Pöördumine

Lugupeetud Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas Lugupeetud Eesti Vabariigi kaitseminister Jüri Luik Pöördumine Seoses keskpolügooni planeeritavate nn laiendatud ohualadega Põhja-Eesti harjutusalal soovib Kaitseministeerium kehtestada aladel liikumispiirangud. Planeeritavad liikumispiirangud puudutavad ka Põhja- Kõrvemaal asuvat Jussi järvestikku ja kanarbikunõmme, mis on plaanis õppuste ajaks sulgeda. Vastavalt valitsuse korralduse 27.08.2015 nr 352 eelnõu seletuskirjale kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alalise väljaõppe läbiviimiseks on ohualade kasutamine lubatud kuni 90 päeval aastas. Põhja-Eesti harjutusala erinevate sõjaväelise väljaõppe planeeringute aruteludel on selgunud, et antud seletuskirjas toodud aega ei pea Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi esindajad siduvaks ega välista isegi ala täielikku sulgemist “vastavalt vajadusele”. Jussi järvestiku ja kanarbikunõmme näol on tegemist Eestimaa looduse ja loodusturismi pärliga. Ala on aja jooksul kujunenud unikaalseks looduskoosluseks ning 150-hektariline kanarbikunõmm on tänasel päeval saanud väärtuseks omaette. Jussi nõmm on kaunis paik, Soodla jõgi ja Jussi järvedekobar samas kõrval. Hiljuti lõpetatud Eesti maakatte inventuuri kohaselt on tegu meie suurima nõmmealaga (lisalugemist: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=5;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=1137316674; https://www. loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/nov00/jussi.htm). Tegemist on väga populaarse vaba aja veetmise paigaga. Siin matkatakse, kalastatakse, vaadeldakse linde, tegeletakse loodusõppega. Ala läbib kaks RMK loodusmatkarada ja Eestit läbiv RMK matkatee. Loodusmaastiku unikaalsusest lähtuvalt toimuvad alal mitmed tervisespordisündmused ja rahvamatkad. Väärtust suurtele rahvahulkadele kättesaadava tervisespordialana lisab Tallinna lähedus tunnise autosõidu kaugusel. Põhja- Kõrvemaa on kättesaadav ka linnapuhkusel viibivatele välisturistidele, olles nii Eesti visiitkaardiks väljapoole. Ala on oluline loodusturismi ettevõtluse seisukohast. Siin korraldab tervisespordiüritusi enamus Eesti loodusturismi ettevõtetest. Täna on toimumas näiteks Jussi kanarbikunõmme läbiva marsruudiga järgmised suuremad ja juba traditsioonilised sündmused: • Kõrvemaa Kevadjooks – 2019. aastal osavõtjate arv 700 (https://www.facebook.com/Nelikuritus/ ; https://sport.korvemaa.ee/galerii/) • Kõrvemaa Käimismaraton – 2019. aastal osalejate arv 500 (https://www.elamusmaratonid.ee/pildid) • Kõrvemaa Rattamaraton – 2019. aastal plaanitav osalejate arv 800 (https://www.facebook.com/Nelikuritus/ ; https://sport.korvemaa.ee/galerii/) • Kõrvemaa maastikumaraton – 2018. aastal osalejate arv ligi 500 Need sündmused on looduses liikumist ja tervislikke eluviise propageerivad üritused. Villa Pillapalu statistika andmetel on järgmisel aastal kavas loodusturismi matkad kuni 3000 külastajale. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse loodusturismi matkad, mille hulka kuuluvad jalgsi päiksetõusumatkad, rattamatkad, kooriklumel suusamatkad ja räätsamatkad, haaravad sama piirkonda. Prognooside kohaselt külastab planeeritud matkade käigus kanarbikunõmme 6000 matkalist. RMK andmete järgi külastab Põhja-Kõrvemaa matkaradasid aga 50 000 külastajat aastas. 1 Sellest lähtuvalt tahame, et Kaitseministeerium planeeriks ümber nn ohualade piirid, et Põhja-Kõrvemaa loodusturismi tuumikalad Jussi järved ja kanarbikunõmm jääksid aastaringselt külastamiseks avatuks. Kaitseministeerium viitab oma Põhja-Eesti harjutusala puudutavas kommunikatsioonis avalikkuse kaasamisele keskpolügooni jt arenduste protsessides. Senine avalikkuse kaasamisprotsess pole aga kogukondades mitmetel põhjustel usaldust tekitand. Laiendatud ohualad moodustavad 10000 hektariga umbes sama suure maa-ala kui keskpolügoon ise (12000 ha). Ohualadel hakkavad kehtima liikumispiirangud ja sellel asuvad kinnistud plaanitakse (sund)võõrandada. Miskipärast teostatakse vastavaid samme Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu tuules ning inimesed, kes ohualadel asuvad, kahtlevad, kas see on seadusega kooskõlas (lisalugemist: https://loodusinimenesojavagi.wordpress.com/2019/03/13/kaitsevae-keskpolugooni-laiendatud-ohualad/) Unikaalne Jussi nõmme kooslus on tekkinud looduse taastumisest sõjaväelisest tegevusest, kuna looduses leidub igasuguseid tingimusi taluvaid liike, mis piirangute tõttu erinevaid kooslusi moodustavad. Üksikliikide ellu- jäämisvõime esiletõstmine sõjaväeliste arenduste läbiviimise kontekstis ei sobi hetkeolukorda, kuna suures pildis tuleb arvestada nii tänase intensiivse raietegevuse tagajärjel kaduvaid metsakooslusi kui ka survet puhta vee ja õhu kättesaadavusele ning inimeste tervena elatud eluea langustrendi, kusjuures langustrendi peamiste põh- juste seas on ümbritsev (üha halvenev) keskkond ja väheliikuv eluviis. Seetõttu on planeeringuprotsessides vaja arvestada rahva aktiivseid liikumisharjumusi ja taastumist võimaldavate looduslike paikade säilitamisega. Põhja-Eesti harjutusalal kehtestatakse kõigi eriplaneeringute kehtima hakkamisel piirangud rohkem kui 30000 ha suurusel maa-alal. Jussi järved ja kanarbikunõmm ei moodusta sellest isegi üht protsenti, Loodame, et tehtavate otsuste kaalumisel arvestatakse ja väärtustatakse rahva tervist, unikaalse looduskeskkonna säilitamist ja tutvustamist järeletulevatele põlvkondadele ning loodusturismi jätkusuutlikkust. Praegu on Eestis rahuaeg. Meie hinnangul on olulisteks kaitsmist vajavateks väärtusteks terve ja rõõmus Eesti inimene ning meile kõigile kallis ja omane puhas looduskeskkond. Lugupidamisega Eesti Matkaliit Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks 13.09.2019 2