Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis

Riigikantselei 28.08.2019 nr 5-11/19/2783 Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: RO NMI 2020 eelnõu_EIS2.docx RO NMI 2020 seletuskiri_EIS2.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU xx.xx.2019 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutami s e tähtaja pikendamine E esti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab : 1. Pikendada alates 2020. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2018. aasta 12. detsembri otsuses „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ sätestatud Kaitseväe kuni vii e kaitse väelas e kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis 2020. aasta 31. detsembrini . 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendad a kuni kümne kaitse väelaseni ühe kuu jooksul ala tes rotatsioonis osalevate kaitse väelaste saabumisest Iraaki. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 201 9 Esitab Vabariigi Valitsus 2019 nr Riigikogu otsuse " Kaitseväe kasutami s e tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis “ s eletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni viie kaitse väelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Vahur Soosaar ( [email protected] ) ning vastutav jurist on Kaur Kittus ( [email protected] ). Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ( NATO ) tippkohtumisel 11 .– 12 . juulil 2018. aastal Brüsselis loodi uus väljaõppe missioon NMI ( NATO Mission Iraq ) , mis toetab Iraagi kaitsevõime ülesehitamis t . Missioon i tegevus toimub Iraagis ja on suunatud alliansile lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt . NMI aitab Iraagil üles ehitada jätkusuutlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid ning koolitada välja Iraagi enda instruktorid väljaõppe teostamiseks riigi julgeolekustruktuurides. Professionaalse ja vastutustundliku kaitsesektori olemasolu on vajalik Iraagi ja piirkonna stabiilsusele laiemalt . NMI-s töötab mitusada instruktorit, nõunik k u ja haldustöötajat NATO riikidest ja partnerriikidest, k.a. Austraaliast, Rootsist ja Soomest. NMI nõunikud töötavad Bagdadis ja selle lähistel Tajis ja Besmayas. Missioon keskendub väljaõppele järgmistes valdkondades: improviseeritud lõhkeseadmete kahjutuks tegemine ( Counter Improvised Explosive Device – C-IED ), IT, sõjaline meditsiin, tsiviil- ja sõjaline plan eerimine , militaarinseneride ettevalmistus, transport ja logistika, luure ja julgeolek ning soomustatud sõidukite remont ja hooldus. NMI tegutsemise aluseks on Iraagi valitsuse palve osutada lisatoetust valitsuse jõupingutustele stabiliseerida riiki ning võidelda terrorismiga. NMI teostab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet ega osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides. NMI koordineerib oma tegevust ÜRO, EL-i ja Iraagis tegutsevate riikidega, et tõhustada jõupingutusi Iraagi toetamisel . NMI -le eelnes NATO väljaõppe ja kaitsevõime ülesehit amise toetamise programm Iraagi s ( NATO Training and Capability Bu i lding – NTCB-I ) , mille allianss käivitas 2017. a asta algul . NATO juhitud mittelahingulis e tegevus e eesmärk oli Iraagi julgeolekujõudude koolitamine ning ise seisva kaitsevõime tugevdamine. Eesti panus Eesti osalemine NMI-s on kooskõlas Eesti julgeoleku- ja välispoliitiliste prioriteetidega . Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt tegeleda alliansi lõunatiiv alt lähtuvate ohtude maandamisega , panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses. Eesti alustas panustamist NATO juhitud NTCB-I programmi 2017. aasta novembris, mil Iraaki lähetati demineerimis ekspertiisiga kaitse väelane. 2019. aasta esimesel poolaastal lähetas Eesti NMI-sse ühe sõjaväepolitseiniku. Eesti plaanib oma panuse jätkamist NMI raames ka 2020 . aastal , lähetades missioonile kaitseväe meedikud Norra, Taani, Leedu ja Eesti ühisesse väljaõppemeeskonda . Õiguslikud alused NMI on eraldiseisev USA juhitavast ISI L - i vastase koalitsiooni operatsioonist Inherent Resolve , kus Eesti vastavalt kehtivale Riigikogu otsusele juba osaleb. Missioonil osalemise riigisiseseks õiguslikuks aluseks on riigikaitseseaduse § 30 punkt 2 , kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatav a sõjali se operatsioon i või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega ja normidega kooskõlas olev a muu sõjali se operatsioon iga . Iraagis tegutsemise õiguslikuks aluseks on Iraagi nõusolek, mis koosneb kahest osast. Esiteks Iraagi al alise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi v älisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu presidendile, milles kutsutakse riike osalema ISI L - i vastases võitluses , ning Iraagi peaminister Haider al-Abadi 5. mai 2016 ja 11. veebruari 2018 kiri NATO - le. Teiseks aluseks on Ees ti ja Iraagi kahepoolsed kokkulepped . Eesti välisministeerium edastas 14. jaanuari l 2016 Iraagi v älisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles palusime aktsepteerida Eesti kaitse väelaste viibimist ja tegutsemist Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, omistades neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatus e antud konventsiooni artikli 1 punkti f mõttes. 16. märtsil 2016 saadetud vastu s noodiga nõustus Iraak Eesti ettepanekutega . Staatuse tunnustamiseks on vajalik see, et kaitse väelastel on teenistus- või diplomaatiline pass. Sama staatus on ka mitme teis e sama missiooni raames Iraaki panustavate riikide relvajõudude liikmetel (nt Taani, Soome, Ühendkuningriik ). Osalusega seotud kulu Operatsioonil osalemise kulud kaetakse Kaitseministeeriu mi valitsemisala eelarvest. 2020 . aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskuludeks NMI missioonil kavandatud 55 000 eurot . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Välisministeeriumiga ning esitatud arvamuse avaldamiseks Kaitseväe juhatajale.