Kiri

Lugupeetud menetlusosaline 29.06.2022 nr 8-1/21-024/14439-1 Rail Balticut ületava riigitee 20131 Seli- Koigi-Alu km 2,63-3,29 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks tee ehitusloa andmise ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 20131 Seli‒ Koigi‒Alu km 2,63-3,29 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2022-2024. aastal vastavalt projektile „PÕHIPROJEKT DPS2 ALU-MÄLIVERE SELI- KOIGI-ALU TEE (teeprojekt OR1250 ja viadukti projekt BR 1250)“ (töö nr RBDTDEEDS1DPS2). Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee Seli‒ Koigi‒Alu km 2,63-3,29 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/YbbkiDmtQV1Nhgg . Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel esitame teile kooskõlastamiseks ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 18.07.2022 e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse projektijuhi Margus Viiklepp poole (tel +372 56840511, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Viiklepp projektijuht projekteerimise osakond Lisad: 1. Rail Balticut ületava riigitee 20131 Seli‒Koigi‒Alu km 2,63-3,29 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa eelnõu 2. Rail Balticut ületava riigitee 20131 Seli‒Koigi‒Alu km 2,63-3,29 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu 3. KMH eelhinnang DPS2 ALU-MÄLIVERE 20131 SELI-KOIGI-ALU RIIGITEE (OR1250) JA VIADUKT (BR1250) 56840511, [email protected] 2 (2)  EELNÕU Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20131 Seli-Koigi-Alu km 2,63-3,29 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 8-1/21-024/14439-1 Tee ehitusloa andmise kuupäev 29.06.2022 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20131 Seli-Koigi-Alu km 2,63-3,29 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele). 2. Muinsuskaitseseaduse alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit; 3. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda tuleb, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski; 4. Ehituse käigus tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogumite ääres (veekaitsevööndis). Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit; 5. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette; 6. Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tagada tuleb piirkonnas asuvate maaparandussüsteemide edasine toimimine. Raudtee ja viadukti ehitamisega seotud 1  EELNÕU veerežiimi lahendused kajastuvad vastavates projektides; 7. Kaitsmata põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (keskkonnamõju eelhinnangu ptk-s punktid 2, 3, 8, 15); 8. Kui RB raudtee põhiprojekti raames tuvastatakse projekti mõjualasse jäävad salvkaevud ja nende parameetrid, tuleb hüdrogeoloogi poolt määrata võimalik mõju salvkaevudele ja meetmed veevarustuse säilitamiseks; 9. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada; 10. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normidekohast taset. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas; 11. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”; 12. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist; 13. Juurdepääsuteed asuvad osaliselt rohevõrgustiku servaalal48. Ehituse käigus tuleb vältida ebavajalikke raieid ning säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust (et rohevõrgustikku kuuluva metsamaa pindala väheneks minimaalselt). Lisaks tuleb kinni pidada Keskkonnaameti poolt soovitatavast raierahuperioodist, s.o raietöid mitte teostada perioodil 15. aprillist kuni 15. juunini (LKS §55 lg 61); 14. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt puit, muld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks; 15. Raiejäätmed ja kännud tuleb koguda kokku ja kasutada loomapääsude rajamisel (nt ökodukti servades ja ulukitunnelites risuvallide rajamiseks, mis on olulised väiksematele loomadele varjevõimaluse pakkumiseks); 16. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele; 17. Vahetult Seli-Koigi-Alu tee servas (X: 543681 Y: 6545531) on Hans Tiismani mälestuskivi. Objekt tuleb säilitada ja vältida selle kahjustamist; 18. Kavandatava viadukti kohal (käesoleval ajal metsamaa) on pärandkultuuriobjektina registreeritud triangulatsioonimast (vana geodeetiline märk). Enne ehitustööde algust tuleb objekt dokumenteerida (kirjeldada, pildistada) pädeva spetsialisti poolt ning tulemused esitada pärandkultuuriobjektide registri pidajale (RMK-le). 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Rail Balticut ületava riigitee 20131 Seli- Koigi-Alu km 2,63-3,29 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2  EELNÕU 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT DPS2 ALU-MÄLIVERE SELI-KOIGI-ALU TEE (teeprojekt OR1250 ja viadukti projekt BR 1250) 2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS1DPS2 (allkirjastatud digitaalselt) 3  EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20131 Seli‒Koigi‒Alu km 2,63-3,29 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas pp.kk.2022 tee ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 20131 Seli‒Koigi‒Alu km 2,63-3,29 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Rail Balticut ületav riigitee 20131 Seli‒Koigi‒Alu km 2,63- 3 paikneb riigi kinnisasjadel (katastritunnus 66903:001:0780; 66801:001:1577; 66801:001:1585; 66801:001:1582; 66801:001:1586; 66801:001:1583; 66801:001:1584; 66801:001:1587; 66801:001:1600; 66801:001:1728; 66801:001:0024; 66801:001:1727; 66903:001:0035; 66801:001:1566) Rapla maakonnas Rapla vallas Alu-Metsküla. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022‒2024 vastavalt IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. tööle nr RBDTDEEDS1DPS2 „PÕHIPROJEKT DPS2 ALU-MÄLIVERE SELI-KOIGI-ALU TEE (OR1250)“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 17.12.2022 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/YbbkiDmtQV1Nhgg. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee Seli‒ Koigi‒Alu km 2,63-3,29 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8.  2 Projektiga nähakse ette riigitee Seli‒Koigi‒Alu km 2,63-3,29 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus üle tulevase Rail Balticu raudtee trassi. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 20131 Seli‒Koigi‒Alu km 2,63-3,29 asuva lõigu ümberehitamise ja viadukti ehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Rapla Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8  3 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane)1: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba Rail Balticut ületava riigitee 20131 Seli‒Koigi‒Alu km 2,63-3,29 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata „PÕHIPROJEKT DPS2 ALU-MÄLIVERE SELI-KOIGI-ALU TEE (teeprojekt OR1250 ja viadukti projekt BR 1250)“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna Põhja üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Tee ehitusluba Rail Balticut ületava riigitee 20131 Seli‒Koigi‒Alu km 2,63-3,29 asuva lõigu ümberehitamiseks; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. KMH eelhinnang DPS2 ALU-MÄLIVERE 20131 SELI-KOIGI-ALU RIIGITEE (OR1250) JA VIADUKT (BR1250) 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. 1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.  4 (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise üksus  DPS2 ALU-MÄLIVERE 20131 SELI-KOIGI-ALU RIIGITEE (OR1250) JA VIADUKT (BR1250) Keskkonnamõju eelhinnang Transpordiamet 2022 1 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................... 4 1. Taust ja seadusandlikud aspektid................................................................................... 5 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus.................................................................... 7 2.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ....................................... 7 2.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ................................................... 8 2.3. TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA NING LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA ...............................................................................14 2.3.1. Maakonnaplaneeringud ...................................................................................14 2.3.2. Üldplaneering ..................................................................................................15 2.3.3. Detailplaneeringud piirkonnas .........................................................................16 2.3.4. Arengudokumendid .........................................................................................16 2.4. RESSURSSIDE KASUTAMINE............................................................................16 2.5. ENERGIAKASUTUS ............................................................................................17 2.6. TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE..................................................17 2.7. TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS .................................................................................................................18 2.8. TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT, PIIRIÜLESED MÕJUD ..............................................................18 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond .................................................20 3.1. OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI PLANEERITAVAD TEGEVUSED .....................................................................................20 3.2. ALAL ESINEVAD MAAVARAD, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME ..........................................................................................................23 3.3. MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME......................................23 3.4. NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD.........................................................................26 3.5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ...........................................................................27 3.6. PÕHJAVESI JA PINNAVESI ......................................................................................28 3.7. MÄRGALAD JA ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD .............................................................30 3.8. PINNAVORMID JA PINNAS ......................................................................................30 3.9. METSAD JA KÕRGHALJASTUS ...............................................................................32 3.10. ROHELINE VÕRGUSTIK JA LOOMASTIK ..............................................................32 3.11. KULTUURIMÄLESTISED, MILJÖÖ- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD .........................................................................................................................................34 3.12. VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ................................................................................37 3.13. VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA ...................................................................37 2  3.14. ASUSTUS ................................................................................................................37 3.15. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE NING ELANIKKONNALE – MÜRA, VIBRATSIOON, VEE- JA ÕHU KVALITEET .....................................................................37 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ..............................................................................43 4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE VÕI MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA....................................................45 4.2. EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE JA VÄLTIMISE MEETMED .........................45 5. Kokkuvõte ja järeldused ................................................................................................48 Kasutatud kirjandus ..............................................................................................................50 3 Sissejuhatus Käesoleva eelhinnangu ülesandeks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses Rapla vallas paikneva riigitee nr 20131 Seli-Koigi-Alu km 2,63-3,29 riste (viadukt) rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta. Riste kaudu on lahendatud kõrvalmaantee ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Käesoleva eelhinnangu aluseks on projekti „Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus Pärnust Raplani” raames koostatud: 1) põhiprojekt „DPS2 Alu-Mälivere. 20131 Seli-Koigi-Alu riigitee (OR1250)“; 2) põhiprojekt „DPS2 Alu-Mälivere. Maanteeviadukt BR1250“. Eelhinnangus käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH eelhinnangu koostamisel ja KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. 4  1. Taust ja seadusandlikud aspektid Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1. KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Käesoleva projektiga kavandatud tegevustes ei ole KeHJS § 6 lõige 1 punktis 13 toodud aluseid2. Kuna kavandatav tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1 punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6 lg 21). KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega3. Tee ehitamiseks tegevusloa andmine ei ole KeHJS § 6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine (välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. 1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 2 KeHJS § 6 lõige 1 punktis 13 määratletud olulise keskkonnamõjuga tegevused: kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks 3 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 28.01.2020, 6) 5 Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning määruses nimetatud tegevuse või käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16 punkt 2). KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise juhendmaterjalidest4, 5. 4 Keskkonnaministeerium. 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf 5 European Commission. 2017. Environmental Impact Assessment of Projects. Guidance of Screening. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/eia_guidance_screening_final.pdf 6  2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus 2.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS Projekti eesmärk on lahendada Seli-Koigi-Alu kõrvalmaantee (tee nr 20131) ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Projekteeritav Seli-Koigi-Alu riste (riste põhiprojekti mõistes objekt OR1250 ning viadukt BR1250) asub Rapla maakonnas Rapla vallas (joonis 1). Kavandatavast raudteest ülepääsuks rajatakse eritasandiline riste ning viadukt. Joonis 1. Projekti asukoht ja kavandatava Rail Balticu trassikoridor (aluskaart: Maa-amet, 2020) Kavandatava Rail Balticu trassi koridor (RB maakonnaplaneeringu lõigud 7C, 8A, 16A) läbib Rapla vallas Juula, Väljataguse, Tuti, Sulupere, Sikeldi, Kalevi, Alu-Metsküla, Mõisaaseme, Kuku ja Röa küla, möödudes Rapla linnast lääne poolt. Trassi koridori laius kogu Rapla valla osas on 350 m (joonis 2)6. Alu-Metskülas, enne ristumist Seli-Koigi-Alu teega (nr 20131), läbib trassi koridor suuremat riigimetsamassiivi, teest põhja pool põllumassiivi. Hoonestus külas paikneb kahel pool trassi koridori. 6 Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016 7  Joonis 2. Rail Balticu trassikoridor ja 20131 Seli-Koigi-Alu riigitee ristumine (aluskaart: Maa-amet, 2020) RB Rapla maakonnaplaneeringu7 alusel lahendatakse raudtee põhitrassi ristumised olulisemate avalikult kasutatavate teedega eritasandilisena. Eritasandilised lahendused (ehk risted) planeeritakse Rapla valda kaheksale teega ristumisele. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks planeeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. Seli-Koigi-Alu riste ja viadukti plaanilahenduse projekteerimisel on lähtutud olemasolevast keskkonnast, kavandatava Rail Balticu trassi asukohast ning enne põhiprojekti koostamist teostatud VE etapis8 koostatud lahendusest. 2.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Käesolevas dokumendis on kavandatava tegevuse kirjeldamisel aluseks võetud riste ja viadukti põhiprojektide seletuskirjad ja asendiplaani joonised9 10. Teeregistri andmetel on Rapla maakonnas asuva kõrvalmaantee 20131 Seli-Koigi-Alu kogupikkus 6,29 km. Projektis käsitletav maantee lõik jääb 20131 Seli-Koigi-Alu maanteel vahemikku km 2,63–3,29 (joonised 3.1, 3.2, 3.3 ja 3.4). Tee on kaetud freespurust kattega. 7 Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016. 8 VE – value engineering, eesti keeles väärtusprojekteerimine, mis on põhiprojekti etapile eelnenud alternatiivide võrdlemise etapp 9 Põhiprojekt DPS2 Alu-Mälivere. 20131 Seli-Koigi-Alu riigitee (OR1250). Koostatud projekti „Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus Pärnust Raplani” raames 10 Põhiprojekt DPS2 Alu-Mälivere. Maanteeviadukt BR1250 8 Teeregistri andmetel on olemasoleva tee katte laius projektis käsitletavas lõigus km 2,6–2,8 6,0 m, mulde laius on 6,0 m; km 2,8–3,8 katte laius 5,8 m, mulde laius 5,8 m. Kergliiklusteed puuduvad ja neid antud projekti raames ei kavandata. 20131 Seli-Koigi-Alu riigiteel on projekteeritavas lõigus 4 mahasõitu, olevad ristmikud puuduvad. Olemasolevad kraavid on projekteeritaval lõigul on paremal km 2,63 – 2,692 ja km 2,755 – 2,992 ning vasakul km 2,696 – 2,713; km 2,744 – 2,955 ja 3,23 – 3,294. Truupe maantee ja mahasõitude all ei ole. Joonis 3.1. Seli-Koigi-Alu tee projektiala alguses – vaade lõunasse, rajatava riste suunas (foto autor Kristo Kiiker) Joonis 3.2. Seli-Koigi-Alu tee projektiala lõpus (foto autor Kristo Kiiker) 9  Joonis 3.3. Vaade kavandatava viadukti asukohast kagu suunas (foto autor Kristo Kiiker) Joonis 3.4. Vaade lääne suunas uue ligipääsu asukohale (foto autor Kristo Kiiker) Viadukt Viadukt on lahendatud täisintegraalse järelpingestatud monoliitsest raudbetoonist konstruktsioonina (joonis 4, joonis 5, joonis 6). Viadukti kogupikkus on 58,5 m ja avade jaotus on järgmine: 2,5+16,5+20,5+16,5+2,5 m, kolm sisemist ava ja mõlemas otsas 2,5 m pikkkused konsoolsed osad. Viaduktiteki kogulaius on 12,1 m, tagades teele kaks 4,5 m laiust sõidurada ja 1,55 m laiused servaalad kummalgi pool teed. Servaalad on sõiduteest eraldatud põrkepiirdega. Ristlõikes on tekk konsoolidega plaat, mille pealmine pind on valatud kahepoolse põikkaldega 2,5%. Servaprusside külge on paigaldatud piire ja kontaktvõrgu kaitsetara, viimane ainult keskmises avas raudtee kohal. 10 Viadukti sammaste alla rajatakse taldmikud suurusega 3-3,5 x 3,0 x 1,2 m. Taldmikud rajatakse murenemata lubjakivi kihile. Ringristlõikega sambad (läbimõõduga 900-1000 mm) on taldmikega ja tekiplaadiga jäigalt ühendatud. Viadukti projektiga kavandatud tegevuste lühikirjeldus:  ettevalmistavad tegevused, kaevetööd, vundamenditaldmike ehitamine;  sammaste ehitus, raketise paigaldamine;  tekiplaadi, otsaseinte ja külgtiibade ehitus (sarruse paigaldamine, betooni valamine, järelpingestamine);  muldkeha ja pealesõidu teostus ning raketise eemaldamine;  katendi teostus, piirde, käsipuu ja kontaktvõrgu kaitse paigaldamine kujul, mis teeb need ka lindudele nähtavaks, viimistlustööd ning avamine maanteeliiklusele. Viadukti rajamisel on oluline rajada piirded selliselt, et oleks välditud valgusreostuse teke. Joonis 4. Viadukti külgvaade11 11 Põhiprojekt DPS2 Alu-Mälivere. Maanteeviadukt BR1250 11  Joonis 5. Viadukti plaan12 12 Põhiprojekt DPS2 Alu-Mälivere. Maanteeviadukt BR1250 12  Joonis 6. Sillateki lõige13 Riste Riste projekti koosseisus on projekteeritud järgmised teelõigud:  20131 Seli-Koigi-Alu tee (OR1250) – pikkus 664 m, katte laius 8,0-9,0 m, pikikalle 0,21 kuni 3,50%;  Juurdepääsutee (OR125001) – pikkus 48 m, katte laius 3,5 m, pikikalle 3,0%;  Juurdepääsutee (OR125002) – pikkus 439 m, katte laius 4,0 m, pikikalle 0,53-1,18%;  Juurdepääsutee (OR125003) – pikkus 230 m, katte laius 3,5 m, pikikalle enne ristumist Seli-Koigi-Alu teega 2,5%, sealt edasi 0,01-0,61%;  Juurdepääsutee (OR125004) – pikkus 235 m, katte laius 4,0 m, pikikalle 0,85%. Juurdepääsuteed on kajastatud ka peatükis 3.15 joonisel 13 (OR125002, juurdepääs Rahnu kinnistule) ja joonisel 14 (OR125001, juurdepääs Posti kinnistule). 20131 Seli-Koigi-Alu riigitee on üldjuhul projekteeritud 8,0 m laiusena, viaduktil on maantee katte laiuseks 9,0 m. Tugipeenarde laius on üldjuhul 0,5 m, põrkepiirde korral 1,25 m. Tee on üldjuhul kavandatud kahepoolse põikkaldega 2,5%, viraaži lõikudes kuni 4%, tugipeenardele on ette nähtud põikkalle 4,0%. Kõik nõlvad on projekteeritud nõlvusega 1:2. Kõrgete mullete korral on tee serva projekteeritud põrkepiire. 13 Põhiprojekt DPS2 Alu-Mälivere. Maanteeviadukt BR1250 13 Ligipääsu tagamiseks kinnistutele ja kohalikule teele on projekteeritud kruuskattega juurdepääsuteed (OR125001 – OR125004). Teed on kavandatud ühepoolse põikkaldega 3,5%. Olemasolevad kinnistute mahasõidud on projekteeritud asfaltkattega kasutades tüüpseid lahendusi. Antud projekti koosseisus hooldusteid projekteeritud ei ole. Hooldusteed projekteeritakse raudtee projekti koosseisus. Projektiga kavandatud tegevuste lühikirjeldus:  Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse teemaa-alal kasvavad puud ja võsa;  Eemaldatakse olemasolevate mullete laienduste alla jääv kasvupinnas kogu paksuses;  Ehitatakse muldkeha, planeeritakse ja kindlustatakse nõlvad. Ehitatud mullete nõlvad on üldjuhul ette nähtud katta 5–7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme 10-20 g/m².  Ehitatakse teekatend 6228 m2 suurusele alale, mis hõlmab killustikaluse, asfaltkatte ning tugipeenarde ehitamist;  Teele rajatakse liiklusmärgid, teekattemärgistus, tähispostid ning teepiirded. Enne ehitustööde algust koostab töövõtja ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastab selle kohaliku omavalitsuse ja Transpordiametiga, vajadusel rajab ajutised ümbersõidud (vt ptk 3.1). Kõik erakinnistutel teostatavad ehitustööd kooskõlastatakse enne ehitustööde algust maaomanikega. Ehituse ajal ajutiste liikluskorralduslahenduste kavandamisel tagatakse vähemalt päästeteenistuse ja elanike pidev juurdepääs maa kasutamiseks. Projektialal on mitmed tehnovõrgud. Enne ehitustööde algust kooskõlastab töövõtja tegevused tehnovõrkude valdajatega. 2.3. TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA NING LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA 2.3.1. Maakonnaplaneeringud  Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”. 14 Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail Balticu raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Balticu raudtee trassi koridorile Rapla maakonnas. Minister kehtestas lisaks 13.02.2018 Harju ja Pärnu maakonna osas maakonnaplaneeringud raudtee trassi koridori asukoha määramiseks. Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud. Planeeritud trassikoridori pikkus Rapla maakonnas on 55 km ja see kulgeb läbi kolme kohaliku omavalitsuse territooriumi: Kohila vald, Rapla vald ja Kehtna vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees. Raudtee on kavandatud reisirongidele projektkiirusega kuni 249 km/h. Kaubarongide projektkiirus on kuni 120 km/h. Rahvusvahelise reisirongi peatus on planeeritud Raplasse. Planeeringuga on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks.  Rapla maakonnaplaneering 2030+ Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80 kehtestati Rapla maakonnaplaneering 2030+. Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ koostamisel on arvestatud RB Rapla maakonnaplaneeringuga. Maakonnaplaneeringu peamisteks eesmärkideks on: 1) toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; 2) tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. 2.3.2. Üldplaneering Seoses Rapla, Juuru, Kaiu ja Raikküla valdade ühinemisega, kehtib käesoleval ajal Rapla vallas neli varem koostatud üldplaneeringut: 15   Rapla valla üldplaneering14 – kehtestatud aastal 2011. Projekteeritud Seli-Koigi-Alu riste paikneb endise Rapla valla territooriumil;  Juuru valla üldplaneering – kehtestatud 2010;  Kaiu valla üldplaneering – kehtestatud 2004;  Raikküla valla üldplaneering – kehtestatud 2003. Uue, ühinenud omavalitsusi hõlmava üldplaneeringu koostamine algatati Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92 (käesoleval ajal koostamisel). 2.3.3. Detailplaneeringud piirkonnas Kehtestatud või koostamisel olevad detailplaneeringud projekteeritaval teelõigul puuduvad. 2.3.4. Arengudokumendid  Rapla valla arengukava 2018-2025 Rapla valla arengukava 2018-2025 on kehtestatud 27. septembril 2018 volikogu määrusega nr 39. Arengukavas on sätestatud Rapla valla arengu põhisuunad ning infrastruktuuri arendamise alused ja vajadused. Kavandatav tegevus on seotud majanduse, tehnilise taristu ja looduskeskkonna valdkondlike eesmärkidega: 1) Elukeskkonna planeerimine koos vajalike tehniliste taristutega kogu valla territooriumil; 2) Teehoiu kvaliteet ja kvantiteet – uued tehnoloogiad, investeeringute suurendamine.  Raplamaa arengustrateegia 2035+ Dokumendis on strateegiline eesmärk 13: Maakonna hea ligipääsetavus ja aeg-ruumiliste vahemaade vähenemine läbi heatasemelise transporditaristu ja kiirete välisühenduste. Tegevussuund 13.1: Kaasaegse ja piisava läbilaskevõimega transporditaristu väljaarendamine. 2.4. RESSURSSIDE KASUTAMINE Viadukti ja tee, sh muldkeha ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Riste põhiprojektis on välja toodud arvutuslikud mahud ettevalmistavate tööde, mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning maastikukujundustööde kohta. Muldkeha ehitamine toimub kindlatele tehnilistele 14 Rapla valla üldplaneering aastani 2025. Rapla, 2011 16 parameetritele vastavast mineraalsest materjalist. Vajaminev juurdeveetava pinnase maht on ca 33 000 m3. Katend ehitatakse 6228 m2 suurusele alale. Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse karjääri(de)st. Käesoleval ajal ei ole täpsemalt teada, millisest karjäärist hangitakse materjali konkreetse objekti ehituseks, kuna see sõltub ehitushanke võitja majanduslikest kaalutlustest. Kaevandamisloa andmisel on läbi viidud KMH või antud KMH eelhinnang, mille käigus on hinnatud karjääri avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõjusid. Olulised negatiivsed keskkonnamõjud on asjakohaste meetmetega välditud või leevendatud, seega ei saa mõju pidada oluliseks. Pärast riste valmimist jätkub tee, viadukti ja nendega seotud objektide seisundi kontrollimine ja hooldustööde tegemine vastavalt põhiprojektides ette nähtud tingimustele. Hooldustöödega tuleb tagada tee seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele15. Nimetatud tegevused ei ole ressursimahukad. Riste ehitusel kasutatavat materjali ei tohi ladustada veekogu kallastel ja reostustundlikes kohtades, samuti saastunud pinnasega maa-aladel. Materjali ladustamisel tuleb leostusohtlik materjal ladustada kõva katte ja vee kogumislahenduse võimalusega alusel kaetuna. Ohtlikud materjalid tuleb ladustada alati kõva katte ja vee kogumislahenduse võimalusega alal kaetuna. Materjalide ladustamise lõpetaise järgselt tuleb ladustuskoht likvideerida ja seal taastada olemasolev olukord. 2.5. ENERGIAKASUTUS Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) ehitusmasinad, hiljem kulub kütust masinatele, mis tegelevad tee hooldustöödega. Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad ning jätkuvad sarnaselt olemasolevale olukorrale. 2.6. TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE Projekti elluviimisel tekivad peamiselt pinnasejäätmed ja puidujäätmed, seejuures on suur osa tekkivatest jäätmetest taaskasutatavad. Olemasolev pinnas (muldkeha või aluspinnas) eemaldatakse mahus, mis on vajalik konstruktsiooni rajamiseks projektsele kõrgusele. Vana likvideeritava muldkeha kaevamisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobimatuna. Projektiga seotud väljakaeve kogumaht on ca 9300 m3. Objektil ülejääva pinnase maht on ca 1156 m3. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina või planeerida see teemaa-alal rekultiveeritavatele aladele ning madalamatele aladele tee 15 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri 2015.a määrusega nr 92 (RT I, 02.11.2018, 3) 17 mulde kõrvale. Rekultiveeritavate alade vertikaalplaneerimisel tuleb jälgida, et ala kalle oleks veeviimarite ja kraavide suunas. Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse teemaa-alal kasvavad puud ja võsa. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Erakinnistutel raieid ei tehta, kuna riste alla jäävate kinnistute osad võõrandatakse enne ehitustööde algust. Juurimisel tekkinud kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni. Raiejäätmed ja kännud tuleb koguda kokku ja kasutada loomapääsude rajamisel (nt ökodukti servades ja ulukitunnelites risuvallide rajamiseks, mis on olulised väiksematele loomadele varjevõimaluse pakkumiseks). Lisaks peab töövõtja kraavide kaevamisel/puhastamisel eemaldama ja ära vedama kogu umbrohu. põõsad. puud. kännud. juured. prahi ja jäätmed. mis asuvad kraavides ja nõlvadel. Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas ja muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele16. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. 2.7. TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS Kavandatava tegevuse eesmärk on lahendada 20131 Seli-Koigi-Alu riigitee ristumine kavandatava Rail Balticu trassiga. Selleks ehitatakse viadukt üle raudtee. Kahetasandiline ristumine välistab autode kokkupõrked rongidega. Samuti on ristumise piirkonnas piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele. Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne). Töötsooni peab ehitaja tähistama vastavalt Transpordiameti peadirektori poolt kinnitatud juhendile „Riigiteede ajutine liikluskorraldus”17. 2.8. TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT, PIIRIÜLESED MÕJUD Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/katastroofe. Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega piiriülest mõju ei ole. 16 Jäätmeseadus (RT I, 21.12.2019, 6) 17 Transpordiamet. 2018. Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/Liikluskorraldus/riigiteede_ajutise_liikluskorralduse_juhend_ma_2018-009.pdf 18 Kavandatava Rail Balticu raudtee trass ristub olemasoleva 20131 Seli-Koigi-Alu teega, kuhu projekteeritakse kahetasandiline ülesõit (viadukt). Kahetasandiline ristumine välistab autode kokkupõrked rongidega (sh ohtlikke kemikaale vedavate kaubarongidega) ning sellega ka suurõnnetused ja nendega kaasneda võivad katastroofilised tagajärjed. 19  3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.1. OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI PLANEERITAVAD TEGEVUSED Projekteeritav riste paikneb valdavalt maatulundusmaal (Kuuse kinnistul, mis on eraomandis ning Vahastu metskond 95 kinnistul, mis on riigiomandis), lisaks transpordimaal ning elamumaal (joonis 7). Projekt hõlmab järgmisi katastriüksuseid:  transpordimaad 20131 Seli-Koigi-Alu tee (KÜ 66903:001:0780 ja KÜ 66904:001:1980);  transpordimaa Alu-Koigi tee (KÜ 66801:001:0024);  maatulundusmaa Rahnu (KÜ 66904:001:0247);  maatulundusmaad Kuuse (KÜ 66903:001:0099 ja KÜ 66904:001:1870);  maatulundusmaa Vahastu metskond 95 (KÜ 66903:001:0040);  maatulundusmaa Metsatuka (KÜ 66904:001:0248);  elamumaa Kõrgemäe (KÜ 66904:001:1500). Uus riste rajatakse olemasoleva 20131 Seli-Koigi-Alu teelõigu kõrvale metsaalale ja rohumaale (vt ka jooniseid 3.1-3.4). Riste alla jäävad eramaad (vastavad kinnistuosad) võõrandatakse enne ehitustööde algust, seega ei toimu ehitamist eramaadel. Projekti elluviimisel muutub maakasutus vahetult projektialale (uuele teemaale) jäävas osas, kus metsaalale ja rohumaale rajatakse kõrge mulle, viaduktile tee, mahasõidud ja juurdepääsuteed. Muutub maakasutuse sihtotstarve. Projekteeritav teelõik külgneb elamumaade ja maatulundusmaadega. Uus teelõik hakkab paiknema elamutest kaugemal. Elamutele ja maadele ligipääsuks rajatakse mahasõidud ja ligipääsuteed, mis ühendatakse olemasolevate teedega. Seega ei põhjusta riste rajamine piiranguid maa kasutamiseks ümbritsevatel aladel. Riste piirkonnas ei ole kehtestatud detailplaneeringuid, millega tuleks arvestada riste projekteerimisel. 20 Joonis 7. Katastriüksused projektipiirkonnas (aluskaart: Maa-amet, 2020). 21 Ehitusega kaasnevad ajutised piirangud – eelkõige ajutised liikluskorralduslikud muudatused. Kuna Seli-Koigi-Alu tee riste rajatakse olemasoleva tee kõrvale, siis ei pea liiklust olemasoleval teel ehitamise ajaks sulgema ega ümber suunama. Uue tee ja olemasoleva tee ühendamine rajatakse pool-poolega meetodil. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem koostatakse töövõtja poolt ning kooskõlastatakse kohaliku omavalitsuse ja Transpordiametiga. Ehitusaegsed liikluskorralduse muudatused on ajutised ja vältimatud. Mõju ei saa pidada oluliseks, kuna tagatakse päästeteenistuse ja elanike pidev juurdepääs maa kasutamiseks. Projekteerimisel ja ehitustöödel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida tegevus mõjutaks, projekteeritaval teelõigul puuduvad. 3.2. ALAL ESINEVAD MAAVARAD, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses maardlaid. Lähim maardla (Hagudi turbamaardla) paikneb ristest ca 1 km kaugusel idas. Riste ehitus ei mõjuta maardla kasutamist. Ehituseks vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Seega negatiivne mõju maavaradele, nende omadustele ja taastumisvõimele puudub. 3.3. MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest jäävad projektiala piiridesse – tegemist on otseste mõjudega. Kaudne mõjuala ulatub väljapoole otsese mõju ala. Kaudsete mõjude puhul on eelkõige tegemist müra ja vibratsiooniga, aga ka veerežiimi muutustega, mis võivad kaudselt mõjutada nt kaitstavaid loodusobjekte. Antud objekti puhul ei ole ette näha negatiivseid mõjusid ümbruskonna veerežiimile – uusi kraave ei rajata, olemasolevad kraavid säilivad. RB raudtee poolt tekitatava barjääri võimalikku mõju loomade liikumisvõimalustele hinnatakse täpsemalt RB raudtee põhiprojekti KMH raames. Antud viadukti ja riste kontekstis on oluline välja tuua, et RB raudtee projekteerimisel on nö standardlahendusena ette nähtud maanteeviaduktide alla 5 m laiused ja 5 m kõrgused loomarajad, mis võimaldavad loomadel liikuda piki RB trassi ilma, et loomad peaksid teed ületama. Seli-Koigi-Alu viadukti alla on 23 projekteeritud loomarada (hooldustee) kahele poole raudteed. Piirkonnas elavatest loomadest on ülevaade koostatud eluslooduse uuringus18, mis hõlmab ka Seli-Koigi-Alu riste piirkonda (ptk 3.10). Kirjeldatud on loomastikku Kalevi (Alu) ökoduktist 10 km raadiuses, Kalevi (Alu) ökodukt paikneb Seli-Koigi-Alu ristest ca 650 m kaugusel edelas. Kavandatava tegevusega on seotud kahte liiki müra: ehitusega kaasnev müra ning tee kasutamisel tekkiv müra (sõidukite mootor ning rataste veeremine). Ehitusaegne müra on ajutise loomuga, objekti valmides müraallikas kaob. Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Tabelis 1 on antud müra normtasemed vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71. 18 Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. Large mammal crossings at Alu-Mälivere section DS1DPS2 24 Tabel 1. Müra normtasemed19 1 müra tundliku hoone teepoolsel küljel Joonis 8 kirjeldab mürataseme sõltuvust müraallika kaugusest. Ehitusega seotud müratase võib hinnanguliselt ulatuda 80-90 dBA-ni (ekskavaator, kopplaadur, üksik kallur, purusti ja buldooser), mitme masina koos töötamisel on müratase mõnevõrra suurem. Mürataseme langus sõltuvalt müraallika kaugusest ei ole lineaarne: punktallika helivõimsus (müratase) langeb pöördvõrdeliselt pindala suurenemisega20. 19 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 20 Keskkonnaamet. 2018. Keskkonnamüra – juhend. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/juhend_mura_avalik.pdf 25  Joonis 8. Mürataseme sõltuvus müraallika kaugusest21. Antud projekti puhul on asjakohane hinnata müra võimalikku mõju kaitstavatele aladele (hinnatakse ptk-s 3.5) ja elamumaa-aladele (hinnatakse ptk-s 3.15). Kuna vibratsiooni tunnetavad ruumis viibijad, mitte õue olijad, siis on hinnatud vibratsiooni võimalikku mõju lähedalasuvatele elamutele ptk-s 3.15. Vastavalt läbi viidud mürauuringule ei ole viaduktile vaja normide tagamiseks müratõkkeid paigaldada. 3.4. NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD Projektialal ja selle vahetus läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Projektialale lähim Natura 2000 ala on Rabivere loodusala (EE0020316)22, mis asub ristest (keskpunktist) ligikaudu 3 km kaugusel põhjas. Ei ole teada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele, et need avaldaksid negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (vt ka ptk 3.3). 21 Keskkonnaamet. 2018. Keskkonnamüra – juhend. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/juhend_mura_avalik.pdf 22 Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala rahvusvaheline kood 26  3.5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Keskkonnaregistri23 andmetel ei asu projektialal ja selle läheduses kaitstavaid alasid ega kaitsealuste liikide elupaiku/kasvukohti. Lähimad kaitstavad loodusobjektid on:  Luuka kasesalu (KR kood KLO1200338) – asub riste keskpunktist 600 m kaugusel loodes;  Alu suurkivi (KR kood KLO4000527) – asub riste keskpunktist enam kui 600 m kaugusel edelas;  kaitstava liigi kanakulli elupaik (II kaitsekategooria) – asub riste keskpunktist 700 m kaugusel (projektiala piirist enam kui 600 m kaugusel) läänes. Müra mõju hindamisel kaitstavatele loodusobjektidele tuleb arvestada kaitstavate liikide elupaikade kaugust müra tekkekohast ja müra hajuvust maastikul. Lähim müra suhtes tundliku liigi elupaik on projektiala piirist 600 m kaugusel. Müra piirnorme kaitstavatel aladel ei ole kehtestatud. Müra võimaliku mõju hindamisel võib tinglikult aluseks võtta Keskkonnaministri määrusega kehtestatud I kategooria ehk vaiksete alade määratluse (tabel 1), kus müra lubatud tase vaiksel alal on päeval kuni 55 dBA, öösel kuni 40 dBA. Müra hajuvust kirjeldava joonise 8 põhjal võib väita, et lagedal alal toimuva ehitustegevuse puhul vastab müra I kategooria päevasele piirnormile 200-300 m kaugusel müraallikast (ekskavaatori, kopplaaduri, üksiku kalluri ja buldooseri puhul) kuni 600 m kaugusel (purusti puhul). Arvestades, et projektiala ja kaitstava liigi elupaika eraldab metsamassiiv, hajub müra veelgi kiiremini ning tegevus ei põhjusta olulisi negatiivseid häiringuid kaitstavatele liikidele. Seli-Koigi-Alu viadukti alla rajatakse raudtee mõlemale küljele 5 m laiune ja 5 m kõrgune loomarada (hooldustee). See võimaldab eelkõige keskmise suurusega ja väiksematel loomadel liikuda piki Rail Balticu piirdeaeda, ilma et loomad peaksid teed ületama. RB loomastiku uuringutega24 25 26 ei märgitud vajadust Seli-Koigi-Alu riste piirkonnas täiendavate meetmete rakendamiseks loomastiku kaitseks. Lähimad loomastiku jaoks olulised alad on:  ristest kirde suunas Hagudi rabas ja seda ümbritseval metsaalal (oluline suurimetajate liikumisala ja kahepaiksete jaoks väärtuslik elupaik); 23 Keskkonnaregister, seisuga 03.09.2020 24 OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. Large mammal crossings at Alu-Mälivere section DS1DPS2 25 OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. DS1DPS2 Alu-Mälivere section crossings for small and meedium-sized mammals and amphibians 26 OÜ Rewild. 2021. EIA mitigation measures for DS1DPS2 27   ristest edelasse jääv metsamassiiv, mis on piirkondlikult oluline suurimetajate liikumisala. Nimetatud asukohtadesse on kavandatud loomade läbipääsud (lahendatakse eraldi projektidega). RB raudtee ja sellega seotud taristu võimalikku koondmõju loomade liikumisvõimalustele hinnatakse RB raudtee põhiprojekti KMH raames. Vastavalt loomastiku eksperdile võivad loomaläbipääsud kõrgvee ajal olla ajutiselt üle ujutatud. 3.6. PÕHJAVESI JA PINNAVESI Põhjavesi Projektipiirkond asub kaitsmata põhjaveega alal (joonis 9). Kaitsmata põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks27 (vt ptk 4.2). Joonis 9. Põhjavee kaitstuse kaart projektipiirkonna kohta (Maa-amet, 2020). Riste ja viadukti projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata joogiveekaevude veetasemele ja nende veekvaliteedi säilitamisele. Keskkonnaregistri andmetel asub puurkaev (KR kood PRK0052192) projektiala piirist 70 m kaugusel, riste keskpunktist 280 m kaugusel (Suurekivi kinnistul). Puurkaevu kasutatakse olmevee saamiseks. Kaevu sügavus on 30 m, hooldusala 10 m. Viadukti vundamendi taldmik rajatakse aluspõhjale (murenemata lubjakivi kihile). Taldmike ehitamiseks kaevatakse ajutised süvendid kuni 8 m sügavusele. Projekti 27 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine 28 elluviimine ei mõjuta kaevude seisundit, kuna kaev asub piisavalt kaugel ning kaevu veetasemed on madalamal kui kaevatav süvend ehk 10 meetri sügavused. Sademevesi Maa-amet maaparandussüsteemide kaardirakenduse alusel ei ole projektipiirkonnas maaparandusehitisi. Olemasolevad kraavid on projekteeritaval lõigul paremal km 2,63–2,692 ja km 2,755–2,992 ning vasakul km 2,696–2,713; km 2,744–2,955 ja 3,23–3,294. Truupe projektipiirkonnas ei ole. Uusi kraave ja truupe projektlahendusega ei kavandata, kuna olemasolevad kraavid on piisavad, et tagada ristega seotud objektidele ning ümbritsevatele maadele sobilik niiskusrežiim. Teedelt ärajuhitava sademevee koostis sõltub peamiselt liiklussagedusest. Üldiselt sisaldab see suures koguses heljumit ning vähem orgaanilisi ühendeid (naftaproduktid jm), raskmetalle, jäätõrjeaineid ja toiteaineid. Enim suureneb saasteainete sisaldus sademevees kevadtalvisel perioodil lumesulamisvees naastrehvide ja jääsulatamisvahendite kasutamise tõttu. Sademevee saasteainete sisaldust mõjutavad ka kogumis- ja ärajuhtimislahendused (dreenid, rohupinnad). Maanteede puhul avaldab mõju ka väljastpoolt teemaad tulev sademevesi (eriti lumesulavesi)28. AS Maves on hinnanud29, et liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot/ööpäevas, käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autost/ööpäevas. Liiklussagedus Seli-Koigi-Alu riste juures on ca 178 autot/ööpäevas30, seega on liiklussagedus väga madal ning sademevee käitlemise vajadus ebatõenäoline. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama saasteainesisalduse piirväärtustele, mis on sätestatud Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 6131. Sademevee suublasse juhtimise nõuded tulenevad Veeseaduse §-st 129. Olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee seisundile ei avaldu, kui riste ehitamisel järgitakse üldisi veekaitselisi meetmeid:  Ehitamisel tuleb vältida olemasolevate kraavide toimimise halvendamist, projektipiirkonnas maaparandusehitisi ei ole;  Tagada tuleb pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Raudtee ja viadukti ehitamisega seotud veerežiimi lahendused kajastuvad vastavates projektides. Oluline on, et maantee- ja raudteetamm ei tohi saada pinna- ja põhjaveele tõkestavaks rajatiseks. 28 Transpordiamet. 2020. Vesi ja pinnas. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas 29 Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis 30 Rapla maakonna ristumiste kohta on Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud „Rail Baltic raudtee ja maanteede ristumised Rapla maakonna lõigul. Liiklusuuring“ Töö nr 2019_0029, 05.02.2020. 31 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused (RT I, 12.11.2019, 6) 29  Mullet läbivate truupidega tuleb tagada pinna- ja põhjaveetaseme ühtlustumine ja säilimine kummalgi pool raudtee- ja maantee mullet;  Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega;  Tehnikat hooldatakse nõuetekohaselt, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski;  Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks veekaitsevööndis. 3.7. MÄRGALAD JA ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD Projekti piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega puuduvad seosed kavandatava tegevusega. 3.8. PINNAVORMID JA PINNAS Projektiala paikneb Harju lavamaal, kus reljeef on valdavalt tasane. Projektipiirkonna kohta teadaolev ehitusgeoloogiline info pärineb Reaalprojekt OÜ töödest, mis teostati RB raudtee eelprojekti koostamise käigus. Projekti alasse jäävad ehitusgeoloogilise uuringu puuraugud GL09-833 kuni GL09-835 ning rajatiste puuraugud GL09-IP182 ja EE-DS1-DPS2-IP101825. Maa-ameti mullakaardi alusel on projektipiirkonnas tegemist õhukeste paepealsete muldadega (Kh’’), klibumuldadega (K) ja leostunud muldadega (Kor, Ko, joonis 10). 30  Joonis 10. Mullastik (Maa-amet, 2020) Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse olemasolev pinnas mahus, mis on vajalik konstruktsiooni rajamiseks projektsele kõrgusele. Vundamenditaldmike ehitamiseks rajatakse ajutised süvendid ca 4-8 m sügavusele pinnasesse. Projektiga seotud väljakaeve kogumaht on ca 9300 m3 (raudteed ei ole arvestatud). Vana likvideeritava muldkeha kaevamisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobimatuna. Kasvupinnase kõlblikku osa kasutatakse hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja teemaa haljastamisel. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina müratõkkevalli ehitusel või planeerida see teemaa-alal rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha. Objektil ülejääva pinnase maht on ca 1156 m3. Ülejäävat kõlbmatut pinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduse ja maapõueseaduse nõuetele. Rekultiveeritavate alade planeerimisel tuleb jälgida, et planeeritava ala kalle oleks veeviimarite ja kraavide suunas. Muldkeha ehitamine toimub kindlatele tehnilistele parameetritele vastavast mineraalsest materjalist. Täiendavalt vajaminev pinnase maht on ca 33 000 m3. Projekteerimisel on aluseks võetud ehitusgeoloogiliste uuringutega kogutud andmed, arvestatud on projektiala geoloogilisi omadusi. Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. Rakendades eelkirjeldatud meetmeid, ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist pinnavormidele ja pinnasele. 31  3.9. METSAD JA KÕRGHALJASTUS Projektialal ja selle läheduses ei asu väärtuslikke metsaalasid – lähim vääriselupaik (VEP) asub enam kui 1 km kaugusel läänes. Projekti elluviimisega väheneb metsamaa pindala, kuna uus riste rajatakse suures osas metsamaale. Põhiprojekti kohaselt eemaldatakse ehitustööde ettevalmistavas etapis uuel teemaa-alal kasvavad puud ja võsa. Osaliselt on uuele teemaale jäävad metsad juba raiutud (vt joonis 3.4). Puittaimestiku eemaldamine on vajalik ca 1,6 ha suurusel alal. Hinnanguline raiemaht on ca 250 tm (mahtu hinnati Metsaregistri avalike andmete põhjal). Ristete/kogujateede (sh mullete) alla jäävad kinnistuosad võõrandatakse enne ehitustegevuse algust, seega ei toimu raied eramaadel. Käesoleval ajal on tegemist majandusmetsadega, mis osaliselt kuuluvad rohelise võrgustiku koosseisu (vt ptk 3.10). Seetõttu tuleb ehituse käigus vältida ebavajalikke raieid ning säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni. Raietööde teostamisel tuleb kinni pidada Keskkonnaameti poolt soovitatavast raierahuperioodist, s.t raietöid mitte teostada perioodil 15. aprillist kuni 15. juunini32. Meetmete rakendamisel ei kaasne tegevusega olulist negatiivset mõju metsadele ja kõrghaljastusele. 3.10. ROHELINE VÕRGUSTIK JA LOOMASTIK Rapla maakonnaplaneering 2030+ alusel on ristest lõuna poole jäävad juurdepääsuteed osaliselt rohevõrgustiku servaalal. Rohelise võrgustiku alale jäävad osaliselt kaks juurdepääsuteed: OR125004 (100 m lõigus) ja OR125002 (215 m) lõigus. Juurdepääsuteed rajatakse ligipääsu tagamiseks maa kasutamiseks ja olemasoleva teedevõrgu sidususe säilimiseks. Tegemist on piirkondlikult olulise suurimetajate liikumisalaga. Teelõigu OR125004 piirkonnas on tegemist mitmete olemasolevate teedega, millest osa suletakse seoses raudtee ja uue riste ehitusega. Teelõik OR125002 kulgeb paralleelselt kavandatava raudteetrassiga, mis loob barjääri olemasolevate elupaikade vahele. Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks on kavandatud Kalevi (Alu) ökodukt riste keskpunktist ca 650 m kaugusele edelasse. Kokku on põhiprojekti raames Alu-Mälivere lõigule 32 Looduslikult esinevate lindude kaitset reguleerib looduskaitseseaduse § 55 lõige 61 32 projekteeritud üks raudtee sild üle Keila jõe, kolm looma-ja karjatunnelit, kaks 75 m laiust ökodukti (Röa ja Kalevi (Alu)) ning 41 veetruupi koos kallasradadega, mis rakenduvad ka loomade läbikäigukohana. Piirkonnas teadaolevad imetajate liigid on kirjeldatud Kalevi (Alu) ökoduktist 10 km raadiuses (tabel 2)33. Seli-Koigi-Alu viadukti alla rajatakse raudtee mõlemale küljele 5 m laiune ja 5 m kõrgune loomarada (hooldustee). See võimaldab eelkõige keskmise suurusega ja väiksematel loomadel liikuda piki Rail Balticu piirdeaeda, ilma et loomad peaksid teed ületama. Tee rajatakse looduslikust või looduslähedasest materjalist näiteks kruusast. Tabel 2. Imetajate liigid, mis on registreeritud Kalevi (Alu) ökoduktist 06-EC01 ja Hagudi rabast 10 km raadiuses (Seli-Koigi-Alu riste paikneb Kalevi (Alu) ökoduktist ca 650 m kaugusel)34 35. Selts Liik Sõralised Põder, Alces alces Metssiga, Sus scrofa Metskits, Capreolus capreolus Kiskjalised Pruunkaru, Ursus arctos (IV) Hunt, Canis lupus (V) Ilves, Lynx lynx (V) Rebane, Vulpes Vulpes Kährikkoer, Nyctereutes procyonoides Mäger, Meles meles Metsnugis, Martes martes (V) Kivinugis, Martes foina Tuhkur, Mustela putorius (V) Mink, Neovison vison Kärp, Mustela erminea Nirk, Mustela nivalis Saarmas, Lutra lutra (II, IV, 3) Jäneselised Halljänes, Lepus europaeus Valgejänes, Lepus timidus (V) Närilised Orav, Sciurus vulgaris Kobras, Castor fiber (V) Pisihiir, Micromys minutus Koduhiir, Mus musculus Rändrott, Rattus norvegicus Juttselg-hiir, Apodemus agrarius Kaelushiir, Apodemus flavicollis Niidu-uruhiir, Microtus agrestis Mügri, Arvicola amphibious 33 OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. Large mammal crossings at Alu-Mälivere section DS1DPS2 34 OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. Large mammal crossings at Alu-Mälivere section DS1DPS2 35 Informatsioon põhineb olemasolevatel andmebaasidel: eElurikkus (Tartu Ülikool), Loodusvaatluste andmebaas LVA (Eesti Looduseuurijate Selts, Keskkonnaagentuur), Eesti Looduse Infosüsteem EELIS (Keskkonnaagentuur) ja riiklik ulukiseire (Keskkonnaagentuur). Sulgudes on välja toodud liigi kaitsestaatus: rooma number tähistab Euroopa loodusdirektiivi lisa ning araabia number tähistab Eesti looduskaitseseadusega määratud kaitsekategooriat. 33  Leethiir, Myodes glareolus Põld-uruhiir, Microtus arvalis Kuhja-uruhiir, Microtus levis Putuktoidulised Harilik siil, Erinaceus europaeus Kaelussiil, Erinaceus concolor Mutt, Talpa europaea Mets-karihiir, Sorex araneus Väike-karihiir, Sorex minutus Käsitiivalised Põhja-nahkhiir, Eptesicus nilssonii (IV, 2) Suurkõrv, Plecotus auritus (IV, 2) Veelendlane, Myotis daubentonii (IV,2) Tiigilendlane, Myotis dasycneme (II, IV, 2) Suurvidevlane, Nyctalus noctula (IV,2) Pargi-nahkhiir, Pipistrellus nathusii (IV, 2) Kokkuvõttes, riste ehitus toob kaasa rohevõrgustikku kuuluva metsaala pindala vähenemise väikeses ulatuses. Suurem osa projektialast jääb väljapoole rohevõrgustiku ala. Rajatavad juurdepääsuteed (mis jäävad rohevõrgustiku alale) on kruuskattega ja väga väikese liiklussagedusega. Teede ehitamine ja kasutamine ei too kaasa olulisi negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku toimimisele. Rohevõrgustiku toimimisele avaldab olulisemat mõju kavandatav RB raudtee, mille võimalikke mõjusid hinnati RB maakonnaplaneeringute raames36 ning loomadele liikumisvõimaluste tagamiseks planeeriti ökoduktid ning altpääsud. Viadukti alla rajatakse loomarajad, mis võimaldavad loomadel liikuda piki raudteed. RB raudtee ja sellega seotud taristu rajamise võimalikku koondmõju loomade liikumisvõimalustele hinnatakse RB raudtee põhiprojekti KMH raames. 3.11. KULTUURIMÄLESTISED, MILJÖÖ- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei asu projektialal ega selle läheduses kultuurimälestisena kaitstavaid objekte. Lähimad objektid jäävad enam kui 1 km kaugusele kagusse ning sellisele kaugusele ei ulatu objekte kahjustada võiv mõju. Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH raames koostati kultuuriväärtuste uuring37 ning selle täpsustamiseks ja täiendamiseks viidi läbi arheoloogiline eeluuring38. Nimetatud uuringutega 36 Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016 37 OÜ Hendrikson & Ko, 2013. Rail Baltic KSH aruande lisa VI-2 38 Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul 34 ei leitud Alu-Metsküla külast muistiseid, mis jääksid kavandatava raudtee trassi lähedusse ning vajaksid täpsemaid uuringuid. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest39, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. Projektialal on kaks pärandkultuuriobjekti:  Kavandatava viadukti kohal (käesoleval ajal metsamaa) on pärandkultuuriobjektina registreeritud triangulatsioonimast (vana geodeetiline märk). Objekt inventeeriti 2007. aastal, mil hinnati, et selle esialgsest funktsionaalsusest on säilinud alla 20% (joonis 11). Projekti elluviimisel ei ole võimalik objekti säilitada. Koostatavas RB KMH-s on meetmena välja toodud vajadus enne ehitustööde algust see objekt dokumenteerida (kirjeldada, pildistada) pädeva spetsialisti poolt ning tulemused esitada pärandkultuuriobjektide registri pidajale (RMK-le);  Vahetult Seli-Koigi-Alu tee servas (X: 543681 Y: 6545531) on Hans Tiismani mälestuskivi (joonis 12). Objekt tuleb säilitada ja vältida selle kahjustamist. Joonis 11. Projektialale jääv pärandkultuuriobjekt triangulatsioonimast (RMK, 2007) 39 Muinsuskaitseseadus §31 (RT I, 19.03.2019, 13) 35  Joonis 12. Projektiala serva jääv pärandkultuuriobjekt mälestuskivi (RMK, 2007) EELIS-e andmebaasi põhjal40 on projektiala läheduses, Kivi kinnistul, ürglooduse objektina kaardistatud „Tuisu kivi“. RB KMH koostamise käigus jõuti järeldusele, et „Tuisu kivi“ EELIS- es näidatud asukohas või läheduses sellel kinnistul ei ole (vaadati Maa-ameti ortofotolt ja Google Street View abil). Tõenäoliselt on ürglooduse raamatu koordinaadid ebatäpsed ja tegemist on eelkirjeldatud mälestuskiviga. 40 EELIS seisuga 11.09.2020 36 2011. aasta kehtestatud endise Rapla valla üldplaneeringu kaardile on kantud miljööväärtuslikud hoonestusalad. Projektiala ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal. 3.12. VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ alusel ei asu projektialal ja selle läheduses väärtusliku maastikuna määratletud alasid, seega mõjud väärtuslikele maastikele puuduvad. 3.13. VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA Projektialale ei jää põllumaid. 2011. aastal kehtestatud endise Rapla valla üldplaneeringu järgi on väärtuslikud põllumajandusmaad määratletud projektialast idas. Riste ehitusega ei vähene väärtusliku põllumajandusmaa pindala. 3.14. ASUSTUS Projekteeritud riste paikneb Rapla vallas Alu-Metsküla külas. Statistikaameti andmetel elas külas 01.01.2019 seisuga 41 elanikku. Riste piirkonnas on tegemist hajaasustusega, kus olulisemat mõju avaldab kavandatav RB raudtee oma eraldava efekti tõttu. Raudtee ületamiseks on vaja välja ehitada ülesõidud. Käesoleva töö objektiks ongi Seli-Koigi-Alu teele kavandatud ülesõit, mis võimaldab raudteed ohutult ületada. Riste ehitamisest tulenevalt muutub mõnevõrra maakasutus piirkonnas, kuna rajatakse uus riste praegusele metsa- ja rohumaale ning uued ligipääsuteed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. Uus teelõik hakkab paiknema olemasolevast Seli-Koigi-Alu teest vahetult lõunas, elamutest kaugemal. Kõikidele elamutele ja maaüksustele tagatakse ligipääs nii ehitusperioodil kui ka pärast riste valmimist. Võimalikku avalduvat mõju elanikkonnale on analüüsitud ptk-s 3.15. Seoses RB raudtee ehitamisega on kavandataval ristel positiivne mõju asustusele, kuna eritasandilise ülesõidu rajamisega säilivad olemasolev teedevõrk, ligipääsud maaüksustele ning väljakujunenud liikumismarsruudid. 3.15. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE NING ELANIKKONNALE – MÜRA, VIBRATSIOON, VEE- JA ÕHU KVALITEET Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada tee ehitamise ja selle kasutamisega seotud müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja vee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed 37 muutused maastikus. Tee läheduses on valdavalt tegemist juba olemasolevate mõjudega, mis riste rajamisega oluliselt ei suurene ega vähene. Erandiks on ehitusperiood, mida on allpool täpsemalt käsitletud. Visuaalsed mõjud Kavandatava RB raudtee ja 20131 Seli-Koigi-Alu riigitee ristumisele rajatakse viadukt. Uus teelõik rajatakse muldele. Viadukti pealesõitudel ulatub muldkeha kõrgus ca 6 meetrini. Pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud vajaliku puhta kõrgusgabariidi 7,02 m tagamise vajadusest kavandatava Rail Balticu raudtee kohal, kavandatava raudteed ületava viadukti konstruktsiooni paksusest ning varem projekteeritud tee pikiprofiilist tee kõrguslikul sidumisel. Riste ehitamisega muutuvad piirkonna maastikupilt ja vaated, kuna tee rajatakse kõrgemale, osaliselt nihutatakse olemasoleva tee asukohta lõuna suunas ning rajatakse uued ligipääsuteed. Need muutused on vältimatud ning mõjusid hinnati maakonnaplaneeringute raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht Rapla maakonnas. Ehitustööde lõpp-etapis on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad meetmed on põhiprojektis ette nähtud. Viadukti ehitus lähimatel kinnistutel päikese valguse olukorda ei häiri vastavalt kehtivatele standarditele. Lähimatele kinnistutele visuaalseid mõjusid on illustreeritud alljärgnevatel joonistel: Joonis 13. Visuaalsed mõjud Rahnu kinnistul 38 Joonis 14. Visuaalsed mõjud Posti kinnistul Kokkuvõtteks, visuaalsed muutused on vältimatud, kuid mõjud ei ole olulised. Müra ja vibratsioon  Ehitusaegne müra ja vibratsioon Seli-Koigi-Alu viadukti ja riste ehitamisega kaasneb ehitusaegne müra ja vibratsioon, mida põhjustavad ehitusmasinad. Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71) lisa 1, mis jõustus 01.02.2017. Vastavalt KeM määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks normidekohast taset. 39 Ehitustöödel ei kasutata olulist vibratsioonitaset põhjustavat tehnoloogiat (nt ei kasutata vaiade rammimist – viadukt rajatakse vundamenditaldmikele). Siiski tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Projektialale lähimad hooned on Posti ja Rahnu kinnistutel. Ehitusaegse müra ja vibratsiooni puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu. Ehitusaegne müra ja vibratsioon peavad vastama normidele, siis ei saa mõju pidada oluliseks.  Liiklusmüra Vastavalt liiklusuuringule41 on 20131 Seli-Koigi-Alu teelõigu olemasolev liiklussagedus 178 autot/ööpäevas, prognoositav liiklussagedus 2043. aastal on 189 autot/ööpäevas. Projektkiirus on 60 km/h. Need andmed on aluseks võetud ehitusprojekti koostamisel. Seli- Koigi-Alu riste piirkonna kohta on koostatud mürakaardid. Täiendavat müraaruannet ei ole koostatud, kuna tee liikluskoormus on väga madal. Üldiselt, projekti elluviimise järgselt võib olemasolev müraolukord muutuda ebasoodsamaks, kui riste ehitamise järgselt kasvab oluliselt liiklussagedus, tõstetakse lubatud sõidukiirust või kui toimub tee tõstmine pikiprofiilis kõrgemale võrreldes olemasoleva olukorraga. Antud projekti puhul suurendab müra tee tõstmine pikiprofiilis kõrgemale. Liiklussageduse kasv järgnevatel aastatel ei ole otseselt seotud riste rajamisega (seda mõjutavad mitmed tegurid, nt üldine majanduse areng, kütuse hinna muutus, erinevad maksud, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng, teede läbilaskvus jne42). Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1. Maanteega piirnevatel elamualadel on määruse mõistes tegemist II kategooria alaga – elamu maa-alad (tabel 1). Projektiala läheduses on elamud Posti, Rahnu (maatulundusmaa), Kõrgemäe ja Suurekivi kinnistutel. Teelõigu liiklussagedus on väga madal ning liiklusmüra siht- ja piirväärtused on täidetud juba vahetult maantee ääres olemasolevate eluhoonete juures. Seetõttu ei ole vaja rakendada leevendusmeetmeid autoliiklusest põhjustatud keskkonnamüra vähendamiseks. Kavandatava raudtee ja maantee koosmõjus tekkivat müra hinnati RB maakonnaplaneeringute KSH raames, kus eelprojekti täpsusastmes viidi läbi müra 41 Rapla maakonna ristumiste kohta on Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud „Rail Baltic raudtee ja maanteede ristumised Rapla maakonna lõigul. Liiklusuuring“ Töö nr 2019_0029, 05.02.2020 42 Transpordiamet. 2020. Riigiteede liiklussagedus kasvas aastaga 3,8%. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/uudised/riigiteede- liiklussagedus-kasvas-aastaga-38 40 modelleerimine. Selle kohaselt võib esineda müra normväärtuste ületamisi ca 200-250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel määrati müra leevendusvajadusega alad, kus nähti ette müratõrjerajatised (müratõkked, muldvallid või kombineeritud lahendused)43. Kokkuvõtteks: kõrvalmaantee ja kavandatava RB raudtee kasutamisega seotud müra on hinnatud täiendavalt põhiprojekti käigus ning nähtud ette müra vähendavad meetmed – müratõkked on ette nähtud raudtee ühele küljele elamualade poole ja on sellisena piisavalt efektiivsed ka loomastiku osas (kavandatakse RB raudtee põhiprojektiga). Riste projektis ei ole ette nähtud liiklusmüra leevendavaid meetmeid, kuna liiklusmüra siht. Ja piirväärtuseid ei ületata. Ehitusaegne müra ja vibratsioon on ajutised, kuid nende tase peab vastama normatiividele. Ehitusel ei kasutata olulist vibratsioonitaset põhjustavat tehnoloogiat. Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne projekti elluviimisega olulist negatiivset mõju. Vee kvaliteet Keskkonnaregistri andmetel asub puurkaev (KR kood PRK0052192) Suurekivi kinnistul, mis on projektiala piirist 70 m kaugusel ja riste keskpunktist 280 m kaugusel. Kaevu sügavus on 30 m. Puurkaevu hooldusala ulatus on 10 m. Projektiga kavandatud tegevused toimuvad väljaspool hooldusala. Lisaks on riste läheduses mitmed üksikmajapidamised, kus võivad olla salvkaevud (täpne info puudub). Projekti raames rajatakse ajutised ca 4-8 m sügavused lokaalsed süvendid, mis on vajalikud vundamenditaldmike ehitamiseks. Kui RB raudtee põhiprojekti raames tuvastatakse kaevude asukohad ja parameetrid, tuleb hüdrogeoloogi poolt määrata võimalik mõju salvkaevudele ja meetmed veevarustuse säilitamiseks. Riste ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres (veekaitsevööndis). Järgides meetmeid ebasoodsa mõju vältimiseks (ptk 4.2), ei kaasne tegevusega olulisi negatiivseid mõjusid vee kvaliteedile. Vee kvaliteedi tagamiseks koostab töövõtja monitooringuplaani. Välisõhu kvaliteet Olemasoleva kõrvalmaantee kasutamisega kaasneb käesoleval ajal ja ka pärast riste valmimist õhu saastamine sõidukite poolt. Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine 43 Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016 41 suurendab samuti ajutiselt õhusaastet. Õhu saastatus on minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab määrusele “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“44. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga. Meetmeid rakendades ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid välisõhu kvaliteedile. 44 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 20.05.2020, 6) 42  4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud viadukti ja riste projektide elluviimisega kaasnevaid võimalikke positiivseid ja negatiivseid mõjusid. Projektialal on tegemist 20131 Seli-Koigi-Alu tee kõrvale rajatava uue teelõiguga ning juurdepääsuteedega. Riste ehitatakse viaduktile, mis võimaldab sõidukitel ohutult raudteed ületada, tagada liikumisvõimalused ning piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus. Riste on projekteeritud metsamaale ja rohumaale, mis käesoleval ajal on valdavalt maatulundusmaad. Riste alla jäävad eramaad (vastavad kinnistuosad) võõrandatakse enne ehitustööde algust, seega ei toimu ehitamist eramaadel. Projekti elluviimisega muutub maakasutuse sihtotstarve – senisest maatulundusmaast ja elamumaast saab transpordimaa. Ristega piirnevatele katastriüksustele luuakse juurdepääsud, seega ei põhjustata piiranguid maa kasutamiseks ristega külgnevatel aladel. Tee ehitusega seotud liikluskorralduslikud muudatused on ajutised ja vältimatud. Mõju ei saa pidada oluliseks, kuna tagatakse ligipääs maa kasutamiseks. Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse teemaa-alal kasvavad puud ja võsa (osaliselt juba raiutud). Puittaimestiku eemaldamine on vajalik ca 1,6 ha suurusel alal, hinnanguline raiemaht on ca 250 tm. Projekti raames rajatavad juurdepääsuteed jäävad osaliselt rohevõrgustiku servaalale ning juurdepääsuteede ehitus toob kaasa rohevõrgustikku kuuluva metsaala pindala vähenemise väikeses ulatuses. Rajatavad juurdepääsuteed on kruuskattega ja väga väikese liiklussagedusega, seega ei avalda need olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele. Ristest vahetult edelasse jäävad metsaalad on olulised suurimetajate liikumisteed. Seli-Koigi- Alu viadukti alla rajatakse raudtee mõlemale küljele 5 m laiune ja 5 m kõrgune loomarada (hooldustee). See võimaldab eelkõige keskmise suurusega ja väiksematel loomadel liikuda piki Rail Balticu piirdeaeda, ilma et loomad peaksid teed ületama. Olulisemat mõju avaldab kavandatav RB raudtee, mis loob barjääri erinevate elupaikade vahele ning mille mõjude leevendamiseks on planeeritud ökodukt riste keskpunktist ca 600 m kaugusele edelasse, lisaks on planeeritud mitmeid väiksemaid altpääse. Projektiala asub kaitsmata põhjaveega alal. Viadukti vundamendi taldmik rajatakse aluspõhjale (murenemata lubjakivi kihile). Taldmike ehitamiseks kaevatakse ajutised süvendid kuni 8 m sügavusele. Projektialale lähim puurkaev (sügavus 30 m) asub Suurekivi kinnistul (projektiala piirist 70 m kaugusel, riste keskpunktist 280 m kaugusel). Ehitustegevus toimub väljaspool puurkaevule seatud kaitsevööndit ning ei mõjuta puurkaevu, kuna viimase veetasemed on madalamal kui rajatav süvend. Lisaks on riste läheduses mitmed 43 üksikmajapidamised, kus võivad olla on salvkaevud. Kui RB raudtee põhiprojekti raames tuvastatakse kaevude asukohad ja parameetrid, tuleb hüdrogeoloogi poolt määrata võimalik mõju salvkaevudele ja meetmed veevarustuse säilitamiseks. Põhja- ja pinnavee reostuse vältimiseks tuleb rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (ptk 4.2), sel juhul ei avaldu olulist mõju põhja- ja pinnavee seisundile. Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole muid looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte, väärtuslikke maastikke ega väärtuslikke põllumajandusmaid, mida kavandatav tegevus võiks mõjutada. Projektialal on kaks pärandkultuuriobjekti: triangulatsioonimast (kavandatava viadukti kohal), mida projekti elluviimisel ei ole võimalik säilitada, kuid objekt tuleb eelnevalt dokumenteerida (vt ka ptk 4.2). Teiseks on läheduses Hans Tiismani mälestuskivi (vahetult Seli-Koigi-Alu tee servas), mis tuleb säilitada ning vältida selle kahjustamist. Projektialal ei ole muid miljööväärtuslikke alasid, arheoloogilisi, muinsuskaitselisi ega kultuuriväärtusi. Seega ei avaldu olulisi mõjusid neile väärtustele. Teelõigu ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud kaevandamisloa andmisel KMH või KMH eelhinnangu raames. Projekti elluviimisega ei kaasne täiendavaid olulisi negatiivseid mõjusid. Tee ehitusaegsed mõjud müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas on suuresti vältimatud. Projektide elluviimisel ei kasutata olulist vibratsioonitaset põhjustavat tehnoloogiat. Eeltoodud mõjusid ei saa pidada oluliseks, kui tegevus vastab normatiividele ning rakendatakse meetmeid ebasoodsa mõju ennetamiseks ja vältimiseks (vt ptk 4.2). Tee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud. Riste rajamine suurendab liiklusmüra ulatust, kuna tee rajatakse kõrgele muldele. Kuna tee liikluskoormus on väga väike (prognoosi järgi 189 autot/ööpäevas), ei ületata liiklusmürale seatud siht- ja piirväärtusi lähedal asuvate elamute juures ning riste kasutamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju inimese heaolule ja tervisele. Raudteelt lähtuva müra tõkestamiseks on ette nähtud müratõrjerajatised ühele poole raudteed elamute piirkonnas (Seli-Koigi-Alu ristest kirde suunas), mis lahendatakse RB raudtee põhiprojektiga. RB raudtee, viadukti ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus. Mõjusid hinnati RB maakonnaplaneeringute KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht Rapla maakonnas. Need muutused on vältimatud ning mõju ei saa pidada oluliseks. 44  4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE VÕI MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA 20131 Seli-Koigi-Alu viadukti ja ristega on seotud järgmised ehitusprojektid: 1. Raudtee projekt (Railway); 2. Siderajatiste projekt (LVS). Olulisemat keskkonnamõju projektipiirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille mõjusid on hinnatud maakonnaplaneeringute KSH raames ja hinnatakse täiendavalt RB raudtee põhiprojekti KMH raames. Raudtee ja viaduktirajatise kumuleeruvad mõjud hinnatakse raudteeprojekti KMH-s ning olulised mõjud leevendatakse raudteeprojektis. 4.2. EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE JA VÄLTIMISE MEETMED Olulise keskkonnamõju vältimiseks tuleb riste ehitamisel rakendada järgmisi tegevusi ning leevendusmeetmeid: 1. Muinsuskaitseseaduse alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit; 2. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda tuleb, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski; 3. Ehituse käigus tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogumite ääres (veekaitsevööndis). Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit; 4. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette; 5. Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tagada tuleb piirkonnas asuvate maaparandussüsteemide edasine toimimine. Raudtee ja viadukti ehitamisega seotud veerežiimi lahendused kajastuvad vastavates projektides; 6. Kaitsmata põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (käesolevas ptk-s punktid 2, 3, 8, 15); 45 7. Kui RB raudtee põhiprojekti raames tuvastatakse projekti mõjualasse jäävad salvkaevud ja nende parameetrid, tuleb hüdrogeoloogi poolt määrata võimalik mõju salvkaevudele ja meetmed veevarustuse säilitamiseks; 8. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada; 9. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normidekohast taset45,46,47. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas; 10. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”; 11. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist; 12. Juurdepääsuteed asuvad osaliselt rohevõrgustiku servaalal48. Ehituse käigus tuleb vältida ebavajalikke raieid ning säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust (et rohevõrgustikku kuuluva metsamaa pindala väheneks minimaalselt). Lisaks tuleb kinni pidada Keskkonnaameti poolt soovitatavast raierahuperioodist, s.o raietöid mitte teostada perioodil 15. aprillist kuni 15. juunini49; 13. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt puit, muld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks; 14. Raiejäätmed ja kännud tuleb koguda kokku ja kasutada loomapääsude rajamisel (nt ökodukti servades ja ulukitunnelites risuvallide rajamiseks, mis on olulised väiksematele loomadele varjevõimaluse pakkumiseks); 15. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele; 45 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 46 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931) 47 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2) 48 Rapla maakonnaplaneering 2030+. 2018 49 Looduslikult esinevate lindude kaitset reguleerib looduskaitseseaduse § 55 lõige 6 1 46 16. Vahetult Seli-Koigi-Alu tee servas (X: 543681 Y: 6545531) on Hans Tiismani mälestuskivi. Objekt tuleb säilitada ja vältida selle kahjustamist; 17. Kavandatava viadukti kohal (käesoleval ajal metsamaa) on pärandkultuuriobjektina registreeritud triangulatsioonimast (vana geodeetiline märk). Enne ehitustööde algust tuleb objekt dokumenteerida (kirjeldada, pildistada) pädeva spetsialisti poolt ning tulemused esitada pärandkultuuriobjektide registri pidajale (RMK-le). 47  5. Kokkuvõte ja järeldused Seli-Koigi-Alu viadukti ja riste ehituse eesmärk on lahendada kõrvalmaantee ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Kahetasandiline riste võimaldab sõidukitel ohutult ületada raudtee ning sellega vältida suurõnnetusi ja kokkupõrkeid. Riste rajamisega tagatakse liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus. Keskkonnamõju eelhindamise seisukohalt on kõige olulisem välja tuua järgmist:  Riste ehitatakse olemasoleva tee kõrvale, hõlmates olemasolevaid metsa- ja rohumaid. Käesoleval ajal on valdavalt tegemist maatulundusmaadega, osaliselt transpordi- ja elamumaadega. Riste alla jäävate erakinnistute osad võõrandatakse enne ehitustööde algust, seega ei toimu tegevust eramaadel;  Projekti elluviimisel muutub maakasutus uuele teemaale jäävas osas. Riste rajamisega ei muutu oluliselt piirnevate maaüksuste maakasutus – säilib ligipääs kõikidele maaüksustele. Ehitusega kaasnevad ajutised liikluskorralduslikud muudatused. Pärast riste valmimist jätkub tee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale;  Projekti elluviimiseks on vajalik teostada raieid teemaale jäävas osas. Tegemist on valdavalt majandusmetsadega, mis osaliselt jäävad rohevõrgustiku servaalale. Metsamaadel on vajalikud raied ca 1,6 ha suurusel alal, hinnanguline raiemaht on ca 250 tm. Rohevõrgustiku alale jäävad uued juurdepääsuteed on väga väikese liikluskoormusega kruuskattega teed, mis ei mõjuta oluliselt rohevõrgustiku sidusust. Teemaale jäävas osas väheneb rohevõrgustikku kuuluva metsaala pindala väga väikeses mahus (alla 1 ha);  Projektialast vahetult edelasse jääv metsaala on suurimetajate jaoks oluline liikumisala. Seli-Koigi-Alu viadukti alla rajatakse raudtee mõlemale küljele 5 m laiune ja 5 m kõrgune loomarada (hooldustee). See võimaldab eelkõige keskmise suurusega ja väiksematel loomadel liikuda piki Rail Balticu piirdeaeda, ilma et loomad peaksid teed ületama. Viaduktist edelasse, metsaalale rajatakse Kalevi (Alu) viadukt;  Kavandatava RB raudtee mõjude leevendamiseks on planeeritud ökodukt riste keskpunktist ca 600 m kaugusele edelasse (lahendatakse eraldi projektiga);  Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte, väärtuslikke maastikke ega väärtuslikke põllumajandusmaid, mida kavandatav tegevus võiks mõjutada;  Projektiala asub kaitsmata põhjaveega alal. Viadukti vundamendi taldmik rajatakse aluspõhjale (murenemata lubjakivi kihile). Taldmike ehitamiseks kaevatakse ajutised 48  süvendid kuni 8 m sügavusele. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (vt ptk 4.2). Riste läheduses on mitmed üksikmajapidamised, kus võivad olla salvkaevud. Kui RB raudtee põhiprojekti raames tuvastatakse kaevude asukohad ja parameetrid, tuleb hüdrogeoloogi poolt määrata võimalik mõju salvkaevudele ja meetmed veevarustuse säilitamiseks. Lähim puurkaev on riste keskpunktist 280 m kaugusel (Suurekivi kinnistul), tegevus ei mõjuta puurkaevu seisundit.  Projektialal on kaks pärandkultuuriobjekti: triangulatsioonimast, mis tuleb dokumenteerida, kuid mida ei ole võimalik säilitada, ning Hans Tiismani mälestuskivi (vahetult Seli-Koigi-Alu tee servas), mis tuleb säilitada ja vältida selle kahjustamist. Projektialal ei ole muid miljööväärtuslikke alasid, arheoloogilisi, muinsuskaitselisi ega kultuuriväärtusi, mida kavandatav tegevus mõjutaks.  Tee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud. Riste rajamine suurendab mõnevõrra liiklusmüra ulatust kuna tee rajatakse kõrgemale muldele. Tee liikluskoormus on väga väike (189 autot/ööpäevas) ning liiklusmürale kehtestatud siht- ja piirväärtuseid elamute juures ei ületata. Raudteelt ja maanteelt lähtuva liiklusmüra vähendamiseks on ette nähtud müratõrjerajatised mõlemal pool raudteed elamute piirkonnas (Seli-Koigi-Alu ristest kirde suunas), mis lahendatakse RB raudtee põhiprojektiga;  Tee ehitusaegsed mõjud müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas on vältimatud. Projekti elluviimisel ei kasutata olulist vibratsioonitaset põhjustavat tehnoloogiat. Ehitustegevus peab vastama normatiividele ning rakendada tuleb meetmeid mõjude vähendamiseks (vt ptk 4.2).  RB raudtee, viadukti ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus on vältimatud. Mõjusid hinnati RB maakonnaplaneeringute KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht Rapla maakonnas. Kokkuvõtteks, kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesolevas eelhinnangus antud soovitusi ning välja töötatud meetmeid (ptk 4.2), siis ei kaasne projekti elluviimisega olulist negatiivset mõju keskkonnale, inimese tervisele ning varale. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest valdavad mõjud on ajutised ja lokaalsed. Enne KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt – kohalikult omavalitsuselt, Keskkonnaametilt, Põllumajandusametilt ja Muinsuskaitseametilt. 49 Kasutatud kirjandus Kirjandus- ja internetiallikad 1. EELIS. 2020 2. European Commission. 2017. Environmental Impact Assessment of Projects. Guidance of Screening. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/eia_guidance_screening_final.pdf 3. Keskkonnaamet. 2018. Keskkonnamüra – juhend. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/juhend_mura_avalik.pdf 4. Keskkonnaministeerium. 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf 5. Keskkonnaregister. 2020 6. Kultuurimälestiste riiklik register. 2020 7. Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul 8. Maa-amet. 2020 9. Transpordiamet. 2018. Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/Liikluskorraldus/riigiteede_ajutise_liikluskorralduse_juhend_m a_2018-009.pdf 10. Transpordiamet. 2020. Riigiteede liiklussagedus kasvas aastaga 3,8%. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/uudised/riigiteede-liiklussagedus-kasvas-aastaga-38 11. Transpordiamet. 2020. Vesi ja pinnas. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja- pinnas 12. Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiisOÜ Hendrikson & Ko, 2013. Rail Baltic KSH aruande lisa VI-2 13. Põhiprojekt DPS2 Alu-Mälivere. 20131 Seli-Koigi-Alu riigitee (OR1250). Koostatud projekti „Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus Pärnust Raplani” raames 14. Põhiprojekt DPS2 Alu-Mälivere. Maanteeviadukt BR1250. Koostatud projekti „Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus Pärnust Raplani” raames 50  15. Raplamaa arengustrateegia 2035+ 16. Rapla maakonnaplaneering 2030+. 2018 17. Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016 18. Rapla valla arengukava 2018-2025. Rapla, 2018 19. Rapla valla üldplaneering aastani 2025. Rapla, 2011 20. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine 21. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa V – Müra ja vibratsiooni hindamine 22. RMK, 2020. Pärandkultuur 23. OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. Large mammal crossings at Alu- Mälivere section DS1DPS2. 24. OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. DS1DPS2 Alu-Mälivere section crossings for small and meedium-sized mammals and amphibians. 25. OÜ Rewild. 2021. EIA mitigation measures for DS1DPS2. Seadused ja määrused 26. Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 21.12.2019, 3) 27. Jäätmeseadus (RT I, 21.12.2019, 6) 28. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 29. Looduskaitseseadus (RT I, 06.05.2020, 17) 30. Maapõueseadus (RT I, 21.12.2019, 11) 31. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 20.05.2020, 6) 32. Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13) 33. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 34. Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused (RT I, 12.11.2019, 6) 35. Tee seisundinõuded (RT I, 02.11.2018, 3) 51 36. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 28.01.2020, 6) 37. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931) 38. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2) 52