Eesti seisukohad töö-, sotsiaal ja terviseministrite ametlikul kohtumisel 6.-7. detsembril 2021

Riigikantselei Meie 01.12.2021 nr 1.1-10/3886-1 Eesti seisukohad töö-, sotsiaal- ja terviseministrite ametlikul kohtumisel 6.-7. detsembril 2021 Esitame Vabariigi Valitsuse 02.12.2021. a istungile Eesti seisukohad töö-, sotsiaal- ja terviseministrite ametlikul kohtumisel 6.-7. detsembril 2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: 1. Seletuskiri 2. Protokollilise otsuse eelnõu Helen Sõber 6269 122 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja detsember 2021 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 6.-7. detsembri 2021. a istungil Kiita heaks järgmised sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijaküsimuste nõukogu 6.-7. detsembri 2021. a istungil: 1. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus (COM(2020) 682): 1.1. Eesti toetab EL Nõukogu üldise lähenemisviisi kinnitamist. Peame oluliseks, et kompromisstekst tervikuna on tasakaalus ning sellel on suurim võimalik liikmesriikide toetus. Eesti jaoks on oluline, et eelnõu põhiteksti on täiendatud sõnastusega, mis aitab tõlgendada Eestit riigina, kus miinimumpalk kujundatakse kollektiivlepinguga. 2. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu (COM(2021)93): 2.1. Eesti toetab palkade läbipaistvuse direktiivi EL Nõukogu üldise lähenemisviisi kinnitamist, kuna kompromisstekst on tasakaalus ja Eesti erihuvisid arvestav. Sealjuures on arvestatud Eesti ettepanekutega muuta paindlikumaks õiguskaitsemeetmeid ja seiresüsteemi ülesehitamist, samuti on läinud selgemaks läbipaistvusmeetmed ning erilist tähelepanu pööratud mikro- ja väikestele tööandjatele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  MEMO KELLELE: Vabariigi Valitsus, Riigikogu ESITAJA: Sotsiaalministeerium TEEMA: Töö-, sotsiaal ja terviseministrite ametlik kohtumine 6.-7. detsember 2021 KUUPÄEV: 30. november 2021 Sloveenia eesistumise viimane ministrite nõukogu koguneb Brüsselis. Töö- ja sotsiaalministrite kohtumisel 6. detsembril on plaanis kinnitada piisavate miinimumpalkade direktiivi eelnõu ja palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu üldised lähenemisviisid ning kiita heaks võrdse kohtlemise direktiivi eelnõu eduaruanne. Poliitilised mõttevahetused toimuvad Euroopa Semester 2022 ja võrdõigusliku Euroopa teemadel. Lisaks võetakse vastu nõukogu järeldused seoses jätkusuutliku tööga terve elukaare ulatuses ning tehisintellekti mõjudest soolisele võrdõiguslikkusele tööturul. Ministrite lõunalaua arutelu keskendub sotsiaalkaitse ja heaoluriigi tuleviku temaatikale. Terviseministrite 7. detsembri päevakorras on poliitiline kokkulepe nõukogu määruse osas, mis käsitleb hädaolukorra raamistikku seoses meditsiiniliste vastumeetmetega (HERA). Samuti toimub arvamuste vahetus COVID-19 pandeemiaga toimetulekust nii praegu kui tulevikus ning järelduste vastuvõtmine Euroopa Terviseliidu tugevdamise kohta. Eestit esindavad kohtumisel tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. TÖÖ- JA SOTSIAALMINISTRITE KOHTUMINE 1. Direktiiv piisavate miinimumpalkade kohta Euroopa Liidus Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: üldine lähenemisviis Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas piisavate miinimumpalkade direktiivi eelnõu 28. oktoobril 2020. a. Eelnõuga soovib komisjon ellu viia 2017. a kokku lepitud EL sotsiaalõiguste samba1 kuuendat põhimõtet. Põhimõtte kohaselt on töötajatel õigus õiglasele palgale, mis võimaldab inimväärse elatustaseme ning liikmesriikidel tuleb tagada piisav miinimumpalk, võttes arvesse riiklikke majandus- ja sotsiaaltingimusi. Riikidele, kus miinimumpalk kehtestatakse kollektiivlepingutega, ei näe direktiivi eelnõu ette suuniseid piisava miinimumpalga kehtestamiseks. Õigusaktipõhise miinimumpalgaga riikidele on piisava suurusega miinimumpalga kehtestamiseks ette nähtud aga miinimumkriteeriumid (sh miinimumpalga ostujõud, palkade üldine tase ja jaotus, palkade kasvumäär ja tööviljakuse areng). Miinimumpalga piisavust tuleb hinnata, kasutades indikatiivseid võrdlusväärtuseid. Lisaks piisava miinimumpalga regulatsioonile sisaldab eelnõu meetmeid, mille eesmärk on suurendada liikmesriikides kollektiivläbirääkimistega kaetust. Vastavalt 28. detsember 2020 Vabariigi Valitsuses ja 25. jaanuar 2021 Riigikogu EL asjade komisjonis kinnitatud seisukohtadele oli Eesti jaoks on oluline, et direktiiv ei riivaks 1 Saadaval https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-pillar- social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_et#ii-peatkk-iglased-ttingimused. 1 sotsiaalpartnerite autonoomiat ega liikmesriikide pädevusi miinimumpalga kehtestamisel. Eesistuja kompromissteksti on läbivalt lisatud muudatused, mis rõhutavad, et tegemist on protseduurilisi kohustusi loova raamdirektiiviga, mis ei kohusta riiki kehtestama konkreetse suurusega miinimumpalka. Liikmesriikide pädevust ja sotsiaalpartnerite autonoomiat austatakse. Samuti on tekstis läbivalt tehtud sõnastusi pehmendavaid muudatusi. Määrava tähtsusega on Eesti jaoks, et määratlemisel, kas tegemist on riigiga, kus miinimumpalk on kehtestatud õigusakti või kollektiivlepinguga, lähtutaks sellest, kes on miinimumpalga suuruse üle otsustaja(d). Kui direktiivi eelnõu juurde kuuluvas mõjuhinnangus hindas komisjon Eesti seadusjärgse miinimumpalgaga riikide hulka, siis nüüd on põhiteksti täiendatud sõnastusega, mis aitab tõlgendada Eestit riigina, kus miinimumpalk kujundatakse kollektiivlepinguga2. Komisjoni eelnõu puhul hindasime, et meetmed toetada kollektiivläbirääkimisi lähevad kaugemale eesmärgist tagada piisav miinimumpalk ega arvesta liikmesriikide eripäradega. Seetõttu oleme pidanud vajalikuks, et kollektiivläbirääkimiste katvuse suurendamiseks ette nähtud meetmed jäetaks direktiivi eelnõust välja või kehtestataks paindlike ja soovituslikena. Komisjoni eelnõu järgi tuleb lisaks üldisele sotsiaalpartnerite toetamisele luua kollektiivläbirääkimiste edendamiseks õigusraamistik ja välja töötada tegevuskava, kui kollektiivläbirääkimistega on kaetud alla 70% töötajatest. Seejuures jäi eelnõu sõnastusest kaheti mõistetavaks, kas 70%-line kaetus on vaid lävend täiendavate meetmete võtmiseks või eesmärk, mis tuleb saavutada. Eesti jaoks oleks 70% mittesaavutatav, kui sotsiaalpartnerite alampalga üleriigiliselt laiendatud kokkulepe ei lähe arvesse. Eesistuja kompromisstekstis on läbirääkimiste tulemusel lisatud täiendused, mis kinnitavad expressis verbis, et 70%-line kollektiivlepingutega kaetus ei ole eesmärk, mis tuleb saavutada. Lisaks on täpsustatud, et tegevuskava võib olla mistahes vormis ning liikmesriikidel on võimalus sotsiaalpartnerite ühisel taotlusel anda tegevuskava koostamine neile endile. Miinimumpalga kujundamisel toetab Eesti komisjoni lähenemist, mille kohaselt riigid, kus miinimumpalk kehtestatakse õigusaktiga, saavad lisaks kohustuslikele elementidele täiendavalt määrata kriteeriume, mis miinimumpalga kujundamisel arvestavad liikmesriigi eripärade ja vajadustega. Sobiva täiendusena on kompromissteksti lisatud, et liikmesriigid ise hindavad kriteeriumide asjakohasust ja nende suhtelist osakaalu. Miinimumpalga piisavuse hindamisel aluseks olevad võrdlusväärtused peavad Eesti seisukohtade järgi olema soovituslikud. Komisjoni eelnõu järgi tuli miinimumpalga piisavuse hindamisel kasutada brutopalkade üldise taseme suhtes soovituslikke võrdlusväärtusi, mida tavaliselt rahvusvaheliselt kasutatakse. Lisaks oli eelnõus selgitatud, et selleks võib olla 60% brutomediaanpalgast ja 50% keskmisest brutopalgast, millest kohus võiks tulevikus saada tõlgendamisel tähise piisava miinimumpalga taseme kohta. Samuti jättis komisjoni eelnõu üles küsimuse, kas või milliseks ajaks peaks miinimumpalga tase vastama nendele võrdlusväärtustele. Kompromissteksti järgi tuleb miinimumpalka jätkuvalt võrdlusväärtustega hinnata, samas põhitekst jätab liikmesriigi valida, kas aluseks võetakse mõni rahvusvaheline võrdlusväärtus või riigisiseselt kasutuses olev. Võimalike 2 Art 3 lg 2: ‘statutory minimum wage’ means a minimum wage set by law, or other binding legal provisions, with the exclusion of those minimum wages set by a collective agreement made universally applicable without any discretion of the adopting authority as to the content of the applicable provisions; 2 indikaatoritena tuuakse endiselt välja 50% keskmisest brutopalgast ja 60% brutomediaanpalgast, kuid nende näitajate kõrvale on lisatud veel võimalikke indikaatoreid: 1) 50%-line või 60%-line miinimumpalga osakaal keskmisest netopalgast, 2) netomiinimumpalga võrdlus vaesuspiiriga ning 3) miinimumpalga ostujõud. Lisatud indikaatorid vähendavad varasemat rõhuasetust ja toovad reljeefsemalt välja, et tegemist on näidistega. Nii miinimumpalga kujundamise kui suuruse piisavuse hindamise sätete puhul on oluline silmas pidada, et tegemist on tingimustega, mis kehtivad õigusaktipõhise miinimumpalgaga liikmesriikidele. Seega mõjutab Eesti olukorda siinkohal märkimisväärselt eelpool mainitud eelnõu täpsustus, mis aitab selgitada, et Eesti tuleb direktiivi ülevõtmisel lugeda riikide hulka, kus miinimumpalk kujundatakse üksnes kollektiivlepinguga. Kuigi Vabariigi Valitsus kinnitab sotsiaalpartnerite töötasu alammäära kokkuleppe töölepingu seaduse § 29 (5) alusel ka määrusena, on sotsiaalpartnerite kokkulepe üleriigiliselt laiendatud kollektiivleping, mis kehtib kollektiivlepingu seaduse § 4.6 alusel kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja töötajatele sõltumata Vabariigi Valitsuse määrusest. Samuti on õigusaktipõhise miinimumpalgaga riikidel kohustus luua nõuandev organ miinimumpalga kujundamiseks. Eesti kinnitatud seisukohad ei toeta sellise organi kohustuslikuna loomist. Seisukohtade juurde kuuluva põhjenduse kohaselt saame nõustuda nõuandva organi loomisega, kui nõue Eesti kohustusi ei puuduta või kui nõue on ette nähtud piisavalt paindlikult, mis arvestab riikide eripäradega. Kompromisstekstis on täpsustatud, et uue nõuandva organi loomise asemel tuleb tagada, et selline organ on olemas. Andmekogumisvahendite puhul on Eesti rõhutanud, et ei tohi tekkida ebamõistlikku koormust ning andmete kogumine peab toimuma proportsionaalselt saavutatava eesmärgiga. Kompromisstekstis on tehtud tehnilisi täpsustusi esitatava teabe sõnastuses. Lisatud on, et liikmesriigid valivad, kuidas andmeid kogutakse ning et muu hulgas võib tugineda riiklikele andmebaasidele, mis annab soodsa võimaluse kasutada Eesti tööjõu-uuringut. Kui uuringusse lisada küsimusi vastavalt eelnõu tekstile, ei tohiks meil tekkida probleeme andmete esitamisega. Lisaks on aruandluse lihtsustamiseks asendatud komisjoni eelnõus olnud iga-aastane kohustus aruande esitamisega iga 2 aasta järel. Selgust toova lisandusena on märgitud, et liikmesriigid ei ole kohustatud esitama infot ettevõttetasandi kollektiivlepingute kohta. Samuti on lisatud andmete esitamine “nii palju kui võimalik“, mis annab vajadusel täiendavat paindlikkust liikmesriikidele. Järelevalvet puudutavalt leiab Eesti, et direktiiv ei peaks seda detailselt reguleerima ning eelistatavalt peaks kontrolle ja täitevasutuste tegevust olema võimalik liikmesriigil korraldada vastavalt oma eripäradele, näiteks võttes arvesse riigi infosüsteemide võimalusi. Komisjoni eelnõu infosüsteemide võimaluste kasutamist eraldi välja ei toonud ning nägi ette kontrollide, sh kohapealsete kontrollide tugevdamise, jättes selgusetuks, mille võrra tuleks tugevdada. Kompromisstekstis on kontrollide tugevdamise asemel ette nähtud, et kontrollid peavad olema asjakohased. Arvestades riikide erinevat tööturuolukorda ja palgakujundamise süsteeme ning sellest tulenevaid kohati vastakaid seisukohti, on praegune eelnõu tekst üsna habras tasakaal ja parim võimalik kompromiss, mis on nõukogus saavutatav. 3 Eesti seisukohad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse istungil 28. detsembril 2020. a ja Riigikogu EL asjade komisjonis 25. jaanuaril 2021. a. Seisukohad on kooskõlas Eesti Euroopa Liidu poliitika 2020- 2021 prioriteediga säilitada riikliku miinimumpalga kehtestamise põhimõtted, kus töötasu miinimum kehtestatakse lähtuvalt tööandjate ja ametiühingute esindajate kokkuleppest3. Eesti seisukoht Eesti toetab EL Nõukogu üldise lähenemisviisi kinnitamist. Peame oluliseks, et kompromisstekst tervikuna on tasakaalus ning sellel on suurim võimalik liikmesriikide toetus. Eesti jaoks on oluline,, et eelnõu põhiteksti on täiendatud sõnastusega, mis aitab tõlgendada Eestit riigina, kus miinimumpalk kujundatakse kollektiivlepinguga. 2. Siduvaid tasustamise läbipaistvuse meetmeid käsitlev direktiiv Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: üldine lähenemisviis EL palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu avaldati märtsis 2021. Vastavalt kinnitatud seisukohtadele toetab Eesti direktiivi eelnõu eesmärki ning peab vajalikuks kehtestada EL tasandil miinimumnõuded. Siiski oli Eesti jaoks oluline tagada läbirääkimistel, et palkade läbipaistvuse tagamisega seonduvad kohustused oleksid võimalikult lihtsad, selged ja üheselt arusaadavad ning arvestaksid erinevas suuruses organisatsioonide erinevaid võimalusi ja võimekust. Lisaks oli Eesti jaoks oluline, et riikidele jäetaks piisav paindlikkus kujundada õiguste kaitse tõhustamise meetmed riigisiseseid menetlussüsteeme ja -reegleid paremini arvestavalt. Läbirääkimised nõukogus on liikunud Eesti jaoks väga soodsas suunas ning hindame, et laual on meie jaoks parim võimalik kompromiss. Komisjoni esialgne ettepanek sisaldas mitmeid tugevaid õiguskaitse- ja tööandjaid kohustavaid meetmeid, mis Eesti hinnangul kohati sekkusid liigselt riikide menetlus- ja otsustusõigusesse. Oleme saanud kompromissteksti sisse kõik Eesti ettepanekud, mis puudutavad õiguskaitsemeetmeid ja nende paindlikumaks muutmist. Lisaks sisaldab kompromiss Eesti ettepanekuid kustutada viited seirekehale ja keskenduda seire ülesannetele, mille täitmine riigil tuleks tagada. Sellega on riikide jaoks kogu järelevalve ja seiresüsteemi ülesehitamine tehtud palju paindlikumaks. Samuti hindame, et läbipaistvusmeetmetega seonduvad kohustused on läinud palju selgemaks ning eesistuja on mikro- ja väiketööandjatega arvestamist mitmel pool kajastanud. Näiteks on mitmete meetmete puhul toodud välja, et erilist tähelepanu tuleks pöörata mikro- ja väikestele tööandjatele: on loodud võimalus teha erand palgatõusu kriteeriumite kättesaadavaks tegemisest ning mikro- ja väikestel tööandjatel on kohustus teavitada töötajaid nende õigusest küsida palgainfot iga kahe aasta tagant. Lisaks, koos kogu seiresüsteemi paindlikumaks tegemisega on nüüd riigil võimalik veelgi leevendada ettevõtjate halduskoormust sellega, et võtavad info kogumise ja avaldamise kohustuse enda kanda. Arvestatud on ka Eesti ettepanekuga pikendada direktiivi ülevõtmistähtaega kolmele aastale. 3 Saadaval https://www.valitsus.ee/sites/default/files/news-related-files/eesti_el_poliitika_prioriteedid_2020-2021.pdf, lk 11. 4 Eesistuja eesmärk on direktiivi kokkulepe kinnitada 06.12.2021tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (edaspidi EPSCO) kohtumisel. Kuigi mõned riigid peavad erinevatel põhjustel detsembris kokkuleppe kinnitamist liiga varajaseks, on eesistujal kokkuleppe kinnitamiseks vajalikud hääled koos. Palkade läbipaistvusmeetmete elluviimisel väheneks Eestis palgastruktuuride sooline kallutatus ja soolise palgalõhe selgitamata osa ning ühtlustuksid meeste ja naiste töised sissetulekud, mis omakorda mõjutab naiste ja meeste vaesusriski erinevust ja pensionilõhe ulatust. Direktiiviga ühtlustatakse ja parandatakse nais- ja meestöötajate nn võrdse palga õiguse kaitset kõigis EL liikmesriikides, samuti loob see võrdsemad turutingimused siseturul tegutsevatele ettevõtetele ennetades seega ebaausat konkurentsi. Eesti seisukoht on kooskõlas 22.04.2021 Vabariigi Valitsuse istungil kinnitatud ning 7.05.2021 Riigikogu EL asjade komisjonis heakskiidetud seisukohtadega palkade läbipaistvuse direktiivi kohta, samuti Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidega 2020-2021 ja heaolu arengukavaga 2016-2023. Eesti seisukoht Eesti toetab palkade läbipaistvuse direktiivi EL Nõukogu üldise lähenemisviisi kinnitamist, kuna kompromisstekst on tasakaalus ja Eesti erihuvisid arvestav. Sealjuures on arvestatud Eesti ettepanekutega muuta paindlikumaks õiguskaitsemeetmeid ja seiresüsteemi ülesehitamist, samuti on läinud selgemaks läbipaistvusmeetmed ning erilist tähelepanu pööratud mikro- ja väikestele tööandjatele. 3. Võrdse kohtlemise direktiiv Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: eduaruande heakskiitmine Komisjon avaldas võrdse kohtlemise direktiivi eelnõu 2008. a. juulis. Eelnõu eesmärk on rakendada võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest tööturust väljapoole jäävates valdkondades, keelates diskrimineerimise tervishoius, sotsiaalkindlustuses, sotsiaalabi ja sotsiaaleluaseme taotlemisel, hariduse ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste pakkumisel ja kättesaadavuse võimaldamisel. Sloveenia eesistumise ajal toimus üks töögrupi arutelu, kus püüti kaardistada riikide muresid eelkõige seoses subsidiaarsuse, rakenduskulude ja õiguskindlusega. Eestil direktiivi eelnõuga olulisi muresid ei ole ning peame oluliseks eelnõu menetlemisega jätkamist. Eesti seisukohad võrdse kohtlemise direktiivi kohta on kinnitatud Vabariigi Valitsuses 21.08.2008 ning täiendavalt 8.07.2011 (ELAK-is heaks kiidetud vastavalt 29.08.2008 ning 19.09.2011) ning üldiselt võrdse kohtlemise valdkonna tugevdamise kohta Euroopa Liidus 15.10.2019 (ELAK-is heakskiidetud 21.10.2019). Eesti seisukoht Toetame eduaruande heakskiitmist ning peame oluliseks eelnõu menetlemisega jätkamist. 5  4. Euroopa Semester 2022 Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: poliitiline mõttevahetus a) 2022. aasta majanduskasvu analüüs, häiremehhanismi aruanne, ühise tööhõivearuande kavand ning soovitus euroala majanduspoliitika kohta (eelnõu), komisjoni ettekanne 24. novembril 2021 alustas Euroopa Komisjon majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta 2022. aasta tsüklit. Euroopa poolaasta sügispaketti kuuluvad iga-aastane majanduskasvu analüüs, arvamused euroala 2022. aasta eelarvekavade kohta, euroala käsitlevad poliitiliste soovituste eelnõu, häiremehhanismi aruanne ja komisjoni ettepanek ühise tööhõivearuande kohta. Selle aasta majanduskasvu analüüsis on esikohale seatud 2022. aasta tegevuskava, mis keskendub kriisiohjelt rohkem majanduslikku vastupanuvõimet suurendava kestliku ja õiglase majanduskasvu suunas. Peamine eesmärk on lõimida taaste- ja vastupidavusrahastu (eelarve 723,8 miljardit eurot) tihedamalt Euroopa poolaasta uude tsüklisse, mis muuhulgas peaks ära hoidma liikmesriikide ülemäärase halduskoormuse ja samas aitama liikmesriikidel hõlpsamini läbi viia rohe- ja digipööret. Tänaseks on komisjon kinnitanud 22 riigi taaste- ja vastupidavuskavad ning nõukogu on need heaks kiitnud. Alates 2021. aasta augustist on 17 liikmesriigi käsutusse eelmaksetena antud 52,3 miljardit eurot. Nõukogus seni heaks kiidetud kavade kogusumma on 291 miljardit eurot toetustena ja 154 miljardit eurot laenudena. Soovituses euroala majanduspoliitika kohta antakse euroala liikmesriikidele spetsiaalselt nende oludele kohandatud nõuandeid teemadel, mis mõjutavad kogu euroala toimimist. Soovituses kutsutakse üles säilitama euroalal 2022. aastal mõõdukalt toetav eelarvepoliitiline hoiak ja järkjärgult suunama eelarvepoliitilised meetmed sellistele investeeringutele, mis aitavad kaasa püsivale ja kestlikule taastumisele. Samuti rõhutatakse selles, et oluline on minna tööturul erakorralistelt meetmetelt üle taastumismeetmetele, tagades tulemuslik aktiivne tööturupoliitika vastavalt komisjoni soovitusele tööhõive aktiivse toetamise toimivate meetmete kohta pärast COVID-19 kriisi. Ühine tööhõivearuanne kinnitab tööturu taastumist, ehkki tööhõive määr ei ole veel kriisieelsele tasemele tagasi jõudnud. Kui tööhõivemäära madalpunkt oli 71,6% 2020.a teises kvartalis, siis täpselt aasta hiljem oli tööhõivemäär 72,8% vanuserühmas 20-64 aastat (kriisieelne tase 2019.a neljandas kvartalis 73,3%). COVID-19 kriis mõjutas eelkõige noori, ebatüüpiliste tööde tegijaid, füüsilisest isikust ettevõtjaid ja kolmandate riikide kodanikke. Samuti tõi pandeemia esile juba olemasolevad väljakutsed naiste tööhõives. Näiteks kaotasid naised pandeemia ajal rohkem töötunde kui mehed, samuti oli naistel kaugtööd tehes suurem vastutus koduste kohustuste võtmisel kui meestel, mis raskendas naistel kaugtöö tegemist oluliselt rohkem. Samas on suure nõudlusega sektorites tekkinud tööjõupuudus. Rohe- ja digipöörde käigus tõenäoliselt osad töökohad kaovad, teisalt luuakse neid ka juurde. 2020. a teisest kvartalist on toimunud kõige suurem tööhõivemäära tõus ehitus- ja infotehnoloogiasektorites ning avalikus teenistuses. Kõige tagasihoidlikum tõus hõivatuses on endiselt jae- ja hulgimüügisektoris, meelelahutuses ja põllumajanduses. Selles kontekstis omandab erilise tähtsuse aktiivne tööturupoliitika ja eriti töökohavahetuse toetamine. Täiskasvanuhariduses osalemine on kõikjal ELis endiselt kõike muud kui tavapärane ja pandeemia on seda mõjutanud, kusjuures liikmesriikide vahel on märkimisväärsed erinevused. Seega on jätkuvalt raske tagada, et inimestel on tuleviku tööturu vajadustele vastavad oskused. Siinkohal on ümberõpe ja täiendõpe tööhõive taastamisel ääretult olulised meetmed. Sotsiaalkaitsesüsteemid aitasid COVID-19 kriisi leevendada nii, et märkimisväärselt ei suurenenud ei vaesusrisk ega sissetulekute ebavõrdsus. Samuti oli suuremas vaesusriskis need töötavad inimesed, kel 6 puudus püsiv tööleping ja kes olid madalama kvalifikatsiooniga. Esile on tõusmas energiavaesus, mis mõjutab täna ligi 34 miljonit inimest ELis. Siiski püsivad paljudes riikides sotsiaalkaitselüngad, eriti ebatüüpiliste tööde tegijate ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul. 2022. aasta ühise tööhõivearuande analüüs tugineb läbivaadatud sotsiaalnäitajate tulemustabelile, mis nüüd võimaldab teha järelevalvet Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõttest 18 üle. Kooskõlas tööhõivesuunistega kutsutakse liikmesriike üles väljuma kriisist ja keskenduma taastumismeetmetele, soodustades töökohtade loomist, hõlbustades üleminekut töötusest tööhõivesse sektorite üleselt ning võttes arvesse digi- ja rohepööret. Samuti ei tohi unustada aastaks 2030 seatud eesmärke tööhõive, oskuste, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonnas. b) Tööhõivekomitee ülevaade noortegarantii rakendamisest – põhisõnumid, kinnitamine 19. oktoobril 2021 anti tööhõivekomitees liikmesriigipõhine ülevaade noortegarantii rakendamisest. Eestil läheb noortele pakkumiste õigeaegse edastamise osas hästi. 2021. aasta kevadel ekspertide poolt läbi viidud noortegarantii hindamisuuringus jõuti järeldusele, et Eesti süsteem on tõhus. Samuti märgiti, et toetusmeetmed aitasid noori oluliselt siseneda tööturule ja/või jääda haridussüsteemi. Eeldatakse, et hiljutised poliitikaarengud parandavad veelgi noorte edendamise strateegia rakendamist. Suurendatakse noorte toetamist, samal ajal pööratakse suuremat tähelepanu vanemaealistele NEET- noortele ja parandatakse valdkondade vahelist koostööd. Noortegarantii tugevdatud tegevuskava esitatakse valitsusele 2022. aasta esimeses kvartalis. Samal ajal on lahendamata järgmised väljakutsed. Arenguruumi on huvirühmade koostöös, eriti asutuste vahelises info jagamises. Näiteks skeem „Minu esimene töökoht“ peab andma tööandjatele teavet ja olema paremini seotud ka teiste teenustega, kuid hetkel see ei toimi nagu peaks. Samuti rõhutatakse vajadust parandada oskuste hindamist ja valideerimist, eelkõige on küsimus digioskustes. Üldisemalt vajavad noored intensiivsemat tuge mitmesuguste takistuste, sealhulgas hariduse alasoorituse, piirkondlike lõhede ja keelekasutuse tõttu. c) Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkaitsele juurdepääsu käsitleva nõukogu soovituse kohaste riiklike kavade ajakohastamine, Sotsiaalkaitsekomitee esimehe ettekanne Toimunud on kaks ümarlauda, millest esimesel keskenduti sellele, millised lüngad tuleb veel täita, et tagada füüsilisest isikust ettevõtjale sotsiaalkaitse ametlik kaetus ning teisel uuriti, milliseid potentsiaalseid reforme tuleks veel läbi viia, tuginedes COVID-19 kriisi ajal kasutusele võetud meetmetele. Arutelude tulemusena tõdeti, et kõik muutused, mis leiavad aset töömaailmas (nt uued töövormid), tungivad üha sügavamale ka sotsiaalkaitsesüsteemides ja nõuavad selle reformimist. Sellised muutused seavad ohtu inimeste heaolu ja tervise ning suurendavad majanduslikku ebakindlust, vaesust, sotsiaalset tõrjutust ja ebavõrdsuse riski. Liikmesriigid kinnitasid oma pühendumust kujundada sotsiaalkaitsesüsteemid ümber selliselt, et arvestatakse tööturu tuleviku trende ja väljakutseid. Esitatud riiklikud tegevuskavad sisaldasid palju meetmeid, mis olid enamasti seotud puuduste eemaldamisega sotsiaalkaitse piisavuses ning töötus- ja haigushüvitistega seonduvalt. Samuti võib positiivsena välja tuua, et mitmed liikmesriigid on loonud meetmeid, et tagada füüsilisest isikust ettevõtjatele üha suurem ametlik kaetus, see tähendab nende kaasamaist töötuskindlustusskeemi või vähemalt juurdepääsu loomist neile, haigushüvitissüsteemi laiendamist neile, mis on eelkõige seotud COVID-19 pandeemia ajal füüsilisest isikust ettevõtjatele pakutavate erakorraliste toetusmeetmetega. Samas tuleb FIE-de puhul arvestada ka sellega, et oluline on leida tasakaal kohustusliku või vabatahtliku osalemise vahel sotsiaalkindlustusskeemis, leida parim viis füüsilisest isikust ettevõtja 7 sissetuleku tuvastamiseks ning tema panuse määramiseks sotsiaalkaitses, pidades samaaegselt silmas, et need meetmed ei takistaks ettevõtlust. COVID-19 pandeemia nõudis sotsiaalkaitses kiirreageerimist, mille tagajärjel loodi ajutised meetmed, et aidata inimestel kriisiga toime tulla. Mõned liikmesriigid on nendele ajutistele meetmetele kindaks jäänud ja jäävad neid rakendama ka edaspidi. Näiteks töötuskindlustussüsteemide struktuurimuudatused; juurdepääs teistele sotsiaalkindlustusvaldkondadele, nagu tervishoid või on täiustatud erinevate töötajate kategooriate õnnetusjuhtumikindlustust. Eesti raporteeris meetmetest, mida on valitsuse tasandil juba planeeritud või valitsuskabinetis arutatud. Eesti kavaga saab tutvuda siin: https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1312&langId=en. Suuremad väljakutsed ja suuremad strateegilised sihid seatakse strateegias Eesti 2035, Rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030 ja Heaolu arengukavas 2023-2030. Viimase osas hetkel konsultatsioonid partneritega käivad ja arengukava on koostamisel. Eesti positiivsete näidetena saab välja tuua ettevõtluskonto võimaluse, mis ei ole küll uus meede, kuid teistes liikmesriikides sellist võimalust ei ole. Samuti kohandab Eesti töötushüvitiste majandustsüklitega ehk töötuskindlustushüvitise suurus sõltub majanduse olukorrast. Eesti lähtub Vabariigi Valitsuse 08.11.2018 ja Riigikogu EL asjade komisoni 7.12.2018 istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest EL ühtekuuluvuspoliitika raamistiku ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Varjupaiga ja Rändefondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi ühissätete kohta perioodil 2021-2027; Vabariigi Valitsuses 22.04.2021 ja Riigikogu EL asjade komisjoni 7.05.2021 istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni teatise Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava kohta; Vabariigi Valitsuse 27.08.2020 ja Riigikogu EL asjade komisjoni 18.09.2020 istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest, millega millega tugevdatakse noortegarantiid ja asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta; Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest 2020-2021 ja heaolu arengukavast 2016-2023. Eesti seisukoht Eesti nõustub komisjoniga esitatud sügispaketiga, mille kohaselt tuleb 2022. aastal liikuda kriisiohjelt rohkem majanduslikku vastupanuvõimet suurendava kestliku ja õiglase majanduskasvu suunas. Oluline roll on siin ka tööturumeetmetel, kus erakorralised meetmed tuleks asendada taastumismeetmetega (nt ümber- ja täiendõpe sektorite üleselt, digioskuste arendamine, uute töövormide lülitamine sotsiaalkaitseskeemidesse). Eesti nõustub sotsiaalkaitsekomiteega, et riiklikud tegevuskavad on vajalikud tagamaks töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääs sotsiaalkaitsele. Arvestama peab rohkem tööturu tuleviku trendide ja väljakutsetega sotsiaalkaitsesüsteemi muutmisel. Muuhulgas tuleb tagada ametlik kaetus, sotsiaalkaitse piisavus ning töötus- ja haigushüvitistega seonduvad hüved. Eesti nõustub vajalike riiklike tegevuskavade esitamise ja andmete kogumisega Komisjoni poolt, kuid vältida tuleb liigset administratiivset koormust ja samade andmete mitmekordset küsimist. 5. Võrdõigusliku Euroopa suunas Päevakorrapunkti eesmärk: poliitiline mõttevahetus Ministrite arutelu keskendub võrdõigusliku Euroopa suunas liikumisele. Sooline võrdõiguslikkus ja 8 inimõigused on Euroopa väärtuste keskmes ning naiste ja meeste võrdõiguslikus on üks EL aluspõhimõtetest, mis on sätestatud EL aluslepingutes ja EL põhiõiguste harta artiklis 23, samuti on sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja eraelu tasakaal ka Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted. Sellegipoolest ei ole soolist võrdõiguslikkust praktikas veel saavutatud ning COVID-19 pandeemia on võimendanud olemasolevaid ebavõrdsusi naiste ja meeste vahel. Kriisist on enim pihta saanud töötavad naised, kes on üleesindatud valdkondades, kus pandeemia negatiivne mõju ja haigestumisrisk on suurimad (nt eesliinitöötajad meditsiini- ja hoolekande valdkondades, jaekaubanduses). Lisaks on pandeemia liikumispiirangute kehtestamisel olnud negatiivne mõju lapsevanemate töötamisele, sealjuures eriti naistele, kuna laste ja pere eest hoolitsemisega tegelevad endiselt rohkem naised. Seetõttu on eriti pandeemia kontekstis oluline pingutada, et pandeemia väljakutsete tõttu ei toimuks taandarengut soolise võrdõiguslikkuse poole püüdlemisel. Euroopas on laialdane üksmeel selles, et võrdõiguslikkus tuleb seada taastumise ja meie majandusliku tuleviku keskmesse. Rohe- ja digiüleminekutest peavad kasu saama nii naised kui ka mehed ning nautima võrdseid võimalusi areneval tööturul. Sooline võrdõiguslikkus on ka majanduslikult kasulik ning eriti väheneva tööealise elanikkonna kontekstis on oluline, et nii naised kui mehed saaksid oma potentsiaali täiel määral tööturul rakendada. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas seati eesmärgiks, et aastaks 2030 peaks vähemalt 78% elanikkonnast vanuses 20-64 tööhõives olema ning selle eesmärgi täitmiseks tuleb vähendada soolist tööhõivelõhet vähemalt poole võrra võrreldes 2019. aastaga. Sealjuures tuleks vähendada soolist palgalõhet, vähendada soolist segregatsiooni tööturul ning edendada lapsehoiu- ja pikaajalise hoolduse kättesaadavust. Samuti on vaja teha soolõimet kõigis EL rahastamisvahendites. Ka liikmesriikidel tuleb uue taaste ja vastupidavusrahastu kontekstis selgitada, kuidas riiklikud taastekavad panustava soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Ministritel on palutud arutada, kuidas adresseerida olemasolevaid soolisi lõhesid (sh tööhõivelõhe, palgalõhe, digilõhe), et päriselt tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus tööturul ning millised töö- ja eraelu tasakaalu meetmed oleksid siinjuures kõige asjakohasemad. Samuti arutatakse, kas nähakse vajadust uute EL tasandi algatuste järgi liikmesriikide toetamiseks nende püüetes edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust tööturul ning kuidas tagada, et sooline vaade oleks paremini ja süsteemsemalt integreeritud tuleviku EL strateegiates ja poliitikates. Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks on oluline jätkata EL üleselt soolise palgalõhe vähendamisega. Palkade läbipaistvuse direktiivil on siinkohal oluline roll, kuna see aitab vähendada palgastruktuuride soolist kallutatust ja soolise palgalõhe selgitamata osa ning ühtlustada meeste ja naiste töiseid sissetulekuid. Nii tööturu- kui digilõhede vähendamiseks on oluline jätkata meetmete rakendamist tüdrukute ja naiste osakaalu tõstmiseks IKT õppurite ja töötajate seas, sh vähendades sooliste stereotüüpide mõju noorte valikutele ja töötajate ning tööandjate otsustele, samuti toetades haridusasutuste ja tööandjate koostööd segregatsiooni vähendamisel. Sooliste tööturulõhede vähendamiseks on vajalik lisaks hoolduskoormuse leevendamisele senisest veelgi enam pöörata tähelepanu ka hoolduskoormuse ebavõrdsele jaotusele naiste ja meeste vahel ning astuda samme selle võrdsema jaotamise toetamiseks, sh viies tõhusalt ellu töö- ja eraelu ühitamise direktiivis ette nähtud meetmeid. Sooperspektiivi parema ja süsteemsema EL strateegiatesse ja valdkondlikku poliitikasse lõimise eelduseks on nii EL kui liikmesriikide tasandil lõimet toetavate mehhanismide olemasolu, sh poliitikakujundajate teadlikkuse ja võimekuse järjepidev tõstmine, koostöö toetamine, heade praktikate vahetamine, soopõhiste andmete olemasolu tagamine ning seire lõimekohustuste täitmise 9 üle. Eesti seisukoht on kooskõlas Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidega 2020-2021 ja heaolu arengukavaga 2016-2023. Eesti seisukoht Sooliste lõhede vähendamiseks on oluline jätkata soolise palgalõhe vähendamisega, sh EL ülese mõju saavutamiseks palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu kaudu miinimumnõuete kokkuleppimisega. Nii tööturu- kui digilõhede vähendamiseks on oluline jätkata meetmete rakendamist tüdrukute ja naiste osakaalu tõstmiseks IKT õppurite ja töötajate seas. Sooliste tööturulõhede vähendamiseks on vajalik astuda jätkuvalt samme ka hoolduskoormuse võrdsema jaotuse toetamiseks naiste ja meeste vahel, sh viies tõhusalt ellu töö- ja eraelu ühitamise direktiivis ette nähtud meetmeid. Sooperspektiivi paremaks ja süsteemsemaks EL strateegiatesse ja valdkondlikku poliitikasse lõimiseks tuleb jätkata nii EL kui liikmesriikide tasandil lõimet toetavate meetmete rakendamist, sh parandada poliitikakujundajate teadlikkust ja võimekust, toetada koostööd ja heade praktikate vahetamist, parandada soopõhiste andmete olemasolu kõigis poliitikavaldkondades ning seirata lõimekohustuste täitmist. 6. Järeldused, milles käsitletakse jätkusuutlikku tööd elu kõigis etappides Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: nõukogu järelduste vastuvõtmine Järeldused on kantud eesistuja motost, et kvaliteetne töö annab kvaliteedi kogu eluks. Järeldustes keskendutakse kolmele teemavaldkonnale: töötervishoid ja -ohutus, oskused ning paindlik töökorraldus. Tekst lähtub Eurofoundi kontseptsioonist, kuidas sobitada kokku töö- ja elukvaliteet. Selleks, et inimene oleks tööturul kättesaadav, peaksid pakutavad töötingimused (töökohakvaliteedi mõõde) arvestama üksikisiku vajadustega (elukvaliteedi mõõde), näiteks inimese oskused, tervislik seisund, vanus, laste kasvatamine jmt. Valida on seitsme töökohakvaliteeti iseloomustava valdkonna vahel (füüsiline töökeskkond, töö intensiivsus, oskused ja tegevusvabadus, perspektiiv, sissetulek, tööaja kvaliteet, sotsiaalne keskkond), kus saab rakendada erinevatele gruppidele sihitatud meetmeid inimeste tööl hoidmiseks. Ühe dimensiooni kõrge kvaliteet võib kompenseerida teise dimensiooni madalat kvaliteeti. Olulised on valdkondade regulatsioonid, poliitikad ja praktikad. Järeldustes kutsutakse muu hulgas liikmesriike üles parandama töötingimusi ja sotsiaalkaitset. Ajakohastada tuleks riiklike töötervishoiu ja –ohutuse strateegiaid, pidades seejuures silmas ka EL 2021-2027 töötervishoiu ja -ohutuse raamistikku. Samuti kutsutakse riike üle vaatama meetodeid oskuste nõudluse prognoosimisel ning arendama võimalusi elukestvaks õppeks. Uurida tuleks võimalusi töö- ja eraelu paremaks tasakaalustamiseks, eesmärgiga muu hulgas tagada naistele ja meestele tööturul võrdsed võimalused. Eesti seisukohad on kooskõlas Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidega 2020-2021, heaolu arengukavaga 2016-2023, ning 22.04.21 Vabariigi Valitsuse istungil kinnitatud ja 07.05.21 Riigikogu EL asjade komisjonis heaks kiidetud Eesti seisukohtadega Euroopa Komisjoni sotsiaalõiguste samba tegevuskava teatise kohta. 10 Eesti seisukoht Eesti toetab järelduste vastu võtmist. 7. Järeldused tehisintellekti mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele tööturul Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: nõukogu järelduste vastuvõtmine Nõukogu järeldused põhinevad Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) tehisintellekti, platvormitöö ja soolise võrdõiguslikkuse teemalisel raportil. Järelduste kohaselt on tehisintellekt oluliseks digiülemineku vahendiks ning muutuse ja innovatsiooni võtmeteguriks, võimaldades uusi töövorme ning suuremat sotsiaalset kaasatust. Nii naised kui mehed peaksid saama võrdselt kasu tehisintellekti kasutusest tulenevatest võimalustest ning olema kaitstud võimalike ohtude eest. Võimalikke ohtusid (nt läbipaistmatu otsustamise oht ning algoritmiline diskrimineerimine) tuleb hinnata ning pakkuda lahendusi ennetamaks EL väärtuste ja põhiõiguste rikkumisi. Järeldustega kutsutakse liikmesriike üles eelkõige suurendama soolise võrdõiguslikkuse alast teadlikkust tehisintellekti alastes teadusuuringutes ning kõigis sektorites, kus tehisintellekti disainitakse, arendatakse ning kasutatakse. Lisaks tuleb riikidel jätkata püüdlusi suurendamaks algoritmide läbipaistvust. Riike kutsutakse üles ka adresseerima platvormitööd tegevate inimeste, sh eriti naiste, vajadusi COVID-19 mõjude leevendusmeetmetes ning suurendama püüdlusi naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse saavutamiseks ametialadel, mis on seotud tehisintellekti tööriistade loomise ja kasutuselevõtuga. Jätkata tuleks platvormitöö institutsionaalsete ja õiguslike raamistike analüüsimisega, võttes seejuures arvesse tehisintellekti olulist rolli ning tagades, et analüüs sisaldab ka soolist mõõdet, pühendades sealjuures erilist tähelepanu võimalikule õiguslikule vaakumile ja ebakindlusele seoses platvormitööd tegevate inimeste töötegemise iseloomuga, et parandada nende töötingimusi ning vältida ebakindlate töövormide tõusu. Veel tuleks riikidel astuda konkreetseid samme diskrimineerimise ennetamiseks ning eelarvamuste adresseerimiseks tehisintellekti süsteemides ja algoritmides. Lisaks kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üheskoos tugevdama EL soolise võrdõiguslikkuse ja digiülemineku poliitikate vahelist seost ning tagama süsteemne soolise vaate lõimimine tehisintellekti poliitikatesse; disainima, viima ellu ja seirama sihipäraseid meetmeid tehisintellektides sooliste stereotüüpide seljatamiseks, seejuures suurendades ka personaliga tegelevate inimeste teadlikkust nii AI tööriistade kasutamise võimalustest kui ka ohtudest; edendama koostööd samameelsete riikidega, sotsiaalpartneritega ning digivaldkonnas tegutsevate ettevõtetega; tugevdama püüdlusi süsteemselt adresseerida nendes valdkondades kus tehisintellekti kasutatakse kallutatud tööhõive andmete kogumist, eesmärgiga ennetada sooliste ebavõrdsuste püsimist tööturul ja laiemalt; suurendama püüdlusi võitluses horisontaalse ja vertikaalse tööturu segregatsiooni vastu. Eesti seisukoht on kooskõlas heaolu arengukavaga 2016-2023, Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidega 2020-2021 ning 07.10.2021 Vabariigi Valitsuse istungil heaks kiidetud ja 19.10.2021 ELAK-is kinnitatud seisukohtadega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid. Eesti seisukoht Toetame nõukogu järelduste vastuvõtmist. 11 TERVISEMINISTRITE KOHTUMINE 1. Nõukogu määrus, milles käsitletakse hädaolukorra raamistikku seoses meditsiiniliste vastumeetmetega (HERA) Päevakorrapunkti eesmärk: (võimalik) poliitiline kokkulepe Eesistuja soovib saada poliitilist kokkulepet nõukogu määruse eelnõu osas, milles sätestatakse hädaolukorra raamistik seoses meditsiiniliste vastumeetmetega. Euroopa Komisjon esitas ettepaneku 2021. a septembris ja selle peamine eesmärk on COVID-19 kriisi õppetundidele tuginedes parandada ELis valmisolekut kriisiolukorras vajalike meditsiiniliste vahenditega varustamise tagamiseks. Plaanitavateks hädaolukorra meetmeteks on näiteks kriisiga seotud meditsiiniliste vastumeetmete (ravimid, meditsiiniseadmed, muud tooted ja teenused) ja kriisiga seotud tooraine nõudluse ja pakkumise jälgimine ning tootmiskohtade kaardistamine, hädaolukorra teadusuuringute ja innovatsiooni plaanide aktiveerimine, tootmisvõimekuste suurendamist ja tarneahelate ümberkorraldamist toetavad meetmed, ühishangete korraldamine ja erakorralise rahastamise aktiveerimine. Eelnõu on arutatud EL Nõukogu ravimite ja meditsiiniseadmete töögrupis. Riikide põhimure läbirääkimistel on olnud dubleerimise vältimine teiste asjaomaste EL asutustega ja EL kriisireageerimise mehhanismidega. Palju arutelusid on tekitanud hädaolukorra raamistiku käivitamisega ja meetmete rakendamisega seotud protsessi juhtimine ja otsustuste tegemine. Eelkõige puudutab see eelnõus ette nähtud komisjoni juhitava ja liikmesriikide esindajatest koosneva tervisekriisi nõukogu juhtimist, koosseisu ja volitusi. Mitmete liikmesriikide jaoks ei ole komisjoni kohustus konsulteerida tervisekriisi nõukoguga piisav ja soovitakse, et liikmesriikidel oleks suurem otsustusõigus meetmete kavandamisel ja rakendamisel. Seetõttu on lisaks tervisekriisi nõukoguga konsulteerimisele kompromissteksti lisatud ka rakendusaktide vastuvõtmine komiteemenetluses, kus otsuste vastuvõtmine toimub liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamusega. Samuti leitakse, et tervisekriisi nõukogu peaks lisaks komisjoni esindajale kaasjuhtima ka liikmesriikide esindaja. Liikmesriikide jaoks on oluline, et hädaolukorra raamistikus ette nähtud meetmed oleksid põhjendatud ning nende kehtivust oleks võimalik lõpetada ennetähtaegselt niipea, kui hädaolukord on möödas (komisjoni ettepaneku kohaselt aktiveeritakse meetmed tähtajaliselt kuni 6 kuuks). Seda paljuski selleks, et loomulikke tarneahelaid mitte lõhkuda ning vältida tööstuse liigset koormamist. Osad liikmesriigid on väljendanud arvamust, et poliitilise kokkuleppe saavutamine võib olla liiga ennatlik. Läbirääkimiste tulemused on heas kooskõlas Eesti seisukohtadega. Eesti seisukohad Euroopa tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse HERA loomise algatuste kohta on kinnitatud 25.11.2021 Vabariigi Valitsuse istungil. Eesti seisukoht Eesti toetab poliitilise kokkuleppe kinnitamist. Peame oluliseks rahvatervisealases hädaolukorras kriisimeetmete raamistiku käivitamist, mis võimaldab paremini koordineerida ravimite, meditsiiniseadmete ja muude hädaolukorras vajalike toodete arendamise, tootmise ja varustamisega seotud tegevusi. 12  2. COVID-19 – praegune ja tulevane reageerimine pandeemiale Päevakorrapunkti eesmärk: arvamuste vahetus Epidemioloogiline olukord tekitab enamikus liikmesriikides jätkuvalt muret ning seetõttu on oodata suuremat haiglate koormust järgmise kahe nädala jooksul. Haigestumise määr on praegu kõrgeim alla 50-aastaste seas, kuid kasvab kiiresti ka vanemate vanuserühmade hulgas. Olukord on riigiti märkimisväärselt erinev, kuid rängema surve all on siiski riigid, kus vaktsineeritus on madalam. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (edaspidi ECDC) andmed tõendavad vaktsiinide tõhusust ning kõik ELi poolt heaks kiidetud vaktsiinid annavad hea kaitse COVID-19-ga seotud haiglaravi, raske haigestumise ja surma eest. Uuringud näitavad siiski, et umbes 6 kuud pärast esmast vaktsineerimist väheneb vaktsiinide kaitse nakkuse ja kergema haiguse põdemise vastu. Selleks, et ühtlustada digitaalse COVID-tõendi kehtivusaega liikmesriikides, on komisjon teinud ettepaneku kehtestada nõukogu soovituses vaktsineerimise tõendi tähtajaks 9 kuud. See võtab arvesse ECDC soovitusi, mille kohaselt tõhustustooside tegemist tuleks kaaluda alates kuue kuu möödumisest esmasest vaktsineerimisest. Lisaks on arvestatud kolmekuuline periood riiklike vaktsineerimiskampaaniate kohandamiseks. Kõik ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) riigid on alustanud lisa- ja tõhustusdooside manustamisega. Lisaks, on praegu ELis laste ja noorukite jaoks lubatud kaks COVID-19 vaktsiini: Comirnaty (Pfizer BioNTech) 5-11-aastastele lastele ja Spikevax (Moderna) 12-18-aastastele lastele. Riigid on alustanud juba 12-17-aastaste laste vakstineerimist. Novembri keskpaigas oli ELis/EMPs 13,9% noortest täielikult vaktsineeritud, 16,7% oli saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi. Kuigi vaktsineerimine on tõhusaim viis haiglaravi ja surmajuhtumite vältimiseks, vajavad patsiendid siiski ohutut ja tõhusat ravi paranemiseks. Komisjon võttis 6. mail 2021 vastu ELi COVID-19 ravistrateegia, et toetada COVID-19 ravimite uurimist, arendamist, tootmist, hankimist ja kasutuselevõttu. Oktoobris 2021 avaldas komisjon pärast ekspertide teaduspõhist valikut kümne kõige lootustandvama ravimi laiema portfelli. Novembris 2021 andis komisjon kaks müügiluba vastavatele ravimitele ning võib aasta lõpuks anda loa veel neljale. Praegu on Euroopa Ravimiametis kuus COVID-19 ravimi hindamist. Komisjon aitab tagada, et ravimeid hangitaks ja toimetataks liikmesriikidesse niipea, kui need on lubatud. Komisjon on sõlminud neli ühishankelepingut COVID- 19 ravimite ostmiseks ja on valmis 2021. aasta lõpuks avama veel hankeid. Samuti kaalutakse võimalust ravimivarude kogumiseks. Eelpool toodust lähtuvalt on eesistuja planeerinud arutelu laste vaktsineerimisega seotud plaanide ja väljakutsetega seoses ning COVID-19 ravimite ühishangete ja meditsiinivarude teemal. Vabariigi Valitsus otsustas 18. novembri 2021.a istungil toetada COVID-19 ravimite soetamist. Ravimite kuluks prognoosib Eesti Haigekassa 2021. aastal 4,25 miljonit eurot ja 2022. aastaks 15,83 miljonit eurot. Vaktsineerimist puudutavad seisukohad põhinevad Sotsiaalministeeriumi strateegial „COVID-19 vastane vaktsineerimine. 2021 II poolaasta eesmärgid, põhimõtted ja revaktsineerimise stsenaariumid“. Eesti seisukoht Toetame arvamuste vahetust eesistuja pakutud teemadel. Eesti vaktsineerib noorukeid vanuses 12-17 ning planeerime ka nooremate laste vaktsineerimist, arvestades Euroopa Ravimiameti ja ECDC soovitusi. Peame oluliseks võimalust osaleda COVID-19 ravimite ostmiseks korraldatavates ELi ühishangetes, mis aitavad tagada võrdse juurdepääsu ravimitele kõikides EL riikides. EL tasandi 13 tegevuse koordineerimisel on oluline roll hiljuti käivitatud HERA üksusel. 3. Järeldused Euroopa terviseliidu tugevdamise kohta Päevakorrapunkti eesmärk: järelduste vastuvõtmine Pandeemia on esile toonud vajaduse tugevdada EL ja liikmesriikide valmisolekut tervisekriisideks ning parandada riikidevahelist koordineerimist. Eesistuja on järeldustes välja toonud neli prioriteetset teemat tugevdamaks Euroopa terviseliitu: uuenduslike lahenduste rakendamine vastupidavate tervishoiusüsteemide saavutamiseks, ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse parandamine, vähktõve vastane võitlus ning EL roll ülemaailmses tervishoius. Kriisi surve all on Euroopa tervishoiusüsteemid näidanud võimet kohaneda muutuvate vajadustega, nt telemeditsiini kasutamise kasv. Siiski tuleb saadud õppetundidest lähtudes luua paremad tingimused, et reageerida tulevikus väljakutsetele ja võimaldada uusi lahendusi tervishoiusüsteemide, sh digitaalse tervishoiu, tugevdamiseks. Seejuures tugevdavad ja optimeerivad strateegilised investeeringud tervishoiusüsteemide parendamisse vastupanuvõimet ka tulevikus. Lisaks on vaja edendada ja toetada vastavate spetsialistide enesetäiendamise võimalusi. Teiseks on pea kahe aastane kogemus näidanud, et kättesaadavad ja taskukohased ravimid on valmisoleku ja vastupanuvõime nurgakivi, nagu on märgitud ka Euroopa ravimistrateegias. Kasvava antimikroobse resistentsuse, katmata ravivajaduse, tootmiseks ärihuvi puudumise jt takistuste olukorras tuleb leida viise ravimitele juurdepääsu kindlustamiseks, edaspidi ka kooskõlas Euroopa tervishoiu andmeruumiga. Arvestades, et mittenakkushaigused moodustavad 87% ELi haiguskoormusest ning COVID-19 on põhjustanud häireid tervishoiusüsteemide toimivuses, on vaja veelgi tugevdada tervise edendamist ning keskenduda mittenakkushaiguste, näiteks vähktõve, ennetamisele ja ravile. Euroopa vähktõvevastase võitlemise kava on samuti Euroopa terviseliidu peamisi tugisambaid. Kava rakendamine, kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkidega, aitab kaasa vähktõve kasvutendentsi pidurdamisele ELis ning tervislikumale, õiglasemale ja jätkusuutlikumale tulevikule kõigi jaoks. Muuhulgas tuleb töötada välja ja rakendada meetmed, mis on suunatud tubaka ja alkoholitarvitamise ja ebatervisliku toitumise vähendamisele ning liikumise suurendamisele ja vaktsineerimise edendamisele hõlbustades koostööd liikmesriikide, olemasolevate ELi asutuste ja vastavate foorumite vahel. Tähelepanu tuleb pöörata ka vähktõve seljatanud inimeste elukvaliteedile. Õppetundidest on selge, et vaja on suurendada ELi rolli ülemaailmses tervishoius ning tagada, et EL ja liikmesriigid räägiks ühel häälel. Lisaks vaktsiinide õiglasemale jaotamisele tuleks keskenduda tervishoiusüsteemide tugevdamisele kogu maailmas koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega ning kaaluda globaalse pandeemialeppe ellukutsumist, mis hõlmaks nii pandeemiateks valmisolekut kui ka vastumeetmeid. Eesti seisukohad Euroopa terviseliidu kohta on kinnitatud 11.02.2021 Vabariigi Valitsuse ja 01.03.2021 ELAK istungil. 14 Eesti seisukoht Eesti toetab järelduste vastuvõtmist. Peame oluliseks uuenduslike lahenduste arendamist, ja nende rakendamise hõlbustamist tervishoiusüsteemide tugevdamiseks, sealhulgas digitaalsete võimaluste ning teenuste laiendamise toetamist ja kasutuselevõttu, millel on selge potentsiaal suurendada tervishoiusüsteemide tõhusust, kättesaadavust ja vastupidavust. Seejuures on vajalikud strateegilised investeeringud tervishoiusüsteemide parandamisse, et tugevdada nende vastupanuvõimet ja optimeerida teenuseid tulevikus. Peame oluliseks rahvusvahelisel tasandil terviseohtudeks valmisoleku ja neile reageerimise mehhanismide tugevdamist. Koostajad: Elen Ohov, nõunik, 6269 241, [email protected]; Annely Salumaa, nõunik, 6269 243, [email protected]; Agni Aav, nõunik, 6269 281, [email protected]; Helen Sõber, nõunik, 6269 122, [email protected] 15