Vastus: Eesti Kinnisvarafirmade Liidu pöördumine seoses probleemidega Ehitisregistris

Tõnis Rüütel Teie 19.06.2022 nr 22-06-19 Eesti Kinnisvarafirmade Liit [email protected] Meie 26.06.2022 nr 1.15-5/2022/4296-1 Kiriku 6 10130 TALLINN Vastus: Eesti Kinnisvarafirmade Liidu pöördumine seoses probleemidega Ehitisregistris Austatud Tõnis Rüütel Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Oleme ehitusregistri uuendamisega tegelenud pea 3 aastat ja selle aja jooksul muutnud põhjalikult ehitusregistri ülesehitust ja selle IT alusbaasi. Senised tarned on toimunud praktiliselt tõrgeteta ja sektori poolt hästi omaks võetud. Nimetagem kasvõi uut graafilisemat kasutajaliidest, infoportaali, 3D kaksikut. Käesolevale tarnele eelnes põhjalik süsteemi testimine, kus me tõrkeid ja probleeme ei täheldanud. Kahjuks ilmnesid probleemid tegelikul üleminekul, põhiline osa seotud vana registri oluliste andmevigadega, mida testiks kasutatavas massiivsetes andme- komplektides ei esinenud. Pärast 30. mai tarnet likvideeriti olulisemad tööd takistavad rikked kahel esimesel nädalal ning edasised avastatud tõrked oleme parandanud päevade või mõnel juhul ka tundidega. Vana ehitusregistri puhul oleks selline operatiivne reageerimine olnud võimatu – iga täiendus aeglustas süsteemi ja suure tõenäosusega oleks toonud kaasa vigu süsteemi teistes osades. Tahan ka rõhutada, et olime uuele versioonile üleminekul ajalises sundseisus, sest võimalus jätta tõsiste turvaprobleemidega vana register suveks tööle oleks praeguses julgeolekuolukorras olnud väga suur risk. Siinkohal palume olukorra tekkimise pärast siiralt vabandust ja kinnitame, et kogu meeskond töötab pingsalt 24/7, et tekkinud kitsaskohad kiirelt likvideerida. Kinnitame, et selliseid probleeme ei oleks tohtinud tekkida, ei ole tekkinud ehitisregistri praeguse versiooni ühegi varasema tarne käigus ja võime garanteerida, et ei toimu ka tulevikus. Tänaseks on uus süsteem tööle hakanud, mida näitab välja antud lubade ja taotluste tõusev trend. Olemas on koolitusmaterjalid ja juhendid nii taotlejatele, menetlejatele kui ka kolmandatele osapooltele. Kasutajatoe võimekust oleme tõstnud seniselt 4-lt inimeselt 7-le. Nende töö sisuks on viimastel nädalatel olnud ülekaalukalt klientide nõustamine – eriti olukorras, kus uus süsteem Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 käitub eelmisest erinevalt, näiteks oluliselt on hõlbustatud projekti üles laadimise võimalused, uued info vaatamise, sorteerimise ja filtreerimise viisid. Samuti on mõned kasutajad hädas uute automaatkontrollidega (neid on üle 300), mida vanas EHRis oli kordades vähem ja mille eesmärk on vähendada näpu- või sisulisi vigu sisaldavate taotluste menetlejateni jõudmist ning kõigi osapoolte aega ja ressursse kulutavat edasi-tagasi saatmist. Seda hoolimata asjaolust, et veakirjeldused on erinevalt vanast EHRi versioonist arusaadavamad ja kergemini loetavamad. Kuna uus menetluskeskkond võimaldab saada kasutajate käitumisest võrreldamatult paremat infot, saame automaatset „sõela“ muuta järjest tihedamaks nii hoiatuste kui kontrollide lisamisega. Süsteemi suurem läbipaistvus peaks samuti suurendama kõigi osapoolte jõudlust, kuna mitmetele küsimustele, millega on traditsiooniliselt pöördutud omavalitsuse ehitus- spetsialisti poole, saab taotleja (või iga teine õigustatud osapool) juba ise kiiresti vastuse. Erinevalt mõne ettevõtte (ka meedia vahendusel) tekitatud pildist, on registri töö järk-järguliselt taastunud praktiliselt kohe peale uue süsteemi käivitamist. Näiteks juunis siiani välja antud ehitus-/kasutuslubade ja projekteerimistingimuste arv 654 läheneb eelmiste aastate juunikuu tasemele, esitatud on 3645 taotlust ja suuremat teatist, sisestatud 444 energiamärgist. Oma kirjas viitate kaduma läinud kooskõlastustele ja märkuste vastustele. Oleksime tänulikud, kui toote konkreetseid näiteid, mida saame uurida, sest ühestki reaalsest andmekaost me teadlikud ei ole. Küll aga esines tõepoolest tarne esimesel kahel nädalal mõningaid olulisi andmete kuvamise probleeme – just pooleli olevates menetlustes. Nagu Te oma kirjas märgite, on omavalitsuste menetlejatel olnud keeruline uue süsteemiga kohaneda. Oleme Teiega sama meelt, et ametnikel on kohanemine olnud kõige keerulisem – nad on pidanud eelmise süsteemiga 5 ja poole aasta jooksul toime tulema, sest nende jaoks on see ju peamine tööriist ja harjumuste muutmine on inimlikult raske. Praeguseks on näha, et enamuses omavalitsustes on töörütm taastunud või taastumas ja Eesti välja antavate ehitus- ja kasutuslubade arv läheneb sellele, mida juunis võiks eeldada. Näiteks on käesoleval lühendatud töönädalal välja antud 173 ehitus- ja kasutusluba ning projekteerimistingimust, juuni algusest on neid kokku olnud 654. Mõnes omavalitsustes on jätkunud probleemid uue süsteemiga kohanemisel (meile arusaamatult eristub selles Tallinn, kuigi Tallinna ja selle menetlejatega tegeleme lausa individuaalselt). Lisaks kasutajaliidese muudatustele teeb mõnele kasutajagrupile ülemineku kindlasti raskemaks asjaolu, et uus süsteem seab menetlejad hoopis kindlamatesse seaduslikkesse raamidesse. Näiteks ei võimalda see nõuda lisadokumente (või lubab lisada märkega, et ehitusseadustik sellised dokumente ei eelda) ega menetleda teatisi, millele ei ole menetlust ette nähtud, ei luba menetluse tegelikku pikkust peita „läbi vaatamata“ tagastamise taha, nõuab negatiivsete otsuste põhjendamist, kuvab kõigile osapooltele ajajoonel kui kaua menetlus menetleja või kooskõlastaja käes on seisnud, jne. Ka võib süsteemi suurem läbipaistvus mõnele osapoolele ebamugavust tekitada, kuid selle tagamine on meie, kui seadusandja, kohustus. Täpsemad vastused Teie küsimustele: 2 (5) 1) Mida on MKM juba teinud ja mida tehakse olukorra viivitamatuks lahendamiseks? Tehniliste probleemide kõrvaldamiseks on nii MKMi meeskond kui ka välised arenduspartnerid töötanud kriisirežiimis, milles toimitakse siiani. Probleemide lahendamist alustati suuremat klientide hulka olulisemalt häirivatest riketest ja liiguti järjest väiksema mõjuga probleemide poole. Viimasel ajal lahendatakse valdavalt mitte tehnilisi probleeme, vaid tegeletakse just omavalitsuste aitamise ja nende protsesside optimeerimisega. Kuna valdavalt tulenevad kõigi osapoolte probleemid omavalitsuste lauale kuhjunud taotlustest ja sellest tulenevast ajakaost, oleme tegelenud selle kui pudelikaela likvideerimisega – püüdnud optimeerida KOVi menetleja protsesse ja pidanud 1:1 nõupidamisi/õpetuskoosolekuid oma- valitsustega eraldi. Oleme järsult suurendanud kasutajatoe võimekust seniselt 4-lt inimeselt 7-le. Järgmisest nädalast loome uued koolitusvõimalused lisaks veebist vaadatavatele videokoolitustele – just neile, kellel on vaja juhendaja käe all harjutada. Viimaste nädalate kasutajatoe kogemus on näidanud, et helistajate seas on märkimisväärne hulk selliseid kliente, kes vajavad samm-sammult protsessi koos läbi tegemist. Ajakriitiliste projektide menetluste kiirendamiseks oleme andnud omavalitsustele võimaluse täiendava tehnilise ja muu toe saamiseks. Kui meile on laekunud eraklientide sarnased probleemid (näiteks notari aeg), oleme võimalusel ka nende küsimused lahendamise järjekorras ettepoole toonud. 2) Kas ja milliseid juhiseid on menetlejatele saadetud selleks, et menetluste jätkumine toimuks kooskõlas haldusmenetluse põhimõtetega? Juhendid, sealhulgas juhendid menetlejatele on olemas ehitisregistri kodulehel (menüüst Juhendid / Rakenduse kasutajajuhendid). Rakenduse videokoolitused on leitavad sama menüü alapunktist Koolitusmaterjalid. Kahjuks näitab kogemus, et juhendite olemasolu, osapoolte teavitamine ja korduv heatahtlik soovitus koolitused läbi vaadata, ei pruugi alati selle tegevuseni viia. 3) Kuigi seadus näeb ette, et ehitustegevusega seotud load antakse läbi ehitisregistri, siis kas ja kuidas on tagatud menetluste jätkamine, millised alternatiivid on ette nähtud (näiteks ajutise lahendusena kirjalikud haldusaktid vms)? Nagu eelpool viidatud, puudub alternatiivsete kanalite käivitamiseks tegelik vajadus. Veelgi enam, need vähendaks menetlejate ja teiste seotud osapoolte jõudlust täiendavalt, seega pole 3 (5) nende kasutuselevõtt mõistlik. 4) Kas ja kuidas riik kavatseb kinnisvaraettevõtjatele tekitatud ja tekkiva kahju kompenseerida? Seejuures tuleb arvestada, et kahjuks ei ole antud juhul mitte ainult saamata jäänud tulu (mille üle diskuteerimine tavapäraselt mingit tulemust ei anna), vaid ehituslepingutega seotud leppetrahvid ja viivised, ehitushindade kallinemine, müüdud ehitiste puhul, millele ei saada kasutuslube, nende kasutusse andmise viibimisega seotud pankade poolsed sanktsioonid jne. Uus läbipaistvam menetluskeskkond on välja arendatud selleks, et kõigis Eesti omavalitsustes juurduksid sarnased menetlusprotsessid ja et ehitus- ja kasutuslubade menetluste perioodid ei ületaks seaduses ette antud 30 päeva. Nagu teada, saavad mõned omavalitsused selle tähtajaga hakkama oluliselt paremini kui teised. Oleme Teiega päri, et ehitisregistri menetluskeskkonna tarnes ei oleks tohtinud olla selliseid tõrkeid nagu need paraku toimusid, kuid need said valdavalt likvideeritud esimese 7 päeva jooksul (väiksemate probleemide lahendamine on jätkunud ka hiljem, kuid ükski neist ei ole enam olnud suuremõjuline töö takistaja). Nagu Te olete kindlasti kursis, on lubade viibimisel põhjust mõne omavalitsuse kontekstis rääkida kordades pikematest perioodidest (täpsem info näiteks infoportaali menetluste kestuse aruandest). See on meie meelest tegelik väljakutse, mille lahendamisele peaksid kõik seotud osapooled väärtuslikku aega ja energiat kulutama. Käivitatud senisest läbipaistvam ja vajadusel kiirelt kohandatav süsteem annab selleks kõige parema võimaluse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Rass asekantsler 4 (5) Taavi Jakobson 625 6394 [email protected] 5 (5)