Keskkonnaministri 28. augusti 2017. a määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ muutmine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-0751 - Keskkonnaministri 28. augusti 2017. a määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.07.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/aab65fe4-b056-4672-914d-a6f85d5f28fe Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/aab65fe4-b056-4672-914d-a6f85d5f28fe?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EELNÕU KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn Keskkonnaministri 28. augusti 2017. a määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 9 lõike 2 alusel. Keskkonnaministri 28. augusti 2017. a määruses nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Metsa inventeerimisandmete metsaregistrisse kandmiseks peab olema metsaomaniku või tema esindaja kinnitus. Kinnituse võib anda metsaregistris isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis esitatakse koos lõikes 1 nimetatud digitaalsete andmetega. Kinnitust ei pea lisama, kui metsaomanik ja metsakorraldusettevõte on sama juriidiline isik.“; 2) paragrahvi 9 lõiked 2, 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Keskkonnaagentuur registreerib andmete esitamise pärast seda, kui andmed on läbinud elektroonilise andmekontrolli. Elektroonilise andmekontrolli meetodil kontrollitakse andmete terviklust ja tehnilist korrektsust ning lõikes 11 nimetatud kinnituse olemasolu. Puuduste ilmnemisel kuvatakse andmete esitajale vead ja menetlust ei alustata. (3) Keskkonnaagentuur kontrollib esitatud andmete vastavust õigusaktide nõuetele. (4) Keskkonnaagentuur teeb metsaregistrisse andmete kandmise või andmete kandmisest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul registreerimisest arvates. Andmed kantakse metsaregistrisse kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.“; 3) paragrahvi 12 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 13 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 13. Andmete arhiveerimine, säilitamine, logimine ja logide säilitamine“; 5) paragrahvi 13 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Digitaalselt vormistatud taotlusi registrikande tegemiseks ja digitaalseid inventeerimise algandmeid säilitab metsaregistri volitatud töötleja kümme aastat. Inventeerimisandmeid säilitatakse tähtajatult.“; 6) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Metsaregistri andmete töötlemine logitakse ja logisid säilitatakse viis aastat.“; 7) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Metsaregistrisse kantud andmed on avalikud ulatuses, milles neile ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut seaduse alusel.“; 8) paragrahvi 14 lõiked 2, 3, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 14 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 15 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Metsaregistri andmeid väljastatakse registri volitatud töötlejale esitatud taotluse alusel, arvestades metsaseaduse § 9 lõigete 6 ja 7 erisusi.“; 11) paragrahvi 15 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 15 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Metsaregistri andmete regulaarseks kasutamiseks või väljastamiseks sõlmitakse metsaseaduse § 9 lõigetes 8 ja 9 nimetatud isikute vahel leping. Lepingus sätestatakse muu hulgas andmete kasutamise eesmärk, väljastatavate andmete loetelu ja kasutamise kord, andmetele juurdepääsu tehnilised lahendused ning meetmed andmete kaitseks.“; 13) paragrahvi 15 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 16 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 16. Metsaregistri andmevahetus 15) paragrahvi 16 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 16 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Andmevahetus teiste riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras.“. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Klaas (allkirjastatud digitaalselt) Maaeluminister Meelis Münt keskkonnaministri ülesannetes Kantsler  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 28. augusti 2017. a määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega „Keskkonnaministri 28. augusti 2017. a määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ muutmine“ on kavandatud üks põhimõtteline muudatus: lisatakse nõue, et metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse (edaspidi metsaregister) saab inventeerimisandmeid esitada üksnes erametsaomaniku kinnitusel. Lisaks täpsustatakse metsaregistrisse andmete esitamise reeglid, andmete arhiveerimise, säilitamise, logimise ja logide säilitamise korda. Muudatus on tingitud sellest, et registrisse esitatakse uusi inventeerimisandmeid erametsaomaniku teadmata ning neile tuginedes survestatakse erametsaomanikku tegema metsa majandamise otsuseid, mida ta ei ole kavandanud. Ei saa väita, et nende inventeerimiste hulk, mida tehakse ilma omaniku teadmata ja esitatakse metsaregistrisse, oleks suur. Keskkonnaagentuurile esitatakse mõni üksik avaldus metsaomanikelt, kellel on nende teadmata metsaregistrisse ilmunud uued inventeerimisandmed. Muidugi ei tarvitse kõik omanikud sellistest juhtumitest teavitada või ei ole nad sellest üldse teadlikud. Seetõttu ei ole omaniku soovita tehtud metsainventuuride arv täpselt tuvastatav, kuid kindlasti ei ületa see number 1% metsaregistrisse esitatud kinnistute andmetest. Sellegipoolest on mõistlik, et omanik teab, missugused andmed tema metsa kohta registrisse kantakse, ja on andnud selle kohta ka kinnituse. Täpsustatakse ka metsaregistrisse andmete esitamise reegleid ja ühtlustatakse need haldusmenetluse üldiste reeglitega. Lisaks sätestatakse inventeerimisandmete ja logide säilitamise tähtajad ning täpsustatakse metsaregistri avalikus vaates kuvatavate andmete loetelu. Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 28. augusti 2017. a määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ muutmine“ eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna nõunik Leno Kuura ([email protected]), nõunik Rauno Reinberg ([email protected]), infoturbejuht Triin Nigul ning Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti spetsialistid ja nõunikud. Õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov ([email protected]). Keeletoimetaja oli sama osakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected]). Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 28.08.2017 määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ 1.09.2017 jõustunud redaktsiooni (RT I, 29.08.2017, 2). Eelnõu on seotud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses tehtud muudatustega (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 kehtestatakse nõue, et metsa inventeerimisandmete metsaregistrisse kandmiseks peab olema metsakorraldusettevõttel metsaomaniku või tema volitatud esindaja kinnitus. Kinnituse võib anda metsaregistri infosüsteemi avalikus veebiteenuses ehk metsaportaalis aadressil register.metsad.ee (märge kinnituse andmise kohta) või eraldi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille metsakorraldaja esitab koos andmetega. Viimastel aastatel on esinenud juhtumeid, kui metsaregistrisse kandmiseks esitatakse  2 inventeerimisandmed, samas ei ole metsaomanik inventeerimist tellinud ega ole andmete muutmisest teadlik. See puudutab peamiselt füüsilisest isikust metsaomanikke. Kui metsaomanik uute andmetega ei nõustu, tuleb tal nende kustutamiseks (arhiveerimiseks) esitada registrile avaldus. See on erametsaomanikule lisahalduskoormus, mis ei ole millegagi põhjendatud. Samuti tähendab see lisatööd registripidajale. Teine, negatiivsema mõjuga pool on see, et metsafirmad (kes võivad olla ka andmete muutmisest huvitatud isikud) kasutavad uuendatud andmeid erametsaomanike survestamiseks võõrandada metsamaa või raieõigus. See on põhjustanud erametsaomanike rahulolematuse. Kinnituse nõude lisamise eesmärk on vältida eelkirjeldatud olukordi. Nõue annab registripidajale õiguse keelduda andmete registrisse kandmisest, kui kinnitust ei ole. Kehtivas korras selline alus puudub ja isegi kui registripidajal on kahtlus, et erametsaomanik ei ole inventeerimist tellinud, ei ole tal õigust andmete kandmisest keelduda, kui need vastavad nõuetele. Tegemist ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja andemete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus e GDPR) mõistes nõusolekuga, vaid kinnitus omanikult, et ta on teadlik andmete kandmisest metsaregistrisse. Kinnitust ei nõuta, kui metsaomanik ning metsakorraldusettevõte on sama (juriidiline) isik. Kui kinnisasi on kaasomandis (ühisomandis), rakendub kinnituse andmisel asjaõigusseaduse § 71 lõikes 4 sätestatud põhimõte, mille kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. See tähendab, et piisab ühe kaasomaniku kinnitusest. Punktiga 2 täpsustatakse andmete registrisse kandmise menetluse kirjeldust. Kehtiva korra kohaselt registreeritakse andmed kohe pärast esitamist ja alles seejärel kontrollitakse neid elektroonilise andmekontrolli meetodil. See on tekitanud küsimusi, millist toimingut loetakse menetluse alguseks. Kuna taotlus saab unikaalse numbri (registreeringu) alles pärast andmete elektroonilist kontrolli, siis algab sisuline menetlus tegelikult sellest hetkest. Muudatuse kohaselt registreeritakse andmete esitamine (registrisse kandmise taotlus) pärast seda, kui andmed on läbinud elektroonilise andmekontrolli. Elektroonilise andmekontrolli käigus kontrollitakse andmete kvaliteeti (terviklust ja tehnilist korrektsust). Avastatud puudused kuvatakse andmete esitajale. Selles etapis kontrollitakse ka, kas on lisatud erametsaomaniku kinnitus, kui see on määruse kohaselt nõutav. Ilma selleta andmeid esitada ei saa. Sisuliselt vastab see etapp haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 15 sätestatule. Selle erisusega, et kontroll on elektrooniline. Kui andmetes tuvastatakse puudused (andmed ei ole korrektsed), antakse andmete esitajale sellest kohe teada ning ta saab korrigeeritud andmed uuesti esitada (üles laadida).1 Tehniliselt on süsteem üles ehitatud nii, et see etapp registripidajale ei kajastu. Andmed saavad nähtavaks alles pärast tehnilise kontrolli läbimist. Seetõttu ongi otstarbekas lugeda menetluse alguseks hetk, kui andmed on registripidajale nähtavad. 1 Küsimus, kas isikul oli õigus taotlust esitada või kas tema taotlus oli põhjendatud, kuulub lahendamisele juba haldusmenetluse edasises käigus. Vajaduse korral võib HMSi § 15 alusel anda isikule võimaluse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (paludes selgitada täpsemalt mingeid faktilisi asjaolusid, paluda kolmanda isiku huvides esitatud taotluse esitajalt volikirja jne). Haldusmenetluse käsiraamat, lk 63, kättesaadav https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/14765/9985568605.pdf?sequence=2&isAllowed=y.  3 Automaatne andmetöötlus ei kvalifitseeru automatiseeritud otsuste langetamiseks GDPRi mõttes, vaid selle käigus kontrollitakse esitatud andmete korrektsust tehnilisest aspektist. Lõpliku otsuse langetab ametnik. Pärast registreerimist kontrollib registripidaja (Keskkonnaagentuur) andmete ja nõusoleku sisulist vastavust õigusnormidele (metsaseadus, looduskaitseseadus, maakatastriseadus jms ning nendest tulenevad õigusaktid). Kui vastuolusid ei ole, tehakse andmete registrisse kandmise otsus. Andmed kantakse registrisse 30 päeva jooksul registreerimisest arvates. Selles ei ole muudatusi kavandatud. Kui andmetes leitakse sisulisi vigu, sh ka kinnituses (sellest ei selgu kinnituse andja selge tahe vms), teeb registripidaja andmete kandmisest keeldumise otsuse. Kehtivas korras on sätestatud, et otsuses esitatakse andmetes esinevad puudused ning antakse soovitusi andmete parandamiseks. Muudatusega jäetakse see nõue välja. Kuna andmete registrisse kandmisest keeldumise otsus on keelduv haldusakt HMSi § 56 mõttes, mis sätestab, et keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada, puudub vajadus seda määruses üle korrata. Andmete registrisse kandmisest keeldumisega ei kaasne andmete esitajale mingeid piiranguid esitada samad andmed korrigeeritult uuesti. Muudetud reeglistik järgib haldusmenetluse üldpõhimõtteid. Punktiga 3 muudetakse kehtetuks säte logimise kohta, sest seda käsitletakse § 13 lõikes 6. Punktiga 4 täiendatakse § 13 pealkirja ja selle alusel koondatakse arhiveerimise, säilitamise ja logimise info ühte paragrahvi, et oleks selgem ülevaade. Punktiga 5 jäetakse määruse § 13 lõikest 3 välja viide taotluste andmebaasile, kuna sellist andmebaasi tegelikult registris ei peeta. Rahvusarhiivi 31.10.2017 hindamisotsusega nr 5-1/17/51 hinnati metsaregister arhiiviväärtusega andmekoguks (arhivaaliks). Arhiiviseaduse § 2 lõike 3 kohaselt säilitatakse arhivaalid püsivalt. Sellel põhjusel lisatakse sättesse täpsustus, et inventeerimisandmeid säilitatakse tähtajatult. Hindamisotsuses on välja toodud loetelu, millised andmed on tähtajatult säilitamise väärtusega – loodusressursside, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite kohta käivad andmed (mets, veekogud, maavarad jm). Üle kümne aasta vanused inventeerimisandmed antakse üle Rahvusarhiivile, misjärel ei ole võimalik neid metsaregistrist väljastada. Punktiga 6 koondatakse logide sätted ning ühtlustatakse logide säilitamise tähtajad. Kõik metsaregistri autenditud tegevused on kasutaja tasemel ka praegu logitud. Vastutavad kasutajad jälgivad, kas kasutus on proportsioonis ettevõtte töömahuga. Ebamõistliku kasutuse korral esitatakse kasutajale järelepärimine, et välja selgitada andmete kasutamise eesmärk. Metsaregistris on kasutusele võetud andmejälgija, mis võimaldab riigiportaali eesti.ee kaudu erametsaomanikul ülevaadet tema andmetega sooritatud toimingutest. Punktiga 7 korrigeeritakse ja täpsustatakse määruse § 14 lõike 1 sõnastust. Vt punkti 8 selgitust. Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks § 14 need lõiked, mis kirjeldasid avalikult kuvatavat infot. Juurdepääsupiirangud saavad tulla vaid seadusest ja seetõttu täiendati metsaseadust asjakohaste sätetega. Metsaseaduse muudatuste järel on § 9 lõigetes 4–7 detailselt välja toodud  4 juurdepääsupiirangud ning erandid, mistõttu ei ole tarvis määruse tasandil enam loetleda andmeid, mis on avalikud ehk millistele andmetele on tagatud juurdepääs. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 14 lõige 7, sest seda käsitletakse metsaseaduse § 9 lõikes 5. Punktiga 10 muudetakse § 15 lõiget 3. Metsaseaduse § 9 lõigetes 6 ja 7 on fikseeritud juurdepääsuõiguste erandid. Selleks, et nimetatud lõigetes loetletud isikud saaksid juurdepääsu (andmed väljastatakse metsaregistrist), on tarvis esitada taotlus. Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 15 lõiked 4 ja 5, sest metsaseaduse § 9 lõigetes 5-7 on välja toodud isikud, kellel on laiendatud ligipääs metsaregistri andmetele. Punktiga 12 täpsustatakse metsaregistris peetavate andmete regulaarseks kasutamiseks andmise korda. Andmetele antakse juurdepääs seaduse alusel sõlmitava lepinguga (MS § 9 lg 8), milles sätestatakse minimaalsed nõuded. Olgugi et üldeesmärgid on metsaseaduse tasandil fikseeritud, on tarvis näiteks teadustöö tegemisel selgemalt määratleda andmete kasutamise eesmärk. Eelkõige on oluline, et saadud andmeid kasutatakse üksnes taotluses märgitud eesmärgil, kindlaks määratud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning kooskõlas õigusaktidega. Vastasel korral ei ole andmete väljastamine lubatud. Juurdepääsu andmine ei tähenda automaatselt õigust vaadata ja alla laadida kõiki metsaregistri andmeid, vaid üksnes neid, mida on vaja kasutada õigusaktides sätestatud eesmärgil. Metsaseaduse § 6 lõike 3 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isikul on selleks erametsanduse toetamise ülesande täitmine, metsaühistutel oma liikmete teenindamine, teadlastel teadustöö tegemine ja metsakorraldajatel metsaomaniku või tema esindaja poolt tellitud metsa inventeerimine. Kuna metsaseaduse § 6 lõike 3 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik suhtleb pidevalt metsaühistutega, on otstarbekas anda volitus metsaühistutega lepingute sõlmimiseks talle. Sätte eesmärk on vähendada Keskkonnaagentuuri töökoormust. Lepinguga sätestatakse andmete kasutamise piirid. Siinkohal tuleb arvestada ka isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatut ehk tuleb tagada isikuandmete kaitse ja andmete kasutamise kontroll. Kui selgub, et andmeid on väärkasutatud, on andmete kasutusse andjal õigus leping üles öelda ja andmete kasutusõigus lõpetada. Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks § 15 lõige 8, sest logimine ja logide säilitamine on koondatud § 13 lõikesse 6 (vt eelnõu p 6). Punktiga 14 parandatakse § 16 pealkirja sõnastust. Nimelt ei ole enam kasutusel mõistet „andmete ristkasutus“, mis tulenes andmekogude seadusest. Punktiga 15 muudetakse kehtetuks § 16 lõige 1 samuti seoses mõiste „andmete ristkasutus“ kehtetuks muutumisega. Punktiga 16 lisatakse avaliku teabe seadusest täpsustav paragrahv, mille alusel toimub andmevahetus teiste riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga kavandatud muudatused (eelnõu punktid 10, 12 ja 14) on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõigetega 1 (punktid b, c, e) ja 3 (punkt b).  5 4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulud 4.1. Metsaomaniku või tema esindaja kinnituse nõue andmete kandmiseks metsaregistrisse. Muudatus puudutab nii metsaomanikke, metsakorraldajaid kui ka metsaregistri pidajat. Muudatus loob eelduse, et edaspidi on erametsaomanikul kontroll tema omandit puudutavate andmete muutmise üle. Ilma tema kinnituseta ei saa metsaregistris andmeid muuta. Eeldatavasti vähendab see ka soovimatuid metsamaa ja raieõiguse müügipakkumisi. Eeltoodu valguses on kinnituse andmisega kaasnev lisatoiming proportsionaalne saavutatava eesmärgiga. Edaspidi peab metsakorraldajal olema andmete registrisse esitamiseks erametsaomaniku kinnitus. See võib tähendada lisatoiminguid. Metsa inventeerimise tellimine on sisuliselt teenuse osutamise lepingu sõlmimine. Selle raames kinnituse küsimine andmete esitamiseks registrisse ei eelda eraldi toimingut. Seega võib mõju hinnata väheoluliseks. Muid kohustusi metsakorraldajale muudatusega ei kaasne. Muudatus eeldab metsaregistri arendamist, et luua võimalus lisaks inventeerimisandmetele esitada registrile ka kinnitus. Tegemist on XML-vormingu muudatusega, et kinnitus lisada. Mõju on lühiajaline ja väheoluline. Kord väljatöötatud lahendust saab edaspidi kasutada ilma lisakulutusteta. Muudatusega kaasneb ka teatavas ulatuses töömahu kasv, sest lisaks inventeerimisandmetele tuleb edaspidi kontrollida ka kinnitust ja selle kehtivust. Uut töökohta andmetöötluseks luua ei ole vaja. Teisalt väheneb vajadus menetleda andmete registrist kustutamise avaldusi. 4.2. Metsaregistrisse andmete esitamise menetluse täpsustamine. Muudatus puudutab metsakorraldajaid, vähesel määral ka Keskkonnaagentuuri. Muudatused koosmõjus tagavad menetlusreeglite selguse. Üheselt on määratud, millist toimingut loetakse menetluse alguseks. See vähendab ebaselgust ja vaidlusi. Selged reeglid loovad eelduse tõrgeteta menetluseks. Kuna muudatused on korrigeerivad ja sisulisi muutusi nendega ei kaasne, siis eeldatavat negatiivset mõju ei ole. 4.3. Metsaregistri andmete väljastamine eraldi nõusolekut küsimata. Muudatus mõjutab kõiki andmesaajaid – metsakorraldajaid, metsaseaduse § 6 lõike 3 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isikut, metsaühistuid. Aga ka andmesubjekte ehk metsaomanikke. Muudatus lihtsustab andmete kasutamist, sest edaspidi ei ole vaja selleks eraldi nõusolekut küsida. Nii on võimalik metsaomanikule teenust pakkuda ilma lisatoiminguta. See loob eelduse, et metsaomanik saab teenuse kiiremini. Ennekõike puudutab see nõustamisteenust, samuti metsaühistute tegevust metsaomaniku esindajana. Teataval määral vähendab see ka registripidaja koormust, sest ei ole vaja küsida eraldi metsaomaniku nõusolekut andmete kasutusse andmiseks metsaseaduses kirjeldatud juhtudel. Määruse rakendamiseks on vaja arendada metsaregistri infosüsteemi. See läheb maksma hinnanguliselt 30 000 eurot, mis kaetakse riigieelarvest registri arendamiseks eraldatud vahenditest. Määruse rakendamine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi.  6 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- Ja Teadusministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, metsakorraldusettevõtetele, Eesti Erametsaliidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, MTÜle Eesti Metsa Abiks ja MTÜle Roheline Pärnumaa. Palume Teie kooskõlastust või arvamust viie tööpäeva jooksul.  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium 20.06.2022 nr 1-4/22/2925 Keskkonnaministri 28. augusti 2017. a määruse nr 32 "Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus" muutmine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 28. augusti 2017. a määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister keskkonnaministri ülesannetes Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) seletuskiri. Teadmiseks: Andmekaitse Inspektsioon, metsakorraldusettevõtted, Eesti Erametsaliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, MTÜ Roheline Pärnumaa, MTÜ Eesti Metsa Abiks Leno Kuura, 626 2912 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231