Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 19233000427

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 30.07.2019.a, Narva Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond Kriminaalasja number: 19233000427 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): A.N., ik xxxxxxxxxxx Kuriteo toimepanemise aeg: 24.03.2019.a ja 14.04.2019.a Kriminaalasjas nr 19233000427 on A.N.´ile esitatud kahtlustus selles, et ta 24.03.2019.a Sillamäel lõi oma N.B.´t lahtise peopesaga näkku vasaku silma piirkonda, millega tekitas viimasele füüsilist valu ning kehavigastusi – paistetus silma piirkonnas. Samuti on esitatud A.N.´ile kahtlustus selles, et ta 14.04.2019.a kella 02.00 paiku samas korteris lõi oma N.B.´t käega näkku, millega põhjustas viimasele füüsilist valu. Seega prokuratuuri hinnangul on kohtueelses menetluses kogutud piisavalt tõendeid kahtlustamaks A.N.´it teisele inimesele füüsilise valu ja kehavigastuste tekitamises lähisuhtes, korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab prokuratuur sellega, et tekitatud kehavigastused ei olnud rasked ning tegemist ei olnud intensiivse kehalise väärkohtlemisega, millega oleks tekitatud kannatanule ülemäära füüsilist valu. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus- huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk 1 kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-hüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt A.N.´i osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Puudub informatsioon, et A.N. oleks enne või pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime samalaadseid tegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele, mistõttu puudub alus jaatada avaliku menetlushuvi olemasolu. Prokuratuur on seisukohal, et A.N.´i õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatava edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab KrMS § 202 lg 2 p-des 1, 3 ja 5 märgitud mõjutusvahenditest, milleks on tema nõusolekul kohustus läbida hiljemalt 01.08.2020.a sihtotstarbeline sotsiaalprogramm, s.o SA Väärtustades Elu poolt läbiviidav oskustepõhine interaktiivne koolitusprogramm üksikisikutele (PREP-üksikisiku suhtekoolitus), mis on mõeldud lähisuhtes vägivalda kasutanud meesterahvastele. Koolituse eesmärgiks on anda mõista, mis on turvaliste suhete alustalad, kuidas neid luua ja hoida. Samuti on A.N. kohustatud hüvitama hiljemalt 30.01.2020.a kriminaalmenetluse kulud, s.o kaitsja v.adv. Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 210 eurot, sest menetluskulud peab hüvitama kahtlustatav, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Lisaks peab A.N. tegema hiljemalt 30.10.2019.a 60 tundi üldkasulikku tööd. Kõnealuse kohustuse eesmärgiks on sisustada hetkel töötu kahtlustatava vaba aega, säilitada temas töö tegemise harjumust ning motiveerida teda tööd otsima. Prokuratuur leiab, et kehalise väärkohtlemise põhjuseks oli oskamatus käituda objektiivselt konfliktisituatsioonis. Seetõttu vaadeldaval juhul on mõistlik mõjutada kahtlustatavat edaspidi õiguskuulekalt käituma ka ilma teda karistamata, pannes talle tema nõusolekul kohustusteks 2 tasuda kriminaalmenetluse kulud, läbida sihtotstarbeline sotsiaalprogramm ning teha 60 tundi üldkasulikku tööd. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1.Lõpetada kriminaalasjas nr 19233000427 menetlus A.N.´i suhtes, kuna kahtlustatava süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 2.Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:  Kohustus läbida SA Väärtustades Elu poolt läbiviidav PREP-üksikisiku suhtekoolitus hiljemalt 01.08.2020.a. Prokuratuur võtab koolituse toimumise aja ja koha selgudes kahtlustatavaga ühendust telefoni teel.  Kohustus hüvitada menetluskulud, s.o kaitsja v.adv. Jekaterina Jevšina poolt kohtueelses menetluses A.N.´ile osutatud riigi õigusabi kulud summas 210 eurot, hiljemalt 30.01.2020.a (vt makserekvisiidid eraldi lehel).  Kohustus teha hiljemalt 30.10.2019.a 60 tundi üldkasulikku tööd. 3.Tõkendi tühistamine: puudub. 4.Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: elektroonilised andmekandjad, s.o 3 DVD+R plaati ja CD-R plaat, jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5.Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei ole. 6.Kriminaalmenetluse kulud: vt p 2. 7.Kahju hüvitamine vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele: puudub. 8.Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanule N.B.´le (postiaadress: Sillamäe), kahtlustatavale A.N.´ile ning tema kaitsjale v.adv. Jekaterina Jevšina´le. 9.Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnas aadressil Koidula 3a, Narva. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10.Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, 15188 Tallinn. (allkirjastatud digitaalselt) Ragnar Plistkin Mina, Aleksandr Nesterov, kinnitan, et olen määrusega nõus ning teadlik sellest, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 on kohustuste tähtaegselt täitmata jätmise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine ja kriminaaltoimiku kohtusse saatmine. (allkirjastatud digitaalselt) A.N. 3