5873115 428625 0 0 -3810 9724390 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 19086 Tallinn Rg-kood 74000323 Tel 620 2002 E-post
[email protected] www.taltech.ee 0 0 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 19086 Tallinn Rg-kood 74000323 Tel 620 2002 E-post
[email protected] www.taltech.ee -3810 428625 0 0 DOCPROPERTY delta_recipientPersonName.1 Riigihangete V aidlustuskomisjon DOCPROPERTY delta_recipientName.1
[email protected] Meie DOCPROPERTY delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 04.05.2020 nr DOCPROPERTY delta_regNumber 11-13/660-2 Vaidlustaja: Vanalinna Ehitus OÜ E-post:
[email protected] Hankija : Tallinna Tehnikaülikool h ankija esindaja: Madina Talu E-post:
[email protected] Tel 620 2094 Kolmas isik: Remondimees OÜ E-post:
[email protected] Hankija vastus vaidlustusele Riigihanke viitenumbriga 199463 tulemusel sõlmitud raamlepingu alusel korraldatud m inikonkursis viitenumbriga 222389 Hankija ei nõustu vaidlustusega, vaidleb sellele va stu ning esitab oma vastuväited alljärgnevalt. Minikonkursi „Tallinna Tehnikaülikooli EMERA tualettruumide remont“ pakkumuse esitamise ettepanekus - pealkirjaga „Hinnapäring ja tehniline kirjeldus nr 29“ (edaspidi hinnapäring) sätestas hankija pakkujatele objektiga tutvumise kohustuse . Kohustuse juures olid hankija esindaja kontaktandmed ning märkus „Kõigilt objektiga tutvujate lt võetakse kinnituseks allkiri “. Hankija pidas objektiga tutvumist oluliseks, sest ehitustööd sisaldasid hulgaliselt lammutustöid, mille mahtu saab kõige paremini hinnata koha peal objektiga tutvudes. Vaidlustaja heidab hankijale ette, et objektiga tutvumise nõue ei olnud sätestatud minikonkursi vastavustingimusena. Hankija hinnangul ei ole ega saagi olla objektiga tutvumise kohustus pakkumuse vastavustingimus . Nimelt võib hankija r iigihangete seaduse (RHS) § 111 lg 6 kohaselt sätestada hanke alusdokumentides, et pakkumuse saab esitada üksnes pärast hankelepingu täitmise kohaga tutvumist. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt jätab hankija pakkumuse läbi vaatamata, kui h anke alusdokumentides oli tutvumise nõue, kuid pakkuja seda ei täitnud. Järelikult on objektiga tutvumise nõue seotud pakkumuse esitamis e õigusega, mitte pakkumuse vastavusega. Kui objektiga tutvumise kohustus ei ole täidetud, siis puudub pakkujal üleüldse õigus pakkum ust esitada ning hankija on kohustatud pakkumuse tagasi lükkama. Pakkumuse vastavuse formaalne ja sisuline hindamine toimub alles menetluse järgmises etapis. Riigihangete registris vormistatakse niisugune pakkumuse tagasi lükkamise otsus küll automaatselt v astavusotsusena, kuid tegelikult toimub mainitud tingimuse kontrollimine enne pakkumuse vastavuse kontrollimist. Kuna RHS § 4 p 17 kohaselt on minikonkursi korraldamisel tehtav pakkumuse esitamise ettepanek samuti riigihanke alusdokume nt , siis kehtib kõik eelpool öeldu ka pakkumuse esitamise ettepaneku ehk antud juhul hinnapäringu kohta. Teiseks väidab vaidlustaja , et hinnapäringust ei sel gunud objektiga tutvumise kohustuslik kus . Oma seisukohta põhjendab vaidlustaja sellega, et a) hinnapäring on sisu poolest informatiivne dokument , mistõttu oli selle p 14 täitmine vabatahtlik ja b) ei saa eeldada, et pakkuja tõlgendab hankedokumente grammatiliselt. Hankija ei nõustu nende väidetega. Hinnapäring on muidugi sisult informatiivne dokument, sest see on mõeldudki huvitatud isik utele hanke kohta teabe andmiseks. Sama s on dokument õiguslikult siduv, sest RHS sätete kohaselt toimub pakkumuse kontrollimine rangelt hanke alusdokumentide alusel. Kohtupraktika kohaselt on hanke alusdokument oma olemuselt eelhaldusakt. Järelikult peab hankes osaleja järgima alusdokumendi nõudeid. Lisaks deklareeris vaidlustaja ka ise, et võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused. Vastav avaldus on nähtav vaidlustaja pakkumuses vastavustingimuste juures. Tegelikult sai vaidlustaja aru, et hinnapäringu tingimused on kohustuslikud. Näiteks on hinnapäringu punktis 11 selgitatud kuidas tuleb täita maksumuse tabel. Vanalinna Ehitus OÜ täitis tabeli nõuetekohaselt ning ei arvanud, et nõuded on soovituslikud. Kokkuvõttes ei saa vaidlustaja kuidagi väita, et hinnapäring sh objektiga tuvumise kohustus, oli soovitusliku iseloomuga juhis. Üllatav on vaidlustaja väide, et hankija ei tohiks arvata nagu lähtuks pakkuja hanke alusdokumentidest arusaamisel sõnade tähendusest. Õigusakti tõlgendamisel on esimene valik alati grammatiline ehk lingvistiline tõlgendamine. Riigikohtu üldkogu on lahendis 3-4-1-18-08 leidnud järgmist : „ Keelelisel tõlgendamisel tuleb eelkõige lähtuda sättes kasutatud sõnade tavapärasest tähendusest üldkeeles . Sõnade üldkeelsel tähendusel rajanev tõlgendus aitab kõige paremini tagada õigusselgust, õiguslike tagajärgede ennustatavust, õiguskindlust ja pakkuda kaitset erinevate otsustajate tõlgenduseelistuste eest. “ Hinnapäringus oli vaidlusalune kohustus sõnastatud järgmiselt: „Pakkujal on kohustus enne pakkumise koostamist tutvuda objektiga.“ Eesti keele sõnaraamatu kohaselt tähendab sõna „kohustus“ ülesannet või toiming ut , mille keegi peab sooritama kellegi korraldusel või enda sisetunde sunnil . Niisiis pidi eesti keelt mõistev inimene igal juhul aru saama, et enne pakkumuse koostamist peab iga pakkuja tutvuma lepingu täitmise kohaga. Kohustuse täitmise tõendamiseks võeti pakkuja esindajalt allkiri. K ui hankija oleks andnud pelgalt võimaluse objektiga tutvumiseks, siis ei oleks kohal käinute dokumenteerimine oluline. Hinnapäringu sõnastuse arusaadavust kinnitab fakt, et kolmas isik käis enne pakkumuse esitamist objektiga tutvumas. Kui vaatamata hinnapäringu selgele sõnastusele jäi pakkujale kahtlus kas objektiga tutvumine on kohustuslik või mitte, siis oleks pidanud ta selle hankijalt üle küsima. Kohtupraktika kohaselt on selgituse küsimata jätmist käsitletud pakkuja raske hooletusena. Lahendis 3-11-1452 leidis Tallinna Ringkonnakohus, et „ pakkumuse esitamise ettepanekut (PEE) tuleb käsitleda lähtuvalt TsÜS § 75 lg-s 1 sätestatud kindlale isikule tehtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest, sest dialoogis osalenud taotlejale RHS §-s 64 alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepaneku näol on tegemist kindlale isikule suunatud tahteavaldusega TsÜS § 75 lg 1 mõttes. TsÜS § 75 lg 1 ls 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Sellises olukorras oli elementaarne hoolsusnõue kasutada enne sellise pakkumuse tegemist, nagu tegid kaebuse esitajad, RHS § 56 lg-s 1 ja PEE p-s 5 sätestatud võimalust küsida PEE kohta selgitusi. Sellise selgituse küsimata jätmine on kvalifitseeritav raske hooletusena. Kaebuse esitajad võtsid sellega endale riski, et nende pakkumus ei vasta sellele, kuidas hankija tõlgendab PEE-d . “ Raamlepingu partneritele esitatud pakkumuse esitamise ettepanek on samuti käsitletav kindlale isikule suunatud tahteavaldusena. Arvestades eeltoodut , palub hankija jätta vaidlustuse rahuldamata ning menetluskulud vaidlustaja kanda. Menetluslikud teated Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Menetlusdokument on esitatud tähtaegselt, kui see on esitatud hiljemalt 04.05.2020. Hankija esindaja on hankija töötaja, finants- ja haldusvaldkonna jurist Madina Talu , volikiri lisatud. Lisad: 1) Madina Talu ning Laur Hiobi volikirjad; 2) Objektiga tutvumise protokoll. Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Madina Talu Hankija esindaja
VOLIKIRI 29.04.2020 nr 1-17/19
Tallinna Tehnikaülikool (registrikood 74000323) volitab käesolevaga finants- ja haldusvaldkonna juristi
Madina Talu, isikukood 47206252225, esindama Tallinna Tehnikaülikooli minikonkursil „Tallinna
Tehnikaülikooli EMERA tualettruumide remont“ (viitenumber 222389) esitatud vaidlustuses Riigihangete
vaidlustuskomisjonis ja kohtutes.
Volikiri kehtib vaidlustusmenetluste lõppemiseni.
(allkirjastatud digitaalselt)
Laur Hiob
peajurist
Edasivolitamise õigus vastavalt 27.02.2020 volikirjale nr 1-17/10
VOLIKIRI 27.02.2020 nr 1-17/10
Tallinna Tehnikaülikool (registrikood 74000323, edaspidi ülikool) volitab peajuristi Laur Hiob’it, isikukood
37606222782, esindama ülikooli õigusvaidlustes kohtueelsetes ja kohtus asetleidvates menetlustes.
Esindajal on esindusõigus haldus-, tsiviil- ning kriminaalasjades. Esindamisel kohtueelses menetluses ja
kohtus on esindajal kõik menetlusseadustes sätestatud esindaja õigused ja kohustused, kriminaalasjades
ka kannatanu esindaja õigused ja kohustused (s.h õigus esitada tsiviilhagi).
Esindajal on magistrikraadile vastav kvalifikatsioon õigusteaduse erialal.
Volikiri on antud edasivolitamise õigusega ja kehtib kuni 28. veebruarini 2023. a.
Esindajad on kohustatud esindusõiguse teostamisel järgima ülikooli asjakohaseid õigusakte. T
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aaviksoo
rektor