Arvamus kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele

Hr Raivo Aeg Teie 05.10.2020 nr 8-1/5917 Justiitsminister Meie 26.10.2020 nr 10-3/13-2 Arvamuse andmine kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele Austatud justiitsminister Tänan Teid võimaluse eest esitada arvamus 05.10.2020 kooskõlastamisele ning arvamuse avaldamiseks edastatud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele (edaspidi nimetatud ka VTK). VTK-ga tutvumise järgselt esitasid mitmed Viru Maakohtu kohtunikud ja kohtujuristid arvamusi ja tähelepanekuid. Paljudes küsimustes ühtset seisukohta ei kujunenud. Kohtusüsteemi arendamine ja kaasajastamine on vajalik ning diskussiooni nõudev, mistõttu pean oluliseks kõnealuses VTK-s tõstatud küsimuste laiemat arutelu, et leida parimad lahendused. Järgnevalt toon VTK-s nimetatud teemade kaupa välja kohtunike ja kohtujuristide poolt avaldatud arvamused. 1. Kohtuasjade üleriigiline jagamine Nimetatud ettepaneku osas esitati nii pooldavaid kui ka kriitilisi seisukohti. Muu hulgas toodi välja, et probleemi lahendamiseks võiks esmalt kaaluda täiendavate kohtunikukohtade loomist. VTK-s kajastus analüüs täiendavate ametikohtade loomiseks vajalike eelarveliste vahendite kohta, kuid puudus mõjuhinnang alternatiivsete lahenduste osas. Seega ei ole hetkel piisavalt andmeid hindamaks erinevate alternatiivide otstarbekust. Sealjuures esitati ka arvamusi, et VTK-s toodud kohtuasjade arvulised näitajad ei kinnita taolist koormuste erinevust, mis annaks põhjust kaaluda kohtuasjade ümberjaotamist. Enne Kooli 2a, 41598 JÕHVI. Registrikood 74001736. Telefon 663 8300, faks 663 8302, e-post [email protected] www.kohus.ee vastavate otsustuste tegemist tuleks kohtute koormuste objektiivseks võrdlemiseks tagada kohtuasjade ühetaoline registreerimine kohtute infosüsteemis. Kohtute koormuse ühtlustamise ja vähendamise seisukohalt peeti oluliseks kaaluda, kas teatud liiki tsiviilõiguslike küsimuste lahendamine peab jätkuvalt olema kohtu pädevuses (nt mitmed hooldusõigusega seonduvad küsimused, notaritasudest vabastamise küsimus). Juhul, kui kohtute koormused vajavad ühtlustamist, eelistatakse teatud liiki kohtuasjade lahendamiseks erialluvuse loomist või üleriigilist jagamist. Eelistada tuleks kohtuasju, mida lahendatakse valdavalt kirjalikus menetluses või on kohtuistungite osakaal väike. Välistama peaks süüteomenetluse asjade ümberjagamist, kuivõrd neid lahendatakse enamasti istungimenetluses ning menetlused, mille istungid toimuvad käesoleval ajal videolahenduste vahendusel (ja võimaldaks seega hõlpsasti asukohast sõltumatut lahendamist) või kirjalikus menetluses, on kogu mahust niivõrd väikse osakaaluga, et nende ümberjagamine ei annaks soovitud tulemust. Seonduvalt ettepanekuga jagada kirjalikus menetluses lahendatavad eeluurimiskohtuniku asjad kohtusse, kelle alluvuses ei ole kriminaalasja arutamine, tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et vastavate menetluste läbiviimiseks peab prokuratuur toimetama kohtule kriminaaltoimiku materjalid, mis selles faasis ei ole tihtipeale veel digitaalsel kujul edastatavad. Samas on tegemist ajakriitiliste menetlustega, mistõttu vajaks esmalt hinnangut kas ja mil viisil on võimalik tagada kriminaalasja materjalide õigeaegne kohtule edastamine. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et sageli lahendab kohus ühes ja samas kriminaalasjas mitmeid eeluurimiskohtuniku toimingute taotlusi, millest mõned vajavad ka kohtuistungi korraldamist. Seetõttu ei pruugi üksnes kirjalikus menetluses lahendatavate eeluurimiskohtuniku asjade ümberjagamine anda oodatud tulemust. 2. Kohtunike suurem spetsialiseerumine Väiksemates kohtumajades on spetsialiseerumine problemaatiline, kuid üldises plaanis toetatakse spetsialiseerumist ning ekspertvõrgustike loomist. Mitmed kohtunikud toetavad ka spetsialiseerumiseks osakondade loomist, kuid see peaks toimuma kooskõlas punktis 1 nimetatud eesmärgiga. Üleriigiliselt teatud liiki kohtuasjade lahendamisele spetsialiseeruvad osakonnad tuleks luua nende kohtute juurde, mille koormus on teistega võrreldes väiksem. 3. Kohtunike töövõimehüvitise taastamine Kohtunike töövõimetushüvitise taastamist peetakse VTK-s toodud põhjendustel vajalikuks. 4. Kohtunike tagasisidestamine Arvamust avaldanud kohtunikud pidasid kohtunike tagasisidestamist pigem põhjendatuks ja vajalikuks. Tagasisidestamise täpsem ulatus ja viis vajab põhjalikumat arutelu. 5. Kohtujuristide arendamine Kohtujuristide arendamist peetakse vajalikuks teemaks. Nendele kohtujuristidele, kes soovivad jätkata kohtunikuametis, tuleks pakkuda rohkem võimalusi enda arendamiseks 2(4) (koolitused, roteerumise võimalused). Samas tuleks läbi mõelda terviklahendus, mis tagaks kohtunikule vajaliku kohtujuristi toe ka olukorras, kus tema menetlusgrupis töötav kohtujurist viibib pikemal koolitusel või roteerub teise kohtusse. Alljärgnevalt toon välja kohtujuristide esitatud arvamuse kõnealuse punkti osas. Kohtujuristide arendamise eesmärk on arusaadav ning tuleb nõustuda, et peab olema tagatud piisav arenguvõimalus ning ettevalmistus kohtunikueksami edukaks sooritamiseks. Kohtujuristidele tuleb pakkuda täiendavaid teadmisi ja kogemusi kohtuistungi läbiviimisest ja väljaõpet kohtulahendite kirjutamiseks. Kohtujuristidele konkurentsivõimelise töötasu ja piisavate arenguvõimaluste pakkumine on eelduseks, et kohtusüsteem tuleb toime kohtunike põlvkonnavahetusega. Konkurentsivõimelisema töötasu pakkumine KS § 1251 lg 6 kohaselt ei või kohtujuristi palk ületada esimese astme kohtuniku ametipalka ja peale katseaega olla väiksem kui pool esimese astme kohtuniku ametipalgast. Seega seaduse kohaselt on võimalik diferentseerida kohtujuristide töötasu, samas saab seda teha vaid vahendite olemasolul. On arutletud, kas kohtujuristide töötasu tõstmiseks tuleks vähendada kohtujuristide arvu kohtus, mis eeldaks kehtiva mudeli (üks kohtunik- üks jurist) lõhkumist. Samas peaks olema võimalus võtta kohtujuristide vähenemisel tööle konsultante. Huvitav on tähelepanek, et kõik kohtunikud ei vajagi enda kõrvale magistrikraadiga juristi ning eelistavad kogu juriidilise töö ise ära teha. Samuti on kohtunikke, kes on nõus ka konsultandi abiga. Esmalt võiks teha uuringu saamaks teavet, kas kohtunikud on nõus üks ühele süsteemist loobuma ja kui palju on kohtunikke, kes soovivad kasutada ainult konsultandi abi. Antud küsimuse osas tuletaks meelde kohtujuristide institutsiooni loomise eesmärke, milleks oli kiirendada kohtumenetlusi ja tagada samas õigusemõistmise kõrge kvaliteet. Kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks kehtestati kohtujuristidele samad kvalifikatsiooninõuded, mis kohtunikele, s.h õigusteaduse magistrikraad ja kõrged kõlbelised omadused. Lootused tõhusama õigusemõistmise projektile on end õigustanud, sest tänaseks on märkimisväärselt lühenenud kohtuasjade menetlusaeg, millesse on suure panuse kahtlemata andnud ka kohtujuristid. Kehtiva nn üks ühele süsteemi lõhkumine võib luua taas olukorra, kus kohus, soovides tõsta juristi töötasu ei täida kõiki juristi ametikohti, mis omakorda paneb kohtujuristi olukorda, kus ta teeb tööd mitme kohtunikuga. See aeglustab menetlust ning kannatada võib ka kvaliteet. Kindlasti ei ole jätkusuutlik, et suure töökoormuse lahendamiseks võetakse tööle madalama haridusnõuetega ametnikke (konsultante). Olukorras, kus on võetud tööle konsultant ning puuduvad rahalised vahendid, ei teki kohtul võimalust korraldada kohtujuristi konkurssi, mis võimaldaks konsultandil areneda ja motiveeriks kauem kohtus töötama. Ei ole tõenäoline, et magistriõpingute ajal konsultandiks tulnu, teeb seda perspektiiviga konsultandiks jääda - tullakse kavatsusega saada kogemusi ning pärast õpingute lõpetamist soovitakse kandideerida juristiks. Kui see võimalus ära võetakse, võib ka konsultantide leidmine muutuda keerukaks või isegi võimatuks. See omakorda põhjustaks nn kaadri voolavust, mis ei ole kohtusüsteemis mõistlik, kaob järjepidevus. Juhiks tähelepanu ka asjaolule, et töötades süsteemis "1 jurist - 2 kohtunikku" on selge, et jurist ei ole enam võimeline tegema tööd senisega võrreldavas mahus, seda eeskätt nn motiveeritud kohtuotsuste projektide koostamisel. See pidurdab kohtujuristi arengut, samuti võib kaasa tuua juristide lahkumise kohtusüsteemist. 2018 justiitsministeeriumi poolt korraldatud uuringu tulemuste kohaselt olid 65,06% küsimustikule vastanud kohtujuristidest pidevalt või aeg-ajalt tööga ülekoormatud, 52,2% arvates ei ole nende palk konkurentsivõimeline ning vaid 33,96% kohtujuristidest leidis, et palk vastab nende tööpanusele. 3(4) Kohtunikku abistava pädeva personali, sh varasemast rangematele kvalifikatsiooninõuetele vastava kohtujuristkonna ja hästitoimivate menetlusgruppide olemasolu (kohtunik- kohtujurist-istungisekretär) on seni ennast tõestanud ja viinud kohtusüsteemi paremate tulemusteni. Samuti on atraktiivne kohtujuristi amet aidanud ja aitab ka edaspidi kaasa uute kohtunike leidmisele. Kohtujuristide arvu vähendamine nende töötasu tõstmiseks ei ole jätkusuutlik. Lisaks ei saa jätta märkimata, et VTK-s puudub arvutus, milline oleks kohtujuristide palk ja selleks vajalik palgafond, kui osaliselt asendataks juristid konsultantidega. Põhjendatuks ei saa pidada vaid eelarvelistest kaalutlustest lähtuvalt ühe kohtujuristi institutsiooni elemendi muutmist ilma ametikohale seatud nõudeid ja ootusi terviklikult analüüsimata. Kohtusüsteemi arendamine ja toimimine ei saa õigusriigis olla pelgalt projekti- või eelarveaastapõhine. Õigusemõistmise kvaliteedi hoidmiseks ja tagamiseks on tarvilik ametnike palgapoliitika järjepidevus ning kompetentse tööjõu hoidmine. Koolitusvõimaluste suurenemine ja roteerumise võimaldamine Kohtujuristidel on võimalus osaleda paljudel kohtunike koolitustel. Kindlasti oleks vajalik kohtujuristidele koolitusi, mis on hetkel kättesaadavad ainult kohtunikele, nt kohtuotsuste kirjutamise koolitus. Toetatakse justiitsministeeriumi ideed kohtujuristide koolitusprogrammi loomiseks. Samas peab nõustuma, et programmi suureks miinuseks on väike sihtgrupp ning teiseks ka küsimus, kas suudetakse luua läbipaistvus programmi valimise kriteeriumide osas. Ettepanek oleks kasutada rohkem olemasolevaid võimalusi, näiteks koolituste läbiviimine veebis. Need on eelduslikult suunatud suuremale kuulajaskonnale, mis omakorda hoiab kokku koolituskulusid. Positiivne on ettepanek, mis võimaldaks kohtujuristidele roteeruda nii kohtusüsteemis kui ka teistesse asutustesse. Olgugi, et kehtiv seadus ei keela roteeruda, on see reguleerimata, mistõttu võib tekkida lisaküsimusi selle korraldamisel. Roteerumise reguleerimisel tekib kindel arusaam, kuidas tööd korraldada juristi roteerumise ajal. Lisaks soovitakse rõhutada, et ka nendele kohtujuristidele, kes ei soovi saada kohtunikuks, peab olema loodud võimalus areneda kohtusüsteemis. 6. Kohtunikuabide ametisse sisenemine VTK ettepanekule vastuväiteid ei esitatud. Kohtujuristid rõhutasid, et kohtujuristi ametikohalt kohtunikuabi ametikohale üleminek võiks olla lihtsustatud korras, ilma täiendavate eksamite ja katseajata. Kaaluda võiks (sarnaselt noorkohtunikega) esimesel kuuel kuul palga vähendamist 10% võrra. 7. Eestkoste järelevalve osakond Eestkoste järelevalve osakonna loomise osas esitati nii pooldavaid kui ka kriitilisi arvamusi. Argumenteeritud seisukoha kujundamiseks oleks vajalik planeeritava ühtse osakonna põhjalikum mõjuanalüüs. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Astrid Asi kohtu esimees 4(4)