Pöördumise edastamine

Rahandusministeerium Meie: 21.06.2022 nr 7-5.8/22-01279-2 Pöördumise edastamine Edastan teadmiseks peaministrile saabunud Eesti Õliühingu pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Peaminister Kaja Kallas e-post: [email protected] Riigikogu Reformierakonna fraktsioon [email protected] Riigikogu Keskerakonna fraktsioon [email protected] Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon [email protected] Riigikogu Isamaa fraktsioon [email protected] Riigikogu Sotsiaaldemokraatide fraktsioon [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] 16.06.2022 Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele Eesti Õliühingu taustainfo Riigikogu täiskogu 17.06.2022 erakorralise istungi juurde kütuseaktsiiside küsimuses Austatud Proua Peaminister ja Riigikogu fraktsioonid ning liikmed. Kuna viimasel ajal on kütuste aktsiisidiskussiooni juures jagatud teataval määral eksitavaid argumente, siis homse erakorralise istungi eel edastab Eesti Õliühing taustapaberi, et rahvaesindajad omaks õige otsuse tegemiseks adekvaatset infot. 1. Aktsiisilangetuse mõju kütuste tanklahindadele Ühe argumendina aktsiisilangetuse vastu on avalikus diskussioonis kõlama jäänud seisukoht, et aktsiisilangetus ei jõua tegelikult tanklahindadesse ja selle arvelt suurendavad hoopis kütusemüüjad oma marginaali. Peame märkima, et nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil puuduvad andmed antud argumendi kinnitamiseks. Eesti puhul on ainukeseks võrdlusmomendiks 2020. aasta, kui 01. mail langes Eesti diislikütuse aktsiis 12,1 senti tänasele tasemele 37,2 senti liitri kohta. Märgime, et koheselt jõudis aktsiisilangetus täies mahus tanklahindadesse ja hinnad jäid muutumatuks koguni viieks kuuks. Samal ajal tõusis aga diislikütuse maailmaturuhind ligi kümne sendi võrra. Allolev tabel illustreerib diislikütuse maailmaturuhindade ja Eesti tankla müügihindade muutumist perioodil mai 2020-september 2020:  01.05.2020 01.06.2020 01.07.2020 03.08.2020 01.09.2020 30.09.2020 Diislikütuse maailmaturuhind: 221,75 296,75 364 374,25 367,5 331,25 ULSD 10 ppm $/t EUR/USD 1,0876 1,1116 1,12 1,1726 1,1987 1,1708 Diislikütuse maailmaturuhind: 0,170 0,223 0,271 0,267 0,256 0,236 ULSD 10 ppm EUR/L Eesti tanklahind, 0,999 0,998 0,994 0,997 0,997 0,948 EUR/L (EU Oil Bulletin) Samuti on viimasel ajal meedias jagatud Saksamaa näidet, kus 01.06 langetati mootorikütuste aktsiise, aga tänaseks on hinnad taas tõusnud aktsiisilangetuse-eelsele tasemele. Euroopa Komisjoni ametlik EU Oil Bulletin kütuste hinnainfo ütleb Saksamaa kütuste keskmiste tanklahindade kohta järgmist: 30.05.2022 13.06.2022 Mootoribensiin e95, EUR/L 2,193 2,007 Diislikütus, EUR/L 2,037 2,041 Tõesti võib näha, et diislikütuse müügihinnad on tõusnud tagasi aktsiisilangetuse-eelsele ajale, kuid selle põhjuseks on täielikult diislikütuse maailmaturuhinna tõus. Saksamaa diislikütuse aktsiisi langetati ELi miinimumtasemele 33 senti/L, varasemalt kehtis aktsiismäär 47 senti/L – ehk aktsiis langes 14 senti liitri kohta. Samal perioodil tõusis aga diislikütuse maailmaturuhind 14,7 senti/L võrra: 31.mai 01.juuni 06.juuni 07.juuni 08.juuni 09.juuni 10.juuni 13.juuni Diislikütuse maailmaturuhind: ULSD 10 ppm $/t 1240 1312,5 1390,75 1378,75 1372,5 1419,75 1408,25 1393,75 EUR/USD 1,071 1,071 1,073 1,066 1,074 1,074 1,058 1,046 Diislikütuse maailmaturuhind: 0,966 1,023 1,083 1,080 1,067 1,104 1,112 1,113 ULSD 10 ppm EUR/L Hinnatõus 31.05 vs 13.06, senti/L 14,66 KOKKUVÕTE: ei Eesti ega ka hiljutiste rahvusvaheliste näidete puhul pole võimalik tuvastada, et aktsiisilangetuse varjus suurendavad kütusemüüjad oma marginaale.  2. Eesti kütusemüüjate marginaalid Teise kriitikana on kõlanud, et Eesti kütusemüüjate marginaalid on kõrgemad meie naaberriikide kütusemüüjate marginaalidest. Antud argument põhineb Rahandusministeeriumi 2022. aasta tööl „2022. aasta diisliaktsiisi tõusu mõjuanalüüs“ ja töö lk 24 joonisest nr 13: Märgime, et diislikütuse puhul ei saa arvutada kütusemüüjate kasumimarginaale ainult lähtudes diislikütuse postihinnast. Suurklientidele (kaubavedusid teostavad firmad) – kes tarbivad enamuse diislikütusest – pakutakse kütust kliendihinnaga, mis võib erineda märgatavalt nn postihinnast, mida kajastab antud joonise allikaks olev EU Oil Bulletin. Samuti ei ole võimalik kuidagi tuvastada, et Eesti kütusemüüjate marginaalid on märgatavalt kõrgemad kui naabritel – 12 kuu jooksev keskmine marginaal on Eesti müüjatel olnud stabiilselt madalam kui Läti-Leedu ettevõtetel ning alates 2020. aasta keskpaigast on see olnud samal tasemel naabritega. Märgime ka seda, et kuna kogu Baltikumist tarbitav mootorikütus tuleb valdavalt Leedus asuvast Mažeikiai rafineerimistehasest (Eestis on Leedus toodetud kütuse osakaal 80%), siis on Eestisse kütuse transportimine kõige kulukam. Antud joonis 13 aga arvestab kokku kasumimarginaalid koos transpordikuluga. Seega on Eesti puhul puhtalt kütusemüüjate kasumimarginaalid madalamad, kui Lätis või Leedus. KOKKUVÕTE: Eesti kütusemüüjate marginaalid ei ole kõrgemad kui naaberriikides. 3. Läti biokütuse segamise kohustusest loobumise mõju regionaalsele kütuseturule. Läti majandusministeerium on hinnanud, et nende 14.06 jõustunud otsus kaotada kuni 31.12.2023 riigis biokütuse segamise kohustus võib kütuse müügihinda langetada kuni 10 sendi võrra. Kuigi ka mootoribensiini puhul võib märgatavalt madalam müügihind tuua kaasa teatava piirikaubanduse, siis regionaalsele kütuseturule avaldab eriti mõju diislikütuse hinnatasakaal. Eestis on hetkel diislikütuse aktsiis Lätist 4,2 senti madalam, kuid lisaks mõjutab kütuse müügihinda ka biokütuse kohustus, mis 2021. aastal oli diislikütusel Eestis Lätist kaks korda kõrgem. Lätis puudus seni talvisele diislikütusele (müügil perioodil november-märts) biokütuse segamise kohustus ja suvisele kütusele kehtinud nõue oli Eestist kolmandiku võrra madalam (7% vs 10%). Kuigi Eestis langes taastuvenergiakohustus 2022. aastal 7,5%-ni, siis piirati kütusetarnijatele samuti võimalusi soodsamate biokütustega kohustust täita. Eesti kõrgem biokütuse nõue kaotas suurema osa eelisest, mis madalam aktsiis meie kütuseturule lõi ja nii on Eesti diislikütuse müügihind viimase 12 kuu keskmisena EU Oil Bulletini andmetel 1,6 senti madalam kui Lätis. Kui realiseeruvad Läti majandusministeeriumi prognoosid ja biokütuse segamise kohustusest loobumine langetab kütuste tanklahindu 10 sendi võrra, siis hakkab diislikütus Läti tanklates aastakeskmisena 6-8 senti liitri kohta vähem maksma kui Eestis. Kuna ka Rahandusministeerium on hinnanud, et arvestatav piirikaubanduse risk tekib juba 5-sendise hinnaerinevuse puhul, siis näeme taastumas piirikaubandust. Perioodil 2017-2019, kui Eestis oli diislikütus kõrgema aktsiisimäära tõttu märgatavalt kallim kui Lätis tankisid Eesti ettevõtted keskmiselt 32 miljonit liitrit Lätis. Hindame, et vähemalt 2/3 samas mahus võib tankimine taas lõunapiiri taha liikuda ning kogu perioodi peale (01.07.2022-31.12.2023) võib Eestist kaduda ca 48 miljoni liitri eest kodumaiste veoettevõtete kütusetarbimist. Lisaks on Eestisse tankima jõudnud ka rahvusvaheline klient, kelle maksuraha liigub samuti alates 01.07 Eestist Lätisse. Seetõttu hindame potentsiaalseks maksuraha kaotuseks 15-18 mln eurot kogu perioodi peale. Lisaks loomulikult Eesti veoettevõtete konkurentsivõime vähenemine ja eksporditulu kadumine. 2021. aastal – kui diislikütuse müügihinnad olid Lätiga võrreldavad – suutis Eesti veondus kasvatada oma väliskaubandustulu 7 korda (ehk 250 mln eurot) võrreldes perioodiga, kui aktsiisimäära tõttu oli Eesti diislikütuse hind kõrgem KOKKUVÕTE: Läti otsusel on suur mõju nii Eesti riigieelarve laekumistele (potentsiaalselt kuni 18 mln EURi) kui ka teiselt poolt majanduse konkurentsivõimele ja väliskaubandustulule. 4. Suurenevad käibemaksulaekumised kõrgete kütusehindade tõttu 2022. aasta riigieelarve koostamise aluseks olnud 2021. aasta suvine majandusprognoos eeldas 2022. aasta keskmiseks Brenti toornafta hinnatasemeks 67,7 dollarit/barreli kohta. Kuigi riigieelarve laekumiste aluseks olevaid keskmisi kütuste tanklahindasid materjalid ei avalda, siis võib eeldada, et aluseks on võetud lõpptoodete müügihinna ja toornafta hinnatasakaal nö tavasituatsioonis. Seega võiks prognoosis kasutatud keskmised tanklahinnad olla: • Mootoribensiin: 1,450 EUR/L • Diislikütus: 1,228 EUR/L Arvestades eratarbija ostukoguseid – kes panustab riigieelarvesse läbi käibemaksu tasumise – võib eeldada, et käibemaksulaekumised olid planeeritud vastavalt 65 mln EURi mootoribensiini ja 25 mln EURi diislikütuse puhul. Muutunud situatsioonis võib konservatiivselt eeldada, et 2022. aastal on mootorikütuste keskmised müügihinnad: • Mootoribensiin: 1,90 EUR/L • Diislikütus: 1,75 EUR/L Nende pealt oleks käibemaksu laekumine vastavalt 85 mln EURi ja 35 mln EURi, ehk 30 mln EURi rohkem, kui 2022. aasta riigieelarve prognoosis. KOKKUVÕTE: Kõrgete kütusehindade tõttu suurenevad riigieelarvesse laekuvad kütuste käibemaksulaekumised 30 mln EURi – ehk ühe kolmandiku – võrra 2022. aasta riigieelarve prognoosiga võrreldes. Oleme alati valmis tegema igakülgset koostööd, et selgitada oma arvutuste tagamaid ja andma infot õige otsuse tegemiseks. Lugupidamisega Mart Raamat Eesti Õliühing MTÜ tegevjuht /allkirjastatud digitaalselt/  From: Mart Raamat <[email protected]> Sent: Thursday, June 16, 2022 10:30 PM To: Kaja Kallas <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; anastassia.kovalenko- [email protected] Subject: Eesti Õliühingu pöördumine seoses 17.06 riigikogu erakorralise istungiga kütuseaktsiiside küsimuses Austatud Proua Peaminster, head fraktsioonid ja riigikogu liikmed. Homse erakorralise Riigikogu istungi eel saadab Eesti kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing taustapaberi seoses viimasel ajal meedias ringelnud argumentidega aktsiisilangetuse mõjude ja kütusesektori toimimise kohta. Loodame, et sellest on kasu teile, et jõuda homsel istungil õige otsuseni kütuste aktsiisidega seonduvalt. Tervitades Mart Raamat Eesti Õliühing // Estonian Oil Association Tegevjuht // Chief Executive Officer [email protected] // +372 580 040 45 2206161_ÕÜ pöördumine Riigikogu erakorralise koosoleku asjus.asice