Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus

Justiitsministeerium 03.08.2019 nr 5-11/19/2780 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame teile kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus“. Palume eelnõu võimalusel kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: RO NRF 2020 eelnõu.docx RO NRF 2020 seletuskiri.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU xx.xx.2019 Riigikogu otsus K aitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 3 alusel Riigikogu otsustab: Kasutada vajaduse korra l Kaitseväe kuni 2 1 0 kaitse väelast alates 20 20 . aasta 1. jaanuarist kuni 20 20 . aasta 31. detsembrini Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude NRF ( NATO Response Force ) koosseisus Ü hinenud R ahvaste O rganisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 201 9 Algatab Vabariigi Valitsus 2019 nr Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutami n e Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus” eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsus e eelnõu võimaldab panustada kuni 210 kaitse väelasega Põhja-Atlandi Organisatsiooni ( NATO ) reageerimisjõudude koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Vahur Soosaar ( [email protected] ), vastutav jurist on Kaur Kittus ( [email protected] ) . NATO reageerimisjõud NATO reageerimisjõudude ( NATO Response Force − NRF ) loomine otsustati Praha tippkoh tumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus , mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF - i l on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitse operatsioonide käivitamisel . NRF allub SACEUR-ile ( Supreme Allied Commander Europe ). NRF -i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF - i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumus e heidutusele ja kollektiivkaitsele. S eptembris 2014 otsustati NATO tippkohtumisel Walesis N RF - i suurendada ja ajakohastada. Selleks otsustati luua NRF - i koosseisu s kahe- kuni seitsmepäevases valmiduses olev kiirreageerimisjõud VJTF ( Very High Readiness Joint Task Force ) . Ühtlasi otsustati 24. juunil 2015 . aastal toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel suurendada NRF - i isikkoosseisu 40 000 sõjaväelase ni. NRF - i kuulub lisaks NATO juhtimis osisele ( Command and Control Element ) kolm üksuste gruppi: VJTF , mis koosneb u 5000 - liikmelisest maaväekom ponendist, lisaks mere-, õhu- ja erivägede komponentidest. IFFG ( Initial Follow On Forces Group ), VJTF - ile järgnev pikema valmisolekuajaga väekomponent. FFG ( Follow On Forces Group ) kui täiendav reageerimisvägi. Eesti panus Eesti on varem panustanud NRF - i NATO alaliste mereväeüksuste ( NATO S tanding Naval Forces ) koosseisu s mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega , demineerimis - ja sõjaväepolitseiüksuste, erivägede, li ikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga. Aastatel 2016 – 2018 panustas Eesti uuendatud NRF - i jalaväekompanii ja selle toetusel emendiga, millest aastal 2017 oldi VJTF - i koosseisus ehk kõige kõrgemas valmiduses. 20 20 . aastal kavatseb Eesti NRF - i panustada soomusjalaväekompaniiga Balti Pataljoni raames, erioperatsioonide üksuse, staabiohvitseride ja miinijahtijaga , kokku kuni 210 kaitse väelasega . NRF - i s osalemise otsustamine Põhiseaduse § 128 lõike 1 kohaselt otsustab Riigikogu K aitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Põhiseaduse § 128 lõiget 1 täpsustab riigikaitseseadus ( edaspidi RiKS ), mille § 34 l õike 3 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmiduss e . Lisaks määrab selle sätte järgi Riigikogu rahvusvahelise organisatsiooni või liikmesriigi, mille kiirreageerimisjõudude koosseisus Kait seväe üksus tegutseb, ning kaitse väelaste piirarvu, k ui palju kaitse väelasi või b konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda. Eelnõu ei reguleeri Kaitseväe kasutamist kollektiivkaitseoperatsioonil NATO liikmesriigi kaitseks, sest RiKS - i § 33 l õike 1 p unkti 1 kohaselt otsustab Riigikogu K aitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonides sellega, et ratifitseerib kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava välislepingu. Põhja-Atlandi leping on praegu ainus Eesti Vabariigi sõlmitud välisleping, kus on se da põhimõtet nimetatud . K ui tekib vajadus kollektiivse enesekaitse operatsioonis osaleda, siis annab üksusele korralduse alustada operatsioonil osalemist Vabariigi Valitsus (RiKS - i § 33 lõige 2) kaitseministi ettepanekul. Sel juhul ei ole Vabariigi V alitsus seotud ka eelnõus toodud piiranguga kaitse väelaste arvu osas. NRF - i rakend a misel muudel juhtudel kui kollektiivkaitseoperatsioon annab kaitseminister Riigikogu otsuse alusel ja RiKS - i § 34 lõike 6 järgi kooskõlastatult välisministriga K aitseväe üksusele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil . K orraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. NRF - i kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu üh ehäälselt, mis tähendab, et NRF - i saab kasuta da ainult Eesti nõusolekul. Panustamisega seotud kulud K aitseväelaste lähetami ne valmidusperioodi jooksul NRF - i koosseisus sõjalisele operatsioonile toob kaasa lisa kulutusi, mida ei ole võimalik täpselt prognoosida. Kulud sõltuvad muuhulgas operatsiooni tüüb ist, piirkonnast ja kestusest. V õimalik e lisakulud e katteallika küsimus e lahenda b Vabariigi Valitsus . Selleks on riigieelarve seaduse s antud Vabariigi Valitsusele õigus teha kaitse väelaste NRF - i koosseisus rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamise korral eelarveaasta jooksul muudatusi Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude administratiivses jaotuses , samuti eelarve liikide ning eelarve kontode vahel ja sees. V almidusperioodil Eestis paiknevate kaitse väelaste puhul ei teki täiendavaid kulusid . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) Justiitsministeeriumile. Eelnõu on kooskõlastatud Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning esitatud arvamuse avaldamiseks Kaitseväe juhatajale.