Riigikantselei 30.08.2019 nr 5-11/19/2790
Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine
Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste
täitmisel Prantsusmaa sõjalisel
operatsioonil Barkhane Malis
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse "Kaitseväe
kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa
sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis" eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister
Lisa: RO Barkhane 2020 eelnõu_EIS2.docx
RO Barkhane 2020 seletuskiri_EIS2.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 95 kaitse väelasega Prantsusmaa sõjalisse operatsiooni Barkhane Malis . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumis poliitika planeerimise osakonna nõunik Vahur Soosaar (
[email protected] ) , vastutav jurist on Kaur Kittus (
[email protected] ) . Eelnõu sisu Euroopa lõunapiiri lähedal jätkub ebastabiilsus ja seda soodustavad arengud , sealhulgas on tugevnenud ISIL - i ja teiste terroristlike organisatsioonide tegevus e ning ideoloogia surve Aafrika Mag ribi ja Saheli piirkonna s . T errorismi , relvastatud mässutegevuse ja muude julgeolekut destabiliseerivate faktorite levik ning paljuski neist tingi tud illegaalne massiränne on endiselt ühed suurimad lõuna st lähtuvad väljakutsed Euroopa le. Nende ohjamine, sealhulgas alg põhjustega tegelemine, nõuab Euroopa riikide ühist pingutust ja panustamist, et probleemide süvenemine ei tooks kaasa negatiivseid tagajärgi , m uu h ulgas Euroopa riikides. Eesti on alates taasiseseisvumisest osalenud aktiivselt rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides , kindlustades seeläbi ka Eesti enda julgeolekut. Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaar set panustami st Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas . Lisaks eeltoodule aitab p anustamine operatsiooni Barkhane süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel, panustades oma üksustega liitlaste suuremasse kohalolekusse Balti riikides, s eal h ulgas Eestis. Operatsioon Barkhane Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitud iseseisev rahvusvaheline sõjaline operatsioon Saheli piirkonnas ( Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger, Tšaad) , mis toetab ÜRO rahuvalve missiooni MINUSMA ja Euroopa Liidu väljaõppemissiooni EUTM Mali tegevusi stabiilsuse tagamise l Malis . Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa suurim sõjaline välis operatsioon (isikkoosseis 4500 ) , mille strateegiliseks eesmärgiks on sealt lähtuvate üleilmsete aga eelkõige Euroopa suunaliste probleemide (terrorism, immigratsioon) ohjamine. Operatsiooni lõppeesmärk on stabiliseerida sõjaliste operatsioonidega olukorda piirkonnas määrani, mis võimaldab piirkonna riikide võimudel iseseisvalt julgeolekuolukorda tagada. Terrorismi ja illegaalse kaubanduse ohjamine nõuab Euroopa riikide ühist pingutust ning panustamist . Samuti toetab operatsioon Barkhane regiooni riikide valitsusi siseriikliku stabiilsuse loomisel. Mali on kogu operatsiooni peamine fookusala. Prantsusmaa on alates 2013. aastast toetanud Mali keskvalitsust võitluses islamiäärmuslaste ga , mille käigus on äärmusrühmitusi oluliselt nõrgestatud ning keskvalitsuse kontroll suures osas Mali territooriumil taastatud. Samas kujutavad äärmusrühmitused jätkuvat ohtu Mali julgeolekule ning operatsioon Barkhane on oluline tugi Mali, aga ka teis t e Saheli riikide, stabil iseerimisel . Operatsioon Barkhane käivitati Prantsusmaa poolt 1. augustil 2014 ning sellega ühendati erinevad Prantsusmaa juhitud julgeolekuoperatsioonid Saheli piirkonnas ühtseks tervikuks. Eesti panus Koostöö operatsioon i Barkhane raames on tugevdanud veelgi Eesti ja Prantsusmaa strateegilist liitlassuhet ning sõjalist koostööd. Prantsusmaa valitsusliikmed ja kõrged sõjaväelased on Eesti panust operatsiooni hinnanud väga kõrgelt ning tunnustanud operatsiooni raames tehtud Eesti kaitseväelaste tööd . Kahe riigi kaitseväe üksuste koostöö käimasolevas sõjalises operatsioonis on tõstnud üksuste koostegutsemisvõimet. Tulenevalt senisest heast koostööst on Prantsusmaa teinud Eestile ettepaneku suurendada Eesti panust operatsiooni Barkhane ning alustada ühiselt erioperatsioonide üksuste koostööd Mali relvajõudude väljaõpetamisel. Sarnane koostööettepanek on tehtud ka teistele Euroopa riikidele, kaasaarvatud Põhja maadele . Alates augustist 2018 osaleb Eesti operatsioonil Barkhane mehhaniseeritud jalaväerühma , toetuselemendi ja staabiohvitseridega. Aastal 2020 panustab Eesti operatsiooni Barkhane toetuselemendi, staabiohvitseri de ja mehhaniseeritud jalaväerühmaga, millel e lisanduvad täiendavad uued võimed (kuni 12 kaitseväelast) meditsiini, demineerimise ja tulejuhtimise näol . M ehhaniseeritud jalaväerühma funktsiooniks on väekaitse, täpseteks ülesanneteks on baasikaitse, baasi lähiümbruse patrullimine ning kiir r eageerimine ohu olukordades . Jalaväerühma täiendamine lisavõimetega võimaldab üksusel oma ülesandeid väekaitse raames iseseisvalt täita . Lisaks sellele panustab Eesti e rioperatsioonide üksus ega, mille ülesandeks on Mali relvajõudude nõustamine ja väljaõppe teostamine. Väljaõpet viiakse läbi TAAA põhimõttel – train, a dvise, assist, accompany ehk siis taktikaline väljaõpe, nõustamine, abistamine ning Mali relvajõudude julgestamine ja toetamine operatsioonide läbiviimisel. Esimesel rotatsioonil panustab Eesti suurema eriüksusega, mis võimaldab kaitseväel Malis väljaõppe ja nõustamise alustamiseks koha peal vajalikke ettevalmistusi teha, järgmistes rotatsioonides on eriüksus väiksem. Eesti kontingendi operatsioonipiirkonnaks on Mali ning k okku osaleb operatsioonil Barkhane kuni 95 kaitseväelast . Lisaks sellele osaleb Eesti Malis viie kaitse väelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali ja kolme kaitse väelasega ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA. Nimetatud operatsioonid on eraldiseisvad operatsioonist Barkhane, kuid kõik kolm täiendavad üksteist ja koordineerivad tegevusi . Õiguslikud alused Operatsioonis Barkhane osalemise õiguslikuks aluseks on Mali poolt Eestile edastatud vastav kutse ja nõusolek . 25. jaanuaril 2018 andis Eesti Mali v älisministeeriumile üle diplomaatilised noodid, milles palusime nõusolekut Eesti tegevväelaste viibimiseks Malis osalemaks operatsioonil Barkhane ja tegime ettepaneku sõlmida relvajõudude staatuse kokkulepe . 9. märtsil 2018 vastas Mali ametliku kutse ja nõusolekuga. Lisaks sellele on Eesti ja Mali sõlminud vägede staatuse lepingu , mis jõustus 14. juunil 2018 ning mis sätestab Eesti väeüksusele antavad eesõigused, puutumatuse ja soodustused, sisenemise Mali t erritooriumile ja seal liikumise, relvade omamise ja kandmise ning vastastikuse vastut use kahju tekitamise juhtudel. Riigisiseses õiguses on operatsioonil osalemise õiguslikuks aluseks riigikaitseseaduse § 30 punkt 2, kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga vastuvõtva riigi palvel . Panustamisega seotud kulud Operatsioonil osaluse kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 2020 . aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskuludeks operatsioonil Barkhane kavandatud 5 400 000 eurot. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Välisministeeriumiga ning esitatud arvamuse avaldamiseks Kaitseväe juhatajale.
Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 95 kaitse väelasega Prantsusmaa sõjalisse operatsiooni Barkhane Malis . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumis poliitika planeerimise osakonna nõunik Vahur Soosaar (
[email protected] ) , vastutav jurist on Kaur Kittus (
[email protected] ) . Eelnõu sisu Euroopa lõunapiiri lähedal jätkub ebastabiilsus ja seda soodustavad arengud , sealhulgas on tugevnenud ISIL - i ja teiste terroristlike organisatsioonide tegevus e ning ideoloogia surve Aafrika Mag ribi ja Saheli piirkonna s . T errorismi , relvastatud mässutegevuse ja muude julgeolekut destabiliseerivate faktorite levik ning paljuski neist tingi tud illegaalne massiränne on endiselt ühed suurimad lõuna st lähtuvad väljakutsed Euroopa le. Nende ohjamine, sealhulgas alg põhjustega tegelemine, nõuab Euroopa riikide ühist pingutust ja panustamist, et probleemide süvenemine ei tooks kaasa negatiivseid tagajärgi , m uu h ulgas Euroopa riikides. Eesti on alates taasiseseisvumisest osalenud aktiivselt rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides , kindlustades seeläbi ka Eesti enda julgeolekut. Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaar set panustami st Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas . Lisaks eeltoodule aitab p anustamine operatsiooni Barkhane süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel, panustades oma üksustega liitlaste suuremasse kohalolekusse Balti riikides, s eal h ulgas Eestis. Operatsioon Barkhane Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitud iseseisev rahvusvaheline sõjaline operatsioon Saheli piirkonnas ( Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger, Tšaad) , mis toetab ÜRO rahuvalve missiooni MINUSMA ja Euroopa Liidu väljaõppemissiooni EUTM Mali tegevusi stabiilsuse tagamise l Malis . Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa suurim sõjaline välis operatsioon (isikkoosseis 4500 ) , mille strateegiliseks eesmärgiks on sealt lähtuvate üleilmsete aga eelkõige Euroopa suunaliste probleemide (terrorism, immigratsioon) ohjamine. Operatsiooni lõppeesmärk on stabiliseerida sõjaliste operatsioonidega olukorda piirkonnas määrani, mis võimaldab piirkonna riikide võimudel iseseisvalt julgeolekuolukorda tagada. Terrorismi ja illegaalse kaubanduse ohjamine nõuab Euroopa riikide ühist pingutust ning panustamist . Samuti toetab operatsioon Barkhane regiooni riikide valitsusi siseriikliku stabiilsuse loomisel. Mali on kogu operatsiooni peamine fookusala. Prantsusmaa on alates 2013. aastast toetanud Mali keskvalitsust võitluses islamiäärmuslaste ga , mille käigus on äärmusrühmitusi oluliselt nõrgestatud ning keskvalitsuse kontroll suures osas Mali territooriumil taastatud. Samas kujutavad äärmusrühmitused jätkuvat ohtu Mali julgeolekule ning operatsioon Barkhane on oluline tugi Mali, aga ka teis t e Saheli riikide, stabil iseerimisel . Operatsioon Barkhane käivitati Prantsusmaa poolt 1. augustil 2014 ning sellega ühendati erinevad Prantsusmaa juhitud julgeolekuoperatsioonid Saheli piirkonnas ühtseks tervikuks. Eesti panus Koostöö operatsioon i Barkhane raames on tugevdanud veelgi Eesti ja Prantsusmaa strateegilist liitlassuhet ning sõjalist koostööd. Prantsusmaa valitsusliikmed ja kõrged sõjaväelased on Eesti panust operatsiooni hinnanud väga kõrgelt ning tunnustanud operatsiooni raames tehtud Eesti kaitseväelaste tööd . Kahe riigi kaitseväe üksuste koostöö käimasolevas sõjalises operatsioonis on tõstnud üksuste koostegutsemisvõimet . Tulenevalt senisest heast koostööst on Prantsusmaa teinud Eestile ettepaneku suurendada Eesti panust operatsiooni Barkhane ning alustada ühiselt erioperatsioonide üksuste koostööd Mali relvajõudude väljaõpetamisel. Sarnane koostööettepanek on tehtud ka teistele riikidele, kaasaarvatud Põhja maadele . Lisaks soovib Eesti operatsiooni Barkhane raames tegutsevat jalaväerühma täiendada lisavõimetega selliselt, et üksus saaks oma ülesandeid väekaitse raames iseseisvalt ellu viia. Alates augustist 2018 osaleb Eesti operatsioonil Barkhane mehhaniseeritud jalaväerühma , toetuselemendi ja staabiohvitseridega . Aastal 2020 panustab Eesti operatsiooni Barkhane mehhaniseeritud jalaväerühmaga, millel on täiendavad võimed meditsiini, demineerimise ja tulejuhtimise näol ; toetuselemendi ; erioperatsioonide üksus (t) e ja staabiohvitseridega, kokku kuni 95 kaitseväelasega. Eesti kontingendi operatsioonipiirkonnaks on Mali ; mehhaniseeritud jalaväerühma funktsiooniks on väekaitse, täpseteks ülesanneteks on baasikaitse, baasi lähiümbruse patrullimine ning kiir r eageerimine ohu olukordades . Erioperatsioonide üksus(te) ülesandeks on Mali relvajõudude nõustamine ja väljaõppe teostamine. Väljaõpet viiakse läbi TAAA põhimõttel – train , a dvise , assist , accompany ehk siis taktikaline väljaõpe, nõustamine, abistamine ning Mali relvajõudude julgestamine ja toetamine operatsioonide läbiviimisel. Lisaks sellele osaleb Eesti Malis viie kaitse väelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali ja kolme kaitse väelasega ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA. Nimetatud operatsioonid on eraldiseisvad operatsioonist Barkhane , kuid kõik kolm täiendavad üksteist ja koordineerivad tegevusi . Õiguslikud alused Operatsioonis Barkhane osalemise õiguslikuks aluseks on Mali poolt Eestile edastatud vastav kutse ja nõusolek . 25. jaanuaril 2018 andis Eesti Mali v älisministeeriumile üle diplomaatilised noodid, milles palusime nõusolekut Eesti tegevväelaste viibimiseks Malis osalemaks operatsioonil Barkhane ja tegime ettepaneku sõlmida relvajõudude staatuse kokkulepe . 9. märtsil 2018 vastas Mali ametliku kutse ja nõusolekuga. Lisaks sellele on Eesti ja Mali sõlminud vägede staatuse lepingu , mis jõustus 14. juunil 2018 ning mis sätestab Eesti väeüksusele antavad eesõigused, puutumatuse ja soodustused, sisenemise Mali t erritooriumile ja seal liikumise, relvade omamise ja kandmise ning vastastikuse vastut use kahju tekitamise juhtudel. Riigisiseses õiguses on operatsioonil osalemise õiguslikuks aluseks riigikaitseseaduse § 30 punkt 2, kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga vastuvõtva riigi palvel . Panustamisega seotud kulud Operatsioonil osaluse kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 2020 . aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskuludeks operatsioonil Barkhane kavandatud 5 400 000 eurot. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Välisministeeriumiga ning esitatud arvamuse avaldamiseks Kaitseväe juhatajale.
EELNÕU xx.xx .2019 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täit misel Prantsusmaa sõjalisel operats ioonil Barkhane Malis Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja r iigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2020 . aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2018. aasta 12. detsembri otsuses „ Kaitseväe kasutami s e tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis “ sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Mali Vabariigis 2020. aasta 31. detsembrini ning suurendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiir i kuni 95 kaitseväelaseni . 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniper ioodil suurendada kuni 19 0 kaitse väelaseni ühe kuu jooksul ala tes rotatsioonis osalevate kaitse väelaste saabumisest Malisse. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 201 9 Esitab Vabariigi Valitsus 2019 nr