dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigieelarvelise toetuse taotlus

Kaitseministeerium · 2. august 2019
Viit
10.7-2/19/3109
Registreeritud
2. august 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎RKK taotlus_Droonitõrje rakendusstrateegia väljatöötamine.asice227 KB

Sisu (failidest)

RIIGIEELARVELISE TOETUSE TAOTLUS 1. Taotleja nimi: SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) / International Centre for Defence and Security (ICDS) 2. Registrikood: 90009217 3. Taotleja kontaktandmed (postiaadress, telefon, elektronposti aadress): Narva mnt 63/4, 10152 Tallinn; 694 9340; [email protected] 4. Taotleja arveldusarve number ja panga nimi: Rahandusministeerium EE891010220034796011; SEB Pank Viitenumber 3500081940 5. Riigieelarvest taotletav summa: 85 000,00 € 6. Taotleja põhikirjalised tegevused: Sihtasutuse eesmärk on ideede genereerimine, ekspertiisi kogumine, tootmine ja levitamine ning arutelude algatamine Euro-Atlandi kogukonna, sh Eesti jaoks olulistes välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika alastes küsimustes. Sihtasutus toetab oma põhiülesannete täitmisega Eesti välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika kujundamist, toetudes Eesti julgeolekupoliitika alustele ning Riigikaitse arengukavale. 7. Projekti riigikaitseline vajadus, eesmärk ja põhitulem: 7.1. Riigikaitselise vajaduse aktuaalsus Eestis võib käesoleval ajal tsiviilkäitluses olla ligikaudu 20 000 mehitamata õhusõidukit (drooni). Lennuameti andmetel on mehitamata õhusõidukite kasutamine nii ärilistel kui mitteärilistel eesmärkidel alates 2014. aastast oluliselt kasvanud, sh anti 2016. aastal selleks kokku välja 331 ühekordset luba ning 1101 kooskõlastust. Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna eestvedamisel on 2018/19. aastal tegeletud valitsemisala droonitõrjevõimekuse mõningase testimisega, sh droonitõrjeõppuse Karuputk raames 2018. aasta suvel, samuti teatud riskide kaardistamisega ning loodud esmane siseriiklik võrgustik 1(4) edasiseks laiapindsemaks koostööhorisondiks. Samas on senine ametkondlik kogemus ja ka sellekohased uurimistööd näidanud, et tsiviildroonide käitlemisega seonduvad riskid on kogu riigi tasemel süstemaatiliselt hindamata ning erinevate valitsemisalade kokkupuude võimalike droonitõrje lahendustega on fragmenteeritud. Eelnevast johtub vajadus töötada välja riigi vaates terviklik lähenemine perspektiivsetele droonitõrje lahendustele, analüüsides võrdlevalt sellekohast rahvusvahelist kogemust ja kaasates asjaomaseid osapooli nii avalikust- kui erasektorist. Eesti tingimustele ja arenguvajadustele vastava strateegia eelnõu tuleks välja töötada koos konkreetse tegevuskava ettepanekuga, pidades silmas vähemalt kesk-pikka perspektiivi. Seejuures tuleks tsiviildroonide kaitse lahendusi hinnata koostöös kohaliku valdkondliku kaitsetööstusega, arvestades spetsiifilise kompetentsivaldkonna arendusvõimalusi. 7.2. Eesmärk ja põhitulem Uurimisprojekti eesmärgid on: 1. Kaardistada ning hinnata riigi- ja sektoriteüleselt tsiviildroonide kasutamise võimalusi ning nende võimalustega seonduvaid turvalisus- ja julgeolekuohtusid ning kaardistada nende ohtude teadaolevad maandamistegevused ning sellega seonduvad arendusvajadused; 2. Üleriigilise ja sektoritevahelise tsiviildroonide kaitse- ja kasutusstrateegia väljatöötamine perspektiiviga 2030 ning vastava laiapindse rakenduskava ettepaneku väljatöötamine, mis võimaldaks ühtlasi intensiivistada koostööd kohaliku valdkondliku kaitsetööstusega ja muudaks Eesti üheks esimestest riikidest, kes on valdkonda süsteemselt korraldamas ning arendamas. 8. Projekti põhiülesanded ja oodatavad tulemused: 1) Rahvusvahelise ja siseriikliku andmekorje ning teemakohaste uuringute võrdleva analüüsi abil kaardistada laiapindselt võimalikud maandamist vajavad ohud mehitamata õhusõidukite tsiviilotstarbelisel kasutamisel. 2) Rahvusvahelise ja siseriikliku andmekorje ning teemakohaste uuringute võrdleva analüüsi abil kaardistada laiapindselt võimalikud vastumeetmed mehitamata õhusõidukite autoriseerimata kasutamise vältimiseks ning tõrjumiseks. 3) Anda ülevaade ja hinnata regulatiivseid ning tehnoloogilisi võimalusi, millega saab mehitamata õhusõidukite autoriseerimata kasutamisest tulenevaid ohte ennetada või tõrjuda. Võrrelda vastavat rahvusvahelist praktikat (soovitavalt Läti, Leedu, Soome, UK, USA, Hollandi jt). 2(4) 4) Selgitada välja Eesti riigiasutuste senine praktika ja vajadused droonitõrje võimekuste osas ning hinnata EKTL-i kuuluvate ettevõtete potentsiaali vastavateks tehnoloogiaarendusteks. 5) Töötada välja riigülene tsiviildroonide kaitse- ja kasutusstrateegia vaatega aastani 2030. 6) Töötada välja strateegia rakenduskava ettepanek, mis sisaldaks 4-aastase perspektiiviga regulatiivseid, tehnoloogilisi, koostöö-administratiivsed ja teavituslikke tegevussuundi ning võimaldaks intensiivistada tsiviiltroonide tõrje alast koostööd kohaliku valdkondliku kaitsetööstusega. 9. Kaasatavad osapooled: Kaitseministeerium (kaitseplaneerimise asekantsleri haldusala), Riigikantselei (riigi lennuvahendite töörühm), Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Päästeamet (PäA), Sisekaitseakadeemia (SKA) droonitõrjekeskus, Eesti Kaitsetööstuse Liit (EKTL), Justiitsministeerium (vanglate osakond), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (lennundusosakond), Kaitsevägi, Lennuamet, Tallinna Lennujaam jt täiendava kaasamisvajaduse selgumisel. 10. Projekti ajakava: 17 kuud: 01.08.2019–31.12.2020 August 2019 Projekti käivitamine Oktoober 1, 2019 Lähteülesande, uurimisküsimuste ja uurimisplaani täpsustamine November 2019 Siseriikliku ja rahvusvahelise uurimisvõrgustiku moodustamine Veebruar 1, 2020 Tsiviildroonidega seotud turvalisus- ja julgeolekuohtude laiapindse kaardistuse ja nende teadaolevate maandamismeetmete esitamine Kaitseministeeriumile Mai 2020 Tsiviildroonide üleriikliku strateegiadokumendi kavandi esitamine Kaitseministeeriumile August 1, 2020 Tsiviildroonide strateegiadokumendi lõppdokumendi esitamine Oktoober 2020 Tsiviildroonide strateegia rakenduskava kavandi esitamine Detsember 1, 2020 Tsiviildroonide strateegia rakenduskava lõppdokumendi esitamine 11. Kaasfinantseerijad: Ei ole. 3(4) 12. Eelarve 2019–2020: Tulud Omafinantseering KM toetus Muu allikas Kokku Tulude loetelu Summa / % Summa / % Summa / % kogusummast kogusummast kogusummast Toetus 0 85 000 0 85 000 Kulud Omafinantseering KM toetus Muu allikas Kokku Kulude loetelu Summa / % Summa / % Summa / % kogusummast kogusummast kogusummast Personali- ja 0 62 000,00 0 62 000,00 palgakulud Uurimis-, lähetus- 0 10 000,00 0 10 000,00 ja tegevuskulud Üldkululõiv 0 13 000,00 0 13 000,00 Kokku 0 85 000,00 0 85 000,00 13. Taotleja kinnitab esitatud andmete õigsust Taotleja kinnitab, et ta on maksevõimeline, tema vara ei ole sekvesteeritud, tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust ja et ta on täitnud kõik kohustused riiklike ja kohalike maksude tasumise osas. Taotleja allkirjaõigusliku esindaja andmed: Nimi: Dmitri Teperik Ametikoht: RKK tegevjuht (Allkirjastatud digitaalselt) Taotluse esitamise kuupäev: 1.08.2019 4(4)
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel