Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus

Riigikantselei 28.08.2019 nr 5-11/19/2780 Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: RO NRF 2020 eelnõu_EIS2.docx RO NRF 2020 seletuskiri_EIS2.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU xx.xx.2019 Riigikogu otsus K aitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 3 alusel Riigikogu otsustab: Kasutada vajaduse korra l Kaitseväe kuni 2 1 0 kaitse väelast alates 20 20 . aasta 1. jaanuarist kuni 20 20 . aasta 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude NRF ( NATO Response Force ) koosseisus Ü hinenud R ahvaste O rganisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava l sõjalise l operatsiooni l ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva l muu l rahvusvahelisel sõjalise l operatsiooni l . Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 201 9 Esitab Vabariigi Valitsus 2019 nr Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutami n e Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus” eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsus e eelnõu võimaldab panustada kuni 210 kaitse väelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ( NATO ) reageerimisjõudude koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Vahur Soosaar ( [email protected] ), vastutav jurist on Kaur Kittus ( [email protected] ) . NATO reageerimisjõud NATO reageerimisjõudude ( NATO Response Force − NRF ) loomine otsustati Praha tippkoh tumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus , mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF - i l on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitse operatsioonide käivitamisel . NRF allub SACEUR-ile ( Supreme Allied Commander Europe ). NRF -i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF - i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumus e heidutusele ja kollektiivkaitsele. S eptembris 2014 otsustati NATO tippkohtumisel Walesis N RF - i suurendada ja ajakohastada. Selleks otsustati luua NRF - i koosseisu s kahe- kuni seitsmepäevases valmiduses olev kiirreageerimisjõud VJTF ( Very High Readiness Joint Task Force ) . Ühtlasi otsustati 24. juunil 2015 . aastal toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel suurendada NRF - i isikkoosseisu 40 000 sõjaväelase ni. NRF - i kuulub lisaks NATO juhtimis osisele ( Command and Control Element ) kolm üksuste gruppi: VJTF , mis koosneb u 5000 - liikmelisest maaväekomponendist, lisaks mere-, õhu- ja erivägede komponentidest. IFFG ( Initial Follow On Forces Group ), VJTF - ile järgnev pikema valmisolekuajaga väekomponent. FFG ( Follow On Forces Group ) kui täiendav reageerimisvägi. Eesti panus Eesti on varem panustanud NRF - i NATO alaliste mereväeüksuste ( NATO S tanding Naval Forces ) koosseisu s mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega , demineerimis - ja sõjaväepolitseiüksuste, erivägede, li ikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga. Aastatel 2016 – 2018 panustas Eesti uuendatud NRF - i jalaväekompanii ja selle toetusel emendiga, millest aastal 2017 oldi VJTF - i koosseisus ehk kõige kõrgemas valmiduses. 20 20 . aastal kavatseb Eesti NRF - i panustada soomusjalaväekompaniiga Balti Pataljoni raames, erioperatsioonide üksuse, staabiohvitseride ja miinijahtijaga , kokku kuni 210 kaitse väelasega . NRF - i s osalemise otsustamine Põhiseaduse § 128 lõike 1 kohaselt otsustab Riigikogu K aitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Põhiseaduse § 128 lõiget 1 täpsustab riigikaitseseadus ( edaspidi RiKS ), mille § 34 l õike 3 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmiduss e . Lisaks määrab selle sätte järgi Riigikogu rahvusvahelise organisatsiooni või liikmesriigi, mille kiirreageerimisjõudude koosseisus Kait seväe üksus tegutseb, ning kaitse väelaste piirarvu, k ui palju kaitse väelasi või b konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda. Eelnõu ei reguleeri Kaitseväe kasutamist kollektiivkaitseoperatsioonil NATO liikmesriigi kaitseks, sest RiKS - i § 33 l õike 1 p unkti 1 kohaselt otsustab Riigikogu K aitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonides sellega, et ratifitseerib kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava välislepingu. Põhja-Atlandi leping on praegu ainus Eesti Vabariigi sõlmitud välisleping, kus on se da põhimõtet nimetatud . K ui tekib vajadus kollektiivse enesekaitse operatsioonis osaleda, siis annab üksusele korralduse alustada operatsioonil osalemist Vabariigi Valitsus (RiKS - i § 33 lõige 2) kaitseministi ettepanekul. Sel juhul ei ole Vabariigi V alitsus seotud ka eelnõus toodud piiranguga kaitse väelaste arvu osas. NRF - i rakend a misel muudel juhtudel kui kollektiivkaitseoperatsioon annab kaitseminister Riigikogu otsuse alusel ja RiKS - i § 34 lõike 6 järgi kooskõlastatult välisministriga K aitseväe üksusele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil . K orraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. NRF - i kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu üh ehäälselt, mis tähendab, et NRF - i saab kasuta da ainult Eesti nõusolekul. Panustamisega seotud kulud K aitseväelaste lähetami ne valmidusperioodi jooksul NRF - i koosseisus sõjalisele operatsioonile toob kaasa lisa kulutusi, mida ei ole võimalik täpselt prognoosida. Kulud sõltuvad muuhulgas operatsiooni tüüb ist, piirkonnast ja kestusest. V õimalik e lisakulud e katteallika küsimus e lahenda b Vabariigi Valitsus . Selleks on riigieelarve seaduse s antud Vabariigi Valitsusele õigus teha kaitse väelaste NRF - i koosseisus rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamise korral eelarveaasta jooksul muudatusi Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude administratiivses jaotuses , samuti eelarve liikide ning eelarve kontode vahel ja sees. V almidusperioodil Eestis paiknevate kaitse väelaste puhul ei teki täiendavaid kulusid . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Välisministeeriumiga ning esitatud arvamuse avaldamiseks Kaitseväe juhatajale.