MKM Seisukohad MAK2030 KSH ja muude mõjude hindamise eelnõule

Marku Lamp Teie 20.05.2022 nr 15-4/22/2421 Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 20.06.2022 nr 1.10-17/2022/3597-3 Paldiski mnt 96 13522, Tallinn MKM Seisukohad MAK2030 KSH ja muude mõjude hindamise eelnõule Austatud Marku Lamp Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta on alljärgnevad:  MAK2030 üks alaeesmärk on „Eesti metsandus on kestlik“ ning samuti öeldakse, et arengukava lähtub Euroopa ministrite metsakaitse koostööprotsessist Forest Europe, mille käigus on kokku lepitud kestliku (so jätkusuutliku) metsamajanduse (sustainable forest management) definitsioon ning põhiseisukohad. Mõjusid hinnates kasutati erinevaid raiestsenaariume metsa puidukasutuse alternatiivide hindamiseks. Mõjude hindamise kokkuvõttes on kõigi kolme valdkonna suhtes ka raiestsenaariumite osas järeldusi välja toodud, kuid erinevas käsitluses. Jätkusuutmatust käsitletakse vaid küpsuslangi stsenaariumi juures majanduslikust vaatest. Arvestades, et jätkusuutlik metsamajandamine on metsanduse arengukava lähtealuseks, siis võiks mõjude hindamise kokkuvõttes ka välja tuua, millist või milliseid uuritud stsenaariume saab lugeda jätkusuutlikuks ning millist või milliseid mitte (arvestades ka pikka perspektiivi), lähtudes Forest Europe mõistest.  LK78. „MAK indikaatorid näevad ette metsamaa pindala säilimise või tõusu, mis on soodne elurikkuse strateegia eesmärkidele. Tõusev erametsade uuendamise osakaal ja hooldusraiete pindala võivad elurikkuse strateegia eesmärki ja mõõdikuid ohustada. EL elurikkuse strateegia kaitsealade pindalade eesmärgi kahjustamise vältimiseks tuleb erametsade uuendamise osakaalu tõstmisel pöörata MAK edasistel etappidel tähelepanu ka metsaomanike harimisele metsahoolduse ja looduskaitse vaheliste seoste osas.“ Hinnangus toodust ei selgu, kuidas uuendamise osakaal ja hooldusraiete pindala elurikkuse strateegia eesmärke ohustavad. Samuti juhime tähelepanu, et EL elurikkuse strateegias ei seata ei riigipõhiseid eesmärke ega ka selgitata, mida õigusliku kaitse all mõeldakse. Pikemalt selgitatakse EL elurikkuse strateegia sisu lahti Eesti VV seisukohtade seletuskirjas, mis on saadav siit: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9d7f5dd4-fad5-49d4-abfd-4a84c9e78a51. Palume seosed selgemalt välja tuua.  Majanduse mõjude valdkonnas on täpsustava küsimuse 2.3.1.2 „Kas eelnõu mõjutab (suurendab või vähendab) elanikkonnarühmade sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  tõrjutust, vaesust? See tähendab, et mõne sotsiaalse grupi (riskigrupi) toimetulek muutub rohkem kui mõnel teisel grupil. Mõju ilmneb nt üksikvanemate, vanurite, lasterikaste perede, rahvusvähemuste, teatud piirkonna elanike, teatud ameti esindajate või teiste gruppide toimetulekus.“ Juures kirjas, et selle mõju ei hinnata. Jääb selgusetuks, et miks. Kui MAK 2030 omab mõju raiemahtudele, siis võib tekkida otsene mõju regionaalsetele töökohtadele ning läbi selle ka leibkondade majanduslikele otsustele.  Küsimuse 2.3.2.2 juures hinnatakse, et eelnõul puudub mõju ettevõtete krediidivõimekusele. Sellega ei saa nõustuda. Kui MAK2030 peaks kaasa tooma kaitsealuste metsade pindala suurenemise, siis võib antud metsi soetanud ettevõtete tagatisvara väärtus oluliselt väheneda ning läbi selle nende krediidireiting kukkuda. Seetõttu tuleks hinnata, et mis mahus on metsamaad kasutatud laenutagatisena ning kas võib tekkida oht, kus hakatakse nõudma lisatagatisi.  Küsimuse 2.3.2.7 juures hinnatakse, et raierahu ja raiekriteeriumite muutmine mõjub soodustavalt suurettevõtetele, kuna neil on kohanemine lihtsam. Antud väide igas mõttes vastuoluline. Lisapiirangud tähendavad vähemalt esialgu ikkagi negatiivset mõju. Analüüs peaks näitama kui suur see on ning kas see on ettevõtetele vastu võetav.  Alternatiivide võrdlemisel on hindamiskriteeriumitena arvesse võetud vaid metsa majandamise ja varumise valdkonna hõivet. Korrektne oleks analüüsida ka mõju seotud harudele nagu metsatööstus ja logistika. Lisaks on oluline anda hinnang majanduslikele mõjudele kõigi raiemahtude juures, mis sisaldab hinnanguid lisandväärtusele, riigi maksutuludele ja investeeringutele.  Eesti 2035 ja TAIE üheks põhieesmärgiks on tootlikkuse kasvatamine 110%ni EL keskmisest. Kui MAK2030 tõttu väheneb töökohtade arv metsamajanduses ja metsavarumises, puidutööstuses või paberitööstuses, siis see võib otseselt mõjutada eelpool nimetatud tootlikkuse eesmärgi täitmist, kuna toodud sektorites on tootlikkus oluliselt kõrgem Eesti keskmisest. Seetõttu on oluline muude mõjude hindamise raames anda hinnang ka MAK2030 tegevuste võimalikule negatiivsetele mõjudele teiste seatud eesmärkide täitmisel.  Dokumendis on energeetikaga seotud sõnu 123, kuid tööstusega 55 sõna. See näitab, et peamise looduse mõjutajana nähakse just energeetilist puidu kasutust, kuigi metsavarumine võetakse ette just palgi saamiseks puidutööstusele ning küttepuidu varumine seejuures muudab palgi varumise tasuvamaks. Palume korrigeerida antud lähenemine läbivalt aruandes.  KSH aruande lk 69 jääb mulje, et ainult puidu energeetilisel kasutusel võib olla mõju ökoloogilisele seisundile. Küttepuit moodustab 1/3 raiest. Palume korrigeerida antud hinnangut, kuna metsa jaoks pole väga vahet, mille jaoks puitu raiutakse. Kui mõeldakse väheväärtusliku puiduga lepikuid jms kooslusi majandatavas metsas, siis peaks ka põhjendama, miks ja kuidas ja kus see raie ökoloogilist seisundit ikkagi mõjutab, nt kuidas mõjutab ikkagi endiste põllumaade või kraavide puhastuseks raie kütteks ökoloogilist seisundit.  Kokkuvõttes ja kogu dokumendist ei leia selgesõnalist ülevaadet olulistest mõjudest, mida kaaskirjas justkui mainitakse ja mis on KeHJS peamine fookus. Küll on tehtud erinevaid ettepanekuid lk 130-132. Lk 4 on defineeritud „oluline mõju“, kuid rohkem seda sõnapaari aruandes ei kasutata ehk jääb mulje, et olulist mõju MAK rakendamisel ei kaasne. Küll ei selgu, kas kõigi alternatiivide puhul ka see nii on. Teatud vastuolud on toodud 57 lk pikas tabelis alates lk 67, sh lk 69 viidatud energeetilise kasutusega puidu mõju ökoloogilisele seisundile.  Lk 95 on viidatud ENMAK 2030 kavandatud puidukasutusele energeetikas, sh et kasutada tohiks vaid muuks otstarbeks mitte kasutatavat puitu ja seda fossiilkütuste asendamiseks. Siinkohal tuleks juhtida tähelepanu asjaolule, et kuigi taastuvenergia direktiiv nimetab biomassi taastuvenergiaallikaks, tekitab täna biomassi kasutus energeetikas siiski palju poleemikat ning täna tuleb tegeleda juba ka fossiilkütuste asendamiseks seni kõlvanud 2 (3)  puitkütustele asendamise leidmisega. Mis tähendab aga rohkem elektril baseeruvaid lahendusi ehk muude taastuvenergiaallikate nagu tuul ja päike ning energiasalvestuse suures mahus kasutusele võttu. Ka nendele tehnoloogiatele tuleb leida keskkonna ja ökoloogilist seisundit mitte mõjutavad asukohad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium Karel Lember 625 6402 [email protected] 3 (3)