Arvamus perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Hr Raivo Aeg Teie 09.11.2020 nr 8-1/6586 Justiitsminister Meie 05.12.2020 nr 10-3/19-2 Arvamuse andmine perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Austatud justiitsminister Tänan võimaluse eest esitada arvamus 09.11.2020 kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamiseks edastatud perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (edaspidi: Eelnõu). Eelnõu ja selle seletuskirjaga tutvumise järgselt esitas eelnõu sisulisele küljele arvamuse üks Viru Maakohtu kohtunik. Lisan nimetatud arvamuse käesolevale vastusele. Kohtu esimehena soovin kooskõlastamisele saadetud eelnõuga seoses märkida järgnevat. Üldjoontes toetan ja pean vajalikuks eelnõu eesmärki muuta elatisega seonduvat regulatsiooni paindlikumaks, nii ühiskonna üldist elatustaset kui ka konkreetse perekonna võimalusi arvestavaks. Kavandatava seaduse muudatusega seoses on ette näha kohtute ajutine töökoormuse tõus (vähemalt kahe aasta vältel) vahetult pärast muudatuste jõustumist. Eeldatavalt 2021 kevadel. Samal ajal toimub kohtulahenditest tulenevate nõuete täitmise massiline aegumine, mis võib paremal juhul põhjustada kohtutesse täiendavalt ca 5000 tsiviilasja laekumise. See on üksnes oletus ning tegelik kohtusse laekuvate tsiviilasjade arvu tõus võib olla kordades suurem. Taolise koormuse tõusuga toimetulekuks ei ole kohtutele täiendavaid vahendeid eraldatud. Kui samal ajal jõustub ka käesolevas eelnõus planeeritud muudatus, mis põhjustab samuti lühikese ajavahemiku jooksul tuhandete tsiviilasjade maakohtutesse laekumise, on ette näha kohtuasjade arvu kasv määras, mida kohtud ei suuda olemasolevate ressurssidega mõistliku aja jooksul menetleda. 1.Mai 2, 20308 NARVA. Registrikood 74001736. Telefon 3599800, faks 3599801, e-post [email protected] www.kohus.ee Lubada ei tohiks suhtumist, et lepime olukorraga, kus kohtuasjade menetlusaeg oluliselt pikeneb. Kohtu ainupädevuses on hulgaliselt erinevate kiireloomuliste küsimuste lahendamine (nt perekonnaasjad, tahtevastase ravi kohaldamise küsimused jmt), mistõttu ei tohiks riik endale lubada kohtuasjade menetlusaja olulist tõusu. Eelnõus tehakse koormuse tõusuga toimetulekuks ettepanek suurendada kohtujuristide arvu. See oleks ainult osa lahendusest. Planeeritava muudatuse tulemusel suureneb oluliselt ka kohtunike otsene töökoormus, mistõttu tuleb leida täiendavaid lahendusi planeeritava töökoormusega toimetulekuks. Eelnõus pakutud lahendus, mille kohaselt osa teistele valdkondadele (st süüteomenetlusele) spetsialiseerunud kohtunikke spetsialiseeruks ümber tsiviilasjade lahendamisele, ei ole aktsepteeritav. Esiteks võtab ümberspetsialiseerumine aega. Teiseks ei tohiks riik lubada, et planeeritavate muudatuste tõttu hakkavad omakorda pikenema menetlusajad kriminaalasjades, kus isikute põhiõiguste riive (süüdistatava staatuse või vahi all olemise tõttu) on menetluse venimise korral veelgi suurem. Eelnevast lähtuvalt pean vajalikuks, et seaduse muudatuse rakendamiseks nähakse ette täiendavate kohtunike kohtade loomine. Alternatiivsena tuleb kaaluda muudatuste rakendamist viisil, mis hajutaks võimaliku kohtute töökoormuse tõusu pikemale perioodile või välistaks sootuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtu esimees Lisa: kohtuniku arvamus 4-l lehel 2(2)  Ekslik on seletuskirja läbiv arusaam, et kui paneme seadusesse juurde kriteeriumid, mida kõike peab kohus otsuse tegemisel arvestama, et siis läheb menetlus kiiremaks. Kui seni arvestasime valdavalt kohustatud vanema sissetulekut/võimalusi ja mõnikord (vastav taotluse korral) ka peretoetusi, siis nüüd on fikseeritud 5 erinevat töömahukamat kriteeriumi. Kuidas see küll lihtsustaks ja teeks menetlused „efektiivseks ja ökonoomseks“ ja annaks „emotsionaalset ja psühholoogilist võitu“ ja vähendaks „heitumist“. Kõik need omadussõnad on võetud seletuskirjast. Kas nüüd muudetakse seadust emotsioonidega hakkama saamiseks? Ainuüksi juba jagatud elukoha kriteerium on suurt vaidlust ja mahtu põhjustav element. Lisaks. Täna ei ole ju veel teada, kas ja mis kujul jõustub PKS see suvine eelnõu, mis üldse võimaldab suhtluskorda hakata menetlema-reguleerima ka kohtu omal algatusel. See on planeeritud küll jõustuma juba 2021 jaanuarist, aga kui see nihkub mingil põhjusel käesolevast seadusest hilisemale ajale, siis üks kriteeriumitest juba ei hakka plaanitud kujul toimima. On eraldi küsimus, kui palju on üldse kohtutes lahendatud hagilist elatise nõuet koos hagita menetluse suhtluskorra nõudega? Kas keegi on sellist statistikat kogunud ja analüüsinud? Ehkki TsMS § 550 lg 2 seda koosmenetlemist võimaldab, olen mina oma pikal eluteel seni kõik sellised nõuded nn lahku löönud, sest minu meelest teeb kahe erineva menetlusliigiga asja koos arutamine asja ikka väga uduseks. Alustades juba sellest, et suhtluskorra jaoks küsin KOV arvamust ja määran lapsele esindaja, kuulan ära lapse ja vanemad. Ehk teen toiminguid, mida eraldiseisvalt elatise jaoks ju vaja ei oleks. Kui mul tuleb kõigepealt sisse hagita asjas suhtluskord ja siis hagi asjana elatis, kas ma määran ta siis lõpuni lahendada hagita asjana, kus lahendiks on määrus ja edasikaebamiseks 15 päeva? Või loen ta hagiks, kus lahendiks on otsus ja kaebeaeg 30 päeva? Kui ma suhtluskorras peaksin hagita menetlusest tulenevalt ka ise asjaolusid välja selgitama, siis sama kriteeriumi lükkamisel hagilises elatise asjas kohustuslikuna hinnatava elemendina, ma ei tohi enam ise midagi uurida ega koguda (va kohustatud vanema palgaandmed). Ehk PKS § 101 lg 7 hakkab kindlasti mõjutama lahendini jõudmise aega justnimelt seetõttu, et menetlusosalisi kõigi oma seisukohtadega tuleb juurde. Kui elatise üks kriteerium on lapse vahelduv elukoht ja sellest omakorda tõukub vajadus ka kohtu algatusel suhtluskorda määrata, siis suhtluskord tähendab TsMS § 558 tähenduses vanema õiguste määramist, mis toimub alati suulises menetluses, st et 95% elatise nõuetest läheb ajamahukamasse suulisesse menetlusse. Kuidas see istungi aegade leidmine nüüd siis kiirendaks menetlust, arvestades, et samal ajal tegeleb kohus ka saabuvate aegumisnõuete massiga ja koroona tõttu on prognoositavalt kasvamas ka lühitähtaegadega pankrotid/saneerimised/võlgade ümberkujundamise asjade arv. Kui ma määran suhtluskorra hagilises elatise asjas ja edaspidi on vaja seda suhtluskorda lepitusmenetluse raames TsMS § 563 alusel muuta, siis ma suhtluskorra muutumist mõjutavat elatise osa ju ümber ei vaata? Või vaatan? Selle kohta pole eelnõus midagi öeldud. Ei selles, ega ka mitte suvises PKS muutmise eelnõus. TsMS § 563 räägib olukorrast, kui vaja on muuta algset suhtluskorra kindlaksmääramise määrust, st et hagilise elatise asja lahendiks olevas otsuses reguleeritud suhtluskorraga ei saa TsMS § 563 järgi lepitusmenetlusse minna. Kuni neid kahte asja pole omavahel kooskõlla viidud ja muudetu TsMS § 563 nt selliseks, et „…kui vanem rikub kohtulahendit…“. Praegu on seal selgelt, et …kui rikub kohtumäärust. Hagilise elatise ja hagita asja suhtluskorra kooslahendamise võimalus TsMS § 550 lõikes 2 on üks (mitmest) ebaõnnestunud ja muutmist vajavast sättest. Riigikohus on suvisele PKS (suhtluskorra osas) muutmise eelnõule seisukohta andes märkinud, et kohtule peab jääma kaalutlusõigus lahendada suhtluskorra vaidlus koos mõne hagi (omaette küsimus on RK nägemuses ka see, et millise hagi- ainult vanemate vahel toimuvas muus perekonnaasjas ? 550 lg 2 ei nimeta nt vanemate vahelist ühisvara jagamise asja. või kas selle hagi läheb ka vanemate vaheline võla- või asjaõiguslik vaidlus? ) või hagita asjaga või eraldi menetluses. Kui suhtluskorra lahendamine toimub eraldiseisvalt (ja see minu arvates kordades operatiivsem ja ülevaatlikum koos läbi vaatamisest), siis ei saaks elatise asja enne lahendadagi, kuna vahelduva elukoha määratlemine on omakorda elatise hagi lahendamisel loetud arvestamisele kuuluvaks kriteeriumiks. Seega tuleks elatise menetlus seniks peatada. See ei kiirenda kuidagi elatise menetlemist. Samas seisukohas on esile toodud laialdane probleemistik, kuidas eristada ühise hooldusõiguse (viibimiskoha määramise aspektist) lõpetamise ja vahelduva elukoha suhtluskorra raames määramise instituute. Kui suhtluskorra osas ka saakski nüüd menetlust alustada ka kohtu algatusel, siis hooldusõiguse osas kohtule seda õigust (jumal tänatud) antud ei ole. Tänane reaalsus on aga see, et ka elatise jaoks väljatöötatud blanketsed hagid on täidetud sedavõrd vigaselt ja poolikult, et igas 2.-3. asjas tuleb teha kõigepealt puuduste kõrvaldamise määrus. Kui hakata eeldama, et hageja peab suutma selles elatise hagis esitada ja eristada asjaolusid suhtluskorda (ja mitte hooldusõigust) puudutavalt, siis läheb väga palju aega sellele, et (professionaalse esinduseta) esitatud avaldus üldse menetluskõlbulikuks saada. Ehk jälle kaob kiirus ja efektiivsus. Eelnõu rakendamise osa. Koormuse hüppelise suurenemisega hakkama saamiseks plaanitakse juurde anda igasse kohtusse minimaalselt 1 jurist. Ma loodan, et see number on eksitus, sest üks jurist ei päästa kohe kindlasti olukorda. Eriti kui samal ajal ei plaanita juurde anda juriste aegumisnõuete saabuva koormuse kasvu jaoks. Seletuskirja lk 14 – „kaasnev mõju Ib“- sõnastab deklaratiivse väite, et „lüheneb kohtumenetluse kestus“. Aga pole öeldud, KUIDAS ? Ainult tänu kalkulaatorile? On ilmselge, et kriteeriumite, „mida tuleb arvestada, lisandumisel“ /või nagu ütleb seletuskirja lk 15 osas „kaasnev mõju IIc“- „muudatuste järel tuleb arvesse võtta senisest enam tegureid“/ ei lähe otsused lühemaks. Iga esitatud asjaolu/kriteeriumi kohta tuleb ju otsuses TsMS § 442 lg 8 kohaselt seisukoht anda. Lisaks teeb kohus ju ka täna lahendi igast konkreetsest kaasusest lähtuvalt. Ehk midagi ei muutu. Peale selle, et matemaatikat tuleb kõvasti juurde. Lk 15- sihtrühm kohtunikud. Seni vaid kriminaalasju arutavate kohtunike kaasamine- mõte on teoorias hea, aga kui sa pole tsiviilvaldkonnaga varem aastaid tegelenud, siis hopsti üleminek kohe kindlasti aeglustab protsessi. Ilmselgelt tuleb siis see muudatus kajastada ju ka kohtute tööjaotusplaanides. Kus on analüüs selle kohta, millise kohtu (Harju MK kohta seni kajastatu põhjal sinna kohe kindlasti „tööpuudus“ ju ei laiene), kus nn kriminaalkohtunike koormus on parasjagu nii madal või keskmine, et neil oleks asjakohane elatise ja suhtluskorra asju juurde anda. Minu meelest on KHN ka arutanud võimalust tõsta mingeid tsiviilasju nt halduskohtusse, aga kuhu selle mõttega jõutud on? Mida on mõeldud juristide töö „ümberkorraldamise“ all. Ja kes on need kohtuametnikud, kelle töö ümberkorraldamist (jällegi- kuidas?) eelnõus on mõeldud? Teine (§ 550 kõrval) minu jaoks karjuv säte on lahendi kirjutamiseks antud 20 päeva, mis peaks olema kas üleüldse „mõistlik aeg“ või siis vähemalt kindlasti pikem ja määratud mitte kalendri- vaid tööpäevadega. Vaidlused (ka elatis sel kujul) lähevad järjest keerulisemaks, koormusemahud suurenevad hüppeliselt, aga ikka peab hakkama saama 20 päevaga. Halduskohtu menetluses nii väikest ajalist piirangut ei ole. Kui tsiviilmenetluses on otsuse kirjutamiseks 20 päeva või eriti keeruka juhtumi korral 40 päeva, siis halduses on samad ajad 30 päeva ja 60 päeva. Kriminaalmenetluses pole üldse aega määratud. Pole ime, et kohtunikud läbi põlevad.