Dokument: Riigikaitse seaduse eelnõu kooskõlastamine

Justiitsministeerium Teie 20.06.2019 nr 8-2/3881 Suur-Ameerika 1 10112, Tallinn Meie 23.08.2019 nr K-0.5-7/19/13975 Riigikaitse seaduse eelnõu kooskõlastamine Täname, et olete edastanud Kaitseliidule arvamuse avaldamiseks riigikaitse seaduse eelnõu. Leiame, et eelnõu loob hea eelduse erinevate asutuste ja isikute rollide kindlaksmääramisel riigikaitses ning täpsustab mitmeid siiani ebaselgeid küsimusi. Toetame asjaolu, et eelnõuga püstitatakse Kaitseliidule püsivad riigikaitseülesanded. Kaitseliit on pikalt soovinud, et tema roll riigikaitses oleks õigusaktides selgemalt määratletud. Riigikaitseseaduse eelnõu loob head eeldused selle saavutamiseks nii Kaitseliidu seaduses kui ka riigi kaitsetegevuse kavas. Siiski soovime välja tuua ka mõned küsimused ja asjaolud, millele palume eelnõu edasisel menetlemisel ja rakendusaktide väljatöötamisel pöörata tähelepanu. 1) Kehtiva riigikaitseseaduse § 57 lõigete 4 ja 5 kohaselt jäid mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal Kaitseliidu ülem, Kaitseliidu peastaabi ülem ja Kaitseliidu malevapealikud oma ametikohtadele, täima lisaks oma sõjaaja ametikoha ülesannetele ka oma rahuaegseid ülesandeid. Kaitseliidu ülemal ja malevate pealikel on kasutada märksa laiem organisatsioon, kui seda on vaid Kaitseliidu sõjalised üksused. Näiteks Naiskodukaitse, Kaitseliidu toetajaliikmed ning need üksused, kellel ei ole sõjaaja paigutust. Nimetatud ülemad vastutavad ka kriisi ja sõja ajal Kaitseliidu kogu organisatsiooni toimimise eest mistõttu on vaja tagada Kaitseliidu juhtimine ka mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal. Praeguses eelnõus sellist erisust sätestatud ei ole, mistõttu tuleks see uuesti luua või sätestada altenatiivne skeem Kaitseliidu ja tema struktuuriüksuste juhtimisele mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal. 2) Kaitseliidu liikmeid, keda ei ole määratud sõjaaja ametikohale ei ole sõjaliseks riigikaitseks siiani ette nähtud rakendada. Samas hõlmavad nad ligi poolt Kaitseliidu liikmeskonnast ning kuna nad on samuti väljaõpetatud, oleks tegemist olulise täiendusega kaitseolukorra lahendamisel. Seetõttu peame vajalikuks ka võimalust nende rakendamiseks riigikaitses. Näiteks Naiskodukaitset elanikkonnakaitses ja ilma sõjaaja paigutuseta Kaitseliidu liikmeid toetamaks sõjalist riigikaitset, samuti Kaitseliidu liikmed kes vanuse tõttu ei saa enam võtta riigikaitsekohustust, kuid kes tahavad riigikaitsesse panustada. Usume, et nende Kaitseliidu liikmete rakendamist oleks võimalik reguleerida, koos maakaitseülesandega ka näiteks riigi kaitsetegevuse kavas. Ühtlasi haakub see ka eelmise, juhtimist käsiteleva punktiga, sest kui Kaitseliitu kaasatakse kaitseolukorra lahendamisse laiemalt, kui üksnes sõjaaja üksustega, peab olema tagatud ka vastav juhtimine. 3) Kuna Kaitseliidu liikmeskond on läbilõige Eesti ühiskonnast ning samasugused demograafilised protsessid (vananemine, ränne jms) mõjutavad ka Kaitseliidu baasil Toompea 8 Kantselei 717 9021 SEB Pank AS moodustatud üksuste lahinguvõimet 10142 Tallinn on otstarbekas Referent maakaitseakstruktuuris 717 9005 sõjaliste ülesannete EE461010022002422007 Reg-nr 74000725 Korrapidaja 717 9098 viitenumber 62020100012 saaja www.kaitseliit.ee E-post [email protected] Kaitseliit moodustatud üksuste lahinguvõimet on otstarbekas maakaitse struktuuris sõjaliste ülesannete täitmiseks rakendada ka Kaitseväes ettevalmistuse saanud reservväelasi. Leiame, et selleks peaks kaaluma Kaitseliidu ülemale mobiliseerimise ja formeerimise õiguse andmist. St. õigust mobiliseerida neid kodanikke, kes ei kuulu Kaitseväe sõjaaja struktuuri. Sellega tagataks võime mobiliseerida võitlejaid läbi kogu konflikti – kriisis, sõjas ja okupatsioonis. 4) Kaitseliidu riigikaitseülesannete loetelust on välja jäänud ülesanne tagada riigikaitseobjektide ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara ning Eesti välisesinduste valve, mis on samuti oluline riigikaitseülesanne, mida Kaitseliit täidab. 5) Eelnõu §138-ga püstitatakse Kaitseliidule riigikaitseülesanded, kuid kahjuks ei ole seal jällegi mainitud maakaitseülesandeid, mida Kaitseliit varasema käsitluse järgi on täitnud. Kui maakaitse jääb ka edaspidi praeguses mahus Kaitseliidu ülesandeks, nagu ta hetkel riigikaitse arengukavas on püstitatud, tuleks selguse huvides selline mõiste tuua ka Kaitseliidu seadusesse või riigi kaitsetegevuse kavasse. Kaitseliit on siiani täitnud oma maakaitselisi ülesandeid kogu riigi territooriumil ning maakaitse ja territoriaalkaitse on kujunenud Eestis sünonüümideks. Selle mudeli üheks põhimõtteks on rakendada kõiki võitlusvõimelisi isikuid, mistõttu jõuame jällegi kogu Kaitseliidu, ka sõjaaja ametikohta mitteomavate Kaitseliidu liikmete, kaasamise küsimuseni. Maakaitse ülesande täimisel tuleks Kaitseliidule anda võimalus kaasata kõiki oma liikmeid olenemata asjaolust, kas neil on sõjaaja ametikoht või mitte. Ühtlasi leiame ka, et maakaitse ülesannete täitmisel peaks kaaluma kas asutusele või organisatsioonile, kellele maakaitse ülesanded on pandud, oleks võimalik nende täitmiseks anda õigus võta asja sundkasutusse ja sundvõõrandada. Hetkel on eelnõu 5 peatüki 3 jao kohaselt võimalik seda õigust määrata üksnes täidesaatva riigivõimu asutusele. Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Jaak Mee Kolonel Kaitseliidu peastaabi ülem Kaitseliidu ülema ülesannetes Koopia: Kaitseministeerium Erik Amann 717 9023 [email protected] 2 (2)