ELi piiravate meetmete rikkumise kriminaliseerimine ELis

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 3.1.1/22-0308 - COM(2022) 247 Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS liidu piiravate meetmete rikkumise lisamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka Arvamuse andmine eelnõu kohta Justiitsministeeriumile vastavalt Riigikantselei 17.06.2022 resolutsioonile Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Välisministeerium Tähtaeg: 27.06.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/62833a23-e3cf-46f7-b6c8-2d44d44c8656 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/62833a23-e3cf-46f7-b6c8-2d44d44c8656?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium / / ; Riigikantselei / 17.06.2022 / 2-5/22-01268 Resolutsiooni teema: ELi piiravate meetmete rikkumise kriminaliseerimine ELis Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgnevate algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Proposal for a COUNCIL DECISION on adding the violation of Union restrictive measures to the areas of crime laid down in Article 83(1) of the Treaty on the Functioning of the European Union (COM(2022) 247) - COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL Towards a Directive on criminal penalties for the violation of Union restrictive measures (COM (2022) 249) EISi toimiku nr: 22-0308 Tähtaeg: 27.06.2022 Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Justiitsministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 17.06.2022 Resolutsiooni koostaja: Christina Rees [email protected], 693 5201 EXPLANATORY MEMORANDUM (1) CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal (1) Introduction Restrictive measures are an essential tool for the promotion of the objective of the Common Foreign and Security Policy (‘CFSP’), as set ou t in Article 21 of the Treaty on European Union (‘TEU’). These objectives include safeguarding the Union’s values, maintaining international peace and security as well as consolidating and supporting democracy, the rule of law and human rights. For the sake of preserving these values, t he Union may impose restrictive measures against third countries , entities or individuals. These measures include targeted individual measures , i.e. , targeted financial sanctions ( asset freezes ) and restrictions on admissions (travel bans) , as well as sectoral measures, i.e. arms embargoes or economic and financial measures (e.g. imp ort and export restrictions, restrictions on the provision of certain services, such as banking services ) . Preserving international peace and security , is of particular pertinence in the current context of Russia’s invasion of Ukraine. The Union has put in place a series of restrictive measures against Russian and Belarusian individuals and companies, some of which date back to 2014. In this context, in order to enhance Union-level coordination in the enforcement of these restrictive measures , the Commission se t up a ‘Freeze and Seize’ Task F orce . Besides ensuring coordination among Member States and Union Agencies such as Europol and Eurojust , it seeks to explore the interplay between restrictive measures and criminal law measures. Currently, t he Union has over forty regimes of restrictive measures in place. Some of these implement restrictive measures by the United Nations; others are adopted autonomously by the Union. In addition to regimes addressing country-specific situations, the Union has also adopted horizontal regimes targeting proliferation and use of che mical weapons, cyberattacks, human rights violations and terrorism . Restrictive measures are binding on Union Member States and on any person or entity under the jurisdiction of the Member States (EU operators) . Inconsistent enforcement of restrictive measures undermines their efficacy and the Union ’s ability to speak with one voice . The implementation and enforcement of Union restrictive measures is primarily the responsibility of Member States. The competent authorities in the Member States have to assess whether there has been a breach of the relevant Council Regulation adopted under Article 215 of the Treaty on the Functioning of the European Union (‘TFEU’) and to take adequate measures. In this regard, Union Regulations systematically include a provision requiring Member States to adopt national rules providing for effective, proportionate and dissuasive penalties for infringements of the provisions of those Regulations . These Regulations generally include: t he restrictive measures; t he anti-circumvention clause, which prohibits knowing and intentional participation in activities that seek to circumvent the restrictive measures in point ; and o ther obligations, in particular to report on steps taken to implement the restrictive measures (e.g. reporting to authorities the amount of assets that have been frozen). Article 215 TFEU provides a legal basis for the Council to adopt the ‘necessary measures’ in the case of an adoption of Union restrictive measures. However, the legal basis for the adoption of restrictive measures does not allow for the approximation of criminal law definitions and the types and levels of criminal penalties . As will be discussed in more detail in the sections below , in the absence of Union-level harmonisation, national systems differ significantly as far as criminalisation of the violation of Council Regulations on Union restrictive measures (‘violation of Union restrictive measures ’) is concerned. Equally, criminal penalty systems differ substantially. Against this background , the Commission proposes to add the violation of Union restrictive measures to the areas of crime laid down in Article 83(1) of the Treaty on the Functioning of the European Union (‘TFEU’ ). Once the Council reache s agreement and the European Parliament grant s its consent to add the violati on of Union restrictive measures to the areas of crime laid down in Article 83(1) of the TFEU, the Commission will be in a position to propose a Directive under the ordinary legislative procedure, which could approximate the definition of criminal offences and sanctions. In view of the urgent need to hold listed individuals and entities involved in the violation of Union restrictive measures accountable, today the Commission is also adopting a Communication, which has an annex that sets out the main elements that a future Directive on criminal sanctions for the violation of Union rules on restrictive measures could contain. T he sections below examine the problems the current proposal seeks to tackle, together with their underlying causes and the negative consequences caused by the current state of play . This will be followed by a presentation of the objectives of the proposal , and its added value, including the reasons why it complies with the criteria for adding an area of crime to Article 83(1) TFEU . (2) Problems the proposal addresses As the adoption of Union restrictive measures has intensified over the last decades , so too have the schemes to evade them, including by those on a restrictive measures list that are well resourced a nd able to avail themselves of “ facilitators ” (lawyers, notaries etc.) and “ tool s” (complex legal structures to hide beneficial ownership of the assets for instance) to escape their application . In this regard, a 2021 report by the European Network of contact points in respect of person s responsible for genocide, crimes against humanity and war crimes (‘ Genocide Network ’) is of particular relevance. Based on a comparative assessment of the situation in the Member States, the Genocide Network report points out that in practice , very few individuals or legal persons responsible for the violation of Union restrictive measures ar e effectively held accountable . However, it also notes that ‘a positive trend can be observed recently in the number of enforcement actions launched and the rise in penalties imposed by certain national authorities’ . D espite the positive trends in some Member States , there seem to be only be a few in which there are ongoing judicial proceedings related to the violation of Union restrictive measures . This can serve as an indication that insufficient priority is given to investigating and prosecuting the violation of Union restrictive measures in many Member States . In addition, law enforcement authorities face significant hurdles due to the specific category of offenders , victims and the complex nature of the (combination of) offences concerned . Violations of Union restrictive measures often have a cross-border nature. For example , a company may buy equipment via a foreign intermediary, knowing that the true vendors are countries, entities and individuals subject to restrictive measures . In the realm of asset freezes, for instance, an i nternational bank may facilitate the transfer of a “ frozen ” yacht owned by a listed individual . Such a prohibited transfer could involve a law firm, which aids in the commission of the crime by drafting the papers for the sale of the yacht and , in some cases, a corrupt government official who allows for its change in ownership . M oney launderin g and/ or shell companies might also be accessory means to conceal the origins of the payment for the yacht . A s there are often no direct victims of the violation of restrictive measures, their investigation and prosecution depend on detection by national competent authorities . Furthermore , reports by whistleblowers or complaints by civil society organisations play an important role in reporting violations of restrictive measures . As regards the interaction of the Member States’ approach towards the criminalisation of violations of Union restrictive measures with confiscation measures , it should be pointed out that i n most Member States, confiscation is only possible based on a criminal conviction, or at least established links with criminal activities. Nevertheless, even if in several Member States the violation of restrictive measures ha s been criminalis ed , differences among Member States can lead to a fragmented approach in cross-border cases. (3) Underlying causes of the problems Those involved in illicit practices concerning Union restrictive measures may profit from the fact that Member States ha ve very different definitions and penalties for the violation of Union restrictive measures under their administrative and /or criminal law . S ome Member States use broad definitions, such as ‘breach of UN and EU sanctions’ or ‘breach of EU regulations’ . Other Member States have more detailed provisions in place , for instance providi ng a list of prohibited conduct . Based on the replies received to a questionnaire circulated by the Genocide Network , its further consultations and additional research carried out by the Commission in view of this proposal , it can be concluded that in 13 Member States the violation of Union restrictive measures can amount to either an admini strative or criminal offence. The criteria according to which the conduct falls within one or the other regime are different in each Member State, but they are usually related to the ir gravity (serious nature) , or determined in qualitative (intent, serious negligence) or quantitative (damage) terms . In 12 Member States, the violation of Union restrictive measures is a criminal offence only. However, i n two Member States, the specific offence of violation of Union restrictive measures can only result in administrative penalties . Table: Categorisation of the violation of Union restrictive measures Categorisation of the violation of Union restrictive measures Member States The violation of restrictive measures is either criminal or administrative offence BE, BG , CZ, DE, EE, IE, EL, IT, LT, AT, PL , RO , SI The violation of restrictive measures is a criminal offence DK, FR, HR , CY, LV, LU, HU, MT, NL, PT, FI, SE The violation of restrictive measures is an administrative offence ES, SK As regards prison sentences , in 14 Member States the maximum length of impris onment is between 2 and 5 years whereas in eight Member States , maximum sentences betwe en 8 and 12 years are possible . The maximum fine that can be imposed for the violation of Union restrictive measures – either as a criminal or as an administrative offence – varies greatly across Member States, ranging from EUR 1200 to EUR 500,000 . Fourteen Member States provide for liability of legal persons for the violation of Union restrictive measures . Twelve Member States provide for administrative penalties, notably fines, which may be imposed on legal persons when their employees (or at least management) violate sanctions . Maximum fines for legal persons range from EUR 133 , 000 to 37 , 5 million . Finally, the violation of Union restrictive measures is punished by means of criminal law in a number of third countries as well , such as Canada and the United States (‘ US ’) . The US Department of Justice has criminal jurisdiction over wilful violation of restrictive measures in accordance with the International Emergency Economic Powers Act ( ‘ IEEPA ’ ) and the Trading with the Enemy Act. Pursuant to Section 206 of the IEEPA, criminal penalties for wilful violation of restrictive measures include a maximum 20-year term of imprisonment and a maximum USD 1 million fine . US authorities have imposed heavy criminal fines for the violation of restrictive measures . (4) Negative consequences of the status quo In the absence of law enforcement , and judicial authorities having the right tools and resources available to prevent, detect, investigate and prosecute the violation of Union restrictive measures , designated individuals and legal persons whose assets are frozen continue to be able to access their assets in practice and support regimes that are targeted by Union restrictive measures . Moreover , the fact that Member States have very different definitions of, and heterogeneous penalties for, the violation of Union restrictive measures under their administrative and/or criminal law indicates that the same infringement might be punished with different penalties and different enforcement levels. Politically, this weakens the enforcement of Union restrictive measures and undermines the credibility of the Union’s objectives. Finally , t he proceeds generated by the exploitation of goods and natural resources traded in violation of Union restrictive measures may also allow the entities or individuals targeted by those restrictive measures to purchase arms and weapons with which they could perpetrate their crimes . The violation of import restrictions could furthermore contribute to the illegal exploitation of goods and natural resources in the country targeted by those restrictive measures , with subsequent environmental and social harm. (5) Objectives of the proposal Against this background, and in view of the urgent need to end impunity for violations of restrictive measures following Russia’s invasion of Ukraine , this proposal aims at initiating the procedure set out in Article 83(1), third subparagraph TFEU . In accordance with this procedure, based on developments in crime, the Council may adopt a decision identifying other areas of crime that meet the criteria specified in Article 83(1) TFEU. T hese should be area s of ‘ particularly serious crime with a cross-border dimension resulting from the nature or impact of such offences or from a special need to combat them on a common basis ’ . The Council act s unanimously after obtaining the consent of the European Parliament. Article 83(1) TFEU currently does not allow for establishing minimum rules concerning the definition and penalties for any violation, including circumvention, of Union restrictive measures since the violation of Union restrictive measures as such is not yet covered by the areas of crimes listed in that Article. The areas of crime currently listed are terrorism, trafficking in human beings, sexual exploitation of children, drug trafficking, arms trafficking, corruption, money laundering, counterfeiting of means of payment, compu ter crime and organised crime. The violation of Union restrictive measures may however be related to criminal offences covered by some of the listed areas of crime, such as terrorism and money laundering . The criteria referred to in Article 83(1) TFEU relating to the cross-border dimension of an area of a crime, namely the nature, or impact of criminal offences and the special need to combat on a common basis are inter-linked and should not be assessed in isolation . In the case of the violation of Union restrictive measures , these criteria are met because: First, the violation of Union restrictive measures should be qualified as an area of crime in order to ensure the effective implementation of the Union’s policy on restrictive measures. The violation of restrictive measures is already categorised as a criminal offence by a majority of Member States. Among those Member States which categorise the violation of restrictive measures as a criminal offence, some have broad definitions in place, such as ‘breach of UN and EU sanctions’ or ‘breach of EU regulations’, whereas others have more detailed provisions, for instance providi ng a list of prohibited conduct. T he criteria according to which the conduct falls within the scope of criminal law vary among Member States, but they are usually related to their gravity (serious nature), either determined in qualitative (intent, serious negligence) or quantitative (damage) terms . Second, this is a particularly serious area of crime, which presents , in gravity , a similar seriousness to the areas of crime already listed in Article 83(1) TFEU, since it may perpetuate threats to international peace and security , undermine the consolidation and support for democracy, the rule of law and human rights and result in significant economic, social/ societal and environmental damage. Designated individuals and legal persons whose assets are frozen , continue to be able to access their assets in practice and support regimes that are targeted by restrictive measures. Similarly, the money generated by the exploitation of natural resources traded through the violation of Union restrictive measures may also allow the regimes targeted by those restrictive measures to purchase arms and weapons with which they execute their crimes. The violation of Union restrictive measures could furthermore contribute to the illegal exploitation of goods and natural resources in the regime targeted by those restrictive measures . Third , v iolations of Union restrictive measures have a clear and at times even inherent cross-border dimension. Not only are they usually committed by natural persons and legal entities operating on a global scale but in some cases Union restrictive measures, such as import and export restrictions and restrictions on banking services even forbid cross-border operations. Hence, by definition, their violation is conduct on a cross-border scale requiring a common cross-border response at Union level . F ourth , t he fact that Member States have very different definitions and penalties for the violation of Union restrictive measures under their administrative and/or criminal law suggests that the same infringement might be punished with different penalties and different enforcement levels. This undermines Union objectives to safeguard international peace and security and uphold Union common values. Therefore, there is a special need for common action at Union level to address the violation of Union restrictive measures by means of criminal la w . Fif t h , t he different definitions of , and heterogeneous sanctions for , the violation of Union restrictive measures under Member States’ administrative and/or criminal law represent an obstacle to the consistent application of the Union policy on restrictive measures . They may even lead to forum shopping by offenders and ultimately their impunity because they could choose to conduct their activities in the Member States that provide for less severe responses to the violation of Union restrictive measures. Harmonisation would also increase the deterrent effect of sanctions for the violation of Union restrictive measures . Beyond complying with the criteria re ferred to in Article 83(1) TFEU, c ommon action at Union level would not only contribute towards a level playing field among Member States, but also contribute towards a global level playing field and law enforcement and judicial cooperation in countering the violation of restrictive measures . As will be further discussed below, th e proposal to add the violation of Union restrictive measures to the areas of crime laid down in Article 83(1) TFEU complements the Commission proposal that aims to revise the D irective on the freezing and confiscation of instrumentalities and proceeds of crime in the European Union and the Council Decision on Asset Recovery O ffices . The proposed new Directive on asset recovery and confiscation would apply to the violation of Union restrictive measures in sofar as this offence would be harmonised under Union law. Once the Council , after obtaining the consent of the European Parliament , agree s to add the violation of Union restrictive measures as an area of crime under Article 83(1) TFEU, the Commission w ill be able to propose a Directive on the violation of Union restrictive measures under the ordinary legislative procedure . As mentioned , today the Commission is also adopting a Communication, which has an annex that sets out the main elements that a future Directive on criminal sanctions for the violation of Union rules on restrictive measures could contain . • Consistency with existing policy provisions in the policy area Article 2 of the Treaty on European Union ( ‘ TEU ’ ) lays down the Union’s common values of human dignity, freedom, democracy, equality, the rule of law and respect for human rights . The effective enforcement of restrictive measures , including through criminal law measures aimed at addressing the violation of restrictive measures , support s the upholding of such common values within and outside the Union. Furthermore, t he Union constitutes an area of freedom, security and justice with respect for fundamental rights and different legal systems and traditions of the Member States. It aims to ensure a high level of security through measures including preventing and combatti ng crime, racism and xenophobia. Under Article 83(1) TFEU , the European Parliament and the Council may establish minimum rules concerning the defin ition of criminal offences and penalties in the areas of particularly serious crime with a cross-border dimension , resulting from the nature or impact of such offences or from a special need to combat them on a common basis. As previously mentioned , enabling the approximation of criminal definitions and penalties for the violation of Union restrictive measures will complement the Commission proposal for a Directive on asset recovery and confiscation , implementing the Security Union Strategy and the EU strategy to tackle organised crime . This proposal aims at strengthening the capabilities of national authorities to trace and identify , freeze and manage property which is the proceeds or instrumentalities of crime. Furthermore, it provides for a reinforced legal framework on confiscation including specific cases where a conviction for a specific crime is not possible. In addition, the new proposal contributes to the effective implementation of restrictive measures by requiring Member States to enable the tracing and identification of property linked to violations of Union restrictive measures as defined under national law and by making the revised rules on asset recovery and confiscation applicable to the criminal offence of the violation of Union restrictive measures . Following the adoption of a Directive approximating the definitions and sanctions related to the violation of Union restrictive measures, potential elements of which are discussed further in the aforementioned Communication also adopted today, the rules on tracing and identification , freezing, management, and confiscation measures would become applicable to property related to the violation of Union restrictive measures. In the end, proceeds of the violation of Union restrictive measures, for example in instances where individuals and companies would make available funds to those subject to targeted financial sanctions (i.e. asset freezes) , could become the object of confiscation measures. At the same time, instrumentalities used to pursue the violation of restrictive measures could become the object of confiscation as well. • Consistency with other Union policies Council Regulations on Union restrictive measures The establishment of minimum rules concerning the criminal law definition of and penalties for the violation of restrictive measures based on Article 83(1) TFEU would strengthen the enforcement of restrictive measures in the Member States, thereby complementing measures taken in accordance with Article 29 TEU and Article 215 TFEU. The Commission and the High Representative for Foreign Affairs and Security Policy have proposed to strengthen the provision on penalties in Regulations 833/2014 and 269/2014 in the framework of the sixth package of restrictive measures in response to the Russian aggression against Ukraine. The amended provisions would oblige Member States to lay down the rules on penalties, including as appropriate criminal penalties, applicable to infringements of these regulations and to take all measures necessary to ensure that they are implemented. The penalties must be effective, proportionate and dissuasive. Member States must also provide for appropriate measures of confiscation of the proceeds of such infringements. However, as previously mentioned , Article 29 TEU and Article 215 TFEU are not a legal basis for the approximation of criminal definitions and the types and levels of criminal penalties . 2021 Commission Communication on the European economic and financial system Furthermore, i n its 2021 Communication entitled ‘The European economic and financial system: fostering openness, strength and resilience’ , the Commission notes that the implementation [of Union restrictive measures] is not as uniform across the Union as it ought to be. This creates distortions in the Single Market , as Union companies, including EU subsidiaries of foreign companies, can find means to circumvent the restrictive measures . This also creates uncertainty among operators. As cited, inconsistent enforcement undermines the efficacy of [ Union restrictive measures] and the Union ’s ability to speak with one voice. Among other initiatives, the strategy calls for further coordination work between the Commission and Member States to ensure that national penalties for breaching EU restrictive measures are effective, proportionate and dissuasive. (2) LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis Under Article 83(1) TFEU , the European Parliament and the Council may establish minimum rules concerning the definition of criminal offences and sanctions in the areas of particularly serious crime with a cross-border dimension resulting from the nature or impact of such offences or from a special need to combat them on a common basis. Those areas of c rime, which are listed in this a rticle, are the following: terrorism, trafficking in human beings and sexual exploitation of women and children, illicit drug trafficking, illicit arms trafficking, money laundering, corruption, counterfeiting of means of payment, computer crime and organised crime. As it currently stands, this list does not allow for establishing minimum rules concernin g the definition of and sanctions f or the violation of restrictive measures . The present proposal aims at initiating the procedure set out in Article 83(1), third subpara graph TFEU . In accordance with this procedure, b ased on developments in crime, the Council may adopt a decision identifying other areas of crime that meet the criteria specified in Article 83(1) TFEU , in this case the violation of Union restrictive measures . The Council act s unanimously after obtaining the consent of the European Parliament. The justification for how the criteria specified under Article 83(1) TFEU are met in this case have been discussed in section 1.5 above. • Subsidiarity (for non-exclusive competence) The objective of this Decision, namely adding the violation of Union restrictive measures to the areas of crime laid down in Article 83(1) TFEU , has to be achieved at Union level. It therefore complies with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 TEU. In this particular case , the need for action at Union level was further demonstrated when discussing why the criteria specified under Article 83(1) TFEU are met ( section 1.5 above ) . • Proportionality In accordance with the principle of proportionality, any measure proposed by the Commission should not exceed what is necessary to achieve its purpose . The decision to add the violation of Union restrictive measures to the list of EU crimes in Article 83(1) TFEU would be proportionate in view of the fact that the criteria specified under Article 83(1) TFEU are met. Moreover, this decision would be without prejudice to the actions that could be undertaken in a second step. In particular, it does not determine or pre-empt the scope and content of the secondary legislation that could be subsequently proposed . • Choice of the instrument The present proposal aims at initiating the procedure set out in Article 83(1), third subparagraph. In accordance with this procedure, based on developments in crime, the Council may adopt a decision identifying other areas of crime that meet the criteria specified in Article 83(1) TFEU, in this case the violation of restrictive measures . It shall act unanimously after obtaining the consent of the European Parliament. (3) RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Collection and use of expertise F ollowing Russia’s invasion of Ukraine, the Commission set up the ‘Freeze and Seize’ Task F orce at the beginning of March 2022. Its aim is to ensure coordination among Member States in the enforcement of the Union restrictive measures concerning Russia n and Belarussian listed individuals and companies, and to explore the interplay between Union restrictive measures and criminal law measures. These exchanges of views included meetings with national competent authorities for the implementation of sanctions, Eurojust and the Genocide Network , the Secretariat of which is hosted by Eurojust. A specific subgroup of the ‘Freeze and Seize’ Task F orce is dedicated to the enhancement of the implementation of Union restrictive measures . I n particular, i t tackle s questions raised by national authorities and explore possible ways to identify assets proactively . Representatives and national competent authorities of the Member States participate in this subgroup. During the exchanges of views taking place in the context of this subgroup , the difficulties in holding individuals and legal persons involved in the violation of Union restrictive measures accountable emerged on several occasions . Participants in such exchange also argued in favour of a common criminal law approach to the violation of Union restrictive measures . Evidence of the need for such a common approach is specifically provided for in a report prepared by the Genocide Network and published in December 2021 . This report highlights the need for the penalisation of the violation of Union restrictive measures to ensure that individuals or legal persons responsible for such violations are effectively held accountable. It furthermore concludes that ‘ prosecuting sanctions violations can offer a safety net to avoid impunity’, especially regarding the link with core international crimes . Furthermore, discussions within the subgroup of the Task Force on investigations and confiscation demonstrated the importance of a proactive approach and coordination among authorities competent for the implementation of Union restrictive measures. Financial Intelligence Units, law enforcement authorities and customs authorities , along with international partners, civil society and investigative journalists, should cooperate and exchange information in order to obtain the leads that will enable law enforcement to start an investigation. The Commission also consulted its Expert Group on EU Criminal Policy on 13 May 2022 , which welcomed the idea of harmonising definitions and sanctions at Union level . • Impact assessment Given the exceptional urgency, no impact assessment could be conducted , and the relevant obligation was lifted. Th e proposal to add the violation of restrictive measures to the areas of crime laid down in Article 83(1) TFEU does not have, in itself, any impact on national governments, regional or local authorities, economic operators or citizens. • Fundamental rights This proposal does not determine or pre-empt the scope and content of the secondary legislation to be subsequently proposed by the Commission once the Council decides , after obtaining the consent of the European Parliament , to add the violation of Union restrictive measures to the list of EU crimes under Article 83(1) TFEU . The approximation of criminal definitions and sanctions will have to take into account the differences between the criminal justice systems of the Member States , including as regards penalties. Moreover, the subsequent Directive would need to comply with the fundamental rights and observing the principles laid down in the Charter of Fundamental Rights of the European Union (‘ the Charte r’) . (4) BUDGETARY IMPLICATIONS This proposal to add the violation of Union restrictive measures to the areas of crime laid down in Article 83(1) TFEU does not create, in itself, any financial or administrative burden for the EU, national governments, regional or local authorities, economic operators or citizens. (5) OTHER ELEMENTS • Detailed explanation of the specific provisions of the proposal Article 1 In accordance with Article 1, t he violation of Union restrictive measures will be added as an area of crime within the meaning of Article 83(1) TFEU. Article 2 Article 2 concerns the entry into force of the Council Decision. In view of the urgent need for action t his shall be on the first day following that of its publication in the Official Journal of the European Union. 2022/0176 (NLE) Proposal for a COUNCIL DECISION on adding the violation of Union restrictive measures to the areas of crime laid down in Article 83(1) of the Treaty on the Functioning of the European Union THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION , Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 83(1), third subparagraph thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, Having regard to the consent of the European Parliament , Whereas: (1) The purpose of this Decision is to add the violation of Union restrictive measures to the areas of crime laid down in Article 83(1) of the Treaty on the Functioning of the European Union (‘TFEU’) . (2) Article 29 of the Tre aty on European Union (‘ TEU ’) provides that the Council can adopt decisions defining the approach of the Union to a particular matter of a geographic or thematic nature, including re strictive measures . (3) Article 215 TFEU enables the Council to adopt restrictive measures against natural or legal persons and groups, or non-S tate entities, or to adopt measures providing for the interruption or reduction, in part or completely, of economic and financial relations with one or more third countries, on the basis of a deci sion pursuant to Article 29 TEU. Member States should have effective, proportionate and dissuasive penalties in place for violation s of Council Regulations on Union restrictive measures . (4) For the purposes of this decision, Union restrictive measures are measures falling with in the scope of Article 29 TEU and Article 215 TFEU, such as for example measures of freezing of funds and economic resources, prohibitions to make funds and economic resources available and prohibitions of entry into the territory of a Member State of the European Union, as well as sectoral economic measures and arms embargoes . (5) Member States should have effective, proportionate and dissuasive penalties in place for the violation of all Union restrictive measures, including obligations, such as reporting, established therein. Those penalties should also address the circumvention of Union restrictive measures . (6) The Commission ensure d coordination among Member States and EU agencies in the enforcement of the restrictive measures adopted in the context of Russia’s aggression against Ukraine and explore d the interplay between restrictive measures and criminal law measures . (7) Article 83(1) TFEU currently does not allow for establishing minimum rules concerning the definition and penalties for the violation of Union restrictive measures , since the ir violation as such is not yet covered by the areas of crimes listed in that Article. The areas of crime currently listed are terrorism, trafficking in human beings, sexual exploitation of children, drug trafficking, arms trafficking, corruption, money laundering, counterfeiting of means of payment, compu ter crime and organised crime. The violation of Union restrictive measures may however be related to criminal offences covered by some of the listed areas of crime, such as terrorism and money laundering . (8) The criteria referred to in Article 83(1) TFEU relating to the cross-border d imension of an area of a crime, namely the nature, or impact of criminal offences and the special need to combat on a co mmon basis are inter-linked and should not be assessed in isolation . (9) The violation of restrictive measures should be qualified as an area of crime in order to ensure the effective implementation of the Union’s policy on restrictive measures. The violation of restrictive measures is already categorised as a criminal offence by a majority of Member States. Some Member States which categorise violation of restrictive measures as a criminal offence, have broad definitions in place, such as ‘breach of UN and EU sanctions’ or ‘breach of EU regulations’, whereas others have more detailed provisions, for instance providing a list of prohibited conduct. The criteria according to which the conduct falls within the scope of criminal law vary among Member States, but they are usually related to their gravity (serious nature), either determined in qualitative (intent, serious negligence) or quantitative (damage) terms . (10) The violation of Union restrictive measures is a particularly serious area of crime, which presents in gravity , a similar seriousness to the areas of crime already listed in Article 83(1) TFEU, since it may perpetuate threats to international peace and security , undermine the consolidation and support for democracy, the rule of law and human rights and result in significant economic, social/ societal and environmental damage. Because of such violations , individuals and entities whose assets are frozen or whose activities are restricted continue to be able to access their assets and support regimes that are targeted by restrictive measures or continue to access State funds that were allegedly misappropriated . Similarly, the money generated by the exploitation of goods and natural resources traded in violation of Union restrictive measures may also allow the regimes targeted by those restrictive measures to purchase arms and weapons , with which they execute their crimes. The violation of Union restrictive measures relating to trade could furthermore contribute to the illegal exploitation of natural resources in the jurisdiction targeted by those restrictive measures; (11) In its Resolution 1196 (1998) of 16 September 1998, the United Nations Security Council highlighted the importance of strengthening the effectiveness of arms embargoes as a means to diminish the availability of arms with which to pursue ar m ed conflicts. It also encouraged States to consider, as a means of implementing their obligations to carry out decisions of the Security Council on arms embargoes, the adoption of legislation or other legal measures making the violation of arms embargoes established by the Security Council a criminal offence. (12) T he fact that Member States have very different definitions and penalties for the violation of Union restrictive measures under their administrative and /or criminal law suggests that the same infringement might be punished with different penalties and different enforcement levels. This undermines the Union objectives to safeguard international peace and security and uphold Union common values . T herefor e , there is a special need for common action at Union level to address the violation of Union restrictive measures by means of criminal law . (13) V iolation s of Union restrictive measures have a clear and at times even inherent cross-border dimension. N ot only are they usually committed by natural persons and legal entitie s operating on a global scale but in some cases Union restrictive measures , such as restrictions on banking services even forbid cross-border operations . Hence, by definition, their violation is conduct on a cross-border scale requiring a common cross-border response at Union level . (14) T he different definitions of , and heterogeneous sanctions for , the violation of Union restrictive measures under Member States’ administrative and /or criminal law represent an obstacle to the consistent application of the Union policy on restrictive measures . They may even lead to forum shopping by offenders and their impunity because they could choos e to conduct their activities in the Member States that provide for less severe responses to the violation of Union restrictive measures . Harmonisation would also increase the deterrent effect of sanctions for the violation of Union restrictive measures . (15) T he violation of Union restrictive measures should therefore constitute an “area of crime” as it meet s the criteria set out in Article 83(1) TFEU . (16) C ommon action at Union level would not only contribute towards a level playing field among Member States, and enhance law enforcement and judicial cooperation in addressing the violation of Union restrictive measures; it would also contribute towards a global level playing field in terms of law enforcement and judicial cooperation with third countries on the violation of Union restrictive measures . (17) The objective of this Decision, namely adding the violation of Union restrictive measures to the areas of crime laid down in Article 83(1) TFEU has to be achieved at Union level . It therefore complies with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 TEU. In accordance with the principle of proportionality as set out in that Article, this Decision does not go beyond what is n ecessary in order to achieve this objective . (18) Therefore, extending the list of the areas of crime in Article 83(1)TFEU to cover the violation of Union restrictive measures is necessary, as a first step, to enable, as a second step, the adoption of substantive secondary legislation , inter alia establishing minimum rules on the d efinitions and penalties for the violation of Union restrictive measures . (19) T his Decision should not affect the actions that may be undertaken in a second step. In particular, it should not determine or pre-empt the scope and content of the secondary legislat ion to be subsequently proposed . (20) In accordance with Articles 1 and 2 of Protocol No 22 on the position of Denmark annexed to the TEU and to the TFEU, Denmark is not taking part in the adoption of this Decision and is not bound by i t or subject to its application . (21) [non-participation:] In accordance with Articles 1 and 2 of Protocol No 21 on the position of the United Kingdom and Ireland in respect of the area of freedom, security and justice, annexed to the TEU and to the TFEU, and without prejudice to Article 4 of that protocol, Ireland is not taking part in the adoption of this Decision and is not bound by it or subject to its application. OR [participation:] In accordance with Article 3 of Protocol No 21 on the position of the United Kingdom and Ireland in respect of the area of freedom, security and justice, annexed to the TEU and to the TFEU, Ireland has notified [, by letter of…,], its wish to take part in the adoption and application of this Decision. (22) This Decision should enter into force as a matter of urgency on the day following that of its publication in the Official Journal of the European Union in order to urgently enable the adoption of secondary legislation establishing minimum rules on the definitions and penalties for the violatio n of Union restrictive measures, HAS ADOPTED THIS DECISION: Article 1 The violation of Union restrictive measures shall be an area of crime within the meaning of Article 83(1) TFEU. Article 2 This Decisio n shall enter into force on the first day following that of its publication in the Official Journal of the European Union . Done at Brussels, For the Council The President SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid 1. Sissejuhatus Piiravad meetmed on oluline vahend, et edendada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 21 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eesmärke, sealhulgas liidu väärtuste kaitsmist, rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamist ning demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste tugevdamist ja toetamist. Nimetatud väärtuste alalhoidmiseks võib liit kehtestada kolmandate riikide, üksuste või üksikisikute suhtes piiravaid meetmeid. Nende meetmete hulka kuuluvad sihipärased individuaalsed meetmed, st sihipärased finantssanktsioonid (vara arestimine) ja riiki lubamise piirangud (reisikeeld), ning valdkondlikud meetmed, st relvaembargod ning majandus- ja finantsmeetmed (nt impordi- ja ekspordipiirangud või teatavate teenuste, nt pangandusteenuste osutamise piirangud) . Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine on seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse praegu iseäranis asjakohane. Liit on kehtestanud Venemaa ja Valgevene üksikisikute ja ettevõtete suhtes rea piiravaid meetmeid, mõned neist juba 2014. aastal. Selleks et tõhusamalt koordineerida nende piiravate meetmete jõustamist liidu tasandil, on komisjon loonud varade külmutamise ja arestimise töökonna . See töökond tagab liikmesriikide ja liidu ametite (nagu Europol ja Eurojust) tegevuse koordineerimise ning püüab lisaks uurida piiravate meetmete ja kriminaalõigu se meetmete vastastikust mõju. Liidul on praegu üle neljakümne kehtiva piiravate meetmete korra. Mõned neist rakendavad ÜRO kehtestatud piiravaid meetmeid, teised on liit vastu võtnud iseseisvalt. Lisaks kordadele, mis puudutavad olukorda konkreetses riigis, on liit vastu võtnud horisontaalsed korrad, milles keskendutakse keemiarelvade levikule ja kasutamisele, küberrünnakutele, inimõiguste rikkumisele ja terrorismile . Piiravad meetmed on siduvad liidu liikmesriikidele ning kõigile liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatele isikutele ja üksustele (ELi ettevõtjad) . Piiravate meetmete ebajärjepidev jõustamine pärsib meetmete tõhusust ja liidu suutlikkust rääkida ühel häälel . Liidu piiravate meetmete rakendamine ja jõustamine on eeskätt liikmesriikide ülesanne. Liikmesriikide pädevad asutused peavad hindama, kas on rikutud asjaomast Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 215 alusel vastu võetud nõukogu määrust ja võtma asjakohaseid meetmeid. Sellega seoses sisaldavad liidu määrused järjekindlalt sätet selle kohta, et liikmesriigid peavad vastu võtma siseriiklikud õigusnormid, millega kehtestatakse tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused asjaomase määruse rikkumise eest . Need määrused sisaldavad üldjuhul järgmist: piiravad meetmed; kõrvalehoidmise vastane klausel, mille kohaselt on keelatud teadlik ja tahtlik osalemine tegevuses, millega püütakse kõrvale hoida kehtestatud piiravatest meetmetest, ning muud kohustused, eelkõige kohustus anda aru piiravate meetmete rakendamiseks astutud sammudest (nt teavitada ametiasutusi arestitud varast). ELi toimimise lepingu artiklis 215 on sätestatud õiguslik alus, mis võimaldab nõukogul võtta liidu piiravate meetmete vastuvõtmise korral vastu vajalikud meetmed. Piiravate meetmete vastuvõtmise õiguslik alus ei võimalda aga ühtlustada kriminaalõiguse määratlusi ega kriminaalkaristuste liike ja määrasid . Ilma liidu tasandil ühtlustamiseta on liikmesriikide süsteemid liidu piiravaid meetmeid käsitlevate nõukogu määruste rikkumise (edaspidi „liidu piiravate meetmete rikkumine“) kriminaliseerimise osas väga erinevad, nagu on selgitatud üksikasjalikumalt allpool. Samamoodi on väga erinevad kriminaalkaristuste süsteemid. Seda arvesse võttes teeb komisjon ettepaneku lisada liidu piiravate meetmete rikkumine ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka. Kohe kui nõukogu jõuab kokkuleppele ja Euroopa Parlament annab oma nõusoleku lisada liidu piiravate meetmete rikkumine ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka, saab komisjon esitada seadusandliku tavamenetluse kohaselt ettepaneku võtta vastu direktiiv, millega ühtlustatakse selle rikkumise määratlust ja seonduvaid karistusi. Pidades silmas pakilist vajadust võtta liidu piiravate meetmete rikkujate loetellu kantud üksikisikud ja üksused vastutusele, võtab komisjon täna vastu ka teatise, mille lisas on sätestatud põhielemendid, mida tulevane direktiiv piiravaid meetmeid käsitlevate liidu õigusnormide rikkumise korral määratavate kriminaalkaristuste kohta võiks sisaldada . Järgmistes punktides vaadeldakse probleeme, mida püütakse käesoleva ettepanekuga lahendada, ja nende algpõhjuseid ning kahjulikke tagajärgi, mida põhjustab praegune olukord. Seejärel tutvustatakse ettepaneku eesmärke ja lisaväärtust ning põhjuseid, miks ettepanek vastab kuriteoliigi ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikesse 1 lisamise kriteeriumidele. 2. Ettepanekus käsitletavad probleemid Nii nagu viimastel kümnenditel on sagenenud liidu piiravate meetmete vastuvõtmine, on sagedasemad ka neist meetmetest kõrvalehoidmise skeemid, sealhulgas need, mida kasutavad piiravate meetmetega hõlmatud üksikisikute ja üksuste loetellu kantud isikud ja üksused, kellel on piisavalt vahendeid ning võimalus kasutada abilisi (advokaadid, notarid jt) ja abinõusid (nt keerulised õiguslikud struktuurid tegeliku tulusaaja varjamiseks), et hoida kõrvale kõnealuste meetmete kohaldamisest. Ses suhtes on eriti oluline aruanne, mille koostas 2021. aastal Euroopa kontaktpunktide võrk seoses genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest vastutavate isikutega (genotsiidivastane võrgustik) . Genotsiidivastase võrgustiku aruandes, mis põhineb liikmesriikides valitseva olukorra võrdleval hindamisel, on märgitud, et praktikas võetakse vastutusele väga vähe füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on rikkunud liidu piiravaid meetmeid . Samas on märgitud aruandes ka seda, et „liikmesriikide ametiasutuste võetud täitemeetmete ja määratud karistuste arvu osas on viimasel ajal täheldatud positiivset suundumust“ . Hoolimata rõõmustavatest suundumustest mõnes liikmesriigis, tundub, et vaid üksikutes liikmesriikides on käimas liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kohtumenetlused . See võib olla märk sellest, et liidu piiravate meetmete rikkumise uurimist ja selle eest süüdistuse esitamist ei tähtsustata paljudes liikmesriikides piisavalt. Peale selle seisavad õiguskaitseasutused silmitsi märkimisväärsete raskustega, mis on tingitud asjaomasest õigusrikkujate kategooriast, kannatanutest ja selliste rikkumiste (või nende kombinatsiooni) keerukast laadist. Liidu piiravate meetmete rikkumine on sageli laadilt piiriülene. Näiteks võib ettevõtja osta välisriigi vahendaja kaudu seadmeid, teades, et tegelik müüja on riik, üksus või üksikisik, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid . Vara arestimise korral võib rahvusvaheline pank näiteks hõlbustada loetellu kantud üksikisikule kuuluva arestitud jahi üleandmist. Sellisesse keelatud üleandmisse võidakse kaasata õigusbüroo, kes aitab kuriteo toimepanekule kaasa jahi müügidokumentide koostamisega, või mõnel juhul korrumpeerunud valitsusametnik, kes võimaldab omanikuvahetust. Rahapesu ja/või varifirmad võivad olla vahendid, mille abil varjata jahi eest tehtud makse päritolu. Kuna piiravate meetmete rikkumise korral otseseid kannatanuid sageli ei ole, sõltub nende rikkumiste uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine sellest, kas liikmesriigi pädev asutus on rikkumise avastanud. Peale selle mängivad piiravate meetmete rikkumisest teadasaamisel olulist rolli vihjeandjatelt saadud teave ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaebused . Mis puudutab liikmesriikides liidu piiravate meetmete rikkumise kriminaliseerimise suhtes kohaldatava lähenemisviisi koostoimet konfiskeerimismeetmetega, siis tuleb märkida, et enamikus liikmesriikides on konfiskeerimine võimalik üksnes süüdimõistva kohtuotsuse korral või vähemalt peab olema kindlaks tehtud seos kuritegeliku tegevusega. Pealegi, ehkki mitmes liikmesriigis on piiravate meetmete rikkumine kriminaliseeritud, võidakse liikmesriikidevaheliste erinevuste tõttu rakendada piiriüleste juhtumite puhul killustatud lähenemisviisi. 3. Probleemide algpõhjused Liidu piiravate meetmetega seotud ebaseaduslikus tegevuses osalejatele võib kasuks tulla see, et nende meetmete rikkumise määratlused ja seonduvad karistused on liikmesriikide haldus- ja/või kriminaalõiguses väga erinevad . Mõni liikmesriik kasutab laia määratlust, nagu „ÜRO ja ELi sanktsioonide rikkumine“ või „ELi õigusnormide rikkumine“ . Teised on kehtestanud üksikasjalikumad sätted, nähes näiteks ette keelatud tegevuste loetelu . Genotsiidivastase võrgustiku poolt laiali saadetud küsimustikule laekunud vastuste, võrgustiku korraldatud täiendavate konsultatsioonide ja käesoleva ettepaneku koostamisel tehtud komisjoni lisauuringute põhjal võib järeldada, et 13 liikmesriigis on liidu piiravate meetmete rikkumine kas haldusrikkumine või kuritegu. Kriteeriumid, mille alusel tegevus liigitub ühe või teise korra kohaldamisalasse, on liikmesriikides erinevad, kuid tavaliselt on need seotud õigusrikkumise raskusastmega (raske rikkumine) või on määratletud kvalitatiivselt (tahtlus, raske hooletus) või kvantitatiivselt (kahju) . 12 liikmesriigis on liidu piiravate meetmete rikkumine üksnes kuritegu. Küll aga saab kahes liikmesriigis järgneda liidu piiravate meetmete rikkumises seisnevale kuriteole vaid halduskaristus . Tabel: liidu piiravate meetmete rikkumise liigitamine Liidu piiravate meetmete rikkumise liigitamine Liikmesriigid Piiravate meetmete rikkumine on kas kuritegu või haldusrikkumine BE, BG, CZ, DE, EE, IE, EL, IT, LT, AT, PL, RO, SI Piiravate meetmete rikkumine on kuritegu DK, FR, HR, CY, LV, LU, HU, MT, NL, PT, FI, SE Piiravate meetmete rikkumine on haldusrikkumine ES, SK Mis puudutab vanglakaristusi, siis 14 liikmesriigis jääb vangistuse maksimumkestus vahemikku 2–5 aastat ning 8 liikmesriigis vahemikku 8–12 aastat . Maksimaalne trahv, mille saab määrata liidu piiravate meetmete rikkumise kui kuriteo või haldusrikkumise eest, on liikmesriikides väga erinev, ulatudes 1 200 eurost 500 000 euroni . 14 liikmesriigis on ette nähtud võimalus võtta liidu piiravate meetmete rikkumise eest vastutusele juriidiline isik . 12 liikmesriiki on ette näinud halduskaristused, nimelt trahvid, mis võidakse määrata juriidilisele isikule, kui tema töötaja (või siis vähemalt juhtkonna liige) rikub sanktsioone . Juriidilistele isikutele määratavate trahvide ülemmäärad ulatuvad 133 000 eurost 37,5 miljoni euroni . Liidu piiravate meetmete rikkumine on kriminaalõiguse alusel karistatav ka mitmes kolmandas riigis, näiteks Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumil on jurisdiktsioon piiravate meetmete tahtliku rikkumise üle vastavalt rahvusvaheliste eriolukorra majandusvolituste seadusele (International Emergency Economic Powers Act – IEEPA) ja vaenlasega kauplemise seadusele . IEEPA 206. jaotise kohaselt on karistused piiravate meetmete tahtliku rikkumise korral kuni 20aastane vangistus ja kuni 1 miljoni USA dollari suurune trahv . Ameerika Ühendriikide ametiasutused on määranud piiravate meetmete rikkumise eest suuri kriminaalõiguslikke trahve. 4. Senise olukorra jätkumise kahjulikud tagajärjed Kui õiguskaitse- ja kohtuasutustel ei ole õigeid vahendeid ja ressursse, et ära hoida, avastada ja uurida liidu piiravate meetmete rikkumist ja selle eest süüdistusi esitada, pääsevad füüsilised ja juriidilised isikud, kelle vara on arestitud, praktikas jätkuvalt oma varale ligi ja saavad toetada režiime, mille vastu liidu piiravad meetmed on suunatud. Lisaks, kuna liidu piiravate meetmete rikkumise määratlused ja seonduvad karistused on liikmesriikide haldus- ja/või kriminaalõiguses väga erinevad, võidakse sama rikkumise eest karistada erinevate karistustega, mida jõustatakse erinevatel tasanditel. Poliitiliselt nõrgendab see liidu piiravate meetmete jõustamist ja vähendab liidu eesmärkide usaldusväärsust. Lõpetuseks võib tulu, mis teenitakse, kasutades kaupu ja loodusvarasid, millega kauplemisel on rikutud liidu piiravaid meetmeid, võimaldada üksustel või üksikisikutel, kelle suhtes selliseid piiravaid meetmeid kohaldatakse, osta relvi, mille abil toime panna kuritegusid . Samuti võib impordipiirangute rikkumine kaasa aidata kaupade ja loodusvarade ebaseaduslikule kasutamisele riigis, mille suhtes neid piiravaid meetmeid kohaldatakse, mis tekitab keskkonnaalast ja sotsiaalset kahju. 5. Ettepaneku eesmärgid Võttes arvesse eespool öeldut ja pakilist vajadust lõpetada pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse kehtestatud piiravate meetmete rikkujate karistamatus, on käesoleva ettepaneku eesmärk algatada ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud menetlus. Selle menetluse kohaselt võib nõukogu olenevalt kuritegevusealase olukorra kujunemisest võtta vastu otsuse, milles määratakse kindlaks muud kuriteoliigid, mis vastavad artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele. See otsus tuleks vastu võtta eriti raskete piiriülese mõõtmega kuritegude kohta tulenevalt nende kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu ühistel alustel . Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. ELi toimimise lepingu artikli 83 lõige 1 ei võimalda kehtestada miinimumeeskirju mis tahes rikkumise ja karistuste, sealhulgas liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise määratlemiseks, kuna liidu piiravate meetmete rikkumine ei kuulu praegu selles artiklis loetletud kuriteoliikide hulka. Praegu on selles artiklis loetletud kuriteoliigid terrorism, inimkaubandus, laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus. Samas võib liidu piiravate meetmete rikkumine olla seotud mõne loetletud kuriteoliigiga, näiteks terrorismi ja rahapesuga. ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 osutatud kriteeriumid, mis on seotud kuriteo piiriülese mõõtmega, nimelt kuriteo olemus või mõju või erivajadus võidelda kuriteo vastu ühistel alustel, on omavahel seotud ja neid ei tohiks käsitleda eraldi. Liidu piiravate meetmete rikkumise korral on need kriteeriumid täidetud, sest: esiteks tuleks liidu piiravate meetmete rikkumine liigitada kuriteoks selleks, et tagada liidu piiravate meetmete poliitika tulemuslik rakendamine. Enamik liikmesriike on seda juba teinud. Mõni piiravate meetmete rikkumise kuriteoks liigitanud liikmesriikidest kasutab laia määratlust, nagu „ÜRO ja ELi sanktsioonide rikkumine“ või „ELi õigusnormide rikkumine“, teistel on üksikasjalikumad sätted, näiteks on ette nähtud keelatud tegevuste loetelu. Kriteeriumid, mille alusel tegevus liigitub kriminaalõiguse kohaldamisalasse, on liikmesriikides erinevad, kuid tavaliselt on need seotud õigusrikkumise raskusastmega (raske rikkumine) või on määratletud kvalitatiivselt (tahtlus, raske hooletus) või kvantitatiivselt (kahju); teiseks on tegemist eriti raske kuriteoga, mille raskusaste sarnaneb ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 juba loetletud kuritegude raskusastmega, kuna see võib seada ohtu rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, kahjustada demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste tugevdamist ja toetamist ning põhjustada suurt majanduslikku, sotsiaalset/ühiskondlikku ja keskkonnaalast kahju. Füüsilised ja juriidilised isikud, kelle vara on arestitud, pääsevad praktikas jätkuvalt oma varale ligi ja saavad toetada skeeme, mille vastu piiravad meetmed on suunatud. Samuti võib raha, mis teenitakse, kasutades loodusvarasid, millega kauplemisel on rikutud liidu piiravaid meetmeid, võimaldada üksikisikutel või üksustel, kelle suhtes selliseid piiravaid meetmeid kohaldatakse, osta relvi, mille abil toime panna kuritegusid. Lisaks võib liidu piiravate meetmete rikkumine kaasa aidata kaupade ja loodusvarade ebaseaduslikule kasutamisele riigis, mille suhtes neid piiravaid meetmeid kohaldatakse; kolmandaks on liidu piiravate meetmete rikkumisel selge ja mõnikord isegi lahutamatu piiriülene mõõde. Lisaks sellele, et neid rikkumisi panevad tavaliselt toime füüsilised ja juriidilised isikud, kes tegutsevad üleilmsel tasandil, on mõnel juhul liidu piiravate meetmetega, näiteks impordi- ja ekspordipiirangute ning pangandusteenuste osutamise piirangutega, piiriülene tegevus lausa keelatud. Seega on nende meetmete rikkumine piiriülene tegevus, millele on vaja reageerida ühiselt liidu tasandil; neljandaks, kuna liidu piiravate meetmete rikkumise määratlused ja seonduvad karistused on liikmesriikide haldus- ja/või kriminaalõiguses väga erinevad, võidakse sama rikkumise eest karistada erinevate karistustega, mida jõustatakse erinevatel tasanditel. See kahjustab liidu eesmärke kaitsta rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning liidu ühiseid väärtusi. Seepärast on olemas erivajadus võtta liidu tasandil ühiseid meetmeid liidu piiravate meetmete rikkumise käsitlemiseks kriminaalõiguse alusel; viiendaks takistavad erinevused liikmesriikide haldus- ja/või kriminaalõiguses sätestatud liidu piiravate meetmete rikkumise määratlustes ja seonduvates karistustes piiravaid meetmeid käsitleva liidu poliitika järjekindlat kohaldamist. Need erinevused võivad isegi kaasa tuua selle, et õigusrikkujad valivad endale meelepärase kohtualluvuse ja osutuvad lõppkokkuvõttes karistamatuks, kuna nad võivad otsustada tegutseda liikmesriikides, kus liidu piiravate meetmete rikkumisele reageeritakse leebemalt. Ühtlustamine suurendaks ka liidu piiravate meetmete rikkumise eest määratavate karistuste heidutavat mõju. Lisaks sellele, et täidetud on ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 osutatud kriteeriumid, aitavad liidu tasandil võetavad ühised meetmed tagada võrdsemad tingimused nii liikmesriikide seas kui ka üleilmsel tasandil ning edendavad piiravate meetmete rikkumise vastases võitluses tehtavat õiguskaitse- ja õigusalast koostööd. Nagu on selgitatud täpsemalt allpool, täiendab ettepanek lisada liidu piiravate meetmete rikkumine ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka komisjoni ettepanekut, mille eesmärk on vaadata läbi direktiiv kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus ning nõukogu otsus kriminaaltulu jälitamise talituste kohta . Kavandatud uut direktiivi vara sissenõudmise ja konfiskeerimise kohta hakatakse kohaldama liidu piiravate meetmete rikkumise suhtes, kuna see kuriteg u ühtlustatakse liidu õiguses. Kohe kui nõukogu nõustub pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist liidu piiravate meetmete rikkumise lisamisega ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka, saab komisjon esitada seadusandliku tavamenetluse kohaselt ettepaneku võtta vastu direktiiv liidu piiravate meetmete rikkumise kohta. Nagu märgitud, võtab komisjon täna vastu ka teatise, mille lisas on sätestatud põhielemendid, mida tulevane direktiiv piiravaid meetmeid käsitlevate liidu õigusnormide rikkumise korral määratavate kriminaalkaristuste kohta võiks sisaldada . • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega ELi lepingu artiklis 2 on sätestatud liidu ühised väärtused, nagu inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine. Piiravate meetmete tulemuslik jõustamine, sealhulgas nende meetmete rikkumisele keskenduvate kriminaalõiguse meetmete kaudu, aitab selliseid ühiseid väärtusi alal hoida nii liidus kui ka väljaspool liitu. Peale selle moodustab liit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja traditsioone. Liit püüab tagada kõrge turvalisuse taseme, muu hulgas kuritegevuse, rassismi ja ksenofoobia ennetamise ja nende vastu võitlemise meetmetega. ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestada miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti raskete piiriülese mõõtmega kuritegude puhul tulenevalt nende kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu ühistel alustel. Nagu varem märgitud, täiendab liidu piiravate meetmete rikkumise määratluse ja seonduvate karistuste ühtlustamise võimaldamine komisjoni ettepanekut võtta vastu direktiiv vara sissenõudmise ja konfiskeerimise kohta, millega viiakse ellu julgeolekuliidu strateegiat ja ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegiat . Käesoleva ettepaneku eesmärk on suurendada liikmesriikide ametiasutuste suutlikkust jälitada ja teha kindlaks, arestida ja hallata vara, mis kujutab endast kuriteovahendeid või kriminaaltulu. Lisaks tugevdatakse sellega konfiskeerimise õigusraamistikku, lisades konkreetsed juhtumid, kus konkreetses kuriteos s üüdimõistmine ei ole võimalik. Peale selle aitab uus ettepanek kaasa piiravate meetmete tulemuslikule rakendamisele, kuna sellega nähakse ette, et liikmesriigid peavad võimaldama jälitada ja teha kindlaks vara, mis on seotud liidu piiravate meetmete rikkumisega, nii nagu see on määratletud siseriiklikus õiguses, ning sellega muudetakse vara sissenõudmist ja konfiskeerimist käsitlevad läbivaadatud õigusnormid kohaldatavaks liidu piiravate meetmete rikkumises seisneva kuriteo suhtes. Pärast seda, kui võetakse vastu direktiiv, millega ühtlustatakse liidu piiravate meetmete rikkumise määratlust ja seonduvaid karistusi (ning mille võimalikke elemente käsitletakse põhjalikumalt eespool nimetatud teatises, mis samuti täna vastu võetakse), kohaldatakse jälitamis- ja kindlakstegemis-, arestimis-, haldamis- ja konfiskeerimismeetmeid käsitlevaid õigusnorme vara suhtes, mis on seotud liidu piiravate meetmete rikkumisega. Lõppkokkuvõttes võidakse tulu suhtes, mis on teenitud liidu piiravate meetmete rikkumisega, näiteks olukorras, kus üksikisik või ettevõte teeb rahalised vahendid kättesaadavaks neile, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid finantssanktsioone (st vara arestimine), kohaldada konfiskeerimismeetmeid. Samal ajal võidakse konfiskeerida kuriteovahendid, mida on kasutatud piiravate meetmete rikkumisel. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Nõukogu määrused liidu piiravate meetmete kohta Piiravate meetmete rikkumise kriminaalõiguslikku määratlust ja seonduvaid karistusi käsitlevate miinimumeeskirjade kehtestamisega ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 alusel tugevdatakse piiravate meetmete jõustamist liikmesriikides, seega täiendatakse sellega ELi lepingu artikli 29 ja ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt võetud meetmeid. Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on teinud ettepaneku tugevdada määruste (EL) nr 833/2014 ja (EL) nr 269/2014 sätteid karistuste kohta kuuenda piiravate meetmete paketi raames, millega reageeritakse Venemaa agressioonile Ukraina vastu. Muudetud sätted kohustaksid liikmesriike sätestama õigusnormid, mis käsitlevad nende määruste rikkumise korral kohaldatavaid karistusi, sealhulgas vajaduse korral kriminaalkaristusi, ning võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada nende karistuste rakendamine. Karistused peavad olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad. Samuti peavad liikmesriigid ette nägema asjakohased meetmed sellise rikkumisega teenitava tulu konfiskeerimiseks. Nagu eespool märgitud, ei ole ELi lepingu artikkel 29 ja ELi toimimise lepingu artikkel 215 siiski õiguslik alus kriminaalõiguslike määratluste ning karistuste ja nende taseme ühtlustamiseks. Komisjoni 2021. aasta teatis Euroopa majandus- ja finantssüsteemi kohta Komisjon märgib oma 2021. aasta teatises, mis kannab pealkirja „Euroopa majandus- ja finantssüsteem: avatuse, tugevuse ja vastupidavuse edendamine“, et liidu piiravate meetmete rakendamine ei ole kogu liidus nii ühtlane nagu see peaks olema. See tekitab ühtsel turul moonutusi, kuna liidu ettevõtjad, sealhulgas välismaiste ettevõtjate ELi tütarettevõtjad, võivad leida vahendeid piiravatest meetmetest kõrvale hoidmiseks. See tekitab ka ebakindlust ettevõtjate seas. Nagu öeldud, pärsib ebajärjepidev jõustamine liidu piiravate meetmete tõhusust ja liidu võimet rääkida ühel häälel. Muude algatuste seas kutsutakse teatises üles komisjoni ja liikmesriikide vahelisele täiendavale koordineerimisele, tagamaks et riiklikud karistused ELi piiravate meetmete rikkumise eest oleksid tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad . 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestada miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti raskete piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul tulenevalt nende kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu ühistel alustel. Selles artiklis on loetletud järgmised kuriteoliigid: terrorism, inimkaubandus ning naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus. See loetelu ei võimalda praegu kehtestada miinimumeeskirju piiravate meetmete rikkumise ja seonduvate karistuste määratlemiseks. Käesoleva ettepaneku eesmärk on algatada ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud menetlus. Selle menetluse kohaselt võib nõukogu olenevalt kuritegevusealase olukorra kujunemisest võtta vastu otsuse, milles määratakse kindlaks muud kuriteoliigid, mis vastavad artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, milleks käesoleval juhul on liidu piiravate meetmete rikkumine. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. Seda, kuidas ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid on käesoleval juhul täidetud, on selgitatud eespool punktis 1.5. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Käesoleva otsuse eesmärk, nimelt lisada liidu piiravate meetmete rikkumine ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka, tuleb saavutada liidu tasandil. Seepärast on ettepanek kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Vajadust võtta käesoleval juhul meetmeid liidu tasandil on tõestatud eespool punktis 1.5, kus vaadeldakse, miks on ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid täidetud. • Proportsionaalsus Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei tohiks ühegi komisjoni kavandatud meetmega minna kaugemale sellest, mis on vajalik selle meetme eesmärgi saavutamiseks. Otsus lisada liidu piiravate meetmete rikkumine ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 esitatud kuritegude loetellu oleks proportsionaalne, võttes arvesse, et samas lõikes sätestatud kriteeriumid on täidetud. Lisaks ei piiraks see otsus nende meetmete kohaldamist, mis võidakse vastu võtta teises etapis. Eelkõige ei määra ega piira see võimalike hiljem esitatavate teiseste õigusaktide kohaldamisala ega sisu. • Vahendi valik Käesoleva ettepaneku eesmärk on algatada ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud menetlus. Selle menetluse kohaselt võib nõukogu olenevalt kuritegevusealase olukorra kujunemisest võtta vastu otsuse, milles määratakse kindlaks muud kuriteoliigid, mis vastavad artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, milleks käesoleval juhul on liidu piiravate meetmete rikkumine. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast Euroopa P arlamendilt nõusoleku saamist. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse kutsus komisjon 2022. aasta märtsi alguses kokku varade külmutamise ja arestimise töökonna. Selle eesmärk on tagada liikmesriikide seas koordineerimine Venemaa ja Valgevene füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes kehtestatud liidu piiravate meetmete jõustamisel ning uurida piiravate meetmete ja kriminaalõiguse meetmete vastastikust mõju. Arvamuste vahetamiseks on kohtutud esindajatega liikmesriikide ametiasutustest, kes on pädevad kehtestatud sanktsioone rakendama, Eurojustist ja genotsiidivastasest võrgustikust, mille sekretariaati haldab Eurojust. Varade külmutamise ja arestimise töökonna üks allrühm on keskendunud liidu piiravate meetmete rakendamise edendamisele. Eelkõige tegeleb see allrühm liikmesriikide ametiasutuste tõstatatud küsimustega ja uurib viise, kuidas vara ennetavalt kindlaks teha. Selles allrühmas osalevad liikmesriikide ja liikmesriikide pädevate asutuste esindajad. Allrühmas toimunud arvamuste vahetuse käigus on tõusnud mitmel korral esile raskused liidu piiravaid meetmeid rikkuvate füüsiliste ja juriidiliste isikute vastutusele võtmisel. Arvamuste vahetuses osalenud on pooldanud ühise kriminaalõigusliku lähenemisviisi rakendamist liidu piiravate meetmete rikkumise suhtes. Konkreetsed tõendid ühise lähenemisviisi vajalikkuse kohta on esitatud genotsiidivastase võrgustiku 2021. aasta aruandes . Aruandes on rõhutatud, et liidu piiravate meetmete rikkumise eest on vaja karistada, kandmaks hoolt selle eest, et rikkumise toime pannud füüsilised või juriidilised isikud võetakse tulemuslikult vastutusele . Lisaks on jõutud aruandes järeldusele, et „sanktsioonide rikkumise eest süüdistuste esitamisega on võimalik luua turvavõrk, vältimaks karistamatust“, eriti silmas pidades seost raskete rahvusvaheliste kuritegudega . Peale selle näitasid uurimise ja konfiskeerimise allrühmas toimunud arutelud, et on tähtis rakendada ennetavat lähenemisviisi ja koordineerida liidu piiravate meetmete rakendamise pädevusega ametiasutuste tegevust. Rahapesu andmebürood, õiguskaitseasutused ja tolliasutused, samuti rahvusvahelised partnerid, kodanikuühiskond ja uurivad ajakirjanikud peaksid tegema koostööd ja vahetama teavet, et saada juhtlõngad, mis võimaldavad õiguskaitseasutusel algatada uurimise. Komisjon konsulteeris 13. mail 2022 ka oma ELi kriminaalpoliitika eksperdirühmaga, mis kiitis heaks mõtte ühtlustada määratlused ja karistused liidu tasandil. • Mõjuhinnang Erakorralise kiireloomulisuse tõttu ei olnud võimalik mõjuhinnangut teha ja see kohustus tühistati. Ettepanek lisada piiravate meetmete rikkumine ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka ei mõjuta liikmesriikide valitsusi, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi, ettevõtjaid ega kodanikke. • Põhiõigused Käesolev ettepanek ei määra ega piira selliste teiseste õigusaktide kohaldamisala ega sisu, mille komisjon esitab pärast seda, kui nõukogu otsustab Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamise järel lisada liidu piiravate meetmete rikkumine ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuritegude loetellu. Kriminaalõiguslike määratluste ja karistuste ühtlustamisel tuleb arvesse võtta erinevusi liikmesriikide kriminaalõiguse süsteemides, sealhulgas karistuste osas. Peale selle peab kavandatav direktiiv olema kooskõlas põhiõigustega ja selles tuleb austada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid. 4. MÕJU EELARVELE Käesolev ettepanek lisada liidu piiravate meetmete rikkumine ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka ei tekita ELile, liikmesriikide valitsustele, piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele ega kodanikele finants- ega halduskoormust. 5. MUU TEAVE • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Artikkel 1 Artikliga 1 nähakse ette, et liidu piiravate meetmete rikkumine on kuritegu ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 tähenduses. Artikkel 2 Artiklis 2 käsitletakse nõukogu otsuse jõustumist. Võttes arvesse vajadust kiiresti tegutseda, jõustub nõukogu otsus esimesel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 2022/0176 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS liidu piiravate meetmete rikkumise lisamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 83 lõike 1 kolmandat lõiku, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut ning arvestades järgmist: (1) Käesoleva otsuse eesmärk on lisada liidu piiravate meetmete rikkumine Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka. (2) Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 29 on sätestatud, et nõukogu võib võtta vastu otsuseid, milles määratletakse liidu lähenemisviis konkreetsele geograafilist või temaatilist laadi küsimusele, sealhulgas piiravatele meetmetele. (3) ELi toimimise lepingu artikkel 215 võimaldab nõukogul võtta piiravaid meetmeid juriidiliste või füüsiliste isikute ning rühmituste või mitteriiklike üksuste suhtes ning võtta ELi lepingu artikli 29 kohase otsuse alusel meetmeid ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud majandus- ja rahandussuhete osaliseks või täielikuks katkestamiseks või piiramiseks. Liikmesriikidel peaksid olema kehtestatud tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused liidu piiravaid meetmeid käsitlevate nõukogu määruste rikkumise puhuks. (4) Käesoleva otsuse kohaldamisel on liidu piiravad meetmed ELi lepingu artikli 29 ja ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaldamisalasse kuuluvad meetmed, nagu rahaliste vahendite ja majandusressursside arestimise meetmed, rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise keelud ning Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumile sisenemise keelud, samuti valdkondlikud majandusmeetmed ja relvaembargod. (5) Liikmesriikidel peaksid olema kehtestatud tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused kõigi liidu piiravate meetmete, sealhulgas neis sätestatud kohustuste (nt teavitamiskohustus) rikkumise puhuks. Need karistused peaksid hõlmama ka liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist. (6) Komisjon on taganud liikmesriikide ja ELi ametite seas koordineerimise Venemaa Ukraina vastase agressiooniga seoses vastu võetud piiravate meetmete jõustamisel ning on uurinud piiravate meetmete ja kriminaalõiguse meetmete vastastikust mõju. (7) ELi toimimise lepingu artikli 83 lõige 1 ei võimalda kehtestada miinimumeeskirju liidu piiravate meetmete rikkumise ja karistuste määratlemiseks, kuna nende meetmete rikkumine ei kuulu praegu selles artiklis loetletud kuriteoliikide hulka. Praegu on selles artiklis loetletud kuriteoliigid terrorism, inimkaubandus, laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus. Samas võib liidu piiravate meetmete rikkumine olla seotud mõne loetletud kuriteoliigiga, näiteks terrorismi ja rahapesuga. (8) ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 osutatud kriteeriumid, mis on seotud kuriteo piiriülese mõõtmega, nimelt kuriteo olemus või mõju või erivajadus võidelda kuriteo vastu ühistel alustel, on omavahel seotud ja neid ei tohiks käsitleda eraldi. (9) Liidu piiravate meetmete rikkumine tuleks liigitada kuriteoks, et tagada liidu piiravate meetmete pol iitika tulemuslik rakendamine. Enamik liikmesriike on seda juba teinud. Mõni liikmesriik, kes on liigitanud piiravate meetmete rikkumise kuriteoks, kasutab laia määratlust, nagu „ÜRO ja ELi sanktsioonide rikkumine“ või „ELi õigusnormide rikkumine“, teistel on üksikasjalikumad sätted, näiteks on ette nähtud keelatud tegevuste loetelu. Kriteeriumid, mille alusel tegevus liigitub kriminaalõiguse kohaldamisalasse, on liikmesriikides erinevad, kuid tavaliselt on need seotud õigusrikkumise raskusastmega (raske rikkumine) või on määratletud kvalitatiivselt (tahtlus, raske hooletus) või kvantitatiivselt (kahju). (10) Liidu piiravate meetmete rikkumine on eriti raske kuritegu, mille raskusaste sarnaneb ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 juba loetletud kuritegude raskusastmega, kuna see võib seada ohtu rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, kahjustada demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste tugevdamist ja toetamist ning põhjustada suurt majanduslikku, sotsiaalset/ühiskondlikku ja keskkonnaalast kahju. Selliste rikkumiste tõttu pääsevad üksikisikud ja üksused, kelle vara on arestitud või kelle tegevust on piiratud, jätkuvalt oma varale ligi ja saavad toetada režiime, mille vastu piiravad meetmed on suunatud, või saavad jätkuvalt kasutada riigi rahalisi vahendeid, mis on väidetavalt omastatud. Samuti võib raha, mis teenitakse, kasutades kaupu ja loodusvarasid, millega kauplemisel on rikutud liidu piiravaid meetmeid, võimaldada üksisikutel või üksustel, kelle suhtes selliseid piiravaid meetmeid kohaldatakse, osta relvi, mille abil toime panna kuritegusid. Lisaks võib liidu kaubandusalaste piiravate meetmete rikkumine kaasa aidata loodusvarade ebaseaduslikule kasutamisele riigis, mille suhtes neid piiravaid meetmeid kohaldatakse. (11) ÜRO Julgeolekunõukogu rõhutas oma 16. septembri 1998. aasta resolutsioonis 1196 (1998), et on tähtis muuta tulemuslikumaks relvaembargod kui vahend, mille abil vähendada relvade kättesaadavust relvakonfliktides. Samuti kutsus ÜRO riike üles kaaluma – täites oma kohustust järgida julgeolekunõukogu otsuseid relvaembargode kohta – selliste õigusaktide või muude õiguslike vahendite vastuvõtmist, millega julgeolekunõukogu kehtestatud relvaembargo rikkumisest tehakse kuritegu. (12) Kuna liidu piiravate meetmete rikkumise määratlused ja seonduvad karistused on liikmesriikide haldus- ja/või kriminaalõiguses väga erinevad, võidakse sama rikkumise eest karistada erinevate karistustega, mida jõustatakse erinevatel tasanditel. See kahjustab liidu eesmärke kaitsta rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning liidu ühiseid väärtusi. Seepärast on olemas erivajadus võtta liidu tasandil ühiseid meetmeid liidu piiravate meetmete rikkumise käsitlemiseks kriminaalõiguse alusel. (13) Liidu piiravate meetmete rikkumisel on selge ja mõnikord isegi lahutamatu piiriülene mõõde. Lisaks sellele, et neid rikkumisi panevad tavaliselt toime füüsilised ja juriidilised isikud, kes tegutsevad üleilmsel tasandil, on mõnel juhul nende meetmetega, näiteks pangandusteenuste osutamise piirangutega, piiriülene tegevus lausa keelatud. Seega on nende meetmete rikkumine piiriülene tegevus, millele on vaja reageerida ühiselt liidu tasandil. (14) Erinevused liikmesriikide haldus- ja/või kriminaalõiguses sätestatud liidu piiravate meetmete rikkumise määratlustes ja seonduvates karistustes takistavad piiravaid meetmeid käsitleva liidu poliitika järjekindlat kohaldamist. Need võivad isegi kaasa tuua selle, et õigusrikkujad valivad endale meelepärase kohtualluvuse ja osutuvad karistamatuks, kuna nad võivad otsustada tegutseda liikmesriikides, kus liidu piiravate meetmete rikkumisele reageeritakse leebemalt. Ühtlustamine suurendaks ka liidu piiravate meetmete rikkumise eest määratavate karistuste heidutavat mõju. (15) Seepärast peaks liidu piiravate meetmete rikkumine olema „kuriteoliik“, kuna see vastab ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud tingimustele. (16) Liidu tasandil võetavad ühised meetmed aitavad tagada võrdsemad tingimused nii liikmesriikide seas kui ka üleilmsel tasandil, edendades liidu piiravate meetmete rikkumise vastases võitluses tehtavat õiguskaitse- ja õigusalast koostööd nii liikmesriikide kui ka kolmandate riikidega. (17) Käesoleva otsuse eesmärk, nimelt lisada liidu piiravate meetmete rikkumine ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka, tuleb saavutada liidu tasandil. Seepärast on ettepanek kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. (18) Seetõttu on esimeses etapis vaja laiendada ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 esitatud kuriteoliikide loetelu, nii et see hõlmaks liidu piiravate meetmete rikkumist, et teises etapis vastu võtta teisesed materiaalõiguslikud aktid, millega muu hulgas kehtestatakse miinimumeeskirjad liidu piiravate meetmete rikkumise määratluste ja seonduvate karistuste kohta. (19) Käesolev otsus ei mõjuta nende meetmete kohaldamist, mis võidakse vastu võtta teises etapis. Eelkõige ei määra ega piira see hiljem esitatavate teiseste õigusaktide kohaldamisala ega sisu. (20) ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. (21) [mitteosalemine:] ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. VÕI [osalemine:] ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud [... kirjaga] oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. (22) Käesolev otsus peaks oma kiireloomulisuse tõttu jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas , et oleks võimalik kiiresti vastu võtta teisesed õigusaktid, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad liidu piiravate meetmete rikkumise ja karistuste määratlemiseks, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Liidu piiravate meetmete rikkumine on kuriteoliik ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud tähenduses. Artikkel 2 Käesolev otsus jõustub esimesel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja