: ministeerium 2. Teeme ettepaneku läbi viia laiapõhjaline • Mõju inimeste tervisele ja varale; mõjude hindamine, st lisaks keskkonnale • Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele (sh avalduvatele mõjudele hinnata ka tööhõivele ja ettevõtluskeskkonnale (kalandus, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid1. vesiviljelus jt) ning teadus- ja arendustegevusele); • Mõju kultuuripärandile; • Mõju kliimamuutustega kohanemisele. 3. Palume EMKVF seoste analüüsil muude planeerimisdokumentidega Arvestame ja ootame sisendit. Tõenäoliselt saab need arvestada ka paralleelselt koostatavat seosed lisada lõplikult mitte KSH aruande esialgses perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu versioonis vaid alles lõplikusse versiooni. ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavaga. 47  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asutus/isik Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele EMKVF 2021- 2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegilise Arvestame. Lisame Keskkonnaministeeriumile ühe MTÜ Läänemaa hindamise programmi eelnõu dokumendi huvina Rannapiirkondade arengu. tabelis nr 1 on „rannapiirkondade arengu” Rannakalanduse mõju või huvi esindajaks märgitud Selts Maaeluministeerium on strateegilise 02.09.2020 e-kiri Siseministeerium. Olles ise tihedalt seotud planeerimisdokumendi koostaja ja seeläbi tulenevalt rannapiirkondade arendamisega leian , et Margus Medell dokumendi iseloomust arvestab ka rannapiirkondade side Siseministeeriumiga sellel teemal on arengu huvidega. Antud asjaolu eraldi KSH programmis väga kesine ja kaudne, pigem võiks olla pole vajalik välja tuua. huvi esindaja Maaeluministeerium või siis Keskkonnaministeerium. Programmi lk 12 on märgitud, et rannikuvesi oli kuni 24.04.2020 vastavalt Peame varasema rannikuveekogumite jaotuse nimekirja veeseadusele jaotatud 16 esitamist KSHs siiski vajalikuks, kuna ajaloolised rannikuveekogumiks /…/. Ma arvan, et seisundiandmed on esitatud vanade rannikuveekogumite programmis ei ole mõtet märkida, kaupa. Selle tõttu peame selgituse lisamist, kuidas olid missugune oli jaotus varem, vaid panna rannikuveekogumid jaotatud varasemalt, vajalikuks, et kirja, missugune see on praegu. saaks varasemaid seisundiandmeid arvestada üheselt Keskkonnaamet tegi oma kirjas ka vastava arusaadavalt. ettepaneku KSH programmi lk 25: Keskkonnamõju Keskkonnaamet hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi 24.09.2020 e-kiri seaduse (KeHJS) § 29 asendada § 45 vastu Arvestame. KSH programm vastavalt täiendatud lk 25 Irma Pakkonen ja lisada võiks, et Natura hindamine vormistatakse omaette (ala)peatükina. Tabel 2 - KSH aruande eelnõu täiendamine Ajakava korrigeeriti: tuleks märkida ka pärast rida „KSH aruande eelnõu kohta asutuste seisukohtade KSH programmi avalik väljapanek ja arutelu september- küsimine ja saamine“ nii nagu KSH oktoober 2020. programmi korral ja KSH aruande kooskõlastamist (nt tegemist tingimusliku Lisati: kooskõlastamisega ja/või saadetud 48  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asutus/isik Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud aruande täiendamiseks). Mitte • KSH aruande eelnõu täiendamine lähtuvalt unustada, et otsustaja vaatab enne asutuste seisukohtadest ja asutuste avalikustamise korraldamist üle, kas seisukohtadele vastuste koostamine (oktoober asutuste ettepanekutega on arvestatud. Kui 2021) • Vajadusel KSH aruande täiendamine ning KSH aruanne saadetakse asjaomastele vajadusel asjaomase asutusega täiendav asutustele seisukoha andmiseks, siis palun kooskõlastamine (veebruar - märts 2022 kaasa panna ka rakenduskava eelnõu. Ajakavas tuleks üle vaadata ka võimalikud KSH aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks toimumisajad, nt KSH programmi esitamine lükkus edasi (veebruar 2022 asemel märts avalikustamine toimub septembris- 2022) ning nõuetele vastavaks tunnistamine (märts 2022 oktoobris 2020. asemel aprill 2022). KSH aruande esitamisel asjaomastele asutustele seisukoha andmiseks pannakse kaasa ka rakenduskava eelnõu. Lisada huvitatud isikute hulka Eesti Keskkonna- Avamere Vesiviljelejate Ühistu. Viimases ministeerium on meil hetkel Eestis ainuke tegutsev Arvestatud. Info Ühistule edastatud ning Eesti Avamere 15.09.2020 e-kiri sumbakasvandus. Palun neile ka EMKVF Vesiviljelejate Ühistu lisatud huvitatud isikute nimekirja. Katrina Lang KSH programmi eelnõu ja info avaliku arutelu kohta saata. 49  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Lisa 4. KSH programmi avaliku arutelu protokoll 50 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 51 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 52 Rahandusministeerium Siseministeerium Meie: 03.12.2020 nr 6.9-3/1147 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise teade Austatud koostööpartner! Maaeluministeerium annab vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 39 lõikele 4 teada, et „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on tunnistatud maaeluministri 25.11.2020 käskkirjaga nr 184 nõuetele vastavaks. Euroopa Liidu Merendus- ja Kalanduspoliitika näeb ette strateegiliste lähenemisviiside tugevdamist EL-i tasandil määratletavate merendus- ja kalandusseaduste kaudu. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) eesmärk on toetada ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärkide saavutamist, edendada liidu merenduspoliitika rakendamist ja tugevdada rahvusvaheliste ookeanide majandamist ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 raames. KSH eesmärk on kaasa aidata tasakaalustatud, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitikaga kooskõlas oleva rakenduskava koostamisele, mis võimaldaks EMKVFi tulemuslikku rakendamist Eestis. „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava“ KSH programmis kirjeldatakse rakenduskava koostamise eesmärke ja seoseid teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega, määratletakse strateegilise keskkonnamõju hindamise ulatus ja põhimõtted ning tuuakse välja hindamise ajakava. Rakenduskava koostamise algataja, koostamise korraldaja ja koostaja on Maaeluministeerium (Lai tn 39//Lai tn 41, 15056 Tallinn) (kontaktisik: Oleg Epner, tel: 62 56 519; e-post: [email protected]). KSH koostaja on OÜ Alkranel (Riia 15B, 51010 Tartu) (kontaktisik: Alar Noorvee, tel: 554 0579; e-post: [email protected]). Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on Vabariigi Valitsus. KSH programmi ja selle nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega ning muude asjassepuutuvate materjalidega on võimalik tutvuda digitaalselt: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-merendus-ja-kalandusfond-emkf-2021- 2027/rakenduskava. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Tiidemann Kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Sama: Keskkonnaamet Keskkonnainspektsioon Veeteede Amet Keskkonnaagentuur Veterinaar- ja Toiduamet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituut Eesti Keskkonnaühenduste Koda Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2021–2027 ekspertkomisjoni liikmed Laura Palmi [email protected] 625 6179 2 (2) KSH lisa 3. KSH aruandele laekunud asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine Lisa 3. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele asjaomaste asutuste poolt esitatud seisukohad Maaeluministeerium küsis KSH aruandele seisukohta oma 22.07.2021 kirjaga nr 6.9-3/557 „ Seisukoha küsimine „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu osas“. Asjaomased asutused, kellelt KSH aruandele seisukohti küsiti on järgmised: • Keskkonnaministeerium • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Haridus- ja Teadusministeerium • Siseministeerium • Rahandusministeerium • Sotsiaalministeerium • Keskkonnaamet • Transpordiamet • Keskkonnaagentuur • Põllumajandus- ja Toiduamet • Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Lisaks asjaomastele asutustele saadeti KSH aruanne tutvumiseks ka huvitatud isikutele: • Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia • Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut • Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut • Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut • Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut • Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituut • Eesti Keskkonnaühenduste Koda • Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2021–2027 ekspertkomisjoni liikmed Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele 1. KSH aruande peatükis 3 on toodud, et „KSH aruandes kirjeldatakse, missuguseid alternatiivseid arengustsenaariume (alternatiivseid meetmeid) on rakenduskava Arvestatud. koostamisel kaalutud ja kuidas on jõutud KSH aruandes ptk 3 täiendatakse (lisatakse alampeatükk rakenduskava lahenduseni.“. Selleks, et 3.1 „Rakenduskava lahenduseni jõudmine“). eelnev käsitlus oleks KSH aruandes selgemini hoomatav, võiks see olla ülevaatlikult esitatud näiteks eraldi alapeatükis; Arvestatud osaliselt. Käesolev sõnastus pärineb nõuetele vastavaks tunnistatud KSH programmist. Algselt oli KSH programmis sõnastus: keskkonnaaspektide integreerimine rakenduskavasse, Keskkonna- nr 7- 09.09.2021 tehes seejuures ettepanekuid keskkonnakaitseliste ministeerium 12/20/2697-8 meetmetega paremaks arvestamiseks, et vajaduse korral 2. Lk 7 keskkonnaaspektide integreerimine saaksid põhjendatud soovitused ka arvesse võetud. rakenduskavasse ei saa toimuda ainult „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava Maaeluministeerium saatis oma 15.06.2020 kirjaga nr 6.9- aastani 2030“ järgi, vaid peab arvestama 3/619 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja muid strateegilisi dokumente ja nende Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ nõudeid, sh Euroopa Liidu elurikkuse keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi strateegiat 2030 ja strateegiat „Talust asjaomastele asutustele seisukoha küsimiseks. taldrikule“; Kaspar Anderson (Merekeskkonna osakond) saatis 22.06.2020 e-kirja kus palus KSH programmis: Sõnastada 3. peatüki keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise eesmärgid 2. punkt järgmiselt: keskkonnaaspektide integreerimine rakenduskavasse „põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ alusel, tehes seejuures ettepanekuid keskkonnakaitseliste Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele meetmete paremaks arvestamiseks, et vajaduse korral saaksid põhjendatud soovitused ka arvesse võetud; Vastavalt antud ettepanekule see punkt ka muudeti. Sisuliselt võtab aga muude strateegiliste dokumentide keskkonnaaspektide integreerimise eesmärgi kokku 3. punkt: anda hinnang rakenduskavas püstitatud prioriteetsete suundade ja väljatöötatud meetmete sisemisele kooskõlale ning analüüsida, kas rakenduskava arvestab nii Eesti kui ka EL erinevates strateegilistes dokumentides püstitatud keskkonna- ja kliimaeesmärke ning vajadusel teha ettepanekuid nendega arvestamiseks; 3. Lk 7 KSH eesmärkide 4 punktile lausele lisada „sh kumulatiivne keskkonnamõju“ Ettepanekut ei arvestata. järgmiselt: „Hinnata rakenduskava Käesolev sõnastus KSH eesmärkide osas pärineb nõuetele eesmärkide elluviimiseks kavandatavate vastavaks tunnistatud KSH programmist. Kumulatiivne meetmete ja tegevuste ning nende mõju on osa keskkonnamõjust ja seda ei pea tingimata võimalike alternatiividega kaasnevat eraldi välja tooma, kuivõrd seda on KSH aruandes võimaliku keskkonnamõju, sh arvestatud (ptk 6.3.). kumulatiivset keskkonnamõju ning anda…..“; Ettepanekut ei arvestata. EMKVF rakenduskava 2021-2027 lähtub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 2021/1139, millega 4. Lk 8 prioriteedi 2 alla eesmärkide loetellu luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja lisada ka toiduohutuse aspekt, st inimese Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004. tervisele ohutud mereannid (et ei sisaldaks Viidatud prioriteet on toodud määruse III peatükis ja selle kahjulikke ühendeid ja oleks tagatud erieesmärgid artiklis 26. Erieesmärke ei saa lisada. järelevalve toimimine kalanduses ja Toiduohutuse alast järelevalvet teeb Põllumajandus- ja toodetes); Toiduamet sõltumata EMKVF rakenduskava elluviimisest. Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele Koostatava rakenduskava alusdokumendid on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeoleku fondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ÜSM määrus) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (edaspidi EMKVF määrus). 5. Lk 8 prioriteedi 3 all palume selgitada, mida mõeldakse kogukondade arengu all. ÜSM määruse artikkel 31 annab üldtingimused Kas mõeldakse vesiviljeluse arendamist nii kogukonna juhitud kohaliku arengu suunamiseks merel kui siseveekogudes? Või kohalike kalatöötlusettevõtete ja –tehnoloogiate (ehk EMKVF määruse IV peatükk käsitleb prioriteeti 3. väiketootmise) arendamist?; Artikkel 29 kohaselt hõlmab IV peatüki kohane toetus sekkumisi, mis aitavad kaasa säästva sinise majanduse võimaldamisele ranniku-, saare- ja sisemaapiirkondades ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade kestliku arengu soodustamisele. Rakenduskava kontekstis prioriteedi 3 all ei ole mõeldud toetada uute vesiviljeluse tegevuste investeeringuid, need on eraldi meetmetena prioriteet 2 all (säästva vesiviljeluse arendamine). Antud meetme all võib olemasolevate vesiviljelussüsteemide ja ka väiketootmise tegevusi edasi arendada/parendada. Täpselt ette öelda, milliseid tegevusi toetatakse, on võimatu, kuivõrd need sõltuvad kalanduspiirkondade arengustrateegiatest, mis uue perioodi kohta koostatakse. Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele Hea merekeskkonna seisundi saavutamisega seotud 6. Lk 9 prioriteedi 4 all palume täpsustada, meetmed on Eestis EMKVF rakenduskavas kavandatud kas mereseire all on mõeldud ka prioriteet 1 erieesmärgi „veekeskkonna bioloogilise järelevalvet? mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja Samuti ei ole otstarbekas viidata ainult taastamisele kaasa aitamine“ alla, mistõttu eraldi 4. ühele andmeportaalile (EMODNETile). prioriteedi sisustamine meetmetega ei ole vajalik. Teeme ettepaneku sõnastada üldisemalt, et Järelevalve tegevused on hõlmatud prioriteet 1 toetusega panustatakse seireandmete erieesmärgi „kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide andmekvaliteedi ja kättesaadavaks täitmise edendamine ning andmete usaldusväärsuse tegemise parandamisse ning järelevalve edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid“ alla tõhustamisse (nii andmekvaliteedi kui (nt Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve ruumilis-ajalise katmise osas); toetus, mille raames toetatakse mh järelevalve seadmete ja varustuse soetamist, järelevalves osalevate inimeste koolitamist jm). 7. Lk 10 teises lõigus „…toimub ka riimvee Arvestatud. sissevool läbi Taani väinade…“. Märgime, et läbi Taani väinade toimub pigem soolase KSH aruannet korrigeeritakse vastavalt ettepanekule. vee sissevool Läänemerre; 8. Lk 10 neljandas lõigus on kirjeldatud Eesti mereala jaotust. Märgime, et Arvestatud osaliselt. KSH aruannet korrigeeritakse Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt on vastavalt Keskkonnaagentuuri kodulehel Eesti jurisdiktsiooni alla jääva mereala (https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri- kogupindala 36 622 km2. Sellest ca 14 487 tegevusvaldkonnad/vesi/meri) toodud numbritega. Sama km2 on rannikumeri, ca 10 714 km2 on Keskkonnaagentuuri kodulehe viite all on esitatud ka territoriaalmeri ja 11 421 km2 jääb Läänemere basseinide jaotus, mis antud kontekstis ei ühti majandusvööndisse. Lisaks märgime, et ja ei peagi ühtima HELCOMi hindamisüksustega, kuna Läänemere avaosa hindamisüksus koosneb siinkohal ei räägita HELCOMi kontekstist vaid üldiselt HELCOMi hindamisüksuste järgi tegelikult Läänemerest. Seega KSH aruandes ei parandata kahest basseinist Läänemere avaosa Läänemere basseine lähtuvalt HELCOM põhjabasseinist ning Ida-Gotlandi hindamisüksustest. basseinist; 9. Lk 12 joonisel 2.2 palume asendada sõna Arvestatud. KSH aruannet korrigeeritakse vastavalt „pinnavee“ sõnaga „pindmise veekihi“; ettepanekule. Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele 10. Lk 15 veekvaliteedi ja seisundi kaheosaline hindamine toimub veepoliitika Mitte arvestatud. Juhime tähelepanu, et lk 15 viidatud raamdirektiivi kohaselt. Kogu mereala tekst käsitleb pinnaveekogumite seisundite temaatikat, seisundit tuleb hinnata merestateegia mitte kogu mereala seisundi hindamist. Merestrateegia raamdirektiivi 11 tunnuse põhjal (sh linnud, raamdirektiivi kohane info on toodud KSH joonisel 2.8 ja kalad, inimtegevusest tulenevad sellele eelnevas tekstis. survetegurid jne); 11. Lk 17 viimases lõigus on viidatud, et Arvestatud. Uuendame pinnaveekogumite seisundite infot Eesti rannikuvee ametlik ökoloogiline ja vastavalt 2019. a hindamise seisule. koondseisundi hinnang pärineb aastas 2017. Märgime, et 2018 a tehti merestrateegi 2018. a tehtud merestrateegi raamdirektiivi kohast raamidirektiivi kohane mereala seisundi mereala seisundi tervikhindamist on KSH aruandes tervikhindamine (https://envir.ee/vesi- arvesse võetud ja käsitletud (vt enne joonist 2.8 olev mets-maavarad/merekeskkonna- tekst). kaitse/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea). Samuti on rannikumere seisundeid (vee Viited on KSH toodud viidatud teksti järel numbritena ja raamdirektiivi tähenduses) hiljem hinnatud, allikas on toodud vastava lehekülje allmärkusena. Kuna viimati 2019.a andmete põhjal riigiasutuste kodulehti uuendati 2021. a suvel, siis kõik veemajanduskavade uuendamise käigus (vt algsed lingid enam ei toimi. Nii palju, kui linkide uusi https://envir.ee/veemajanduskavad-2021- aadresse on võimalik tuvastada, need ka uuendatakse. 2027-eelnou#veemajanduskavade-do); 12. Lk 22 on mitmel pool mainitud sõna Arvestatud. KSH aruannet korrigeeritakse vastavalt „tammid“, palume läbivalt kasutada õiget terminoloogiat, milleks on vastavalt ettepanekule. veeseadusele „pais“; 13. Lk 22 neljandas lõigus on öeldud: „Hetke seisuga on Eestis tehtud 95 Mitte arvestatud. Info allikaks on investeeringut kalade rände tagamiseks“, https://envir.ee/vooluveekogude-projektid, kus pole lisada kuupäev, mis seisuga need 95 ajahetke täpsustatud investeeringut on tehtud; 14. Lk 27 „Viimastel aastatel on sisendida Arvestatud. Info pärineb uuringust: Kalanduse tootmisesse kasutatud 200 tonni Teabekeskus ja SakiConsult OÜ, 2018 „Eesti vetika- ja (kuivkaalus) agarikku aastas“, lisada, mis karbikasvatuse uuringute, katsetuste ja praktiliste aastaid on mõeldud; väljundite tänane olukord, perspektiivid ja väljakutsed“, Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele kus aastanumbreid pole täpsustatud, kuid eespool aruandes on juttu olnud „viimasest kümnendist“, seega 2010-ndad aastad. Ettepanekut arvestatud osaliselt. KSH aruanne on kirjeldav tekst ja peab selgitama üldpõhimõtteid, leiame, et õigusaktide sätete ümberkirjutamine ei ole vajalik. Küll aga täiendatakse KSH aruannet järgnevalt: Eestis kasutatavad tehnoloogilised lahendused võib 15. Lk 29-30 on öeldud, et „Eestis jagada: Rajatiste alusel: kasutatakse järgnevaid • Tiigid – vanimat tüüpi, looduslikust materjalist vesiviljelustehnoloogiaid:• põhja ja seintega ning suure pindalaga rajatised, Läbivoolusüsteem – kasutab 16 ettevõtet, ca mis sobivad ekstensiivseks ja poolintensiivseks 80% toodangust. Vee korduvkasutuse kalakasvatuseks. süsteem ehk retsirkulatsioonisüsteem – • Basseinid – ehitatakse korrapärastena kasutab 10 ettevõtet, ca 20%“, tegelikult on tehismaterjalist (betoonist, metallist, plastist). meil ka tiigikasvandusi, sumbakasvandus ja Võivad olla ümmargused (eelistatumad), ruudu- karbiliin. Keskkonnaministri 02.04.2020.a või ristkülikukujulised. Pikki, vaheseintega määruses nr 17 „Vesiviljeluse osadeks jagatud basseine nimetatakse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest kiirvoolukanaliteks (kasutatakse intensiivseks lähtuva vee saasteainesisalduse kalakasvatuseks, kus toimub intensiivne piirväärtused ja suublasse juhtimise ning veevahetus (ca 2–3 korda tunnis) ja tihti ka vee seire nõuded“ § 2 lõikes 3 on võimalikud korduvkasutus). vesiviljeluskasvanduste tüübid ja nende • Sumbad – võrkseinaga ujuvad definitsioonid toodud. Palume korrigeerida kalakasvatusrajatised, mis paigaldatakse tekst vastavaks tegelikult olukorrale; ankurdatult veekogusse. Vesi liigub läbi võrgusilmade, sõnnik vajub põhja, kuid kalad ei pääse sumbast välja. Erineva veekasutusega süsteemid: • Läbivoolusüsteem (flow through system) – Vesi saadakse looduslikust veekogust ning peale kalakasvatusrajatiste läbimist suunatakse looduslikku veekogusse tagasi.. Vesi saadakse Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele pumpamise või paisutamise teel kalakasvatuse tiiki(-desse) või basseini(-desse). Ka kiirvoolukanalid (raceway) on üldjuhul läbivoolusüsteemiga. • Vee korduvkasutuse süsteem e retsirkulatsioonisüsteem (recirculating system) – vesi on pidevas korduvkasutuses ning toimub vee täielik puhastamine. Sobib tingimustesse, kus veeressursid on väga limiteeritud või kus on keskkonnakaitsenõuded väga ranged. Eeliseks on see, et kalade aktiivne tegevus ja kalade kasv ei sõltu aastaajast, vaid kasvatus toimib efektiivselt terve aasta. Ettevõtete arvuline jaotus tehnoloogiate alusel pole rakenduskava KSH kontekstis oluline ja eemaldatakse KSH aruandest. Arvestatud. KSH aruannet täiendatakse järgneva infoga: 16. Lk 30 viimases lõigus on viidatud BBG Rahandusministeeriumis tellitud uuring „Mereala projekti tulemustele karbikasvatuse planeeringu alusuuring − selgrootute ja vetikate tulemuslikkusele Eestis. Märgime, et vesiviljeluseks sobilikud alad“ käsitles lisaks tulemuslikkus oleneb ka liigist ja tema vesiviljeldavate taime- ja loomaliikide levikut elupaiga-eelistustest (sh vee soolsusest). kujundavatele teguritele ka söödava rannakarbi Sobivad piirkonnad karbikasvandusteks on kasvupotentsiaali analüüsi Eesti rannikumeres. Uuring toodud nt EMKF rahastatud projekti näitas, et kõige enam mõjutab söödava rannakarbi „Vesiviljeluse piirkondlike kavade kasvukiirust toidu (hõljumvetikate) olemasolu, mis koostamine võimaliku keskkonnasurve sisaldub mudelis erinevate muutujatena: klorofülli ohjamiseks“ aruandes, kus liigipõhiselt on sisaldus (mikrovetikate hulk veesambas), avatus näidatud piirkonnad, kus liigi kasvatamine lainetusele (veesamba segunemine, mis viib toidu pinnalt võiks olla tulemuslik (https://envir.ee/vesi- merepõhja suunas) ning hoovuste liikumise kiirus mets-maavarad/merekeskkonna- (protsess, mis toob toitu merealadelt, kus rannakarpe kaitse/uuringud#euroopa-merendus-ja); pole). Oluline muutuja mudelis on ka merevee soolsus. Söödav rannakarp on mereline liik ning soolsuse Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele vähenemisel karpide kasvukiirus väheneb (kasvuks minev energia kulutatakse kehasse tunginud mageda vee väljapumpamisele). Soolsuse langemisel teatud piirväärtuseni, ei suuda rannakarbid enam ellu jääda ja sellistel merealadel pole ka rannakarbi kasvandused võimalikud. KSH aruandes on korduvalt viidatud aruandele „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks“, seetõttu ei pea me vajalikuks eraldi piirkondade väljatoomist, asjakohane info on leitav viidatud aruandes. 17. Lk 30 viimane lõik algab lausega „Karpide kasvatamine toimub…“ Juhul kui eelpool pole karbikasvatust mainitud, siis Arvestatud. see väide on siin pigem ootamatu. Teeme KSH aruannet korrigeeritakse vastavalt ettepanekule. ettepaneku varasemalt selles peatükis, Viidatud lause ette lisatakse lause: Vesiviljeluses võib näiteks teises lõigus, kus on mainitud Eestis lisaks kalakasvatusele tegeleda ka karpide või vetikate kasutatavaid vesiviljelustehnoloogiaid, ka kasvatamisega. karbikasvandust mainida, et see karbikasvatuse lõik oleks ülejäänud tekstiga sidusam. 18. Lk 31 esimeses lõigus on räägitud vetikate kasvatamisest, samas eelmises lõigus räägiti äsja karbikasvatusest. Teeme Arvestatud. Tulenevalt punkti 17 muudatusest alustatakse ettepaneku lk 31 esimese lõiguga lk 31 olevat lõiku järgmiselt: Vetikate kasvatamisel sujuvamalt alustada, näiteks „Eestis sobivad üldiselt vesiviljeluseks kõige paremini katsetatakse ka suurvetikate kasvatamisega suurvetikad, kes… ja on leitud, et vesiviljeluseks sobivad kõige paremini…“; 19. Lk 31 esimese lõigu viimasesse lausesse Arvestatud. KSH aruannet korrigeeritakse vastavalt võiks lisada, et 2019. aastal kasvatati Eesti ettepanekule. rannikumeres karpe; Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele 20. Lk 32 neljandas lõigus on öeldud: „Eesti vesiviljelusettevõtted kasutavad, olenevalt asukohast, kasvatatavatest liikidest ja tehnoloogiast, nii pinna- kui põhjavett. Arvestatud. KSH aruannet korrigeeritakse vastavalt Sektori veekasutust reguleeritakse Eestis vee erikasutusloa või ettepanekule. keskkonnakompleksloaga.“ Teist lauset tuleb korrigeerida, Eestis on sektori veekasutust reguleeritud ainult keskkonnaloaga; 21. Lk 49 peatükis Seosed teiste strateegiliste dokumentidega märgime, et Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva Arvestatud. vesikondade veemajanduskavade aastateks Seoseid Natura 2000 tegevuskavaga on kirjeldatud KSH 2021-2027 eelnõud on valminud ja aruande ptk-s 6.1.6 ja neid ptk-s 4 eraldi välja ei tooda. avalikustamisel. Samuti palume arvestada Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade Looduskaitse arengukava 2020 kõrval ka veemajanduskavade aastateks 2021-2027 eelnõud ja Natura 2000 tegevuskavaga 2021-2027. mereala planeeringu eelnõu lisame KSH aruandesse Koostamisel olevate strateegiliste dokumentide nimekirja (sh tabelisse 4.1.). planeerimisdokumentide hulka palume lisada mereala planeeringu eelnõu; 22. Lk 49 strateegiliste dokumentide loetellu palume lisada HELCOMi Läänemere tegevuskava (hetkel Arvestatud. Lisame loetellu HELCOMi Läänemere uuendamisel). Lisaks juhime tähelepanu, et tegevuskava (sh tabelisse 4.1.). lisaks merestrateegi meetmekavale on Veemajanduskavade meetmeprogramm lisatakse ptk 5. vajalik analüüsida ka veemajanduskavade meetmeprogrammi; 23. Täiendada lk 65 olevat tabelit 5.2. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia 2030, lisades nimekirja Meede 3.1.1 - Arvestatud. Lisame KSH aruandesse Kalanduspiirkondade kohalike strateegiate rakendamise toetus, mille eesmärk on tõsta ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid, Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele teadmisi ja investeeringusuutlikkust ning seeläbi rannakalanduse kui tegevusala jätkusuutlikkust tervikuna ja ettevõtluse mitmekesistamisele. Ka see meede panustab kaudselt ülalnimetatud strateegia eesmärkide täitmisse; Arvestatud. Nimetatud seos meetmega 1.6.1. lisatakse KSH aruande tabelisse 5.11 reale, mis käsitleb „Püügivõimsuse kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele vastavaks“. 24. Täiendada lk 85 olevat tabelit 5.11. Eesti Täiendavalt selgitame: merestrateegia meetmekava Eesti mereala Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja 1380/2013, ühise kalanduspoliitika kohta, artikkel 4 lõike säilitamiseks, lisades püügivõimsuse 1 punkti 24 kohaselt on püügivõimsus laeva kohandamine hea keskkonnaseisundi kogumahutavus brutotonnides (GT) ja võimsus tingimusele vastavaks eesmärgi meetme kilovattides (kW), mille ülempiir kõigi liikmesriikide sh nimekirja Meede 1.6.1 – Merekeskkonna Eesti mere kalalaevastike kohta on kehtestatud sama bioloogilise mitmekesisuse ja määruse II lisas. 2021. aasta 1. jaanuari seisuga on Eesti ökosüsteemide kaitse ning taastamise kalalaevaregistris mere kalalaevastiku segmentidesse toetus. Püügivõimsuse kohandamine võib kantud kalalaevade koguvõimsus 49 304 kW ja 17 580 nõuda sekkumist, millega GT, mis on väiksem kui eelnimetatud määruse II lisas kompenseeritakse kohandamise mõju Eesti kohta kehtestatud ülempiir. sektorile, seetõttu tuleks ette näha ka meede, mis seda võimaldaks. Ainult andmete Kalavaru säästlikuks kasutamiseks vajalike kogumisest ja uuringutest ei pruugi piisata kalapüügikitsenduste kehtestamist kalavaru ohustatuse püügivõimsuse kohandamiseks; korral kalakaitse- või teadusasutuse ettepanekul reguleerib kalapüügiseaduse § 11 ning püügivõimaluste ja lubatud saakide kehtestamist lähtudes kala- ja veetaimevaru seisundist ja rahvusvahelistest kokkulepetest reguleerib kalapüügiseaduse § 45 ja § 46 ja § 47. Seega on püügivõimaluste ja püügikitsendute kehtestamine otseselt Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele sõltuvuses kalavarude seisundist. Eraldi sekkumisi või meetmeid kalavarude seisundist tulenevate püügipiirangute sotsiaalmajanduslike mõjude kompenseerimiseks sektorile ei ole kavas EMKVF rakenduskavas ette näha. Kaudselt on EMKVF rakenduskavas siiski võimalike tulevaste piirangute sotsiaalmajandusliku mõju leevendamiseks rakendamisel ka meetmed, mis soodustavad sektoris tegutsevate isikute tegevuste mitmekesistamist, uute toodete tootmist, suurema lisandväärtuse loomist, turundus- ja müügitegevusi, ning ressursitõhusust. Ettepanekut ei arvestata. Investeeringud ohutuse tagamisse vähendavad kalapüügil olevate alustega õnnetuste toimumiste riske, millega kaasneb kaudne positiivne mõju nii veekvaliteedile, kui ka elustikule. Õnnetuste riskide vähendamine aitab ära hoida veereostust. Seega on antud meetmel ka kaudne soodne mõju veekvaliteedile. 25. KeMi hinnangul on tabelis 6.2 meetmel Meetme alla käivad ka mh selektiivsete, 1.1.1 – kalalaevade investeeringutoetusel on keskkonnasäästlike ja hülgekindlate püügivahendite vee kvaliteedile ja kaitstavatele kasutuselevõtmise toetused. Selektiivsete ja loodusobjektidele ning Natura 2000 aladele keskkonnasäästlike kalapüügivahendite laialdasem pigem neutraalne mõju ning peaks olema kasutuselevõtt aitab vähendada soovimatut kaaspüüki ning tabelis kollase värviga; on seeläbi vee-elustikule soodsa mõjuga. Sellega kahandatakse muuhulgas tõenäosust, et kaitstavad kalaliigid või ja kalade noorjärgud võiksid püügivahenditesse sattuda. Kalavarude säilimise seisukohast on tegu positiivse meetmega. Hülgekindlamad ja hülgepeletusvahenditega kalapüügivahendid aitavad vähendada võimalusi, et hülged, kes on ka kaitsealused liigid, end püünistes Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele kahjustavad või püünistes hukkuvad. Seega on meetmel hüljeste arvukusele soodne mõju. Seega on antud meetmel ka kaudne soodne mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning Natura 2000 aladele 26. KeMi hinnangul on tabelis 6.2 meetmel 1.2.1 – kalalaeva mootori vahetuse toetus - vee kvaliteedile ja kaitstavatele Arvestatud. Nõustume ja teeme vastavad muudatused loodusobjektidele ning Natura 2000 aladele KSH aruandes. pigem neutraalne mõju ning peaks olema tabelis kollase värviga; 27. Lk 100 on meede 2.1.1 –Vesiviljeluse investeeringutoetus. Selle meetme mõjusid looduskeskkonnale on ilmselt keeruline positiivseks hinnata, sest toetatakse tegevusi, mis ühelt poolt suurendavad koormusi keskkonnale ja sedakaudu keskkonnamõjusid (investeeringud tootmismahu suurendamiseks) ning teisalt Arvestatud osaliselt. Prioriteet 2 näeb ette justnimelt väidetavalt vähendavad (investeeringud säästva vesiviljeluse arendamise toetamist. Oluline on keskkonnamõjude leevendamiseks). Kas välja tuua, et toetust antakse vaid sellistele siinkohal osatakse prognoosida või vesiviljelusprojektidele, millel on olemas vajalikud load. varasemate perioodide pealt analoogiat Seega peab koormust ja selle kompenseerimist kasutada, kuhu läheb suurem osa reguleerima mh läbi keskkonnalubade. eelarvevahenditest? Hetkel on teadaolevalt suurem huvi merre kalakasvanduste Samas nõustume, et soodne mõju on kaudne ja teeme rajamiseks (mis suurendavad KSH aruandes vastavad muudatused. reostuskoormusi ja keskkonnamõjusid) kui karbi- ja vetikakasvanduste püstitamiseks (mis leevendaks mõjusid). Kui tootmismahtu suurendatakse ja isegi kui selle keskkonnamõju leevendatakse, siis koormus merre ikkagi kasvab. Seega teeme ettepaneku meetme 2.1.1. mõjud looduskeskkonnale üle vaadata, meie Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele hinnangul pole tegemist otseselt positiivse mõjuga, vaid heal juhul kaudselt soodsa/positiivse või teatud looduselementide puhul (nt veekvaliteet) ka negatiivse mõjuga. 28. KeMi hinnangul on tabelis 6.3 meetme 2.1.2 – riiklikud kalandusuuringud Arvestatud. Nõustume ja teeme vastavad muudatused kliimamuutuste mõju antud täpsusastmes KSH aruandes. tuvastamata ning seega tabelis kollane; Ettepanekut ei arvestata.. Kalatöötlemise 29. KeMi hinnangul oleks tabelis 6.3 investeeringutoetused on mh ette nähtud ressursitõhususe meetme 2.2.1 – kalatöötlemise suurendamiseks ning ka taastuvenergia kasutuselevõtuks. investeeringu toetus - mõju vee kvaliteedile Samuti on KSHs tehtud ettepanek, et täiendavalt võiks olla ja kaitstavatele loodusobjektidele pigem toetatud ka kalatöötlemise keskkonnamõjude leevendamise neutraalse iseloomuga ning seega võiks investeeringud. Nimetatud tegevuste ellurakendamisel on tabelis olla kollasega; pikaajaliselt kaudne soodne mõju. 30. Tabelis 6.4. lk 111 meede 3.1.1 – Kalanduspiirkondade kohalike strateegiate rakendamise toetus - selle meetme raames Arvestatud. Nõus, et keskkonnatingimuste parendamine on võimalik muuhulgas teostada ka on otseselt positiivse mõjuga, kuid teised toetatavad keskkonnatingimuste parendamist. Selle tegevused on kaudsema mõjuga. Muudame mõjude tegevuse mõju keskkonnale saab hinnata määratlust järgmiselt: „Mõju vee kvaliteedile“ otseseks otseselt positiivseks, eelnõus on tegevus positiivseks mõjuks ja teised mõjuvaldkonnad jäävad märgitud kaudselt positiivseks, kuna meede kaudse positiivse mõju hinnanguga. hõlmab ka muid tegevusi; 31. Lk 113 viiendasse lõiku tuleks lisada, et Arvestatud. Teeme vastavad muudatused KSH aruandes kasvatatakse ka söödavat rannakarpi; 32. Lk 114 teises lõigus on vesiviljeluse Arvestatud osaliselt. Andmed põhinevad viidatud tööl saaste osakaalud välja toodud, palume (viited on toodud vteksti järel ja allikas vastava lehekülje lisada, mis aasta andmed need on. 2020. allmärkusena. Antud juhul Aqua Consult Baltic OÜ, 2012. aasta veekasutuse aastaaruannete põhjal on Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika punktkoormusallikate osas väljatöötamine). Osakaalud põhinevad 2009. aasta vesiviljeluskasvanduste koormuste osakaal andmetel. Aga antud andmete puhul ei ole tegemist Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele üldlämmastiku puhul ca 2,4% ja üldfosfori punktkoormuse osakaaludega, vaid kogu Eesti fosfori ja puhul ca 4,6%. Siia lõiku võiks lisada ka lämmastikukoormuse osakaaludega, mis hõlmab ka hinnangulised reostuskoormused, kui hajureostust. Vastav täpsustus lisatakse KSH aruandesse. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna Hinnanguline lisanduv koormus 38000 t/a juurdekasvu arengukavas seatud eesmärk vesiviljeluste korral oli toodud aruande ptk 6.1.1. (ehk viidatud lõiguga osas realiseerub; sama ptk) lk 114 ja see oli märgitud järgmiselt: Kalakasvatus mahuga 38000 t/a põhjustaks hinnanguliselt lisanduva reostuskoormuse 1235 t/a üldlämmastiku ja 76 t/a üldfosforit. Kuna 38000 t/a juurdekasvu arvestamine oli ekslik ja arvestama peab 10000 t/a juurdekasvuga, siis tehakse KSHs ptk 6.1.1 järgnev muudatus: Kui arvestada kalakasvatuses söödakoefitsienti 0,9, sööda N sisaldust 7% ja P sisaldust 0,9%, ning arvestada, et vikerforelli lämmastiku sisaldus on 2,75 ja fosfori sisaldus 0,4%, siis eraldub keskkonda Vesiviljelusmääruse alusel ~32,5 kg N ühe tonni kala juurdekasvu kohta ning ~2,2 kg P ühe tonni kala juurdekasvu kohta. Kalakasvatus mahuga 10000 t/a põhjustaks hinnanguliselt lisanduva reostuskoormuse 325 t/a üldlämmastiku ja 22 t/a üldfosforit. 33. Lk 114 4. lõik sätestab, et „Olemasolev HELCOMi toitainete arvutamise metoodiline lähenemine piirab Arvestatud. ringmajanduse arengut Läänemere Tegemist on KSH aruandes viidatud tekstiga (Kotta, J., vesiviljeluses. Selleks, et ringmajanduse Aps, R. ja Orav-Kotta, H. 2021. Töönduslikust arenguid toetada, on hädavajalik lisada kalapüügist ja kalakasvatusest tulenevad toitainete vood HELCOM'i toitainete bilansi arvutustesse Läänemeres. Tartu Ülikool). Neljanda lõiku täiendatakse kalapüügi kaudu merekeskkonnast vastavalt ettepanekule järgneva lausega: eemaldavad toitainete hulgad.“ Toitainete bilansiarvutuse metoodika tuleks üle vaadata, Pigem tuleks sõnastada, et toitainete võttes arvesse kogu toitainete ringlust. bilansiarvutuse metoodika tuleks üle vaadata, mis võtaks arvesse kogu toitainete Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ringlust. See eeldaks ka minevikus tehtud koormusarvutuste ümberarvutamist, mis arvestaks ka kalapüügi mõjuga toitainete ringlusele, kui see HELCOMis aktsepteeritav on (seni pole see nii olnud, kuna HELCOMis reguleeritakse ja piiratakse inimtekkelist koormust, milleks kvalifitseeruvad ka kalakasvandused); 34. Lk 115 teises lõigus on kirjutatud: „Lokaalsete mõjude leevendamiseks sobivad meetmed, mis otseselt mõjutavad toitainete kättesaadavust veesambas. Sellisteks võivad olla näiteks vetika- ja Selgitame, et tegemist on viidatud tekstiga (Kotta, J., karbikasvatused kalasumpade vahetus Eschbaum, R. ja Martin, G. (2019) Kalakasvatuste kaudu läheduses, tehnoloogilised võtted, mis merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust takistavad toitainete leostumist kalasumbast kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, (näiteks söödajääkide ja fekaalide 2019). kogumine sumbas, või selle vahetus läheduses), aga ka kalakasvatusest tuleneva KSH koostaja saab sellest aru nii, et lokaalselt toitainete koormuse keemiline sidumine või kalakasvatuse ümber mõjude leevendamiseks hoopis lahjendamise tõhustamine.“ lahjendamise kaudu on oluline, et konkreetses kohas oleks Viimane (lahjendamise tõhustamine) läheb olemas veevahetus. Sama viidatud uuring toob ka välja, et vastuollu kehtiva õigusruumiga, nimelt on (lokaalsete) negatiivsete keskkonnamõjude avaldumise keskkonnaministri määruses nr 17 tõenäosus on eriti suur piiratud veevahetusega merealadel „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas (kaldalähedased tuulele varjatud asukohad, kitsad ja vesiviljelusest lähtuva vee sügavad lahed, ulatuslikud madalad). saasteainesisalduse piirväärtused ja Vastav täpsustus lisatakse lk 115 teise lõiku. suublasse juhtimise ning seire nõuded“ § 7 lg 1 öeldud, et vesiviljeluskasvandust tuleb käitada nii, et selle veekasutus oleks säästlik. Palume lahjendamise tõhustamine Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele lõigust eemaldada või täpsustada, mida selle all silmas peetakse; 35. Lk 115 kolmandas lõigus on kirjutatud: „ Kui on soov säilitada basseini üldist toitainete bilanssi, siis sobivateks meetmeteks on eelkõige üldist aineringlust arvestavad tegevused nagu näiteks kohaliku sööda kasutamine (kalasööda tootmine samast basseinist pärit toorainest).“ See lause tuleb eemaldada, sest kalasöödas on Selgitame, et tegemist on viidatud tekstiga (Kotta, J., peale kalajahu mitmeid muid komponente. Eschbaum, R. ja Martin, G. (2019) Kalakasvatuste kaudu Sööda toorainena kasutatakse muuhulgas merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kalajahu- ja –õli tootmiseks kala, kuid kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, näiteks kalajahu sisaldub vikerforelli söödas 2019) vaid 15% ning on üldine tendents selles suunas, et kalasöötades kasutataks kalajahu Vastav täpsustus lisatakse sama aruande viite jätkuinfo: asemel alternatiivseid proteiiniallikaid. Käesoleval ajal puuduvad andmed, mis võimaldaks välja Seega väheneks kalajahu osakaal söödas arvutada kohalikul toorainel põhineva kalasööda veelgi ning basseini üldise toitainete kasutamise võimalused toitainete mõjudel leevendamisel. bilansile on mõju marginaalne. Ca 85% on kalasöödas osist, mis ei pärine kõnealusest basseinist nt soja, mais, verejahu, uba, nisu, rapsiõli vms, kuid mis samuti sisaldavad toitaineid. Seega viidaks sellise söödaga endiselt mittekohalikke toitaineid veekogusse juurde, sest kalasööt ei koosne ainult kalajahust; 36. Lk 115 viiendas lõigus on järjest 2 lauset Arvestatud. „Karbikasvanduste saagikused (kogubiomass) on ka madala soolsusega Lisame lõigu esimeseks lauseks: Karbid kasvavad merealadel väga suured. Selliseid ookeanivees oluliselt suuremaks kui Läänemeres. väiksemaid karpe saab kasutada kala-, looma- või linnusöödana ning eelnevalt 38000 t/a on olnud arvutuste aluseks võttes ekslik ja KSH töödelduna ka inimtoiduks.“ Teises lauses aruande arvutused parandatakse läbivalt 10000 t/a peale. Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele on kirjutatud väiksematest karpidest ilma, et eelpool oleks mainitud, et sellistes tingimustes karbid väga suureks ei kasva. Teeme ettepaneku need 2 lauset paremini ja loogilisemalt seostada. Lisaks on lk 115 viiendas lõigus räägitud täiendavast kalakasvatuse aastatoodangu mahust 38 000 tonni aastas, varem, lk 30 esimeses lõigus on öeldud, et „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 on seadnud eesmärgiks, et säästva merevesiviljeluse arendamise strateegiliseks eesmärgiks on viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul 10 000 tonni juurdekasvuni aastas, lähtudes seejuures põhimõttest, et asustusmaterjal kasvatatakse ette eelkõige maismaa kalakasvatustes.“ Seega on räägitud eri kogustest, kui just pole mõeldud, et 38 000 tonni aastas on lõplik toodang asustusmaterjali hulgaga ja 10 000 lisanduv juurdekasv. Arvutus aga ei klapi, kuna siis oleks asustusmaterjali 28 000 tonni ja 10 000 t juurdekasv, aga selleks, et kasvatada 10 000 t, ei ole vaja 28 000 t asustusmaterjali. Seega palume selgitada, miks on vahepeal dokumendis toodud kogus 10 000 t ja nüüd 38 000 t või ühtlustada see kogu dokumendis 37. Lk 116 2 viimast lõiku sätestavad Selgitame, et tegemist on viidatud tekstiga (Kotta, J., järgmist: „Kalapüük ja muu biomassi Eschbaum, R. ja Martin, G. (2019) Kalakasvatuste kaudu eemaldamine on samuti üheks mooduseks, merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele kuidas toitaineid veekeskkonnast kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, eemaldada. Eesti kutseline kalapüük 2019 ning Kotta, J., Aps, R. ja Orav-Kotta, H. 2021. traallaevadega Läänemerel 2017. aastal Töönduslikust kalapüügist ja kalakasvatusest tulenevad ICES ruutudes 27, 28-1, 28-2, 29 ja 32 toitainete vood Läänemeres. Tartu Ülikool). Numbriline moodustas Maaeluministeeriumi andmetel info esitatakse aruandes samal kujul viidatuga. kokku 53634 tonni ning sellest kilu oli 26546 tonni ja räime 26781 tonni. Selle Käesoleva KSH eesmärk on näitlikustada võimalikke tegevuse kaudu eemaldati Läänemerest mõjusid, refereerides varem tehtud uuringuid ja käesolev kokku 1287 tonni lämmastikku ja 231 tonni KSH ei tee pikaajaliste andmeridade põhjal eraldi fosforit (räimepüügil 643 tonni uuringuid. Samuti ei ole käesoleva KSH eesmärk lämmastikku, 115 tonni fosforit; kilupüügil konkreetsete ettepanekute tegemine HELCOM toitainete 637 tonni lämmastikku, 114 tonni fosforit). koormuste metoodika detailseks muutmiseks, vaid KSH Kutselise rannapüügiga eemaldati Eesti kordab antud juhul üle varasemates uuringutes välja toodut. merealadelt 2017. aastal 10842 tonni kala, millele vastab 260 tonni lämmastikku ja 47 tonni fosforit. Kutseline kilupüük (ICES alampiirkonnad 27-32) kalalaeva kalapüügiloa alusel eemaldas 2020. aastal Läänemerest 583,425 tonni lämmastikku ja 104,530 tonni fosforit. Eesti kalurite räimepüük (ICES alampiirkonnad 27-32) eemaldas samal ajavahemikul Läänemerest kokku 686,590 tonni lämmastikku ja 123,010 tonni fosforit.“ Kalapüügi mõju toitainete ringlusele peaks analüüsima pikema perioodi kohta, need 2 aastat ei näita tegelikku pilti. Teema on laiem, üle tuleks vaadata HELCOMi toitainete koormuste arvutusmetoodika (vt ka punkt 34). Need üksikud näited ei anna ülevaadet, kuidas on pikaajaliselt mõjutanud kalapüük Läänemere toitainete ringlust, sh terve loodusliku toiduahela poolt tarbitud toitaineid. Kui selline Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele võrdlus sisse jätta, siis peaks olema analüüsitud pikaajalist mõju, kuidas on saagid muutunud. Kui kalasaagid on suurenenud, siis on teoreetiliselt toitaineid süsteemist enam välja viidud. Kui vähenenud, siis vähem välja viidud jne. Ühe väikese osa peegeldamine ei peegelda kogu mõju. Lisaks soovitame kasutada hinnanguliste toitainekoguste puhul üldisemat täpsusastet, mitte esitada arvutusi kilogrammise täpsusega. 38. Lk 117 kolmandas lõigu viimasesse Arvestatud. lausesse tuleb lisada, et püük peab toimuma kalakasvanduse mõjupiirkonnas. Näiteks Teksti muudetakse järgnevalt : Antud lähenemise puhul „Kalakasvatusreostuse kompenseerimine on oluline jälgida, et püütud kala pärineks kalakasvatuse ümarmudila väljapüügiga kalakasvanduse piirkonnast so. ei kasutataks teistest regioonidest püütud mõjupiirkonnast on perspektiivne suund, kala, et kompenseerida kalakasvatuste negatiivset sest lisaks biogeenide eemaldamisele keskkonnaseisundit. vähendatakse ka invasiivse võõrliigi arvukust, kes on ohuks kohalikele liikidele ja töönduskalade varule.“; 39. Lk 117 neljandas lõigus on öeldud: „Üldjuhul planeeritakse kavandatavates kalakasvatustes kasutada Läänemerest püütud kalast (eeskätt räim ja kilu) valmistatud kalasööta. Sellisel juhul ei viida kalakasvatustega tegelikult Läänemerre Arvestatud. toitaineid juurde, vaid pigem puhastatakse Läänemerd üleliigsetest toitainetest. Fosfori Eemaldame vastava lõigu KSHst vastavalt ettepanekule. osas eemaldaksime Läänemerest sellise lähenemise juures aktiivselt fosforit ning lämmastiku osas suudaksime kompenseerida suurema osa kalasumpadest lähtuvast lämmastiku koormusest Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele (lämmastikukoormus väheneb ca 4,2 korda). Antud lähenemise puhul on oluline jälgida, et püütud kala pärineks kalakasvatuse piirkonnast so. ei kasutataks teistest regioonidest püütud kala, et kompenseerida kalakasvatuste negatiivset keskkonnaseisundit.“ Siinkohal sama märkus, mis varasemalt (punktis 35) öeldud. Lisaks on keskkonnaministri määrusega nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded“ ära toodud, et kompenseerivad meetmed on rannakarpide või vetikate kasvatamine, mereheidiste korjamine, kasvanduse mõjupiirkonnas täiendav kala- või võõrliikide püük. Siinkohal vajab väljaselgitamist, kes seda kalajahu tootma hakkab, kes sellest sööda teeb ning kuidas saab kogu protsessiahelat jälgida, et tagada see, et söödatootmise tehasest tulev sööt on ka tõesti kasvanduse mõjupiirkonnast täiendavalt püütud kalast tehtud. Samuti piiravad sellist tegevust kalavarude kvoodid ning teisalt on osad ranniku kalavarud üle püütud, mistõttu peab hakkama püügikoormust ja püüki kalapopulatsioonide taastumiseni vähendama. Seega teeme ettepaneku kogu neljas lõik eemaldada ja pigem mainida neid meetmeid, mis on kokku lepitud; 40. Lk 117 viiendas lõigus on öeldud: Arvestatud osaliselt. Selgitame, et tegemist on viidatud „Juhul kui kalasöödas ei kasutata tekstiga (Kotta, J., Aps, R. ja Orav-Kotta, H. 2021. Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele piirkondlikku kala ja arvestame kasvatatud Töönduslikust kalapüügist ja kalakasvatusest tulenevad kalade väljavõtmisega eemaldatud toitainete vood Läänemeres. Tartu Ülikool). toitainete kogust, vabaneb iga toodetud kalatonni kohta Läänemerre hinnanguliselt Viidatud aruandes on kirjeldatud, et teostatud on DEB 10,5 kg lämmastikku ja 0.04 kg (dünaamilise energiabilansi) mudelarvutused. Vastav fosforit….Lubades merekeskkonnas täpsustus lisatakse ka KSH aruandesse. Seega erinevad näiteks 10 000 tonni kala kasvatamist need vesiviljelusmääruse tulemustest, kuna on vabaneb merekeskkonda kokku 105 tonni modelleeritud. lämmastikku ja 0.4 tonni fosforit, mis on 18% Eesti kilu- ja räimepüügiga KSH aruanne on antud uuringut, kui üht näidet eemaldatavast lämmastikukogusest ja 0.4% refereerinud. Samas on KSH aruandes muud arvutused kilu- ja räimepüügiga eemaldatavast tehtud lähtuvalt vesiviljelusmäärusest. fosforikogusest.“ Palume täpsustada, kuidas sellised tulemused on saadud. Meie teada praegu kõige keskkonnasäästlikum turulolev sööt, mida ka Eestis kasutatakse on BioMari Blue IMPACT Aqua 9024, mille tootelehe järgi on 8 mm sööda lämmastiku sisaldus 5,7 ja fosfori sisaldus 0,6%. Kui arvestada, et vikerforelli lämmastiku sisaldus on 2,75 ja fosfori sisaldus 0,4% (eelmainitud vesiviljeluse määrus nr 17 § 4) ja tegemist on ideaaltingimustega ehk söödaväärindus (mitu kg sööta peab kalale andma, et ta võtaks juurde 1 kg) on 1 ehk sööta ja juurdekasvu on mõlemat 1000 kg, siis arvutuskäiguna lahutame söödas sisalduvast lämmastikust ja fosforist selle, mis jääb kalasse: ((1000*5,7)- (1000*2,75))/100=29,5 kg lämmastikku ja ((1000*0,6)-1000*0,4))/100=2 kg fosforit iga toodetud kalatonni kohta. Kui kasvatataks 10 000 tonni kala, oleks Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele koormused lämmastiku osas kokku 295 t ja fosfori osas 20 tonni; 41. Lk 117-118 lehekülgedel on öeldud: “Tagalahes tehtud mõõtmistulemused näitasid, et pelgalt 100 m pikkune karbifarm (traalvõrk) suudab filtreerimise kaudu veesambast aasta jooksul püsivalt eemaldada kokku 2,4 tonni lämmastikku ja 0,1 tonni fosforit. Juhul kui toimub ka saagi koristamine (karpide korje), eemaldatakse Selgitame, et tegemist on viidatud tekstiga (Kotta, J., Aps, aasta jooksul merekeskkonnast kokku 2,9 R. ja Orav-Kotta, H. 2021. Töönduslikust kalapüügist ja tonni lämmastikku ja 0,2 tonni fosforit. kalakasvatusest tulenevad toitainete vood Läänemeres. Seega sellise 100 m karbikasvatusliini abil Tartu Ülikool). on võimalik 100% ulatuses kompenseerida 274 tonni (lämmastiku osas) või 4203 tonni Kui võtta aluseks eelmises lõigus mainitud tulemused, et 1 (fosfori osas) kala kasvatamist.“ Palume t kalatoodangu kohta vabaneb 10,5 kg N ja 0,04 kg P, siis täpsustada, kuidas on saadud tulemused, et selline tulemus saadaksegi. 274 tonni kala x 10,5 kg N ühe selliste liinide abil saaks kompenseerida kalatonni kohta = 2,88 t N ja 4203 tonni kala x 0,04 kg P 274 t N osas ja 4203 t P osas kala ühe kalatonni kohta = 0,17 t P. kasvatamist. Kui võtta aluseks eelmises lõigus mainitud (võimalik, et Seega, kui 100 m karbiliinilt saaki koristades ebakorrektsed) tulemused, et 1 t eemaldatakse aasta jooksul merekeskkonnast kokku 2,9 kalatoodangu kohta vabaneb 10,5 kg N ja tonni lämmastikku ja 0,2 tonni fosforit, siis 0,04 kg P, siis arvutuskäik peaks selline, et kompenseeritakse vastava koguse kala kasvatamine. jagatakse karbifarmi efektiivsus 1 tonni kala heitega. Kui neid arvutusi kontrollida, siis samasugust tulemust ei saa, palume täpsustada arvutuskäiku. Juhul kui eelmises lõigus mainitud N ja P vabanemise kogused on valed ja selles lõigus olevad arvutused on nende baasil tehtud, siis palume korrigeerida tulemused mõlemas lõigus; 42. Lk 118 teises lõigus on öeldud: „Seda Arvestatud. Eemaldame KSHst vastavalt ettepanekule. saab kombineerida nt rannaheidiste Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele kogumisega ning kalakasvatustes Läänemerest püütud kalast tehtud sööta kasutades.“ Siit kustutada „ning kalakasvatuses kalakasvatustes Läänemerest püütud kalast tehtud sööta kasutades“, põhjused on eelpool (vt märkus 35, 39); 43. Lk 118 teises lõigus on öeldud: „Põhilistes saasteallikateks basseinides on lagunenud orgaaniline materjal ning toitained (N ja P) ning konkreetsed kalatoidust tulenevad tahked toidu jäätmed (heljum).“ Vesiviljeluskasvanduses saab Arvestatud. Lisame KSHsse: Vesiviljeluskasvanduses koormuse teke alguse sööda lisamisega, saab koormuse teke alguse sööda lisamisega, söödud ja söödud ja seeditud toit kasutatakse kala seeditud toit kasutatakse kala ainevahetuses energia ja ainevahetuses energia ja toitainete toitainete saamiseks, et tagada kala kasv ja muud saamiseks, et tagada kala kasv ja muud füsioloogilised protsessid. Jääkproduktidena vabaneb füsioloogilised protsessid. CO2 ja NH3 (läbi lõpuste) ja seedimata sööt vabaneb Jääkproduktidena vabaneb CO2 ja NH3 ekskrementidena vette. (läbi lõpuste) ja seedimata sööt vabaneb ekskrementidena vette. Seega võiks lauset alustada loogilisemalt öeldes, et reostuskoormuse teke vesiviljeluses algab sööda lisamisega süsteemi vms; 44. Lk 119 teises lõigus on öeldud: „Arvestades, et Eestis on kalapüügil suurimad saagid just väikesekasvulise pelaagilise kala, nagu kilu ja räim osas ning ka vesiviljelustoodangu osas on suurima Arvestatud. potentsiaaliga lõhe- ja forellikasvatus, on Eesti tingimustes kalandussektor potentsiaalselt kõige väiksemate veekeskkonnamõjudega loomse proteiini tootmise viis.“ Eemaldada lõhekasvatus, Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele sest lõhe jaoks lähevad Eesti veekogud suvel liiga soojaks ning soolsus on liiga madal konkurentsivõimelise kasvu saavutamiseks; 45. Lk 120 on öeldud: „Kui kalakasvatuses kasutatakse ka veevarustuses põhjavett, siis veevõtt iseenesest põhjavee kvaliteeti ei mõjuta. Põhjavee kvaliteeti võib kaudselt mõjutada kasvatustes tekkiva reovee puhastamise efektiivsus ning loodusesse Arvestatud. KSH aruannet korrigeeritakse vastavalt juhitava heitvee kvaliteet.“ Juhime ettepanekule. tähelepanu, et vastavalt veeseadusele ei ole tegemist reo- ega ka heitveega, VeeS § 131 alusel nimetatakse seda vett vesiviljelusest lähtuvaks veeks. Palume läbivalt see dokumendis korrigeerida; 46. Lk 120 peatükis 6.1.3 on loetletud vesiviljelussüsteeme. Keskkonnaministri määruses nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning Arvestatud. Tehnoloogiate jaotus eemaldatakse. seire nõuded“ § 2 lg 3 on võimalikud vesiviljeluskasvanduste tüübid ja nende definitsioonid toodud. Palume korrigeerida tekst vastavaks; 47. Lk 122 teine lõik algab lausega „38st Arvestatud. Info on uuendatud 2020. a seisule: 31st majanduslikult olulisest kalaliigist merel, olulisest kalaliigist merel on 2020. a seisuga 21 Peipsi- ja Lämmijärvel ning Võrtsjärvel on madalseisus. Peipsi- ja Lämmijärvel on 2020. a seisuga 17 heas seisus ja 21 madalseisus (heas 10-st uuritud töönduskala liigist 3 madalseisus. seisus 45% majanduslikult olulistest Võrtsjärvel on 2020. a seisuga 7 uuritud liigist 3 kalaliikidest.“ Täpsustada tuleks aastat, madalseisus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele millal 45% majanduslikult olulistest liikidest olid heas seisus; 48. Lk 123 kolmandat lõiku, mis lõpeb lausega „Püügisurve vähendamine tasemeni, mis võimaldab säilitada kalavarude optimaalseid tasemeid, vähendab kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile.“ tuleks täiendada viitega Ettepanekut ei arvestata. uuringule „Püügikoormuse kohandamine Selgitame, et kalavaru säästlikuks kasutamiseks vajalike hea keskkonnaseisundi tingimustele kalapüügikitsenduste kehtestamist kalavaru ohustatuse vastavaks“. https://envir.ee/vesi-mets- korral kalakaitse- või teadusasutuse ettepanekul reguleerib maavarad/merekeskkonna- kalapüügiseaduse § 11 ning püügivõimaluste ja lubatud kaitse/uuringud#euroopa-merendus-ja saakide kehtestamist lähtudes kala- ja veetaimevaru Lõiku tuleks täiendada, mis viitaks vastava seisundist ja rahvusvahelistest kokkulepetest reguleerivad meetme sissetoomise võimalusele, mille kalapüügiseaduse § 45 ja § 46 ja § 47. Seega on abil oleks võimalik püügikoormuse püügivõimaluste ja püügikitsenduste kehtestamine otseselt sõltuvuses kalavarude seisundist. Eraldi sekkumisi või vähendamist kompenseerida vähendamaks meetmeid kalavarude seisundist tulenevate sotsiaalmajanduslikku mõju sektorile. püügipiirangute sotsiaalmajanduslike mõjude Tegemist on olulise meetmega kalavarude kompenseerimiseks sektorile ei ole kavas EMKVF seisundi parandamisel. Põllumajanduse ja rakenduskavas ette näha. kalanduse arengukavas on kokku lepitud, et aastaks 2030 peaks 65% majanduslikult Samas on EMKVF rakenduskavas kaudse mõjuga olulistest liikidest olema heas seisus. meetmeid, mis leevendavad tulevaste piirangute sotsiaalmajanduslikku mõju (tegevuste mitmekesistamine, Püügikoormuse kohandamine hea uute toodete tootmine, lisandväärtuse loomine). keskkonnaseisundi tingimustele vastaks on üheks peamiseks viisiks eesmärgi saavutamisel; 49. Lk 123 viimases lõigus on juttu Arvestatud. Lisame vastava info KSH aruandesse ümarmudilast ja kadiskatega püügist. Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele Selguse mõttes tuleks lisada ka lause, et kadiskatega püügivõimaluse sissetoomine nõuaks kalapüügi korralduse muutmist ja korrastamist, et vältida püügikoormuse kasvu. Uute püügivahendite püügile toomine tähendab püügivõimaluste laiendamist ehk püügikoormuse kasvu. Et seda oleks võimalik teha, tuleks need pigem asendada olemasolevatega piirkondades, kus püügikoormus ei vasta hea keskkonnaseisundi tingimustele; Arvestatud osaliselt. Eemaldame lausest ajamääratluse 50. Lk 135 peatükis 6.2.2 3-s lõigus on „mõnel juhul“. Muus osas sõnastuse muutmist ei pea sedastatud, et mõnel juhul toetab elupaikade põhjendatuks, kuna panustamine töökohtade säilitamisse taastamine sektoris pikas perspektiivis on tekstis juba ära toodud: Pikemas perspektiivis on töökohtade säilitamist. Lause tuleks ümber sektori töökohtade säilitamisel ka oluline roll nendel sõnastada selliselt, et tuleks välja, et meetmetel, mis toetavad keskkonnaseisundi (sh eeskätt elupaikade taastamine nagu ka kõik muud veekeskkonnaseisundi) parandamist (alates keskkonna parandamise meetmed investeeringutest keskkonnamõjude leevendamisse ja panustavad pikas perspektiivis töökohtade ressursitõhususse kuni kalandusalaste andmete kogumise säilitamisse, sest need parandavad ja uuringuteni) või ka elupaikade taastamist (kudealad). kalavarude arvukust ja aitavad kaasa Soodsam keskkonnaseisund aitab tagada kalavarude kestlikule majandamisele. See kalandussektori jätkusuutlikkust, kuna aitab kaasa ongi aluseks stabiilseks sissetulekuks kalavarude taastootmisele. Samuti on soodne kalandussektoris; keskkonnaseisund eelduseks rannapiirkondade ja veekogudega seotud turismi arendamisel. 51. Lk 139 kolmandast lõigust eemaldada „kohaliku sööda kasutamine (kalasööda tootmine samast basseinist pärit toorainest)“ Arvestatud. ja „Sellisel juhul ei viida kalakasvatustega tegelikult Läänemerre toitaineid juurde, vaid pigem puhastatakse Läänemerd Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele üleliigsetest toitainetest“. Põhjused on toodud märkustes 36 ja 40; Arvestatud osaliselt. Parema arusaadavuse huvides sõnastatakse tekst järgmiselt: Lisaks eesmärgile toitaineid 52. Lk 139 viiendas lõigus märgitakse, et ökosüsteemist eemaldada, on EMKVF rakenduskava EMKVFi rakenduskava mitmel meetmel on mitmetel meetmetel eesmärke, mis on seotud täiendavaid eesmärke, mis on seotud veekeskkonna survetegurite mõjude leevendamisega ja veekeskkonna mõjude leevendamisega. keskkonna olukorra parendamisega, alates erinevatest Märgime, et pigem peaks EMKVFi investeeringutoetustest keskkonnamõju leevendavatesse eesmärgiks olema survetegurite seadmetesse ning nt ka mereprügi kogumisse ja lõpetades negatiivsete mõjude leevendamine; nt selektiivsete püügivahendite soetamise ning kudealade taastamise projektide toetamisega. Selgitame, et merevesiviljeluse arendamisel võib olla negatiivne mõju juhul, kui ei rakendata reostuskoormuse kontrolli ja vajadusel mõjude kompenseerimise meetmeid. Nii EMKVF rakenduskava, kui ka Merestrateegia 53. Lk 143 seire ja järelehindamise meetmeprogramm rõhutavad kombineeritud vesiviljeluse kirjelduse peatüki kolmandas lõigus on rakendamise olulisust. Vesiviljelustegevusi, mis omaksid väidetakse, et EMKVFi rakenduskava olulist negatiivset mõju, ei või lubada ja seda peab järgima perioodil ei seata eesmärke ega kavandata vesiviljeluskäitistele tegevuslubade väljastamisel. Selle tegevusi, mille rakendamisel oleks ette näha tõttu ei saa ka rakenduskava elluviimisel olulist olulise mõju avaldumist ja negatiivse mõju negatiivset mõju veekeskkonnale avalduda. Seega ei suurenemist looduskeskkonna aspektidele. nõustu KSH koostaja antud märkusega. KeM on seisukohal, et merevesiviljeluse Seire ja järelhindamise ptk annab juhised konkreetselt arendamisel on kindlasti negatiivne rakenduskava elluviimisega seiratavatele tegevustele. keskkonnamõju veekvaliteedile ja Rakenduskava seire käib nii nagu ptk kirjeldatud: EMKVF sedakaudu VRD ja MSRD eesmärkide 2021-2027 perioodil on sisseviidud ühtne seire- ja saavutamisele. Selle vältimiseks on vajalik hindamise süsteem. Selle aluseks on Euroopa Komisjoni ette näha kalakasvatuste mahtude poolt kehtestatavad indikaatorid. suurenemisel nende mõju seire; Soovitatav seire ei ole rakenduskava seire, vaid on iga kalakasvatuse või kombineeritud vesiviljeluse ettevõtte omaseire, millele lisandub EMKVF rakenduskava kontekstis üldine Meede 1.4.2 Kalandusandmete kogumise toetuse raames kogutav info. Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele 54. Lk 145 olulisemad mõju hindamise Ettepanekut ei arvestata. Vesiviljeluse toetamine järeldused ja ettepanekud peatükis esimeses iseenesest ei pea kaasa tooma reostuskoormuse lõigus on väidetud, et rakenduskava suurendamist (vt ka eelmist vastust). Kogu vesiviljeluse meetmetel puudub vastuolu piirkondlike meetme erieesmärk on jätkusuutliku vesiviljeluse strateegia dokumentidega. KeMi hinnangul edendamine. Muuhulgas võimaldavad rakenduskava esineb vastuolu HELCOMi Läänemere meetmed ka kombineeritud vesiviljeluse ja karbi- ning tegevuskava eesmärkidega vähendada vetikakasvatuse toetamist ning nimetatud kasvatustest Läänemere reostuskoormust ja Eesti saadud toodangu väärindamist. Vastavad toetused aitavad eesmärgiga veekogumite ja mereala hea pikemas perspektiivis kaasa Läänemere reostuskoormuse seisundi saavutamisel; vähendamisele või vähemalt loovad selle jaoks eeldused. 55. Lk 146 vesiviljeluse innovatsiooni arendamisel tuleb karbi ja vetikakasvatuse arendamise kõrval pöörta tähelepanu ka toodangu väärindamisele ja turustamisele ning toodete arendamisele, et toimuks Ettepanekut ei arvestata. Seda ei ole vaja eraldi KSH säästlik ressursikasutus. aruandes rõhutada, kuna siseveekogude projekte võidakse Samuti teeme ettepaneku täiendada rakenduskavas erinevate meetmete alt toetada. Antud kuuenda loetelupunkti sõnastust järgmiselt: loetelu rõhutab küsimusi, millele KSH koostaja arvates on vajalik täiendavalt tähelepanu pöörata. „/.../ võiks kaasata ka siseveekogude projekte (eriti süsteemis meri-jõgi), mille eesmärk sama.“ MKM saadab EMKVF rakenduskava KSH lõpparuande eelnõu kommentaarid e- kirjaga, me ei jõua ametlikku vastust enam 15.07.2021 kinnitas Vabariigi Valitsus TAIE arengukava. tähtajaks saata ja meil on ka ainult mõned Kuna KSH aruande seisukohtade küsimiseks saadetud Majandus- ja Keit Kaadu väiksemad täpsustused: versioon valmis 16.07.2021, siis ei olnud vastavat Kommunikatsiooni- 23.08.2021 muudatust veel tehtud. KSH aruannet korrigeeritakse TAIE ministeerium e-kiri 1. Eelnõu lk 48 „Koostamisel olevad tõstmisel valminud strateegiliste dokumentide hulka. strateegilised planeerimisdokumendid“ – Samuti tehakse vastavalt ettepanekule muudatus täpsustame, et teadus- ja arendustegevuse Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 osas. kava on nüüdseks valmis ja transpordi arengukava punkti võib sõnastada nii Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021- 2035, lisaks arengukavale on plaan koostada arengukava esimesel aastal merenduspoliitika valge raamat, millega seada üksikasjalikumad poliitilised ootused.“ 2. Eelnõu lk 146 ettepanekud, mis aitavad soodsaid mõjusid suurendada – lisada Arvestatud. Vastav täiendus tehakse KSH aruandesse punkt „Tähelepanu vaja pöörata sadamate reovee- ja jäätmekäitluslahendustele". Tänan, et küsisite HTM-i seisukohta „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Merike Reiljan Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021– Haridus- ja Teadus- 16.08.2021 2027" keskkonnamõju strateegilise - ministeerium e-kiri hindamise aruande eelnõule ja annan teada, et tutvusime eelnõuga ning meil märkuseid ei ole. Teeme ettepaneku täiendada peatükki nr Arvestatud osaliselt. Siseturvalisuse arengukava 2020- 4 „Seosed teiste strateegiliste 2030“ lisatakse KSH aruande ptk 4 ja vastavasse tabelisse dokumentidega“ (lk 48-49) ja lisada 4.1., kus vastavalt ettepanekule on olemas kaudne seos arengukavana juurde ka „Siseturvalisuse prioriteet 1 (Säästva kalapüügi ja veekeskkonna arengukava 2020-2030“. Põhjendame, et bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine) nimetatud arengukavas on käsitletud ka erieesmärgiga 6 „Veekeskkonna bioloogilise mereseiret. Põhjendame, et nimetatud mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja arengukavas on käsitletud ka mereseiret. taastamisele kaasa aitamine“ Siseministeerium 27.08.2021 nr 2-1/536-2 Läänemere suurim risk on kauba- ja Siseturvalisuse arengukava ei lisata vastavusanalüüsi (ptk reisilaeva kokkupõrge, mille võimalikuks 5), kuna EMKVF 2021-2027 fookus ei ole otseselt seotud kahjuks on hinnatud 3 810 150 000€ ning siseturvalisuse arengukava meetmetega. teateid selle ohu kohta tuleb iga kolme päeva tagant. 2020. aastal oli 104 Koostatava rakenduskava alusdokumendid on Euroopa hoiatust kokkupõrkekursi kohta, nende Parlamendi ja Nõukogu määrus 2021/1060, millega märkamata jätmise hüpoteetiline kahju kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, on sadades miljardites eurodes. Nafta või Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele kemikaalireostuse korral oleks Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja korvamatu kahju ka mereelustikule. Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeoleku fondi ning Lähtuvalt ülaltoodud märkustest palume piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad ka täiendada lk 58 vastavat tabelit, kus finantsreeglid ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus on toodud strateegia panust ja seosed 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, EMKVF-i prioriteetidega. Meie Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust hinnangul panustab Siseturvalisuse (EL) 2017/1004. arengukava 2020-2030 EMKVF-i Määrus 2021/1139 Artikkel 33 kohaselt võib EMKVFist prioriteeti nr 1, mille eesmärgiks on toetada küll ka mereseire süsteeme (prioriteet 4 all), kuid säästva kalapüügi ja veekeskkonna kuna Eestis ei kavandata prioriteet 4 rakendamist, siis bioloogiliste ressursside kaitsmise EMKVF rakenduskava alusel mereseiresüsteemide edendamine. Tulenevalt meie märkustest uuendamisse panustavat meedet ei avata. on vaja uuringufirma poolt täiendada ka Kuna EMKVF on EL struktuuriabi fondidest kõige vastavusanalüüsi. väiksema eelarvega fond ja mereseiresüsteemide Samas juhime tähelepanu, et arendamist on võimalik toetada ka muudest Siseministeeriumil vahendid struktuuriabifondide vahenditest, siis tuleb leida võimalusi mereseiresüsteemi uuendamiseks mereseiresüsteemide arendamiseks muudest EL puuduvad. Mereseiresüsteem on vajalik struktuurabifondidest, kus on eelarvevahendeid rohkem. uuendada aastal 2025, et Eesti merepiir, mis on ühtlasi Euroopa Liidu välispiir, oleks valvatud ja kaitstud, Eesti mereala ja päästepiirkond oleks ohutud ja turvalised, potentsiaalsete õnnetuste riskid maandatud ning oleks tagatud kõrgetasemeline järelevalve ja reageerimine võimalikele õnnetustele ja/või erinevatele rikkumistele merealal. Käesolevaga annab Keskkonnaamet nr 6- Keskkonnaamet 09.08.2021 teada, et kiidab esitatud KSH aruande - 5/21/16268-2 eelnõu heaks. Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele Keskkonnaagentuuri kommentaarid ja muudatusettepanekud „Euroopa Merendus-, Kalandus-ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021– 2027" keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu osas: ▪ lk 17-19 antakse ülevaade pinnaveekogumite seisundist, mh väidetakse, et Eesti rannikuvee ametlik Arvestatud. Selgitame, et mõeldud on seletuskirja ökoloogilise ja koondseisundi hinnang veemajanduskomisjonile, mitte interaktiivset kaarti. pärineb aastast 2017. Pinnaveekogumite seisundi tekst ja info uuendatakse KSH aruandes ning lisatakse viide 2019. a seletuskirjale. (KSH Pinnaveekogumi seisundi hindamist (sh aruandes oli 2019. rannikuveekogumitse seisund joonisel rannikuvesi) tehakse igal aastal, info 2.7 ka toodud.) uuendatakse veekogumite koondseisundi tabelis ja interaktiivses nr6-6/21/1553- Keskkonnaagentuur 25.08.2021 Keskkonnaagentuuri kaardirakenduses. 2 Palume aruandes kasutada ajakohastatud infot: Pinnaveekogumite seisundiinfo | Keskkonnaagentuur Pinnavee ja põhjavee seisund - Interaktiivne kaart (arcgis.com). lk 19: „Vastavalt veeseadusele peetakse pinnavee seisundi üle arvestust pinnaveekogumite kaupa. Pinnaveekogumeid, mille seisund tuleb Arvestatud. Lk 19 vastav lõik paigutatakse ümber määrata, on praegu 750 pinnaveekogumit…“ on üldine pinnavee seisundit tutvustav osa, mida oleks loogilisem paigutada enne rannikuveekogumite seisundi osa (lk 17).  Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Esitatud ettepanekud ja küsimused Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele Selgitame, et soolsuse andmed tekstis on viidatud andmed ▪ Dokument vajab üldist kerget ning nende ühikuid tekstis ei teisendata, vaid lähtutakse korrigeerimist ja stiili ühtlustamist, sh originaalallikates kasutatavatest ühikutest. tabelites. Näiteks: - lk 10-11 soolsuse kirjeldamiseks Täiendavaks infoks, et g/kg on ühikuliselt sisuliselt sama, kasutatakse kolm erinevat ühikut – mis promill (1/1000) ning 1% = 10 promilli. promille, % ja g/kg; - lk 39: ptk-s 2.6.3 „Eesti magevete elustik, va kalastik“ esimeses lõigus antakse ülevaade selgrootutest, kuid viimases lauses kajastatud kalaliikide Arvestatud. Dokumenti korrigeeritakse ptk 2.6.3. osas info. Sama puudutab linnuliike kirjeldavat lõiku, mis lõpeb infoga imetajate kohta; - lk 93 meede 1.1.3: esimene lause jäi korrigeerimata; Arvestatud. Meetmete 1.1.3. ja 2.1.2 sõnastust - tabelites mõnes kohas täpploendi korrigeeritakse. (bullet) lisamine aitaks mõtet lihtsamini jälgida (nt lk 101 meede 2.1.2 tabel). Põllumajanduse Registrite ja Merle Juur 06.08.2021 PRIAl ettepanekuid ei ole - Informatsiooni e-kiri Amet Teised asjaomased asutused ja huvitatud isikud oma arvamusi ei esitanud. KSH lisa 4. KSH aruandele avaliku väljapaneku käigus laekunud küsimused ja ettepanekud ning nendega arvestamine Lisa 4. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele avaliku väljapaneku käigus laekunud küsimused ja ettepanekud ning nendega arvestamine Maaeluministeerium saatis oma 15.11.2021 kirjaga nr 6.9-3/815 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine teavituse avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumisest Asjaomased asutused, kellele KSH teavitus saadeti, on järgmised: • Keskkonnaministeerium • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Haridus- ja Teadusministeerium • Siseministeerium • Rahandusministeerium • Sotsiaalministeerium • Keskkonnaamet • Transpordiamet • Keskkonnaagentuur • Põllumajandus- ja Toiduamet • Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Lisaks asjaomastele asutustele saadeti KSH teavitus ka huvitatud isikutele: • Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia • Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut • Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut • Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut • Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut • Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituut • Eesti Keskkonnaühenduste Koda • Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2021–2027 ekspertkomisjoni liikmed  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused Arvutused vaadati KSH aruandes üle. Valemisse oli ekslikult sisse jäänud Vesiviljelusmääruses §5 lg 1 toodud sette eemaldusega arvestavad koefitsiendid (üldlämmastiku puhul koefitsient 0,92 ja üldfosfori puhul kogus koefitsient 0,54). Sette eemaldust aga üldjuhul Korrektsed tulemused on seega järgmised: Kui arvestada kalakasvatuses söödakoefitsienti 0,9, Palume peatükis 6.1.1 üle vaadata sööda N sisaldust 7% ja P sisaldust 0,9%, ning koormusarvutused. Näiteks lk 120 arvestada, et vikerforelli lämmastiku sisaldus on 2,75 viiendas lõigus esitatud näitajate juures ja fosfori sisaldus 0,4%, siis eraldub keskkonda peaksid koormused suuremad olema. Vesiviljelusmääruse alusel ~35,5 kg N ühe tonni kala juurdekasvu kohta ning ~4,1 kg P ühe tonni kala Keskkonna- 7-12/20/2697- juurdekasvu kohta. Kalakasvatus mahuga 10000 t/a 03.12.2021 ministeerium 10 põhjustaks hinnanguliselt lisanduva reostuskoormuse 355 t/a üldlämmastiku ja 41 t/a üldfosforit. Vastavalt on KSH aruandes parandatud ka sellise toitainete koguse kompenseerimiseks vajalikud karbi- või vetikakasvatuse rajatiste pindalad. Lk 121 on toodud järgnev: Ettepanekut ei arvestata. Ei nõustu, et seda ei saa kasutada „Suuremamastaapsete protsesside võimaliku meetme näitena. tasandamiseks on aga hoopis teistsugused võimalused. Kui on soov säilitada KSH aruandesse lisatakse infona viidatud aruandes tehtud basseini üldist toitainete bilanssi, siis arvutuste tulemused. sobivateks meetmeteks on eelkõige üldist aineringlust arvestavad tegevused nagu Viidatud aruande koostajad on esitanud oma täiendavad näiteks kohaliku sööda kasutamine selgitused seoses samast basseinist pärit kalast kalasööda (kalasööda tootmine samast basseinist tootmisega  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused pärit toorainest). Käesoleval ajal aga (https://www.kalateave.ee/images/pdf/Uuringud/km_vastu puuduvad andmed, mis võimaldaks välja skiri_selgitustaotlusele.pdf). arvutada kohalikul toorainel põhineva kalasööda kasutamise võimalused Selgituste kohaselt: andmete puudumine viitab vaid toitainete mõjudel leevendamisel.“. sellele, et praegu puuduvad andmed ja analüüsid Eesti Märgime, et andmete puudumise korral merealade kohta. Arvutustes kasutasime kirjandusest on ebakorrektne väide, et tegemist on pärit keskväärtusi (viited on aruandes olemas). sobivate meetmetega. Toitainete Tegemist on sellegipoolest parima olemasolema infoga, ringlemise eesmärgil võib eelistada mis annavad aimu üldisest põhimõttest ja suurusjärkudest. Täpsemate arvutuste tegemiseks on Läänemerest või kohalikust kalast tehtud vaja koguda andmeid merealade ja eri liikide kaupa sööta, kuid seda ei saa käsitleda ning analüüsida erinevate söötade ja keskkonnameetmena, ka mitte näitena. kasvatustehnoloogiate keskkonnatõhusust. Seega tuleb lõigust eemaldada lauseosa „kohaliku sööda kasutamine (kalasööda Arvutuste aluseks on mujal Läänemeres (so. sarnastes tootmine samast basseinist pärit ökoloogilistes tingimustes) tehtud uuringud ja seetõttu toorainest)“ ning vajadusel lisada usume, et saadud tulemus ei erine oluliselt tõelistest asjakohased näited. väärtustest. Veelgi enam, paremate söödaretseptide ja kasvatustehnoloogiatega on võimalik oluliselt kasvatada keskkonnatõhusust. Mis ulatuses antud kohalikust kalast toodetavat kalasööta saab tulevikus reaalse meetmena kasutada saab, selgub tulevaste uuringute käigus ning väljub EMKVF rakenduskava ja selle KSH mahust. Antud juhul ei püüa EMKVF rakenduskava ega selle KSH antud võimaliku meetme rakendamist läbi suruda, vaid KSHs on kirjeldatud seda näitena ühe võimaluse kohta toitainete bilanssi arvestamisel. Lk 124 viidatakse uuringule KSH aruande ptk 6.1.1. on vastavalt Kotta et al (2022) töö „Töönduslikust kalapüügist ja „Töönduslikust kalapüügist ja kalakasvatusest kalakasvatusest tulenevad toitainete vood tulenevad toitainete vood Läänemeres“ korrigeeritud ja Läänemeres“. Keskkonnaministeeriumile täiendatud.  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused teadaolevalt ei ole antud uuring ja selle arvutused veel lõplikud. Keskkonnaministeerium on küll esitanud uuringu autoritele tagasiside arvutuste kohta, kuid hetkeseisuga ei ole autorite vastuseid veel laekunud. Selleks, et lisada KSH aruandesse uuringus esitatud arvutused, tuleb eelnevalt välja selgitada, kas on tegemist lõplike arvutustega. Kui ei ole tegemist lõplike arvutustega, tuleb lk 124 vastavad lõigud tekstist eemaldada. Tehnilise märkusena soovitame joonise 2.4 asendada uuema infoga, nt joonisega 13 aruandest „Mereliste elupaigatüüpide Ettepanekut arvestatakse. Joonis on KSH aruandes seisundi hindamise metoodika“ lähtuvalt ettepanekust muudetud. (https://sisu.ut.ee/sites/default/files/mererit a/files/3_1_1_aruanne_vers2.pdf). Siseministeeriumile tuli kooskõlastamiseks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikust Allan Pilviste väljapanekust ja arutelust teavitamine. (Strateegia- ja Anname teada, et meil eelnõu osas Siseministeerium 22.11.2021 Teadmiseks võetud. arendusosakon d) e-kiri täiendavad ettepanekud puuduvad. Meie varasemad märkused olid seoses mereseire lisamisega, mida on ka KSH-s täiendatud. Eelnõust tuli välja, et kuna Eestis ei kavandata prioriteet 4 rakendamist, siis EMKVF rakendusakava alusel  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused mereseiresüsteemide uuendamisse panustavat meedet ei avata. Antud teemat vaatame eraldi kui rakenduskava tuleb kooskõlatusele. 1. KSH aruanne on avalikustamisel ilma rakenduskava eelnõuta. Juhime tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lg 1 kohaselt KSH aruanne on strateegilise planeerimisdokumendi juurde kuuluv dokument, mis sisaldab KSH aruanne sisaldab teavet rakenduskava eelnõu kohta. KeHJS § 40 lg-tes2–4 nimetatud teavet. Tulenevalt KeHJS §-st 41 koostoimes KSH aruandes on esitatud ptk 1.1 rakenduskava KeHJS § 37 lg 2 p-ga 2 peab KSH koostamise alused, ptk 3.1. on kirjeldatud rakenduskava aruande avalikustamise teade mh lahenduseni jõudmist ning ptk 6. on tabelis 6.2. esitatud mõjude hindamine rakenduskava prioriteetide, sisaldama strateegilise erieesmärkide ning nendega seotud meetmete kaupa. Iga 6-5/21/16268- planeerimisdokumendi (antud juhul Keskkonnaamet 07.12.2021 meetme osas on tabelis 6.2. ka esitatud üldinfo meetmete 4 rakenduskava) eelnõuga tutvumise aega raames toetatavate tegevuste kohta. Seega rakenduskavaga ja viisi. Mõistes rakenduskava eelnõu kavandatud meetmed ja toetatavad tegevused on KSH koostamise keerukust ja menetluskorda, aruandes toodud. tuleks KSH aruande avalikustamisel siiski võimaldada tutvuda rakenduskava Rakenduskava eelnõu tööversioon esitatakse asjaomastele eelnõuga nii palju kui see on võimalik. asutustele KSH aruande kooskõlastamiseks esitamisel Vastasel juhul on keeruline hinnata KSH ametkondlikuks kasutuseks. aruande asjakohasust ja piisavust, sh kas rakenduskava elluviimisega kaasnevat mõju on piisavalt hinnatud ja KSH aruandes toodud järeldustega saab nõustuda. Kuna antud juhul ei olnud rakenduskava eelnõu kättesaadav,  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused analüüsisime KSH aruande sisu selle info alusel, mis oli KSH aruandes toodud. KSH aruande kooskõlastamiseks esitamisel palume aruandele lisada ka rakenduskava eelnõu, vajadusel asutusesiseseks kasutamiseks. 2. Teeme ettepaneku KSH aruandes selgemalt kirjeldada rakenduskava Ettepanekut ei arvestata. eelnõu ja selle KSH koostamise protsessi. KSH aruande lk 7 kohaselt: KSH aruandes on esitatud ptk 1.1 rakenduskava „KSH aruanne on koostatud põhimahus koostamise alused ning ptk 6. on tabelis 6.2. esitatud rakenduskava materjalide alusel, mis mõjude hindamine rakenduskava prioriteetide, tehti Maaeluministeeriumi poolt KSH erieesmärkide ning nendega seotud meetmete kaupa. Iga ekspertrühmale kättesaadavaks seisuga meetme osas on tabelis 6.2. ka esitatud üldinfo meetmete 26.04.2021.“Asjaomastelt asutustelt raames toetatavate tegevuste kohta. küsiti seisukohta KSH aruande kohta KSH aruande ptk 3.1. on kirjeldatud rakenduskava 2021. aasta suvel, KSH aruande lahenduseni jõudmise protsessi. avalikustamine toimub 2021. aasta lõpus, mistõttu jääb päris pikk vahe ajaga KSH aruandes ptk 9.1. esitatud ettepanekutega on 26.04.2021. KSH aruande menetlemisel rakenduskava edasisel koostamisel arvestatud. esitatakse ettepanekuid ja märkusi KSH aruande kohta, KSH aruandes tehtavad Pärast 26.04.2021 on ettepanekuid KSH aruandele esitatud muudatused omakorda peavad vajadusel asjaomaste asutuste käest seisukohtade küsimise etapis. mõjutama rakenduskava eelnõu sisu Ettepanekud ning nendega arvestamine või (alus: KeHJS § 43 p 1). Seetõttu palume mittearvestamine on toodud KSH aruande lisas 3. selguse huvides KSH aruandes välja tuua, kuidas on pärast 26.04.2021 Leiame, et antud peatükid ja lisad käsitlevad antud esitatud ettepanekud KSH aruande kohta teemasid piisava põhjalikkusega ning täiendavalt KSH omakorda mõjutanud või mõjutavad aruannet selles osas ei täiendata. rakenduskava koostamist ja sisu.  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused 3. KSH aruande lk 128 järgi: „Üheks kudealade pindala vähenemise põhjuseks on eutrofeerumisest tingitud muutused, millega kaasneb kudealade kattumine vee suurtaimestiku ja vetikatega.“ Märgime, et eutrofeerumine toob üldjuhul nii siseveekogudes kui ka rannikumeres kaasa vee läbipaistvuse vähenemise ning põhjasubstraadi mudastumise, mistõttu väheneb suurtaimede sügavuslevik veekogus. Lisaks kasutavad mõned Ettepanekut arvestatakse ja KSH aruannet muudetakse kalaliigid teadaolevalt just veetaimi vastavalt kommentaarile. koetud marja kinnitamiseks. Seega saab pigem väita, et eutrofeerumisest tulenevad mõjud kudealade vähenemisele seisnevad hapnikuolude halvenemises (see kehtib eelkõige Läänemere kohta) ja kudemisalade kvaliteedi languses, nt põhjasubstraadi mudastumises (mõju eelkõige kivise-kruusase põhjaga kudemispiirkondi eelistavatele kalaliikidele). 4. KSH aruande lk 129 on toodud väide: Ettepanekuga arvestatakse osaliselt: „Kudealade taastamine või kunstkoelmute loomine on pikaajalises Tegemist on eksperdi hinnanguga ja otsest viidet pole perspektiivis üks tõhusaim lahendus võimalik siia panna. Rõhutame, et mõeldud on siin kalade looduslikuks kvaliteetseks looduslikku taastootmist. taastootmiseks.“ Palume KSH aruandes välja tuua, millistele andmetele tuginedes Paljude liikide puhul on kudealade taastamine ja mõnede on antud väide esitatud (lisada viide). puhul ka kunstkoelmute rajamine asjakohase meetmena välja toodud Eesti Maaülikooli 2017. a töös  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused „Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017-2019, perspektiiviga kuni 2023“. Tegevuskava eesmärk on küll kalakasvatusliku taastootmise abil parandada ohustatud sh kaitsealuste kalaliikide seisundit ja suurendada nende arvukust, luues avaramad võimalused ka vääriskalaliikide püügiks Eestis. Seega tegevuskava keskendub kalakasvatuslikule taastootmisele ja noorkalade või maimude asustamisele veekogudesse, mis ei ole käsitletav otseselt loodusliku taastootmise osana. Tegevuskavas on aga mitmete liikide puhul just koelmute taastamist, koelmutele ligipääsu parandamist või kunstkoelmute rajamist peetud paremaks meetmeks kui noorkalade veekogudesse asustamist. Nt Harjuse : Tihti on koelmute taastamine ja rajamine, vanade paisude likvideerimine, kopra arvukuse piiramine ning isegi elupaikade parendamine mõistlikumad lahendused, kui orienteerumine pidavale asustusmaterjali jõkke laskmisele. Meriforell: Täiendavate koelmute ja noorkalade kasvualade rajamine Jõeforell: Ka koelmute taastamine ja rajamine, vanade paisude likvideerimine ning isegi elupaikade parendamine on enamasti otstarbekam ning jätkusuutlikum võrreldes pideva asustusmaterjali jõkke laskmisega.  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused Seega kudealade olukord (selle parandamine läbi kudealade taastamise) on loodusliku taastootmise seisukohast oluline. KSH aruandes täiendatakse antud lauset järgmisel: Kudealade taastamine, kudealadele ligipääsu tagamine või kunstkoelmute loomine on pikaajalises perspektiivis üks tõhusaim lahendus kalade looduslikuks kvaliteetseks taastootmiseks. 5. KSH aruande lk 129 on toodud: „Kalapüügiga kaasnevaks keskkonnakoormuseks, mis mõjutab kalavarusid, on kaotatud püügivahendid ehk kummitusvõrgud, mis püüavad vees veel kuni mitme aasta jooksul ise kala edasi.“ Teeme ettepaneku sõnastada see lause ümber järgnevalt: „Kalapüügiga Ettepanekuga arvestatakse ja vastav lause sõnastatakse kaasnevaks negatiivseks KSH aruandes ümber. keskkonnaprobleemiks, mis kaudselt mõjutab ka kalavarusid, on kaotatud püügivahendidehk nn kummitusvõrgud, millesse kalad võivad kinni jääda ja seeläbi hukkuda veel kuni mitme aasta jooksul pärast võrgu esialgset püügile asetamist.“ 6. KSH aruande lk 130 on toodud väide: „Kuna täiendavaid püügivõimalusi ei Selgitame: loodaks ja püügi sihtliigiks oleks Esimene viidatud lause on välja tõstetud viidatud lõigust ümarmudil, siis püügikoormus teiste (Kotta, J., Eschbaum, R. ja Martin, G. (2019) liikide osas ei kasvaks.“ Palume Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja täpsustada, millele tuginedes on fosforikoormust kompenseerivate meetmete sellelejärelduseni jõutud, kui  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused KSHaruande samas peatükis on väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019) ning räägib võõrliigi varasemalt (lk 128) öeldud, et: ümarmudila püügist. „Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja vähendada püügikoormust ja Viidatud aruandes on mh rõhutatud, et võiks selektiivse suurendada selektiivsemat püüki nende püügimetoodika olemasolu korral suurendada hõbekogre kalavarude kasutamisel, mis ei ole heas ja ümarmudila väljapüüki. seisundis. Selektiivsete ja keskkonnasäästlike kalapüügivahendite Ehk siis mõeldud ongi seda, et ümarmudila püügil tuleks laialdasem kasutuselevõtt aitab rakendada selektiivseid püügivahendeid ja sellisel juhul vähendada soovimatut kaaspüüki ning on teise liikide püügikoormus ei kasvaks. seeläbi vee-elustikule soodsa mõjuga. Selektiivsete püügivahendite kasutamine aitab viia madalamale tasemele kaaspüügist tuleneva kalade suremuse, kuna püügivahenditega minimeeritakse kalade noorjärkude tahtmatut sattumist püünistesse ja seega aidatakse kaasa kalavarude kiiremale taastumisele.“ Viimasest tsitaadist selgub, et hetkel on probleemiks just erinevate (ka majanduslikult oluliste) kalaliikide noorjärkude püügivahenditesse sattumine ja samas on ümarmudila püügiks kadiska püügil välistatud teiste kalaliikide ja kalade noorjärkude kaaspüük. Palume täpsustada. 7. KSH aruande lk 130 on toodud väide: Ei nõustu antud ettepanekuga. „Valgu tarvet võib rahuldada kalaga, kuid see tuleb enne söötmist vähikatku Kui sama info on toodud jõevähi kaitse tegevuskavas, siis leviku ära hoidmiseks külmutada.“ Antud väide, et viidatud materjal on liiga vana, ei ole asjakohane. väite tõendamiseks on viidatud 2001. a Info on õige ja ekspert võib seda infot teoreetiliselt vähikasvatuseseminari õppematerjalile.  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused Väidete tõestamiseks ei ole kasutada ka oma ekspertteadmiste alusel ilma igasuguste õppematerjalidele viitamine hea toon, viidete lisamiseta. lisaks on antud viite puhul tegemist üle 10 aasta vanuse materjaliga. Soovitame Väitega, et õppematerjalidele viitamine ei ole hea toon, ei selle asemel viidata jõevähi kaitse ole samuti asjakohane. Kui viidatud info on asjakohane, siis tegevuskavale (kinnitatud ei ole vahet, millisele allikale viidatakse. Isegi Keskkonnaameti peadirektori asetäitja teadusajakirjanduses viidatakse vajaduse korral 20.10.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/192 konverentsi ettekannetele. „Jõevähi (Astacus astacus) kaitse tegevuskava kinnitamine“), kus on sama info toodud ning mis on avalikult kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel liigikaitse teemade all. 8. KSH aruande ptk 6.1.6.5 kohaselt: KSH aruandes on antud hinnang rakenduskava meetmete „Käesolevahindamise aluseks olev sobivuse kohta. Nt: Natura 2000 tegevuskava 2021- strateegiline dokument –rakenduskava - 2027 kohaselt on nt mereliste ja magevee elupaikade on üldise iseloomuga, mis ei võimalda kaitse-eesmärkide saavutamiseks mh välja pakutud metoodika kohast Natura hindamist meetmed, millele EMKVF rakenduskava meetmed teostada. Teada on küll toetatavad otseselt vastavad ja mille elluviimist EMKVF kaudu meetmed, kuid teada pole konkreetselt toetatakse. KSH aruandes järgneb loetelu toetatavad projektid ja sealsed konkreetsetest meetmetest konkreetsed tegevused. Rakenduskava eesmärkide ja seal kavandatavate EMKVF rakenduskava enamik meetmeid toetavad, kui tegevuste suunad täpsustatakse tulevikus mitte otseselt, siis kaudselt mereliste ja magevee madalama taseme detailplaneeringute Natura 2000 võrgustiku elupaikade kaitse-eesmärkide või projektidega. Nendes etappides on eeldatavalt teada täpsemad tegevused (nt saavutamist. KSH aruandes järgneb kirjeldus eri ehitusmahud ning kasutatavad meetmete osas, kuidas need toetavad Natura 2000 tehnoloogiad, siis sellest tulenevalt on kaitse-eesmärke võimalik täpsem mõjude prognoosimine ja Natura-hindamine.“Nõustume, et Ainsana ei toeta otseselt Natura 2000 kaitse-eesmärke arvestades rakenduskava üldistusastet, ei sellised meetmed, mis eeldavad ehitustegevust  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused ole ilmselt võimalik teha tavapärast (sadamates või rannapiirkondades vm). Antud juhul objekti-ja alapõhist Natura hindamist. on esitatud ka leevendavad meetmed: Sellele vaatamata tuleb juba KSH aruandes anda rakenduskava Seega on oluline kindlasti toetada tegevusi, millega ei täpsusastmes hinnang rakenduskava põhjustada otseseid ja pikaajalisi muutusi Natura meetmete sobivuse kohta Natura 2000 2000 kaitse-eesmärkides nimetatud elupaikades. võrgustiku võtmes (nt kas rakenduskavas pakutud suunad toetavad Natura 2000 Ning on antud ka selliste tegevuste osas hinnang: võrgustiku ala kaitse-eesmärkide Üldiselt on siiski selliste arendustegevuste täitmist), tuua olemasoleva teabe alusel ebasoodsad mõjud välditavad või leevendatavad läbi välja võimalikud konfliktolukorrad, arendustegevuste Natura kaitse-eesmärkidega samuti Natura 2000 võrgustiku sidususe arvestava planeerimise. tagamise üldised põhimõtted ja leevendavad meetmed jmt. Tuleb tagada, et rakenduskavaga ei looda eeldusi On antud ka hinnang, et Natura võrgustiku alade tegevusteks, mis võivad kahjustada kahjustamiseks eeldusi ei luua: EMKVF rakenduskava Natura 2000 võrgustiku alasid. meetmete alusel kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 ala loodusväärtusi kahjustada. Võimaliku negatiivse mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada projektide keskkonna aspektide arvestamise asjakohase ettevalmistamise ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Näiteks on võimalik vältida elupaiku kahjustavate tegevuste elluviimist vastava loodusala kaitse-eesmärkides nimetatud elupaikade territooriumitel ja sellega vältida ka loodusala elupaikade killustamist või kahjustamist. Parema arusaadavuse huvides sõnastati KSH aruandesse leevendavad meetmed:  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused KSH lisab siiski konkreetse leevendavate meetmetena: • Toetuste andmise tingimuste juures tuleb ette näha, et toetuste taotlemisel põhjendatakse Natura eelhindamise vajaduse puudumist, esitatakse vajadusel Natura eelhindamine, millega põhjendatakse Natura asjakohase hindamise vajalikkust või vajaduse puudumist ning vajadusel nähakse ette keskkonnamõju (strateegiline) hindamine koos vajalikus täpsusastmes Natura hindamisega. o Antud leevendavat meedet peab rakendama järgmiste EMKVF rakenduskava meetmete toetuste andmisel ▪ Meede 1.1.2 - Kalasadamate investeeringutoetus ▪ Meede 2.1.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetus ▪ Meede 2.2.1 - Kalatöötlemise investeeringu toetus ▪ Meede 2.2.2 - Ühisinvesteeringute toetus (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks) (TO-d/TO-de liidud) ▪ Meede 2.2.7 - Kalatöötlemise innovatsiooni toetu ▪ Meede 3.1.1 - Kalanduspiirkondade kohalike strateegiate rakendamise toetus o Antud vajadust ei pea põhjendama järgmiste meetmete elluviimisel, kuna nende puhul ei ole Natura 2000 võrgustiku aladele  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused ebasoodsaid mõjusid ette näha või need tegevused on vajalikud Natura 2000 võrgustiku ala(de)kaitsekorraldamiseks. ▪ Meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus ▪ Meede 1.1.3 - Riiklikud kalandusuuringud ▪ Meede 1.1.4 – Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus (ettevõtete innovatsiooni toetus) ▪ Meede 1.1.5 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus ▪ Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori vahetamise toetus ▪ Meede 1.4.1 - Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus ▪ Meede 1.4.2 - Kalandusandmete kogumise toetus ▪ Meede 1.6.1 - Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (koelmud) ▪ Meede 2.1.2 - Riiklikud kalandusuuringud ▪ Meede 2.1.3. - Vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetus (ettevõtete innovatsiooni toetus) ▪ Meede 2.1.4. - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus ▪ Meede 2.2.3 - Müügivõimekuse edendamise toetus (ettevõtete tegevused) ▪ Meede 2.2.4 – Turuarendustoetus (Riigi tegevused)  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused ▪ Meede 2.2.5 - Tootmis- ja turustamiskavade toetus ▪ Meede 2.2.6 - Kalatöötlemise innovatsiooni- programm ▪ Meede 2.2.8 - Teadlaste ja kalatöötlejate koostöötoetus ▪ Meede 2.2.9 – Kriisimeede (Rakendatav loodusõnnetuste, keskkonna katastroofide ja tervisekriiside korral) • Tegevusi planeerides tuleb rakenduskava elluviimisel jagatud toetustega välistada ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning mitte toetada tegevusi millega kahjustatakse Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide täitmist. 9. KSH aruande lk 136 järgi: „Seega on Ei nõustu antud ettepanekuga. oluline kindlasti toetada tegevusi, millega ei põhjustada otseseid ja Antud juhul ei ole asjakohane tekstist välja tõsta ühte pikaajalisi muutusi Natura 2000 kaitse- lauset, vaid asjakohane on vaadata kogu lõiku: eesmärkides nimetatud elupaikades.“Lk Ehitustegevusega ranna-aladel (sadamad, muulid, 137 on märgitud: „Praeguses turismiobjektid) võib kaasneda loodusliku ranna täpsusastmes oleva info hindamise alusel osakaalu vähenemine. Seega on oluline kindlasti ei ole põhjust eeldada, et rakenduskava toetada tegevusi, millega ei põhjustada otseseid ja elluviimine toob vältimatult kaasa pikaajalisi muutusi Natura 2000 kaitse-eesmärkides negatiivse mõju Natura 2000 võrgustiku nimetatud elupaikades. Vastavate mõjude avaldumine aladele.“KSH aruande järeldused ei või mitteavaldumine on väga asukoha- ja vasta KeHJS § 45 lg-le 2 –strateegilise arendustegevuse spetsiifiline ning ei ole rakenduskava planeerimisdokumendi võib kehtestada täpsusastmes prognoositav. Üldiselt on siiski selliste  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused juhul, kui seda lubab Natura 2000 arendustegevuste ebasoodsad mõjud välditavad või võrgustiku ala kaitsekord ning leevendatavad läbi arendustegevuste Natura kaitse- strateegilise planeerimisdokumendi eesmärkidega arvestava planeerimise. kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Rakenduskava koostamise hetkel ei ole teada, milliste Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust meetmete osas, millistele täpsetele tegevustele, millises ega kaitse eesmärki. Palume selle asukohas toetusi üleüldse küsima hakatakse. valguses KSH aruande järeldused üle Rakenduskava tasemel ei ole võimalik hinnata, millist vaadata. konkreetset Natura 2000 võrgustiku ala ja millisel moel mõjutada võidakse, kui võimalikud toetust küsivad projektid selguvad alles rakenduskava elluviimise perioodil. Selle tõttu ongi tähelepanu juhitud võimalikule konflikti tekkimisele ja rõhutatud Natura kaitse-eesmärkidega arvestava planeerimise vajalikkust. Selle tõttu ongi KSH aruandes välja toodud mh: EMKVF rakenduskava meetmete alusel kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 ala loodusväärtusi kahjustada. Võimaliku negatiivse mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada projektide keskkonna aspektide arvestamise asjakohase ettevalmistamise ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Näiteks on võimalik vältida elupaiku kahjustavate tegevuste elluviimist vastava loodusala kaitse-eesmärkides nimetatud elupaikade territooriumitel ja sellega vältida ka loodusala elupaikade killustamist või kahjustamist.  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused Euroopa Komisjoni Natura hindamise juhendi uue versiooni (eesti keeles: ET.pdf (europa.eu)) tekst toob lk 60 mh välja järgmist: Mõne kava elemendi või komponendi puhul võib ebasoodne mõju ala terviklikkusele olla ebakindel või ei ole seda võimalik piisava usaldusväärsusega kindlaks teha. Sellised aspektid vajavad siiski täiendavat kaalumist. Paljud riiklikud strateegiad hõlmavad kavandatud suurinvesteeringuid näiteks uutesse veehoidlatesse või transpordikoridoridesse, mis võivad mõjutada Natura 2000 alasid, kuid mille täpne asukoht, ehitusprojekt või käitamise üksikasjad ei ole veel kindlaks määratud; selliseid elemente tuleb nõuetekohaselt hinnata projekti tasandil. Sellisel juhul tuleks asjaolu, et mõju puudumine on veel ebakindel, märkida hindamistulemustesse ning sellised kavade komponendid/elemendid peavad läbima asjakohase hindamise projekti tasandil (vt ka punkt 4.2). Juhendi p 4.2 „Kavade asjakohane hindamine“ mõned väljavõtted: Asjakohase hindamise ulatuse määrab kava enda üksikasjalikkuse tase, kuid igal juhul peab hindamise eesmärk olema teha kindlaks tundlikud või haavatavad alad või muud võimalikud ohud või konfliktid Natura 2000 aladega, et neid saaks kavandamisprotsessi hilisemates etappides arvesse võtta. Näiteks võivad munitsipaal- või linnaplaneeringud sisaldada piisavalt üksikasju, mis võimaldavad suure kindlusega kindlaks teha võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 aladele. Seevastu üldisemate ruumiliste või valdkondlike piirkondliku või  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused riikliku tasandi planeeringute puhul, kus kava kõigi põhikomponentide asukoht ja ülesehitus ei ole veel kindlaks määratud, võib olla võimalik kindlaks teha üksnes kava teatavate meetmete või komponentide võimalik mõju üldisel tasandil, ilma seda ala tasandil täpsustamata. 10. KSH aruande lk 137 on märgitud, et: „Erinevate ehitustegevust puudutavate projektide puhul, kui need on kavandatud Natura 2000 võrgustiku alale või selle vahetusse lähedusse tuleb tegevuse planeerimise või projekteerimise etapis läbi viia Natura eelhindamine ja Lause sõnastatakse ümber Erinevate ehitustegevust eelhindamise tulemustest lähtuvalt puudutavate projektide puhul, kui need on kavandatud vajadusel ka Natura asjakohane Natura 2000 võrgustiku alale või nende mõjuala võib hindamine selgitamaks välja konkreetse ulatuda Natura 2000 võrgustiku aladele või need võivad ehitustegevuse mõju konkreetse loodus- muul moel mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, tuleb või linnuala kaitse-eesmärkide täitmise läbi viia Natura eelhindamine ja eelhindamise võimalikkusele.“Natura eelhindamine ei tulemustest lähtuvalt vajadusel ka Natura asjakohane ole vajalik üksnes juhul, kui tegemist on hindamine selgitamaks välja konkreetse ehitustegevuse selge ja kindla otsusega, et kavandatava mõju konkreetse loodus-või linnuala kaitse-eesmärkide tegevuse mõjupiirkonda ei jää Natura täitmisele. 2000 võrgustiku ala(sid) või tegevus on vajalik Natura 2000 võrgustiku ala(de)kaitsekorraldamiseks2, Natura asjakohane hindamise vajalikkus otsustatakse Natura eelhindamise järelduste alusel. Kriteeriumiks ei ole asjaolu, kas projekt on planeeritud Natura 2000 võrgustiku alale või selle  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused vahetusse lähedusse, vaid kavandatava tegevuse mõjuala suurus ja kas see võib ulatuda mõne Natura 2000 võrgustiku alale või mitte. Samuti viidata alati allikatele, millele mõjuala ulatuse määramisel tugineti. 11. Teeme ettepaneku rakenduskava eelnõu ja KSH aruande koostamisel kaaluda, kas edaspidi oleks mõistlik rakenduskavast rahastada kutselise Selline uuring ei ole kuidagi välistatud ning mahub oma kalapüügi tegeliku mõju uuringut Natura iseloomult meetme Meede 1.1.3 - Riiklikud 2000 võrgustiku aladele, mille kalandusuuringud alla. eesmärgiks on kaitsta viigerhülgeid ja veelinde. Uurida tuleks kaaspüüki, Konkreetsete uuringute teemad põhinevad Kalandusturu mootorsõidukitega sõitmise mõju, korraldamise seaduse alusel koostatavatel programmidel. sadamate ehituse mõju, otsida lahendust Programm koostatakse kosstöös sektori, teadalaste ja rahvusparkide kohalike elanike vs asjasse puutuvate ministeeriumidega. suurpüüdjad konfliktile, uurida kliimamuutuste mõju vee-elustikule, viia läbi teavituskampaaniaid säästva veeliikluse ja kalanduse kohta jne. 12. Teeme ettepaneku rakenduskava Rakenduskava raames ei ole kavandatud meetmeid, mille eelnõu koostamisel kaaluda sektorist raames isikud saaksid taotleda toetust sektorist väljumise väljumise meetmeid. Kuna kaitsealadel, eest. kus eesmärgiks on veelindude ja hüljeste kaitse ning kutseline kalapüük on üsna Meetmega kavandatakse vähendada kalapüüki, intensiivne, võiks see meede leevendada püügikoormuse viimiseks hea keskkonnaseisundi tasemele. kalapüügi ja kaitse-eesmärkide vahelist Kalapüügikoormust reguleeritakse kalaliikide konflikti. Kui vanemad püüdjad saaks väljapüügimahu või kasutada lubatud püügivahendite arvu oma püügiload riigile müüa, siis piiramise kaudu (püügivõimalused) või kalapüügi  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused väheneks püügiintensiivsus ning mõju keeluaegade või keelupiirkondade või muude kalavarude alade kaitse-eesmärkidele. kaitse tehniliste meetmete kehtestamise kaudu. Järgnevalt selgitame ajaloolise püügiõiguse olemust, mis on kutselise kalapüügiõiguse jaotamise meetod olukorras, kus taotlused ületavad püügivõimalusi. Kalapüügiseaduse (KPS) § 50 lõike 1 kohaselt juhul, kui taotlused ületavad taotletavaks aastaks kehtestatud püügivõimalusi, jaotatakse püügivõimalused nende taotlejate vahel, kes on eelmisel kolmel aastal selle veeala püügivõimalusi õiguspäraselt omandanud. Sellisel juhul võetakse KPS § 51 lõike 1 kohaselt püügivõimaluste jaotamisel arvesse taotleja eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste summa ja kõikide sama püügivõimaluse taotlejate eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste summa jagatis - see püügivõimaluste jaotamise meetod olukorras, kus taotlused ületavad püügivõimalusi on KPS-is lühidalt defineeritud ajalooliseks püügiõiguseks. Püügivõimalused, mida taotlejate vahel KPS § 50-51 alusel jagatakse, kehtestatakse KPS § 45 kohaselt Vabariigi Valitsuse poolt kaluri kalapüügiloa alusel püügiks maakondade ja merel veealade, siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte kaupa, lähtudes kala- ja veetaimevaru seisundist. Seega näeb KPS ette metoodika piiratud kutselise kalapüügivõimaluste jaotamiseks olukorras, kus taotlused ületavad Vabariigi Valitsuse määrusega või EL määrusega kehtestatud püügivõimalusi. Ajalooline püügiõigus on oma olemuselt eelmisel kolmel aastal püügivõimalusi õiguspäraselt omandanud isiku subjektiivne õigus saada püügivõimalusi olukorras, kus taotlused ületavad püügivõimalusi, juhul kui ta neid seaduses ettenähtud ajaks nõuetekohaselt taotleb. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 5  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid sh kalavarud rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seega ajaloolise püügiõiguse näol ei ole tegemist isikule kuuluva varaga, vaid isiku subjektiivse õigusega saada kasutada ühiskonnale kuuluvat kalavaru olukorras, kus piiratud kalapüügivõimaluste kasutamiseks on taotlusi rohkem kui püügivõimalusi. Seetõttu leiame, et ei ole põhjendatud kalavarude jätkusuutlikuks kasutamiseks vajaliku püügikoormuse vähendamisel eeldada riigipoolt ühiskonnale kuuluva loodusressursi isikule kasutamiseks antud õiguse väljaostmist riigipoolt. Vabariigi Valitsusele on KPS § 45 kohaselt antud volitus kehtestada optimaalse püügikoormuse tagamiseks püügivõimalusi, lähtudes kala- ja veetaimevarude seisundist, et oleks tagatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 5 sätestatud eesmärk kalavarude säästlikuks kasutamiseks. Eelpool öeldust tulenevalt ei ole Maaeluministeeriumil kavas rakendada ajaloolise püügiõiguse ostmist. Looduskaitseseaduse § 49 näeb ette liigi kaitse ja 13. KSH aruandes (nt lk 23) on märgitud, ohjamise tegevuskava. Tegevuskava koostatakse: et kalavarude arvukust kahandavaks teguriks on mh surve kormoranide poolt. 1) I kaitsekategooria liigi kaitse korraldamiseks; Teeme ettepaneku lisada rakenduskava 2) liigi soodsa seisundi tagamiseks, kui liigi eelnõusse ja KSH aruandesse teadusinventuuri tulemused näitavad, et seni rakendatud kormoranide ning kalavarude abinõud seda ei taga, või kui seda nõuab rahvusvaheline tasakaalustamise meetmed, sh arvestades kohustus; kalurite huvisid. 3) liigi ohjamiseks, kui liigi teadusinventuuri tulemused näitavad liigi arvukuse suurenemisest tingitud olulist  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused negatiivset mõju keskkonnale või ohtu inimese tervisele või varale. (3) Liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava kinnitaja määrab valdkonna eest vastutav minister. Keskkonnaministeerium on 2008. aastal kinnitatud kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava ja näinud ette tegevused kava elluviimiseks. Tegevuskava avalikustatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel. Teeme ettepaneku Keskkonnaametile töögrupi moodustamiseks eesmärgiga välja töötada meetmed , mis võiksid saada aluseks kormoranide poolt tekitatava surve leevendamiseks ja heidutamiseks. 14. KSH aruandest ei nähtu hülgekahjude EMKVF-st oleme planeerinud toetada pigem rahastamisega seonduvat. Teeme hülgekindlate püügivahendite ja hülgepeletite soetamist ettepaneku kaaluda rakenduskava eelnõu eesmärgiga suurendada hülgekindlamate püügivahendite ja KSH aruande koostamisel, kas osakaalu. Selline meede on oma iseloomult pikaajalisema rakenduskavast oleks mõistlik rahastada ja püsimõjuga. Täiendavalt me ei kavanda rahastada ka hülgekahjusid või mitte. hülgekahjusid. 15. Euroopa Parlamendi ja nõukogu Fondi raamistik kohustab meid jälgima keskkonna ja määruse 2021/1139, millega luuakse kliimakoefitsenti aga mitte elurikkust. Seega me ei käsitle Euroopa Merendus-, Kalandus-ja seda eraldi. Rakenduskavas on meil olemas erieesmärk nr Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust 6 , mille elluviimiseks panustame 8 miljoni euroga , mis (EL) 2017/1004, põhjenduspunkti 15 moodustab 6% kogu EMKVF-i eelarvest. Olulisemad kohaselt: „Võttes arvesse, kui tähtis on tegevused puudutavad valdkondi nagu – „Toetus mere võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks ja liidu kohustustega rakendada Pariisi taastamiseks“ ning „Riiklikud keskkonnaalased uuringud“. kokkulepet ning saavutada ÜRO kestliku EL Komisjon on alles välja töötamas metoodikat ÜRO arengu eesmärgid, peaksid käesoleva kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks , mistõttu saame määruse kohased meetmed aitama seda arvestada kui muutub ametlikuks.  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused saavutada eesmärki eraldada 30 % mitmeaastase finantsraamistiku 2021– Lisainfoks, et Maaeluministeerium kinnitab, et vähemalt 2027 kogukuludest kliimaeesmärkide 30% eelarvest on ette nähtud kliimaeesmärkide täitmiseks. peavoolustamiseks ning aitama saavutada eesmärki eraldada 2024. KSH aruandes antud küsimuses täiendavat hinnangut ei anta, kuivõrd tegemist on õigusliku ettekirjutusega aastal 7,5 % mitmeaastase rakenduskava elluviimisele, millega Maaeluministeerium finantsraamistiku 2021–2027 iga- ka vastavalt arvestab. aastastest kulutustest elurikkuse eesmärkide saavutamiseks ning 2026. ja 2027. aastal 10 % mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 iga- aastastest kulutustest elurikkuse eesmärkide saavutamiseks, võttes seejuures arvesse kliimaeesmärkide ja elurikkuse eesmärkide praegust kattumist.“ Palume KSH aruandes hinnanguna välja tuua, kas rakenduskava eelnõus toodu vastab eelnimetatud eesmärkidele. 16. KeHJS § 43 p 1 kohaselt tuleb rakenduskavakoostamisel arvesse võtta KSH tulemusi. Kui KSH aruande koostamisel selgub, et rakenduskava elluviimine võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju ja töötatakse välja Rakenduskava koostamisel on kõikide nimetatud leevendusmeetmed, siis tuleb nende meetmetega arvestatud. meetmetega rakenduskavas arvestada või siis põhjendada nendega mittearvestamist. Mõistlik oleks rakenduskava tekstis koos põhjendustega selgelt välja tuua, missuguste KSH aruandes toodud soovitustega on  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused arvestatud ja missugustega mitte. KSH aruande lk 152 on selgitatud, et kuna KSH käigus ei tuvastatud olulise ebasoodsa mõju ilmnemist, ei esitata käesolevas töös ka traditsioonilisi leevendavaid meetmeid. Küll aga tuuakse alljärgnevalt välja olulisemad KSH koostaja poolsed ettepanekud, mis aitavad soodsaid mõjusid suurendada.“Rakenduskava koostamisel oleks mõistlik arvestada ka nende meetmetega. Peatükk 2. Mõjutatava keskkonna ülevaade sisaldab mitmeid ebatäpsusi, mistõttu soovitame kogu peatüki kriitilise pilguga üle vaadata ning esitatud andmed parandada või uuendada: peatükis on kasutusel palju aegunud allikaid ning andmeid, esitatud KSH aruande olemasoleva olukorra kirjeldus vaadatakse andmed on kohati rohkem kui viis aastat Eestimaa Looduse 01.12.2021 üle, kuid osaliselt on varasemale infole viitamine endiselt nr 237 vanad, kuigi värsked andmed on avalikult Fond põhjendatud, sest kogu Läänemerd puudutav info ei ole kättesaadavad. Palju on viitatud KSH ajas muutunud. koostanud ettevõtte 2016. aastal valminud KSH aruandele, mis ei peegelda tänast olukorda ega ka KSH-s hiljem öeldut. Toome siinkohal välja mõned silma jäänud vead.  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused Antud lause on viide Keskkonnaagentuurile “Arvestades, Lk 16 on väide: “Arvestades, et HELCOMi et HELCOMi reostuskoormuse eesmärgid ei ole reostuskoormuse eesmärgid ei ole saavutatud, siis enne mingis mahus lisanduva saavutatud, siis enne mingis mahus kalakasvatuskoormuse lubamist tuleks rakendada lisanduva kalakasvatuskoormuse lubamist täiendavaid meetmeid maismaalt tuleva koormuse tuleks rakendada täiendavaid meetmeid vähendamiseks samas mahus” (Keskkonnaagentuur, 2020. maismaalt tuleva koormuse vähendamiseks Maismaalt pärinevad aastased summaarsed veereostuskoormused 2009-2018). Seega antud lauset ei samas mahus”. muudeta. Juhime tähelepanu, et samas mahus Samuti on KSH peatükis 6.1.1. räägitud kompenseerivatest vähendamine pole ilmselgelt piisav, sest siis meetmetest. Näiteks: Selleks, et kalakasvatuse summaarset jätkub olukord, kus reostuskoormuse aastatoodangu mahtu 10000 t/a arvestavat täiendavat vähendamise eesmärgid jäävadki lämmastikukoormust viia tasakaalu ainult saavutamata. Vajalik on sõnastada nõue, et karbikasvatusega, peaks kasvatama karpi ~10,1 km2 ning mere kalakasvatust võib lubada vaid siis, kalakasvatusest lisanduvat täiendavat fosforikoormust viia kui see ei takista koormuse vähendamist tasakaalu, peaks karpi kasvatama ~15,2 km2. HELCOMi eesmärkide saavutamiseks Näitlikustamiseks võib lisada, et ainult karbikasvatuste abil vajalikus mahus. Teisisõnu, juhul kui ka Eesti maismaalt Läänemerre jõudva liigse plaanitakse merre rajatavate lämmastikukoormus tasakaalu viimiseks peaks karpi kalakasvatusest pärit koormuse täiendavalt kasvatama ~97 km2 ja liigse fosforikoormus suurendamist, tuleb maismaalt pärit tasakaalu viimiseks ~80 km2. Võrdluseks on Eesti koormust vähendada selle võrra varem territoriaalmere pindala kokku 25 200 km2. kavandatust rohkem (mitte samas mahus). Seega on KSH sisuliselt väljendanud Teie esitatud kommentaari mõtet. Lk 20 on esitatud ebaselge väide: “Narva jõe koondseisund 2019. a oli „halb“. Narva Ettepanekut arvestatakse. jõe pikkus on 76,2 km, laius enamasti 200- KSH aruandesse lisatakse 2020. a pinnaveekogude seisundi 300 m ning keskmine voolukiirus on meeter hindamise tulemusel halva seisundi põhjused. sekundis. Keskmine vooluhulk lähtel on  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused 331 m3/s, suudmes ligikaudu 400 m3/s. Narva jõgi on Eesti suurima valgala ja vooluhulgaga jõgi, kuid ei ole täies ulatuses laevatatav. Laevade liikumist on takistanud Narva joad alamjooksul ja Omuti kärestikud jõe keskjooksul, samuti ka liivamadalikud, mis ummistavad jõe lähet ja suuet.” - justkui oleks halva seisundi põhjuseks see, et joad ja kärestikud takistavad laevatamist. Ettepanekut arvestatakse niivõrd, kui see on võimalik. Alapeatükis 2.3.1.2 on suur osa andmeid Infot uuendatakse või asendatakse lisades viimaseid aegunud. kättesaadavaid andmeid. Ettepanekut ei arvestata. Alapeatükis 2.4 kirjeldatakse küll Ptk 2.4 on mõjutatava keskkonna ülevaade, kus ei olegi kalakasvatuste toodangumahtu, aga mitte vajalik kirjeldada mõjusid. Mõjud on kirjeldatud ptk 6 ja selle keskkonnamõju sh. lämmastiku ja selle alapeatükkides. Seejuures on ptk 6.1.1. esitatud ka fosfori ärakannet. info kalakasvatusest tekkivate lämmastiku ja fosforikoormuse osas. Ettepanekut ei arvestata. Ptk 2.6.2.4. on esitatud mõjutatava keskkonna ülevaade. Alapeatükis 2.6.2.4, kus käsitletakse Hüljeste kaaspüük on kirjeldatud ptk 6.1.4. hüljeste teemat, ei leidnud täpsemaid Keskmiselt upub Eesti rannikuvetes selgitusi kaaspüügi teemal. passiivpüünistesse 850 hallhüljest aastas, mis on umbes 20% kogu Eesti aladel paiknevast populatsioonist.  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused Ettepanekuga nõustutakse osaliselt. Alaptk 2.6.4. ja 2.6.5. on esitatud mõjutatava keskkonna ülevaade. Seosed teiste strateegiliste dokumentidega on esitatud KSH aruande ptk 4 ja 5. Tabel 5.2. käsitleb EL elurikkuse strateegiat aastani 2030 ning tabelis on välja toodud eesmärk: Looduse kaitsmine ja taastamine Euroopa liidus. Antud eesmärgi alla lisatakse täiendava infona: Alapeatükis 2.6.4 (ja osalt ka 2.6.5) tuleks Kaitsta õiguslikult vähemalt 30 % ELi maismaast ja 30 kindlasti märkida EL elurikkuse strateegia eesmärki vähemalt 30% maa ja mere % ELi merealadest ning lõimida tõelisse kaitseks, sest Eestis praegu kaitstav pindala üleeuroopalisse loodusvõrgustikku ökoloogilised on alla selle. koridorid. EMKVF 2021-2027 rakenduskava ei tegele ise merekaitsealade või maismaakaitsealade moodustamisega. Küll aga toetatakse riiklike kalandusuuringud, mis annavad mh sisendinfot ka kaitsealade moodustamiseks. Kalanduspoliitika kavandamisel arvestatakse samuti kaitsealuste loodusobjektidega. Arvestamine kaitsealuste loodusobjektidega on oluline kasvõi juba kehtiva Looduskaitse seaduse alusel ning ei ole sõltuvuses rakenduskava koostamisega. ning vastuolu EL elurikkuse strateegia ja EMKVF rakenduskava vahel puudub. Peatükk 5. Vastavusanalüüs on põhjalikult Ettepanekut arvestatakse osaliselt. koostatud, kuid torkab silma üks oluline lohakusviga: lk 51 loetletakse analüüsitud „Talust taldrikule“ on nimetatud lk 50 loetelus ja sellele dokumente - sellest loendis on elurikkuse vastavust on kirjeldatud tabelis 4.1. Tabelisse 4.1 lisati strateegia, kuid puudub strateegia “Talust EMKVF erieesmärke, mis toetavad strateegia „Talust taldrikule”; järgneval leheküljel algav taldrikule“ eesmärkide saavutamist. vastavustabel seevastu sisaldab just nimelt  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused strateegiat “Talust taldrikule”, kuid ei Elurikkuse strateegiale vastavust on kirjeldatud tabelis 5.2 sisalda elurikkuse strateegiat. Tabel 5.2 on ning lk 51 viidatud loetelu kirjeldab dokumente, millele on taas kord tegu elurikkuse strateegiaga ning pööratud detailsemat tähelepanu. selles tabelite reas puudub strateegia “Talust taldrikule”. On ilmne, et analüüsida Vt täiendavalt ka eelmise punkti vastust. tuleb põhjalikult rakenduskava vastavust mõlema dokumendi eesmärkidele. Lisada KSH koostaja ei pea otstarbekaks infot kahes alapeatükis tuleb sedagi, et elurikkuse strateegia näeb dubleerida. ette 30% mere kaitse alla võtmist, millest kolmandik (10% kogu merealast) peab olema range kaitse all. On väga oluline hinnata, kas rakenduskava meetmed on selle eesmärgiga vastavuses. Peatükk 6. EMKVF rakenduskava 2021- 2027 elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise tabelite 6.2 ja Täname tähelepanu juhtimast. Trükivead parandatakse 6.3 pealkirjades on trükivead - räägitakse KSH aruandes. EMKVF-ist 2021-2017, mitte 2021-2027. Tabelites 6.2 ja 6.3 välja toodud hinnangute juures on oluline tähele panna KSH Rakenduskava koostamisel on antud kommentaaridega koostajate lisatud kommentaare, neis on arvestatud. Nimetatud kommentaarid on kokkuvõtvalt hästi ära näidatud EMKVFi esitatud ka KSH aruande ptk 9. vajakajäämised. Tabel 6.2. EMKVF 2021-2027 Selektiivseid püügivahendeid toetatakse eraldi ka meetme rakenduskava 1. prioriteedi tegevuste 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus alt. hindamisel erinevate keskkonna- ja sotsiaalvaldkondade lõikes on oluline, et Meede 1.1.5 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus hõlmab meetmes 1.1.5 - Teadlaste ja kalurite eneses ka mh ka erinevaid uuringuid ja koostöötoetus (lk 101-102) pöörataks nõustamisteenuseid ning need võivad sisaldada ka tähelepanu ka kaaspüügi vähendamisele kaaspüügi vähendamise ning kormorani ja hüljeste poolt ning kormorani ja hüljeste poolt püügivahenditele tekitatavatele kahjustuste teemasid.  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused püügivahenditele tekitatavatele Seega on antud ettepanekuga juba rakenduskava kahjustustele. koostamisel arvestatud. Meede 2.1.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetuse (lk 106-107) puhul on Ei nõustu ettepanekuga. KSH koostajad välja toonud, et "Maismaa vesiviljeluses võimaldavad investeeringud Antud juhul ei räägita maismaal ettekasvatatud söödast panustada samuti efektiivsemate söötade vaid maismaa vesiviljelusest, kui niisugusest. KSH kasutamisele ning ka reovee efektiivsemale aruandes rõhutatakse, et toitainete kooruse vähendamiseks puhastamisele”. Siinkohal tuleb arvesse on võimalik mh tõsta söödaefektiivsust ning efektiivistada võtta, et maismaal ettekasvatatud söödal on ka maismaa vesiviljeluse reovee puhastamist. Ehk antud vee-elustikule ja elupaikadele negatiivne kontekstis ei ole Läänemerre toitainete lisandumisest mõju läbi lisa toitainete lisandumise rääkimine asjakohane ja seetõttu ei ole ka asjakohane Läänemere ökosüsteemi. väide, et keskkonnamõju on hinnatud põhjendamatult Lisaks sellele on keskkonnamõju hinnatud optimistlikult. põhjendamatult optimistlikult. Meede 2.2.1 - Kalatöötlemise Meede 2.2.1. alt toetatakse mh investeeringuid uute toodete investeeringutoetuse (lk 109-110) puhul tootmiseks, mis võivad sisaldada ka nö prügikala võiks täiendavalt olla toetatud ka väärindamise tooteid. Seega on antud ettepanek juba eos investeeringud nö prügikala väärindamisse EMKVF rakenduskavas arvesse võetud. ja vesiviljeluse söödaks kasutamisse. Meede 2.2.6 - Kalatöötlemise Meede 2.2.6. toetab kalatöötlemise uuringuid, mille alla innovatsiooniprogrammi (lk 113-114) sobivad ka nö prügikala väärindamisega seotud puhul võiks täiendavalt olla toetatud innovatsiooni uuringud. Seega on antud ettepanek juba eos investeeringud nö prügikala väärindamisse EMKVF rakenduskavas arvesse võetud. ja vesiviljeluse söödaks kasutamisse. Meede 2.2.7 - Kalatöötlemise Meede 2.2.7. toetatakse ettevõtete innovatsiooni, mille alla innovatsioonitoetuse (lk 114-115) puhul sobivad ka nö prügikala väärindamisega seotud peaks samuti olema täiendavalt toetatud innovatsiooni tegevused. Seega on antud ettepanek juba investeeringud nö prügikala väärindamisse eos EMKVF rakenduskavas arvesse võetud. ja vesiviljeluse söödaks kasutamisse.  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused Antud lause on viide Keskkonnaagentuurile “Arvestades, et HELCOMi reostuskoormuse eesmärgid ei ole Alapeatükis 6.1.1 - Mõju veekvaliteedile ja saavutatud, siis enne mingis mahus lisanduva veekogude keemilisele seisundile on lk 120 kalakasvatuskoormuse lubamist tuleks rakendada eksitav väide (sama, mis leheküljel 16 ning täiendavaid meetmeid maismaalt tuleva koormuse millele viitasime oma kirja alguses): vähendamiseks samas mahus” (Keskkonnaagentuur, 2020. “Arvestades, et HELCOMi Maismaalt pärinevad aastased summaarsed reostuskoormuse eesmärgid ei ole veereostuskoormused 2009-2018). Seega antud lauset ei saavutatud, siis enne mingis mahus muudeta. lisanduva kalakasvatuskoormuse lubamist tuleks rakendada täiendavaid meetmeid Samuti on KSH peatükis 6.1.1. räägitud kompenseerivatest maismaalt tuleva koormuse vähendamiseks meetmetest. Näiteks: Selleks, et kalakasvatuse summaarset samas mahus”. Samas mahus tuleks aastatoodangu mahtu 10000 t/a arvestavat täiendavat maismaalt vähendada koormust, kui lämmastikukoormust viia tasakaalu ainult eesmärgid oleksid saavutatud. Kui eesmärk karbikasvatusega, peaks kasvatama karpi ~10,1 km2 ning on saavutamata, st. vaja on järjepidevat kalakasvatusest lisanduvat täiendavat fosforikoormust viia koormuse vähendamist, ei piisa tasakaalu, peaks karpi kasvatama ~15,2 km2. kalakasvatuskoormusega samas mahus maismaakoormuse vähendamisest, vaid Näitlikustamiseks võib lisada, et ainult karbikasvatuste abil koormust tuleb vähendada praeguse ka Eesti maismaalt Läänemerre jõudva liigse vähendamise eesmärkide ja lisanduva lämmastikukoormus tasakaalu viimiseks peaks karpi koormuse summa võrra. täiendavalt kasvatama ~97 km2 ja liigse fosforikoormus Samas alapeatükis on hiljem mitmeid tasakaalu viimiseks ~80 km2. Võrdluseks on Eesti asjakohaseid arutelusid kalakasvatuse mõju territoriaalmere pindala kokku 25 200 km2. leevendusmeetmete teemal, kuid kahjuks ei päädi need selgete soovitustega. Leiame, et EMKVF prioriteet 2 näeb ette säästva vesiviljeluse KSH aruanne peaks andma selged arendamise toetamist. Oluline on välja tuua, et toetust soovitused, kuidas kalakasvatuse antakse vaid sellistele vesiviljelusprojektidele, millel on investeeringumeetmeid täiendada nii, et olemas vajalikud load. Seega peab koormust ja selle leevendustegevusi ka tegelikult kompenseerimist reguleerima mh läbi keskkonnalubade. rakendataks. Seega, saab rakendada vaid selliseid investeeringu- meetmeid, mis vajalikke leevendustegevustega arvestavad.  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused Samuti on KSH aruande ptk 9 mh välja toodud konkreetsed strateegilised soovitused, näiteks: • Vesiviljeluse investeeringutoetuste raames on oluline pöörata suurt tähelepanu vesiviljelusest pärineva veeheite teemadega tegelemisele, et vähendada siseveekogude ja ka Läänemere toitainete ja heljumi koormusi. • Vesiviljeluses selliste liikide kasvatamise eelistamine, millel on madal kasvuhoonegaaside emissioon toodetud loomse proteiini koguse kohta. • Vesiviljelusettevõtete innovatsioonitoetuste ja teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetuste raames on oluline tähelepanu pöörata karbi- ning vetikakasvatuse arendamisele ning samaaegselt karbi- ja vetikatoodangu väärindamisele, et oleks tagatud lisaks keskkonna-eesmärkide saavutamisel ka vastavate tegevuste majanduslik tasuvus. Ettepanekut ei arvestata. Alapeatükis 6.1.4 - Mõju vee-elustikule ja elupaikadele, sh mõju kaitstavatele Kalavaru säästlikuks kasutamiseks vajalike loodusobjektidele tuleks viidata Tartu kalapüügikitsenduste kehtestamist kalavaru ohustatuse Ülikooli Mereinstituudi koostatud korral kalakaitse- või teadusasutuse ettepanekul reguleerib aruandele “Püügikoormuse kohandamine kalapüügiseaduse § 11 ning püügivõimaluste ja lubatud hea keskkonnaseisundi tingimustele” ning saakide kehtestamist lähtudes kala- ja veetaimevaru arvesse võtta sealseid soovitusi. EMKVFi seisundist ja rahvusvahelistest kokkulepetest reguleerib 2021-2027 investeeringud kalapüüki kalapüügiseaduse § 45 ja § 46 ja § 47. peaksid samuti arvestama antud aruande ning sealt lähtuvate soovitustega. Seega on püügivõimaluste ja püügikitsendute kehtestamine Mainimata on jäetud vajadus vähendada otseselt sõltuvuses kalavarude seisundist. Eraldi sekkumisi  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused käibel olevaid püügivahendeid ning või meetmeid EMKVF rakenduskava selles osas ei sea, ajaloolisi püügi õigusi. kuivõrd investeeringud, mis on seatud kalapüügiga peavad nii või naa olema kooskõlas kalapüügiseadusega. Küll aga toetatakse EMKVF rakenduskava alusel mh riiklikke kalandusuuringuid ja kalandusandmete kogumist, mis võimaldab koguda täpsemat infot kalavarude seisundi kohta ning rakendada paremaid otsuseid püügivõimsuste reguleerimisel. Ei nõustu esitatud kommentaariga. Tegemist on viitega tööle Kotta, J., Eschbaum, R. ja Lk 130 toetavad KSH koostajad uue Martin, G. (2019) Kalakasvatuste kaudu merre suunatud püügivahendi, kadiska legaliseerimist lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate merealal. Kuna see tõstaks püügikoormust, meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019 ning mis on hetkel kõigis püügipiirkondadest kadiska püügil on räägitud vaid võõrliigi ümarmudila liiga suur, siis seda soovitust ei saa toetada püügist. enne, kui muude püügivahendite arvelt ei ole püügikoormust vähendatud. Siinkohal Viidatud aruandes on mh rõhutatud, et võiks selektiivse tahame meenutada, et MSRD indikaatorite püügimetoodika olemasolu korral suurendada hõbekogre rühma D3 viimase aruandeperioodi järgi on ja ümarmudila väljapüüki. rannakalandusele oluliste kalaasurkondade olukord eri indikaatorite järgi halb (Saks et Ehk siis mõeldud on seda, et ümarmudila püügil tuleks al. 2018). Kui keskkonnaseisundit näitavate rakendada selektiivseid püügivahendeid ja sellisel juhul indikaatorite järgi on mingi mereala seisund teise liikide püügikoormus ei kasvaks. Viidatud aruande halb, tuleb vastaval määral püügikoormust kohaselt ümarmudila püügiks kadiska kasutamisel on vähendada, mitte seda kasvatada. praktiliselt välistatud teiste kalaliikide ja kalade noorjärkude kaaspüük. Seega ei saa antud juhul olla juttu oluliste kala asurkondade püügikoormuse suurendamisest.  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused Kõnealuses alapeatükis ei ole käsitletud kalapüügist tulenevat häirimist ega seda, Ei nõustu väitega. EMKVF toetab selektiivsete kas rakenduskava seda suurendaks või püügivahendite soetamist ning ka hülgepeletite soetamist. vähendaks. Kaaspüügi temaatikat käsitletakse väga Seega rakenduskava vähendab kaaspüügi mõju ning põgusalt, analüüsimata, kui suurt mõju vastavat mõju on ka kirjeldatud. rakenduskava siin omaks. KSH aruanne ei vaatle tõepoolest ainult kalanduse ja vesiviljelussektori kasvuhoonegaaside heite muutusi. Ilmselge on, et kui nt vesiviljeldusektori toodangumahte kasvatatakse, siis summaarne kasvuhoonegaaside heide suureneb. Kui sellise info esile tõstmine annab vale pildi. Selle tõttu ongi KSH välja toonud võrdluse, kuidas mõjub kala koguse suurenemine meie toidulaual summaarset Alapeatükis 6.1.7 – Mõju kliimamuutustele loomse proteiini tootmisega seotud kasvuhoonegaaside jääb hindamata, kas EMKVF heidet. investeeringutest 30% läheb kliima eesmärkide täitmiseks, nii nagu on ette Kui me kirjeldaksime ainult kitsalt ühe sektori heidet, siis nähtud Euroopa parlamendi ja Nõukogu jääks mulje, et kalandus ja kalakasvatus on kliimamõjude määruse (EL) 2021/1139 artikliga 3. Samuti osas negatiivse mõjuga. Kui me aga võrdleme seda muude ei üritata isegi prognoosida, kuidas muutub loomse proteiini tootmise mõjudega, siis on tegemist kalanduse ja vesiviljeluse sektori kliimamuutustele positiivse mõjuga. Selle hinnangu on summaarne kasvuhoonegaaside emissioon KSH aruanne ka välja toonud. kava rakendamise tagajärjel. Lisainfoks, et Maaeluministeerium kinnitab, et vähemalt 30% eelarvest on ette nähtud kliimaeesmärkide täitmiseks. KSH aruandes antud küsimuses täiendavat hinnangut ei anta, kuivõrd tegemist on õigusliku ettekirjutusega rakenduskava elluviimisele, millega Maaeluministeerium ka vastavalt arvestab.  Avaliku väljapaneku ajal esitatud Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud ettepanekutele ja küsimustele ettepanekud ja küsimused Antud juhul ei räägita ainult kalapüügisektorist vaid ka vesiviljelussektorist. Samuti on KSHs rõhutatud, et EMKVF rakenduskava meetmetega toetatakse mh kalurite tegevusi, mis Alapeatükis 6.2.2 – Mõju inimese võimaldaks neil oma tegevusi mitmekesistada, et sotsiaalsetele vajadustele vaetakse mõju teenida tulu ka püügivälisel hooajal. tööhõivele, kuid ei arvestata sellega, et kalastiku praeguses olukorras ei pruugi Kalavaru säästlikuks kasutamiseks vajalike isegi tänane tööhõive olla jätkusuutlik, kalapüügikitsenduste kehtestamist kalavaru ohustatuse rääkimata selle mõningast kasvust. korral kalakaitse- või teadusasutuse ettepanekul reguleerib Taaskord tuleks siinkohal arvesse võtta kalapüügiseaduse § 11 ning püügivõimaluste ja lubatud Mereinstituudi teadlaste aruannet saakide kehtestamist lähtudes kala- ja veetaimevaru “Püügikoormuse kohandamine hea seisundist ja rahvusvahelistest kokkulepetest reguleerib keskkonnaseisundi tingimustele”. kalapüügiseaduse § 45 ja § 46 ja § 47. Seega on püügivõimaluste ja püügikitsendute kehtestamine otseselt sõltuvuses kalavarude seisundist. Rakenduskava KSH ei saa kirjutada ette püügikoormuseid ja nende muutuseid, vaid need pannakse paika kalapüügiseaduse alusel. Teised asjaomased asutused ja huvitatud isikud oma arvamusi ei esitanud. KSH lisa 5. KSH aruande avaliku arutelu protokoll PROTOKOLL 15.12.2021 nr 2 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021-2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) lõpparuande eelnõu avaliku väljapaneku arutelu Algus kell 15.00, lõpp kell 16.15 Juhatas OÜ Alkranel Tegevjuht/keskkonnaekspert, Alar Noorvee Protokollis Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna valdkonna juht Oleg Epner Võtsid osa: Alar Noorvee, Heino Vipp, Raina Jeeberg, Henari K, Kaido Vagiström, Tuuli Tammla, Aivo Kähr, Georg Linkov, Mati Sarevet, Oleg Epner. Puudus(id): - Juures viibisid: - Päevakord: 1. Alar Noorvee EMKVF 2021-2027 KSH lõpparuande eelnõu tutvustus, mis sisaldas ka avaliku väljapaneku jooksul tehtud ettepanekute ülevaadet ja meie seisukohti. 2. Küsimuste arutelu 1. EMKVF 2021-2027 KSH lõpparuande eelnõu tutvustus ja ettepanekute ning seisukohtade ülevaade. Kuulati: Alar Noorvee lõpparuande eelnõu tutvustav esitlus. Esitlust oli võimalik kuulata kohapeal Maaeluministeeriumi väikses saalis kui ka jälgida ja küsimusi esitada virtuaalselt MS Teams-i keskkonnas. Küsimused: Küsimusi ei esitatud Vastused küsimustele: - Otsustati: 1.1. EMKVF 2021-2027 rakenduskava KSH avaliku arutelu koosolek lugeda toiminuks ja lõppenuks. Kuna täiendavaid küsimusi ja ettepanekuid ei laekunud, siis täiendatakse lõpparuande eelnõu arvamuse esitamise ja avaliku väljapaneku etapis laekunud ettepanekute ja märkuste alusel ning kinnitatakse täiendatud lõpparuande eelnõu tellija (MeM) poolt. (allkirjastatud digitaalselt) Alar Noorvee OÜ Alkranel Tegevjuht/keskkonnaekspert (allkirjastatud digitaalselt) Oleg Epner Protokollija 2 KSH lisa 6. KSH aruande asjaomaste asutuste kooskõlastused ning kooskõlastamise märkustega arvestamine Lisa 6. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele asjaomaste asutuste kooskõlastused ning kooskõlastamise märkustega arvestamine Maaeluministeerium saatis oma 14.02.2022 kirjaga nr 6.12-1/124 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpparuande eelnõu kooskõlastamine KSH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks Asjaomased asutused, kellele KSH teavitus saadeti, on järgmised: • Keskkonnaministeerium • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Haridus- ja Teadusministeerium • Siseministeerium • Rahandusministeerium • Sotsiaalministeerium • Keskkonnaamet • Transpordiamet • Keskkonnaagentuur • Põllumajandus- ja Toiduamet • Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused Lähtudes KeHJS § 42 lõikest 3, Märkustele on vastatud järgmistel tabeli ridadel. kooskõlastab Keskkonnaministeerium rakenduskava KSH aruande tingimusel, et KSH aruanne on kooskõlastatud, kuivõrd esitatud aruandes arvestatakse järgmiste märkuste ja Keskkonna- Nr 7- märkused võeti arvesse. 07.04.2022 ettepanekutega. ministeerium 12/22/733-4 Peatükis 6.1.1 (lk 123) toodud järgnev lõik: „Suuremamastaapsete protsesside Eemaldasime antud lõigu KSH aruandest. tasandamiseks on aga hoopis teistsugused võimalused. Kui on soov säilitada basseini  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused üldist toitainete bilanssi, siis sobivateks meetmeteks on eelkõige üldist aineringlust arvestavad tegevused nagu näiteks kohaliku sööda kasutamine (kalasööda tootmine samast basseinist pärit toorainest). Just aineringe bilansist lähtuvalt on samast veekogust püütud kala kasutamine kalasöödaks kõige efektiivsem moodus, et vältida toitainete kuhjumist veekogusse. Ehk siis selliselt satuvad kalasööda jääkidega vette needsamad toitained, mis on sellest samast veekogust pärit ja lõpptulemusena eemaldatakse oluline osa neid toitaineid veekogust koos kasvatatud kala biomassiga115.“. Leiame, et antud lõik tuleb peatükist tervikuna eemaldada järgmistel põhjustel. Eri kalaliike on pidevalt merest välja püütud ja mitte tagasi suunatud, kuid mere seisund on sellest hoolimata halb. Lisaks ei koosne kalasööt ainult kalajahust ja –õlist; kalajahu on söödas ainult ca 15%, seega on seal mitmeid muid toitainete rikkaid koostisosi, mis ei pärine läänemerest (soja, mais, nisu, sulejahu jne) ning millega lisatakse koormust. Kalasöötade arengu tendents on selles suunas, et looduslikku kala oleks söötades vähem ning katsetatakse mitmete alternatiivsete proteiini- ja õliallikate söötadesse Keskkonnaministeerium on seisukohal, et Täiendasime KSH aruande ptk 6.1.1., 6.1.4 ja 6.1.6. KSH aruandes tuleb esitada tasakaalustatud põhjalikuma kirjeldusega karbikasvatuste võimalikest analüüs vesiviljeluse keskkonnamõju kohta. keskkonnamõjudest.  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused Peatükis 6.1.1 on põhjalikult tsiteeritud TÜ Eesti mereinstituudi erinevaid samasisulisi Ühtlasi selgitame, et ka Eestis tehtud uuringud toovad uuringuid vesiviljeluste ja välja, et negatiivseid keskkonnamõjusid ei saa välistada toitainetekoormuste kohta. Tasakaalustatud väga suurte karbifarmide puhul (pindala > 1 km2). hinnangu andmiseks tuleks aga KSH aruandes kajastada ka teistlaadseid Tõime KSH aruandes välja, et eelistada tuleb väiksemaid uuringuid, kus vesiviljeluste mõnehektarilisi hajusalt ruumis paiknevaid vetika- ja keskkonnamõju pole sugugi nii positiivseks karbifarme. hinnatud (nt Limitations of using blue mussel farms as a nutrient reduction Soovitatud lause osa „„ning seeläbi on kalandus- ja measure in the Baltic Sea1 jt). Seetõttu ei vesiviljelussektori arendamisel strateegilisel tasemel nõustu Keskkonnaministeerium peatüki soodsad mõjud veekogude veekvaliteedile“ eemaldatud lõpus (lk 129) esitatud kokkuvõtva järeldusega ning palume aruandest Ptk 6.1.1. viimane lause on KSH aruandes vastavalt eemaldada lause teine pool „ning seeläbi on ettepanekule ümbersõnastatud. kalandus- ja vesiviljelussektori arendamisel strateegilisel tasemel soodsad mõjud veekogude veekvaliteedile“. Teeme ka ettepaneku sõnastada peatüki 6.1.1 viimane lause (lk 129-130) järgmiselt: „Kui täiendavalt areneb välja ka mere vesiviljeluses kalakasvatuse kombineerimine karbi- ja/või vetikakasvatusega, siis aitab see pikas perspektiivis kalakasvanduste mõju veekeskkonnale vähendada.“. Kontrollisime KSH aruandes viidatud sõnastused üle ja Peatükis 6.1.1 (lk 125–127) on viidatud viitasime viimasele aruande verisoonile, mis on leitav Jonne Kotta et al. 2022. a uuringule. Palume (https://www.kalateave.ee/et/teadus-ja- KSH aruandes käsitleda uuringu kõige arendustegevus/uurimused/9808-uuring-toeoendusliku- viimast versiooni. kalapuugi-ja-kalakasvatusega-seotud-toitainete-voogude- modelleerimine-laanemeres-ning-saadud-mudeli-  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused valideerimine-tagalahe-kalakasvatuse-naitel-tartu-ulikool- 2022) Eemaldasime KSH aruandest lause: Üldjuhul planeeritakse kavandatavates kalakasvatustes kasutada Läänemerest püütud kalast (eeskätt räim ja kilu) valmistatud kalasööta. Peatükis 6.3 on kumulatiivsete mõjude kontekstis käsitletud muu hulgas Edasi sõnastati KSH aruande lõik ümber järgmiselt: vesiviljelusega seonduvat, palume ka selles peatükis sõnastus üle vaadata seoses Karbi- ja vetikakasvatuse arenedes on võimalik Läänemere kalast tehtava kalasööda Läänemerest toitaineid välja viia. Muu biomassi käsitlemisega kui väidetavalt eemaldamine on samuti üheks mooduseks, kuidas toitaineid keskkonnasõbraliku meetmega ning veekeskkonnast eemaldada. Rannaheidiste kogumine on vastavalt Keskkonnaministeeriumi hetkel alakasutatud võimalus rannikumerest liigsete varasematele märkustele. Lisaks märgime, toitainete kättesaamiseks. Vesiviljelusrajatiste et mere- ja mageveevesiviljelust asukohavalikul peab arvestama vastava mereala käsitletakse antud peatükis erinevalt: kui keskkonnataluvust. Merealal on suletumaid piirkondi, kus merest saab toitaineid väidetavalt välja viia isegi väike reostuskoormuse lisamine võib veekeskkonna kalapüügi ja biomassi eemaldamisega, siis seisundit märkimisväärselt halvendada. Seega on maismaa vesiviljeluse puhul seda võimalust otstarbekas Läänemere eutrofeerumise pidurdamiseks mainitud pole ning juhitakse tähelepanu, et merevesiviljelust arendada eeskätt kas kombineeritud ei ületataks veekogude keskkonnataluvust. vesiviljelusena (kala + karp või vetikas) või ainult karbi ja Keskkonnataluvust peaks arvestama ka vetika kasvatustena, kui see osutub majanduslikult mere puhul, kus samuti on suletumaid otstarbekaks. Seda saab kombineerida nt rannaheidiste piirkondi, kus isegi väike reostuskoormuse kogumisega. Seejuures on oluline arvestada, et eelistama lisamine võib veekeskkonna seisundit peab väiksemaid mõnehektarilisi hajusalt ruumis märkimisväärselt halvendada. paiknevaid vetika- ja karbifarme. Tabelis 5.2 (lk 71–72) kirjeldatud meetmed Nõustume, et kui lähtuda EL elurikkuse strateegia 1.1.1 (kalalaevade investeeringutoetus), peamisest eesmärgist kogu ELi hõlmava suurema 1.1.2 (sadamate investeeringutoetus) ega kaitsealade võrgustiku loomine maismaal ja merel, siis on 2.1.1 (vesiviljeluse investeeringutoetus) ei nimetatud meetmete seosed liiga kaudsed. Eemaldame aita isegi kaudselt kaasa EL elurikkuse tabelist 5.2. nimetatud seosed ja jätame alles vaid  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused strateegia 2030 eesmärgi „Looduse rakenduskava meetmed, mis aitavad otsesemalt kaasa kaitsmine ja taastamine“ (30% merealast looduskaitse eesmärkidele. kaitse alla võtta) saavutamisele. Seetõttu palume need meetmed tabelist eemaldada. Pigem aitaks meede 1.1.1 kaudselt täita tabelis 5.4 (lk 78) toodud eesmärki „Loodusvarade tõhusama kasutamise edendamine ning vähese CO2-heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine“, kuid seal seda mainitud pole. Seoses tabelis 5.11 (lk 93) esitatud EMKVF rakenduskavaga on kavas toetada sadamate eesmärgiga „Tegevuskava koostamine investeeringute all mh mereprügi kogumise arendamisega kalapüügivahendite kasutamise kontrolli (sh hüljatud kalapüügivahendite) kogumisega seotud tõhustamiseks ja hüljatud tegevusi. kalapüügivahenditest mere puhastamiseks.“ soovime juhtida tähelepanu järgnevale. Näiteks: Kuna merestrateegia meetmekava on hetkel Meede Traalpüügi sadamate investeeringutoetus sisaldab uuendamisel ja valmib eeldatavasti 2022. a mh mereprügi kogumise, sh hüljatud püügivahendite lõpuks, siis informeerime, et hüljatud kogumise lahenduste toetamist. püügivahendite eemaldamine merest on plaanitud ka uude meetmekavva. Leiame, et Meede Ranna- ja sisevete piirkondade väikesadamate vanad hüljatud püügivahendid veekogudes taristu parendamine raames toetatakse mh veeprügi on kalandusest tulenev otsene negatiivne kogumise ja käitlemise taristu väljaarendamist. keskkonnamõju ning seetõttu tuleb ka rakenduskavas kavandada otsesed vahendid Meede Keskkonnatingimuste parendamine, kalavarude ja ja tegevus(ed) selle negatiivse mõju (ja bioloogilise mitmekesisuse tagamine raames toetatakse kalandusest pärineva mereprügi) mh mereprügi ja hüljatud püügivahendite kogumist. eemaldamiseks ehk vanade püügivahendite koristamiseks nii merest kui Täiendavat eraldiseisvat meedet rakenduskavasse seoses siseveekogudest. Praegu on tabelisse hüljatud kalapüügivahendite kogumisega ei ole kavas ega märgitud vaid kaudselt seotud meetmed vajalik seega lisada. 1.4.1 ja 1.1.1, mis pole selle eesmärgi  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused saavutamiseks ilmselgelt piisavad. Palume lisada mõnesse meetmesse (nt 1.1.5, 1.4.1, 1.6.1 või 3.1.1) tegevusena ka merestrateegias mainitud hüljatud püügivahendite eemaldamine koos vastava eelarvega. Peatükis 6.1.3 on toodud järgnev: „Tänase seisuga on Eestis nii põhja- kui pinnaveevarusid piisavalt, et vesiviljelussektorit ning kalatöötlemise Täiendasime KSH aruannet lähtuvalt ettepanekust ja sektorit arendada ja laiendada. Sektorite lisasime andmed Keskkonnaagentuuri põhjaveebilansi veekasutus ei kujuta ohtu ega avalda 2020. a aastaaruandest piirkondade osas, kus ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveetarbimine võib teatud põhjaveekihtides põhjaveevarudele (va eelpool nimetatud ressursinappuse tõttu vesiviljeluse ja kalatöötlemissektori paar erandit põhjaveekogumite osas).“. arendamist ning laiendamist pärssida. Märgime, et põhjaveevarud ja põhjaveekogumid on erineva suurusega Sõnastasime KSH aruande järelduse ptk 6.1.3. lõpus üksused põhjaveeressursi juhtimiseks ja järgnevalt: majandamiseks. Tiheasustusaladel (nt Seega intensiivsema veevõtuga piirkondades võib teatud Harjumaal) on Cm-V põhjaveevarude põhjaveekihtides ressursinappus vesiviljeluse ja kasutus juba üsna ülemisel piiril ning kalatöötlemissektori arendamist ning laiendamist pärssida. seetõttu sellest veekihist nt vesiviljeluseks Seega peab eelpool toodud piirkondades vesiviljeluse ja või kalatöötlemise laiendamiseks ei pruugi kalatöötlemise arendamisel ja laiendamisel arvestama põhjaveeressurssi enam jaguda. Soovitame kinnitatud põhjaveeressursside eelnevat tarbimismäära. antud lõik üle vaadata ja juhtida tähelepanu, et intensiivsema veevõtuga piirkondades Siiski võib järeldada, et sektorite veekasutus ei kujuta ohtu võib teatud põhjaveekihtides ressursinappus ega avalda ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveevarudele, siiski ka vesiviljeluse ja kui arvestatakse põhjaveeressursi suuruse ja piirkonna kalatöötlemissektori arendamist ning varasema veetarbimisega. laiendamist pärssida. Eriti kui arvestada ka kliimamuutuste mõju, mis on kaasa toonud suvel pikemad põuaperioodid ja elanike põhjaveevarustust juba praegugi häirinud.  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused Seega peab arendamisel ja laiendamisel siiski ka kinnitatud põhjaveeressursside eelnevat tarbimismäära arvestama ning Eestis esineb piirkondi (nt Võru, Laeva, Kalina, vt Keskkonnaagentuuri põhjaveebilansi 2020. a aruanne2), kus (põhja)veevaru nappuse tõttu suuri lisatarbijaid lubada ei saa. Peatükis 6.1.4 (lk 132) on esitatud järgnev seisukoht: „Keskmiselt upub Eesti rannikuvetes passiivpüünistesse 850 hallhüljest aastas, mis on umbes 20% kogu Eesti aladel paiknevast populatsioonist129.“. Viidatud on 2014. a uuringule, kus hüljeste kaaspüügi määr on oluliselt kõrgemaks hinnatud kui muudes kaaspüügiuuringutes (250–370 hüljest Korrigeerisime KSH aruandes hülgete kaaspüügi andmed aastas, arvestuslikult 90–95% nendest vastavalt soovitatud uuema uuringu andmetele. hallhülged). TÜ Eesti mereinstituudi värske kaaspüügiuuringu (Saks jt, 2022) andmetel hinnati 2021. a hallhülge kaaspüügiks vaid 109 (±22) isendit – selle väärtuse usaldusväärsus pole küll kõrge, kuid see on siiski rohkem kooskõlas varasemate uuringute tulemustega ning usutavam kui 2014. a uuringus toodud kaaspüügimäär 20% hallhülge Eesti populatsioonist. Peatükis 9.1 (lk 157) on ühe olulisema KSH Selgitame, et mõeldud ei ole uute liikide all võõrliikide koostaja poolse ettepanekuna, mis aitavad kasvatamist, vaid mõeldud on võrreldes kala soodsaid mõjusid suurendada, loetletud kasvatamisega uusi liike (karbi- ja vetikaliike). järgnev: „Innovatsioonil vesiviljeluses vajab eraldi arendust ja tähelepanu uute Kavas on kasvatada Läänemere kohalikke karbi- ja liikide kasvatamine, millede hulka saavad vetikaliike.  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused kuuluda ka erinevad karbi- ning vetikakasvatuse tehnoloogilised Segaduse vältimiseks sõnastasime KSH ettepaneku ümber: lahendused. Karbi- ja vetikakasvatuse Innovatsioonil vesiviljeluses vajavad eraldi arendust ja edendamine Läänemeres võimaldab viia tähelepanu karbi- ning vetikakasvatuse tehnoloogilised merekeskkonnast välja toitaineid ning lahendused. pidurdab seeläbi eutrofeerumist.“. Juhime tähelepanu, et kui „uute liikide“ all soovitakse kasvatada veekogus võõrliike, siis seda ei saa lugeda keskkonnasõbralikuks tegevuseks ning seega ei kvalifitseeru see soodsa mõju suurendamisena, pigem vastupidi. Samas toetame ekspertide ettepanekut rakenduskava kaudu toetada ka kalade siirdamist, ettekasvatamist ning vettelaskmist. Nõuetele vastavaks tunnistatud KSH programmi kohaselt KSH aruande avalikustamise raames on ei ole rakenduskava eelarve hindamine KSH ülesanne ning mitu osapoolt teinud sarnased ettepanekud KSH aruannet ei täiendata antud küsimuse osas. selle kohta, et rakenduskava meetmete eelarvejaotus peab vastama EL määruse Ühtlasi selgitame, et rakenduskava Euroopa Komisjonile 2021/1139 põhjenduspunktile 5, st kui palju esitades, arvutab Maaeluministeerium välja ka eelarve tuleb rakenduskava eelarvest suunata jaotuse lähtuvalt ÜSM määruses (Euroopa Parlamendi ja kliima- ja elurikkuse eesmärkide täitmiseks. Nõukogu määrus 2021/1060, millega kehtestatakse Sarnaselt nendele märkustele palub ka ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Keskkonnaministeerium aruannet täiendada Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku sellega, kas rakenduskava eelnõu vastab EL Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja määruses sätestatud rahastusmääradele. Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- Leiame, et ettepanekutega arvestamise ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning tabelis esitatud Maaeluministeeriumi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad sellekohane kinnitus ei ole piisav. finantsreeglid) sätestatust.  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused Eelarvejaotus peab vastama EL määruse 2021/1139 põhjenduspunktidele, sh kui palju tuleb rakenduskava eelarvest suunata kliima- ja elurikkuse eesmärkide täitmiseks. Seega, kui rakenduskava eelarve ei vasta nõuetele, siis ei ole võimalik ka rakenduskava kinnitamine Euroopa Komisjoni poolt. Täiendavalt saame välja tuua, et EMKVF 2021-2027 kogu finantsperioodi eelarve summa on 139 130 086 € EMKVF 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite osa sellest on 97 391 060 €, mis on alusnumbriks kliima- ja keskkonnaeesmärkide % arvutamiseks, sest Eesti riigi kaasfinantseeritavad vahendid sellesse arvestusse ei lähe. Kliima eesmärkide täitmisse panustame rahaliselt summas 43 330 650 € (ehk 31,14% kogu eelarvest ning 44,49% EL vahendite summast) Keskkonna eesmärkidesse (sh. elurikkus) panustame rahaliselt summas 47 218 170 € (ehk 33,94% kogu eelarvest ning 48,48% EL vahendite summast) Iga liikmesriik, sh, Eesti lähtub kliima- ja elurikkuse eesmärkide täitmise arvutustes Euroopa Liidu poolt ette kirjutatud rakendusskeemist ja lähtuvalt sekkumisloogikast. Eelnevat arvesse võttes on välja arvutatud, millised meetmed vastavate erieesmärkide alt panustavad kliima, keskkonna- ja elurikkuse eesmärkide  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused täitmisse. See ei tähenda sisuliselt seda, et arvesse läinud erieesmärgi alt vastavas meetmes ellu viidud projekt panustab otseselt ja 100% projekti eelarvega nendesse eesmärkidesse, küll aga teeb ta seda läbi rakendusskeemi ja sekkumisloogika. Igal juhul on Maaeluministeerium veendunud ja oma rakenduskava esitame kinnitamiseks nii, et EL määruse 2021/1139 nõuded on täidetud. Rakenduskava punktis 1.4 (lk 28) tuleb korrigeerida kormorani arvukuse hinnangut. Sealjuures on allikana (viide 37) kasutatud ajaleheartiklit, kuid korrektseks allikaks on siiski Keskkonnaagentuuri riikliku seire kokkuvõte3. 2021. a loendati 49 asustatud koloonias kokku 32 838 pesitsuspaari kormorane ning arvukusmudeli põhjal hinnati 2021. a Eesti pesitsusasurkonna suuruseks 34 700–35 400 Kormoraani arvukuse andmed korrigeeritakse paari. Perioodil 1983–2021 tuvastati liigi rakenduskava aruandes vastavalt ettepanekule. pesitsusasurkonna suuruses tugev kasv, keskmiselt 17% aastas. Juhime tähelepanu, et lähtekohaks tuleb võtta liigi kogu Eesti arvukus ning eelnevalt ongi viidatud kogu Eesti kormorani arvukusele (st mitte ainult Väinamere arvukusele). Lisaks märgime, et KSH aruande tabelis 2.2 on II kaitsekategooria taimeliikide arvuks märgitud 156 – korrektne on 151.  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse Märkustele on vastatud järgmistel tabeli ridadel. (KeHJS) §42 lg-st 3 kooskõlastamerakenduskava KSH aruande KSH aruanne on kooskõlastatud, kuivõrd esitatud tingimusel, et KSH aruannet märkused võeti arvesse. korrigeeritakse-täiendatakse järgmiste märkustealusel: 1. Keskkonnaamet tegi 07.12.2021 kirja p2 KSH aruandes oli jäänud sissejuhatavas ptk-s info ekslikult ettepaneku KSH aruandes selgemalt uuendamata, millest võis jääda mulje nagu oleks KSH kirjeldada rakenduskava eelnõu ja selle aruanne koostatud vaid 26.04.2021 seisuga rakenduskava KSH koostamise protsessi. Märgime, et materjalide alusel. KSH aruande ja rakenduskava ettepanekule antud vastus on kummaline. koostamine on toimunud paralleelselt ning loomulikult on Juhime tähelepanu, et KeHJS § 40 lg-te 1 KSH aruanne võtnud arvesse rakenduskava koostamise ning 2 kohaselt KSH aruanne on protsessi ning vastupidi, rakenduskava on võtnud arvesse strateegilise planeerimisdokumendi juurde KSH tulemusi. kuuluv dokument, mis sisaldab KeHJS § Nr 6- Keskkonnaamet 15.03.2022 40 lg-tes 2-4 nimetatud teavet. KSH-l peab KSH aruande sissejuhatusse lisati täiendava infona: 5/21/16268-7 selgitama, kirjeldama ja hindama KSH aruande esmane versioon on koostatud rakenduskava strateegilise planeerimisdokumendi materjalide alusel, mis tehti Maaeluministeeriumi poolt elluviimisega kaasnevat olulist KSH ekspertrühmale kättesaadavaks seisuga 26.04.2021. keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid Edasi toimus KSH koostamine paralleelselt rakenduskava meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, koostamisega ning lõplikult on KSH aruanne üle vaadanud arvestades strateegilise Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi planeerimisdokumendi eesmärke ja rakenduskava 2021–2027 versiooni seisuga 04.03.2022. käsitletavat territooriumi. KeHJS § 311p 1 Seega on KSH käigus (sh aruande lõppversiooni kohaselt KSH eesmärk on arvestada koostamisel) käsitletud rakenduskava elluviimisega keskkonnakaalutlusi strateegiliste kaasnevat eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning samuti planeerimisdokumentide koostamisel ning on arvestanud rakenduskava KSH aruande kehtestamisel. hindamistulemustega (vt täiendavalt ptk 3.1). Lähtudes eelnevast peab KSH käigus Samuti täiendati vastava infoga KSH aruande ptk 3.1. hindama rakenduskava (sh lõppversiooni) „Rakenduskava lahenduseni jõudmine“. elluviimisega kaasnevat olulist mõju, mitte  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused üksnes rakenduskava vaheversioonide Lisainfoks, et vahepealses rakenduskava protsessis on mõju. Rakenduskava KSH aruande lk 7 on mõnevõrra täpsustunud meetmete nimetused ja mõned jätkuvalt märge, et KSH aruanne on esialgsed meetmed on tõstetud omavahel kokku ning koostatud põhimahus rakenduskava mõned esialgsed meetmed on löödud lahku mitmeks materjalide alusel, mis tehti meetmeks (sekkumiseks). KSH aruandes tehti samuti Maaeluministeeriumi poolt KSH vastavad muudatused meetmete nimetuste korrigeerimise ekspertrühmale kättesaadavaks seisuga osas. 26.04.2021, samas materjalidest nähtub, et rakenduskava koostamine ei ole sellel kuupäeval lõppenud.Lisaks tuleb vajadusel arvesse võtta ka hilisemates etappides, nt kooskõlastamisel, esitatud ettepanekuid- märkusi ja vajadusel ka eksperdil nende kohta hinnang anda (kui muudatused puudutavad rakenduskava sisu või mõju hinnangut, sh mis vajavad leevendusmeetmete väljatöötamist). Palume KSH aruanne selles võtmes üle vaadata, sh lk 7 märge, et KSH aruandest oleks üheselt selge, et KSH käigus (sh aruande lõppversioon) on käsitletud rakenduskava elluviimisega kaasnevat eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnaamet tegi 07.12.2021 Selgitame, et viidatud rannapüügisadamate kirjasettepaneku üle vaadata KSH aruande arendustegevuste elluviimine saab toimuda ainult Natura hindamise osa. Maaeluministeerium kooskõlas kehtiva Looduskaitseseaduse sätetega. Seega ei on andnud Keskkonnaametile selgituse, ole põhjust eeldada, et nimetatud sadamates saaks millega seoses märgime järgmist: rakenduskava elluviimisel avalduda kaitstavatele 2.1. KSH aruande lk119(meede3.1.1) – loodusobjektidele ebasoodsat mõju, sest sellised tegevused toetatakse muu hulgas rannapüügisadamate peab kooskõlastama eelnevalt kaitsealuse loodusobjekti arendamist ja ettevõtluse mitmekesistamist, valitsejaga ning vajadusel koostama keskkonnamõju mõju kaitsvatele loodusobjektidele ning eelhinnangud või läbi viima keskkonnamõju Natura 2000 võrgustiku aladele on kaudse (strateegilised) hindamised.  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused soodsa (positiivse) mõjuga. Sellele järeldusele on jõutud eeldades, et KSH aruande ptk 6.1.4 lisati täiendava selgitusena ühistegevused ja suuremad sissetulekud järgmine tekst: võimaldaksid arvestada enam keskkonnaküsimustega.Antud väitega ei Kalasadamate toetuse peamiseks eesmärgiks on saa täiel määral nõustuda, kuna mitmed kalasadamatesse tehtavate investeeringutega leevendada kalasadamad paiknevad kaitstavatel kalandustegevusest tulenevat võimalikku negatiivset mõju loodusobjektidel jaka Natura 2000 keskkonnale ja ökosüsteemile ning tõsta vastupidavust võrgustiku aladel ning vastavalt kliimamuutustele. Seega luuakse paremad võimalused rakenduskava eelnõule(nt lk 101) on keskkonnasäästlikuks tegevuseks ja kaasneb kaudne meetmed suunatud ka sadamate soodne mõju ka looduskeskkonna erinevatele aspektidele. multifunktsionaalsuse tõstmisele Investeeringud sadamate infrastruktuuri võivad kaasa tuua täiendavate teenuste osutamiseks. potentsiaalselt lühiajalised ebasoodsad mõjud, kui toimub Sadamatesse täiendavate teenuste toomist ehitustegevust nt meres või järves (kaide rekonstrueerimine (mis võib küll olla olulise positiivse vmt). Pikas perspektiivis kaasnevad sellega soodsad majandusliku või sotsiaalse mõjuga ja mõjud, kuna korrastatud taristu aitab vältida õnnetuste seetõttu valdavatel juhtudel põhjendatud) riske ning seeläbi etteprognoosimatute negatiivsete mõjude ei saa kaitstavate loodusobjektide ja Natura avaldumist veekvaliteedile ja elustikule ning elupaikadele. 2000 võrgustiku alade seisukohast hinnata soodsaks, pigem saaks järeldada, et Sadamate funktsioonide mitmekesistamise investeeringud (vajadusel leevendavaid meetmeid on võimalik ellu viia vaid selliselt, et on arvesse võetud rakendades) selliste arengutega ei kaasne kaitsealuste loodusobjektide paiknemine ning võimalikud olulist keskkonnamõju või Natura ebasoodsad mõjud kaitsealustele loodusobjektidele on hindamise kontekstis ebasoodsat mõju. leevendavate meetmete abil võimalik ära hoida. Vastavate Antud teemat on käsitletud ka KSH arendustegevuste elluviimine saab toimuda ainult aruande ptk6.1.4, 6.1.5 ja 6.1.6, kuid milles kooskõlas kehtiva Looduskaitseseaduse sätetega. ei ole lk 119 märgitud kaudset soodsat (positiivset)mõjukaitstavatele Oluline on arvestada sadamate investeeringute tegemisel loodusobjektidele ja Natura 2000 mh ka kaitstavate loodusobjektide paiknemisega ning võrgustikule selgitatud. lubada võib vaid tegevusi, mille puhul ebasoodsate mõjude esinemine kaitsealustele loodusobjektidele on välditud. Ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele on võimalik vältida, kui välditakse  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused ehitustegevust kaitstavate liikide elupaikades või kaitse- eesmärkides nimetatud elupaigatüüpidel või välditakse muul moel kaitse-eesmärkides nimetatud elupaikade või liikide mõjutamist. Samuti on võimalik mõjusid leevendada või vältida, kui ajastatakse ehitustegevust nt perioodile, kui ei mõjutata kas kalade kudeaegu või linnustiku pesitsusaegu. Seega ei ole põhjust eeldada, et nimetatud sadamates saaks rakenduskava elluviimisel avalduda kaitstavatele loodusobjektidele ebasoodsat mõju, sest sellised tegevused peab kooskõlastama eelnevalt kaitsealuse loodusobjekti valitsejaga ning vajadusel koostama keskkonnamõju eelhinnangud või läbi viima keskkonnamõju (strateegilised) hindamised. 2.2. KSH aruande lk140 on leitud, et KSH aruande Natura hindamise ptk 6.1.6.5. täiendati seoses Natura 2000 võrgustikuga on kõige seoses karbi- ja vetikakasvatuse võimalike mõjudega. tõenäolisem risk ebasoodsate mõjude avaldumiseks erinevate ehitiste ja rajatiste Samuti täiendatid KSH aruande ptk ptk 6.1.1., 6.1.4 ja rajamisel kas Natura 2000 võrgustiku põhjalikuma kirjeldusega karbikasvatuste võimalikest aladele või nende vahetusse lähedusse. keskkonnamõjudest. Hinnangu tekstist võib järeldada, et ehitustegevuse all peetakse silmas eelkõige Selgitame, et täienduste põhjal võib järeldada, et karbi- ja ranna-aladele rajatavaid ehitisi (sadamad, vetikafarmid, kui nad ei ole suured, ei põhjusta ebasoodsaid muulid, turismiobjektid). Natura mõjusid Natura linnualade kaitse-eesmärkides toodud (eel)hindamine ei käsitle vesiviljelust linnuliikidele. Samuti puuduvad ebasoodsad mõjud ka võimaliku koormusallikana, mis võib mereimetajatele, kui karbi- ja vetikafarmide mõjutada nii Natura 2000 võrgustiku alade asukohavalikul välditakse täiendavalt mereimetajate mereliste elupaikade kui kaudsemalt liikide peamisi rände- ja liikumisteid. seisundit. Näiteks (senini veel Eelistama peab väiksemaid mõnehektarilisi hajusalt ruumis kehtestamata) Eesti mereala planeeringus paiknevaid vetika- ja karbifarme. on võimalikust koormusest tulenevalt seatud tingimuseks, et kalakasvatusi ei  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused kavandata kaitstavatele loodusobjektidele (st ka Natura 2000 võrgustiku aladele). Eesti merealaplaneering ei välista karbi-ja vetikakasvatusi kaitstavatel loodusobjektidel (sh Natura 2000 võrgustiku aladel). Rakenduskava KSH aruanne käsitleb karbi-ja vetikakasvatusi merekeskkonnale positiivse tegevusena (mida see valdavalt ka on), kuid ei ole toodud välja, kas see tegevus võib teatud juhtudel olla ka ohuks Natura 2000 võrgustiku alade kaitseväärtustele (nt linnualade kaitse-eesmärkideks olevate linnuliikide võimalik hukkumine taristus). Palume KSH aruannet täiendada. 2.3. KSH aruande lk 140 on märgitud, et rakenduskava elluviimisel ei ole ette nähtud erieesmärke ja meetmeid, millel Täname tähelepanu juhtimast. Sõnastus ei olnud tõepoolest oleks igal juhul otsene ebasoodne mõju KSH aruandes kõige õnnestunum. Lause sõnastati ümber Natura 2000 võrgustiku kaitse- järgmiselt: eesmärkidele ning mille võimalikku mõju ei oleks sel juhul leevendavate meetmete Rakenduskava elluviimisel ei ole ette nähtud erieesmärke abil võimalik välistada. Juhime tähelepanu, ja meetmeid, millega kaasneks otsene või kaudne et ebasoodne mõju, millist tuleb Natura ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse- 2000 võrgustiku aladega seonduvalt eesmärkidele või mille võimalikku mõju ei oleks sel vältida, ei pea alati olema otsene. Ka leevendavate meetmete abil võimalik välistada. kaudsed mõjud võivad osutuda ebasoodsateks. Palume korrigeerida.  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused 2.4. KSH aruande lk 141 on leitud, et praeguses täpsusastmes oleva info hindamise alusel ei ole põhjust eeldada, et rakenduskava elluviimine toob vältimatult kaasa negatiivse mõju Natura 2000 võrgustiku aladele; pigem kaasneb mitmete meetmete ellurakendamisega ka kaudne soodne mõju Natura 2000 võrgustikule. Seega ei ole mõistlik käesoleva Täname veelkord tähelepanu juhtimast. Sõnastus ei olnud strateegilise dokumendi täpsusastmes tõepoolest KSH aruandes kõige õnnestunum. Lõik liikuda Natura asjakohase hindamise sõnastati ümber järgmiselt: etappidesse ning asuda täpsemaid hinnanguid andma. Praeguses täpsusastmes oleva info hindamise alusel võib eeldada, et rakenduskava elluviimine ei mõjuta Juhime tähelepanu, et EÜ Nõukogu ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala(de) terviklikkust direktiivi92/43/EMÜ looduslike elupaikade ega kaitse eesmärke. Pigem kaasneb mitmete meetmete ning loodusliku loomastiku ja taimestiku ellurakendamisega ka kaudne soodne mõju Natura 2000 kaitse kohta(loodusdirektiiv) art 6 lg 3 ja võrgustikule. KeHJS kohaselt ei ole kaalukeeleks mitte negatiivse mõju vältimatu kaasnemine, vaid et rakenduskava elluviimine ei mõjuta (oluliselt) ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala(de)terviklikkust ega kaitse eesmärki. Keskkonnaamet viitas sellele ka 07.12.2021 kirja p 9. Maaeluministeerium ei nõustunud Keskkonnaameti ettepanekuga, kuid selline fraas ei saa KSH aruandesse jääda. 2.5. KSH aruande lk 141 on järeldatud, et Nõustume, et KSH aruande sõnastus ei olnud kõige parem. erinevate ehitustegevust puudutavate Eesmärk ei olnud KSH aruandes Natura hindamise projektide puhul, kui need on kavandatud kohustust kitsendada vaid ehitustegevusega. Lõik KSH Natura 2000 võrgustiku alale või nende aruandes sõnastati ümber järgmiselt: mõjuala võib ulatuda Natura 2000  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused võrgustiku aladele või need võivad muul Erinevate projektide (nagu nt ehitustegevust eeldavad moel mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, projektid, looduslikku taimkatet mõjutavad projektid, tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja vesiviljelust kavandavate projektid või kala- või eelhindamise tulemustest lähtuvalt vesiviljelustoodete töötlemise projektid ja kõik tegevusluba vajadusel ka Natura asjakohane hindamine eeldavad projektid) puhul, kui need on kavandatud Natura selgitamaks välja konkreetse 2000 võrgustiku alale või nende mõjuala võib ulatuda ehitustegevuse mõju konkreetse loodus-või Natura 2000 võrgustiku aladele või need võivad muul moel linnuala kaitse-eesmärkide täitmisele. mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, tuleb läbi viia Lisaks on lk 140-141 leevendusmeetmena Natura eelhindamine ja eelhindamise tulemustest toodud, et toetuste andmise tingimuste lähtuvalt vajadusel ka Natura asjakohane hindamine juures tuleb ette näha, et toetuste selgitamaks välja konkreetse ehitustegevuse mõju taotlemisel põhjendatakse Natura konkreetse loodus-või linnuala kaitse-eesmärkide eelhindamise vajaduse puudumist, täitmisele. esitatakse vajadusel Natura eelhindamine, millega põhjendatakse Natura asjakohase Täiendavalt selgitame: hindamise vajalikkust või vajaduse puudumist ning vajadusel nähakse ette Kõikidel tegevusluba eeldavatel tegevustel peab toetuse keskkonnamõju (strateegiline) hindamine väljamaksmiseks olemas olema tegevusluba, mille koos vajalikus täpsusastmes Natura menetlemisel rakenduvad KeHJS kohustused (vajadusel hindamisega. eelhindamine ja selle tulemustest lähtuvalt KMH/KSH koos Natura asjakohase hindamisega). Siinjuures juhime tähelepanu, et lähtudes loodusdirektiivi art 6 lg 3 ei saa Natura Seega on õigusruumis tegevuslubade menetlemisega eelhindamise või asjakohase hindamise tagatud ka kõikide selliste toetuste keskkonnamõjude kohustust kitsendada vaid ehitustegevusega käsitlemine ja arvestamine. seotud projektidele, vaid võimaliku ebasoodsa mõju esinemist tuleb kaaluda KSH aruandes täiendati ptk 6.1.6.5. nimekirjaga, milliste kõikide kavade ja projektide puhul, mis ei rakenduskava meetmete puhul peab kindlasti arvestama ole otseselt seotud Natura 2000 võrgustiku Natura 2000 võrgustikule ebasoodsate mõjude puudumise ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks põhjendamise vajalikkusega, kuna vastavate meetmete alla otseselt vajalik. KeHJS sätestab samuti võivad kuuluda tegevused, kus on vajalik mõjude täpsem kohustuse, et iga tegevusloa taotluse hindamine. menetlemisel ja strateegilise  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused planeerimisdokumendi koostamisel (kus KSH aruandest eemaldati loetelu rakenduskava asjakohane) tuleb vajadusel läbi viia toetusmeetmetest, kus Natura 2000 ebasoodsate mõjude keskkonnamõju hindamise (KMH) või puudumise põhjenduse vajalikkust pole. KSH eelhindamine (sh Natura eelhindamine) ja KMH või KSH (sh Natura asjakohane hindamine) ehk ka KeHJS ei piiritle hindamise vajadust vaid ehitustegevuse korral. Lisaks ei selgu KSH aruandest, kes oleks Natura hindamise läbiviija KSH aruande lk 140-141 viidatud toetuste taotluste menetlemisel ehk kas igakordselt on nt vajalik taotleda mõnda tegevusluba vms, mille menetlemisel rakenduvad KeHJS kohustused (vajadusel eelhindamine ja selle tulemustest lähtuvalt KMH/KSH koos Natura asjakohase hindamisega). 3. KSH aruandes käsitletakse sumbakala KSH aruande ptk 6.1.1 on välja toodud Seega on oluline kasvatamise tootmise võimalikku pöörata suurt tähelepanu vesiviljelusest lähtuva vee suurendamist Läänemeres. Palume teemadega tegelemisele, et vähendada siseveekogude ja ka seejuures välja tuua ka bio-ohutusest Läänemere toitainete ja heljumi reostuskoormusi. tulenevaid riskid. Kuna sumbakalakasvatus on erinevalt retsirkulatsioonsüsteemi Selgitame, et sumbakalakasvatused vajavad tegutsemiseks kasutavatest kasvatustestsuure tegevusluba ning peavad järgima Keskkonnaministri keskkonnamõjuga tegevus ja seda võib 02.04.2020 määruse nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, käsitleda eraldi ka kui punktreostusallikat, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse siis rakenduskava elluviimisel tuleb piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded“ pöörata tähelepanu reostuskoormuse kehtestatud nõudeid. Seega tegeletakse sumbakasvatuste arvutustele ning haiguspuhangute riski reostuskoormuse küsimustega tegevusloa menetluse maandamiseks ka bio-ohutusnõuete (nii käigus. Ehk siis rakenduskava toetatavaid tegevusi pole haigustekitajate kui võõrliikide või võimalik ellu viia ilma õigusaktide nõuetele vastamata. geneetiliselt muundatud lõhe võimaliku loodusesse sattumise vältimiseks)  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused väljatöötamisele. See tuleks välja tuua juba Samuti on KSH aruande ptk 6.1.4. markeeritud risk, et KSH aruandes ja rakenduskavas, et sellega kasvatusest pärit haigustekitajad satuvad looduslikku edaspidi arvestada. veekokku ja kanduvad edasi looduslikele liikidele. Loomataudide ennetamiseks ja tõrjeks on Põllumajandus- ja Toiduamet koostanud riiklikud loomatauditõrje programmid ning nende täitmiseks kehtestab igal aastal rakendusmeetmeid. Vastavalt veterinaarseaduse § 36 ja delegeeritud määruse 2020/691 artiklis 5 toodule kehtib tegevusloaga vesiviljelusettevõtetes bioturvalisuse kava olemasolu nõue. Veeloomade pidajad peavad jälgima nende vastutusel olevate kalade ja koorikloomade tervist ja käitumist, pöörama erilist tähelepanu ebatavalisele suremusele ja muudele haigustunnustele. EMKVF rakenduskava 2021-2017 ei näe ette eraldi meetmeid tauditõrjeks, kuid meede Investeeringud vesiviljelustoodete tootmisse raames toetatakse mh tormikindlamate sumpade kasutusele võtmist, aga ka muude vesiviljelusega seotud tootmise abiseadmete ja vahendite soetamist, mis aitavad mh tegeleda kala loodusesse sattumise võimalusi või ka bio-ohutusnõuete täitmist. Vastav info on täiendavalt lisatud ka KSH aruande ptk 6.1.4. KeHJS § 37 lg 6 p 1 ja § 42 kohaselt strateegilise planeerimisdokumendi koostaja või koostamise korraldaja saadab Teadmiseks võetud ja arvestame KeHJS nõuetega. 30 päeva jooksul KSH aruande avaliku arutelu toimumisest arvates KSH aruande  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused isikutele, kes on esitanud oma ettepaneku, vastuväite või küsimuse kirjalikult. KSH aruande avalik arutelu toimus 15.12.2021, Maaeluministeerium ei ole saatnud vastust Keskkonnaameti 07.12.2021 kirjale nõutud aja jooksul. Kuna vastused esitatud ettepanekutele on leitavad kooskõlastamiseks esitatud KSH aruande lisadest, siis see viga ilmselt ei mõjuta KSH tulemusi. Sellele vaatamata palume edaspidi KeHJS nõuetega arvestada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Märkustele on vastatud järgmistel tabeli ridadel. kooskõlastab „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi KSH aruanne on kooskõlastatud, kuivõrd esitatud rakenduskava 2021–2027“ keskkonnamõju märkused võeti arvesse. strateegilise hindamise lõpparuande eelnõu Majandus- ja Nr 2- 14.03.2022 märkustega arvestamisel: Kommunikatsiooni 14/2022/1161- 1. KSH lõpparuande eelnõu lk 54 – Eesti ministeerium 2 riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 KSH aruande tabelisse 4.1. lisati vastav seose seosed: energiasäästukohustusega. Samuti toodi välja täiendavalt Oluline on ära märkide seos seosed erieesmärkidega, mis hõlmavad mh energiasäästukohustuse täitmisega, mis ressursitõhususele suunatud meetmeid. on REKK-i üks põhilisi eesmärke ja raporteerimist vajavaid eesmärke.  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused 2. Meetmed, mille juures seos energiasäästukohustusega tuleks markeerida: Meede 1.1.1 - Kalalaevade investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh investeeringud ohutuse, töötingimuste ja energia efektiivsuse parandamisse. Meede 1.1.2 - Kalasadamate investeeringutoetus, mille raames toetatakse mh investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid KSH aruande ptk 5 lisati eraldi tabel 5.1312., mis käsitleb taastuvenergiasse. Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030. Lisatud Meede 1.2.1 - Kalalaeva mootori tabelis toodi välja seosed nimetatud meetmetega. vahetamise toetus, mille raames toetatakse rannapüügi laeva ja traalpüügilaeva Lisainfoks, et vahepealses rakenduskava protsessis on mootorite vahetust, üleminekut mõnevõrra täpsustunud meetmete nimetused ja mõned alternatiivsetele kütusetele nt LNG, LPG esialgsed meetmed on tõstetud omavahel kokku ning ning elektrimootorite paigaldamist. mõned esialgsed meetmed on löödud lahku mitmeks Meede 2.1.1 - Vesiviljeluse meetmeks (sekkumiseks). KSH aruandes tehti samuti investeeringutoetus, mille raames vastavad muudatused meetmete nimetuste korrigeerimise toetatakse mh investeeringuid osas. ressursitõhususse ja investeeringuid taastuvenergiasse. Meede 2.2.1 - Kalatöötlemise investeeringu toetus, mille raames toetatakse mh mille raames toetatakse mh investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid taastuvenergiasse. Meede 2.2.2 - Ühisinvesteeringute toetus (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks) (TO-d/TO-de liidud), mille raames toetatakse mh mille raames  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused toetatakse mh investeeringuid ressursitõhususse ja investeeringuid taastuvenergiasse (mh ühislogistika). Meede 3.1.1 - Kalanduspiirkondade kohalike strateegiate rakendamise toetus, kus toetatakse lühikest tarneahelat püüdjalt, väärindajalt otse tarbijale. Kuna energia on üks ressurssidest, siis mõiste 3. Lisaks võiks sõna „ressursitõhusus“ ressursitõhusus hõlmab eneses ka energiatõhusust ning mitmes kohas asendada sõnapaariga antud märkus ei oma KSH aruande sisule mõju. Seetõttu „energia- ja ressursitõhusus“. sõnastuse muudatust vastavalt soovitusele ei teostata. KSH lõpparuande eelnõu lk 51 ja lk 61 viitab „Turismi arengukavale 2020“. Selle KSH aruande ptk 4 ja tabelis 4.1. asendati Turismi asemel võiks luua seose arengukava 2020 seosed Turismistrateegia 2022-2025 „Turismistrateegiaga 2022-2025“ seostega (esitati EMKVF rakenduskava seosed (Maaeluministeeriumi poolt Turismistrateegia 2022-2025 strateegiliste eesmärkidega). kooskõlastatud). Oleme tutvunud Teie poolt edastatud „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja 7.2-4/22/3350- Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021– Transpordiamet 02.03.2022 - 2 2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpparuande eelnõuga ja kooskõlastame selle. Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud kooskõlastamiseks edastatud „Euroopa e-kiri Merendus-, Kalandus- ja Põllumajandus- ja Kristel 15.03.2022 Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021– - Toiduamet Kuklase, 2027“ keskkonnamõju strateegilise õigusosakond hindamise lõpparuande eelnõu ja lisadokumentidega.  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused Märgime, et ametil puuduvad kommentaarid ja ettepanekud eelnõu kohta. Kooskõlastame Euroopa Merendus-, Märkustele on vastatud järgmistel tabeli ridadel. Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava KSH aruande eelnõu KSH aruanne on kooskõlastatud, kuivõrd esitatud järgmiste märkustega: märkused võeti arvesse. 1. aruandes on märgitud, et 2019. aasta pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu kohaselt 16 rannikuveekogumist on kesises seisundis 0 ja halvas seisundis 16 rannikuveekogumit“ (lk 17). Palume kasutada 2020. a andmeid ja täpsustada, et antud juhul on tegemist koondseisundiga. Juhime tähelepanu, et ökoloogilises heas seisundis on viimaste andmete järgi 2, KSH aruandes uuendati pinnaveekogumite seisundi Keskkonnaagentuur 17.03.2022 Nr 1-9/22/14-2 kesises 12 ja halvas 2 rannikuveekogumit. andmed vastavalt 2020. a seisundi vahehinnangule ning Eesti pinnaveekogumite seisundi 2020. täpsustati, et tegemist on koondseisundiga. aasta ajakohastatud vahehinnang on kättesaadav: https://keskkonnaagentuur.ee/media/1867/d ownload ja pinnavee ja põhjavee seisundi interaktiivne kaart (arcgis.com) on kättesaadav siit. Eeltoodust tulenevalt palume ajakohastada leheküljel 18 ja vajadusel peatükis 2.2 toodud infot; 2. teeme ettepaneku aruandes kasutatud allika viitele (nr 14, lk 13) „Eesti mereala elupaikade kaardiandmete kaasajastamine“ allika viitele „Eesti mereala elupaikade kaardiandmete lisada sarnaselt teiste allikatega kaasajastamine“ lisati KSH aruandes läbivalt link. elektrooniline viide allmärkustesse kujul „< link >“;  KSH aruande kooskõlastus Asjaomane asutus Kuupäev Kirja number Vastused esitatud märkustele kooskõlastusega koos esitatud märkused 3. juhime tähelepanu, et aruande punkti 2.6.2.1 „Merepõhja elustik“ esimese lõigu laused korduvad järgnevas lõigus, seega Viidatud dubleeriv lause kustutati KSH aruandest. soovitame kustutada lisandväärtust mitte andva ja dubleeriva lause; 4. palume ajakohastada aruande allikatele Keskkonnaregistri avaliku teenuse link vahetati välja viitavad lingid (ei avane või vajavad Keskkonnaportaali lingi vastu. Samuti uuendati muid uuendamist). Siinkohal juhime tähelepanu, viidatud linke, niivõrd, kui see oli võimalik. et Keskkonnaregistri avalik teenus (viide nr 15 lk 15 ja viide nr 29 lk 19) suleti Osad viidatud lingid ei tööta tulenevalt asjaolust, et KSH lõplikult 15.11.2021 ja kasutajad aruande koostamisega alustati 2021. a alguses, kuid 2021. suunatakse Keskkonnaportaali. Palume a jooksul uuendati mitmete asutuste viidatud kodulehekülgi lisada Keskkonnaportaali ning samal ajal ei viidud uuendatud kodulehekülgedele üle keskkonnaregistri elektrooniline viide kogu viidatud infot. Seetõttu võivad mõned viidatud lingid allmärkustesse kujul „< link >“. olla mittetöötavad. Põllumajanduse e-kiri Vastavalt Teie 14.02.2022 saabunud Registrite ja Merle Juur kaaskirjale, kooskõlastame keskkonnamõju 11.03.2022 - Informatsiooni Arengutoetuste strateegilise hindamise lõpparuande Amet osakond eelnõu Rahandusministeeriumil kooskõlastamisele e-kiri esitatud KSH aruandele märkused Rahandus- Piret Loorand 17.03.2022 puuduvad ning eelnõu kooskõlastatakse - ministeerium Riigieelarve osakond vaikimisi. Teised asjaomased asutused omapoolseid kooskõlastuskirju ei esitanud. Loeme KSH aruande kirju mitteesitanud asutuste poolt kooskõlastatuks, kuna kommentaare ei esitatud.