Arvamus

Hr Tanel Kiik Tervise- ja tööminister Sotsiaalministeerium Teie: 09.11.2021 nr 1.2-2/139-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie: 1.12.2021 nr 3.1-1/19-3 Arvamus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi: ITL) on analüüsinud Teie poolt arvamuse avaldamiseks esitatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõud (edaspidi: eelnõu) ja esitab käesolevaga eelnõuga kavandatava kaugtöö regulatsiooni kohta oma seisukohad ning ettepanekud. 1. Kaugtöö regulatsiooni lähtekohad ITL on varasemalt juhtinud Sotsiaalministeeriumi tähelepanu sellele, et kaugtöö osas on kehtiv regulatsioon puudulik (ITL-i kiri 22. veebruar 2021 nr 3.1-1/19). Seetõttu toetab ITL eelnõu eesmärki muuta kaugtöö korral töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine tööandjatele ja töötajatele arusaadavamaks. Meie hinnangul on kaugtöö regulatsiooni puhul kõige olulisem järgmine: 1) Töötervishoiu ja tööohutuse regulatsiooni aluseks oleva põhimõtte [töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 lg 5] kohaselt teevad tööandja ja töötaja koostööd ohutu töökeskkonna nimel, mistõttu peavad kohustused olema mõlemal poolel; 2) Tööandjal on töötaja juhendamise ja nõustamise kohustus ohutu kaugtöö tegemise koha riskide hindamisel ning nõuete selgitamisel; 3) Kokkuleppel tööandjaga on töötajal võimalik töötamise kohaks valida kaugtöö, millega koos valib töötaja kohustuse hinnata oma kaugtöö tegemise koha riske ja tagada, et tema kaugtöö tegemise koht on tema tervisele ohutu; 4) Kui töötajal ei ole võimalik kaugtöö tegemise kohas ohutuid töötamise tingimusi tagada, siis kaugtöö kokkulepet ei tehta ning töökoht on tagatud tööandja tegevuskohas. Seega peab uue regulatsiooni peamine eesmärk olema jagada vastutus tööohutuse ja töötervishoiu teemades tööandja ja töötaja vahel õiglaselt ning tegelikke olusid arvestades.  2 Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest ja mõlema poole huvist kaugtöö võimaldamiseks ei saa tööandja vastutada asjaolude eest, mis ei ole tema kontrolli all. 2. ITL-i ettepanekud kavandatava regulatsiooni ja praktika kooskõlla viimiseks ITL on seisukohal, et kuigi eelnõu eesmärgid kaugtöö reguleerimisel on õiged, siis eelnõu sätted tooksid kaasa kaugtöö ülereguleerimise pannes tööandjatele kohustusi, mida ei ole võimalik täita. 2.1. Töö tegemise koht Esimene küsimus, mis vajab suuremat selgust, on töö tegemise koht kaugtöö puhul. Eelnõu lähtub eeldusest, et kaugtöö võib toimuda töötaja poolt vabalt valitud kohas. ITL on sellega nõus ja just nii see praktikas toimub. Samas jääb eelnõust arusaamatuks, kas ja mis ulatuses on vajalik fikseerida kaugtöö kokkuleppe korral töölepingus selle tegemise koht. Täna kehtiva töölepingu seaduse kohaselt lepitakse töö tegemise koht kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ja eeldatavalt on töö tegemise kohaks tööandja tegevuskoht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud (TLS § 20). Eelnõu seletuskirja kohaselt (lk 4) võib kokku leppida konkreetses kaugtöökohas, konkreetsetes erinevates kohtades või vabalt valitud kohtades. See ei lähe kokku tänase töökoha määratlemise praktikaga – miks see peaks olema täpsemalt määratletud kui töölepingu seaduses nõutud töö tegemise koht. Sealjuures ei ole arvestatud hübriidversiooniga – kontor/kodukontor, mille puhul tekib küsimus, millise koha peaks määratlema töö tegemise peamiseks kohaks, kas kontori või kodukontori ehk kaugtöö koha. Töölepingu seaduse üldisem määratlus toetab rohkem tänast praktikat – reeglina on nii kodu kui töökoht ühe ja sama omavalitsuse üksuse piirides. Arvestades kaugtöö definitsiooni, mis sisaldub kehtiva töölepingu seaduse § 6 lõikes 4 ja sätestab, et kaugtöö on töötamine väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas, ei näe me vajadust ega ka võimalust kaugtöö koha kokkuleppimisel. Praktikas on see töötaja valida ja tööandja ning töötaja vahelise kokkuleppe küsimus ning seadus ei saa sellest mööda vaadata või teistsugust reeglit seada. Seetõttu teeb ITL ettepaneku jääda töökoha määratlemisel kehtiva TLS regulatsiooni juurde ning mitte kohustada tööandjaid leppima kokku kaugtöö tegemise kohta. Tööandja ja töötaja peaksid leppima kokku, kas töötaja teeb ka kaugtööd või töötab ainult tööandja tegevuskohas ning sellest peaks piisama. Rõhutame, et antud ettepanek on tugevalt seotud ITL-i järgmiste ettepanekutega ja kehtib nende arvestamisel. Kui tööandjale jäävad hetkel eelnõuga kavandatavad kohustused, siis tuleb kaugtöö tegemise koht selgelt ühe kohana ehk töötaja koduna määratleda, aga sellisel juhul ei oleks uus regulatsioon praktikaga kooskõlas ning takistaks kaugtöö kasutamist. 2.2. Riskianalüüside tegemine Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse TTOS-i uue §-iga 135, mis sätestab tööandja kohustused kaugtöö korral. Esimene kohustus nimetatud §-i lg 1 punktis 1 kohustab tööandjat hindama kaugtööga kaasnevaid riske töötaja tervisele, kajastama riskide hindamise tulemused töökeskkonna riskianalüüsis ning rakendama abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks ja vähendamiseks vastavalt TTOS §-s 134 sätestatule.  3 ITL on seisukohal, et tööandjad ei saa seda kohustust sellisel määral kaugtöö korral täita ega töötajate eraomandi kujundamisse ja sisustamisse sekkuda, samuti tuvastada kaugtöö asukohas kõikvõimalikke psühhosotsiaalseid, bioloogilisi, keemilisi vmt ohutegureid. Kaugtööd võib teha vabalt valitud asukohas (seda kinnitab eelnõu seletuskiri lk 4) ja seetõttu ei saa tööandja hinnata ära kõikvõimalike asukohtade riske. Isegi kui riskide hindamise kohustus kehtiks vaid töötajate kodude kohta, oleks see ebaproportsionaalselt koormav kohustus ja seda eriti suurematele tööandjatele. Samuti on kodust riskihinnangut keeruline teha eraelu puutumatuse tõttu. Praktikas on töötajad keeldunud lisaks kodu külastamisele näiteks ka fotode esitamisest, mis tähendab, et selline riskihindamine võiks praktikas toimida üksnes osade töötajate puhul, kes sellega nõustuvad. Mis saab ülejäänud töötajatest, kes ei nõustu? Kas lähtuda tuleks üksnes vestluse käigus teada saadust? Kas selline keeldumine takistaks kaugtöö kokkuleppe sõlmimist? Oleme seisukohal, et eelnõus sätestatud riskihindamise kohustus tekitaks ebamõistlikku halduskoormust, mille tulemuseks oleks üksnes osaline ülevaade ja riskide hindamine. Seetõttu leiame, et see ei ole mõistlik ega praktikas toimiv lahendus kaugtöö riskide maandamiseks. Oleme seisukohal, et tööandja kohustus peab piirduma töötaja juhendamisega ja seda eelkõige töö iseloomust tulenevate riskide suhtes ning see on juba sätestatud eelnõuga kavandatavas TTOS §135 lõike 1 punktis 2. Töö iseloomust tulenevad riskid sisalduvad riskihinnangus, mis on tööandjal koostatud tööandja tegevuskohas toimuva töötamise puhuks ja neid saab aluseks võtta töötaja juhendamisel ka kaugtööks. Kas kaugtöö tegemise kohas on võimalik tööandja juhiseid ohutu töökeskkonna ja töötamise osas täita, peab olema töötaja hinnata. Kui see ei ole võimalik, siis ei saa töötaja kaugtöö vormis töötada ega vastavasisulist kokkulepet tööandajaga sõlmida. Sellisel juhul peab tööandja tagama töötajale vajaliku töökeskkonna (tööandja tegevuskohas). Seetõttu teeme ettepaneku jätta kavandatava § 135 lõikest 1 välja esimene punkt. 2.3. Kodukontori sisustamine Kavandatav TTOS § 135 lg 1 p 4 kohustab tööandja kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, välja arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti. Ka seda kohustust on raske täita kaugtöö korral, kus töötaja valitud töötamise kohas tööandja poolne riskide hindamine on ebamõistlikult keeruline ja mõnel juhtumil lausa võimatu eraomandi riive tõttu. Leiame, et kaugtöö koha sisustamise kohustus on ülereguleerimine ja teeme ettepaneku jätta kavandatava § 135 lõikest 1 välja neljas punkt. Praktikas toimib kodukontori sisustamine poolte kokkuleppel ja vastavalt vajadusele ning leiame, et see peaks ka nii jätkuma. Tööandjale kohustuse panemine ei muuda olukorda lihtsamaks ega selgemaks. Lisaks on siinkohal oluline usalduse küsimus, sest koroonakriisist tulenevalt laialdaselt kasutatava kaugtöö osas on juba tekkinud erinevaid praktikaid. Näiteks on levinud praktika, kus tööandjad annavad töötajale teatud summa kodukontori sisustamiseks ega küsi tõendeid, millise tooli ja laua  4 töötaja selle eest soetas. Pigem on oluline, et tööandja juhendaks, millistele nõuetele ostetavad tooted vastama peavad ning toetama töötaja kodukontori sisustust vastavalt võimalustele ja vajadustele. Nende võimaluste ja vajaduste pakkumine töötajale tõstab tööandja mainet tööturul, mistõttu ei tasu arvata, et tööandjad selle nimel ei pinguta ega tegutse. 2.4. Töötaja kohustus Eelnõu § 1 punktiga 14 lisatakse TTOS § 14 lõikesse 1 punkt 11, mis sätestab töötaja kohustuse kujundada ohutu töökoht ja töötingimused, kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna ja töötajal on vastavalt tööandja antud juhistele võimalik ohutu töökeskkond ise kujundada. See säte otseselt ei kohusta töötajat seda tegema, sest see on tingimuslikult kohustuslik (üksnes siis, kui töötajal on võimalik ise töökeskkond kujundada). Töötajale valiku jätmine devalveerib kohustust ning on pigem töötaja õigus, mitte kohustus. See tähendab, et kui töötaja arvab, et töötajal ei ole seda võimalik teha, siis peaks justkui ohutu töökoha ja töötingimused kujundama tööandja ning töötajal puudub sellekohane vastutus. Nagu eelpool välja toodud, võib riskide hindamine ja sellest tulenevalt vajalike meetmete (vajadus sisustamise ja kujundamise järele) rakendamine osutuda praktikas keeruliseks või teostamatuks ning see pärsib kaugtöö tegemist, sest tegelikult ei saa sellises olukorras kaugtöö kokkulepet sõlmida. Seega teeme ettepaneku jätta välja võimalus ja valik töötajale ning sõnastada TTOS § 14 lg 1 p 11 ümber järgmiselt: „kujundama ohutu töökoha ja töötingimused vastavalt tööandja poolt antud juhistele, kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna“. 2.5. Vastutuse jaotus Eelnõus on tööandja ja töötaja vastutus ebaselgelt kirjas. Näiteks sätestab eelnõu § 1 punktiga 13 TTOS-i lisatava § 135 lg 3, et kaugtööga seotud tööandja kohustused kohalduvad töödele, mille korral on töötajal kaugtööd tehes vastavalt tööandja antud juhistele võimalik ohutu töökeskkond ise kujundada. Tööde puhul, mille korral töötaja ei saa kaugtööd tehes ohutut töökeskkonda ise tagada, tuleb tööandjal eelnõu kohaselt täita kõiki TTOS-is nimetatud töötervishoiu- ja tööohutusealaseid kohustusi. Leiame, et see on eksitav sõnastus, mis jätab mulje, et kui töötaja ei saa ise kaugtöö kohas (nt kodus) ohutut töökeskkonda tagada, siis peab tööandja täitma kõiki TTOS nõudeid töötaja kaugtöö kohas ja ise töötajale ohutu kaugtöö koha tagama. Tegelikkuses ei saa sellisel juhul, kui töötaja ei saa omale ohutut töökeskkonda kaugtöö kohas tagada, kaugtöös kokku leppida. Sellisel juhul tagab tööandja töötajale ohutu töökeskkonna tööandja tegevuskohas. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku kustutada või ümber sõnastada eelnõu § 1 punktiga 13 TTOS-i lisatava § 135 lõike 3 teine lause. Kaugtöö korras töötamine on ja peab jääma poolte kokkuleppeks ning sellesse peavad panustama mõlemad osapooled (tööandja ja töötaja). Tööandja juhendab ja annab nõu ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötaja hindab ja kui tingimused on täidetud, annab kinnituse, et järgib tööohutuse nõudeid. Kui tingimusi ei ole võimalik täita, annab töötaja sellest tööandjale teada ning seejärel on tööandjal kohustus pakkuda ohutu töökeskkond tööandja tegevuskohas (s.t et kaugtööd ei ole võimalik teha).  5 Ka eelnõu § § 1 punktiga 15 TTOS § 14 muudetav lõige 4 vajab ümbersõnastamist. See säte lähtub samuti hetkel sellest, et tööandja vastutus on välistatud vaid juhul, kui töötajal on võimalik vastavalt tööandja juhistele ohutu töökeskkond ise kujundada. Tegelikult peab tööandja roll piirduma juhendamisega ja kui see on nõuetekohaselt tehtud, siis peab vastutus olema töötajal. Kui tingimused ei ole täidetud, siis ei saa kaugtööd teha, sest töötaja tervise ja ohutu töökeskkonna tagamine on ikkagi kõige olulisem. Aga hinnangu selleks peab andma töötaja ise vastavalt tööandja juhendamisele. Kui töötaja kinnitab, et ohutud töötingimused on täidetud, aga tegelikult ei ole, siis peaks ka vastutus jääma töötajale, mitte tööandjale, kui hiljem selgub, et sellest areneb välja kutsehaigus vmt oht või mõju töötaja tervisele. 2.6. Kaugtööga seotud normide koondamine ITL teeb Sotsiaalministeeriumile ettepaneku kaaluda kaugtööga seotud muudatuste esitamist TTOS-is ühes (uues) paragrahvis, sest sellisel juhul oleks tagatud suurem selgus. 3. Eelnõu jõustumise aeg Eelnõu kohaselt on planeeritud kaugtööga seonduvad muudatused jõustada alles 1. jaanuaril 2023. Seda põhjendatakse eelnõu seletuskirjas vajadusega anda eelnõuga puudutatud osapooltele (tööandjad, töötajad, töötervishoiuteenuse osutajad) piisav aeg seadusemuudatustega tutvumiseks ja vajalike ümberkorralduste tegemiseks. ITL-i kuuluvad tööandjad ei näe vajadust nii pikaks üleminekuajaks seoses kaugtöö regulatsiooniga juhul, kui võetakse arvesse ITL eelpool toodud ettepanekuid ja poolte võrdse panuse ja vastutuse jagunemise põhimõtet ohutu töökeskkonna tagamisel. ITL-i ettepanekutega arvestamise korral palume kaugtööga seotud täiendused/muudatused jõustada esimesel võimalusel. Kaugtöö osakaal on olnud ajas kasvav ja ettevõtted on juba mõnda aega oodanud sel teemal suuremat selgust õigusaktide tasandil ja eelkõige vastutuse erisust. Eelnõuga kavandatavad muudatused aitavad ITL-i ülaltoodud ettepanekute arvestamisel ennetada ja lahendada praktilisi muresid, mistõttu ei tohi eelnõu jõustamisega viivitada. 4. Kaugtööga seotud maksuerisused Kordame oma varasemat ettepanekut laiendada erisoodustusmaksu vabadustega tegevuste nimekirja lisades sinna ergonoomilise töökoha kulud. ITL toetab ka terviseedendamise maksuvabastuse piirmäära suurendamist selliselt, et ergonoomilise töökoha kulud oleks võimalik katta selle alt. Oleme seisukohal, et vastav muudatus soodustaks kaugtöö tegemiseks ergonoomiliste töökohtade loomist töötajate kodudesse. Hetkel on tööandjatel võimalik küll sisutuselemente maksuvabalt osta tööks vajalike kuludena, aga see tähendab kodudesse ostetud mööbli arvele võtmist ja töösuhte lõppemisel tagasivõtmist ehk ettevõtjate vaatest tülikaid lisategevusi.  6 Lõpetuseks avaldame lootust, et eelnõus kaugtööd puudutavad muudatused viiakse huvigruppide tagasiside tulemusel sellisele kujule, et need tagavad kaugtööks soodsa õiguskeskkonna ning julgustavad töötajaid ja tööandjaid uusi paindlikke töövorme võimaldavat kaugtööd laialdaselt kasutama. Loodame, et leiate võimaluse meie ettepanekutega arvestada. Vajadusel oleme valmis teiega kohtuma ja oma seisukohti täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected] Saatja: Info Aadress <[email protected]> Saadetud: 01.12.2021 16:14 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 1.12.2021 kirja nr 3.1-1/19-3 „Arvamus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Büroojuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145