„Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“

KÄSKKIRI 21.06.2022nr 162 Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmine Perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kehtestan ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ (viimati muudetud 04.01.2022 a käskkirjaga nr 1) lisa järgmises sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkiri nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ Lisa (muudetud sõnastuses) Startup Estonia 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS 1.1 Seos ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014—2020 1.1.1. Prioriteetne suund Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus. 1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk Teadus-, arendus- ja innovatsiooni (edaspidi TA&I) süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist. 1.1.3. Meetme nimetus TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade1 arendamiseks. 1.1.4. Meetme tegevus Iduettevõtluse hoogustamine. Soodustatakse struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtjate asutamist ja kasvamist kasvuvaldkondades. 1.1.5. Meetme tegevuse tulemus Meetme tegevuse tulemusena soodustatakse Eesti ettevõtjaid tegelema aktiivselt kõrge lisandväärtusega ning ekspordipotentsiaaliga innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamisega. 1.2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on kasvuvaldkondade edendamiseks arendada iduettevõtjatele ja potentsiaalsete iduettevõtjatele vajalikke teenuseid. 1 Kasvualadeks on valitud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja –teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. 2 1.3. Toetusskeemi elluviimise tulemus Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena on: 1.3.1. kasvanud potentsiaalsete iduettevõtjate ja iduettevõtjate teadmised iduettevõtluse eripäradest ja oskused iduettevõtluse väljakutsetega paremini toime tulla; 1.3.2. suurenenud on iduettevõtjate arv, mis suudavad luua globaalselt konkurentsivõimelise ärimudeli; 1.3.3. suurenenud on iduettevõtjate arv, mis suudavad äri kasvatada, kaasates seejuures vajadusel ka kapitali; 1.3.4. välja kujunenud mitmekesine iduettevõtjate ökosüsteem, mis on pikas perspektiivis jätkusuutlik ja globaalses kontekstis konkurentsivõimeline ning loob eeldused globaalse kasvupotentsiaaliga iduettevõtjate tekkeks ja kasvuks Eestis. 1.4. Rakendusasutus ja -üksus Vastavalt perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 1.5. Toetusskeemi elluviijad Toetusskeemi elluviija 1 on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ja elluviija 2 AS SmartCap (ühiselt ka elluviija või elluviijad). 1.6. Terminid Käskkirjas kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1.6.1. iduettevõtja – Eestis registreeritud äriühingule kuuluv majandusüksus, mille eesmärk on globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning korratava ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine; 1.6.2. potentsiaalne iduettevõtja – iduettevõtjale eelnev arengustaadium, mille käigus moodustub meeskond, kellel on ühine korratava ärimudeliga projekt, mida arendatakse iduettevõtjaks; 1.6.3. teaduskiirendi – organisatsioon või nende kogum, mis toetab iduettevõtja või potentsiaalse iduettevõtja tegevusi kontseptsiooni tõestamiseks ja prototüübi arendamiseks koos teadmuspõhise ja ärialase nõustamisega; 1.6.4. võistlev dialoog – hankemenetluste liik riigihangete seaduse § 63 tähenduses; 1.6.5. ärikiirendi – investeerimisettevõte, mis lisaks kapitalile pakub iduettevõtjale arenguprogramme, et aidata iduettevõtjal edu saavutada; 1.6.6. ökosüsteem – kõiki iduettevõtlusega seotud osapooli hõlmav arengukeskkond, mille koostoimes suurendatakse iduettevõtjate ja -ettevõtluse panust Eesti sisemajanduse kogutoodangusse. 3 1.7. Tegevuste eelarve TOETATAVAD Abikõlblike kulude/toetatavate tegevuste eelarve (koos TEGEVUSED 2 käibemaksuga) 1.Inimkapitali kättesaadavuse Elluviija 1 kulud parandamine KOKKU 1 250 000,00 2. Iduettevõtluse ökosüsteemi Elluviija 1 kulud arendamine, sh teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine KOKKU 3 075 179,34 3. Ärikiirendi Elluviija 1 kulud KOKKU 1 500 000 4. Teaduskiirendi Elluviija 2 kulud KOKKU 1 680 000 5. Horisontaalne kaudne kulu Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud (ühtse määra alusel) 285 000 15 000 Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud 6. Otsene personalikulu 1 900 000 100 000 Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud 7. Lähetused 80 000 0 8. Ostetud projektijuhtimine Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud 39 034,6 72 123,8 KOKKU 2 304 034,6 187 123,8 Elluviija 1 eelarve KOKKU 8 129 213,94 Elluviija 2 eelarve KOKKU 1 867 123,8 KOKKU EELARVE 9 996 337,74 1.7.1. Toetatavaid tegevusi rahastatakse 100 protsendi ulatuses Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu. 1.7.2. Käskkirja muutmata võib tegevuste vahel summasid muuta kuni 20 protsendi (kaasa 2 Vastavalt tegevuste kirjeldusele alapeatükis 2.1. 4 arvatud) ulatuses toetusskeemi kogueelarvest. Seejuures on elluviijal 1 õigus summasid muuta üksnes elluviija 1 tegevuste ja eelarve ulatuses ning elluviijal 2 üksnes elluviija 2 tegevuste ja eelarve ulatuses. 1.7.3. Eelarve muutmiseks elluviijate vahel või suuremas määras kui 20 protsenti toetusskeemi eelarvest algatatakse käskkirja muudatus, teavitades täpsetest muudatuste vajadustest e-kirja teel alates muutmise vajaduse tuvastamisest üheaegselt rakendusasutust ja rakendusüksust. Toetusskeemi eelarvet võib muuta mitte tihedamini kui iga kuue kuu tagant. 1.7.4. Toetusskeemi tegevusi viiakse ellu järgneva ajakava alusel. Tegevuse nr Tegevuse sisu Teostaja Periood 1.1 Inimkapitali Elluviija 1 14.07.2015– kättesaadavuse 31.12.2023 parandamine 1.2. Iduettevõtluse Elluviija 1 14.07.2015– ökosüsteemi 31.12.2023 arendamine, sh teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine 1. 3. Ärikiirendi Elluviija 1 14.07.2015– 31.12.2023 1.4. Teaduskiirendi Elluviija 2 01.01.2021– 31.12.2023 1.8. Toetusskeemi sihtgrupp Toetusskeemi sihtgrupiks on: 1.8.1. iduettevõtlusest huvitatud inimesed või potentsiaalsed iduettevõtjad; 1.8.2. iduettevõtjad, kes vajavad oma ärikontseptsiooni süsteemseks arendamiseks teadmisi, teadmuspõhist lähenemist, kontakte või teenuseid nende ärilise kontseptsiooni tõestamiseks või prototüübi arendamiseks; 1.8.3. iduettevõtluse arendamisega otseselt seotud ökosüsteemi osalised, kes pakuvad varases arengufaasis iduettevõtjatele teenuseid. 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS, ÜLESANDED JA EESMÄRGID TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS 2.1. Toetatavad tegevused Iduettevõtluse arendamisel on eesmärk tagada punktis 1.3 kirjeldatud tulemused peatükis 3 kirjeldatud väljundinäitajate kaudu. Iga tegevus on avatud kõigi toetusskeemi sihtrühmadele. 5 Tegevused peavad toetama allkirjeldatud ülesannete lahendamist ja valmistumist toetusskeemi lõpetamiseks abikõlblikkuse perioodi lõpu lähenemisel või vahendite kasutamisel. 2.1.1. Toetusskeemi elluviimiseks täidab elluviija 1 järgmisi ülesandeid: 2.1.1.1. Inimkapitali kättesaadavuse parandamise toetatavad tegevused: 2.1.1.1.1. seirata ja parandada iduettevõtluseks vajaliku tööjõu kättesaadavust Eestis; 2.1.1.1.2. koostöös turuosalistega töötada välja süsteemne lähenemine ja rakendada seda Eesti haridus- ja teadussüsteemis osalevate inimeste kaasamisele iduettevõtluse ökosüsteemi; 2.1.1.1.3. hõlbustada iduettevõtluse hoogustamiseks vajaliku inimkapitali kättesaadavust väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest. 2.1.1.2 Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine, sealhulgas teadmusmahuka ökosüsteemi arendamise toetatavad tegevused: 2.1.1.2.1. tervikliku väärtuspakkumise kujundamine varase faasi ja kasvufaasi iduettevõtjate Eestisse meelitamiseks, nende arengu tagamiseks Eestis ja selle rakendamine; 2.1.1.2.2. kohaliku kogukonna arendamine ja kogukonna tegevuste võimendamine; 2.1.1.2.3. arengusuundade ühine eesmärgistamine ja koostöö tulemuste saavutamisel; 2.1.1.2.4. regulaarsete kogukonna kohtumiste korraldamine, turuosalistele täiendõppe võimaluste pakkumine ja korraldamine; 2.1.1.2.5. ökosüsteemi arendamise jaoks vajalikud kommunikatsiooni- ja teadlikkuse tegevused; 2.1.1.2.6. kogukonna vajaduste analüüsimise baasil ökosüsteemi arengut toetavate riiklike tegevuste soovitamine; 2.1.1.2.7. investorite ja kogenud iduettevõtjate kaasamine ettevõtlushariduse ja TA võrgustikesse; 2.1.1.2.8. ülesannete täitmiseks Eesti iduettevõtluse keskkonna rahvusvaheline turundamine; 2.1.1.2.9. võimaluste kaardistamine teaduse ja tehnoloogia kommertsialiseerimise eri etappide mõjutamiseks; 2.1.1.2.10. investorite investeerimisvalmidust arendavate programmide elluviimine; 2.1.1.2.11. innovatsiooni märkamine ja arendamine valdkondades, kus riiklikest prioriteetidest tulenevalt on vajadus arendada iduettevõtluse ökosüsteemi konkreetse poliitikavaldkonna eesmärkide saavutamiseks. 2.1.2. Toetusskeemi elluviimiseks tegeleb elluviija 1 ärikiirendi rakendamisega ja elluviija 2 ärikiirendi tellimise korraldamisega, mille osas on toetatavad tegevused järgnevad: 2.1.2.1. elluviija 1 on sõlminud hankelepingu ärikiirendi eduka pakkujaga. Ärikiirendi elluviimisel sihtrühma koolitatakse, nõustatakse, toimub mentorlus ja tehakse muid tegevusi, mis tagavad sihtrühma arenemise;3 2.1.2.2. elluviijad on sõlminud ärikiirendi tellimise korraldamise ja elluviimise jälgimise osas omavahelise kokkuleppe, mille kohaselt on elluviija 2 tegevuseks ärikiirendi tellimise korraldamine ja elluviimise jälgimine kasvualades ning elluviija 1 3 Toetusskeemi väliselt on ärikiirendis osaleval iduettevõtjal võimalik lisaks koolitustele, nõustamisele ja mentorlusele kaasata omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringu näol äriidee arendamiseks. 6  toetab elluviijat 2 nimetatud tegevustes. 2.1.3. Toetusskeemi elluviimiseks tegeleb elluviija 2 teaduskiirendi rakendamisega, mille osas on toetatavateks tegevusteks teaduskiirendi tellimine ja jälgimine kasvualades ja hankelepingu sõlmimine teaduskiirendi eduka pakkujaga. Teaduskiirendi elluviimisel pakutakse iduettevõtjatele ja potentsiaalsetele iduettevõtjatele teenuseid ärilise kontseptsiooni tõestamiseks ja prototüübi arendamiseks, samuti vajalikku äriarenduse nõustamist tehnoloogia, müügi ja investeeringute alal ning arendatakse süstemaatiliselt teadmuspõhist ettevõtluse ökosüsteemi. 2.2. Punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud alategevused meetme tegevuse tulemuste saavutamiseks koos eelarve ja ajaraamiga sätestab elluviija 1 ja elluviija 2 iga- aastases tegevuskavas, mille kooskõlastamine leiab aset vastavalt punktile 4.4. 2.3. Punktis 2.1. nimetatud ülesandeid võib täita väljaspool Eestit, tingimusel, et kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1303/2013), artikli 70 punktis 2 sätestatud nõuded on täidetud. 7 3. VÄLJUNDINÄITAJAD Meetme tegevuse väljundinäitajad vastavalt perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 punktile 3 ning toetusskeemi indikaatorid, mis on detailsemalt kirjeldatud tegevuskavas: Tegevus Eesmärk Mõõdik Indikaatori tüüp Algtase Sihttase Sihttase Elluviija 2019 2023 Inimkapitali Kasvab välistöötajate ja - Toetatud ettevõtjate arv, kes on Eestisse Toetusskeemi tegevuse väljundi- 0 0 1000 Elluviija 1 kättesaadavuse ettevõtjate arv Eesti kolmandatest riikidest ümber asumas ja indikaator parandamine iduettevõtjate kogukonnas. saanud loa Eestis iduettevõtlusega tegelema hakata. Kolmandatest riikidest Eestisse tööle Toetusskeemi tegevuse väljundi- 0 0 3500 asumiseks loa saanud töötajate arv. indikaator Iduettevõtluse Kasvab potentsiaalsete Toetatud ettevõtjad (kokku), kes on Meede panustab rakenduskava 0 0 3 ökosüsteemi iduettevõtjate ja iduettevõtjate tutvustanud turu jaoks uut toodet või väljundiindikaatoritesse arendamine, sh arv ja edukus; teenust proportsionaalselt teadmusmahuka Toetatud ettevõtjad on ökosüsteemi tutvustanud turu jaoks uusi Abi saavate ettevõtjate arv (kokku)* 0 5000 10 000 arendamine tooteid või teenuseid. Aktiivsete tugiorganisatsioonide arv Toetusskeemi tegevuse väljundi- 0 0 120 ökosüsteemis indikaator Ärikiirendi Suurenenud on iduettevõtjate Ärikiirendis osalenud ettevõtjad kolme Toetusskeemi tegevuse 0 2 5 arv, mis suudavad äri aasta jooksul pärast abi saamist tulemusindikaator kasvatada, kaasates seejuures kaasanud rahvusvahelist kapitali rohkem vajadusel ka kapitali. kui 1 miljon eurot. Teaduskiirendi Suurenenud on teaduspõhiste Toetusskeemi tegevuse 0 0 20 Elluviija 2 Teaduskiirendi kaudu on ärilise iduettevõtjate arv, mis jõuavad Väljundiindikaator kontseptsiooni tõestamiseks saanud ärikontseptsiooni teenuseid 20 iduettevõtjat. tõestamiseni. *Tegemist on rakenduskava tulemusraamistiku indikaatoriga, mis väljendab meetme tegevuses abi saanud ettevõtteid ärikiirendi ja teaduskiirendi teenuse kui ka iduettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise tegevustes osalemisel. Ärikiirendi ja teaduskiirendi tegevuses osalenud ettevõtete puhul loetakse ettevõtteid kasusaajaks ühe korra. 2.1.1.1. ja 2.1.1.2. tegevustes võivad ettevõtted olla abi saanud ka korduvalt. 4. TOETUSSKEEMI RAKENDAMINE 4.1. Vähese tähtsusega abi 4.1.1. Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) sihtgrupi ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), mõistes, kohaldatakse sellele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 4.1.2. VTA ettevõtja kohta ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe vahetult eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele toetuse andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel VTA määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhtes. 4.1.3. Toetusskeemist antava toetusega ei anta abi, mida oleks võimalik käsitleda VTA-na põllumajandussektoris Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 alusel (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 alusel, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45–54). 4.1.4. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul ei tohi ettevõtjale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul maanteevedudeks antud VTA ületada koos käesoleva toetusskeemi raames antava toetusega 100 000 eurot ning nimetatud abi ei tohi kasutada maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks. Kui nimetatud ettevõtja teostab ka muid tegevusi, mille suhtes kohaldatakse 200 000 euro suurust ülemmäära, kohaldatakse nimetatud ülemmäära tingimusel, et tegevused ja kulud on selgelt eristatud. 4.1.5. Juhul kui ettevõtja on saanud VTA-d Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antava VTA kogusumma koos käesoleva toetusskeemi raames antava toetusega ületada 500 000 eurot. 4.1.6. Toetusskeemist ei anta toetust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289—302) artikli 3 lõikes 3 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud tingimustel välistatud valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele, välistatud tegevustele ja ettevõtjatele. 4.1.7. Toetusskeemi ei kohaldata hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. 4.1.8. Toetusskeemist ei anta toetust, kui ettevõtja suhtes on Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on tähtaegselt täitmata. 9 4.2. Rakendusüksuse õigused ja kohustused 4.2.1. Rakendusüksuse õigused: 4.2.1.1. teeb vajadusel rakendusasutusele ettepaneku algatada toetusskeemi muutmine; 4.2.1.2 teostab muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid. 4.2.2. Rakendusüksuse kohustused: 4.2.2.1. kontrollib toetusskeemi elluviimist, samuti elluviija raamatupidamist ning toetusskeemi tingimuste täitmist, sealhulgas teostab toetusskeemi järelevalvet, paikvaatlust ja auditeid; 4.2.2.2. kinnitab elluviijaga eelnevalt läbi räägitud aruandluse andmekoosseisu, mis sisaldab vähemalt punktis 4.8 kirjeldatud informatsiooni; 4.2.2.3. kinnitab toetusskeemi vahearuandes ja lõpparuandes sisalduvate andmete õigsust; 4.2.2.4. menetleb maksetaotlusi, sh teostab kulude abikõlblikkuse kontrolli; 4.2.2.5. annab elluviijale toetusskeemi puudutavates küsimustes selgitusi; 4.2.2.6. kontrollib toetuse andmise õiguspärast ja selle otstarbekat kasutamist, sh teeb ettekirjutusi ning jälgib nende täitmist; 4.2.2.7. teavitab rakendusasutust rikkumistest; 4.2.2.8. täidab muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud rakendusüksuse kohustusi. 4.3. Elluviijate õigused ja kohustused 4.3.1. Elluviijate õigused ja kohustused: 4.3.1.1. teeb vajadusel rakendusasutusele ettepaneku algatada toetusskeemi muutmine; 4.3.1.2. vajadusel kaasab tegevuse elluviimisel eksperte; 4.3.1.3. maksab võistleva dialoogina korraldatud hankemenetluse puhul pakkujatele osalemistasu dialoogi käigus pakutud lahenduste väljatöötamisega seotud kulude hüvitamiseks vastavalt elluviija väljatöötatud ja dialoogi alustamise ettepanekus avaldatud tingimustele. 4.3.2. Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatule, on elluviijatel järgmised kohustused: 4.3.2.1. koostab eesmärke, tulemusi ja näitajaid arvesse võttes järgnevate aastate tegevuskava, mis sisaldab vähemalt detailset ülesannete loetelu, täpset sihtgruppi, tegevuste elluviimise perioodi ning indikatiivset eelarvet ja näitajaid iga tegevuse kohta; 4.3.2.2. koostab lõpparuande ning esitab selle rakendusüksusele kinnitamiseks kolme kuu jooksul pärast toetatavate tegevuste elluviimise lõppemist; 4.3.2.3. esitab vahearuande ja lõpparuande pärast rakendusüksuselt saadud kinnitust kümne tööpäeva jooksul rakendusasutusele; 4.3.2.4. esitab rakendusüksusele tähtaegselt maksetaotluste menetlemise ja kontrolli teostamise käigus nõutud informatsiooni; 4.3.2.5. kontrollib VTA määruse mõistes abi saajate VTA seisu, enne toetuse andmist teavitab abi saajat kui antav abi on VTA; 10  4.3.2.6. kontrollib enne VTA andmist, et ettevõtja suhtes ei ole Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsust ega toetus ei ole tähtajaks tagasi maksmata; 4.3.2.7. säilitab abi andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat alates käesoleva käskkirja alusel viimasest abi andmise päevast; 4.3.2.8. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat. 4.4. Toetusskeemi tegevuskava kinnitamine ja muutmine 4.4.1. Tegevuskava on toetusskeemi juhtimisinstrument, tagamaks tegevuste vastavust toetusskeemi eesmärkidele. 4.4.2. Tegevuskava esitab elluviija rakendusasutusele ja rakendusüksusele kooskõlastamiseks hiljemalt 30. novembril vahetult järgneva kalendriaasta kohta. Elluviija esitatud tegevuskava kooskõlastavad rakendusüksus ja rakendusasutus kirjalikult. Rakendusüksus ja rakendusasutus kooskõlastavad tegevuskava kümne tööpäeva jooksul, mida võib e-kirja teel pikendada kümne tööpäeva võrra. Tegevuskava loetakse 20 tööpäeva jooksul esitamisest sobivaks, kui rakendusüksus või -asutus ei ole selle aja jooksul esitanud elluviijale tegevuskava kohta märkusi. 4.4.3. Kui rakendusüksus või rakendusasutus tuvastab tegevuskavas puudusi, esitatakse need koos põhjendustega elluviijatele, kes esitab kümne tööpäeva jooksul alates info saamisest täiendatud või muudetud tegevuskava, mille rakendusüksus ja -asutus kooskõlastavad kümne tööpäeva jooksul. Kui tegevuskava ei vasta jätkuvalt toetusskeemi nõuetele, on rakendusüksusel ja -asutusel õigus kinnitada tegevuskava osaliselt. 4.4.4. Ettepaneku kinnitatud tegevuskava muutmiseks saab esitada rakendusasutus, rakendusüksus või elluviijad. 4.5. Toetusskeemi tegevuste abikõlblikkuse periood 4.5.1. Toetusskeemi tegevuste abikõlblikkuse periood algab 17. juunil 2015. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2023. aastal. Rakendusüksusele maksetaotluse esitamise viimane päev on 17. jaanuaril 2024. aastal. 4.5.2. Kulude tekkimise aega arvestatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigete 3, 4 ja 5 alusel. 4.6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 4.6.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse toetatava tegevuse elluviimise kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 4.6.2. Juhul, kui elluviija teenib elluviimise käigus puhastulu, kohaldatakse ühendmääruse § 5 11  sätestatut. 4.6.3. Abikõlblikud on järgmised tegevuse eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning elluviimiseks vajalikud elluviija kulud: 4.6.3.1. personalikulud ja lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud ning päevarahad vastavalt ühendmääruse §-le 3 ning Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ kehtestatud piirmääradele; 4.6.3.2. kaudsed kulud 15 protsenti ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, artikli 68 lõike 1 punktile b ja ühendmääruse § 9 lõigetele 3 ja 4; 4.6.3.3. kulud toetusskeemis planeeritud tegevuste turuvajaduse analüüsiks, sh ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamine, uuringute, analüüside ja ekspertiiside tellimise ning teostamisega seotud kulud, samuti ka tulemuste avalikustamine; 4.6.3.4. uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide ning potentsiaalsete koostööpartnerite arengu-, nõustamis- ja koolitusprogrammide väljatöötamine ja läbiviimine, uute kontseptsioonide tõestamise ja prototüübi arendamisega seotud kulud; 4.6.3.5. koolituste, pikaajaliste koolitusprogrammide, seminaride, töötubade, (välis)praktika, avalike esinemiste ja konverentside, veebi kaudu ja muude läbiviidavate ürituste korraldamise kulud, kaasa arvatud ettevalmistamise ja läbiviimise kulud, näiteks esinejatele, moderaatoritele, mentoritele, nõustajatele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, toitlustusele ja muule ürituse eesmärkide saavutamiseks vajalikule, neil üritustel osalemine ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulu; 4.6.3.6. teavituskampaaniate, meediakampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, ettevõtluskonkursside kulud, ettevalmistamine ja korraldamine, neil osalemine ning teabevahetuse edendamine, tulemuste levitamine; 4.6.3.7. reklaami- ja meediakulud, publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide kulud, lisaks ka eelnevate kulude koostamine, tootmine ja levitamine, vajadusel selleks veebilehtede loomine ja arendamine; 4.6.3.8. õppereiside ja kontaktreiside kulud, nende ettevalmistus, läbiviimine, neil osalemine ning sellega seotud tulemuste levitamine; 4.6.3.9. erinevate koostöövormide kulud, mille puhul peetakse silmas koostöövormide algatamist, nendes osalemist ja tegevustega seotud tulemuste levitamist; 4.6.3.10. teavituskeskkondade loomise, arendamise ja haldamise kulud; 4.6.3.11. kulud, mis on seotud struktuuritoetuse sümboolika kasutamisega; 4.6.3.12. valdkondliku arendustegevusega ja võimekuse tõstmisega seotud koolituskulud; 4.6.3.13. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses; 4.6.3.14. võistleva dialoogina korraldatud hankemenetluses hankes osalejatele makstavad osalemistasud. 12 4.6.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 4.6.4.1. finants- ja pangakulud, sealhulgas intressikulud, finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 4.6.4.2. liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulud; 4.6.4.3. kinnisasja soetamise kulud; 4.6.4.4. muud tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud. 4.7. Toetuse maksmise tingimused ja kord 4.7.1. Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 13−15 ja 18 ning käesolevas käskkirjas sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. Toetust võib vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 29 lõikele 5 ja ühendmääruse § 18 lõikele 4 maksta mitteriigiabi ettemaksena (edaspidi ettemakse). Ettemakseid tehakse vastavalt ühendmääruse § 18 lõike 1 punktile 1. 4.7.2. Elluviijad esitavad rakendusüksusele e-teeninduse kaudu maksetaotluse käesolevas käskkirjas enda toetatavate tegevustega seoses. 4.7.3. Toetust makstakse elluviijatele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviijad esitavad maksetaotlusi rakendusüksusele sagedusega kord kvartalis. 4.7.4. Ettemakse saamiseks esitab elluviija rakendusüksusele koos maksetaotlusega ettemakse summa, mis põhineb käesoleva käskkirjaga kinnitatud tegevuste elluviimise ajakava ja rakendusüksuse nõudmisel sõlmitud lepingute alusel tekkivate maksetähtaegade prognoosil, koos vastavate lepingutega. 4.7.5. Elluviijad esitavad ettemakse kasutamise kohta rakendusüksusele ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende maksmist tõendavate dokumentide ning teabega ettemakse kasutamise kohta abikõlblike kulude lõikes ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 4.7.6. Kui elluviijad ei täida punktis 4.7.6. sätestatud aruande esitamise kohustust, nõuab rakendusüksus ettemakse viivitamatult tagasi summas, mille kohta ei ole elluviija esitanud ettemakse aruannet, millega ettemaksetest vähemalt 80 protsenti on kasutatud abikõlblike kulude toetuse osa katteks, ja elluviija on kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. 4.7.7. Kui elluviija ei ole ettemakse kasutamist nõuetekohaselt tõendanud, loetakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 kohase maksetaotluse alusel esitatud kulud makstuks elluviijale tehtud ettemakse arvelt. 4.7.8. Toetust makstakse kulude katmiseks, mis on tehtud toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimisel. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele või tööprotseduuridele. 4.7.9. Lõppmakse tehakse pärast kõikide tegevuste elluviimise tõendamist ja pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Lõppmakse suurus ei ole määratud. 4.7.10. Toetuse maksmise eeldusteks on: 4.7.10.1. tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja kulude eest tasumine; 4.7.10.2. eelnimetatud kulude tekkimist ja tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele; 13  4.7.10.3. elluviijate poolt rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi tegevusaruande ning maksetaotluse esitamine ja nende aktsepteerimine rakendusüksuse poolt. 4.7.11. Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, vara vastuvõtu aktid ja lepingud. 4.7.12. Rakendusüksus menetleb maksetaotlust mitte kauem kui 20 tööpäeva arvates maksetaotluse rakendusüksusele e-teeninduses esitamisest. 4.8. Aruannete esitamine 4.8.1. Elluviijad esitavad rakendusüksusele ühel vormil vahearuande ja lõpparuande. Vahe- ja lõpparuanne sisaldab vähemalt järgmist teavet: 4.8.1.1. ülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise edukusele (tegevus, ülesanne, sihtgrupp, tegevuste elluviimise aeg); 4.8.1.2. hinnang kavandatud eelarve täitmisele; 4.8.1.3. tekkinud probleemid ja nende lahendamiseks võetud sammud ning ettepanekud järgmiseks aastaks; 4.8.1.4. ülevaade ja hinnang toetusskeemi näitajate saavutamisele (siht- ja saavutustasemed); 4.8.1.5. tegevusi kokkuvõtvat lühiülevaadet tegevuste elluviimise algusest kuni vahe- või lõpparuande esitamiseni. 4.8.1.6. vahe- ja lõpparuande sisuline tegevusaruanne. 4.8.2. Elluviijate koostatud lõpparuanne peab lisaks punktis 4.8.1 nimetatule sisaldama hinnangut toetusskeemi kogumõjule. 4.9. Toetuse tagasinõudmine 4.9.1. Rakendusüksus teeb struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud juhtudel finantskorrektsiooni otsuse, millega nõutakse konkreetse tegevuse elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi. 4.9.2. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuste seaduse §-dele 45–47 ning ühendmääruse §-dele 21–23. Viivist rakendatakse vastavalt struktuuritoetuste seaduse §-s 49 sätestatule vaid juhul kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. 4.9.3. Toetuse tagasinõudmise korral muudab rakendusasutus toetatavate tegevuste eelarvet. Finantskorrektsiooni otsus vähendab punktis 1.6 märgitud eelarvet ka siis, kui vastavat muudatust käesolevas käskkirjas ei ole veel tehtud. 4.10. Toetusskeemi muutmine 4.10.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetusskeemi elluviija, rakendusüksuse või enda algatusel. 4.10.2. Toetuse andmise tingimuste muutmiseks vormistatakse käesoleva käskkirja muudatus, kui käesolevas käskkirjas ei ole sätestatud teisiti. 14  20.06.2022 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 14. juulil 2015. a ettevõtlusministri käskkirjaga nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ kehtestati toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamise toetamiseks. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lõikele 1 kehtestab rakendusasutuse (edaspidi RA) juht rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tegevuste kohta toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT). Vastavalt STS § 16 lõikele 6 esitatakse nimetatud käskkirja muutmise eelnõu STS § 13 lõike 3 kohaselt kooskõlastamiseks koos seletuskirjaga, mis vastab määruse seletuskirja kohta kehtestatud nõuetele. Käskkirja eelnõuga tehakse muudatused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014– 2020 prioriteetse suuna „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks“ meetme tegevuse „Iduettevõtluse hoogustamine. Soodustame struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvuvaldkondades“ toetuse andmise tingimustes. Toetusskeemis tehakse kolm muudatust: a) kohendatakse tegevuste eelarveridasid; b) osaliselt muudetakse toetusskeemi tegevuste ajakava ja c) kohendatakse „inimkapitali kättesaadavuse parandamise“ tegevuse väljundindikaatorite sihttasemeid. TAT-i muutmise käskkirja eelnõu koostas ministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Henrik Kutberg ([email protected]). Eelnõu koostamisel osales Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse „Startup Estonia“ juht Eve Peeterson ([email protected]). 2. TOETUSSKEEMI VAJALIKKUS Meetme eesmärki ning meetme tegevust arvestades sõltub toetusskeemi vajalikkus asjaoludest, mida iduettevõtluse hoogustamiseks on võimalik ja vajalik teha, et TA oleks Eestis suunatud riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele. Tuginedes iduettevõtluse ökosüsteemide hindamisel tunnustatud metodoloogiatele, näiteks Startup Heatmap ning Startup Genome, jagunevad iduettevõtluse hoogustamisel olulised komponendid (s.o. märkimisväärse tähtsusega hinnanguliselt vähemalt 50% sihtrühma jaoks) järgnevalt: 1. inimkapitali kättesaadavus; 2. ökosüsteemi üldine areng; 3. kapitali kättesaadavus ja kulukuse määr. Startup Heatmap (2020) järgi on inimkapitali kättesaadavus, ja ökosüsteemi üldine areng ja ühendused teiste riikide ökosüsteemidega iduettevõtjate jaoks asukoha valikul põhilised valikukriteeriumid. Arenguks vajalike oskustega tööjõu kättesaadavus areneb aeglaselt ning vajadused on ajas muutuvad. Iduettevõtluse hoogustamisel on tugevamas konkurentsipositsioonis paindliku talendipoliitikaga ökosüsteemid, mis suudavad süsteemselt nii vajalikku oskustööjõudu turule tuua, ümber õpetada kui ka välismaist oskustööjõudu ligi meelitada. Ökosüsteemi üldine areng hõlmab endas tugiteenuste ja koostööpartnerite kättesaadavust (Startup Heatmap 2020), kuid ka avalikkuse suhtumist iduettevõtlusesse ja iduettevõtluseks sobivat õigusraamistikku. Ökosüsteemi üldine areng on paljuski seotud hoiakutega, mistõttu on areng pigem aeglane. Iduettevõtjatele arengukeskkonna valikul on üldine areng aga inimkapitali kättesaadavusega võrreldavalt tähtis. OECD järgi1 on õigusraamistikul ja võrdset ettevõtluskeskkonda kujundavatel poliitikatel alustavatele ettevõtetele märksa suurem mõju kui väljakujunenud ettevõtetele. Kapitali kättesaadavus sõltub sellest, kuivõrd on kohalikud ja rahvusvahelised investorid valmis kohalikku ökosüsteemi investeerima. Kapitali kaasanud ettevõtted on potentsiaalselt edukamad ettevõtte edasisel arendamisel kui kapitali mitte kaasanud ettevõtted. Startup Estonia tellimusel läbi viidud uuringute (Teaduse kommertsialiseerimine Eestis ja Iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuring 2019) andmetel on Eestis kapitali kättesaadavus tarkvarapõhistele iduettevõtjatele väga hea, mida toetab ka tugev ökosüsteem, samas on puudulik rahastuse ja tugiteenuste (sh prototüüpide arendamist toetavate äriarendusprogrammide) pakkumine teadus- ja tehnoloogiamahukatele iduettevõtjatele kõikides kasvufaasides ning väljakujunenud ökosüsteem ei toeta olulisel määral teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete teket ja kasvu. Samuti on kapitali kättesaadavus ja kulukuse määr (elukallidus, maksukeskkond, teenuste hind) ettevõtte asukoha valikul tähtsad kriteeriumid ning olulised kõrgtehnoloogilisi tooteid ja teenuseid arendavate, sh suurt alginvesteeringut ning mitmekesist taristut eeldavate iduettevõtjate arenguks. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Uue redaktsiooniga muudetakse TATi järgnevaid punkte: punkt 1.7., milles muudetakse tegevuste eelarveid; punkt 1.7.4. ja 4.5.1, milles muudetakse tegevuste elluviimise ajakava/abikõlblikkuse perioodi. punkt 3., milles muudetakse ühe väljundinäitaja 2023. aasta sihttaset. Järgnevalt on kirjeldatud olulisemate muudatuste põhjused. 1 Vt https://www.oecd.org/sti/ind/Policy-Note-No-Country-For-Young-Firms.pdf (kättesaadav seisuga 21.12.2020). 2 Punkt 1.7. „Tegevuste eelarve“ Muudatused eelarve alapunktides on järgmised: Alapunktis 1 on tegevuse „Inimkapitali kättesaadavuse parandamine“ kulusid suurendatud ja edaspidi on tegevuse eelarve 1 250 000,00 eurot (koos käibemaksuga) varasema 1 113 747,6 euro asemel. Täiendavad vahendid on vajalikud, kuna reisimine taas võimalik -ning selleks on tarvis teha turundustegevusi välisriikides seoses startup viisaga („inimkapitali kättesaadavuse parandamise“ tegevus). Alapunktis 2 on „Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine, sh teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine“ kulusid vähendatud ja edaspidi on tegevuse eelarve 3 075 179,34 eurot (koos käibemaksuga) varasema 3 277 825,90 euro asemel, nimetatud vahendite arvel suurendatakse alapunkti 1 ja alapunktide 5-6 eelarvet. Alapunkti 2 tegevuse eelarve vähendamise põhjuseks on see, et tavapärast iduettevõtluse ökosüsteemi väljakutsete lahendamise hanget ei jõua eelarveperioodi lõpu lähenemise tõttu 2023. aastal enam välja kuulutada ja ellu viia. Võimalus hanke tegemiseks Startup Estonia kaudu siiski säilib kui sõlmitakse käskkiri uue EL struktuurivahendite eelarveperioodi rakendamiseks. Alapunktis 5 on „Horisontaalne kaudsed kulud (ühtse määra alusel)“ suurendatud elluviija 1 eelarvet, milleks on 285 000 eurot (koos käibemaksuga) varasema 277 346,48 euro asemel. Alapunktis 6 „Otsene personalikulu“ suureneb elluviija 1 eelarve, milleks on edaspidi 1 900 000 eurot (koos käibemaksuga) varasema 1 848 976,53 euro asemel. Muudatus on vajalik puhvri loomiseks enne uue EL struktuurivahendite perioodi rakendamise alustamist. Alapunktis 7 „Lähetused“ suureneb elluviija 1 eelarve, milleks on 80 000 eurot (koos käibemaksuga) varasema 72 282,83 euro asemel. Põhjuseks on see, et reisimine on koroonapuhangu vähenemise tõttu taas võimalik, vajalik on Eesti startup ökosüsteemi tutvustada ja osaleda väliskonverentsidel. Punktis 1.7.4 ja 4.5.1. on muudetud tegevuste elluviimise ajakava, mille lõpptähtajaks on edaspidi 31.12.2023 a. (varasema 31.10.2023 a. asemel). Muudatus on vajalik selleks, et anda kaks lisakuud elluviija 2 ehk SmartCapi teaduskiirendi rakendamise tegevustele. Teaduskiirendi puhul rakendatakse tegevusi ca 1,4 mln euro ulatuses ning selle tegevuse raames on kaks hanget ja lepingut, mille rakendamiseks on täiendav aeg väga vajalik, et tegevustega lõpuni jõuda. Vastasel juhul jääb kiirendite rakendamiseks veelgi vähem aega. Ühetaolisuse ja aruandluse esitamise huvides on muudetud ka teiste tegevuste (1.1-1.3) rakendamise ajakava. Samasugune muudatus (abikõlblikkuse perioodi lõpp/rakendamise tähtaja muutmine 31.12.2023 a. peale) on tehtud ka punktis 4.5.1. Punktis 3. „Väljundinäitajad“ on muudetud alategevuse „Inimkapitali kättesaadavuse parandamine“ mõõdikute sihhtasemeid: „Toetatud ettevõtjate arv, kes on Eestisse kolmandatest riikidest ümber asumas ja saanud loa Eestis iduettevõtlusega tegelema hakata.)“ 2023. aasta 3 sihttaset vähendati, milleks on edaspidi „1000“. Suuremaks on muudetud „Kolmandatest riikidest Eestisse tööle asumiseks loa saanud töötajate arv“ mõõdiku sihttaset, milleks on edaspidi „3500“. Põhjuseks on see, et edaspidi suunatakse suurem tähelepanu tegevuste elluviimisel välistöötajate värbamisele, mitte välisasutajate ümberasustamisele Eestisse. 4. TOETUSSKEEMI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE Toetusskeem omab puutumust kõigi läbivate teemadega, kuid sihtgrupi valikul neid eraldi ei käsitleta, vaid eelkõige on fookuses nutika spetsialiseerumise kasvualad. Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Otsene mõju: Iduettevõtlus on võimalus edendada ettevõtlust üle Eesti, kuna ärimudelid on eskaleeritavad ning ei pea olema asukohapõhised. Iduettevõtlik mõtteviisi levitamisega võimaldatakse elukestvat eneseteostust ning ettevõtlusvõimalusi igale Eesti elanikule, hoolimata tema asukohast. Eesti iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise ja iduettevõtjate arenguprogrammide kaudu, mida hangitakse riigihanke korras, leevendatakse samuti kohalike kogukondade väljakutseid. Toetusskeemi kaudu on läbivalt kasu saanud ka regioonid või on pööratud tähelepanu ka regionaalsele mõõtmele. Alategevuste lõikes järgnevalt: 1. Inimkapitali kättesaadavuse parandamine. Startup viisa meetmest on välistööjõu kaasamisel abi saanud mitmed iduettevõtted sõltumata regioonist ning Eestisse on ümberasunud iduettevõtjad, kellel on vaba voli tegutseda üle Eesti eri piirkondades. 2. Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine. Ökosüsteemi tegevusi on suuresti tehtud alt-üles põhimõttel, st et kui kindlas regioonis tegutseval iduettevõtete tugiorganisatsioonil on väljakutse või idee, siis on võimaluse ja taotluse esitamise korral vastavat teenust ka toetatud. Näiteks on iduettevõtluse ökosüsteemi riigihankes osalenud mitmed eri regioonides tegutsevad 4  tugiorganisatsioonid (või teinud suuremates linnades tegutsevate organisatsioonidega ühispakkumisi) ning eri aegadel need ka võitnud. Lisaks on 2022. aasta juunikuus väljakuulutatud iduettevõtluse ökosüsteemi riigihankes eraldi fookus mitmekesisusel, mis hõlmab „Arenguprogrammi/tegevusi, mis võtavad kitsamalt fookusesse regionaalse arendamise piirkondades, kus iduettevõtluse ökosüsteemi pakutavad teenused/tooted on vähem kättesaadavad.“ Lisaks eelnevalt nimetatule kutsuti 2021. aastal ellu mitmeid ekspertgruppe iduettevõtluse ökosüsteemis esinevate probleemide ja lahenduste välja toomiseks, millest üks tegutseb regionaalset iduettevõtlust silmas pidades. 3. Ärikiirendi/Teaduskiirendi. Ellu kutsutud kiirendid investeerivad kõikidesse Eesti iduettevõtetesse, sõltumata nende asukohast. 4. Toetuskeemi abil rakendatakse ka eraldiseisva eelarvega Ida-Viru iduettevõtluse edendamise programmi. Infoühiskonna edendamine Otsene mõju: Kuna üks nutika spetsialiseerumise kasvuala on IKT horisontaalselt läbi teiste sektorite, siis toetusskeemi tegevustest kasusaajate arendatav äriidee peab panustama IKT kasvuala arendamisse. Panustatakse ennekõike läbi uute IKT lahenduste loomise või olemasolevate IKT lahenduste täiustamise ning nende rakendamise teistes majandusvaldkondades. Seejuures võivad loodavad IKT lahendused omada mõju kõikidele horisontaalsetele teemadele. Näiteks IKT kasutamine tööstuses (automaatika ja robotiseerimine), küberturvalisus, tarkvara arendamine jne. Keskkonna- ja kliimapoliitika Otsene mõju: Kuna üks nutika spetsialiseerumise kasvuala on ressursside efektiivne kasutamine, siis toetusskeemi tegevustest kasusaajate arendatav äriidee peab panustama nimetatud kasvuala arendamisse. Ennekõike läbi uute ressursisäästlike toodete või teenuste loomise või olemasolevate toodete/teenuste 5  täiustamise. Näiteks materjaliteadus- ja tööstus, „tark maja“, keemiatööstus jne. Võrdsete võimaluste tagamine Otsene mõju: Eesmärk on hoogustada Eesti elanike hulgas iduettevõtlusega tegelemist ja seda mitmekesisel viisil, sõltumata inimeste soost, vanusest, kultuurilisest või geograafilisest taustast. Tegevuse elluviimisel arvestatakse, et info tehtavatest tegevustest jõuaks erinevate sihtgruppideni nende eelistatumaid ning enimkasutatavaid infokanaleid pidi. Programm on võrdväärselt avatud naistele, meestele ja puuetega inimestele nende rahvuslikust taustast sõltumata. Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju: Programmi väljatöötamisesse on kaasatud erinevate huvigruppide esindajaid ja kasutatud varasemate analüüside tulemusi. Samuti on toetatava tegevuse puhul arvestatud Haridus- ja Teadusministeeriumi kavandatavate tegevustega, et vältida võimalikke kattuvusi, kuid tagades integreerituse ja koordineerituse tegevuste elluviimisel. 5. EELNÕUVASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Käskkiri on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302); 3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 6. KÄSKKIRJA MÕJUD Käskkirjal on mõju elluviija 1 (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus) töökorraldusele. Mõju tuleneb toetusskeemi eelarve suurendamisest, et võimaldada jätkata seniste tegevuste 6 rakendamist kuni käesoleva Euroopa Liidu programmperioodi (2023. aasta) lõpuni. Võimalike uute fookuste seadmisel järgitakse uut Startup Estonia strateegiat (perioodil 2021–2027), mille puhul on üldine tegevuste iseloom sarnane eelnevalt rakendatud tegevustega. Käskkirja muutmisel ei ole olulist mõju iduettevõtluse ökosüsteemi osapooltele ehk teenusepakkujatele nagu inkubaatorid, koostöötamiskeskused, konverentside korraldajad, õigusbürood, äriinglid. Seda põhjusel, et koostöö kolmandate osapooltega jääb samaks. 7. KÄSKKIRJA KOOSKÕLA SEIREKOMISJONI VALIKUKRITEERIUMITEGA Toetusskeemi kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega on selgitatud 14.07.2015. a kehtestatud käskkirja seletuskirjas ning selles punktis ei ole muudatusi. 8. KÄSKKIRJA RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Käskkirja uue lisa kehtestamisega ei ole tehtud suuri sisulisi muudatusi, välja on toodud muudatustega kaasnevad tegevused. Käskkirja tegevuste põhimõtete poolest jätkatakse samasuguste tegevustega nagu varasemalt. 9. KÄSKKIRJA JÕUSTUMINE Käskkiri jõustub alates selle allkirjastamisest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt. 10. TOETUSSKEEMI KOOSKÕLASTAMINE Käskkirja eelnõu esitati EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Saabunud tagasiside on kajastatud seletuskirja lisas. 7  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmine“ eelnõu seletuskirja lisa. Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Jrk Märkus / ettepanek Arvestamine nr Rahandusministeerium (RM) 1. Palume seletuskirjas välja tuua, mille arvelt Arvestatud. Seletuskirja suurendatakse seletuskirja punktis 1.7 „Tegevuste täiendatud. Alapunktide 1 ja 4-7 eelarve“ toodud alapunktide 1, 5, 6 ja 7 kirjeldatud eelarveid on suurendatud alapunkti tegevuste eelarveid. 2 ehk „Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine, sh teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine“ arvelt, kuna tavapärast iduettevõtluse ökosüsteemi väljakutsete lahendamise hanget ei jõua eelarveperioodi lõpu lähenemise tõttu 2023. aastal enam välja kuulutada ja ellu viia. 2. Palume täiendada seletuskirjas mõjude peatükki Arvestatud. Seletuskirjas on toetusvahendite senise panuse kohta tasakaalustatud toetusskeemi mõju peatükki regionaalarengusse ja seirata ning vajadusel suunata täiendatud, kus toodud täpsemalt toetuse andmise tingimustega või täiendavate välja senine panus tegevustega toetuste ja tulemuste regionaalset regionaalarengusse. Toetusskeemis jagunemist. on mitmeid tegevusi, mis on regioonides tegutsevaid Esitatud eelnõu seletuskirjas on mõju iduettevõtete tugiorganisatsioonide regionaalarengule kirjeldatud järgmise lõiguga: toetanud (nt on iduettevõtluse „Otsene mõju: Iduettevõtlus on võimalus edendada ökosüsteemi arendamise ettevõtlust üle Eesti, kuna ärimudelid on riigihankes osalenud järgnevad eskaleeritavad ning ei pea olema asukohapõhised. organisatsioonid: Forwardspace Iduettevõtlik mõtteviisi levitamisega võimaldatakse MTÜ (Pärnu), Narva elukestvat eneseteostust ning ettevõtlusvõimalusi Loomeinkubaator SA, Saaremaa igale Eesti elanikule, hoolimata tema asukohast. Edukontor, Kagu-Eesti Eesti iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise ja Innovatsioonikeskus jpt. Kuigi iduettevõtjate arenguprogrammide kaudu, mida tuleb tõdeda, et regionaalne hangitakse riigihanke korras, leevendatakse samuti tasakaalustatuse tagamine pole kohalike kogukondade väljakutseid. kunagi olnud eesmärk omaette, siis toetusskeem võimalused kõigile 8 Nõustume, et oma olemuselt ei ole iduettevõtlus siiski annab, toimides suures osas ilmtingimata asukohapõhine ning sellel on seetõttu alt-üles põhimõttel, kus oluline potentsiaal panustada ettevõtlusesse ja ökosüsteemis tegutsejad saavad ise heaolu kasvu väljaspool suuremaid tõmbekeskusi välja tuua probleeme ja pakkuda ka (Tallinn/Tartu). Samuti saame nõustuda, et lahendusi ning toetusskeemi kaudu ettevõtluse, sh iduettevõtluse arendamisel on läbi sel viisil ka iduettevõtetele töökohtade loomise ja inimressursi arendamise suunatud teenuse elluviimisel (sh otsene mõju regionaalarengule. Konkreetse regioonides) toetust saada. toetusskeemi oodatava mõju suund – kas tasakaalustatud regionaalarengut toetav või vastu Käesolevas käskkirjas ja vastavates töötav, aga seletuskirjast ei selgu. Samuti ei selgu tegevustes pole plaanis enam suuri seletuskirjast toetuste ja oodatavate tulemuste senine muudatusi teha, kuna regionaalne jagunemine, mis lubaks mõju kohta eelarveperiood on peagi läbi järeldusi teha. Arusaadavalt on iduettevõtluse saamas. Kaalumisel on eraldiseisva arengupotentsiaal seotud vastavate oskuste ja regionaalse mõõtme tekitamine ambitsioonidega inimressursi koondumisega, ehk järgmise EL struktuurivahenditest ilma spetsiaalseid sekkumisi tasakaalustatuma rakendatava iduettevõtluse regionaalse jaotuse tagamiseks planeerimata on hoogustamise toetusskeemis, mis oodata peamise mõju avaldumist Eesti suurimates väljendub regionaalsetes keskustes Tallinnas ja Tartus, mis töötab vastu kogukonnategevustes ja ka tasakaalustatud regionaalarengule põhimõttele. arenguprogrammides, mis suunatud regioonidesse (va Tallinn/Tartu). Oleme ka varasemate käskkirja muudatuste kooskõlastamisel juhtinud tähelepanu, et seletuskirjas vajab täiendavat selgitamist käskkirja rakendamisest tulenev mõju regionaalarengule. Toetusskeemi seletuskirjas puudub teave toetusskeemiga toetatavate tegevuste elluviimise või teenuste kättesaadavuse (või selle vajaduse) kohta piirkonniti. Startup Estonia strateegias 2021-2027 on selge kitsaskohana välja toodud, et Iduettevõtlus- ja innovatsioonipõhised ettevõtted on koondunud Tallinna ning Harju- ja Tartumaale (95%), samal ajal kui piirkondlik teadlikkus iduettevõtlusest ja sellealane võimekus on hoolimata huvist valdkonna võimaluste vastu vähene. Strateegia tulevikueesmärkides on välja toodud, et iduettevõtlik mõtteviis ning seda toetav ja arendav ökosüsteem peab võimaldama elukestvat eneseteostus ning ettevõtlusvõimalusi igale Eesti elanikule muuhulgas hoolimata tema asukohast, samuti nähakse idusektori tugevalt toetavat mõju regionaalpoliitikale. Strateegia näeb ette valdkonna arendamist ja toetamist (sh võimaluste ja teenuste 9 kättesaadavus, taristu ja rahastusmeetmed) piirkondlikult. Kui olete kavandanud tegevusi mis sellist koondumist vähendavad ja aitavad paremini teiste piirkondade potentsiaali aktiveerida, siis palume seda seletuskirjas kirjeldada. Vastasel korral võib käskkirjaga kavandatud tegevuste mõju tasakaalustatud regionaalarengule lugeda otseseks ja negatiivseks ning tegevused ei oleks kooskõlas Startup Estonia strateegias kirjeldatud idusektori tugeva toetava mõju põhimõttega regionaalarengule. Lähtuvalt eeltoodust palume seletuskirja täiendada ning tuginedes toetusskeemiga toetatavate tegevuste elluviimise senisele mõjule tasakaalustatud regionaalarengusse panustamisel, näha vajadusel ette senisest mõjusamad sekkumised. 10