Arvamus eelnõule

Saatja: ETTAS info <[email protected]> Saadetud: 30.11.2021 19:17 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: ETTAS arvamus TTOS muutmise eelnõule Tere, edastan Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi arvamuse. Lugupidamisega Karin Sarapuu Sotsiaalministeerium Teie 09.11.2021 nr 1.2-2/139-1 Meie 30 . 1 1.2021 Vastus arvamuse avaldamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõ ule. Käesolevaga esitame Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi (ETTAS) arvamuse. Eelnõu järgi muudetakse ja sõnastatakse paragrahvi 13 lõike 1 punkt 7 järgmiselt: „7) korraldama töötervishoiuteenuse osutamist töökohal“ . Praegu kehtivas TTOS redaktsioonis kohustab paragrahv 13 lõike 1 punkt 6 ² „korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud“ ning punkt 7 „ korraldama töötaja tervisekontrolli“. Selgusetuks jääb punkt 7 muudatuse sisuline tähendus. Lisaks toome välja, et ka edaspidi eelnõus korduvalt kasutatud sõnastus „töötervishoiuteenuse osutamine töök o h a l“ võib tekitada se g adust ja tõlgendamist viisil, kus tööandja nõuab töötervishoiualase tervisekontrolli teostamist ettevõttes kohapeal, mitte töötervishoiuteenuseosutaja ruumides. Eelnõu punkt 11 alusel muudetakse ja sõnastatakse § 13 ¹ . Töötervishoiuteenus lõige 1 järgmiselt: „(1) Tööandja korraldab töötervishoiuteenuse osutamist töökohal“. Selline sõnastus viitab, nagu peaks ka tervisekontrollid korraldama ettevõttes kohapeal. Sarnaselt eelmisele tähelepanekule on eelnõu punktis 17 kasutatud sõnastust „töötervishoiuteenuse osutamine töökohal“, mis võib olla tõlgendatav mitmeti , nagu eelnevalt vä l j a sai toodud . Paragrahv 13 ¹ . Töötervishoiuteenus lõige 4 loetleb töökeskkonna ohutegurid või töö laadi, mille korral tuleb töötajel korraldada tervisekontroll. Teeme ettepaneku lisada loetelusse „ korduvliigutused“. Korduvliigutused põhjustavad töötervishoiuarstide igapäevase praktika alusel olulisi tervisekahjustusi. Paragrahv 13¹ lõige 6 sätestab, et „kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade töökeskkonna ohutegurite suhtes, võib tööandja korraldada tervisekontrolli töötaja esitatud tervisekontrolli otsusel märgitud ajal.“ Juhime tähelepanu, et tööandja ei näe teisele tööandale väljastatud töötaja tervisekontrolli otsust, seega ei saa ta teada, kas tervisekontrollis on arsti poolt eelmisele tööandjale või töötajale tehtud mingeid töökeskkonna või töökorralduse muudatuse ettepanekuid. Võib tekkida ka situatsioon, kus eelmises töökohas olid terviseriskid hästi maandatud ning seetõttu on arsti poolt järgmise terviskontrolli aeg määratud seaduses lubatud perioodiga 3 aastat, samas uues töökohas ei pruugi olla nii hea töökorraldus ja kaasaegsed töövahendid ning tervisekahjustuse risk võib olla suurem. Oleme nõus, et kui tegemist on näiteks kuvaritöötajaga, kellel nii eelmisel kui uuel töökohal on sarnaselt head tingimused ning töötajal endal ei ole mingeid kaebusi, võiks olla tervisekontroll korraldatud eelmisel otsusel märgitud ajal, kuid sellisel juhul peaks see olema tööandja/töötaja/töötervishoiuarsti kolmepoolne kokkulepe. Kui töötaja tervisekontroll on tehtud teise töötervishoiuteenuse osutaja poolt on vajalik teha päring tervisekontrolli otsuse andmete saamiseks ning võib põhjustada ajalist ja materiaalset kulu. Siiski on see tööandjale usutavasti väiksema kuluga kui töötaja tervisekontrolli suunamine. 6. Juhime tähelepanu, et paragrahvis 19 lõige 1 loetletud töötervishoiuspetsialistide seas ei ole välja toodud tööfüsioterapeuti. Tänapäevases töötervishoiumeeskonnas on tööfüsioterapeudil täita oluline roll. 7. Eelnõu paragrahvi 23 lõike 5 punkt 2 alusel peab töötervishoiuarst kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse diagnoosimisel vestlema tööandjaga ning vajaduse korral külastama töökeskkonda. Tänase praktika alusel on juhtumeid, kus tööandja ignoreeri b kutsehaiguse ekspertiisi teostava töötervishoiuarsti kõnesid ning ei vastata isegi kirjalikele päringutele. Kui vestlus jääb pidama, kas siis kutsehaiguse diagnoosimine tuleb pooleli jätta? Küsimus tõstatub ka juhtumite korral, kus töötajal on kutsehaiguse kujunemise perioodi jooksul olnud töö s uhe etteõttes, mille tegevus on kutsehaiguse diagnoosimise ajaks lõppenud. Teisel juhul võib olla töötajal kutsehaiguse kujunemise aastate jooksul mitmeid töösuhteid mitmes ettevõttes, kas töötervishoiuarst peab sellisel juhul kohustu s likus korras kõikide nende tööandjatega vestlema? Muudatuse sõnastus tekitab mitmeid küsimusi ja jätab võimaluse erinevateks tõlgendusteks. Praeguse praktika alusel pöördub enamus tööandjaid töötaja kutsehaiguse diagnoosi korral kohtusse ning seetõ t tu on eriti oluline, et kutsehaiguse diagnoosimist puudutavad sätted oleks sõnastatud selge lt ja üheselt tõlgendatav alt . ETTAS hinnangul on tööst põhjustatud haiguse või kutsehaiguse diagnoosimise protsessis vajalik korraldada tööinspektsiooni poolne ettevõtte külastus, mille kokkuvõte edastataks töötervishoiuarstile ja aitaks hinnata tervisekahjustuse võimalikku põhjuslikku seost töökeskkonna ohuteguritega. 8. ETTAS pöörab tähelepanu, et praegu ei ole töötervishoiuarstil võimalik tutvuda tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise tulemuste kohta koostatud raportitega, ei Tööinspektsiooni ega tööandja poolt koostatud raportiga. Raporti tulemused, mh abinõud samalaadse tervis e kahjustuse tekkimise vältimiseks aitaksid töötervishoiuteenuse osutajal pöörata tugevamat tähelepanu kitsaskohtadele ning vajadusel teha muudatusi näiteks tervisekontrolli sageduste või tervisuuringute mahu määratlemisel. Lugupidamisega Karin Sarapuu /allkirjastatud digitaalselt/ Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi esinaine [email protected] [email protected]