Kiri

MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus üldkoosoleku otsus Tallinn juuni 2022 Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 19 lõikele 5 ja § 221 lõigetele 1 ja 5 ning MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus põhikirja punktidele 4.3.4 ja 4.14 otsustab MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus üldkoosolek: 1. Kinnitada MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2021. a majandusaasta aruanne. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Toomas Luman Arto Aas Majandus- ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Kommunikatsiooniministeerium Lisa: MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2021. a. majandusaasta aruanne.  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2021 aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 nimi: Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus registrikood: 80120020 tänava/talu nimi, Akadeemia tee 21/6 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 12618 telefon: +372 6055052 faks: +372 6055070 e-posti aadress: [email protected] Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2021. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 14 Bilanss 14 Tulemiaruanne 15 Rahavoogude aruanne 16 Netovara muutuste aruanne 17 Raamatupidamise aastaaruande lisad 18 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 18 Lisa 2 Raha 20 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 21 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 22 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 23 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 24 Lisa 7 Kapitalirent 24 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 25 Lisa 9 Võlad töövõtjatele 25 Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 26 Lisa 11 Liikmetelt saadud tasud 26 Lisa 12 Annetused ja toetused 27 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 27 Lisa 14 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 27 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 27 Lisa 16 Tööjõukulud 28 Lisa 17 Seotud osapooled 28 Lisa 18 Eesti Akrediteerimiskeskuse majandustegevus 28 Aruande allkirjad 30 Vandeaudiitori aruanne 31 2 Tegevusaruanne 2021 MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (edaspidi MTÜ) alustas tööd 2000. aasta 1. aprillil. Kuni 2020. aasta 31. detsembrini tegutses MTÜ toote nõuetele vastavuse seaduse alusel Eesti standardimisorganisatsioonina, alates 2021. aasta 1. jaanuarist tegutseb MTÜ lisaks ka toote nõuetele vastavuse seaduse alusel Eesti akrediteerimisasutusena. MTÜ liikmed on Eesti Vabariik, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit. Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse põhikirjalise tegevuse eesmärk on koostada ja levitada standardeid, osutada standardimisalaseid info- ja koolitusteenuseid, luua standardimistegevuseks sobiv keskkond ning esindada Eesti huvipoolte seisukohti Euroopa ja rahvusvahelises standardimises, samuti korraldada vastavushindamisasutuste akrediteerimist ja viia läbi akrediteerimisi kohustuslikes ja vabatahtlikes valdkondades ning hinnata ja tõendada mõõtjate erialast pädevust. MTÜ oli 2021. aastal Euroopa Standardimiskomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardimiskomitee (CENELEC) ja Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO) täisliige ning Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoniga (IEC) liitunud liige, osales nende organisatsioonide tegevuses, võttis nende standardeid üle Eesti standarditeks ning tegi Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid Eestis kättesaadavaks. Samuti on alates 2021. aastast MTÜ Euroopa Akrediteerimise Koostööorganisatsiooni EA liige ning on liitunud EA vastastikkuse tunnustamise lepetega (MLA) kalibreerimislaborite, katselaborite ja inspekteerimisasutuste akrediteerimise ning kõigi sertifitseerimistegevuste (toote, isikute, juhtimissüsteemi) akrediteerimise alal. Lisaks on EAK EA MLA liige ka kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendamisasutuste akrediteerimise alal. 2021. aastal oli MTÜ tulu kokku 2 548 627 eurot. Tulu on võrreldes 2020. aastaga märkimisväärselt kasvanud akrediteerimistegevuste lisandumise arvelt. 2021. aasta tuludest 1 733 116 eurot moodustas tulu standardimistegevustest ja 812 908 eurot tulu akrediteerimistegevustest. Võrreldes 2020. aastaga kasvas MTÜ standardimistegevuste tulu 8,8%. 2021. aasta standardimistegevuste tulust 72% moodustas standardite müügist ja levitamisest ning standardimisalaste koolituste korraldamisest saadud tulu, 24% moodustasid erinevad sihtotstarbelised eraldised standardimistegevuseks, ülejäänud 4% moodustas muu tulu (sh liikmemaksud). Akrediteerimisteenuste tulust moodustas 93% akrediteerimisteenuste müük ja 7% riigi sihtotstarbelised toetused. MTÜ ja riigi kokkuleppe kohaselt sai MTÜ 2021. aastal sihtotstarbelise eraldise toetuse lepingu raames riigilt standardimise korraldamiseks Eestis 350 000 eurot ja akrediteerimistegevuste korraldamiseks 40 000 eurot, nimetatud toetusele lisandus 10 507 euro ulatuses SA Eesti Akrediteerimiskeskusest üle tulnud kasutamata riigieelarvelise eraldise jääk. Seega jätkus MTÜ standardimistegevuste finantseerimisel viimaste aastate suundumus, mida iseloomustab omatuluvahendite kasv standardite ja standarditega seotud lugemisteenuste müügi kasvu tulemusena ja avalike vahendite osakaalu vähenemine MTÜ tuludes. Tulenevalt akrediteerimistegevuste tulude lisandumisest 2021. aastal vähenes Eesti riigi poolne finantseerimine 15 protsendini MTÜ kogutuludest. COVID-19 kriis 2021. aastal MTÜ tegevustele märkimisväärset mõju ei avaldanud. COVID-19 kriisi tulemusena vähenes mõnevõrra standardimisalaste koolituste korraldamine. Väiksemast koolituste arvust tingitud müügitulu vähenemise kompenseeris planeeritust suurem kasv standardite ja standarditega seotud lugemisteenuste müügist. COVID-19 ei 8 avaldanud negatiivset mõju standardimise korraldamisele ja standardite koostamisele. Samuti toimusid akrediteerimise ja mõõtja pädevuse hindamise tegevused üldjoontes planeeritud mahus. Akrediteerimistegevuste lisandumine 2021. aasta 1. jaanuarist alustasime tegutsemist Eesti akrediteerimisasutusena toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt, võttes need tegevused üle Sihtasutuselt Eesti Akrediteerimiskeskus. Akrediteerimistegevuste ülevõtmiseks sõlmisid SA Eesti Akrediteerimiskeskus ja MTÜ Eesti Standardikeskus 03.08.2020 ettevõtte üleandmise lepingu, mille kohaselt andis SA Eesti Akrediteerimiskeskus kogu oma põhitegevuse koos sellest tulenevate õiguste ja kohustuste ning tegevusega seotud varaga alates 01.01.2021 üle Standardikeskusele. Lepingu sõlmimise järel otsustas Standardikeskuse üldkoosolek 2020. aasta 17. augustil laiendada Standardikeskuse tegevust akrediteerimistegevustega ning kinnitas Standardikeskuse uue põhikirja kehtivuse algusega 1. jaanuarist 2021. Kinnitatud põhikirja kohaselt lisandus alates 01.01.2021 Standardikeskuse eesmärkide ja tegevuste hulka vastavushindamisasutuste akrediteerimine kohustuslikes ja vabatahtlikes valdkondades, tegutsedes Eesti akrediteerimisasutusena, Eesti esindamine rahvusvahelises akrediteerimisalases koostöös ning mõõtjate (asutuste) erialase pädevuse hindamine ja tõendamine. Standardikeskuse uueks nimeks on alates 01.01.2021 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. Akrediteerimisteenuste osutamiseks loodi MTÜ koosseisu eraldi põhikirjaline struktuuriüksus Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK). 2020. aasta sügisel viisime ellu akrediteerimistegevuste ühendamiseks vajalikud ettevalmistustööd. Laiendasime kontoripinda, valmistasime ette IT-süsteemide ühendamise, koostasime ühiste töövoogude jaoks protsessikirjeldused ning koolitasime personali, et tagada akrediteerimisteenuste osutamise võimalikult sujuv jätkumine. SA Eesti Akrediteerimiskeskuse põhitegevuse ülevõtmise tulemusena lisandus MTÜ bilanssi varasid summas 484 626 eurot ja kohustusi summas 99 530 eurot. Standardimistegevused Standardite koostamine ja standardimise korraldamine 2021. aasta jooksul avaldasime 1478 uut standardit ja standardilaadset dokumenti ning tunnistasime kehtetuks 1078 dokumenti. Kehtivate Eesti standardite arv 2021. aasta lõpuks oli 28 312. Endiselt moodustasid neist enamiku (97,8%) Eesti standarditeks üle võetud Euroopa standardid. Algupäraseid Eesti standardeid kehtis aasta lõpu seisuga 268. 345 Eesti standardit olid üle võetud rahvusvahelised standardid. Eesti standarditest 1885 (6,6%) olid avaldatud eestikeelsena. Aasta jooksul suurenes kehtivate eestikeelsete standardite koguarv 59 võrra. Kokku avaldasime 2021. aastal 215 eestikeelset dokumenti. 2021. aasta jooksul korraldasime 1495 standardi arvamusküsitluse ja 158 standardi tõlke 9 kommenteerimise. Standardite koostamisega tegeles 2021. aastal 51 EVS-i tehnilist või projektkomiteed, milles tegutses kokku enam kui 400 eksperti. 2021. aastal registreerisime järgmised uued standardimise komiteed: • EVS/TK 77 „Masinaohutus“, • EVS/PK 78 „Linnatänavad“. 2021. aasta lõpus komitee liikmete hulgas korraldatud rahulolu-uuringu tulemuste põhjal on 99% komitee liikmetest rahul EVS-i poolt komiteedele pakutava igapäevase toega ning 93% hindab standardi koostamise võimalusi heaks. Standardite kommenteerimise võimalustega on rahul 89% küsitlusele vastanud komitee liikmetest. Võrreldes eelmise aastaga oli rahulolu igapäevatoega kasvanud, muudes aspektides jäänud pigem samale tasemele. 2021. aasta oktoobris korraldasime komitee liikmetele traditsioonilise komiteede infopäeva. COVID-19 viirusepuhangust tulenevate piirangute tõttu korraldasime infopäeva virtuaalselt MS TEAMS-i keskkonnas. Infopäeval tutvustasime komitee liikmetele EVS-i uuemaid arenguid ja tegevusi. Infopäeval osales 39 komiteeliiget. Komiteede infopäeval tunnustasime EVS-i oranži teenetemärgi ja tänukirjaga märkimisväärse panuse eest tehnilise komitee EVS/TK 17 „Madalpinge“ töösse ja elektriala eestikeelsete standardite koostamisse tehnilise komitee EVS/TK 17 esimeest Mati Roosnurme. Osalemine Euroopa standardimises Euroopa standardite ülevõtmiskohustuse tõttu võtsime 2021. aastal Eesti standarditeks üle 1386 standardit ning tegime kättesaadavaks 207 CEN-i ja CENELEC-i standardilaadset dokumenti. EVS võttis 2021. aastal tähtajaks üle 100% CEN-i ja CENELEC-i standarditest, mille tekstid olid meile kättesaadavad. EVS teeb endiselt Euroopa standardid ja standardilaadsed dokumendid Eestis kättesaadavaks nende avaldamisest arvates küllalt lühikese ajavahemiku jooksul – keskmine ajavahe Euroopa standardi teksti kättesaadavaks tegemise ja selle Eesti standardina avaldamise vahel oli 2021. aastal 14,3 päeva. 2021. aastal jätkasime Eesti sisendi andmisega Euroopa standardite koostamise protsessis. CEN-i/CENELEC-i täisliikmekohustuste kohaselt täitsime Euroopa standardite kohustuslikke koostamisprotseduure, algatades muu hulgas 1456 Euroopa standardikavandi arvamusküsitlused. Arvamusküsitluse tulemusena edastasime nimetatud standardimisorganisatsioonidele Eesti seisukohana 763 (2020. aastal 787) kaalutletud hääletusotsust ja 6 standardikavandi kohta kommentaarid. Euroopa standardikavandite hääletamisel püsis 2021. aastal antud Eesti häälte arv üsna kõrgel tasemel. Tehniliste komiteedega kaetud standardimisvaldkondades andsime hääle 77% hääletustel. (2020. aasta näitaja oli 78%.) Aasta jooksul registreerisime 20 Eesti eksperti osalema 12-l standardite koostamisega seotud koosolekul. COVID-19 viirusepuhangust tulenevate piirangute tõttu toimusid 2021. aastal koosolekud jätkuvalt virtuaalsetes keskkondades (ZOOM, MS TEAMS jm). Arvamusküsitluste korraldamiseks kasutame endiselt peamise vahendina standardite avaliku kommenteerimise portaali https://komport.evs.ee/. Portaali kasutamine püsib suhteliselt stabiilsena – 2021. aastal saime portaali vahendusel 65 eksperdilt 976 kommentaari 67 kommenteerimisel olnud dokumendi kohta. 10 Eestikeelsed standardid 2021. aasta oli eestikeelsete standardite avaldamise poolest üsna rekordilähedane. Avaldasime 215 eestikeelset standardit 9712 leheküljel. Avaldatud 215 standardist 205 olid standardite tõlked eesti keelde, algupäraseid standardeid oli eesti keeles avaldatud dokumentide hulgas kümme. Ülevaate avaldatud eestikeelsetest standarditest aastate kaupa annab allpool esitatud tabel. Avaldatud eestikeelsed standardid 250 200 150 100 50 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2021. aasta jooksul kasvas kehtivate eestikeelsete standardite koguarv 59 standardi võrra 1826 standardilt 1885 standardini. 2021. aastal jätkasime algupäraste standardite regulaarse ülevaatusega. Alustasime 39 algupärase standardi ülevaatust ning jõudsime 49 algupärase standardi korral ülevaatusotsuseni. Eesti standardite koostamist ja tõlkimist toetasime standardite koostajatele, tõlkijatele ja ekspertidele makstud 178 000 euroga. Teised standardimisega seotud tegevused Harmoneeritud standardite menetlemise käigus avaldasime 2021. aasta jooksul EVS Teatajas teated 244 harmoneeritud standardi kohta 29 Euroopa õigusakti alusel. Keskmiselt kulus harmoneeritud standardi kohta Euroopa Liidu Teatajas teate avaldamisest vastavasisulise teate avaldamiseni EVS Teatajas 9 tööpäeva. Jätkasime õigusaktide eelnõude seiret eesmärgiga juhtida vajaduse korral ametkonna tähelepanu mittekorrektsetele standardiviidetele ning tagada õigusaktide ja standardite omavaheline kooskõla. Aasta jooksul tuvastasime selle tegevuse käigus 18 ebakorrektseid viiteid sisaldavat eelnõu, mille korral juhtisime õigusakti eelnõu koostaja tähelepanu viitamisega seotud probleemidele. Standardimiskomiteede töökeskkond ja sissejuhatav e-koolitus komitee liikmetele 2021. aasta detsembris tegime standardimiskomiteede töö lihtsustamiseks komitee liikmetele 11 kättesaadavaks komitee liikmete on-line töökeskkonna. Töökeskkond moodustab osa www.evs.ee veebilehe infosüsteemist ning on kättesaadav üksnes komitee liikmetele. Töökeskkonda on koondatud komitee liikmetele vajalikud infoallikad: ülevaade komitee käsitlusalast, viited Euroopa ja rahvusvaheliste standardimisorganisatsioonide töökeskkondadele, standardimist käsitlevad juhendid jms. Samuti on komitee liikmetel võimalik töökeskkonna kaudu saata teistele komitee liikmetele sõnumeid ning korraldada komiteesiseseid hääletusi. Et hõlbustada komitee liikmete sisselamist komitee liikme rolli ja tutvustada komitee liikmetele avanevaid võimalusi, aga ka nende kohustusi seoses standardimisprotsessis osalemisega, koostasime komitee liikmete jaoks standardimisse sissejuhatava e-koolituse. Koolitus on kõigile kättesaadav meie kodulehe kaudu. Standardite levitamine ja infoteenused 2021. aasta oli standardite levitamises EVS-i ajaloos järjekordselt kõige edukam. Meie kaudu soetati standardeid rohkem kui kunagi varem. 2021. aastal oli standardite ja standarditega seotud lugemisteenuste müügist saadud tulu 1 249 772 eurot (2020. aastal 1 080 599 eurot). Võrreldes 2020. aastaga kasvas standardite müügitulu seega 15,6%. Seejuures saavutasime jällegi kogu kasvu üksnes müügimahtude suurenemise arvelt – Eesti standardi hind ei ole endiselt alates 2012. aastast muutunud. 19% standardite müügitulust tuli Eesti klientidelt, 81% väljastpoolt Eestit tehtud tellimustelt. Peamine standardite müügimahu kasv 2021. aastal tuli seega ekspordimahtude suurenemise arvelt. Standardite ostmiseks esitati 2021. aastal 28 170 tellimust (2020. aastal 26 601). Tellimused jaotusid esitamise viisi alusel järgmiselt: • e-poe kaudu: 12 969, • e-posti teel: 153, • klienditeeninduses kohapeal: 48. Endiselt jätkus lisaks elektroonsete ja paberkandjal standardite eksemplaride müügile ka standardite lugemisteenuste müük. 2021. aastal müüsime lugemisteenuseid 49 882 euro eest. Enamik lugemisteenuste müügist tuli veebilugemisteenuste arvelt, väiksema osa moodustas standardite sirvimisteenusest saadav tulu. Võimalust sirvida standardit 24 tunni jooksul kasutati 2021. aastal 4275 korral. 2021. aasta lõpuks oli EVS-i e-poe kaudu võimalik soetada enam kui 95 000 standardit ja standardilaadset dokumenti. Peale e-poes leiduvate dokumentide vahendasime oma klientidele väheses mahus ka teisi eri standardimisorganisatsioonide koostatud standardeid. Jätkasime ka jälitatud muudatustega konsolideeritud (redline) standardite koostamist ja klientidele pakkumist. 2021. aastal lisandus meie redline toodete kollektsiooni 174 uut toodet. MTÜ klienditeenindust külastas 2021. aastal standardite lugemise eesmärgil 26 klienti (2020. aastal oli kliente 52). Külastamiste arv väheneb aasta-aastalt ning selle peamine põhjus on üha mitmekesisemad võimalused standardiga elektroonselt väljaspool MTÜ ruume tutvuda, sh standardite avalikud lugemispunktid mitmes raamatukogus. 2021. aastal oli ajavahemikus 22.03.2021–24.05.2021 COVID-19 viirusepuhanguga kehtestatud eriolukorra tõttu klienditeenindus külastajatele suletud. 12 Tasuta infoteenustest jätkasime standardite infoteenuse ja standardite monitooringu teenuse osutamist. 2021. aasta lõpuks oli standardite infoteenuse kasutajaid 5717. Standardite monitooringu teenusesse oli vähemalt ühe standardi lisanud 31 963 klienti. Jätkasime MTÜ standardimistegevuste kajastamist sotsiaalmeedias. Lisaks MTÜ Facebooki kontole avasime MTÜ LinkedIni konto ning alustasime teenuste reklaamimisega sotisaalmeedia kanalites. 2021. aasta lõpus korraldasime standardeid kasutavate klientide hulgas kliendiküsitluse. Kliendiuuringu tulemusel võib endiselt väita, et kliendid on meie teenustega rahul. Rohkem kui 96,7% standardeid kasutavatest klientidest andis uuringus hinnangu, et EVS-i teenused rahuldavad neid täielikult või enamasti. Samuti ollakse endiselt rahul meie klienditeeninduse päringutele vastamise kvaliteediga (98% on rahul) ning ka standardite soetamise võimalustega üldiselt (94% on rahul). Seega on klientide rahulolu EVS-i teenustega endiselt küllalt suur. Eesti klientide jaoks on endiselt enim muret tekitav aspekt meie teenuste kasutamises eestikeelsete standardite vähesus – ligikaudu 26%. Eesti kliente häirib see aspekt suurel määral. WTO infopunkt 2021. aastal jätkasime Eesti riigiga sõlmitud lepingu kohaselt tegutsemist WTO infopunktina, vahendades TBT ja SPS-i teatisi ning avaldades neid EVS-i kodulehel. 2021. aastal avaldasime 2213 TBT teatist ja 1214 SPS-i teatist. WTO teatistest huvitatutele, kes on registreerinud WTO infokirja saajateks, saadame iga nädal välja WTO teatiste infokirja uute ilmunud WTO teatiste infoga. Koolitused, infopäevad ja messid 2021. aastal jätkasime tasuliste standardimisalaste koolituste korraldamist. 2021. aastal korraldasime 22 koolitust 278 osalejaga. Koolitusteenustest saadav tulu 2021. aastal oli 46 163 eurot. Populaarseimad koolitusvaldkonnad olid seotud sisetöökohtade valgustuse standardiga EVS-EN 12464-1:2021 ja juhtimissüsteemide standarditega. Standardimisalane rahvusvaheline töö EVS-i esindajad osalesid 2021. aastal CEN-i ja CENELEC-i tehnilise nõukoja töös, CEN-i/CENELEC-i ühises kommertstegevusi koordineerivas grupis (JCAG), CEN-i/CENELEC-i SME-de töögrupis ning võtsid osa standardimise tootearenduse foorumi (EPDF) tööst. Peale nende organite ja töögruppide osaleti pidevalt ka mitme väiksema töögrupi ja -rühma töös arutatavate teemade aktuaalsuse ja olulisuse järgi. Rahvusvaheliste standardimisorganisatsioonide ISO ja IEC tööga seoses osalesime ISO peaassambleel, ISO euro-aasia regionaalsetel kohtumisel, IEC üldkoosolekul ning IEC sekretäride foorumitel, samuti teistel erinevatel koosolekutel ning võtsime vajalikus ulatuses osa nende organisatsioonide igapäevatööst. COVID-19 olukorra tõttu toimus enamik koosolekuid ja kohtumisi 2021. aastal virtuaalselt. 13 Akrediteerimistegevused Akrediteerimine 2021. aastal alustas MTÜ struktuuriüksus Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK) tegutsemist Eesti akrediteerimisasutusena toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt, viies läbi akrediteerimishindamisi ning jätkates SA Eesti Akrediteerimiskeskusest üle tulnud akrediteeritud klientide teenindamist ning nende üle akrediteerimisalase järelevalve tegemist. 2021. aastal viisime läbi üheksa esmast akrediteerimishindamist. Esmahindamised viisime läbi viie katselabori, kahe meditsiinilabori ja kahe inspekteerimisasutuse osas. Seoses viie aasta möödumisega esma- või uushindamisest viisime kokku läbi 39 akrediteerimise uushindamist, sh 19 katselaboris, viies kalibreerimislaboris, kaheksas inspekteerimisasutuses, viies toote sertifitseerimisaustuses, ühes isikute sertifitseerimisasutuses ja ühes tõendamisasutuses. Lisaks esma- ja uushindamistele viisime läbi kokku 42 akrediteerimisulatuse laiendamise hindamist 19 katselaboris, ühes kalibreerimislaboris, üheksas meditsiinilaboris, kolmes juhtimissüsteemide sertifitseerimisasutuses, neljas toote sertifitseerimisasutuses ja ühes tõendamisasutuses. Aruandeperioodil tunnistasime kehtetuks kahe kalibreerimislabori, nelja katselabori ja ühe toote sertifitseerimisasutuse akrediteeringu. Kokku oli seisuga 18.01.2022 kehtiv EAK akrediteering 229 vastavushindamisasutusel, sh kümnel kalibreerimislaboril, 126 katselaboril ja 17 meditsiinilaboril, 47 inspekteerimisasutusel, viiel juhtimissüsteemide sertifitseerimisasutusel, kaheksal isikute sertifitseerimisasutusel ja 12 toote sertifitseerimisasutusel, ühel EMAS- ja kahel kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendamisasutusel ning ühel pädevuskatsete korraldajal. 2021. aasta jooksul tegime akrediteeritud asutustes 190 järelevalvehindamist, sh 101 katselaboris, üheksas kalibreerimislaboris, 18 meditsiinilaboris, 42 inspekteerimisasutuses, viies juhtimissüsteemide sertifitseerimisasutuses, seitsmes toote sertifitseerimisasutuses, seitsmes isikute sertifitseerimisasutuses, kahes tõendamisasutuses ja ühel võrdluskatsete korraldajal. Akrediteeritud asutuste loetelu on toodud EAK veebilehel aadressil http://eak.ee/?pageCus=head&head=4. Peamine akrediteerimise taotlemise ajend on Eesti õigusaktides (ca 60 seadust/määrust) akrediteerimise sätestamine kohustusliku eeldusena asutuste volitamiseks teatud konkreetsete ülesannete täitmiseks või teatud tegevusalal tegutsemiseks. Mõõtja erialase pädevuse hindamine ja tõendamine Analoogselt akrediteerimistegevustega jätkas EAK MTÜ struktuuriüksusena erialaselt pädevate mõõtjate pädevuse hindamist majandus- ja taristuministri 13.12.2018 määruse nr 64 „Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord“ kohaselt. 2021. aastal viisime läbi õigusaktidega reguleeritud valdkondades 66 mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise. Lisaks korralisele hindamisele ja tõendamisele viisime läbi kahe 14 mõõtja pädevusulatuse laienduse hindamine. Seisuga 18.01.2022 on kehtiv mõõtja erialase pädevuse tõendus 131 organisatsioonil. Info EAK hinnatud ja tõendatud pädevate mõõtjate kohta on esitatud EAK veebilehel. Euroopa akrediteerimise koostööorganisatsiooni (EA) vastastikune hindamine Rahvusvahelise koostööga seoses oli 2021. aastal olulisim sündmus EAK EA-poolne hindamine. Määruse EÜ 765/2008 artikli 10 kohaselt peavad riiklikud akrediteerimisasutused läbima iga nelja aasta järel Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooni (EA) vastastikuse hindamise ehk evalueerimise. Hindamise eesmärk on tuvastada EAK vastavus määruse (EÜ) nr 765/2008, standardi ISO/IEC 17011 ja EA nõuetele ning evalueerimise edukas läbimine on eelduseks, et jäävad kehtima EA vastastikkuse tunnustamise lepped (EA MLA), mille kaudu tunnustatakse EAK väljastatud akrediteerimisi ka teistes Euroopa riikides. EAK EA-poolne evalueerimine toimus 2021. aasta esimesel poolaastal kaughindamise teel. Evalueerimise tegi EA üheksaliikmeline hindamisrühm. 26.03, 30.03, 31.03 ja 20.04 vaatlesid EA evalueerijad, kuidas EAK vastavushindamisasutustes akrediteerimishindamisi läbi viib. Ajavahemikus 31.05–04.06.2021 viidi läbi lisavaatlused ja intervjueeriti viie päeva jooksul EAK töötajaid ja vaadati üle suurel hulgal EAK dokumente ja tõendusdokumente. Evalueerimisrühma koostatud hindamise aruanne esitati EAK-le 18.06.2021. Evalueerimise tulemusena lahendas EAK 16 mittevastavust ja kümme parendusettepanekut, mis suleti evalueerimisrühma poolt 21.09.2021. EAK EA MLA jätkumise kohta toimus hääletus EA MLA-nõukogus ajavahemikus 12.10.2021–26.10.2021. Otsus EAK EA MLA jätkumise üle saabus EAK-sse 01.11.2021. EA MLA nõukogu otsuse kohaselt jäid kehtima kõik EAK vastastikkuse tunnustamise lepped. EAK akrediteerimisi tunnustatakse endiselt Euroopas järgmistes valdkondades: • kalibreerimis- ja katselaborite akrediteerimine; • inspekteerimisasutuste akrediteerimine; • toote-, isikute- ja juhtimissüsteemide sertifitseerimistegevuste akrediteerimine; • kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendamisasutuste akrediteerimine. Järgmine EA-poolne evalueerimine on kavandatud toimuma aprillis 2025. Osalemine EA töös ja rahvusvaheline koostöö Rahvusvaheline akrediteerimisalane koostöö toimus 2021. aastal jätkuva COVID-19 puhangu tõttu kaugtöö korras. Lähetusi seoses rahvusvahelise koostööga ei toimunud. Küll aga oli koosolekute elektroonsest vormist tulenevalt võimalik rahvusvahelistest tegevustest osa võtta tavapärasest enamatel EAK töötajatel. Euroopa akrediteerimise koostööorganisatsiooni (EA) institutsioonide regulaarne koostöö toimus e-kirjade ja virtuaalkohtumiste teel. EAK töötajad osalesid 2021. aastal järgmiste EA töögruppide ja töörühmade töös: 15 • laborikomitee ja selle tervishoiu töögrupp, • sertifitseerimiskomitee Euroopa Liidu heitkoguste kauplemissüsteemi töögrupp, • horisontaalse harmoneerimise komitee, • inspekteerimiskomitee, • sertifitseerimiskomitee ja selle keskkonna ning toidu töögrupp, • kommunikatsioonikomitee, • EA mitmepoolsete lepete nõukogu. Samuti osalesid EAK töötajad EA peaassambleel ja erakorralisel peaassambleel. Põhja- ja Baltimaade akrediteerimisalase koostöö raames toimusid 2021. aastal järgmised kohtumised: • Põhja- ja Baltimaade akrediteerimisasutuste sertifitseerimisvaldkonna peaassessorite koostöökohtumine, • Põhja- ja Baltimaade akrediteerimisasutuste juhtide koostöökohtumised, • Põhja- ja Baltimaade akrediteerimisasutuste laborite valdkonna peaassessorite koostöökohtumine. EAK töötajad osalesid 2021. aastal EA vastastikuste hindamiste programmi raames hindamisrühma liikmetena nelja riigi akrediteerimisasutuse hindamises: • Rootsi akrediteerimisasutuse Swedac evalueerimine 12.–17.09, • Läti akrediteerimisasutuse LATAK evalueerimine 11.–15.10, • Hollandi akrediteerimisasutuse RvA evalueerimine 8.–14.11, • araabia maade akrediteerimisasutuste koostööorganisatsiooni ARAC evalueerimine. Valitsusasutuste nõustamine akrediteerimisega seotud küsimustes EAK töötajad nõustasid 2021. aastal erinevaid valitsusasutusi järgmistes küsimustes: • Keskkonnaministeeriumit ja Keskkonnaagentuuri EMAS registreeringut taotlevate organisatsioonide probleemide teemal, • MKM-i ja Transpordiametit sõidumeerikute teemal, • MKM-i isikute sertifitseerimisasutuste teemal, • MKM-i küberturvalisuse määruse Eestis rakendamise alal, • TTJA-d kutsetunnistuste ja päikeseelektrijaamade akrediteerimise teemal, • Töötukassat isikute sertifikaatide tunnustamise teemal, • Maaeluministeeriumit ning Põllumajandus- ja Toiduametit väetiste vastavushindamise akrediteerimise teemal. Aruandeperioodil jätkus koostöö Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (edaspidi TTJA) seoses teavitatavate vastavushindamisasutuste akrediteerimisega. Muu hulgas informeerisime TTJA-d tegevusloa saanud vastavushindamisasutuste hindamise tulemustest. Keskkonnaministeeriumiga toimusid tavapärased jooksvad konsultatsioonid kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendamisasutuste akrediteerimise teemadel. Arendus- ja tugitegevused Akrediteerimistegevuse nõuetekohase läbiviimise tagamiseks on EAK-s rakendatud ja toimivana hoitud standardi ISO 17011 nõuetele vastav juhtimissüsteem. 25.02.2021 viisime 16 läbi EAK juhtimissüsteemi juhtkonnapoolse ülevaatuse, mille kohaselt on EAK juhtimissüsteem jätkuvalt toimiv ja mõjus EAK-le kehtivate nõuete, sh standardi ISO/IEC 17011 nõuete, EAK juhtpõhimõtete ja EAK eesmärkide rakendamisel. EAK rakendab siseauditite süsteemi, kus vastavalt kolmeaastasele programmile koostatakse igaks aastaks auditi plaan. 2021. aasta siseauditite plaan kinnitati 04.11.2021 ja selle raames viidi läbi 22 siseauditit. 2021. aastal laiendasime EAK teenuseid, asudes pakkuma akrediteerimist järgmistes valdkondades: • meditsiinilaborite akrediteerimistegevuse laiendamine genoomika valdkonda, • toote sertifitseerimisasutuste akrediteerimistegevuse laiendamine parafiinse diislikütuse valdkonda. Samuti täpsustasime oma teenuste loetelus veoste inspekteerimist väetiste, tera- ja kaunviljade ning õlitaimede seemnete kaubagruppide valdkondades. Seoses klientide puudumisega lõpetasime 2021. aastal tegutsemise hea laboritava (GLP) inspekteerimisasutusena. Kokkuleppel sotsiaalministeeriumiga andsime kogu tegutsemise käigus tekkinud dokumentatsiooni ning laboritava (GLP) inspekteerimisasutusena tegutsemiseks vajalikud materjalid 09.11 üle sotsiaalministeeriumile. Traditsiooniliselt viisime läbi kliendi ja assessorite päevad erinevatele kliendi ja assessorite gruppidele. Sertifitseerimis- ja tõendamisasutuste ning teavitatud asutuste kliendi ja assessorite päevad toimusid 04.03, 11.03 ja 12.03. Laborite ja inspekteerimisasutuste kliendi ja assessorite päev toimus 09.12. 2021. aastal digitaliseerisime enamuse EAK sisemisest asjaajamisest ning viisime EAK olulises osas üle paberivabale asjaajamisele. Viimaste akrediteerimismenetluste aspektide digikujule viimine jätkub 2022. aastal. 2021. aasta lõpus viisime läbi rahulolu-uuringu oma klientide hulgas. Nii akrediteeritud klientide kui ka pädevate mõõtjate keskmine hinnang EAK tegevusele püsib küllaltki hea. Akrediteeritud klientide antud keskmised hinded (viiepalliskaalas) jäid kõigi 32 küsimuse puhul vahemikku 4,28–4,80 ning pädevate mõõtjate vastavad hinnangud jäid vahemikku 4,43–4,86. Akrediteeritud klientide antud hinded on mõnevõrra kõrgemad kui eelnevatel aastatel, kusjuures kõrgeimalt hinnati EAK konfidentsiaalsust ja peaassessorite teadmisi akrediteerimisnõuetest ning erialaassessorite teadmisi hinnatavast valdkonnast. EAK suurimad probleemid on info kättesaadavus akrediteerimisnõuete muudatuste kohta, negatiivsete leidude formuleerimine hindamisaruannetes ja vastamiskiirus klientidega suhtlemisel. Pädevate mõõtjate antud hinded on mõnevõrra kõrgemad kui eelnevatel aastatel, kusjuures kõrgeimalt hinnati peaassessorite ja erialaassessorite teadmisi ning madalaimalt EAK vastamiskiirust. Eesti Akrediteerimiskeskuse finantsnäitajad Eesti akrediteerimissüsteemi ja EAK-d peavad üleval hindamisest huvitatud isikud, makstes akrediteerimistasusid ja erialaselt pädevate mõõtjate hindamise tasusid. 2021. aastal tegime akrediteeritud asutuste ja pädevate mõõtjate hindamisi kokku 962 512 euro eest, millest 2021. aasta tuluna kajastub 753 022 eurot. Eesti riik toetas EAK tegevust 2021. aastal 17 59 886 euroga. Kokku olid EAK tulud 2021. aastal 812 908 eurot. EAK 2021. aasta kulud olid 841 148, millest tulenevalt lõpetas EAK 2021. aasta 28 239 euro suuruse arvestusliku kahjumiga. Plaanid 2022. aastaks 2022. aastal jätkab MTÜ tegutsemist Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusena, osutades lisaks standardimise korraldamise ja standardite levitamisega seotud teenustele ka vastavushindamisasutuste akrediteerimise ning mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teenust. Standardimistegevustega seoses jätkame oma teenuste arendamist standardite parema kättesaadavuse tagamiseks. 2022. aastal plaanime suurendada standardimistegevuste mahtu, paigutades algupäraste standardite koostamisse ja standardite tõlkimisse ligikaudu 240 000 eurot, mida on omajagu enam kui 2021. aastal. Samuti planeerime luua juurde veel ühe standardimiskoordinaatori töökoha. Nimetatud muudatused peaks tagama eelnenud aastatega võrreldes standardimisalaste tööde mahu tuntava kasvu. 2022. aastal jätkame endiselt Eesti standardimisorganisatsioonina tegutsemist kõiki meie seniseid teenuseid osutades ja võimalusi pakkudes vähemalt 2021. aasta tasemel. Eesti akrediteerimisasutusena tegutsemisel plaanime panustada akrediteerimisprotsessi digitaliseerimisse, tehes ettevalmistusi www.eak.ee veebilehe uuendamiseks. Samuti jätkame EAK töö sisemise optimeerimisega. 18 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 2 302 742 1 230 941 2 Nõuded ja ettemaksed 56 206 90 938 3 Kokku käibevarad 2 358 948 1 321 879 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 17 671 17 671 3 Materiaalsed põhivarad 23 591 31 193 5,7 Immateriaalsed põhivarad 119 136 113 856 6 Kokku põhivarad 160 398 162 720 Kokku varad 2 519 346 1 484 599 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 1 696 3 985 Võlad ja ettemaksed 495 656 175 939 4,8,9 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 21 875 14 280 10 Kokku lühiajalised kohustised 519 227 194 204 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 0 1 696 7 Kokku pikaajalised kohustised 0 1 696 Kokku kohustised 519 227 195 900 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 673 795 1 123 632 Aruandeaasta tulem 326 324 165 067 Kokku netovara 2 000 119 1 288 699 Kokku kohustised ja netovara 2 519 346 1 484 599 14 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2021. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Tulud Liikmetelt saadud tasud 2 400 2 400 11 Annetused ja toetused 471 027 448 316 12 Tulu ettevõtlusest 2 048 957 1 126 395 13 Muud tulud 26 041 18 600 Kokku tulud 2 548 425 1 595 711 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -497 547 -449 802 14 Mitmesugused tegevuskulud -492 698 -385 442 15 Tööjõukulud -1 175 092 -539 897 16 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -54 535 -55 100 5, 6 Muud kulud -2 017 0 Kokku kulud -2 221 889 -1 430 241 Põhitegevuse tulem 326 536 165 470 Intressitulud 0 127 Intressikulud -414 -530 Muud finantstulud ja -kulud 202 0 Aruandeaasta tulem 326 324 165 067 15 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2021. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 326 536 165 470 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 54 535 55 100 5, 6 Kokku korrigeerimised 54 535 55 100 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 34 630 -80 833 3 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 327 413 -27 967 8 Laekunud intressid 199 127 Muud rahavood põhitegevusest 385 096 0 Kokku rahavood põhitegevusest 1 128 409 111 897 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -52 212 -38 328 5, 6 soetamisel Kokku rahavood investeerimistegevusest -52 212 -38 328 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -3 985 -3 868 7 Makstud intressid -414 -530 7 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -4 399 -4 398 Kokku rahavood 1 071 798 69 171 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 230 941 1 161 770 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 071 798 69 171 Valuutakursside muutuste mõju 3 0 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 302 742 1 230 941 2 16 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2021. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2019 1 123 632 1 123 632 Aruandeaasta tulem 165 067 165 067 31.12.2020 1 288 699 1 288 699 Aruandeaasta tulem 326 324 326 324 Muud muutused 385 096 385 096 netovaras 31.12.2021 2 000 119 2 000 119 2021.aasta 1.jaanuaril toimus Akrediteerimistegevuste ülevõtmine vastavalt 3.08.2020 sõlmitud ettevõtte üleandmise lepingule, mille kohaselt andis SA Eesti Akrediteerimiskeskus kogu oma põhitegevuse koos sellest tulenevate õiguste ja kohustuste ning tegevusega seotud varaga alates 01.01.2021 üle Standardikeskusele. Ülevõtmise tulemusena suurenes netovara 385 096 euro võrra. 17 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon MTÜ Eesti Standardikeskuse 2021.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. 2021.aasta raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluuta arvestust peetakse Eesti Vabariigi ametlikult kehtivas vääringus ja hinnatakse ümber operatsioonipäval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi järgi. Välisvaluutas fikseeritud kohustise väljamakse kirjendatakse väljamakse vahetuspäeva kommertspangakursiga.Kasum või kahjum valuutakursi muutusest kajastatakse tulemiaruandes perioodi äritulu või ärikuluna. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse mittetulundusühingu tavapärase standardite müügitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvu tõttu võimalik, hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumisi, antud laene ning muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse mittetulundusühingu varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1000 eurot. Varad,mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1000 euro, kantakse kasutuselevõtmise hetkel täielikult kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalsed põhivarad võetakse algselt arvele selle soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud varade viimiseks tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuste langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivarade gruppidele järgmised: Muu inventar , tööriistad ja sisseseade: 25%. Masinad ja seadmed: 25%. Immateriaalsed põhivarad võetakse algselt arvele selle soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsioonimäär aastas immateriaalsetel põhivaradel on 25%. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt lähtudes põhivarade eeldatavast kasulikust elueast. Varade väärtuse langus Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused või vara kasutusväärtus (rahavoogude nüüdisväärtus), vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse 18 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2021. a. majandusaasta aruanne vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 1000 Rendid Renditehingut käsitletakse kapitalirendina kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud renditehingud kajastatakse kasutusrendina. Rentide kajastamine kui ettevõte on rentnik. Kasutusrendi perioodil tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul isegi siis kui lepingujärgsed rendimaksed ei ole võrdsed. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansikuupäevast, kui ettevõttel pole õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansi kuupäeva või kui laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval finantskohustis tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustiste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on tekkinud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Tingimuslikuks kohustiseks liigitatakse need kohustised, mille realiseerimise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustiste üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Tingimuslikud nõuded: vastavalt tehtud töödele CEN ja CENELEC tekib Eesti Standardiseerimis- ja Akrediteerimiskeskusel nõue Euroopa Komisjoni vastu tõlketoetuste saamiseks. Nõue kajastatakse bilansis peale Euroopa Komisjoni poolt aruannete kinnitamist. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) on lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud võlad, mis tasutakse järgmisel perioodil. Täiendavalt tehtud tööde osas toimub kajastamine tingimusliku nõudena kuni Euroopa Komisjoni poolt saadakse kinnitus täiendava finantseerimise kohta. Seejärel kajastatakse bilansis toetuse laekumiseni nõudena. Annetused ja toetused Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna laekumise hetkel. Sihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse lähtudes juhendis RTJ 12 kirjeldatud sihtfinantseerimise arvestuse põhimõtetest (s.o kajastatakse tuluna siis kui annetus/toetus muutub sissenõutavaks ja annetuse/toetusega kaasnevad tingimused on täidetud). Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis kui sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel ja sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Sihtfinantseerimise laekumine loetakse praktiliselt kindlaks kui toetuse andja aktsepteerib kuludokumendid, mille eest sihtfinantseerimine on ette nähtud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne kui ühing on täitnud sellega kaasnevad tingimused. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustisena. Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema netosoetusmaksumuses – s.o vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise summa (tasuta saadud vara soetusmaksumus on null). Soetatud vara kajastatakse edaspidi vastavalt juhendile RTJ 5. Tulud Tulu standardite müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel.Kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtutakse valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Liikme- ja sisseastumismaksud ning muud mittesihtotstarbelised tasud ühingu liikmetelt kajastatakse tuluna perioodis, mille eest need on tasutud. 19 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2021. a. majandusaasta aruanne Kulud Mittetulundusühingu sihtotstarbelised otsekulud on projektide kulud ja muude sihtotstarbeliste vahendite arvelt tehtud otsekulud, mis on aruandeaastal finantseeritud otsekulud (materjali ja teenuste kulu). Mitmesugused tegevuskulud on administratiivsetel ja muudel majanduslikel eesmärkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulu. Kulusid kajastatakse samas perioodis, mil tekivad nendega seotud tulud. Maksustamine Vastavalt kehtivale seadusele mittetulundusühingute tulemit Eestis ei maksustata, seega pole ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustisi. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks kui ühel osapoolel on valitsev kontroll teise osapoole üle või oluline mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Eesti Standardiseeimis- ja Akrediteerimiskeskuse seotud osapoolteks on: MTÜ liikmed, tegev- ja kõrgem juhtkond ning nendega seotud ettevõtted ja isikud, nende lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtted. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Arvelduskontod 2 300 438 1 230 291 Kassa 2 304 650 Kokku raha 2 302 742 1 230 941 20 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 45 080 45 080 Ostjatelt 45 080 45 080 laekumata arved Maksude ettemaksed 443 443 4 ja tagasinõuded Ettemaksed 28 354 10 683 17 671 Tulevaste 9 083 9 083 perioodide kulud Muud makstud 19 271 1 600 17 671 ettemaksed Kokku nõuded ja 73 877 56 206 17 671 ettemaksed 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 10 791 10 791 Ostjatelt 10 791 10 791 laekumata arved Muud nõuded 55 197 55 197 Viitlaekumised 55 197 55 197 Ettemaksed 42 621 24 950 17 671 Tulevaste 6 989 6 989 perioodide kulud Muud makstud 35 632 17 961 17 671 ettemaksed Kokku nõuded ja 108 609 90 938 17 671 ettemaksed 2021.aastal Euroopa standardiorganisatsioonidele esitatud aruandluse alusel on tekkinud standardite tõlkimise nõuded: CENELEC - European Committee for Electrotechnical Standardization 1 600 eurot 2020.a.nõue CEN - European Committee for Standardization 36 346 eurot CENELEC - European Committee for Electrotechnical Standardization 21 151 eurot koos 2021.a.algul teostatud auditeerimiskuludega 2 300 eurot. 21 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Ettemaks Maksuvõlg Maksuvõlg Käibemaks 14 422 4 073 Üksikisiku tulumaks 17 672 8 932 Erisoodustuse tulumaks 633 619 Sotsiaalmaks 32 155 17 159 Kohustuslik kogumispension 2 914 722 Töötuskindlustusmaksed 1 968 1 108 Ettemaksukonto jääk 443 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 443 69 764 32 613 Maksuvõlad ja ettemaksed on kajastatud lisades 3 ja 8. Seisuga 31.12.2021 sisaldab käibemaksuvõlg: - kohustust detsembri KMD osas summas 9 248 eurot - kohustust e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 2 695 eurot - kohustust Ühendkuningriigi maksuametile e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 1 778 eurot - kohustust Norra maksuametile e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 701 eurot 22 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Masinad ja Muud Transpordivahendid Arvutid ja seadmed materiaalsed Muud arvutisüsteemid põhivarad masinad ja seadmed 31.12.2019 Soetusmaksumus 14 953 34 678 7 321 56 952 13 980 70 932 Akumuleeritud kulum -2 905 -33 356 -7 321 -43 582 -11 299 -54 881 Jääkmaksumus 12 048 1 322 0 13 370 2 681 16 051 Ostud ja parendused 28 395 28 395 28 395 Muud ostud ja parendused 28 395 28 395 28 395 Amortisatsioonikulu -4 980 -5 592 -10 572 -2 681 -13 253 Muud muutused 0 0 31.12.2020 Soetusmaksumus 14 953 54 542 0 69 495 13 980 83 475 Akumuleeritud kulum -7 885 -30 417 0 -38 302 -13 980 -52 282 Jääkmaksumus 7 068 24 125 0 31 193 0 31 193 Ostud ja parendused 4 830 4 830 4 830 Amortisatsioonikulu -4 980 -7 452 -12 432 -12 432 31.12.2021 Soetusmaksumus 14 953 59 372 74 325 13 980 88 305 Akumuleeritud kulum -12 865 -37 869 -50 734 -13 980 -64 714 Jääkmaksumus 2 088 21 503 23 591 0 23 591 23 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2019 Soetusmaksumus 325 412 325 412 Akumuleeritud kulum -179 642 -179 642 Jääkmaksumus 145 770 145 770 Ostud ja parendused 9 933 9 933 Amortisatsioonikulu -41 847 -41 847 31.12.2020 Soetusmaksumus 318 774 318 774 Akumuleeritud kulum -204 918 -204 918 Jääkmaksumus 113 856 113 856 Ostud ja parendused 47 383 47 383 Amortisatsioonikulu -42 103 -42 103 31.12.2021 Soetusmaksumus 366 157 366 157 Akumuleeritud kulum -247 021 -247 021 Jääkmaksumus 119 136 119 136 Lisa 7 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Luminor Liising AS 3 k EURIBOR + 5 682 3 986 1 696 euro sõiduauto marginaal 2.99% Kapitalirendinõuded 5 682 3 986 1 696 kokku Aruandekohustuslane kui rentnik 24 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2021. a. majandusaasta aruanne 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Luminor Liising AS 3 k EURIBOR + 1 696 1 696 euro sõiduauto marginaal 2.99% Kapitalirendikohustised 1 696 1 696 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2021 31.12.2020 Masinad ja seadmed 2 088 7 068 Kokku 2 088 7 068 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 39 795 39 795 Võlad töövõtjatele 117 622 117 622 9 Maksuvõlad 69 764 69 764 4 Muud võlad 43 229 43 229 Muud viitvõlad 43 229 43 229 Saadud ettemaksed 225 246 225 246 Tulevaste perioodide tulud 224 159 224 159 Muud saadud ettemaksed 1 087 1 087 Kokku võlad ja ettemaksed 495 656 495 656 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 13 218 13 218 Võlad töövõtjatele 71 508 71 508 9 Maksuvõlad 32 613 32 613 4 Muud võlad 42 987 42 987 Muud viitvõlad 42 987 42 987 Saadud ettemaksed 15 613 15 613 Tulevaste perioodide tulud 15 511 15 511 Muud saadud ettemaksed 102 102 Kokku võlad ja ettemaksed 175 939 175 939 Lisa 9 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Töötasude kohustis 94 595 55 086 Puhkusetasude kohustis 23 027 16 423 Kokku võlad töövõtjatele 117 622 71 509 25 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 31.12.2019 Laekunud Kajastatud 31.12.2020 Lisa tulemiaruandes nr Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Saadud Vabariigi 18 387 350 000 362 186 6 201 11,14 Valitsuselt Saadud EL 31 613 59 536 83 070 8 079 11,14 Standardiorganisatsioonidelt Saadud teistelt 3 060 3 060 0 11,14 asutustelt Kokku sihtfinantseerimine 50 000 412 596 448 316 14 280 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 50 000 412 596 448 316 14 280 tasud, annetused ja toetused 31.12.2020 Laekunud Kajastatud 31.12.2021 Lisa tulemiaruandes nr Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Saadud Vabariigi 6 201 400 507 391 748 14 960 11,14 Valitsuselt Saadud EL 8 079 76 515 79 279 1 600 6 915 11,14 Standardiorganisatsioonidelt Kokku sihtfinantseerimine 14 280 477 022 471 027 1 600 21 875 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 14 280 477 022 471 027 1 600 21 875 tasud, annetused ja toetused Lisa 11 Liikmetelt saadud tasud (eurodes) 2021 2020 Mittesihtotstarbelised tasud Liikmemaksud 2 400 2 400 Kokku liikmetelt saadud tasud 2 400 2 400 26 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Annetused ja toetused (eurodes) 2021 2020 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 471 027 448 316 Kokku annetused ja toetused 471 027 448 316 sh eraldis riigieelarvest 391 748 362 186 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2021 2020 Standardite müük 1 249 772 1 080 599 Akrediteerimisteenus 753 022 0 Standardimisalased koolitused 46 163 45 796 Kokku tulu ettevõtlusest 2 048 957 1 126 395 Lisa 14 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Üür ja rent 19 920 22 243 Mitmesugused bürookulud 11 614 15 531 Tööjõukulud 267 652 226 877 16 Kommunaalteenused 6 715 6 908 Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 88 531 91 371 Muud 103 115 86 872 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 497 547 449 802 otsesed kulud Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2021 2020 Üür ja rent 91 983 57 096 Mitmesugused bürookulud 323 038 236 264 Koolituskulud 5 214 4 651 Kommunaalteenused 30 242 17 679 Infosüsteemide arendus 42 221 69 752 Kokku mitmesugused tegevuskulud 492 698 385 442 27 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2021 2020 Palgakulu 1 078 599 586 088 Sotsiaalmaksud 364 145 180 686 Kokku tööjõukulud 1 442 744 766 774 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 267 652 226 877 otsese kuluna Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 36 20 Lisa 17 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2021 31.12.2020 Juriidilisest isikust liikmete arv 3 3 Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2021 31.12.2020 Võlad ja ettemaksed Asutajad ja liikmed 17 487 6 201 Kokku võlad ja ettemaksed 17 487 6 201 MÜÜDUD 2021 Teenused Asutajad ja liikmed 223 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 43 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 266 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2021 2020 Arvestatud tasu 12 880 10 080 Lisa 18 Eesti Akrediteerimiskeskuse majandustegevus Eest Akrediteerimiskeskuse tulemiaruanne 2021 (eurodes) 28 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2021. a. majandusaasta aruanne Tulud Annetused ja toetused 59 887 Tulu ettevõtlusest 753 022 Kokku tulud 812 908 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed -61 529 kulud Mitmesugused tegevuskulud -122 555 Tööjõukulud -657 064 Kokku kulud -841 148 Põhitegevuse tulem -28 239 Aruandeaasta tulem -28 239 29  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus liikmetele Arvamus Oleme auditeerinud Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2021 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Tarmo Rahkama Vandeaudiitori number 614 Grant Thornton Baltic OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 3 Pärnu mnt 22, Tallinn, Harju maakond, 10141 13.06.2022