Saatja: Mailis Neppo <
[email protected]>
Saadetud: 01.12.2021 16:10
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: Eva Põldis <
[email protected]>
Teema: PARE arvamus TTOS ning TLS muutmise seaduse eelnõu kohta
Tere!
Saadan Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE arvamuse TTOSi ja TLSi
muutmise seaduse eelnõu kohta.
Parimate soovidega
Mailis Neppo
Personalijuhtimise Ühing PARE | Estonian HR Association PARE
Tegevjuht | CEO
+372 53443772
Sotsiaalministeerium 09.11.2021 nr 1.2-2/139-1
kuupäev digiallkirjas
Arvamus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise
seaduse eelnõule
Lugupeetud Tanel Kiik
Edastan Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE arvamuse töötervishoiu ja tööohutuse
seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõule:
Terviseprobleemide ennetus ja andmete haldus (TTOS § 1 p 10; § 1 p 11; § 19 lg 1)
Oleme nõus eelnõu § 1 punkt 10, mille kohaselt täiendatakse TTOS § 13 lõigetega 3–5, et
saada selgemat alust tööandjale töötajate eriliigiliste isikuandmete töötlemiseks. Kaaluda
tuleks ehk ka andmete töötlemise infosüsteemile turvaklassi määramist. COVID-19
vaktsineerimisandmete haldamisel on tööandjatel ja töötajatel tekkinud eriarvamusi
tulenevalt sellest, et personaliarvestuse infosüsteemide ISKE turvaklass ei ole sama, mis
nt tervise infosüsteemil. Kahtleme, kas andmekaitse seisukohalt on piisav, kui tööandja
töötervishoiu ja tööohutuse eesmärkidel töötleb terviseandmeid madalama turvaklassiga
infosüsteemis.
Eelnõu § 1 punktiga 11 suurendatakse oluliselt tööandja kohustusi, sest asendatakse
senine tervisekontrollide säte oluliselt laiema tervisehoiuteenuse korralduse
regulatsiooniga. Juba praegu on töötervishoiuteenuse osutamine problemaatiline, eriti
tööandjatele, kelle füüsilised asukohad on mitmes erinevas asukohas üle Eesti. Keeruline
on leida teenuseosutajat, kes suudab katta tervet Eestit, tööandja valik on kas leida samale
teenusele mitu erinevat teenuseosutajat või peavad töötajad teenuse saamiseks tegema
töölähetusi. Võib ette näha, et tulevikus kasvab ka teenuse hind tööandjatele. Üheks riigi
poolseks leevendavaks meetmeks oleks õigusliku regulatsiooni tasemel kindlus, et
tervisekontrolli otsustele tuleb digitaalne lahendus, mis aitab vähendada tööandjate
halduskoormust erinevate teenuseosutajatega asjaajamisel ja andmete digiteerimisel.
Kriitiliselt tähtis on, et pakutav tehnoloogiline lahendus võimaldaks andmevahetust ja
liidestusi levinumate personali- ja palgaarvestuse infosüsteemidega, sh riigi personali- ja
palgaarvestuse andmekoguga.
Eelnõu § 19 lõikes 1 on toodud, et töötervishoiuteenust käesoleva seaduse mõistes võib
teostada vastava eriala spetsialist, sealjuures on toodud kinnine loetelu võimalikest
teenuse osutajatest. Leiame, et kõnealune nimekiri peaks olema avatud loetelu, kuna
eelnõus kajastatud eesmärgi täitmiseks võib olla vajalik kaasata mitte üksnes
tööpsühholoogi, vaid teatud juhtudel psühholoogi, psühhiaatri või mõne teise eriala
spetsialisti abi.
Paldiski mnt 29 pare.ee EE262200221001159315
B korpus IV korrus
[email protected] Swedbank
Tallinn 10612 tel. +372 5855 1212 Reg nr 80059881
KMKR / VAT EE101543178
Kaugtöö regulatsiooni lähtekohad ja riskianalüüs (TTOS uus § 135)
PARE leiab, et kui töötaja on valinud töötamise viisiks kaugtöö, siis kaasneb sellega
töötajapoolne kinnitus, et töötamise koht on tema tervisele ohutu ning ta võtab selle
eest vastutuse. Tõdeme, et kokkuleppe sõlmimise eelselt peaks tööandja veenduma,
kas töötaja, kellega kaugtöö kokkulepet plaanitakse sõlmida, on piisavalt pädev, et ise
hinnata enda töötamise koha ohutust. Leiame, et töötaja, kes on tööle asudes läbinud
ohutusjuhendamise, on piisavalt pädev mõistma samu riske ka väljaspool töökohta.
Uues regulatsioonis vajab tööandja ja töötaja vastutuse jaotus eelnõus kirjeldatust
selgemaid raame. Leiame, et selge jaotus tähendaks, et tööandja vastutab turvalise
töökeskkonna eest tööandja poolt tagatud ruumides ning töötaja vastutab töökeskkonna
turvalisuse eest, kui ta on valinud, et ta töötab kaugtööl. Jagatud vastutus töötaja ja
tööandja osas tekitab pigem põhjendamatut vaidlusriski osapoolte vahel. Selle
vältimiseks on oluline vastutuse selgepiiriline eristamine.
Kaugtöökohta ei peaks piiritlema mõistega „kodus“, sest kaugtöö tegemisel on
võimalik valida väga erinevaid töö tegemise asukohti ning tööandjal puudub töötaja
üle kontroll väljaspool tema ruume. Tööandja ei saa hinnata kõikide asukohtade riske.
(Vt ka eelnõu seletuskirja, mis ütleb, et kaugtööd võib teha vabalt valitud kohas.)
Kaugtööga kaasnevate riskide hindamise üldine regulatsioon jätab väga palju ruumi
erinevateks tõlgendamisvõimalusteks. Mõistlik oleks ehk üheselt piiritleda kaugtöö puhul
tööandja riskianalüüsi ja riskide maandamise tegevuskava koostamise kohustus töö
olemusest tulenevalt – füüsikalised, keemilised ja bioloogilised ohutegurid töötaja
elukohas või avalikus ruumis väljaspool tööandja asukohta ei ole tööandja kontrolli all,
seega ei ole otstarbekas nende riskide hindamise kohustust panna tööandjale. Praktikas on
tööandjad siin teinud pingutusi (nt seades kohustuseks kaugtööle jäädes saata pilte
kodusest keskkonnast või lastes töötajatel täita riskide hindamise küsimustik), mis on
suur halduskoormus ja põhjustab töötajates negatiivseid vastureaktsioone (nt töötaja
keeldub pildi tegemisest). Arvestades, et kaugtöö saab olemuslikult olla valdavalt
kuvariga töö, siis on mõistlik hinnata kaugtööga seoses vastavaid füsioloogilisi
ohutegureid. Samuti oleks otstarbekas hinnata psühhosotsiaalseid ohutegureid, mida
meeskonnast ja tavapärasest töökeskkonnast eemal töötamine võib kaasa tuua.
Kaugtöö sisustamine töökohana (TTOS § 135 lg 1 p 4)
Kaugtöö kujundamise ja sisustamise kohustus on küsitav. Tööandja võimalused rääkida
kaasa töötaja kodu kujundamisel on praktikas vähesed. Samuti kasutab enamus töötajaid
kaugtööd mingis osas. Seega tekib tööandjal kohustus sisustada kaks töökohta. Juhul kui
töötaja töötab 100% kaugtööl ja temaga ei olegi töökohtade loomisel töökohas arvestatud,
on arusaadav, et töövahendite hulka loetakse ka töökoha sisustus. Millega loetakse
töövahendite tagamise kohustus täidetuks, see on poolte vaheline kokkulepe. Arvestades
töötajate järjest suuremat mobiilsust on kodukontorite sisustamise kohustus tööandjate
jaoks ebaratsionaalne lahendus. Olukorra lahendaks taas see, kui kaugtööle saadetakse
töötaja, kes on võimeline ise enda töökohta valima ja riske hindama ning kes sealjuures
võtab vastutuse enda töökeskkonna ohutuse eest.
Paldiski mnt 29 pare.ee EE262200221001159315
B korpus IV korrus
[email protected] Swedbank
Tallinn 10612 tel. +372 5855 1212 Reg nr 80059881
KMKR / VAT EE101543178
Tööandja poolse kodukontori sisustamise nõudega jäävad üles küsimused, kuidas
lahendatakse varade tagastamine töölt lahkudes, nt mööbli ajutine ladustamine ja
transpordilahendused, kui uuele töötajale ei tellita uut mööblit koos paigaldusega,
lahkunud töötaja poolt tagastatud mööbel jmt. Pigem on toimiv lahendus, kus töötaja ja
tööandja lepivad kokku rahalises kompensatsioonis ja töökoha komplekteerimine jääb
töötaja vastutusele. Ja juhul kui tööandja on loonud töötajale töökoha enda tööruumides,
siis on ebaproportsionaalne eeldada, et tööandja kohustuks looma töötajale alternatiivseid
võimalusi ka väljaspool tavapärast töökohta töötamiseks. See võiks jääda tööandja
võimaluseks aga mitte kohustuseks. Küll aga tuleks luua õiguslik alus sellise
kompensatsiooni maksmise vabastamiseks erisoodustusmaksust.
Tööandja ei saa vastutada asjaolude eest, mis pole tema kontrolli all. Seega tuleks lähtuda
mõistlikkuse printsiibist.
Eelnõu jõustumine
Muudatused on planeeritud jõustumisega 1. jaanuaril 2023. Leiame, et tänane
tööelu olukord vajab kiiremat reageerimist ning regulatsiooni varasemat jõustamist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mailis Neppo
Tegevjuht
Paldiski mnt 29 pare.ee EE262200221001159315
B korpus IV korrus
[email protected] Swedbank
Tallinn 10612 tel. +372 5855 1212 Reg nr 80059881
KMKR / VAT EE101543178