AS-ile Kiirkandur jäätmeloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Lisa 1 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Saku valla arengukava 2012-2025 2. Saku valla üldplaneeringu 3. Saku valla 2018-2021 jäätmekava 4. Maa-ameti kaardiportaal http://xgis.maaamet.ee 5. Keskkonnaregister http://register.keskkonnainfo.ee 1. Kavandatav tegevus Aktsiaselts KIIRKANDUR (registrikood 10111516, aadress Harju maakond, Harku vald, Harkujärve küla, Järvekalda tee 1, 76902) (edaspidi ettevõte) tegevus seisneb inertsete metsamajandusjäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, bituumenilaadsete segude ning kivide ja pinnase taaskasutamises Liivalaia IV liivakarjääri mäeeraldise korrastamisel, mis hõlmab endas ka jäätmete sortimist, purustamist ja ladustamist. Lisaks soovib ettevõte teostada tavajäätmete vedu Harju maakonnas. Kavandatav jäätmekäitluskoht asub Tallinna-Saku liivamaardla (üleriigilise tähtsusega liivamaardla, registrikaardi number 109) Liivalaia IV liivakarjääri mäeeraldise lamamil, kus maavaravaru on ammendatud. Liivalaia IV liivakarjääri mäeeraldis asub kinnistul aadressiga Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Männiku harjutusväli (kinnistusraamatu registriosa number 12853102, katastritunnus 71801:001:0982). Kinnistu sihtotstarbeks on 100% mäetööstusmaa. Mäeeraldise üldpindala on 26.02 hektarit. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Saku valla arengukava 2012-20251 ja Saku valla üldplaneeringu2 üldiste eesmärkidega. Saku valla arengukavas 2012-2025 on välja toodud, et männiku piirkonnas tuleb liiva kaevandamist ja kaitseväe maakasutust suunata selliselt, et säiliksid veevarud. Lisaks plaanitakse männiku piirkonda rajada puhkealad. Jäätmekäitluskoha rajamine piirkonna veevarude säilimist ei takista. Hetkel toimuvad mäeeraldise piirkonnas veel kaevandustööd, mistõttu on korrastustöid läbi viidud vähesel määral. Planeeritavaid puhkealasid jäätmekäitluskoha rajamine ei mõjuta. Saku valla üldplaneeringu maakasutuskaardile on märgitud antud piirkond riigikaitsemaa alana. Saku valla 2018-2021 jäätmekavas3 ei ole uute jäätmekäitluskohtade rajamist käsitletud. Üheks jäätmekava tegevuskava eesmärgiks on ehitus- ja lammutusjäätmete sortimise soodustamine. 1 Kinnitatud Saku Vallavolikogu 18.09.2014 määrusega nr 10 „Saku valla arengukava 2012 – 2025“. Arengukava on leitav eelnimetatud määruse lisast 1: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4300/9201/4011/Lisa.pdf# 2 Kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22 „Saku valla üldplaneeringu kehtestamine“. Üldplaneering on leitav: https://www.sakuvald.ee/documents/379795/588312/Uldplaneeringu+seletuskiri+2009.pdf/0e96850d-1a89- 484e-a521-fb7b566b4bab 3 Kinnitatud Saku Vallavolikogu 21.12.2017 määrusega nr 9 „Saku valla jäätmekava 2018-2021“. Jäätmekava on Ettevõte oma tegevuse käigus loodusressursse ei kasuta. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika. Põhjavesi selles piirkonnas on keskmiselt kaitstud. Lähim puurkaev (PRK0011443) paikneb jäätmekäitluskohast ligikaudu 930 meetri kaugusel. Jäätmekäitluskoha kinnistule jäävad Tammemäe järv ja Männiku järv ning nende ranna või kalda piiranguvööndid. Ettevõtte tegevus ei too kaasa heites sattumist vette või pinnasesse. Jäätmeloa alusel lubatakse vastu võtta ainult tavajäätmeid (st ohtlike aineid mittesisaldavad), mis on mineraalse koostisega ega lagune bioloogiliselt. Seetõttu ei ole põhjavesi ohtlike ainete või nõrgvee poolt ohustatud. Lähim välisõhu saasteallikas asub jäätmekäitluskoha kinnistust umbes 1,2 kilomeetri kaugusel. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas. Ettevõtte tegevusega võib kaasneda müra. Eeldatavalt ei ületa müratase kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Eeldatavalt ei kaasne tegevusega vibratsiooni. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele. Nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust. Suurõnnetusi või katastroofe ilmselt ettevõtte tegevusega eeldatavalt ei kaasne. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Jäätmekäitluskoht asub aadressil Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Männiku harjutusväli (kinnistusraamatu registriosa number 12853102, katastritunnus 71801:001:0982), mäetööstusmaa sihtotstarbega kinnistul. Jäätmekäitluskohta ümbritsevad kinnistud mäetööstusmaa, riigikaitsemaa, tootmismaa ja maatulundusmaa sihtotstarvetega. Jäätmekäitluskoht ning selle mõjuala asub liivamaardlal, kus aktiivselt kaevandatakse. Kavandatav jäätmekäitlus maavara kaevandamist ei mõjuta, kuna tegevus toimub juba kaevandamiseks ammendunud mäeeraldise osal. Ettevõtte taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast. Lähim Natura 2000 võrgustiku loodusala (Rahumäe loodusala, keskkonnaregistri kood EE0010143) jääb jää territooriumist umbes 7,2 kilomeetri kaugusele ja lähim looduskaitseala (Saku mõisa park, keskkonnaregistri kood KLO1200457) umbes 3,4 kilomeetri kaugusele. Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualas ei paikne märgalasid, jõeäärseid alasid, jõesuudmeid, randu ja kaldaid, merekeskkonda, pinnavorme ega metsi, mis saaksid kavandatava tegevuse tõttu mõjutatud. Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada. Ettevõtte territoorium asub leitav eelnimetatud määruse lisast 1: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/2201/7460/9lisa.pdf# 2 (4) riigikaitsemaa Jäätmekäitluskohas ja selle mõjualas kultuuri- ja arheoloogilise väärtusega alad puuduvad. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole kohalik elanikkond kavandatavale tegevusele vastu. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Jäätmekäitluskohal ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Rahumäe loodusala) jääb ettevõtte territooriumist umbes 7,2 kilomeetri kaugusele, mistõttu on välistatud, et ettevõtte tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Lähim kaitstav loodusobjekt, saku mõisa park, asub ettevõtte territooriumist vähemalt 3,4 km kaugusele, mistõttu mõju kaitstavatele loodusobjektidele puudub. Põhjavesi selles piirkonnas on keskmiselt kaitstud. Lähim puurkaev (PRK0011443) paikneb jäätmekäitluskohast ligikaudu 930 meetri kaugusel. Käideldavad jäätmed ning käitlustoiminguid ei mõjuta vee ega pinnase kaitstust. Lähim välisõhu saasteallikas asub ettevõtte territooriumist ligikaudu 1,2 kilomeetri kaugusel. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. Ettevõtte tegevusega võib kaasneda müra, kuid eeldatavalt ei ületa see kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Eeldatavalt ei kaasne tegevusega vibratsiooni, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Sellest tulenevalt puudub ka mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale. Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele. Eelpool nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust. Suurõnnetusi või katastroofe ilmselt ettevõtte tegevusega eeldatavalt ei kaasne. Lähtudes eelnevast puudub mõju inimestele, sh tervisele, heaolule ning varale, samuti mõju kultuuripärandile. Puudub koosmõju muude tegevustega, samuti piiriülene mõju. Lähtudes eelnevast ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused-meetmed ei ole vajalikud. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 3 (4) 1. Jäätmekäitluskohal ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele. 2. Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. 3. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. KeHJS § 11 lg 81 kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 33 lg 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Ettevõte ei ole KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega ettevõte kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 61 lg 1 p 6 kohasest teabest puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste või keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. 4 (4) Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määruse nr 26 «Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm» lisa 2 [RT I, 22.12.2011, 15 – jõust. 25.12.2011] JÄÄTMELUBA Jäätmeloa registreerimisnumber L.JÄ/333363 Jäätmeloa taotluse registreerimisnumber 17.12.2018 nr 8-5/18/20406 Jäätmeloa omaja Ärinimi või nimi aktsiaselts KIIRKANDUR Äriregistrikood või isikukood 10111516 Territoriaalkood (EHAKi 5 järgi) Põhitegevusala (EMTAKi 1 järgi) 08111: Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine Aadress (postiindeksiga) Järvekalda tee 1, Harkujärve küla, Harku vald, 76902 Harju maakond Telefon +372 611 8011 E-posti aadress [email protected] Faks Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi nr ( Kui luba on antud ohtlike jäätmete käitlemiseks ) Jäätmeluba antakse 2 jäätmete taaskasutamiseks vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 2, olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 6 TEGEVUSKOHT Tegevuskoha nimetus Liivalaia IV mäeeraldis Tegevuskoha aadress (tänav, majanumber, asula, Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Männiku postiindeks) harjutusväli (kinnistusraamatu registriosa number 12853102, katastritunnus 71801:001:0982) Tegevuskoha keskpunkti koordinaadid X ja Y 4 6576997,9; 540150,1 Tegevuskoha katastritunnus(ed) 71801:001:0982 5 Tegevuskoha küla/linna(osa) kood (EHAKi järgi) 5261 Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAKi 1 järgi) : 3 Tegevuskoha E-PRTR ID Jäätmekäitluskoha keskkonnaregistrikood JKK3700522 Tegevuskoha põhitegevus vastavalt E-PRTR määruse I lisale 6 Kood Tegevuse nimetus Tegevuskoha kõrvaltegevus(ed) vastavalt E-PRTR määruse I lisale 6 Kood Tegevuse nimetus Jäätmekäitluskohas käideldavad jäätmed oma tegevuses teiste isikute tegevuses tekkinud jäätmed X tekkinud jäätmed Jäätmekäitluskoha tegevusliik Tavajäätmete käitluskoht Kontaktisik (nimi) Priit Friedemann Telefon 501 3665 E-posti aadress [email protected] Faks Jäätmeveopiirkond ( kui luba on jäätmeveoks ) Eesti Maakon(na)d, nimetus: Harjumaa Linn(aosa)/vald, nimetus: Lubatud tegevuse alguse kuupäev 29.08.2019 lõppkuupäev 28.08.2024 1 Tegevusala kood on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) saadav koodinumber. 2 Jäätmekäitlustegevuse nimetus vastavalt «Jäätmeseaduse» § 73 lõikele 2 või jäätmete tekitamise valdkonna nimetus vastavalt seaduse § 75 lõikele 1. 3 E-PRTR ID on unikaalne E-PRTR käitise identifitseerimisnumber, mis määratakse tegevuskohale loa andmisel, kui tegevuskoht on E-PRTR määruse mõistes aruandekohuslane. 4 Keskpunkti koordinaadid L-EST koordinaatsüsteemis. 5 Küla/linna(osa) kood on Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) saadav neljakohaline koodinumber. 6 Andmed tegevuskoha E-PRTR määruse I lisa tegevuse kohta esitavad ainult need taotlejad, kes arendavad tegevuskohas üht või mitut määruse 166/2006/EÜ I lisas nimetatud tegevust, ületades selles rakendatavat täpsustatud võimsuse/tootlikkuse künnist. Jäätmeloa andja: Keskkonnaamet Jäätmeloa andmise õiguslik ja faktiline alus Keskkonnaameti 29.08.2019 korraldus nr 1-3/19/1709 Kontaktisik (ametniku nimi) Annette Tilk Ametikoht jäätmespetsialist Telefon 674 4815 E-posti aadress [email protected] Faks TABEL 1. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused Jäätmeliik 1 Koodinumber 1 Tekkivad Käideldavad jäätmekogused, t/a jäätmekogused (tonni põhitoodangu Kogumine Vedu Taaskasutamine kohta 2 ), t/a Toimingu Kogus kood 3 Mittemaaksete 01 04 maavarade füüsikalise ja keemilise töötlemise jäätmed 2 (8)  Kruusajäätmed ja 01 04 08 5000 5000 R5t, R12s, 5000 kivipuru, mida ei ole R13 nimetatud koodinumbriga 01 04 07* Liiva- ja savijäätmed 01 04 09 1000 1000 R5t, R12s, 970 R13 Põllumajanduses, 02 01 aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed Metsamajandus- 02 01 07 650 650 R12s, R13 650 jäätmed (näiteks oksad, risu) Keraamikatoodete, 10 12 telliste, plaatide ja ehitustoodete valmistamisel tekkinud jäätmed Keraamiliste 10 12 08 300 300 R5t, R12s, 250 materjalide, telliste, R13 plaatide ja ehitustoodete jäätmed (pärast termilist töötlemist) Betoon, tellised, 17 01 plaadid ja keraamikatooted Betoon 17 01 01 1500 1500 R5t, R12s, 1500 R13 Tellised 17 01 02 1500 1500 R5t, R12s, 1500 R13 Plaadid ja 17 01 03 350 350 R5t, R12s, 300 keraamikatooted R13 Betooni-, tellise-, 17 01 07 1000 1000 R5t, R12s, 800 plaadi- või R13 keraamikatoote- segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* Bituumenitaolised 17 03 segud ning kivisöe- või põlevkivitõrv ja tõrvasaadused Bituumenitaolised 17 03 02 6500 6500 R5t, R12s, 6500 segud, mida ei ole R13 nimetatud koodinumbriga 17 03 01* 3 (8)  Pinnas (sealhulgas 17 05 saastunud maa- aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas Kivid ja pinnas, mida 17 05 04 15000 15000 R5t, R12s, 15000 ei ole nimetatud R13 koodinumbriga 17 05 03* Süvenduspinnas, 17 05 06 600 600 R5t, R12s, 50 mida ei ole nimetatud R13 koodinumbriga 17 05 05* Teetammitäite- 17 05 08 2500 2500 R5t, R12s, 2450 materjal, mida ei ole R13 nimetatud koodinumbriga 17 05 07* Aia- ja 20 02 haljastujäätmed (sealhulgas kalmistujäätmed) Pinnas ja kivid 20 02 02 2100 2100 R5t, R12s, 2100 R13 1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit. 2 Juhul kui seda saab arvutada. 3 Jäätmete taaskasutamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 15 lõikele 8 või jäätmete kõrvaldamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 17 lõikele 2. TABEL 2. Kõrvaldatavate jäätmete kogused Jäätmeliik 1 Koodinumber 1 Toimingu kood 2 Kogus t/a 1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 148 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldustoimingute nimistud 1 ». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit.. 2 Jäätmete taaskasutamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 15 lõikele 8 või jäätmete kõrvaldamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 17 lõikele 2, välja arvatud prügilasse ladestamine, mis kantakse tabelisse 9 1 . TABEL 3. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Ettevõte tegeleb: R12s: jäätmete sortimise Jäätmete käitlemine ja purustamisega Pidevalt R13: jäätmete ladustamisega Jäätmeluba ei anna õigust vedada Vältida jäätmete korraldatud jäätmeveo Jäätmete vedu segunemist või sattumist Pidevalt piirkonnas jäätmeid, mis keskkonda on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud 4 (8)  Üheagselt võib Jäätmete ladustamisel jäätmekäitluskohas tuleb vältida nende Pidevalt Jäätmete ladustamine ladustada kuni segunemist või sattumist 40 000 tonni jäätmeid keskkonda Korrastamiseks kasutatav jäätmematerjal peab vastama keskkonnaministri 11.08.2010 määruses nr 10 "Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases" keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa Korrastamine peab omamine kohustuslik, Liivalaia IV mäeeraldise vastama taaskasutamise või Pidev korrastamine (R5t) korrastamistingimustele tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ lisas 2 toodud piirväärtustele. Kui on kahtlus jäätmetes ohtlike ainete sisalduse osas, siis vastavat jäätmekoormat korrastamisel ei tohi kasutada või tuleb teha jäätmepartii analüüs tõestamaks määruse nr 38 ja määrus nr 21 lisa 2 nõuetele vastavust. Juhul kui jäätmekäitluskoht võõrandatakse või jäätmekäitluskoha kasutusõigus muutub muul moel, tuleb sellest viivitamatult, kuid mitte Jäätmekäitluskoha hiljem kui 7 päeva jooksul Jäätmekäitluskoha kasutusõiguse teavitada loa andjat. kasutusõigus lõppemisel või Jäätmekäitluskoha muutumisel kasutusõiguse lõppemisel on loa andjal õigus käesolev luba kehtetuks tunnistada osas, mis puudutab käitluskohaga seotud tegevusi. 5 (8)  TABEL 4. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus Tegevuse liigid Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Jäätmekäitluse lõpetamine Tegevuse lõpetamisel tuleb Enne tegevuse lõpetamist kinnistu korrastada ning kõik jäätmed edasiseks käitlemiseks üle anda vastavat õigust omavatele isikutele TABEL 5. Keskkonnaseirenõuded Seirenõue Seiratav näitaja Seire sagedus TABEL 6. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed Tegevuse liigid Kirjeldus Rakendamine Ohutusmeetmed Jäätmekäitlusega tegelevad isikud peavad Pidev olema pädevad oma ülesannete piires ning läbinud ohutusalase instruktaaž Õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed TABEL 7. Jäätmete kõrvaldamiskoht(-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks Kõrvaldamiskoht Aadress TABEL 8. Prügila või jäätmehoidla liik 1 Prügila või jäätmehoidla liik 2 Prügila või jäätmehoidla mahutavus t 3 Tavajäätmed Ohtlikud jäätmed 1 Tabelid 8–12 täidetakse juhul, kui jäätmeluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. 2 Vastavalt «Jäätmeseaduse» § 34 lõikele 4 või § 352 lõigetele 5–6. 3 Märgitakse prügila või jäätmehoidla mahutavus vastavalt prügila projekti andmetele ja loaga määratud jäätmeliikide omadustele (eritihedus jms). TABEL 9. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed ja tavajäätmed, millele on seatud ladestamise piirkogus 1 Jäätmeliik 3 Koodinumber 3 Piirkogus, t/a 1 Tabelid 8–12 täidetakse juhul, kui jäätmeluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». 6 (8)  TABEL 9 1 . Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavate tavajäätmete piirkogus 1 Jäätmeliik 2 Koodinumber 2 Toimingu kood 3 Piirkogus, t/a 4 1 Tabelid 8–12 täidetakse juhul, kui jäätmeluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit. Jäätmeliigid tuleb kanda tabelisse kuuekohalise koodinumbriga, kui vastavas alajaotises on tavajäätmete liike, mille ladestamine on kas keelatud või mille ladestamisele on seatud piirang tabelis 9. 3 Jäätmete taaskasutamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 15 lõikele 8 või jäätmete kõrvaldamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 17 lõikele 2. 4 Ladestatavate tavajäätmete piirkogus märgitakse tabelisse summaarselt. TABEL 10. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded 1 1 Tabelid 8–12 täidetakse juhul, kui jäätmeluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. TABEL 11. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded 1 Seiratav näitaja Seire sagedus Proovivõtunõuded Analüüsinõuded 1 Tabelid 8–12 täidetakse juhul, kui jäätmeluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. TABEL 12. Prügilaloa omaja iga-aastane aruandekohustus 1 Aruande objekt Teavitamise kord 1 Tabelid 8–12 täidetakse juhul, kui jäätmeluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. TABEL 13. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus 1 1 Tabelid 13–16 täidetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmete põletamiseks. TABEL 14. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus 1 Ohtlikud jäätmed Kütteväärtus Massivood ajaühikus Jäätmeliik 2 Koodinumber 2 Minimaalne Maksimaalne Minimaalne Maksimaalne 1 Tabelid 13–16 täidetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmete põletamiseks. 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». TABEL 15. Saasteainete sisalduse proovivõtu ja mõõtmise protseduurinõuded 1 Proovivõtunõuded Mõõtmisnõuded Välisõhus Reovees Heitvees 1 Tabelid 13–16 täidetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmete põletamiseks. 7 (8)  TABEL 16. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes 1 Jäätmeliik 2 Saasteaine Lubatud sisaldus 1 Tabelid 13–16 täidetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmete põletamiseks. 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». TABEL 17. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkond ja kogutud jäätmete üleandmine 1 Jäätmeveoga hõlmatud piirkond Jäätmekäitluskoht(ad) Nimi, aadress, kood Isik kellele jäätmed üle antakse Tabel 17 täidetakse, kui jäätmeluba on antud kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveoks. Vaidlustamine Käesolevat jäätmeluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale «Haldus menetluse seaduses» sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse «Halduskohtumenetluse seadustikus» sätestatud korras Jäätmeloa väljaandmise kuupäev 29.08.2019 Andja Nimi ja allkiri Reet Siilaberg Ametinimetus jäätmebüroo juhataja Saaja ( jäätmeloa omaniku Nimi ja allkiri esindaja ) Ametinimetus Muutmise kuupäev Muutja Nimi ja allkiri Ametinimetus 8 (8) Mäeeraldise piir Taaskasutatava materjali ladestus koht KORRALDUS 29. august 2019 nr 1-3/19/1709 Aktsiaseltsile KIIRKANDUR jäätmeloa nr L.JÄ/333363 andmine ning taotletavale tegevusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Aktsiaselts KIIRKANDUR (registrikood 10111516, aadress Harju maakond, Harku vald, Harkujärve küla, Järvekalda tee 1, 76902) (edaspidi ka ettevõte) esitas Keskkonnaametile (edaspidi ka loa andja) 23.04.2019 kirjaga jäätmeloa taotluse vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 p-le 2 tavajäätmete taaskasutamiseks. Jäätmeloa taotlus registreeriti Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.12.2018 numbriga 8-5/18/20406. Ettevõte taotleb jäätmeluba jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 73 lg 2 p 2 alusel tavajäätmete hulka liigituvate inertsete metsamajandusjäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, bituumenilaadsete segude ning kivide ja pinnase taaskasutamiseks Liivalaia IV liivakarjääri mäeeraldise korrastamisel. Jäätmekäitluskoht asub aadressil Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Männiku harjutusväli (kinnistusraamatu registriosa number 12853102, katastritunnus 71801:001:0982) Liivalaia IV mäeeraldisel. Aktsiaseltsile KIIRKANDUR on 14.03.2006 keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkirjaga nr 195 antud maavara kaevandamise luba KMIN-106 Tallinna-Saku liivamaardla (üleriigilise tähtsusega maardla, registrikaardi number 0109) Liivalaia IV liivakarjääri mäeeraldisel liiva kaevandamiseks. Maavara kaevandamisluba kehtib kuni 03.12.2033. Kavandatav jäätmekäitluskoht aadressil Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Männiku harjutusväli (kinnistusraamatu registriosa number 12853102, katastritunnus 71801:001:0982) kuulub riigikaitselise ehitise kitsendusalasse. Aktsiaselts KIIRKANDUR on 17.12.2018 koos jäätmeloa taotluse materjalidega esitanud Kaitseministeeriumi 17.12.2018 kirja nr 12-1/18/4959, millega kooskõlastatakse jäätmeloa taotlusmaterjalid. Kaitseministeeriumi hinnangul ei mõjuta kavandatav tegevus riigikaitselise ehitise töövõimet. Jäätmeseaduse § 73 lõike 2 punkti 2 kohaselt on taotletavaks tegevuseks vajalik jäätmeloa olemasolu, mille jäätmeseaduse § 76 lõike 1 alusel annab Keskkonnaamet. JäätS § 1 lg 4 kohaselt kohaldatakse JäätS § 73 lg-s 2 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmisel haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades JäätS erisusi. Loa andja kontrollis jäätmeloa taotluse vastavust JäätS ja keskkonnaministri 26.04.2004 määruse nr 26 ”Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm” (edaspidi määrus nr 26) nõuetele ning kontrollis, kas koos jäätmeloa taotlusega oli esitatud kogu KeHJS § 61 lg-s 1 nimetatud teave. Esitatud materjalid ei olnud piisavad jäätmeloa taotluse edasiseks menetlemiseks ning loa andja küsis 31.12.2018 kirjaga nr 8-5/18/20406-2 ettevõttelt taotluse kohta täiendavaid andmeid. Ettevõte esitas 23.04.2019 kirjaga lisaandmed ja täiendatud jäätmeloa taotluse, mis registreeriti Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.04.2019 numbriga 8-5/19/3805-3. Esitatud materjalid olid piisavad, et lugeda taotlus JäätS ja määruse nr 26 nõuetele vastavaks ja jäätmeloa taotluse menetlemiseks. Puudusteta taotlus registreeriti Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.04.2019 numbriga 8-5/19/3805-3. Loa andja teavitas 9.07.2019 kirjaga nr 8-5/19/3805-4 ettevõtet jäätmeloa taotluse menetlusse võtmisest ning küsis JäätS § 77 lg 2 alusel Saku Vallavalitsuselt arvamust jäätmeloa taotluse kohta. Saku Vallavalitsus teatas 23.07.2019 kirjaga nr 375, et vastuväited ettevõtte jäätmeloa taotluse kohta puuduvad (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 29.07.2019 numbriga 8-5/19/3805-5). HMS § 48 lg 1 ja JäätS § 79¹ alusel avaldas Keskkonnaamet jäätmeloa menetluse algatamise teate 09.07.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Taotluse avalikustamise käigus ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Vastavalt JäätS § 87 lg-le 1 tasub taotleja jäätmeloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Lähtuvalt riigilõivuseaduse § 126 lg-st 1 tasutakse jäätmeloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 350 eurot. Riigilõiv on tasutud 22.04.2019. Juhindudes HMS § 40 lg-st 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited. Samuti sätestab KeHJS § 11 lg 22 kohustuse küsida enne KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse või lg-s 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkuse üle otsustamist seisukohta asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ja KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. HMS § 40 lg 2 kohaselt peab haldusorgan andma enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi menetlusosalisele võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Loa andja edastas 16.08.2019 kirjaga nr 8-5/19/3805-6 jäätmeloa eelnõu, jäätmeloa andmise korralduse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva KMH algatamata jätmise otsuse eelnõuga ettevõttele, Saku Vallavalitsusele ja jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu omanikule tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lg 2 ja JäätS 791 lg 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõude kättesaamisest arvates. Edastatud eelnõude kohta arvamust ei edastatud. Kooskõlas JäätS § 791 lg 2 p-ga 4, lg-ga 4 ja HMS §-dega 48 ja 49 tegi Keskkonnaamet 19.08.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks ettevõttele antava jäätmeloa eelnõu, jäätmeloa andmise korralduse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva KMH algatamata jätmise otsuse eelnõuga. Avalikustamise käigus arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. 2 (7) II. KAALUTLUSED 2.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE VAJALIKKUSE ÜLE OTSUSTAMINE KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg-s 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lg-s 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, jäätmeseaduse § 76 lg 1 kohaselt annab jäätmeloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lg 2 p 11, § 61 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 1 lg 1 ja § 10 p 1 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas ettevõtte kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lg 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse lähtudes eelhinnangust (vt Lisa 1) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt p 2.2). KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg-te 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (LISA 1), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 1. Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele. 2. Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. 3. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Arvestades keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2, märgib Keskkonnaamet, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. 2.2. KAALUTLUSED JÄÄTMELOA ANDMISEL JäätS § 83 lg-s 1 on sätestatud jäätmeloa andmisest keeldumise alused. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine jäätmeloa andmisest keeldumise aluseid. 3 (7) Korralduse ja sellega antava jäätmeloa nr L.JÄ/333363 andmisel on võetud aluseks HMS, JäätS ja selle alamaktide ning teiste keskkonnavaldkonda reguleerivate õigusaktide nõuded. Korralduse otsustava osa punktiga 3.2 antav jäätmeluba nr L.JÄ/333363 annab selle omanikule õiguse: 2.2.1 Jäätmete taaskasutamiseks Liivalaia IV liivakarjääri mäeeraldise korrastamiseks (toimingukood R5t), mille käigus toimub jäätmete sortimine ja purustamine (toimingukood R12s) ning ladustamine (toimingukood R13) aadressil Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Männiku harjutusväli (kinnistusraamatu registriosa number 12853102, katastritunnus 71801:001:0982) vastavalt JäätS § 73 lg 2 p-le 2; 2.2.2 olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena Harju maakonnas vastavalt JäätS § 73 lg 2 p-le 6. Tavajäätmete veoks ei ole ettevõttel vaja taotleda jäätmekäitlejana registreerimist jäätmeseaduse § 74 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd selle asendab käesoleva korraldusega antav jäätmeluba, mis annab ettevõttele õiguse tavajäätmete veoks Harju maakonnas. Ettevõte on kavandatava jäätmekäitlustegevuse, kasutatava tehnoloogia ning rakendatavate meetmete kirjelduse esitanud jäätmeloa taotluses ja selle lisades. Jäätmeloa taotluses kirjeldatud tehnoloogia mitte rakendamisel tegevuse alustamisel ja tegevuse käigus käsitleb loa andja seda muuhulgas taotluses valeandmete esitamisena. Ettevõtte tegevus seisneb inertsete ehitusjäätmete, bituumenilaadsete segude, kivide, pinnase ning metsamajandusjäätmete kasutamises Liivalaia IV liivakarjääri mäeeraldise korrastamistöödel, mille käigus toimub jäätmete vedu, sortimine purustamine ja ladustamine. Jäätmekäitlustoiminguid viiakse läbi kinnistul aadressiga Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Männiku harjutusväli (katastritunnusega 71801:001:0982) Liivalaia IV mäeeraldise põhjapoolses lamami osas, kus maavaravaru on ammendunud. Ettevõte transpordib jäätmed jäätmekäitluskohta koormakattega kalluritega. Jäätmete vastuvõtmisel kontrollib brigaadijuht, et jäätmed ei sisaldaks ohtlike aineid ega oleks ohtlike ainetega reostunud ning et vastu võetakse vaid jäätmeloas märgitud jäätmeliike. Jäätmed ladustatakse eraldi kuhjadesse jäätmekäitluskoha põhjaosas (lisatud joonis 1). Jäätmete ladustamisel tuleb rajada laugete nõlvadega kuhjad, mis väldivad jäätmete varisemist ja laialijooksmist. Taaskasutamiseks sobimatuid jäätmeliike ladustatakse enne üleandmist teistele jäätmekäitlejatele konteinerites. Jäätmete ladustamisel vastutab ettevõte selle eest, et erinevad jäätmeliigid ei seguneks ning keskkonda ei satuks. Ettevõte annab jäätmeid üle vastavat tegevusluba omavatele ettevõtetele. Jäätmete sortimiseks ja purustamiseks kasutatakse Powerscreen, Hunday, Pekson ja Caterpillar masinaid. Sortimise käigus eraldatakse üksteisest tellised, betoon ja teised ehitus- ja lammutusjäätmed. Jäätmete purustamise käigus antakse jäätmematerjalile kindel fraktsioon. Ettevõte soovib inertseid jäätmematerjale kasutada Liivalaia IV liivakarjääri mäeeraldise korrastamistöödel. Korrastamistööd peavad vastama Keskkonnaameti korrastamisnõuetele. Kasutatavad jäätmematerjalid peavad vastama Keskkonnaministri 11.08.2010 määruses nr 10 "Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases" ja Keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ lisas 2 toodud piirväärtustele. Kui jäätmete vastuvõtmisel on kahtlus jäätmetes ohtlike ainete sisalduse osas, siis vastavat jäätmekoormat korrastamisel ei tohi kasutada või tuleb teha jäätmepartii analüüs tõestamaks mainitud määruste piirväärtustele vastavust. 4 (7) Ettevõte on märkinud jäätmeloa taotlusesse, et soovib sorditud ja purustatud inertsetest tavajäätmetest toota sertifitseeritud teede-ehituses kasutatavat ehitusmaterjali. Jäätmekäitluskoha kinnistu aadressiga Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Männiku harjutusväli (katastritunnusega 71801:001:0982) sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%. Jäätmetest ehitusmaterjali tootmine on tootmistegevus ning kinnistu sihtotstarvet tuleb selle tegevuse läbiviimiseks muuta. Esitatud jäätmeloa taotluses ega selle lisamaterjalides ei olnud lisatud andmeid toodetud materjalile väljastatavat toimivusdeklaratsiooni, mis vastaks standardile EVS-EN 13424:2006+A12008. Jäätmekäitluskoha kinnistu sihtotstarbe mittesobivuse ning toimivusdeklaratsiooni puudumise tõttu ei ole Keskkonnaamet lisanud jäätmeloale ehitusmaterjalide tootmise toimingut. Ettevõttel on võimalus peale vajalike muudatuste tegemist taotleda Keskkonnaametilt jäätmeloa muutmist. Vastavalt JäätS § 81 lg-le 2 on loa andjal õigus jäätmeloaga määrata tegevusele esitatavad keskkonnanõuded, lähtudes jäätmeloa taotlusest, esitatud lisateabest, JäätS-st ja selle alamaktidest, samuti võttes arvesse teised keskkonnaalased õigusaktid ning keskkonnamõju eelhindamisest. Loa andja kandis jäätmeloa tabelisse 3 täiendava nõude jäätmete veo ning üheaegselt jäätmekäitluskohas ladustavate jäätmete koguse kohta. Loa andja peab vajalikuks määrata jäätmeloa tabelis 3 üheaegselt ladustatavate jäätmete maksimaalse koguse, et vältida olukorda, kus jäätmeid ei suunata taaskasutusse, vaid jäetakse jäätmekäitluskohta pikaks ajaks seisma, ning sellega kaasnevat võimalikku keskkonnaohtu. Ettevõte soovib jäätmeloa taotluse kohaselt jäätmekäitluskohas üheaegselt ladustada kuni 40 000 tonni jäätmeid. Loa andja nõustus ettevõtte taotluses välja toodud üheaegselt ladustatavate kogustega ning kandis jäätmeloa nr L.JÄ/333363 tabelisse 3 tingimuse, mille kohaselt on jäätmekäitluskohas lubatud üheaegselt ladustada maksimaalselt 40 000 tonni jäätmeid. Kuna ettevõte taotles jäätmeluba olmejäätmete veoks majandus- või kutsetegevusena Harju maakonnas, peab loa andja, arvestades JäätS §-des 66-69 sätestatut, tarvilikuks jäätmeloas välja tuua, et luba ei anna õigust vedada korraldatud jäätmeveo piirkonnas jäätmeid, mis on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud. Neid jäätmeliike on õigus vedada korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud isikutelt ning selliste omavalitsuste territooriumilt, kus korraldatud jäätmevedu puudub. Ettevõte peab oma jäätmekäitusalases tegevuses lähtuma jäätmeseadusest ja selle alamaktidega kehtestatud nõuetest ning teistest keskkonnaalastest õigusaktidest, samuti tuleb ettevõttel täita kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud jäätmehoolduseeskirja nõudeid. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Keskkonnakaitseloa omaja meelespea". Esitatud andmete kohaselt ei ületa jäätmekäitluskohas üheaegselt ladustatav põlevmaterjali kogus 1000 m³. Juhul, kui ettevõte tegevuse käigus selgub, et üheaegselt ladustatav põlevmaterjali kogus ületab 1000 m3 tuleb ettevõttel koostada vastavalt siseministri 02.09.2010 määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 5 lg-le 2 põlevmaterjali ladustamise plaan ning esitada see kooskõlastamiseks asukohajärgsele päästekeskusele. HMS § 53 kohaselt võib haldusorgan anda haldusakti kõrvaltingimusega. HMS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muuhulgas haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. Haldusakti kõrvaltingimuse võib lähtudes HMS § 53 lg 2 p-st 3 määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt jäätmeseaduse regulatsioonile on jäätmeluba haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel. 5 (7) Jäätmeseaduse § 77 lg 4, kooskõlas jäätmeseaduse § 80 lg-ga 4, kohaselt on käituskoha põhine jäätmeluba seotud konkreetse jäätmekäitluskohaga. Seega puudub loa andjal õigusaktidest tulenev alus jäätmeloa väljastamiseks, kui ettevõte ei saa tõendada jäätmekäitluskoha kasutamise õiguslikku alust. Jäätmekäitluskohaks olev kinnistu ei kuulu ettevõtte omandisse, vaid on Eesti Vabariigi omandis ning seda valitseb Kaitseministeerium (registrikood 70004502). Ettevõttele on kinnistu kasutusõigus antud 18.06.2008 sõlmitud rendilepingu alusel. Rendileping on sõlmitud tähtajalisena kuni 05.12.2033. Seega on jäätmekäitluskoha üürileping pikemaajalisem kui jäätmeseaduse § 82 lg-s 1 sätestatud jäätmeloa kehtivusaeg. Samas on loa andjal vajalik arvestada muuhulgas asjaoluga, et ettevõtte ja jäätmekäitluskoha omaniku vahel sõlmitud üürileping võib lõppeda enne selles toodud lepingu kehtivuse lõpptähtaega. Seetõttu peab loa andja põhjendatuks jätta tulenevalt HMS § 53 lg 1 p-st 4 endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav jäätmeluba kehtetuks, kui jäätmekäitluskoha kasutamise õiguslikku alust tõendav leping lõpeb. Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata, et ettevõte on kohustatud loa andjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse muutumisest teavitama jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest. Jäätmekäituskoha kasutamise lepingu pikendamisel, muutmisel või uue lepingu sõlmimisel tuleb ettevõttel esitada Keskkonnaametile jäätmekäitluskoha kasutamise pikendamise, muutmise või uue lepingu koopia, tõendamaks jäätmekäitluskoha kasutamise õiguslikku alust. Kui jäätmekäitluskoha kasutusõigust tõendav leping lõpeb ning loa andjale ei ole esitatud uut üürilepingut, mis tõendab kinnistu kasutamise õiguslikku alust, tunnistab loa andja jäätmeloa nr L.JÄ/333363 vastava jäätmekäitluskoha osas kehtetuks. III. OTSUSTUS Lähtudes eeltoodust, aktsiaselts KIIRKANDUR taotlusest ja tuginedes jäätmeseaduse § 73 lg 2 p-dele 2 ja 6; § 76 lg-le 1 ja § 81, § 80 lg 3 ja 4 ning § 82 lg-le 1, haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 p-le 1 ja lg 2 p-le 3, § 53 lg 1 p-le 4 ja lg 2 p-le 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p-le 1, § 6 lg 2 p-le 11 ja lg-le 4, § 61 lg-tele 3 ja 5, § 9 lg-le 1, § 11 lg-tele 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, § 12 lg 11 p-le 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg-le 1 ja § 10 p-le 1, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruste kinnitamine" lisa 1 “Keskkonnaameti keskkonnaosakonna põhimäärus” punktidega 2.4.1, 2.4.7 ja 3.9.4, otsustan: 3.1 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine aktsiaselts KIIRKANDUR (registrikood 10111516, aadress Harju maakond, Harku vald, Harkujärve küla, Järvekalda tee 1, 76902) jäätmeloa taotluse menetluse raames. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud, samuti kavandatava tegevuse erisused ja keskkonnameetmed muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. 3.2 Anda aktsiaseltsile KIIRKANDUR jäätmeluba nr L.JÄ/333363 viieks aastaks (lisatud) alljärgnevalt: 3.2.1 jäätmete taaskasutamiseks Liivalaia IV liivakarjääri mäeeraldise korrastustöödel (toimingukood R5t), mille käigus toimub jäätmete sortimine ja purustamine (toimingukood R12s) ning ladustamine (toimingukood R13) aadressil Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Männiku harjutusväli (kinnistusraamatu registriosa number 6 (7)  12853102, katastritunnus 71801:001:0982) Liivalaia IV liivakarjääri mäeeraldisel vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 p-le 2; 3.2.2 olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena Harju maakonnas vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 p-le 6. 3.3 Määrata jäätmeloa nr L.JÄ/333363 tabelis 3 tegevusele esitatavad keskkonnakaitsenõuded ning tabelis 4 jäätmekäitluse lõpetamisel rakendatavad keskkonnakaitsemeetmed. 3.4 Määrata jäätmeloale nr L.JÄ/333363 kõrvaltingimus, mille kohaselt on jäätmeloa andjal õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lepingu lõppemisel jäätmeluba nr L.JÄ/333363 vastava jäätmekäitluskoha osas kehtetuks. 3.5 Määrata jäätmeloale nr L.JÄ/333363 kõrvaltingimus, mille kohaselt on aktsiaselts KIIRKANDUR kohustatud Keskkonnaametit viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, kinnistu kasutusõiguse lõppemisest lepingu või kokkuleppe sõlmimisest, sh ülesütlemisest, teavitama jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest. 3.6 Avalikustada aktsiaseltsile KIIRKANDUR jäätmeloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3.7 Käesolev korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest aktsiaseltsile KIIRKANDUR. Jäätmeluba nr L.JÄ/333363 on kättesaadav Keskkonnaameti keskkonnateenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus ning haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, esitades 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest vaide loa andjale või kaebuse tallinna Halduskohtusse. (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kalle juhataja keskkonnaosakond Saata:aktsiaselts KIIRKANDUR [email protected] Teadmiseks: kaitseministeerium [email protected] Annette Tilk jäätmespetsialist jäätmebüroo 7 (7)