Kaitseministeerium
Teie 09.07.2019 nr KAM/19-0700/-1K, 5-
[email protected]
3/19/2801
Meie 13.08.2019 nr 8-2/4219
Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a
määruse nr 301 „Raadioside piiramise kord“
muutmise kooskõlastamine
Toetame eesmärki täpsustada raadioside piiramise korda, et luua selgust selles põhiõiguste-
ja vabaduste piirangutega seonduvas küsimuses.
Oleme seisukohal, et kooskõlastamiseks esitatud eelnõud on vaja arutada ja hinnata
koosmõjus lennupiiranguga objektide määrusega (Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004.a määrus
nr 189, millele olete viidanud ka seletuskirjas). Selle määruse võimalikud muudatused on aga
meile teadaolevalt alles vastavas töörühmas arutluse all. Kuna neis kahes määruses sisalduvad
meetmed on sisuliselt väga tihedalt omavahel seotud, ei saa me eelnõud praegusel kujul
toetada. Samuti ei ole meie hinnangul õige raadioside piirangute määruse raames etteruttavalt
otsustada küsimust, milliseid meetmeid peaks Kaitsevägi saama avaliku korra kaitsesse
kaasamise korral rakendada. Ka see teema on alles riigikaitseõiguse revisjoni käigus arutelul
ning vastavad muudatusettepanekud on esitatud kooskõlastusringil oleva riigikaitseseaduse
eelnõu rakendussätetes korrakaitseseaduse muudatustena.
Lisaks tekitab eelnõu rea muid küsimusi, millele peaksid koostajad täiendavalt tähelepanu
pöörama.
1. muudetava määruse § 21 pealkiri ei vasta muudatuse tagajärjel enam normi sisule.
Paragrahv 21 sätestab, milliste Kaitseväe ja Kaitseliidu objektide territooriumidel võib
raadiosidet piirata. Eelnõus sõnastatud pealkirja järgi tuleks aga normis sätestada kõik
riigikaitselist tähtsust omavad Kaitseväe ja Kaitseliidu objektid. Lisaks juhime tähelepanu, et
ESS § 115 lg 1 p 1 kohaselt võib raadiosidet piirata üksnes riigikaitselist tähtsust omava
tähistatud objekti territooriumil. Muudel objektidel raadioside piiramiseks ESS seaduslikku
alust praegu ei anna. Seletuskirjas ei selgitata muudatuse põhjust. Seletuskirjast selgub vaid,
et pealkirja muudetakse seetõttu, et selles on kasutatud sõna „Kaitsevägi“ väikese algustähega.
2. määrusesse lisatava § 21 punkt 2 osas märgime, et KKS annab volituse Kaitseväele ega
määratle isikulist pädevust. Üldine seisukoht on, et õigusaktides ei määratleta isikulist
pädevust, kuna asutus saab anda sisevolitusi.
3. § 21 punkt 4 selgituse kohaselt asendatakse senine mõiste „õppuse alal“ eelnõus mõistega
„sõjaväelise väljaõppe ala väljaõppe ajal“, sest mõistekasutus on liialt kitsas ning seondub
konkreetse territooriumiga, kuid sõjaväeline väljaõppeprotsess on pidev tegevus, mis võib
koosneda mitmest osast ja toimuda eri kohtades. Oleme seisukohal, et ESS § 115 lg 1 p 1
kohaselt saab piiranguid seada üksnes territooriumile, st raadioside piirangut ei saa laiendada
väljaõppe kohtadele, mis ei toimu maa-alal. Sama mõte seondub punkt 5 muudatusega. Nimelt
RiKS § 83 lg 1 kohaselt võib riigikaitseobjekt olla maa-ala, ehitis või seade, mille ründamise,
hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht
avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või
põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. ESS § 115 lõikes 1 p 1 kohaselt on kaitseväel
lubatud raadiosidet piirata riigikaitselist tähtsust omava tähistatud objekti territooriumil.
Seega ei võimalda ESS piirata raadiosidet kõigil riigikaitseobjektidel, vaid üksnes nendel,
mida saab käsitleda territooriumina (piiritletud maa-alana). Määrusega ei saa luua uusi aluseid
põhiõiguste- ja vabaduste piiramiseks.
4. Määrusesse lisatava § 22 puhul näeme probleemi selles, et kuna Kaitseväge ei saa pidada
sisejulgeolekut tagavaks asutuseks, ei saa kindlasti nõustuda selgituses tooduga, et nimetatud
raadioside piiramine laieneb Kaitseväele, kui neid kaasatakse KorSi § 16-1 alusel. Vastav
piirangu seadmise volitus peab olema kaasaval korrakaitseorganil ning Kaitseväel eraldi
volitusnormi kaasamise korral raadioside piiramiseks ei ole. Nagu eespool viitasime seondub
küsimus sellega, milliseid meetmeid Kaitsevägi peaks saama kaasamise korral rakendada.
Riigikaitseõiguse revisjoni käigus on see teema eraldi arutelul ning muudatusettepanekud on
esitatud RiKS eelnõu rakendussätetes KorSi muudatustena. Seega ei ole sisuliselt ega
menetluslikult õige hakata praegusel kujul selle määrusega küsimust osadena lahendama.
Muudatusega seotud laiemas kontekstis omab tähtsust, et nt kehtiva päästeseaduse § 16
kohaselt on eraldiseisvalt sätestatud raadioside piiramine. Leiame, et sarnaselt peaks olema
sätestatud ka PPS ja KKS raadioside piiramise normid, kui raadiosidet soovitakse korrakaitse
eesmärkidel piirata. Seletuskirjas puudub selgitus, et eriseadustes toodud aluste koosmõju
esitatud eelnõuga oleks hinnatud või aluseid võrreldud. Leiame, et see oleks vajalik. Loetelus
toodud sündmuste loetelu ei vasta praegusel kujul põhiõiguste piiramiseks vajalikule
õigusselgusele. Küsitavusi tekitab nt § 22 punktide 2 ja 3 sõnastus, kuna võimaldab väga
ulatuslikku piirangut, mille selge alus peaks tulema meie hinnangul seadusest. Põhiseaduse
kohaselt on igaühel õigus vabalt kasutada oma vabadusõiguseid. Seda vabadust saab piirata,
kui selleks on legitiimne eesmärk ja kui selline piirang nähakse ette seaduses. Seadus võib
piirangute täpsustamise volitada valitsusele või ministrile.
Samuti ei vasta § 22 pealkiri selle sisule. Teeme ettepaneku sõnastada normi pealkiri
järgmiselt „Raadioside piiramine kõrgendatud turvameetmeid nõudva sündmuse
julgestamiseks selle toimumise piirkonnas“.
§ 3 lõike 1 muudatuse kohta märgime, et seletuskirjas ei ole piisavalt analüüsitud mõjusid,
mis kaasnevad täiendava tähistamisnõudest loobumisega.
§ 4 muudatusega soovitakse jätta välja sagedusloa taotluse esitamisel tehnilise vahendi
ministeeriumidega kooskõlastamise nõue. Oleme seisukohal, et raadioside piiramisel vangla
vahetus läheduses on Justiitsministeeriumiga kooskõlastamine jätkuvalt kohustuslik ning see
nõue peab säilima õigusakti tasemel. Seletuskirjas puuduvad muudatuse vajaduse kohta
sisulised põhjendused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Aeg
Minister
Signe Reinsalu 620 8130
[email protected]