Leping

Ruumiline eelanalüüs koos õigusliku arvamusega Hiiu merealal tuuleenergeetika alade planeerimise võimaluste välja selgitamiseks 1. Taustainfo Hiiu mereala planeeringu koostamise algatas Vabariigi Valitsus 11.10.20121, planeeringu kehtestas Hiiu maavanem 20.06.20162. Planeeringu kehtestamine vaidlustati. Riigikohus tegi otsuse 08.08.2018, rahuldades MTÜ Hiiu Tuul kaebuse3. Riigikohtu otsusega tühistati maakonnaplaneering tuuleenergia tootmise alade osas. Riigikohtu otsuse järgselt kehtib Hiiumaaga külgneval merealal planeering, ent tühistatud on tuuleenergeetika osa planeeringus. Osadel planeeringuga kavandatud tuuleenergeetika arendusaladel on käimas vee erikasutusloa menetlus (sh keskkonnamõju hindamine), mis jätkub olenemata Hiiu mereala planeeringust (vt täpsemalt Maa-ameti kaardirakendusest siit). Töö koostamisel tuleb arvestada, et meretuulepargi puhul on tegemist olulise ruumilise mõjuga objektiga, mille kavandamisel on mõju erinevatele merel juba toimivatele kasutusvaldkondadele (nt meretransport, kalandus jt). Taastuvatest allikatest, eriti kütusevabadest taastuvatest allikatest, energia tootmine on kasulik nii keskkonnale kui ka majandusele. Samuti on meretuuleparkidel kõrge sotsiaalmajanduslik mõju – ühe ruutkilomeetri suurune meretuulepark toob riigitulu ~0,3 mln €/a4. Energiasektor vastutab kõige suurema osa kasvuhoonegaaside atmosfääri laskmise eest Euroopas 5. Nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil on seatud ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergia osatähtsuse suurendamiseks, asendades suure kasvuhoonegaaside heitega seadmeid taastuvenergia seadmetega, et seeläbi kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada. Tuulepargid (nii maismaal kui ka merel) on taastuvelektri osatähtsuse tõstmiseks suurima kasvupotentsiaaliga. Riiklikus energia- ja kliimakavas6 on planeeritud 2030. aastaks jõuda 42%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest. Samuti võttis 2019. aasta oktoobris Vabariigi Valitsus vastu otsuse toetada põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt aastaks 20507. Pidades silmas tuulepargi tervet elutsüklit, mis sisaldab tuuliku valmistamist, transporti, ehitust, opereerimist kui ka lammutamist, siis emiteeritakse iga kWh elektrienergia tootmise kohta vähem kui 1% CO2-st, mis eraldub fossiilkütuseid kasutava elektrijaama puhul. Saavutamaks seatud eesmärke, peab Eesti tulevikus taastuvelektri osakaalu oluliselt suurendama. Töö tulemus ei ole Tellijale otseselt siduv planeeringu algatamisel. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/316102012010 2 http://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18586325/Kehtestamise+korraldus.pdf/c3e7fe54-e4db- 40d2-927d-6529b360fa70 3 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-16-1472/92 4 Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne https://www.fin.ee/media/4733/download. Hinnatud riigitulud meretuuleparkide puhul on hoonestustasu, tööjõukulud, tarbitud toodete ja teenuste käibemaks, potentsiaalne tulu statistikakaubandusest. 5 https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/greenhouse-gas-emission-trends-6/assessment-3 6 https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf 7 https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/strateegia-eesti-2035/materjalid 2. Eesmärk Teostada olemasolevatele andmetele tuginedes ruumiline analüüs, selgitamaks välja, kas Hiiu merealal on põhimõtteliselt võimalik kavandada tuuleenergeetika alasid ja nende alade ühendusvõimalusi maismaa põhivõrguga õigusaktide kohases ruumilise planeerimise protsessis. Arvestades siinjuures tänase parima teadmise kohaseid ja riigi arengute vaates olulisemaid looduslikke, tehnilisi, majanduslikke jms asjaolusid (vt lisaks ruumilise analüüsi kriteeriumite osa punktis 3.1). Ruumianalüüsi koostamisel tuleb arvestada asjaolusid, et planeeringu käigus tuuleenergeetika alade kavandamisel on asjakohased ka uued tehnoloogiad ja kooskasutusviisid, nt:  Elektrienergia salvestamine kohapeal;  Vesiniku tootmine meretuulepargis, st lisaks elektriühendusele ka energia transport torujuhtme või laevaga;  Kooskasutus meretuuleparkidega (traalpüük, vesiviljelus, päikesepargid). Teostada olemasolevatele andmetele tuginedes planeeringu algatamise eelduseks vajalik õiguslik analüüs ja anda õiguslik arvamus (vajadusel variantidena – teemaplaneering, riigi eriplaneering, osaplaneering vms – tuginedes ja arvestades ka RaM poolt varasemalt koostatud analüüsi8) selgitamaks välja, millise planeeringuliigiga, millise ala ulatuses ja millises menetluses on teostaja hinnangul kõige otstarbekam Hiiu merealal tuuleenergeetika alasid, sh alade ühendusi kavandada. Ühenduste käsitlemisel tuleb silmas pidada, et erinevate tehnoloogiate kavandamisel (nt õhuliin vs maakaabel) on vajalik rakendada erinevaid lähenemisi ka juriidilises võtmes. Selgitada välja milline alusinfo on olemas planeeringu ja mõjude hindamise koostamiseks ning selgitada välja, milline info on puudu algatamise ja planeeringu koostamise juures. Samuti, millised on vajalikud uuringud ja analüüsid, sh koostada asjakohases mahus nende lähteülesannete tööversioonid. Eelpool tooduga seonduvalt esitada ettepanekud planeeringu lähteseisukohtade koostamiseks. 3. Tööülesande kirjeldus Töö koosneb kahest etapist. I etapp: Metoodiline raamistik, alusinfo koondamine, ruumilise analüüsi ja õigusliku arvamuse esimene versioon; II etapp: Lõpparuande koostamine. 3.1. I etapp I etapi tulemuseks on valminud: 1) ruumilise ja õigusliku analüüsi metoodika; 2) ruumianalüüsi kriteeriumid; 8 Antakse töövõtjale projekti avakoosolekul  3) ülevaade alusinfost ehk milline alusinfo on olemas ja milline on puudu planeeringu ning selle mõjude9 hindamise koostamiseks; 4) esialgsed tulemused ruumilisest analüüsist ja õiguslikust arvamusest; 5) vähemalt üks valideerimisseminar huvigruppidega esialgsete tulemuste tutvustamiseks. Ruumilise ja õigusliku analüüsi metoodika Pakkuja esitab oma pakkumuses metoodika, mis võimaldab parimal viisil saavutada töö eesmärgi, nii ruumilise analüüsi kui ka õigusliku analüüsi teostamiseks. Esimeses etapis on võimalik täpsustada nii ruumilise analüüsi kui ka õigusliku analüüsi metoodikat koostöös Tellijaga, et saavutada parimal viisil töö eesmärk. Samuti esitab pakkuja oma pakkumuses analüüsi metoodikatega ja läbiviimisega seotud riskide ja nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjelduse. Ruumilise analüüsi kriteeriumid Esimeses etapis töötatakse välja kriteeriumid ruumilise analüüsi läbiviimiseks koostöös asjakohaste valitsusasutustega (näiteks Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet) tuginedes olemasolevatele andmetele. Kriteeriumite välja töötamisel arvestada, et need võivad olla sisendiks planeeringu lähteseisukohtade ettepanekute tegemiseks. Kriteeriumite väljatöötamisel tuleb läbi kaaluda vähemalt järgnevat: 1) looduskaitselised väärtused (nt kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 alad, lindude elupaigad ja ränne, nahkhiirte elupaigad ja ränne, hall- ja viigerhülge elupaigad ja ränne, kalade kudealad ja elupaigad, sh ränne); 2) muinsuskaitselised väärtused; 3) riigikaitselise õhuseire töövõime jms riigikaitselased vajadused; 4) mereseireradarite mereraadioside töövõime ja riigipiiri kaitse vajadused; 5) meresõidu ja selle ohutuse, sh jäätee vajadused; 6) lennuliikluse vajadused; 7) agariku-, traal, ranna- ja harrastuspüügi vajadused; 8) vesiviljeluse vajadused; 9) väärtuslikud maastikud; 10) merepõhja taristu; 11) kaadamise vajadused; 12) tuulikute tehnoloogia, sh suundumused ja sellest tulenevalt ruumivajadus; 13) tuuleparkide majanduslikud aspektid, sh sellest tulenev ruumivajadus; 14) looduslikud olud (nt tuuleenergia potentsiaal, sügavus, laine kõrgus, jää esinemise tõenäosus, kaugus kõrgepinge alajaamadest); 15) sotsiaalse puhvri vajadus lähtudes varasematest Eesti mereala planeeringutest; 16) infratehnoloogilisi piiranguid; 17) juriidilisi (eraomandi) piiranguid 18) tehnilisi piiranguid. 9 Mõjude all on läbivalt silmas peetud planeerimisseaduse asjakohaseid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohast keskkonnamõju strateegilist hindamist. Väljatöötatavad kriteeriumid peavad olema kasutatavad. See tähendab, et kriteeriumite väljatöötamisel tuleb selgitada välja, kas ruumilise analüüsi teostamiseks on olemas vajalikud andmed vajaliku täpsusega. Kui mingid andmed on puudu, tuleb selgitada välja nende andmete kättesaadavuse ja kogumise võimalused ning maksumused. Selle põhjal teha ettepanekud planeeringu lähteseisukohtadesse vajalike uuringute mahtudena. Planeeringu alusinfo koondamine Planeeringu alusinfo koondamise käigus tuleb analüüsida olemasolevaid andmeid, uuringuid, analüüse ja dokumente loodus-, majandus-, sotsiaalse, juriidilise ja kultuurilise keskkonna aspektist ning nende kasutamise võimalikkust planeeringu koostamisel ja mõjude hindamisel, sh nende raames vajalike uuringute ja analüüside läbiviimisel. Analüüsida tuleb vähemalt järgmisi varasemalt koostatud dokumente, analüüse ja 10 andmebaase : 1) Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering; 2) Eesti mereala planeering koos selle raames koostatud uuringute ja analüüsidega; 3) Võimalikud läbiviimist vajavad keskkonnauuringud (Kekkonnaministeerium, 08.2020); 4) EELIS andmebaas; 5) ELME projekti kaardikihid; 6) Kaitsekorralduskavad ja liigikaitse tegevuskavad; 7) Natura 2000 standardandmebaas; 8) Veemajanduskavad; 9) Merestrateegia meetmekava; 10) Kaitse-eeskirjad, kaitstavate loodusobjektide inventuurid (EELIS); 11) Seireandmed (Keskkonnaagentuur, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut); 12) KESE (https://kese.envir.ee/kese/welcome.action, riikliku keskkonnaseire andmed ja uuringute aruanded) ja ICESi andmebaasid (https://www.ices.dk/data/data- portals/Pages/default.aspx); 13) PlanWise4Blue; 14) Muud asjakohased andmebaasid (nt Eesti Geoloogiateenistus); 15) Traalpüügi intensiivsuse andmed (Maaeluministeeriumi poolt edastatav); 16) „Õhutõrje ja suurtükiväe merele orienteeritud harjutusalade ja mereväe harjutusalade valimise arendusprogramm“ (ÕSMAAP, Kaitseministeeriumi poolt edastatav); 17) Riigikaitselised kõrgusepiirangud (koostöös Kaitseministeeriumiga); 18) Eesti elektri ja gaasi põhivõrgu asukoha andmed; 19) Soome meteroloogiateenistuse jääkaardid. Hinnata nimetatud andmetes, uuringutes, dokumentides ja andmebaasides sisalduva info piisavust planeeringu koostamiseks ning mõjude hindamiseks vähemalt järgmistest looduskeskkonna aspektides: 1) Geograafiline ulatus. 2) Bioloogiline mitmekesisus: - mere ja maismaa fauna, ennekõike põhjaelustik, kalad, imetajad (sh nahkhiired ja hülged), kahepaiksed, roomajad ja linnud; 10 Eeldame, et kasutatakse riiklikest ja rahvusvahelistest avalikest andmebaasidest kättesaadavat infot. Juhul, kui info ei ole avalikult kättesaadav, siis selle edastab Tellija koostöös ametiasutustega.  - mere ja maismaa floora; - kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 alad, kaitstavad ja ohustatud liigid ning elupaigad. 3) Merevee hüdroloogiline režiim, sealhulgas lainetus, veerežiim, veekvaliteet, ehitusaegse heljumi levik, jääolud. Veekogu seisund. 4) Välisõhk, sealhulgas võimalik õhusaaste ja mürahäiringu tekkimine ning õhumasside (tuule) liikumine. 5) Kliimamuutused, sh rannaprotsessid, üleujutused, äärmuslikud ilmastikuolud. 6) Mere- ja vajadusel maismaa geoloogia11, (sh üld-, ehitus- ja hüdrogeoloogia). Hinnata nimetatud andmetes, uuringutes, dokumentides ja andmebaasides sisalduva info piisavust planeeringu koostamiseks ning mõjude hindamiseks vähemalt järgmistest majanduskeskkonna aspektides: 7) Ärikeskkond, sh tööareaalid, elanikkonna tööhõive, konkurentsivõime, tootmine, teenused, turism (nn sotsiaalmajanduslik aspekt). 8) Maakasutus, sh kinnisvara ja maa hind (riigivara väärtustamine). Hinnata nimetatud andmetes, uuringutes, dokumentides ja andmebaasides sisalduva info piisavust planeeringu koostamiseks ning mõjude hindamiseks vähemalt järgmistest sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna aspektides: 9) Väärtuslikud maastikud; 10) Kogukonnatunne ja -kultuur, sh identiteet, sotsiaalne heaolu. Esialgsed tulemused ruumilisest analüüsist ja õiguslikust arvamusest Pakkuja esitab omapoolsed esialgsed võimalikud lahendusvariandid, sh arvestades, kas esinevad tuuleenergeetika kavandamist välistavad asjaolud, millised on võimalikud planeerimisinstrumendid ning neist lähtuvalt planeeringuala määramise alused. Lahendusvariantide analüüsi toimub II etapis. 3.2. II etapp II etapi tulemuseks on valminud: 1) ruumiline analüüs koos välistavate asjaolude skemaatilise lisainfoga; 2) vormistatud õiguslik arvamus koos ettepanekutega planeeringu algatamise lähteseisukohtadele; 3) vajalike planeerimisprotsessis läbi viidavate uuringute-analüüside loetelu koos turu- uuringutele (vajadusel rahvusvahelisele kogemusele) baseeruvate maksumuste ja lähteülesande tööversioonidega. 4) Vähemalt üks tutvustav töö tulemusi kokkuvõttev seminar huvigruppidele. Ruumilise analüüsi ja õigusliku arvamuse läbiviimine 11 Geoloogiafond (egt.ee) Title goes here – can run to four lines if required – 30pt (mkm.ee) Ruumilise analüüsi tulemuseks ei ole planeeringu lähteülesanne ega planeeringulahendus, vaid see peab vastama küsimusele, kas Hiiu merealal on põhimõtteliselt võimalik kavandada tuuleenergeetika alasid ja nendelt energiaülekandeks ühendusvõimalusi maismaa põhivõrguga ning millise planeeringuliigiga on kõige otstarbekam Hiiu merealal tuuleenergeetika alasid kavandada. Ettepanekud võivad olla esitatud lõppversioonis variantidena, tuues välja ühe või teise variandi eelised ja puudused. Ruumiline analüüs ja õiguslik arvamus koosneb aruandest ja skemaatilisest materjalist sh tuuleenergeetika arendamist välistavatest asjaoludest. Aruandes esitatakse: 1) loetelu tuuleenergeetikat või selle ühendusi välistavatest asjaoludest ja nende põhjendused. Esitada ettepanekud, millisel juhul on välistavat asjaolu võimalik leevendada. 2) planeeringuala, sh selle ulatuse määramiseks, ettepanekud, arvestades tuulepargi ühendusi meres ja maismaal (omavalitsuse täpsusastmega) kuni potentsiaalsete põhivõrgu alajaamadeni, koos põhjendustega. Võimalusel pakkuda välja planeeringuala ulatuse kohta erinevad variandid ja tuua välja võrdlustabel, millest nähtuvad nende erisused ning „+“ ja „-. 3) skemaatiline materjal, mis toob välja tuuleenergeetika arendamist välistavad asjaolud ja toetavad põhjendusi. 4) erinevate planeeringuliikide võrdlustabel, millest nähtub iga instrumendi “+“ ja “-“; 5) selgitus, kuidas suhestuvad omavahel Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ja soovitatav planeeringuliik; 6) hinnang Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu lahenduse kooskõlale tuuleenergeetika arendamise kavandamise võtmes, sh millised on teemade omavahelised seosed (sh riiklikesse strateegilistesse eesmärkidesse panustamine). Selguma peab, kas kõik kehtivad teemad on senini asjakohased või on mingisuguseid teemasid vajalik uuesti lahendada ja vajadusel esitatakse sellekohased ettepanekud lähteseisukohtadesse; 7) ülevaade koos põhjendustega sellest, milliseid uuringuid ja analüüse on vaja läbi viia planeeringu ja selle mõjude hindamise koostamiseks. Iga reaalse variandi puhul (arvestades töös välja pakutud erinevaid planeerimisinstrumentide variante ja planeeringuala variante) eristatakse sellega seotud uuringute ja analüüside loetelu, koos eeldatava suurusjärguga ajakulu ja maksumuse osas; 8) valminud on lähteülesannete tööversioonid uuringutele ja analüüsidele, mida on vaja läbi viia planeeringu ja selle mõjude hindamise raames, koos ekspertide vajalike pädevusnõuetega ja eeldatava maksumusega (maksumuste hindamiseks viia läbi turu- uuringud). 9) esitada kõikide kasutatud materjalide, olemasolevate andmete, uuringute, analüüside ja dokumentide viited. 4. Protsess ja kaasamine 4.1. Koosolekud Avakoosolek Projekti avakoosolek korraldatakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimisest. Avakoosolekul tutvustab töö teostaja meeskonda, ruumilise analüüsi ja õigusliku analüüsi läbiviimise metoodikat ja tööplaani. Tellija annab ülevaate tehnilisest kirjeldusest ja ootustest töö tulemuste osas. Töögrupp Töö edukaks teostamiseks moodustatakse projekti töörühm, kuhu kuuluvad töö koostaja esindaja, Rahandusministeeriumi esindaja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, Keskkonnaministeeriumi esindaja ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja. Töörühm peab igakuiseid ülevaate koosolekuid ning sisulisi koosolekuid lisaks vastavalt vajadusele. Töörühma ja pakkuja vahel toimub töö koostamisel pidev koostöö läbi lepingu kontaktisikute. Kanalid pideva koostöö läbiviimiseks lepitakse kokku avakoosolekul. Vajadusel on töörühma koosolekutele võimalik kaasata väliste asutuste esindajaid või muid eksperte, kellega töö sisu paremaks koostamiseks on vajalik konsulteerida. Täiendavate isikute kaasamine lepitakse igakordselt töörühma liikmete vahel kokku. Täiendavatel ekspertidel on arvamuse andmise võimalus. Töökoosolekud, materjalidega tutvumine ja tutvustavad koosolekud Koosolekud, sh avakoosolek toimuvad, kas vahetu kohtumisena Rahandusministeeriumis (ruumi tagab uuringu tellija) või veebikoosolekutena. Töö efektiivsemaks läbiviimiseks korraldatakse Tellija ja Töövõtja vahel iganädalasi lühikesi progressikoosolekuid, et arutada jooksvaid tehnilisi küsimusi. Progressikoosolekud ei asenda töörühma koosolekuid. Kõik kokkulepped, täpsustused jms fikseeritakse koosolekute memos või protokollis, mille koostab töö teostaja. Iga etapi lõpus esitatakse valminud tööosa tellijale tutvumiseks ja tagasisidestamiseks. Tagasiside antakse 14 tööpäeva jooksul. Tagasiside andmise ja selle põhjal vajalike täienduste tegemise töökorraldus lepitakse poolte poolt kokku avakoosolekul. Töö koostamise jooksul korraldatakse vähemalt 2 tutvustavat seminari puudutatud valitsusasutustele ja huvigruppidele. Esimene seminar toimub enne I etapi lõppu, et valideerida töö esialgseid tulemusi, sh töö metoodikat, ja peegeldada neid asjakohaste huvigruppide peal. Teine seminar korraldatakse enne lõpparuande kinnitamist, et tutvustada ja koguda tagasisidet töö tulemustele. 4.2. Kaasamine Töö koostamisse kaasatakse jooksvalt vastavalt vajadusele asjakohaseid valitsusasutusi (näiteks Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) ja huvitatud isikuid (näiteks asjakohased omavalitsused, Elering, Keskkonnaühenduste Koda, ELF, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Taastuvenergia Koda, tuuleenergia arendajad, MTÜ Hiiu Tuul, Kalurite Liit). Vajadusel viiakse läbi intervjuud või teemakohtumised mereala planeeringute koostamisel varem kaasa löönud valdkondlike ekspertidega. Huvigruppide ja valitsusasutustega viiakse läbi vähemalt 4 töökoosolekut vajaliku info kogumiseks. 5. Üle antavad materjalid ja nõuded neile Töö koosneb aruandest ning skemaatilistest materjalidest koos läbiviidud arutelude protokollide jm asjakohase kogutud sisendiga. Töö antakse üle ja võetakse vastu kahes osas vahearuande ja lõpparuandena. Täpsed esialgsete tulemuste punktid, mida vahearuandes kajastatakse täpsustatakse töö koostamise jooksul kokkuleppel Tellijaga. Aruanne Töö peab vastama kõikidele tehnilises kirjelduses toodud tingimustele ja sisaldama tellijaga kokku lepitud täiendusi. Nõuded tööle on järgmised: 1) aruanne peab kajastama adekvaatselt infot, mis vastab tehnilises kirjelduses toodule. Aruanne käsitleb kõiki analüüsi käigus lisandunud teemasid tingimusel, et see on analüüsi teostaja ja tellija vahel eelnevalt koosoleku protokollides või kirjalikul teel kokku lepitud; 2) analüüs peab olema üles ehitatud vastavalt pakkuja poolt pakkumuses esitatud, avakoosolekul täpsustatud ja esimese etapi aruandes fikseeritud metoodikale. Aruanne peab kajastama selgelt meetodite nõrkusi ja tugevusi ning välja tooma piiranguid, mis võivad takistada analüüsi käigus saadud info kasutamist; 3) analüüsi puhul on andmete kogumise meetodid täpselt kirjeldatud. Info peab olema vajadusel üle kontrollitud ning viited nende allikate kohta peavad olema lisatud. Ohud info usaldusväärsuse kohta või olulised lüngad teabes peavad olema välja toodud; 4) analüüsi teostaja peab olema valmis vajadusel kõik analüüsi teostamiseks vajalikud töökoosolekud, tutvustused jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid analüüsi teostamise käigus haldama; 5) analüüsi teostaja peab koostama analüüsi käigus läbi viidud töökoosolekute jmt kokkuvõtted memode või protokollidena ja esitama need töö Tellijale kooskõlastamiseks/tagasisidestamiseks; 6) järeldused peavad olema selgelt ülejäänud tekstist eristatud. Need peavad olema loogilised ja tuginema analüüsi tulemusel saadud faktidele. Järeldused ja faktid ei tohi olla omavahel vastuolus ja peavad olema loogiliselt põhjendatud. Järeldused peavad sisaldama eksperdi poolseid hinnanguid. Järeldused peavad olema õiglased ja erapooletud ning võtma arvesse kõik asjaomased õiguslikud asjaolud. Vastuolulised teemad peavad olema esitatud tasakaalustatult (ehk arvestama tasakaalustatult kõikide osapoolte käest saadud informatsiooni); 7) soovitused/ettepanekud (sh ettepanekud lähteseisukohtadeks) peavad olema eraldatud järeldustest ning soovitused peavad tulenema järeldustest, mis tuleb aruandes välja tuua, st viidata leheküljele. Soovitused peavad olema valideeritud projekti töögrupiga, piisavalt detailsed, konkreetsed ja reaalselt rakendatavad ning selgelt tabelis esitatud. Soovitused  peavad olema selgelt adresseeritud. Kõik soovitused peavad olema selgelt sõnastatud, nummerdatud ja tähtsuse järjekorras reastatud. Soovitused peavad olema arvestatavad kogumina, st nad ei tohi olla omavahel vastuolus; 8) aruandes esitatakse uuringute nimekiri koos eeldatavate maksumustega selgelt eristades variantide erinevusi. Aruande lisadena esitatakse uuringute lähteülesannete tööversioonid; 9) aruanne koos lisadega vormistatakse eesti keeles. Skemaatiline materjal Ruumilise analüüsi läbiviimiseks ja kuvamiseks tuleb kasutada GIS tarkvara. Töö peab vastama kõikidele tehnilises kirjelduses toodud tingimustele ja sisaldama Tellijaga kokku lepitud täiendusi. Nõuded tööle on järgmised: 1) analüüsi teostaja tagab skemaatiliste materjalide koostamise võimekuse. Skeemidel kuvatav sisu lepitakse kokku töö esimeses etapis; 2) andmeanalüüs teostatakse ja kaardid koostatakse GIS tarkvaraga, töö jooksul loodud kaardikihid antakse Tellija üle ja need tuleb vormistada shapefailidena; 6. Analüüsi ajakava ja valmimise tähtaeg Lepinguperioodi pikkus on lepingu sõlmimise hetkest 6 kuud. Pakkuja esitab analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskava oma pakkumuses. Analüüsi ajakava peab katma nii etappide läbiviimisega seonduvaid kohtumisi ja tegevusi kui ka valitsusasutuste ja huvigruppide kaasamisi.  PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 249150 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Ruumiline eelanalüüs Hiiu merealal tuuleenergeetika alade planeerimise võimaluste välja selgitamiseks Rahandusministeeriumile Pakkumus: 380705 Ettevõtja: AB Artes Terrae OÜ (12978320), roll: peapakkuja Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Pakkumuse maksumus Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 30% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused EUR 70000,000 70000,000 20 84000,000 2. Pakutava ruumilise ja juriidilise metoodika kirjeldus ja põhjendatus Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav Osakaal: 40% Hindamismetoodika kirjeldus: Hindamismetoodika on leitav hanke alusdokumentidest. 3. Analüüsi metoodikatega ja läbiviimisega seotud riskide ja nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjeldus. Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav Osakaal: 15% Hindamismetoodika kirjeldus: Hindamismetoodika on leitav hanke alusdokumentidest. 4. Analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskava Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav Osakaal: 15% Koostatud 09.06.2022 10:36:24 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 4429988/general-info  Hindamismetoodika kirjeldus: Hindamismetoodika on leitav hanke alusdokumentidest. Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 70000,000 Maksumus kokku KM-ga: 84000,000 Koostatud 09.06.2022 10:36:24 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 4429988/general-info  HANKELEPING NR 1.9-1/294-1 Tallinn, 29.06.2022 Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 15001 Tallinn, mida esindab kantsler Merike Saks (edaspidi tellija 1, edaspidi tellija) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 (tellija 2, edaspidi maksja), mida ühiselt esindab volikirja alusel Rahandusministeerium, mida esindab Merike Saks ning AB Artes Terrae OÜ (edaspidi töövõtja), registrikood 12978320, asukoht Küütri tn 14 Tartu, mida esindab juhatuse liige Mart Hiob, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Ruumiline eelanalüüs Hiiu merealal tuuleenergeetika alade planeerimise võimaluste välja selgitamiseks Rahandusministeeriumile” (viitenumber 249150) tulemusena (edaspidi riigihange). 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse vahel lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 - Pakkumuse maksumus 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja teostab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele ruumilise analüüsi, selgitamaks välja, kas Hiiu merealal on võimalik kavandada tuuleenergeetika alasid ja nende alade ühendusvõimalusi maismaa põhivõrguga õigusaktide kohases ruumilise planeerimise protsessis (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Töö rahastatakse riigieelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellijad tasuvad töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale kokku 70000 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellijad tasuvad tööde eest järgmistes osades, pärast vastava etapi (töö osa) üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist tellijate poolt ja selle alusel esitatud arve saamist: 3.3.1. I etapp - vahearuande vastuvõtmise järgselt 40% lepingu hinnast; 3.3.2. II etapp - lõpparuande vastuvõtmise järgselt 60% lepingu hinnast.  3.4. Töövõtja esitab tellijatele arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 249150. Tellija volitatud esindaja täpsustab arve esitamise korda ja maksekohustuse jagunemist tellija ja maksja vahel pärast lepingu sõlmimist, edastades töövõtjale sellekohase teavituse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3.5. E-arve saatmise võimalused on: 3.5.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 3.5.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.5.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.5.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF- vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö teostamine toimub kahes etapis vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3. Avakoosolek toimub hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingu sõlmimist. 4.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. 4.3. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud töökoosolekud, seminarid jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid analüüsi teostamise käigus haldama. 4.4. Töövõtja kohustub tegema töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka. 4.5. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.5.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud; 4.5.2. Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme vahetust, kui lepingu täitmise käigus ilmneb, et tema pädevus ei ole piisav või tal puudub võimekus täita lepingut nõuetekohaselt. 4.6. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.  4.7. Töövõtja meeskonnal peab olema lepingu täitmiseks võõrkeelte oskus tasemel, mis võimaldab rahvusvaheliste avalikes andmebaasides kättesaadava info kasutamist töö teostamiseks. 4.8. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.9. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või riigihanke alusdokumentidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 4.10. Tellija edastab koostöös ametiasutustega hiljemalt 10 tööpäeva jooksul vastava päringu saamisest töövõtjale töö teostamiseks vajaliku informatsiooni ja dokumendid, mis ei ole andmebaasidest avalikult kättesaadavad. 4.11. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes. 4.12. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.13. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.13.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.13.2. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, projektile või joonistele, on ta kohustatud kontrollima eeltööde, kasutatud materjalide, plaanide sobivust ja vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 5. Töö üleandmine 5.1. Töö üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentidele ja töövõtja pakkumuses esitatud ajakavale etappide kaupa hiljemalt 6 kuu jooksul lepingu sõlmimisest. 5.2. Töövõtja esitab tellijale vähemalt kord kuus ülevaate tehtud töö ja läbi viidud tegevuste kohta ning järgmisel kuul planeeritud tööde/tegevuste kohta. Ülevaates tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Ülevaade tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 5.2.1. Tellijal on õigus esitatud ülevaate põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava, töö teostamise metoodika kohandamiseks ja analüüsiküsimuste või –teemavaldkondade täpsustamiseks. 5.2.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse projekti töörühm. 5.3. Töö üleandmine toimub kahes etapis üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. 5.4. Tellija kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule. Üleantav töö, sh vahearuandele ja lõpparuandele lisatavad materjalid peavad vastama tehnilise kirjelduse punktis 5 toodud nõuetele. 5.5. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 14 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellijal on õigus töö ülevaatamise tähtaega pikendada, kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja volitatud  esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 5.5.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 5.5.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.5.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 5.6. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.5. määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni. 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.5. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.6. Kui tellijad viivitavad lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 9.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijatel on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.10.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 6.10.2. Punktis 6.10. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale. 7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad lepingu täitmisega seotud küsimustes: 8.4.1. Tellija esindaja on Lembe Reiman, telefon 6113615, e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja esindaja on Mart Hiob, telefon 501 4767, e-post [email protected]. 8.5.Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib 6 kuud või kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Juhul, kui poolteväliste asjaolude tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööde teostamisel järgida lepingus nimetatud tähtaegu, on tellijal õigus lükata edasi lepingu täitmise tähtpäev jt lepingust tulenevad tähtajad perioodi võrra, mille osas tööde teostamine pooltest mitteoleneval põhjusel viibis ning määrata uued tähtajad. 10.3. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.4. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 10.5. Juhul, kui lepingu täitmise ajal jätkub koroonaviiruse (haigus COVID-19) puhang ja levik, mille tõttu on valitsuse poolt kehtestatud mistahes piirangud või täiendavad piirangud, või esinevad muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mistõttu  ei osutu võimalikuks lepingu täitmine nimetatud tingimustel, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. 10.5.1. Lepingu aja- ja tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. 10.5.2. Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 10.5.3. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud tähtajaliste piirangute tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 30 päeva jooksul pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu. 10.6. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus tööde järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul, kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. Tellija 1 ja tellija 2 Töövõtja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks Mart Hiob kantsler AB Artes Terrae OÜ Saatja: <[email protected]> Saadetud: 30.06.2022 10:06 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Leping Tere! Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument. Pealkiri: Töövõtuleping Ruumiline eelanalüüs Hiiu merealal tuuleenergeetika alade planeerimise võimaluste välja selgitamiseks Rahandusministeeriumile Registreerimise kuupäev: 29.06.2022 Registreerimise number: 1.9-1/294-1. Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122Tel. (372) 611 3558e-mail: [email protected]