Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis

Riigikantselei 28.08.2019 nr 5-11/19/2782 Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: RO RSM 2020 eelnõu_EIS2.docx RO RSM 2020 seletuskiri_EIS2.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU xx.xx.2019 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja r iigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2020 . aa sta 1. jaanuarist Riigikogu 2018 . aasta 12 . detsembri otsuses „Kaitseväe kasutami s e tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis“ sätestatud Kaitseväe kuni 46 kaitse väelase kasutamise tähtaega NATO juhitava nõustamis- ja väljaõppemissiooni RSM ( Resolute Support Mission) koosseisus Afganistanis 20 20 . aasta 31. detsembrini. 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperi oodil suurendada kuni 92 kaitse väelaseni ühe kuu jooksul ala tes rotatsioonis osalevate kaitse väelaste saabumisest Afganistani. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 201 9 Esitab Vabariigi Valitsus 2019 nr Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis” eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 46 kaitse väelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juhitavale väljaõppe- ja nõustamismissioonile Afganistanis. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumis poliitika planeerimise osakonna nõunik Vahur Soosaar ( [email protected] ) , vastutav jurist on Kaur Kittus ( [email protected] ). Resolute Support ülevaade 2014. aastal lõppes NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ISAF ( International Security Assistance Force ) operatsioon Afganistanis ning 1. jaanuaril 2015 käivitus jätkumissioon RSM ( Resolute Support Mission ). NATO juhitud RSM iseloom on võrreldes ISAF - iga muutunud : lahingoperatsiooni asemel on tegemist Afganistani julgeolekujõudude ja institutsioonide väljaõppe , nõustamis e ja abistamisega ( train, advise, assist ) . See tähendab seda , et otseses lahingutegevuses RSM - i panustavate riikide väed ei osale. Missiooni tegevus on suunatud Afganistani julgeolekuküsimustega seotud ministeeriumitele ja julgeolekujõududele , keskendudes sõjaväe ja politsei kõrgemale juhtimistasemele . Selleks, et Afganistani julgeolekujõud suudaksid riigi parema tuleviku nimel oma pingutusi jätkata, on missioonil kaheksa põhifunktsiooni: pikaajaline eelarvestam ine ja programmide täideviimine; läbipaistvus, usaldusväärsus ja järelevalve korruptsiooni ennetamiseks; Afganistani julgeolekuinstitutsioonide tsiviiljuhtimine vastavalt õigusriigi põhimõtetele ja headele valitsemistavadele ; väeloome (sh värbamine, väljaõpe); logistiline jätkusuutlikkus (varustus ja selle hooldamine); strate egia ja poliitika planeerimine ja täideviimine; luure; ja strateegiline kommunikatsioon. Operatsiooni tegevuspiirkond on pealinn Kabul ja neli strateegilis e täh t susega regiooni . Missiooni raamriigid on USA (L õuna - ja I da -Afganistan ), Saksamaa (Põhja-Afganistan), Itaalia (Lääne-Afganistan ) ning Türgi (Kabul). RSM - i panustavad 39 riiki kokku pisut üle 17 000 sõjaväelasega . RSM - i jätkumine ja tugevdamine ning seeläbi Afganistani toetamine on oluline, et säilitada 2001. aastast siiani saavutatud edusammud. Kuigi võrreldes 2001. aastaga on olukord Afganistanis tervikuna paranenud, on julgeoleku olukord regiooniti endiselt ebastabiilne ning e rinevates provintsides jätkuvad rünnakud julgeolekujõudude vastu ning terroriaktid. Keskvõimule vastanduvad äärmusrühmitused, eesotsas Talibaniga, on endiselt võimelised olukorda riigi eri piirkondades destabiliseerima . S iiski pole äärmusrühmitused suutelised keskvõimu kukutama ja riigis kontrolli haarama. Lisaks sellele on Afganistani suunal tegutsemas äärmusrühmitus ISIL. Sellega seoses on liitlasvägede kohapealne toetus Afganistani julgeolekujõududele endiselt oluline, et Afganistan ei muutuks taas rahvusvahelise terrorismi tugialaks. USA Afganistani lepitusprotsessi eriesindaja Zalmay Khalilzad jätkab oma jõupingutusi poliitilise kokkuleppe saavutamiseks, jätkates kõnelusi kõigi osapooltega, samuti konsulteerides liitlastega. Kõnelused Talibani ja Afganistani valitsuse esindajate vahel on ajamahukad , samas on mõningast edu saavutatud. Läbirääkimiste käigus on arutluse all neli peamist teemat: 1) Afganistani territooriumi kasutamise välistamine terrorismiplatvormina; 2) rahvusvaheliste vägede tulevik; 3) Afganistani sisene dialoog ja teekaart tulevikuks; 4) laiaulatuslik püsiv relvarahu. Paralleelselt rahuläbirääkimiste protsessiga plaanib NATO jätkata senist väljaõppemissiooni. Eesti panus Panustades NATO suurimasse käimasolevasse sõjalisse operatsiooni aitab Eesti kaasa rahvusvahelise julgeoleku olukorra parandamisse ning liitlaste vahelisse ühtsesse koormajagamisse. Eesti osales operatsioonil ISAF Afganistani s 11 aastat (2003−2014), RSM - il alates 2015 . aastast ning plaanib jätkata liitlaskohustuste täitmist NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissioonil senises mahus. 2020. aastal on kavas jätkata panustamist jalaväerühma, toetuselemendi ja staabiohvitseriga Ühendkuningriigi üksuse koosseisus ning kahe sõjaväepolitseinikuga Kabulis ning 4-liikmelise demineerimismeeskonna ja staabiohvitseriga raamriigi Saksamaa juhitav as Põhja-Afganistani regioonis (kokku 43 kaitseväelasega) . Õiguslikud alused Missiooni õiguslikuks aluseks on NATO ja Afganistani vahel sõlmitud vägede staatuse kokkulepe ( Status of Forces Agreement – SOFA ). NATO ja Afganistani SOFA annab üldraamistiku NATO vägede ja tsiviilkomponen di tegevusele RSM - i raames. SOFA - t toetab USA - Afganistani julgeolekukokkulepe ( Bilateral Security Agreement – BSA ) , mille eesmärk on luua eeldused Afganistani ja USA koostöö jätk u miseks ja tõhust a miseks. Panustamisega seotud kulud Operatsioonil osalemise kulud kaetakse Kaitseministeeriu mi valitsemisala eelarvest. 2020 . aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskuludeks RSM missioonil kavandatud 1 000 000 eurot . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Välisministeeriumiga ning esitatud arvamuse avaldamiseks Kaitseväe juhatajale.