Korrastamistingimused Talter ja Talter II liivakarjääridele

EELNÕU 19.09.2019 KORRALDUS Talter ja Talter II liivakarjääride korrastamistingimuste esitamine I. ASJAOLUD AS YIT Eesti (registrikood 10093801, aadress Pärnu mnt 102b, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 11312 Harju maakond) esitas 07.08.2019 kirjaga nr 152/2533 Keskkonnaametile taotluse (registreeritud 08.08.2019 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis nr 12-1/19/12858 all) Talteri ja Talter II liivakarjääride korrastamistingimuste väljastamiseks. AS-le YIT Eesti on antud maavara kaevandamise luba (edaspidi ka kaevandamisluba) nr KMIN-102 (kehtivusajaga kuni 11.12.2033), mille alusel kaevandatakse Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaardi nr 0109) Talteri liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva. Talteri liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluval katastriüksusel Männiku harjutusväli (katastritunnus: 71801:001:0982, maa sihtotstarve mäetööstusmaa 100%). Mäeeraldise pindala on 31,17 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 31,17 ha. Kaevandamisloale kantud korrastamise suunaks on Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik. AS-le YIT Eesti on antud maavara kaevandamise luba (edaspidi ka kaevandamisluba) nr HARM-157 (kehtivusajaga kuni 11.12.2033), mille alusel kaevandatakse Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaardi nr 0109) Talteri II liivakarjäär mäeeraldisel ehitusliiva. Talteri II liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluval katastriüksusel Männiku harjutusväli (katastritunnus: 71801:001:0982, maa sihtotstarve mäetööstusmaa 100%). Mäeeraldise pindala on 26.14 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 31.17 ha. Kaevandamisloale kantud korrastamise suunaks on tehisveekogu ja Männiku kõre ning kivisisaliku püsielupaik. II. KAALUTLUSED KORRASTAMISTINGIMUSTE ESITAMISEL 2.1. Õiguslik alus Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekti) alusel. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt. Korraldusega esitab Keskkonnaamet kaevandamisloa omajale korrastamistingimused, lähtudes keskkonnamõju hindamisest soovitustest(juhul kui see on hinnatud), kaevandamisloale kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamustest. Juhul, kui kaevandatud maa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis arvestatakse ka Kaitseministeeriumi arvamust. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele, tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg 9 sätestatud nõuetest. Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 alusel XX.XX.XXXX kirjaga nr XX Saku Vallavalitsusele ja maaomaniku Kaitseministeeriumi arvamust Talter ja Talter II liivakarjääride korrastamistingimuste väljastamiseks. Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile arvamuse XX.XX.XXXX kirjaga nr XX, milles nõustutakse/ei nõustuta kaevandatud maa korrastamistingimustega. /Vajadusel täpsustav info/. Keskkonnaamet arvestab/ei arvesta laekunud ettepanekutega /ja määrab need korrastamisprojekti lisatingimusteks// põhjusel /põhjus, miks ei arvestata ettepanekutega/. Lisatingimuste rakendamine on vajalik, et /põhjendus lisatingimuste sisseviimiseks/. Kaitseministeerium esitas korrastamistingimuste väljastamise osas Keskkonnaametile arvamuse XX.XX.XXXX kirjaga nr XX, milles nõustutakse/ei nõustuta kaevandatud maa korrastamistingimustega. /Vajadusel täpsustav info/. Keskkonnaamet arvestab/ei arvesta laekunud ettepanekutega /ja määrab need korrastamisprojekti lisatingimusteks// põhjusel /põhjus, miks ei arvestata ettepanekutega/. Lisatingimuste rakendamine on vajalik, et /põhjendus lisatingimuste sisseviimiseks/. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 tuleb enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas XX.XX.XXXX kirjaga nr XX korrastamistingimuste eelnõu AS-le YIT Eesti. AS YIT Eesti teatas XX.XX.XXXX esitatud kirjaga nr XX, et tal eelnõu kohta käivaid arvamusi ja ettepanekuid on/ei ole. 2.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 2 ja § 27 lg 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu, selle kohta kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavavalt keskkonnamõju hindamise aruandele „Saku valla Männiku küla Tallinna-Saku liivamaardla Talteri liivakarjääri vertikaalsuunalise laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne“ 18.07.2014 (töö koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr13/1072) (KMH aruanne on heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi 18.07.2014 kirjaga nr 11-1/14/34-8), on soovitatav korrastamise projekti lisada, et tulenevalt looduskaitseseaduse § 48 lõikele 1 on soovitatav rakendada kõiki aruandes toodud leevendusmeetmeid (KMH aruande ptk 7.3). Keskkonnaamet arvestab soovitustega ja määrab need täiendavateks tingimusteks. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS §-le 81 lg 2 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Saku Vallavalitsuse XX.XX.XXXX otsusele nr XX.XX.XXXX, maaomaniku XX.XX.XXXX ettepanekutele, keskkonnamõju hindamise aruande soovitustele ja AS YIT Eesti taotlusele, otsustan: 3.1 Anda AS-le YIT Eesti maavara kaevandamise lubade nr KMIN-102 ja nr HARM-157 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks järgmised korrastamistingimused: 2 (3) 3.2 Korrastatud maa sihtotstarve: 3.2.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele. 3.2.2. Kaevandatud maa korrastada tehisveekoguks, Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigale sobivaks alaks. 3.3. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded: 3.3.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased ja kaldad võimalikult lauged, et need ei kujundaks ohtu seal liikuvatele inimestele. 3.3.2. Karjääri nõlvad rajada nõlvusega ülevalpool veetaset suhtega 1:2, allpool veetaset 1:5. Võimaluse korral jätta eespool mainitud nõlvad laugemad. 3.3 Täiendavad tingimused: 1. Karjääri lõunaosas tuleb rajada ca 5 ha suurune kõredele sobiv elupaik. Pärast elupaiga rajamist tuleb läbi viia elupaigakompleksi hindamine üks kord aastas (kevadisel sigimisajal) viie aasta jooksul. 2. Elupaiga ala ei tohi katta pinnasega ega taimestada. Elupaiga alale konstrueerida 3 kuni 4 laugete kallastega kudemisveekogu, mille sügavus ei tohi ületada 0,5 m. Kudemisveekogude projekteerimisel ja rajamisel tuleb jälgida, et veekogud ei muutuks püsivaks. Peab säilima võimalus veekogude ära kuivamiseks juuli kuu lõpus ja augusti kuus. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Martin Nurme juhataja maapõuebüroo keskkonnaosakond Saata: AS YIT Eesti, Kaitseministeerium, Saku Vallavalitsus Liis Bergmann maapõuespetsialist maapõuebüroo keskkonnaosakond 3 (3)