Kaitselennunduse õhusõidukite registri põhimäärus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 03.09.2019 nr 5-3/19/1422 Siseministeerium Lennuamet Kaitselennunduse õhusõidukite registri põhimääruse kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse „Kaitselennunduse õhusõidukite registri põhimäärus” eelnõu. Lennuametil palume esitada oma arvamus kümne tööpäeva jooksul alates määruse eelnõu saamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: 20190705KaitselennunduseRegisterSEL.docx 20190705KaitselennunduseRegister.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Kaitseministri määruse „ Kaitselennunduse õhusõidukite registri põhimäärus ” eelnõu SELETUSKIRI I Sissejuhatus Kaitseministri määrus „ Kaitselennunduse õhusõidukite registri põhimäärus ” (edaspidi põhimäärus ) kehtestatakse lennundus seaduse (edaspidi LennS ) § 2 2 1 lõike 3 alusel. Määrusega kehtestatakse k aitselennunduse õhusõidukite registrisse Kaitseväe ja Kaitseliidu mehitatud ja mehitamata õhusõidukite kohta andmete kandmise kord ja andmete loetelu, mida tuleb õhusõiduki kohta registrisse kanda, samuti juurdepääs andmetele ning muud nõuded, mida on vaja ühe andmekogu pidamiseks. Kaitselennunduse õhusõiduk on riiklik õhusõiduk, mida Kaitsevägi kasutab peamiselt riigikaitseülesannete täitmiseks . Kaitselennunduse õhusõiduk on ka Kaitseliidu õhusõiduk, kui se ll e ga täidetakse riigikaitseülesannet sarnaselt Kaitseväe õhusõiduk iga . Kaitseministri määruse „Kaitseväe lennundusmäärustik“ eelnõu (edaspidi lennundusmäärustik ) § 4 lõike 1 kohaselt tuleb õ husõiduk selle käitamiseks kanda K aitselennunduse õhusõidukite registrisse. Kaitseliidu jaoks tuleneb õhusõiduki andmete registrisse kandmise kohustus Lenn S i §-st 22 1 , sest selgesõnaliselt seda kohustust , sarnaselt tsiviilõhusõidukite registrisse andmete kandmise ga, ei ole. LennSi § 22 1 lõike 1 kohaselt on k aitselennunduse õhusõidukite register andmekogu, mida peetakse K aitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks kasutatavate õhusõidukite üle arvestuse pidamiseks. Praegu reguleerib kaitselennunduse õhusõidukite andmete kandmist k aitselennunduse õhusõidukite registrisse kaitseministri 3. augusti 2009. a määrus nr 28 „Kaitselennunduse õhusõidukite registri asutamine ja pidamise põhimäärus“ (edaspidi vana põhimäärus ) . Vana põhimäärusega kehtestatakse andmete loetelu ainult mehitatud õhusõidukite andmete kandmiseks registrisse, kuid pärast lennundusmäärustiku jõustumist tuleb registrisse kanda ka mehitamata õhusõidukite andmed. Kuna vana põhimääruse ülesehitus on normitehniliselt vananenud, ei sisalda kõiki andmekogu põhimääruses vajaminevaid nõudeid ning määrusesse lisandub rohkem kui kolmandik uut teksti, koostatakse määruse uus terviktekst, millega tunnistatakse ühtlasi vana põhimäärus kehtetuks. Kaitseministri määruse „ Kaitselennunduse õhusõidukite registri põhimäärus ” eelnõu on ette valmistanud Kaitseministeeriumi st Malle Piirsoo (717 0 1 7 7 , [email protected] ). Eelnõu koostamis el konsulteeriti ka Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajatega. Keeletoimetuse on teinud Keeletoimetus OÜ. II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu 2 6 paragrahvi on koondatud kaheksasse peatükki. Määruse ülesehitust, peatükkide ja paragrahvide järjestust on muudetud eesmärgiga tagada põhimääruse sarnane struktuur teiste andmekogude põhimäärustega. Kaitselennunduse õhusõidukite registrile ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 679/2016 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus ), sest kaitselennunduse õhusõidukite registri eesmärk on Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks kasutatavate õhusõidukite üle arvestuse pidami ne . Tegemist on põhimõtteliselt riigi sõjalise kaitse ülesannete täitmisega, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 2 lõike 2 punkti a järgi ei kohaldata seda määrust nende andmekogude suhtes, milles töödeldakse isikuandmeid muu kui ELi õiguse kohaldamisalasse kuuluva tegevuse käigus. Riigi sõjaline kaitse ei ole ELi õiguse kohaldamisalas sarnaselt ELi siseturu või tarbijakaitse küsimustega. Eelnõuga ei nähta otseselt ette isikuandmete kogumist. Isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja ametikohta küsitakse ainult siis, kui isik soovib juurdepääs u andmekogus olevatele andmetele, mis ei ole avalikud. Samas on eelnõus arvestatud isikuandmete kaitse üldmäärus e põhimõtetega osas, mis ei takista registri pidamise eesmärkide täitmist või ei kahjusta riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitset. Oluline on märkida, et Kaitseliidule ei kehti lennundusmäärustikuga sätestatud kaitselennunduse nõuded, sealhulgas operatiivsed lennureeglid, seni , kuni ei ole tehtud LennSis asjakohaseid muudatusi. Ainsana kehtib kohustus kanda õhusõidukite andmed kaitselennunduse õhusõidukite registrisse. Kaitseliit peab üldiselt järgima tsiviillennunduses kehtestatud nõudeid. Lennundusohutuse tagamiseks nõutakse andmeid õhusõidukite kohta sarnaselt Kaitseväega, mis tähendab muu hulgas seda, et Kaitseliit peab kehtestama vajadusel Kaitseliidu ülema käskkirjaga korra, kuidas andmeid registrisse esitatakse, sealhulgas lennutundide andmed või lennukõlblikkuse sertifikaadi kehtivuse andmed. Eelnõu ülesehitus on järgmine: 1. peatükk. Üldsätted (§-d 1‒ 4 ) 2. peatükk. Registri ülesehitus (§-d 5 ‒ 6 ) 3. peatükk. Registriandmete koosseis (§-d 7 ‒ 9 ) 4. peatükk. Andmete esitamine ja kandmine registrisse (§-d 1 0 ‒1 7 ) 5. peatükk. Juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine (§-d 18 ‒2 0 ) 6. peatükk. Vastutava ja volitatud töötleja õigused ning kohustused (§-d 2 1 −2 2 ) 7. peatükk. Järelevalve, finantseerimine ja likvideerimine (§-d 2 3 ‒2 5 ) 8. peatükk. Rakendussäte (§ 2 6 ) Järgnev annab ülevaate eelnõu sisust peatükkide kaupa. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu §-ga 1 sätestatakse registri ametlik nimetus eesti ja inglise keeles. Registri ametlik nimetus on k aitselennunduse õhusõidukite register ( lõige 1 ), inglise keeles Register of Military Aircraft ( lõige 2 ). V õrreldes vana põhimäärusega registri nimetust muudetud ei ole, mistõttu ei ole tegemist uue registri asutamisega (andmekogu loomisega). Kaitselennunduse õhusõidukite register on asutatud juba 22. detsembril 200 8 . aastal , kui jõustus lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus. Õigusloomes kehtib põhimõte, et andmekogu loetakse asutatuks, kui asjaomased sätted jõustuvad seaduses , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti . Vana põhimäärus jõustus 10. augustil 2009. Registri pidamise eesmärk on Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks kasutatavate mehitatud ja mehitamata õhusõidukite (edaspidi koos õhusõiduk ) üle arvestuse pidamine ( § 2 ). V õrreldes vana põhimäärusega r egistri pidamise eesmärki muudetud ei ole. Kuna registri pidamise eesmärk on õhusõidukite üle arvestuse pidamine, on seega registriobjektiks kõik mehitatud ja mehitamata õhusõidukid , mis on Kaitse väe ja Kaitseliidu omandis ja valduses. Register sisaldab isikuandmeid üksnes ulatuses, mida on v aja selleks, et tuvastada, kes on sisenenud andmekogusse või kellele on väljastatud andmeid taotluse alusel. Eriliigilisi andmeid register ei sisalda. Andmete loetelu kohta vaata täpsemalt määruse 3. peatüki selgitust. Paragrahvi 3 kohaselt on registrisse kantud andmetel informatiivne tähendus. Õigusliku tähenduse saab anda ainult seadusega , kuid kuna seda LennSiga tehtud ei ole, ongi andmetel ainult informatiivne tähendus. Tegemist on sättega, mida vanas põhimääruses ei ole. Määruse § 4 sätesta b registri vastutava ja volitatud töötleja. Võrreldes vana põhimäärusega lisatakse Kaitseliit ühe alamregistri volitatud töötlejana . Registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium , volitatud töötlejad on: mehitatud õhusõidukite registril Kaitse vägi , Kaitseväe mehitamata õhusõidukite regi stril Kaitsevägi , Kaitseliidu mehitamata õhusõidukite registril Kaitseliit . Kaitsevägi on peamine volitatud töötleja, kellel on juurdepääs u õigus ka Kaitseliidu mehitamata õhusõidukite alamregistrile. Nii v olitatud töötlejate kui ka Kaitseministeeriumi puhul ei nimetata , milline struktuuriüksus või osakond täpsemalt töötleb andmeid või teeb järelevalvet registri volitatud töötlejate tegevuse üle. See õigus jäetakse asutuste juhtidele asutusesiseseks määramiseks. See annab asutustele piisava paindlikkuse ning ei koorma määrusandjat, kui struktuuriüksuse või osakonna nimetust muudetakse või antakse ülesanne hoopiski teisele struktuuriüksusele või osakonnale. Oluline on märkida, et Kaitseliidul ei ole praegu ühtegi mehitatud õhusõidukit. Kui tulevikus plaanitakse mõni soetada, ei muutu siiski mehitatud õhusõidukite registri volitatud töötleja , vaid Kaitseliit esitab oma mehitatud õhusõiduki andmed Kaitseväe struktuuriüksusele, kes on määratud Kaitseväes registriandmete volitatud töötlejaks. 2. peatükk. Registri ülesehitus Teises peatükis on kaks paragrahvi ‒ §-d 5 ja 6 ‒ , mis käsitlevad registri ülesehitust, pidamist ja selles sisalduvate andmete kaitset. Võrreldes vana põhimäärusega registri ülesehitus muutub, sest lisandub mehitamata õhusõidukite ( alam)register, ning kaasajastatakse registri pidamise viis i ja aluse i d ning lisatakse sätted registriandmete kaitse kohta. Registrit peetakse digitaalselt ühetasandilise andmekoguna ( § 5 lõige 1 ). Registril ei ole teist tasandit – keskregistrit, sest selleks puudub vajadus. Register koosneb k ahest alamregistrist: mehitatud õhusõidukite register; mehitamata õhusõidukite register ( § 5 lõige 2 ). Võrreldes vana põhimäärusega on lisatud uus registriosa, mistõttu senine registriosa on muudetud mehitatud õhusõidukite alamregistriks ja uue alamregistri nimetus on „mehitamata õhusõidukite alamregist e r “ . Alamregistriteks jaotamise on tinginud mehitatud ja mehitamata õhusõidukite kohta registrisse erinevate andmete kandmine ja eri nevate kaitse nõuete kohaldamise vajadus. Mehitamata õhusõidukite register koosneb omakorda kahest alamregistrist: Kaitse väe valduses olevate mehitamata õhusõidukite registrist ja Kaitseliidu valduses olevate mehitamata õhusõidukite registrist ( § 5 lõige 3 ). Esimesse kantakse kõi gi Kaitseväe omanduses või valduses oleva te mehitamata õhusõiduki te andmed , välja arvatud need mehitamata õhusõidukid , mille andmete registrisse kandmise kohustust ei ole (vt lennundusmäärustiku § 4 lõige 2) . Teise kantakse kõi gi Kaitseliidu omanduses või valduses oleva te mehitamata õhusõidukite andmed. Registrisse ei kanta Kaitseliidu tegevliikme omandis olevat mehitamata õhusõidukit, selle andmed tuleb kanda asjakohasesse tsiviilõhusõidukite registrisse. Samas, registrisse võidakse kanda Kaitseliidu tegevliikme mehitamata õhusõiduki andmed, kui tegevliige on andnud selle õhusõiduki Kaitseliidu kasutusse, Kaitseliit on sellele kandnud asjakohase märgistuse ja tegevliige sellega isiklikke lende ei tee. Kõik registri alamregistrid koosnevad digitaalregistrist, kus hoitakse ajakohaseid andmeid, ja digitaalarhiivist, kus säilitatakse digitaalregistrist kustutatud andmeid ( § 5 lõige 4 ). Kuna mehitamata õhusõidukite register koosneb omakorda kahest alamregistrist, siis nõue kehtib mõlema alamregistri kohta eraldi. See tähendab, et nii Kaitse väe kui ka Kaitseliidu mehitamata õhusõidukite registril on kummalgi eraldi digitaalregister ja -arhiiv. Üldjuhul hoitakse alamregistrite juures ka andmetöötlusandmeid. See tähendab andmeid, mis on seotud päringute tegemisega, ning kuna registrid on digitaalsed, siis ka logiandmeid. Kaitse väe mehitamata õhusõidukite registri tehnilist lahendust arvestades ei saa seal andmetöötlusandmeid elektroonilisel kujul säilitada. Küll aga säilivad logiandmed, sest regist e r asu b kaitstud võrgus (STTS), nii et kui isik logib registrisse ja vaatab faili või muudab seda, jääb sellest STTS-süsteemi n-ö jälg logiandmetena, aga ei ole võimalik jälgida, mida täpselt muudeti. Juhul, kui andmeid muudetakse pahatahtlikult, peab uurimine selgitama, kes seda tegi ja miks. Register ei ole liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga (X-tee) ega vaheta andmeid teiste isikute ega asutuste andmekogudega ( § 11 ). Olemasolevat tehnilist lahendust arvestades ei vahetata automaatselt andmeid ka registri alamregistrite vahel. Registrisse ei ole võimalik andmeid interneti kaudu sisestada ega vaadata. Mehitamata õhusõidukite register luuakse tõenäoliselt kaitstud STTS-võr ku ja mehitatud õhusõidukite oma tõstetakse sellesse üle. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS ) § 7 punkti 10 järgi on kaitseväeluure s teabe kogumiseks kasutatavad meetodid ja vahendid riigisaladus, see tõttu toimub juurdepääs registrile nimetatud seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. Tänapäevases sõjapidamises kasutatakse luures palju mehitamata õhusõidukeid, mistõttu on oluline, et sarnaselt sõjaväerelvadega ei oleks teada, millised struktuuriüksused mehitamata õhusõidukeid omavad, kus need täpselt asuvad ja kui palju neid Kaitseväel kokku on. Sellest tulenevalt on Kaitseväe valduses olevate mehitamata õhusõidukite registri andmed tasemega „salajane”. Mehitatud õhusõidukite registrisse ja Kaitseliidu valduses olevate mehitamata õhusõidukite registrisse kantud andmed ei ole riigisaladus ega salastatud välisteave, vaid asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud tea ve . Sellest, kas alamregistrile kohaldatakse RSVSi nõudeid või mitte, sõltuvad ka alamregistrile kohaldatavad registriandmete kaitse nõuded ( § 6 ). Võrreldes vana põhimäärusega, on tegemist uu t e nõuetega , sest vanas põhimääruses puuduvad asjakohased sätted . Eelnõu koostamisel analüüsiti, mis turbeaste ja turvaklass peab mehitatud õhusõidukite registril ja Kaitseliidu valduses olevate mehitamata õhusõidukite registril olema, et andmed oleksid hästi kaitstud . Aluseks võeti registriandmete kõige kriitilisem vajadus, milleks on andmete kättesaadavus ja töödeldavus kriisiolukorras (näiteks kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal). Mehitatud õhusõidukite registri ja Kaitseliidu valduses olevate mehitamata õhusõidukite registri turbeaste on keskmine (M) ja registri turvaklass K2T2S2 ( § 6 lõige 1 ). Arvestades Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem” sätestatut, on mõlema registri turbeaste keskmine ehk M, mis eeldab auditit turvameetmete rakendamise üle iga kolme aasta järel. Andmete käideldavust arvestades on registri turvaklass K2, mis eeldab andmekogu 99%list töökindlust. K2 turvaklassiga andmekogu lubatud suurim summaarne seisak nädalas on kuni kaks tundi ja reaktsiooniaja kasv tippkoormusel 1–10 minutit. Mõlema registri andmete terviklikkust silmas pidades on määratud turvaosaklassiks T2. Selle puhul peab andmekogu infoallikas, selle muutmise ja hävitamise fakt olema tõestatavad. Perioodiliselt kontrollitakse andmekogu info õigsust, täielikkust ja ajakohasust. Andmete konfidentsiaalsust arvestades on määratud registri turvaosaklassiks S2, mille kohaselt on andmekogus sisalduv teave salajane. Teabe kasutamine on lubatud ainult kindlatele kasutajagruppidele ja juurdepääs antakse selleks luba taotleva isiku õigustatud huvi korral. Kaitseväe valduses olevate mehitamata õhusõidukite registri turvalisuse tagamisel kohaldatakse RSVSis ning selle alusel antud õigusaktides elektroonilisele teabeturbele sätestatut ( § 6 lõige 2 ). Oluline on märkida, et selle sättega kehtestatakse nõue elektroonilisele teabeturbele ja kõigele muule, mis sellega seondub. Näiteks juurdepääsu nõuded, turvalisus (st paroolivahetus), printimine, arvestuse pidamine jms. 3. peatükk. Registriandmete koosseis Paragrahvis 7 käsitletakse mehitatud õhusõidukite registri andmekoosseisu. Need andmed on olulised õhusõiduki tuvastamiseks, samuti on need vajalikud õhusõidukite üle arvestuse pidamiseks ja lennundusohutuse tagamiseks. Võrreldes vana põhimäärusega andmekoosseisu muudetud ei ole. Registrisse kantakse mehitatud õhusõiduki kohta järgmised andmed ( § 7 lõige 1 ) : 1) tüüp (nt lennuk A n -2 D ) ; 2) registreerimisnumber (nt T -06) ; 3) registreerimise kuupäev (nt 20.03.2000) ; 4) seerianumber (nt 1 F 23456) ; 5) valmistamisaasta (nt 1998) ; 6 ) maksimaalne lubatud stardimass (nt 5000 kg) ; 7 ) maksimaalne lubatud reisijate arv (nt 7 ) ; 8 ) valmistaja ja valmistajariik (nt KB Antonov, Venemaa) ; 9 ) varasem registreerimisnumber (nt EP-OLE) ; 1 0 ) lennukõlblikkus e sertifikaadi kehtivusaeg (nt 11.10.2019) ; 1 1 ) mootori tüüp ning mootorite ja propellerite arv (nt 1 mootor ASz-62IR, 1 propeller) ; 1 2 ) kategooria ja kasutamise eesmärk (nt kerge transpor t ) ; 1 3 ) omaniku andmed, kui õhusõiduk on antud K aitseväe kasutusse ( nt OÜ Moosipurks, Pääsukese 2, Rae vald, Harjumaa ) ; 1 4 ) registrist kustutamise kuupäev ja põhjus ( nt 07.09.2019; lennuressursi lõppemine ) ; 15) märkused ( nt 10.11.2019 antud üle lennundusmuuseumile ) . Õhusõiduki andmed kustutatakse registrist, kui õhusõiduk võõrandatakse ja selle andmed kantakse asjakohasesse tsiviilõhusõidukite registrisse või õhusõiduk hävib või hävitatakse. Esimesel juhul on alusdokumendiks ostu-müügileping , t eisel juhul lennuõnnetuse uurimise komisjoni asjakohane dokument ning kolmandal juhul õhusõiduki hävitamist tõendav asjakohane akt või muu dokument . Märkuste lahtrisse saab kanda muid vajalikke andmeid, mida loetelus välja toodud ei ole. Igal aastal muudetav andmeväli on õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaadi kehtivuse kuupäev, sest õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollitakse igal aastal (vt lennundusmäärustiku § 10, 11 lõige 2). Registri volitatud töötlejale tuleb esitada mehitatud õhusõiduki kohta õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrollimise komisjoni protokollid õhusõiduki esmase ja jätkuva lennukõlblikkuse kontrollimise kohta ( § 7 lõige 2 ) . Nimetatud p rotokollis on märgitud, mis tähtajaga väljastatakse õhusõidukile lennukõlblikkuse sertifikaat. Kuna sertifikaat ise on oluline dokument, mis peab asuma õhusõiduki pardal , siis sellest tulenevalt ei esitata registrile sertifikaat, vaid komisjoni protokoll. Paragrahv is 8 käsitle takse mehitamata õhusõidukite andmekoosseise, mis tuleb esitada kas Kaitseväe või Kaitseliidu valduses olevate mehitamata õhusõidukite registrisse kandmiseks. Võrreldes vana põhimäärusega on tegemist uue nõudega. Andmekoosseisud on erinevad , olenedes mehitamata õhusõiduki kategooriast . Kategooriaid on kokku kolm : I kategooria (lõiked 1 ja 2) , II kategooria (lõiked 3 ja 4) , III kategooria (lõiked 5 ja 6) . Need andmed on olulised mehitamata õhusõiduki tuvastamiseks, samuti on need vajalikud õhusõidukite üle arvestuse pidamiseks ja lennundusohutuse tagamiseks. I kategooria mehitamata õhusõiduki kohta kantakse registrisse järgmised andmed ( § 8 lõige 1 ): 1) tüüp (nt lennukitüüpi mehitamata õhusõiduk) ; 2) registreerimisnumber (nt M-678) ; 3) registreerimise kuupäev (nt 12.07.2019) ; 4) seerianumber (nt 1357913579) ; 5) valmistamisaasta (2019) ; 6 ) maksimaalne lubatud stardimass (nt 0, 9 5 k g) ; 7 ) valmistaja ja valmistajariik (nt OÜ Droon, Eesti) ; 8 ) valdaja andmed ; 9 ) registrist kustutamise kuupäev ja põhjus ; 10) märkused . Valdaja andmetena märgitakse selle struktuuriüksuse andmed, kelle valduses ja kasutada mehitamata õhusõiduk on. Sarnaselt mehitatud õhusõidukiga kustutatakse I kategooria mehitamata õ husõiduki andmed registrist, kui õhusõiduk võõrandatakse ja selle andmed kantakse asjakohasesse tsiviilõhusõidukite või muusse registrisse või õhusõiduk hävib või hävitatakse. Esimesel juhul on alusdokumendiks ostu-müügileping, teisel juhul lennuõnnetuse uurimise komisjoni asjakohane dokument ning kolmandal juhul õhusõiduki hävitamist tõendav asjakohane akt või muu dokument. Märkuste lahtrisse saab kanda muid vajalikke andmeid, mida loetelus välja toodud ei ole. I kategooria mehitamata õhusõiduki kohta tuleb registrisse esitada vähemalt kord aastas selle hoolduspäeviku väljavõte ja lennutundide arv, kui mehitamata õhusõiduki eluiga on pikem kui üks aasta ( § 8 lõige 2 ). Kui mehitatud õhusõidukite puhul esitatakse registrisse lennukõlblikkuse kontrollimise komisjoni protokollid, mis näitavad, kas õhusõiduk on lennukõlblik, siis I kategooria mehitamata õhusõidukite puhul on selleks väljavõte hoolduspäevikust ja lennutundide arv, sest lennukõlblikkust neil ei kontrollita . Õhusõiduki eluiga on oluline seetõttu, et I kategooria mehitamata õhusõidukid on üldjuhul väikesed ja kui neid kasutatakse aktiivselt, siis need kuluvad ja võivad juba aasta jooksul muutuda lennukõlbmatuks , vaatamata sellele, et neid hooldatakse korrapäraselt lennukäsiraamatu kohaselt. Samuti tuleb registrile esitada lennundusmäärustiku § 17 lõike 5 kohaselt I kategooria mehitamata õhusõiduki esmast lennukõlblikkust kinnitav teave . Selleks teabeks võib olla mis tahes teave, mille abil saab tuvastada, et õhusõiduk vastab kõikidele nõuetele ja on lendamiseks ohutu. Selline teave on näiteks teave vastavus - ehk CE-märgise kohta. II kategooria mehitamata õhusõiduki kohta kantakse registrisse järgmised andmed ( § 8 lõige 3 ): 1) tüüp (nt propelleritega vertikaalselt õhkutõusev mehitamata õhusõiduk) ; 2) registreerimisnumber ( nt M-789) ; 3) registreerimise kuupäev (nt 10.04.2019) ; 4) seerianumber (nt 2468024680) ; 5) valmistamisaasta (nt 2018) ; 6 ) maksimaalne lubatud stardimass (nt 4 , 5 k g) ; 7 ) valmistaja ja valmistajariik ( nt OÜ Droon, Eesti) ; 8 ) lennukõlblikkus e sertifikaadi kehtivusaeg , kui see sertifikaat on nõutav (nt 30.11.2019) ; 9 ) valdaja andmed ; 10) täiendava funktsiooni kirjeldus; 11 ) registrist kustutamise kuupäev ja põhjus ; 12) märkused . Valdaja andmetena märgitakse sarnaselt I kategooria mehitamata õhusõidukiga selle struktuuriüksuse andmed, kelle valduses ja kasutada mehitamata õhusõiduk on. Täiendava funktsioonina märgitakse need käitamise funktsioon id , mida see registreeritav mehitamata õhusõiduk on võimeline tegema, näiteks transportima toidupakke üksustele , lendama kuni FL195 või muu . II kategooria mehitamata õhusõidukite puhul on registris teave funktsiooni(de) kohta eriti oluline , sest see viitab , mille poolest see II kategooria mehitamata õhusõiduk erineb I kategooria õhusõidukist, kui see kaalub alla 25 kilogrammi või seda käitatakse kontrollitud õhuruumis . Sarnaselt I kategooria mehita mata õhusõidukiga kustutatakse II kategooria mehitamata õhusõiduki andmed registrist, kui õhusõiduk võõrandatakse ja selle andmed kantakse asjakohasesse tsiviilõhusõidukite või muusse registrisse või õhusõiduk hävib või hävitatakse. Esimesel juhul on alusdokumendiks ostu-müügileping, teisel juhul lennuõnnetuse uurimise komisjoni asjakohane dokument ning kolmandal juhul õhusõiduki hävitamist tõendav asjakohane akt või muu dokument. Märkuste lahtrisse saab kanda muid vajalikke andmeid, mida loetelus välja toodud ei ole. II kategooria mehitamata õhusõiduki kohta tuleb täiendavalt esitada igal aastal registrile vähemalt kord aastas järgmine teave või dokumendid ( § 8 lõige 4 ) : hoolduspäeviku väljavõte ja lennutundide arv, kui lennukõlblikkuse sertifikaat ei ole nõutav või õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrollimise komisjoni protokollid õhusõiduki esmase ja jätkuva lennukõlblikkuse kontrollimise kohta , kui nimetatud sertifikaat on nõutav. Näiteks ei pea II kategooria mehitamata õhusõiduki esmast lennukõlblikkust ega jätkuvat lennukõlblikkust kontrollima, kui selle õhusõidukiga ei lennata ega plaanita lennata kunagi väljaspool eraldatud õhuruumi. Tavaliselt ei ole selliste mehitamata õhusõidukite eluiga ka väga pikk. Lennuohutuse tagamiseks peab siiski ka sellist õhusõidukit hooldama ja kontrollima, seetõttu hoolduspäeviku ja lennutundide registrile esitamise kohustus üksusele ka pannakse. Samuti tuleb registrile esitada lennundusmäärustiku § 17 lõike 5 kohaselt II kategooria mehitamata õhusõiduki , mille esmast lennukõlblikkust õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrollimise komisjon ei kontrolli , esmast lennukõlblikkust kinnitav teave . Selleks teabeks võib olla mis tahes teave, mille abil saab tuvastada, et õhusõiduk vastab kõikidele nõuetele ja on lendamiseks ohutu. Selline teave on näiteks teave vastavus - ehk CE-märgise kohta. Kui lennukõlblikkuse sertifikaat on nõutav , tuleb esitada registrile sarnane teave nagu mehitatud õhusõidukite või III kategooria mehitamata õhusõidukite puhul. III kategooria mehitamata õhusõiduki kohta kantakse registrisse üldjoontes sarnased andmed nagu mehitatud õhusõiduki kohta ja need on järgmised ( § 8 lõige 5 ): 1) tüüp (nt MQ-5P Seagull ) ; 2) registreerimisnumber (nt M-1002) ; 3) registreerimise kuupäev (nt 24.07.2019) ; 4) seerianumber (nt 9753197531) ; 5) valmistamisaasta (nt 2019) ; 6 ) maksimaalne lubatud stardimass (nt 10 200 kg) ; 7 ) valmistaja ja valmistajariik (nt OÜ Droon, Eesti) ; 8 ) lennukõlblikkus e sertifikaadi kehtivusaeg (nt 23.07.2020) ; 9 ) valdaja andmed (nt merevägi) ; 10) omaniku andmed, kui õhusõiduk on antud K aitseväe kasutusse (nt AS Puhas Meri, Kajaka 17, Tallinn ) ; 11) täiendava funktsiooni kirjeldus; 12 ) registrist kustutamise kuupäev ja põhjus ; 13) märkused . Valdaja andmetena märgitakse sarnaselt I kategooria mehitamata õhusõidukiga selle struktuuriüksuse andmed, kelle valduses ja kasutada mehitamata õhusõiduk on. Täiendava funktsioonina märgitakse funktsioon, mida mehitamata õhusõiduk on võimeline tegema, näiteks transportima toidupakke ja relvi üksustele, lendama kuni FL450 või muu . Sarnaselt I ja II kategooria mehita mata õhusõidukiga kustutatakse III kategooria mehitamata õhusõiduki andmed registrist, kui õhusõiduk võõrandatakse ja selle andmed kantakse asjakohasesse tsiviilõhusõidukite või muusse registrisse või õhusõiduk hävib või hävitatakse. Esimesel juhul on alusdokumendiks ostu-müügileping, teisel juhul lennuõnnetuse uurimise komisjoni asjakohane dokument ning kolmandal juhul õhusõiduki hävitamist tõendav asjakohane akt või muu dokument. Märkuste lahtrisse saab kanda muid vajalikke andmeid, mida loetelus välja toodud ei ole. Igal aastal muudetav andmeväli on õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaadi kehtivuse kuupäev, sest õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollitakse igal aastal (vt lennundusmäärustiku § 1 8 , 1 9 lõige 4 ). Registri volitatud töötlejale tuleb esitada III kategooria mehita mata õhusõiduki kohta õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrollimise komisjoni protokollid õhusõiduki esmase ja jätkuva lennukõlblikkuse kontrollimise kohta ( § 8 lõige 6 ) . Nimetatud protokollis on märgitud, mis tähtajaga väljastatakse õhusõidukile lennukõlblikkuse sertifikaat. Kuna sertifikaat ise on oluline dokument, mis peab asuma kaugpiloodi juures , siis sellest tulenevalt ei esitata registrile sertifikaat, vaid komisjoni protokoll. Paragrahvis 9 on sätestatud registriandmete kopeerimise tingimused. Registriandmete säilimiseks nähakse eelnõus ette, et vähemalt üks kord kuus peab volitatud töötleja tegema digitaalregistrist varukoopia, mida tuleb hoida kahjustumise eest kaitstud kohas. Kuna koopiaid tehakse iga kuu, millega tagatakse teabe pidev ajakohasus, näeb eelnõu ette, et kolm kuud hoitud koopia võib hävitada. Koopiate pikemaajaliseks säilitamiseks puudub vajadus. 4. peatükk. Andmete esitamine ja kandmine registrisse Paragrahvis 1 0 loetletakse andmete registrisse esitajad. Nagu eespool öeldud, ei vaheta register andmeid ühegi teise registriga ega ka oma alamregistrite vahel . Võrreldes vana põhimäärusega on selles paragrahvis ja §-s 12 sätestatud nõuded uued, sest vana põhimäärus ei sätesta, kes andmeid esitab ning kes ja kuidas teeb registritoiminguid. Mehitatud õhusõidukite registri sse esitavad andmeid Kaitsevägi ja Kaitseliit ning nende struktuuriüksused ( § 10 lõige 1 ). Andmed kannab registrisse üks Kaitseväe struktuuriüksus (õhuvägi). Kaitseväe valduses olevate mehitamata õhusõidukite registrisse esitavad andmeid Kaitsevägi ja selle struktuuriüksused ( § 10 lõige 2 ). Andmed kannab registrisse üks struktuuriüksus (õhuvägi). Kaitseliidu valduses olevate mehitamata õhusõidukite registrisse esitavad andmeid Kaitse liit ja selle struktuuriüksused ( § 10 lõige 3 ). Andmed kannab registrisse üks struktuuriüksus (peastaap) . Eelnõu §-s 1 2 sätestatakse registritoimingud, nende tegemise õigust omavad isikud ja toimingu tegemise tähtajad. Registritoimingud on ( § 1 2 lõige 1 ): andmete registrisse kandmine, andmete muutmine ja andmete kustutamine. Kõiki registritoiminguid teeb volitatud töötleja ( § 1 2 lõige 2 ). See tähendab, et registri vastutav töötleja registritoiminguid ei tee. Registris säilitatakse registritoimingute kohta järgmised andmed ( § 1 2 lõige 3 ) : 1) registritoimingu tegija ees- ja perekonnanimi; 2) registritoimingu kuupäev ja kellaaeg; 3) registritoimingu liik. Registritoimingute andmeid säilitatakse kolm aastat. P õhimõtteliselt on tegemist kandepäevikulaadse andmete hoidmisega ehk registri logiga. Registri volitatud töötleja teeb registritoimingu saadud andmete põhjal hiljemalt kümne tööpäeva jooksul andmete saamisest alates ( § 1 2 lõige 4 ). Näiteks, kui andmed õhusõiduki kohta esitatakse neljapäeval, 1 2 . septembril 201 9 , siis peavad registri toimingud olema tehtud ja õhusõiduk registrisse kantud hiljemalt neljapäeva, 26. septembri 201 9 õhtuks. Registritoimingu alusdokument on õhusõidukit iseloomustav ja selle käitlemist kajastav kirjalik dokument, mida säilitatakse registris või asutuse dokumendihaldussüsteemis ( § 1 3 lõiked 1 ja 2 ). Juhul, kui alusdokumenti säilitatakse dokumendihaldussüsteemis, peab õhusõiduki andmete juures olema nimetatud ka alusdokumendi number ja selle asukoht. Kui alusdokumenti säilitatakse registris, on dokument õhusõiduki andmete juures, mistõttu puudub vajadus selle asukohta andmetes eraldi märkida. Registritoimingute alus - ja muid dokumente säilitatakse asutuse asjaajamiskorra kohaselt. Võrreldes vana põhimäärusega on tegemist uu t e sät e tega. Registrikande alusdokumentide ja muude alusandmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja ( § 1 4 lõige 2 ). Üldiselt eeldatakse, et registriandmete õigsuse eest vastutab registri volitatud töötleja ( § 1 4 lõige 1 ). Kui ebaõigete alusandmete alusel tehtud registrikanne on vale, ei vastuta registris olevate andmete õigsuse eest registri volitatud töötleja, kui ta ei teadnud või ei pidanudki teadma, et alusandmed on valed. Kui alusandmed on õiged, aga registritoimingu tegija (ehk volitatud töötleja) on eksinud andmete registrisse kandmisel, siis vastutab andmete õigsuse eest volitatud töötleja. Võrreldes vana põhimäärusega on tegemist uute sätetega. Paragrahvis 1 5 käsitletakse digitaalregistris andmete muutmist. Eelnõu kohaselt on andmete muutmine: 1) andmete parandamine; 2) uute (st täiendavate või täpsustavate) andmete registrisse kandmine; 3) kande muutmine kande alusandmete muutumisel; 4) kande muutmine kande alusandmete tähtaja möödumisel; 5) kande muutmine muul õigusaktist tuleneval põhjusel. Andmete muutmine hõlmab kõiki toiminguid, mida tehakse registriobjekti andmetes pärast selle kandmist registrisse uue objektina kuni andmete kustutamiseni. Arhiveeritud andmeid ei muudeta. Andmeid võib muuta volitatud töötleja. Kui ühe õhusõiduki kohta registris olevate andmete muutmisel asendatakse registris olev teave uuega, tähendab see, et andmeid ei kustutata ja muudetud teavet ei arhiveerita. Andmete muutmise kohta peab jääma logisse märge, milliseid andmeid muudeti, kes ja millal muutis . Paragrahviga 1 6 sätestatakse, millal on lubatud andmeid registris parandada. Võrreldes vana põhimäärusega on tegemist uute sätetega. Volitatud töötlejal on suisa kohustus andmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel viga parandada ( § 1 6 lõige 1 ). Andmete parandamine on üks digitaalregistris kande muutmise viise, mis hõlmab volitatud töötlejale teatavaks saanud teabe alusel kande muutmist. Näiteks on tegemist parandamisega juhul, kui registris on märgitud õhusõiduki registrisse kandmise aastaks 2003, ent tegelik esmakande tegemise aasta oli 2008. Samas ei ole andmete parandamisega tegemist, kui andmed õhusõiduki kohta kant akse registrisse esimest korda. Volitatud töötlejal on ekslike andmete kontrollimiseks ja parandamiseks õigus pöörduda andmed esitanud struktuuriüksuse või isiku poole ( § 1 6 lõige 2 ). Vea võib parandada ka andmete esitaja, esitades registrile õhusõiduki andmed uuesti. Arvestades asjaolu, et eesmärk on üldise lennundusohutuse tagamine , on oluline tagada õhusõiduki kohta täpse teabe talletamine, mistõttu tuleb vead võimalikult kiiresti kõrvaldada. Eelnõu kohaselt on andmete esialgne esitaja kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast volitatud töötlejalt veateate saamist esitama õiged andmed registrikande parandamiseks või muutmiseks ( § 1 6 lõige 3 ). Näiteks, kui volitatud töötleja on avastanud võimaliku vea õhusõiduki maksimaalses lubatud stardimassis , teeb ta päringu teabe esitajale, kes kontrollib lennukäsiraamatust või muust dokumendist andmete õigsust ning vastab hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Paragrahvi 1 7 lõike 1 kohaselt kantakse õhusõiduki kohta käivad andmed kogumina digitaalarhiivi ehk kustutatakse, kui: 1) õhusõiduk tunnistatakse lennukõlbmatuks; 2) õhusõiduk hävib või lammutatakse; 3) õhusõiduk kaob jäljetult ja sellest on möödunud vähemalt kolm kuud; 4) õhusõiduk võõrandatakse; 5) õhusõiduk kantakse tsiviilõhusõidukite registrisse ; 6) Kaitsevägi või Kaitseliit lõpetavad õhusõiduki kasutamise. Võrreldes vana põhimäärusega on lisatud kaks uut andmete kustutamise alust – õhusõiduk i võõranda mine (punkt 4) ja õhusõiduk i andmete kan dmine tsiviilõhusõidukite registrisse (punkt 5) . Õhusõiduki kasutamise lõpetamine ei tähenda iga kord, et õhusõiduk võõrandatakse, mistõttu ei ole kohane kasutada alusena ainult kasutamise lõpetamist. Kuid ka ainult võõrandamine ei ole kohane, sest õhusõiduki kasutamise lõpetamine võib tuleneda näiteks liisingulepingu lõppemisest, mis ei ole võõrandamine võlaõigusseaduse tähenduses. Kaitsevägi või Kaitseliit (eelkõige viimane) võivad kasutada ka õhusõidukeid, mille andmed on kantud tsiviilõhusõidukite registrisse. Kaitsevägi või Kaitseliit võivad soetada algul õhusõiduki, mille andmed kantakse kaitselennunduse õhusõidukite registrisse, kuid hiljem otsustatakse, et kuna seda õhusõidukit ei kasutata riigi sõjalise kaitsmise eesmärgil, vaid üksnes täidetakse selliseid lennuülesandeid, mida võiks ka teenusena tellida eraõiguslikult ettevõtjalt. Kuna ei soovita siiski õhusõidukit võõrandada, aga vaja oleks seda eristada teistest õhusõidukitest, kantakse selle õhusõiduki andmed tsiviilõhusõidukite registrisse. Muudel juhtudel (punktid 1‒3 ja 6) kustutatakse andmed registrist ja kantakse arhiivi, kui õhusõiduk tunnistatakse lennukõlbmatuks , aga seda ei hävitata, lammutata ega võõrandata või seda ei vaja ta enam (riigikaitse) ülesannete täitmisel või õhusõiduki kasutamist (riigikaitse) ülesannete täitmisel ei ole võimalik jätkata , näiteks see hävib või kaob jäljetult . Lisaks eespool nimetatud kuuele andmete kustutamise juhule kustutatakse andmed registrist ka siis , kui õhusõiduki andmed kantakse teise alamregistrisse ( § 17 lõige 2 ). Selliseks juhtumiks võib olla, kui Kaitsevägi annab Kaitseliidule üle näiteks mõne mehitamata õhusõiduki või vastupidi. Digitaalarhiivi kantud andmed võib volitatud töötleja kanda tagasi digitaalregistrisse, kui ( § 1 7 lõige 3 ): 1) andmete kustutamine on tühine; 2) õhusõiduk , mille andmed kustutati, on muutunud uuesti registriobjektiks; 3) õhusõiduk , mille andmed kustutati, soovitakse uuesti kanda samasse registrisse, kust andmed algselt seaduspäraselt kustutati; 4) andmed on kustutatud ekslikult. Võrreldes vana põhimäärusega on tegemist uue sättega. Selliseks juhtumiks võib olla olukord, kus (mehitamata) õhusõiduk on kustutatud registrist, sest see kadus jäljetult, kuid poole aasta pärast leitakse see üles, ent õhusõiduki andmed on juba registrist kustutatud õhusõiduki kadunuks jäämi se st kolme kuu möödumisel . Või olukord, kus registri volitatud töötleja kustutab ekslikult vale mehitamata õhusõiduki andmed ( ning ekslikult kustutatud õhusõiduki andmed tuleb taastada). Või ka olukord, kus näiteks Kaitsevägi andis Kaitseliidule üle mehitamata õhusõiduki, kuid paar aastat hiljem annab Kaitseliit selle uuesti üle Kaitseväele. Andmete kustutamine on tühine juhul, kui andmete kustutamiseks puudus õiguslik alus. Sellisel juhul tuleb andmed taastada. Kustutatud andmeid säilitatakse digitaalarhiivis vähemalt kümme aastat, kui seadus ei sätesta teisiti ( § 1 7 lõige 4 ). Nimetatud ajast üldjuhul piisab, et uurimisel või kontrollimisel tuvastada tagasiulatuvalt vajalikke toiminguid ja isikuid. Kümme aastat on piisav ka andmete kvaliteedi tagamiseks nii statistilistel eesmärkidel kui ka taastamisvajaduse tekkimisel, et ilmnenud valeandmete algupära välja selg itada. Võrreldes vana põhimäärusega muudatusi tehtud ei ole. 5. peatükk. Juurdepääs registri an dmetele ja andmete väljastamine Paragrahvi 18 lõike 1 kohaselt on juurdepääs registriandmetele isikul või asutusel, kellel on selleks seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist tulenev õigus. Kuna osa registrist on piiratud register, siis sellest tulenevad ka karmimad nõuded registrile juurdepääsu ja andmete väljastamise kohta võrreldes paljude teiste registritega (näiteks liiklusregister, äriregister). See ja järgnevad nõuded on vajalikud, et kaitsta registris olevaid andmeid, mis kogumina on salajasel tasemel riigisaladus. Võrreldes vana põhimäärusega ei ole juurdepääsu ja andmete väljastamise osas põhimõttelisi muudatusi tehtud , vaatamata sellele, et eelnõu ja vana põhimääruse sõnastus erineb . Kaitseväe valduses olevate mehitamata õhusõidukite registri andmete, mis kogumina või välislepingu alusel üksikult moodustavad riigisaladuse, salastamine, kasutamine ning kaitsmine toimub RSVSi ning selle alusel antud õigusaktidega sätestatud korras ( § 18 lõige 2 ). Nii mehitatud kui ka mehitamata õhusõidukite registrile antakse juurdepääs kaitstud võrgus autentimise abil või väljavõttena digita alarhiivist või -registrist ( § 18 lõige 3 ). Mehitatud õhusõidukite registri tänane tehniline lahendus ei võimalda võrgupõhist kasutamist ja seetõttu saab digitaalregistrist ja -arhiivist andmeid vaid väljavõttena. Kaitseliidu valduses olevate mehitamata õhusõidukite alamregister tuleb veel luua, tõenäoliselt tehakse see Kaitseväe valduses olevate mehitamata õhusõidukite registriga sarna ne . Kuna kaitselennunduse õhusõidukeid kasutatakse peamiselt riigikaitseülesannete täitmisel, siis on piiratud ka isikute ring, kellele andmeid väljastatakse. Registrist väljastatakse andmeid järgmistel juhtudel ( § 19 lõige 1 ) : 1) vastutava ja volitatud töötleja ametnikule või töötajale, kellele vastav õigus on antud ametijuhendi või haldusakti alusel ; 2) valitsusasutusele ja kohaliku omavalitsuse asutusele, kui seda on vaja õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. Esimese isikute grupi moodustavad Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseliidu ametnikud või töötajad , et täita konkreetse t ülesan net , näiteks planeerimise või uurimismenetluse jaoks . Teise grupi moodustavad järelevalvet tegevad asutused, näiteks Lennuamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ohutusjuurdluse Keskuse või Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud, süüteo menetluse või muu uurimismenetluse jaoks. Võrreldes vana põhimäärusega ei ole isikute ring, kellele juurdepääs võimaldatakse, põhimõtteliselt muutunud, on üksnes parandatud terminoloogiat ja täpsustatud sõnastust. Paragrahvi 19 lõike 2 järgi peab registrile juurdepääsu sooviv isik või asutus esitama volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles tuleb märkida vähemalt järgmised andmed: 1) taotluse esitaja nimi; 2) isiku kood või registrikood või -number ; 3) taotluse allkirjastaja ees- ja perekonnanimi; 4) taotluse esitaja ametikoht, kui taotlejaks on juriidiline isik või valitsus asutus; 5) juurdepääsuõiguse vajaduse põhjendus ning viide andmete saamise aluseks olevale õigusaktile ja sättele; 6) isiku, kellele juurdepääsuõigust taotletakse, ees- ja perekonnanimi, isikukood ja ametikoht; 7) juurdepääsu õiguse kestus; 8) andmete kirjeldus või loetelu, millele juurdepääsuõigust taotletakse; 9) soovitav andmetele juurdepääsu viis. Taotlust ei pea esitama vastutava ja volitatud töötleja ametnik või töötaja, kellele vastav õigus on antud ametijuhendi või haldusakti alusel , sest neil on juurdepääs tagatud tööülesandest tulenevalt. Kõik muud isikud peavad esitama taotluse. Võrreldes vana põhimäärusega ei ole taotluses esitatavate andmete loetelus põhimõttelisi muudatusi tehtud, on üksnes parandatud terminoloogiat ja täpsustatud sõnastust. Kui soovitakse juurdepääsu teabele, mis on kaitstud RSVSi alusel (Kaitseväe valduses olevate mehitamata õhusõidukite register), peab taotluses märkima juurdepääsu sooviva isiku riigisaladuse juurdepääsuloa taseme ( § 19 lõige 3 ). Riigisaladuse loa andmeid ei pea esitama, kui juurdepääsuõigus tuleneb otse seadusest. Näiteks RSVSi § 27 lõike 1 kohaselt on ametikoha alusel juurdepääs kõigil tasemetel seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks Vabariigi Presidendil, Riigikogu liikmel, Vabariigi Valitsuse liikmel, kohtunikul, Kaitseväe juhatajal, õiguskantsleril ja tema asetäitja-nõunikul, riigikontrolöril, Eesti Panga presidendil , Eesti Panga nõukogu esimehel ja liikme te l ning Andmekaitse Inspektsiooni juhil. Võrreldes vana põhimäärusega on tegemist küll uue nõudega, kuid ka vanas põhimääruses oli see nõue kaudselt tuletatav §-st 12. Juurepääs võimaldatakse vaid kirjaliku teatisena, see tähendab väljavõtet kandest ( § 19 lõige 4 ). Kirjalik teatis võib olla kas faili kujul või paberile trükitud , sealjuures tuleb arvesse võtta teatise edastamisel, kas tegemist on märkega „asutusesiseseks kasutamiseks“ tea bega või tuleb täita RSVSis sätestatud nõudeid . Juurdepääsu sooviv isik ei saa registri tehnilist lahendust arvestades tutvuda registriandmetega autentimise teel. Soovitud andmed väljastab volitatud töötleja viie tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates , lennuõnnetuse või -intsidendi uurimise korral viivitamata . Kui näiteks Ohutusjuurdluse Keskus esitab taotluse lennuõnnetuse või -intsidendi, mille üks osaline oli Kaitseväe valduses olev mehitamata õhusõiduk, uurimiseks, peab ta taotluses märkima ka selle isiku, kellele andmed väljastatakse, riigisaladuse juurdepääsuloa taseme , ning vastav teave väljastatakse viivitamata, kui juurdepääsu õigus on olemas. Kõik taotlused tuleb registreerida volitatud töötleja dokumendihaldussüsteemis ( § 19 lõige 5 ). Vana põhimäärus ei sätestanud a ndmete väljastamise korda muul kujul, kui taotluses esitatavate andmete loetelu na . Peale taotluste registreerimise tuleb taotlustele vastamisel (välja arvatud juhul, kui taotlus jäetakse rahuldamata) ja muudel juhtudel, kui registris tehakse päringuid, koguda andmeid päringu tegija ja päringu kohta ( § 2 0 lõige 1 ). Päringu tegijaks registris saab olla ainult juurdepääsuõigusega isik. Päringu tegemise kohta kogutakse järgmisi andmeid: päringu tegija isikukood; vaadatud andmed; päringu kuupäev; päringu kellaaeg. Samad andmed tuleb säilitada ka siis, kui andmeid vaatab näiteks Kaitseministeeriumi ametnik, kelle l on tööülesannetest tulenevalt andmetele juurdepääsuõigus. Sisuliselt on tegemist registri logiga. Nimetatud andmeid tuleb hoida vähemalt kolm aastat päringu tegemisest alates ( § 2 0 lõige 2 ). Nõuet on vaja registriandmete eesmärgipärase kasutamise kontrollimiseks. Registriandmeid säilitatakse üldjuhul elektroonselt. Kui mõne alamregistri tehniline lahendus ei võimalda veel tehtud päringute kohta elektroonse teabe säilitamist, tuleb teavet säilitada viisil, mis võimaldab vajaduse korral selle kirjalikku taasesitamist. Võrreldes vana põhimäärusega on tegemist uue nõudega , sest n ii nimetatud logi säilitamist vana põhimäärusega kehtestatud ei ole. 6. peatükk. Vastutava ja volitatud töötleja õigused ja kohustused Võrreldes vana põhimäärusega on 6. peatükis sätestatavad nõuded uued, sest vana põhimäärusega ei ole vastutava ega volitatud töötleja ülesandeid kehtestatud. Paragrahvis 2 1 on toodud vastutava töötleja ülesanded. Eelnõu kohaselt peab vastutav töötleja: 1) tagama registri pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi ; 2) vastutama koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest. V astutava töötleja (Kaitseministeeriumi) kohustus tena on eelnõus sätestatud ainult need kohustused, mida avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS ) ei reguleeri . Paragrahvis 2 2 nähakse ette volitatud töötleja ülesanded ehk õigused ja kohustused. Eelnõu kohaselt on volitatud töötleja ülesanded: 1) registri pidamise tagamine õigusaktides sätestatud nõuete järgi (sealhulgas registriandmete terviklus ja autentsus, registriandmete kaitsmi ne , säilimi n e ning arhiveerimi n e); 2) registritoimingute õiguspärasuse eest vastutamine; 3) registrist andmete väljastamise nõuetekohasuse eest vastutamine; 4) õigustatud isikutele registrile juurdepääsu tagamine; 5) isikuandmete töötlemisnõuete täitmise eest vastutamine; 6) registri vastutavale töötlejale ettepanekute tegemine registri arendamiseks. AvTS ei kehtesta volitatud töötleja õigusi ja kohustusi, mistõttu tuleb need kehtestada registri põhimäärusega. 7. peatükk. Järelevalve, finantseerimine ja likvideerimine Võrreldes vana põhimäärusega on 7. peatükis jäänud järelevalvet tegevate isikute loetelu samaks, kuid välja on jäetud täpsed kirjeldused, mida järelevalve tegemise käigus teha võib, sest need nõuded on sätestatud muude seadustega ega vaja põhimääruses kordamist. Näiteks tule ne vad Kaitseministeeriumi kui vastutava töötleja üldised õigused ja Kaitseväe õigused, sealhulgas teenistusliku järelevalve tegemise õigus, Vabariigi Valitsuse seadusest, kaitseväeteenistuse seadusest ja Kaitseliidu seadusest. Paragrahvi 2 3 lõike 1 kohaselt on registri tegevuse ja andmete töötlemise üle järelevalve tegemise õigus: vastutaval töötlejal; Andmekaitse Inspektsioonil AvTSis sätestatud õiguste ulatuses; RSVSis ning selle alusel kehtestatud õigusaktides määratud asutustel vastavalt oma pädevusele. Järelevalvet teeb Kaitseministeerium kui vastutav töötleja kõigi kolme (alam) registri üle . K aitsevä el kui üldisel registri volitatud töötlejal on õigus kontrollida registris turvanõu ete ja muude nõuete täitmist, see tähendab, et nii mehitatud õhusõidukite registris, Kaitseväe valduses olevate mehitamata õhusõidukite registris kui ka Kaitseliidu valduses olevate õhusõidukite registris. Lisaks kontrollib Kaitseliit oma alamregistris turva - ja muude nõuete täitmist. Sealjuures on oluline, et piiratud juurdepääsuga registriosa, nagu Kaitseväe valduses olevate mehitamata õhusõidukite regi st e r, üle järelevalvet tegeval ametnikul peab olema riigisaladusele juurdepääsu õigus vähemalt tasemel „salajane” ( § 2 3 lõige 2 ). Paragrahviga 2 4 sätestatakse, et registrit finantseerib volitatud töötleja oma eelarvevahenditest. Registri kuludeks on registri ülalpidamisega seotud kulu, arendamise kulu j a m uu s elline . Kuigi AvTSi § 43 4 lõike 1 kohaselt vastutab vastutav töötleja andmekogu haldamise ja arendamise eest, arvestatakse arendamiseks või ülalpidamiseks kuluv summa siiski volitatud töötleja ( te ) eelarvesse. Paragrahvi 2 5 lõike 1 kohaselt otsustab registri likvideerimise valdkonna eest vastutav minister ehk kaitseminister. Registri likvideerimisel kohustutakse täitma arhiiviseaduse, AvTSi ning RSVSi nõudeid ( § 25 lõige 2 ). 8. peatükk. Rakendussäte Paragrahviga 26 tunnistatakse kehtetuks vana põhimäärus. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Nagu eespool selgitatud, ei kohald u k aitselennunduse õhusõidukite registrile kui andmekogule isikuandmete kaitse üldmäärus ega ka tsiviillennundust reguleerivad Euroopa Liidu määrused . IV Määruse mõju , m ääruse rakendamisega seotud tegevused ja kulud ning määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub mõju majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ning kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste, välja arvatud Kaitsevä e , korraldusele . Määruse rakendamisel on väga väike kaudne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele . Korrektselt registrisse kantud õhusõidukite andmeid saab töödelda ning andmeid kasutada riigikaitse, sealhulgas Kaitseväe tegevuste planeerimisel riigi sõjaliseks kaitsmiseks. Eelnõuga täiendatakse k aitselennunduse õhusõidukite registrit uute andmekoosseisudega. Registrisse tuleb esitama hakata ka andmeid mehitamata õhusõidukite kohta, mida peavad esitama kõik need struktuuriüksused ja nende allüksused, kelle valduses on mehitamata õhusõidukid. Registril saab olema kaks volitatud töötlejat – Kaitsevägi ja Kaitseliit, sealjuures Kaitseväel on juurdepääsuõigus kõikidele registri andmetele, Kaitseliidul aga ainult oma mehitamata õhusõidukite registri andmetele. Suurim koormus on selle ülesande täitmisel õhuväel, kes on registri volitatud töötleja Kaitseväes. Andmete registrisse kandmine on ühekordne ülesanne, kuid seoses uue mehitamata õhusõidukite andmekoosseisu lisamisega tähendab määruse rakendami ne algul suuremat töökoormust kõigile osapooltele. Hiljem tuleb kanda registrisse jooksvalt uute soetatud õhusõidukite andmed, hoida registrit ajakohasena või teha muid kandeid seoses õhusõidukitega (nt uuendada õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaadi andmeid või kustutada mehitamata õhusõiduki andmed registrist). Üldiselt registri volitatud töötlejal, täpsemalt nendel isikutel, kes tegelevad registriga (st registris andmete töötlemisega) , töökoormus võrreldes praegusega kasvab. Kuid seda, kui palju täpselt , on keeruline hinnata, sest see sõltub igal aastal soetatavate õhusõidukite arvust ja sellest, kui palju kõikidest õhusõidukitest on sellised , mille andmeid tuleb igal aastal osaliselt muuta. Esialgsel h innangul töökoormus siiski ei kasva nii palju, et o leks vaja täiendavalt uut ametnikku või töötajat, kes tegeleb registris andmete töötlemisega. Samuti puudub vajadus täiendava tööjõu järele ka nendes struktuuriüksustes, kes esitavad registri le andmeid, kuigi neil on kohustus esitada viivitamata uue soetatud õhusõiduki andmed registrile või , vastupidiselt , andmete kustutamiseks registrist, kui õhusõiduk hävib, võõrandatakse või esineb muu alus, mispärast õhusõiduki andmed registrist kustutatakse . Juhul kui mõni mehitamata õhusõiduk on juba algusest peale RSVSi kohaldamisalas (st on riigisaladus ka üksikuna), siis sellise õhusõiduki andmete edastamine õhusõidukite registri registripidajale toimub Kaitseväe asjakohase registri kaudu. Samal viisil edastatakse ka teabenõude korras andmed teabe küsijale, kui tal on õigustatud huvi ja vajadus nende andmete vastu. See võib suurendada vähesel määral ka asjakohase registri registripidajate tööd. Kaitseväel on vaja välja töötada kord, kuidas kõik mehitamata õhusõidukeid omavad struktuuriüksused hakkavad registrile andmeid esitama, aga see on ühekordne ülesanne ega vaja täiendavat tööjõudu, raha ega korra kinnitamise järel ümberkorraldusi Kaitseväes. Mehitatud õhusõidukite registris ei ole vaja suuri muudatusi teha, samuti on ja jääb see registri väikseima mahu ja tööjõu vajadusega osa ks . Kuna Kaitseväe valduses olevate mehitamata õhusõidukite register saab olema piiratud juurdepääsuga , siis arvesse võttes süsteemi (võrku), kuhu see luuakse, tuleb selle tehniline lahendus lihtne, mis ei vaja suurt arendustööd , seega ka mitte raha. Kõik tekkivad kulud kaetakse jooksvalt Kaitseväe eelarvest. Kaitseliidu valduses olevate mehitamata õhusõidukite arv ei saa tõenäoliselt olema suur (võrreldes Kaitseväes praegu ja ka tulevikus kasutusele võetavate õhusõidukitega), mistõttu Kaitseliit plaanib registri teha lihtsa lahendusega, mis ei vaja suurt arendustööd ega seega ka raha. Samuti puudub täiendava tööjõu vajadus. Määruse rakendamine üldiselt ei mõjuta Kaitseministeeriumi valitsemisalas mitteolevaid isikuid. Kaitseministeeriumi valitsemisalas mitteolevatest asutustest mõjutavad määruse sätted marginaalselt valitsusasutusi (nt Lennuamet, Ohutusjuurdluse Keskus , kellel on õigus saada oma ülesannete täitmiseks teavet mehitatud või mehitamata õhusõidukite kohta, mis on osalenud lennuõnnetuses või -intsidendis teabenõude korras . Kuna aga teabe edastamise kor ra põhimõtteid e i muudeta, ei too määruse jõustumine nen dele asutustele kaasa töökoormuse kasvu ega kahanemist, vaid jääb samaks. Määruse kehtestamine korrastab õiguskorda ega too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi, st ei tekitata kehtiva korraga võrreldes uusi õigusi ega kohustusi. Riigile ei too määruse rakendamine juurde täiendavaid kulutusi. Kõik vajalikud kulutused jäävad riigieelarve (sh Kaitseväe eelarve) ja Kaitseliidu eelarve piiresse. Kaitseministeeriumi haldusalas ei muutu eelnõukohase määruse jõustamisel ülesannete ega pädevuste jaotus. Registritoimingute tegemiseks ei ole vaja tasuda riigilõivu, mistõttu ei tõuse määruse rakendamisel riigieelarvelist tulu. VI Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras, sest määrus jõustub hiljem kui lennundusmäärustik , millega kehtestatakse kohustus kanda mehitamata õhusõidukite andmed k aitselennunduse õhusõidukite registrisse. VII Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitat akse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis Siseministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse küsimiseks Kaitseväele, Kaitseliidule ja Lennuametile . EELNÕU 22 .0 8 .2019 KAITSEMINISTER MÄÄRUS 2019. a Kaitselennunduse õhusõidukite registri põhimäärus Määrus kehtestatakse le nnundusseaduse § 22 1 lõike 3 alusel . 1. peatükk Ü ldsätted § 1. Registri ametlik nimetus (1) Registri ametlik nimetus on k aitselennunduse õhusõidukite register (edaspidi register ). (2) Registri ingliskeelne nimetus on Register of Military Aircraft . § 2. Registri pidamise eesmärk Registri eesmärk on K aitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks kasutatavate mehitatud ja mehitamata õhusõidukite (edaspidi õhusõiduk ) üle arvestuse pidamine. § 3 . Registriandmete õiguslik tähendus Registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus . § 4 . Registri vastutav ja volitatud töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium . (2) Registri volitatud töötleja on K aitsevägi. (3) Kaitseliidu valduses olevate mehitamata õhusõidukite r egistri volitatud töötleja on Kaitseliit. 2. peatükk R egistri ülesehitus § 5 . Registri pidamine ja ülesehitus (1) Registrit peetakse ühetasandilise digitaalse andmekogu na . (2) Register koosneb kahest alamregistrist: 1) mehitatud õhusõidukite register; 2) mehitamata õhusõidukite register. (3) Mehitamata õhusõidukite register koosneb kahest alamregistrist: 1) Kaitseväe valduses olevate mehitamata õhusõidukite register; 2) Kaitseliidu valduses olevate mehitamata õhusõidukite register. (4) Lõikes 2 nimetatud registrid koosnevad: 1) digitaalregistrist; 2) digitaalarhiivist. § 6 . Registriandmete kaitse (1) Mehitatud õhusõidukite registri ja Kaitseliidu valduses olevate mehitamata õhusõidukite registri turbeaste on keskmine (M) ja registri turvaklass on K2T2S2. (2) Kaitseväe valduses olevate m ehitamata õhusõidukite registri turvalisuse tagamisel kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ja selle alusel antud õigusaktides elektroonilisele teabeturbele sätestatud nõudeid . 3. peatükk Registriandmete koosseis § 7. Mehitatud õhusõidukite registri andmed (1) Mehitatud õhusõidukite registrisse kantakse mehitatud õhusõiduki kohta järgmised andmed: 1) tüüp; 2) registreerimisnumber; 3) registreerimise kuupäev; 4) seerianumber; 5) valmistamisaasta; 6 ) maksimaalne lubatud stardimass; 7 ) maksimaalne lubatud reisijate arv; 8 ) valmistaja ja valmistajariik; 9 ) varasem registreerimisnumber; 1 0 ) lennukõlblikkus e sertifikaadi kehtivusaeg; 1 1 ) mootori tüüp ning mootorite ja propellerite arv; 1 2 ) kategooria ja kasutamise eesmärk; 1 3 ) omaniku andmed, kui õhusõiduk on antud K aitseväe kasutusse; 1 4 ) registrist kustutamise kuupäev ja põhjus ; 15) m ärkused . (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule esitatakse registrile mehitatud õhusõiduki kohta õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrollimise komisjon i protokollid õhusõiduki esmase ja jätkuva lennukõlblikkuse kontrollimise kohta. § 8. Mehitamata õhusõidukite registri andmed (1) Mehitamata õhusõidukite registrisse kantakse I kategooria mehitamata õhusõiduki kohta järgmised andmed: 1) tüüp; 2) registreerimisnumber; 3) registreerimise kuupäev; 4) seerianumber; 5) valmistamisaasta; 6 ) maksimaalne lubatud stardimass; 7 ) valmistaja ja valmistajariik; 8 ) valdaja andmed ; 9 ) registrist kustutamise kuupäev ja põhjus ; 1 0 ) märkused . (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule esitatakse registrile I kategooria mehitamata õhusõiduki kohta vähemalt kord aastas hoolduspäeviku väljavõte ja lennutundide arv, kui mehitamata õhusõiduki eluiga on pikem kui üks aasta. ( 3 ) Mehitamata õhusõidukite registrisse kantakse II kategooria mehitamata õhusõiduki kohta järgmised andmed: 1) tüüp; 2) registreerimisnumber; 3) registreerimise kuupäev; 4) seerianumber; 5) valmistamisaasta; 6 ) maksimaalne lubatud stardimass; 7 ) valmistaja ja valmistajariik; 8 ) lennukõlblikkus e sertifikaadi kehtivusaeg , kui sertifikaat on nõutav ; 9 ) valdaja andmed ; 10) täiendava funktsiooni kirjeldus; 1 1 ) registrist kustutamise kuupäev ja põhjus ; 1 2 ) märkused . (4) Lisaks lõikes 3 sätestatule esitatakse registrile I I kategooria mehitamata õhusõiduki kohta vähemalt kord aastas hoolduspäeviku väljavõte ja lennutundide arv, kui lennukõlblikkuse sertifikaat ei ole nõutav. Kui lennukõlblikkuse sertifikaat on nõutav, tuleb esitada õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrollimise komisjoni protokollid õhusõiduki esmase ja jätkuva lennukõlblikkuse kontrollimise kohta. ( 5 ) Mehitamata õhusõidukite registrisse kantakse III kategooria mehitamata õhusõiduki kohta järgmised andmed: 1) tüüp; 2) registreerimisnumber; 3) registreerimise kuupäev; 4) seerianumber; 5) valmistamisaasta; 6 ) maksimaalne lubatud stardimass; 7 ) valmistaja ja valmistajariik; 8 ) lennukõlblikkus e sertifikaadi kehtivusaeg; 9 ) valdaja andmed ; 10) omaniku andmed, kui õhusõiduk on antud K aitseväe kasutusse; 11) täiendava funktsiooni kirjeldus; 12 ) registrist kustutamise kuupäev ja põhjus ; 13) märkused . ( 6 ) Lisaks lõikes 5 sätestatule esitatakse registrile III kategooria mehitamata õhusõiduki kohta õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrollimise komisjon i protokollid õhusõiduki esmase ja jätkuva lennukõlblikkuse kontrollimise kohta. § 9. Registriandmete kopeerimine Volitatud töötleja teeb registrist vähemalt üks kord kuus digitaalse varukoopia, mida hoitakse kahjustumise eest kaitstud kohas. Varukoopia võib kustutada või hävitada vähemalt kolme kuu möödumisel koopia tegemisest arvates. 4. peatükk Andmete esitamine ja kandmine registrisse § 10. Andmete esitaja (1) Mehitatud õhusõidukite registrile esita vad andme i d: 1) Kaitsevägi ja selle struktuuriüksused; 2) Kaitseliit ja selle struktuuriüksused. (2) Kaitseväe valduses olevate mehitamata õhusõidukite registrisse esitavad andmeid Kaitsevä gi ja selle struktuuriüksused. (3) Kaitseliidu valduses olevate mehitamata õhusõidukite registrisse esitavad andmeid Kaitseliit ja selle struktuuriüksused. § 11. Andmevahetus Registril puudub andmevahetus teiste isikute ja asutuste andmekogudega, samuti registri alamregistrite vahel. § 12. Registritoimingud (1) Registritoimingud on: 1) andmete registrisse kandmine; 2) andmete muutmine; 3) andmete kustutamine. (2) Registritoiminguid teeb volitatud töötleja. (3) Re gistris säilitatakse toimingu tegemisest arvates kolm e aasta jooksul registritoimingute kohta järgmised andmed: 1) registritoimingu tegija ees- ja perekonnanimi; 2) registritoimingu kuupäev ja kellaaeg; 3) registritoimingu liik. ( 4 ) Registri volitatud töötleja teeb registritoimingu kümne tööpäeva jooksul andmete saamisest arvates. § 13. Registritoimingu alusdokumendid (1) Registritoimingu alusdokument on õhusõidukit iseloomustav ja selle käit a mist kajastav kirjalik dokument. (2) Registritoimingute a lusdokumentide üle peetakse arvestust registri volitatud töötleja dokumendi haldussüsteemis . § 14. Andmete õigsus (1) Registrikande õigsuse eest vastutab volitatud töötleja. (2) Registrikande alusandmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. § 1 5 . Andmete muutmine Volitatud töötleja võib andmeid muuta: 1) andmete parandamiseks; 2) uute andmete registrisse kandmiseks; 3) kande alusandmete muutumisel; 4) kande alusandmete kehtivuse tähtaja möödumisel; 5) muul õigusaktist tuleneval põhjusel. § 1 6 . Andmete parandamine (1) Registriandmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel on volitatud töötleja kohustatud pärast andmete kontrollimist ja vea tuvastamist vea parandama. (2) Volitatud töötlejal on õigus vea tuvastamiseks ja parandamiseks pöörduda andmete esitaja poole. (3) Andmete esitaja on kohustatud esitama tegelikkusele ja õigusaktide nõuetele vastavad andmed viie tööpäeva jooksul lõikes 2 sätestatud pöördumisest arvates. § 1 7 . Andmete kustutamine (1) Andmed kustutatakse registrist ja kantakse digitaalarhiivi , kui : 1) õhusõiduk tunnistatakse lennukõlbmatuks; 2 ) õhusõiduk hävi b või lammuta takse ; 3) õhusõiduk kaob jäljetult ja kadumisest on möödunud vähemalt kolm kuud; 4 ) õhusõiduk võõranda takse ; 5 ) õhusõiduk kan takse lennundusseaduse §-s 16 nimetatud registrisse ; 6) K aitsevä gi või Kaitseliit lõpetavad õhusõiduki kasutamise . (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule kustutatakse d igitaalregistrist andmed ja kantakse alamregistri digitaalarhiivi, kui õhusõiduki andmed kantakse teise alamregistrisse. ( 3 ) Digitaalarhiivi kantud andmed võib volitatud töötleja kanda tagasi digitaalregistrisse, kui: 1) andmete kustutamine on tühine; 2) õhusõiduk , mille andmed kustutati, on muutunud uuesti registriobjektiks; 3) õhusõiduk , mille andmed kustutati, soovitakse uuesti vastavasse alamregistrisse kanda; 4) andmed on kustutatud ekslikult. ( 4 ) Kustutatud andmeid säilitatakse vähemalt kümme aastat nende digitaalarhiivi kandmisest arvates. Kustutatud andmetele tagab volitatud töötleja juurdepääsu ühe aasta jooksul nende kustutamisest arvates. 5 . peatükk Juurdepääs registri andmetele ja a ndmete väljastamine § 18 . Juurdepääs digitaalregistri andmetele (1) R egistrisse kantud andmetele on juurdepääs asutusel või isikul, kellel on selleks seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist tulenev õigus. (2) Kaitseväe valduses olevate mehita mata õhusõidukite registri andme id , mis kogumina või üksikult moodustavad riigisaladuse, salasta takse , kasuta takse ning kaits takse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega sätestatud korras. (3) Juurdepääs digitaalregistri registriandmetele võimaldatakse autentimise teel või väljavõttena digitaalregistrist või - arhiivist. § 19 . Andmete väljastamine registrist (1) Registrist väljastatakse andmeid: 1) vastutava ja volitatud töötleja ametnikule või töötajale , kellele vastav õigus on antud ametijuhendi või haldusakti alusel; 2) valitsusasutusele ja kohaliku omavalitsuse asutusele, kui se da on vaja õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks . ( 2 ) Juurdepääsu võimaldamiseks peab isik või ametiasutus , välja arvatud lõike 1 punktis 1 nimetatud isik, esitama volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles tuleb välja tuua vähemalt järgmised andmed: 1) taotluse esitaja nimi; 2) taotluse esitaja isiku kood või registrikood või -number ; 3) taotluse allkirjastaja ees- ja perekonnanimi; 4) taotluse esitaja ametikoht, kui juurdepääsu taotleb juriidiline isik või valitsus asutus; 5) juurdepääsuõiguse vajaduse põhjendus ning viide andmete saamise aluseks olevale õigusaktile ja sättele ; 6) isiku, kellele juurdepääsuõigust taotletakse, ees- ja perekonnanimi, isikukood ning ameti- või töökoht; 7) juurdepääsu õiguse kestus; 8) kirjeldus või loetelu andmete st , millele juurdepääsuõigust taotletakse; 9) soovitav andmetele juurdepääsu viis. ( 3 ) Kaitseväe valduses olevate mehitamata õhusõidukite registrile juurdepääsuks tuleb peale lõikes 2 sätestatu lisada taotl use sse teave isiku riigisaladusele juurdepääsu loa ja selle taseme kohta, kui riigisaladusele juurdepääsu õigus ei tulene seadusest. ( 4 ) Registrist väljastatakse andmeid kirjaliku teatisena viie tööpäeva jooksul pärast päringu saamist, lennuõnnetuse või -intsid endi uurimise korral viivitamata . ( 5 ) Juurdepääsuõiguse taotlus registreeritakse volitatud tööt le ja dokumendi haldussüsteemis . § 2 0 . Juurdepääsuõigusega isiku tehtud päringute kohta teabe kogumine ja säilitamine (1) Digitaalregistrile juurdepääsuõigusega isiku tehtud päringu kohta kogutakse vähemalt järgmisi andmeid: 1) päringu tegija isikukood; 2) vaadatud andmed; 3) päringu kuupäev; 4) päringu kellaaeg. (2) L õikes 1 sätestatud andmeid säilitatakse kolm aastat päringu tegemisest arvates. Andmeid säilitatakse elektroon ili selt. Elektroon ili se säilitamise võimaluse puudumisel peetakse arvestust viisil, mis võimaldab l õikes 1 sätestatud teabe kirjalikku taasesitamist. 6. peatükk Vastutava ja volitatud töötleja õigused ning kohustused § 2 1 . Vastutava töötleja ülesanded Vastutav töötleja: 1) tagab registri pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2 ) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest . § 22. Volitatud töötleja ülesanded Volitatud töötleja: 1) tagab registri pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) vastutab registritoimingute õiguspärasuse eest; 3) vastutab registrist andmete väljastamise nõuetekohasuse eest; 4) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu registrile; 5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 6) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks. 7. peatükk Järelevalve, finantseerimine ja likvideerimine § 2 3 . Järelevalve (1) Järelevalvet registri pidamise üle teevad registri vastutav töötleja, Andmekaitse Inspektsioon ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides määratud asutused oma pädevuse piires . (2) Kaitseväe valduses olevate mehitamata õhusõidukite re gistri üle järelevalvet tegeval isikul peab olema vähemalt salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus . § 2 4 . Registri pidamise kulu Registri pidamise kulu d kaetakse volitatud töötleja eelarvest. § 2 5 . Registri likvideerimine (1) Registri likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Register likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduse, avaliku teabe seaduse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse nõuetega. 8. peatükk Rakendussäte § 26. Määruse kehtetuks tunnistamine Kaitseministri 3 . a ugusti 200 9 . a määrus nr 28 „ Kaitselennunduse õhusõidukite registri asutamine ja pidamise põhimäärus “ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Prikk Kantsler