Korralduse edastamine

KORRALDUS Tallinn 30.11.2021 nr 1.1-15/21/63 Terviseameti peadirektori 20.10.2021 korralduse nr 1.1-15/21/58 „Nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõkestamiseks piiriületajate isiku- andmete töötlemine ja nende teavitamine nakkusohust ja -tõrje meetmetest“ muutmine Korraldus on antud Terviseameti peadirektori 10.11.2020 käskkirjas nr 1.1-1/20/52 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku taseme rakendamine ning ülesanded hädaolukorra ohu tõrjumisel või hädaolukorra lahendamisel“ tuvastatud tervishoiu hädaolukorra ohtu ning võttes aluseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 18 lõike 1 punktide 1, 4 ja 5 ja lõike 2 ja § 28 lõike 2 punkti 3 ja lõiget 3, korrakaitseseaduse (KorS) § 30 ja sotsiaalministri 06.11.2009 määruse nr 82 „Tervisameti põhimäärus“ § 16 punkti 10 alusel. 1. Terviseameti peadirektori 20.10.2021 korralduse nr 1.1-15/21/58 „Nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõkestamiseks piiriületajate isikuandmete töötlemine ja nende teavitamine nakkusohust ja -tõrje meetmetest“ punktis 1.3. asendada tekstiosa „kolmandast riigist või Schengeni liikmesriigist, mille viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 200,“ sõnaga „välisriigist“. 2. Kinnitan korralduse tervikteksti (lisatud). Korraldus terviktekst avaldatakse Terviseameti veebilehel ja veebilehel www.kriis.ee. Korraldusest teavitatakse avalikkust meediaväljaannete kaudu. 3. Korraldus jõustub alates 01.12.2021. 4. Korraldus kehtib kuni 16.12.2021. Kui isik leiab, et käesoleva haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi, siis võib ta esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest vaide Terviseametile või kaebuse Tallinna Halduskohtule. Vaie esitatakse Terviseametile e-postiga [email protected] või aadressil Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn. Kaebus esitatakse Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajale e-toimiku https://etoimik.rik.ee/ kaudu, e-postiga. [email protected] või aadressil Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn. Korralduse andmisel on arvestatud asjaolu, et koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 punkti 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna viiruse põhjustatud haigusele puudub efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse. Viiruse leviku risk ning uudsete tüvede välisriigist Eesti Vabariigi territooriumile saabumise risk väga suur, seega on selle vähendamiseks vaja kohaldada meetmeid tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks ning teostada järelevalvet Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ sätestatud liikumisvabaduse piirangute järgimise üle. Nakkushaiguse COVID-19 pandeemilise leviku olukorras kaasneb reisimisega teistesse riikidesse suur nakatumise ja võõrtüvede sissetoomise oht. NETS § 45 ja KorS § 30 lõike 1 kohaselt on Terviseamet pädev küsitlema isikuid, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine on Terviseameti pädevuses. Piiriületajate andmete kogumine toimub eelkõige nakkushaiguse COVID-19 pandeemilise leviku ohu ennetamiseks. Piiriületajate isikuandmete, reisiandmete ja viibimisandmete väljaselgitamine ja seostamine testimise andmetega võimaldab tuvastada, millistest teistest riikides on viirus SARS-CoV-2 või selle konkreetne tüvi Eestisse jõudnud ning kuidas see on Eesti territooriumil levinud, sealhulgas genotüpiseerida või sekveneerida nakkushaigete antud proove. KorS § 30 lõigete 1 ja 3 alusel küsitletakse isikut ja nõutakse isikult dokumente, kui need on iseseisvalt vajalikud ohu ennetamiseks, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamiseks või ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. KorS § 30 lõigete 1 ja 3 alusel küsitlemine ja andmete nõudmine on käsitletavad ettekirjutustena, mille täitmiseks on võimalik kasutada sunnivahendina sunniraha kuni 9600,00 EUR (KorS § 23 lõiked 3 ja 4). Isiku reisimisega seotud andmete töötlemine võimaldab iseseisvalt selgitada välja ohu esinemise. 11.11.2021 tuvastati Botswanas ja 14.11.2021 Lõuna-Aafrika Vabariigis uus SARS-CoV-2 viiruse variant B.1.1.529 (Omikron). Omikron variandil on võrreldes koroona viiruse metsiku tüvega üle 30 mutatsiooni, mis asetsevad ogavalku kodeerivas piirkonnas. Niivõrd suur mutatsioonide arv teeb Omikroni tüvest kõige suurema mutatsioonide arvuga tüve, mida on seni alates pandeemia algusest tuvastatud (kokku üle 50 mutatsiooni). Senini puudub tõenduspõhine teave, missugust mõju avaldavad tekkinud mutatsioonid viiruse omadustele, kuid ECDC ja WHO poolt avaldatud raportites viidatakse, et suur mutatsioonide arv võib olla seotud viiruse suurenenud transmissiooni võimega, vaktsiinide efektiivsuse olulise vähenemise ja suurenenud taasnakatumise riskiga. Sellest tulenevalt nimetas WHO 26.11.2021 kõnealuse tüve murettekitavate viirustüvede (VOC) hulka ning ECDC soovitas 29.11.2021 EL liikmesriikidel testida riiki saabumisel RT-PCR meetodit kasutades nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata isikuid ja kehtestada piiriületajatele 7- 14 päeva kestev karantiinikohustus. Alates 01.12.2021 kehtib regulatsioon, mille kohaselt kehtib kõikidele koroonaviiruse SARS- CoV-2 Omikron tüve suhtes riskiriigiks tunnistatud riikidest Eestisse sisenevatele isikutele 10- päevane liikumisvabaduse piirang. Liikumisvabadust ei pea piirama isikud, kes on mitte rohkem kui 12 kuud tagasi SARS-CoV-2 viiruse suhtes täielikult vaktsineeritud või mitte rohkem kui kuus kuud tagasi COVID-19 haiguse läbipõdenud, kui nad teevad viivitamata Eestisse saabumise järgselt SARS-CoV-2 RT-PCR testi ning selle testi tulemus on negatiivne. Isikud, kes ei ole vaktsineeritud või COVID-19 haigust läbi põdenud, saavad 10-päevast liikumisvabaduse piirangut lühendada, kui nad teevad viivitamata Eestisse saabumise järel SARS-CoV-2 testi ja selle tulemus on negatiivne ning kordustestimise SARS-CoV-2 RT-PCR testiga mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist ja selle tulemus on samuti negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Omikron tüve leviku seisukohalt loetakse riskiriikideks käesoleva korralduse tähenduses riigid, kus on tuvastatud Omikron tüve levik või riigid, kust on kõrgendatud oht Omikron tüve Eestisse 2 (3) sissetoomiseks. Riikide nimekiri koostatakse Terviseameti epidemioloogilise hinnangu alusel ja avaldatakse Välisministeeriumi kodulehel. 1. Sätete selgitused Korralduse punkt 1. Terviseameti peadirektori 20.10.2021 korralduse nr 1.1-15/21/58 „Nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõkestamiseks piiriületajate isikuandmete töötlemine ja nende teavitamine nakkusohust ja -tõrje meetmetest“ punktis 1.3. asendada tekstiosa „kolmandast riigist või Schengeni liikmesriigist, mille viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 200, Eesti Vabariigi territooriumile saabuv isik“ sõnaga „välisriigist“. Selles tulenevalt peavad kõik isikud, kes saabuvad Eesti Vabariigi territooriumile ükskõik millise teise riigi territooriumilt esitama riigipiiri ületamisel reisimisega seotud andmed. Korralduse punkt 2. Õigusselguse tagamiseks koostatakse käskkirja kohta terviktekst, mis hõlmab algteksti ja muudatusi. Korraldus terviktekst avaldatakse Terviseameti veebilehel ja veebilehel www.kriis.ee. Korraldusest teavitatakse avalikkust meediaväljaannete kaudu. Avalikkusele tehakse teatavaks üksnes käskkirja terviktekst, milles ei ole muudatusi eraldi välja toodud, aga mille päises on välja toodud algteksti ja muudatuste viited. See võimaldab adressaadil lihtsalt saada aru, milline tekst kehtib, aga ka millises redaktsioonis tekstiga on tegemist. Korralduse punktid 3 ja 4. Korraldus jõustub 01.12.2021 00:00 ning kehtib kuni 16.12.2021 24:00. Korraldus antakse tähtajaliselt põhjusel, et omikroni omadused ja mõju Eesti Vabariigi territooriumil ei ole veel teada. Kahe nädala jooksul selgub täpsemalt, milline on omikron mõju ja millised on selle tüve täpsed omadused. Vajadusel korrigeerib Terviseamet korralduse kehtivuse tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Anne Härma peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Sander Põllumäe 7943675 [email protected] 3 (3)  TERVIKTEKST KORRALDUS Tallinn Kehtestatud 20.10.2021 nr 1.1-15/21/58 Muudetud 30.11.2021 nr 1.1-15/21/63 Nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõkestamiseks piiriületajate isiku- andmete töötlemine ja nende teavitamine nakkusohust ja -tõrje meetmetest Korraldus on antud Terviseameti peadirektori 10.11.2020 käskkirjas nr 1.1-1/20/52 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku taseme rakendamine ning ülesanded hädaolukorra ohu tõrjumisel või hädaolukorra lahendamisel“ tuvastatud tervishoiu hädaolukorra ohtu ning võttes aluseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 18 lõike 1 punktide 1, 4 ja 5 ja lõike 2 ja § 28 lõike 2 punkti 3 ja lõiget 3, korrakaitseseaduse (KorS) § 30 ja sotsiaalministri 06.11.2009 määruse nr 82 „Tervisameti põhimäärus“ § 16 punkti 10 alusel. 1. Piiriületajate küsitlemine ja dokumentide nõudmine 1.1. Korralduse eesmärk on selgitada välja nakkushaigust COVID-19 põhjustava viiruse SARS-CoV-2 ja selle erinevate tüvede välisriigist Eesti Vabariigi territooriumile levimise asjaolud nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning epideemia ohu ennetamiseks. 1.2. Isiku, kes on ületanud riigipiiri liikumisvabaduse piirangud ja erandid on määratud kindlaks Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ning teistes õigusaktides. 1.3. Nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku ohu ennetamiseks, viiruse SARS-CoV- 2 enamohtlike ja uute tüvede riiki saabumise tõkestamiseks ning piiriületuse järgsete liikumisvabaduse piirangute riiklikuks järelevalveks on välisriigist Eesti Vabariigi territooriumile saabuv isik (edaspidi piiriületaja) kohustatud enne riigipiiri ületamist või Eesti Vabariigi territooriumile saabumist esitama Terviseametile reisimise ja viibimiskoha andmed. 1.4. Korralduse punktis 1.3 nimetatud reisimise ja viibimiskoha andmed on järgmised: 1.4.1. piiriületaja isiku tuvastamise andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, reisidokumendi number, sugu ja kodakondsus); 1.4.2. piiriületajaga koos reisinud alaealise lapse andmed (ees- ja perekonnanimi, kodakondsus); 1.4.3. piiriületaja kontaktandmed (e-postiaadress, telefoni number, elukoha või püsiva viibimiskoha postiaadress); 1.4.4. reisimisega seotud andmed (riik, kust Eestisse saabuti, saabumise kuupäev ning riigid, mida reisi jooksul läbiti, sealhulgas riigid, kus toimusid vahemaandumised või ümberistumised, isegi kui isik ei väljunud transiitalalt, ning välismaalase viibimiskoha andmed Eestis);  1.4.5. immuniseerituse andmed (nakkushaiguse COVID-19 läbipõdemise fakt, nakkushaiguse COVID-19 suhtes vaktsineerituse fakt). 1.5. Korralduse punktis 1.3 nimetatud reisimise ja viibimiskoha andmeid ei pea esitama isikud, kes on vabastatud liikumisvabaduse piirangust Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“. Järelevalvet teostava ametiisiku nõudmisel on piiriületaja kohustatud tõendama erandile vastavust. 1.6. Piiriületaja esitab korralduse punktis 1.3 nimetatud andmed enne riigipiiri ületamist või Eesti Vabariigi territooriumile saabumist Terviseameti iseteeninduse kaudu elektrooniliselt. Terviseameti iseteeninduse keskkond on kättesaadav veebilehelt https://iseteenindus.terviseamet.ee/. Järelevalvet teostava ametiisiku nõudmisel on piiriületaja kohustatud esitama iseteenindusest saadud kinnituse. 1.7. Kui isik ei saa esitada punktis 1.3 nimetatud andmed Terviseameti iseteeninduse kaudu elektrooniliselt, siis esitab ta andmed paberkandjal. Väljatrükitav ankeet on kättesaadav https://www.kriis.ee/. Järelevalvet teostava ametiisiku nõudmisel on piiriületaja kohustatud esitama ankeedi. 1.8. Terviseameti iseteeninduse keskkonnas täidetava ankeeti andmestiku näidisvorming on kinnitatud korralduse lisaga 1 ning paberkandjal täidetava ankeedi andmestiku näidisvorming on kinnitatud korralduse lisaga 2. 1.9. Käskkirja punktides 1.4.1 - 1.4.5 nimetatud andmeid säilitatakse seire ja järelevalve eesmärgil kuni Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ sätestatud liikumisvabaduse piirangu lõppemiseni. 2. Järelevalve korralduse täitmise üle ja sanktsioonid 2.1. Korralduse täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Terviseamet. 2.2. Terviseamet võib kaasata järelevalve tegevusse Politsei- ja Piirivalveameti halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi nõudeid ja korda järgides. 2.3. Korralduse punktidest 1.3 - Error! Reference source not found. tuleneva teavitamise kohustuse täitmiseks kohaldatakse sunniraha kuni 9600,00 EUR iga korralduse rikkumise juhul. Sunniraha võib kohaldada korduvalt kuni kohustuse täitmiseni. 2.4. Korralduse punktidest 1.3 - Error! Reference source not found. tuleneva teavitamise kohustuse rikkumisel võib isiku võtta vastutusele nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 462 sätestatud tingimustel ja korras. Väärteo kohtuväline menetleja on Terviseamet ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 49 lõikes 3 sätestatud juhul Politsei- ja Piirivalveamet. 3. Korralduse jõustumine, avaldamine ja lõppemise tähtaeg 3.1. [välja jäetud]. 3.2. Terviseameti Terviseamet peadirektori 19.07.2021 korraldus nr 1.1-15/21/49 „Nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõkestamiseks piiriületajate isikuandmete 2 (11) töötlemine ja nende teavitamine nakkusohust ja -tõrje meetmetest“ (muudetud korraldustega 21.07.2021 nr 51; 06.08.2021 nr 52 ja 18.08.2021 nr 55) tunnistatakse kehtetuks. 3.3. Korraldus avaldatakse Terviseameti veebilehel ja veebilehel www.kriis.ee. Korraldusest teavitatakse avalikkust meediaväljaannete kaudu. 3.4. Korraldust kohaldatakse kuni nakkushaiguse COVID-19 pandeemilise leviku oht on lõppenud või korralduse kehtetuks tunnistamiseni. Eelnimetatud ohu lõppemisel tunnistab Terviseamet korralduse kehtetuks. Terviseamet teavitab avalikkust korralduse lõppemisest Terviseameti veebilehel ja veebilehel www.kriis.ee ja meediaväljaannete kaudu. Kui isik leiab, et käesoleva haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi, siis võib ta esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest vaide Terviseametile või kaebuse Tallinna Halduskohtule. Vaie esitatakse Terviseametile e-postiga [email protected] või aadressil Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn. Kaebus esitatakse Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajale e-toimiku https://etoimik.rik.ee/ kaudu, e-postiga. [email protected] või aadressil Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn. Korralduse andmisel on arvestatud asjaolu, et koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 punkti 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna viiruse põhjustatud haigusele puudub efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse. Viiruse leviku risk ning uudsete tüvede välisriigist Eesti Vabariigi territooriumile saabumise risk väga suur, seega on selle vähendamiseks vaja kohaldada meetmeid tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks ning teostada järelevalvet Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ sätestatud liikumisvabaduse piirangute järgimise üle. NETS § 18 lõike 1 punktide 1, 4 ja 5 ja lõike 2 kohaselt on Terviseamet nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas pädev asutus, kes teeb epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks, võtab vajaduse korral ühendust nakkushaigete ja kontaktsete isikutega ning juhendab inimeste rühmaviisilise haigestumise korral tõrjemeetmete rakendamist; kogub, analüüsib ja avaldab andmeid immuniseerimiste kohta ning korraldab nakkushaiguste seiret. Terviseamet määrab ja hindab nakkushaiguste leviku tendentse ning immuniseerimisega hõlmatust. Nakkushaiguse levikuga seotud ohu hindamiseks selgitab Terviseamet välja immuunsustausta (NETS § 11 lõike 1) ning arvestab seda hädaolukorra või selle lõppemise tuvastamisel. NETS § 28 lõike 2 punkti 3 ja lõike 3 kohaselt võib Terviseamet nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks haldusaktiga muu hulgas nõuda inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist. Terviseuuringuks ja nakkushaiguse diagnoosimiseks võib kohustada isikuid, kes asuvad haiguskoldes või piirkonnas, kus on oht haiguskolde tekkimiseks, ja nendega seotud nakkuskahtlaseid isikuid. Terviseuuringust ja nakkushaiguse diagnoosimisest keeldumisel võib kohaldada isikute suhtes NETS § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud meetmeid ja piiranguid. NETS § 27 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt võib nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku vältimiseks või tõkestamiseks kohaldada viibimiskeeldu KorS § 44 tähenduses või isikute, kaupade ja sõidukite teatud territooriumil liikumise või sellelt lahkumise piirangut. Nakkushaiguse COVID-19 pandeemilise leviku olukorras kaasneb reisimisega teistesse riikidesse suur nakatumise ja võõrtüvede sissetoomise oht. NETS § 45 ja KorS § 30 lõike 1 kohaselt on Terviseamet pädev küsitlema isikuid, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise 3 (11) kõrvaldamine on Terviseameti pädevuses. Piiriületajate andmete kogumine toimub eelkõige nakkushaiguse COVID-19 pandeemilise leviku ohu ennetamiseks. Piiriületajate isikuandmete, reisiandmete ja viibimisandmete väljaselgitamine ja seostamine testimise andmetega võimaldab tuvastada, millistest teistest riikides on viirus SARS-CoV-2 või selle konkreetne tüvi Eestisse jõudnud ning kuidas see on Eesti territooriumil levinud. Lisaks võimaldab see piiriületajaga nakkuskahtluse korral kiiremini ühendust võtta. Piiriületusele eelnenud või piiriületuse järgselt toimunud testimise ning hilisemate testimiste andmete võrdlus võimaldab aru saada, millal on piiriületaja toonud nakkushaiguse kaasa lähteriigist ja eristada seda juhtudest, kui nakatumine on toimunud Eesti territooriumil. Reisi- ja testimisandmete süstemaatiline kogumine ja töötlemine võimaldab kiirelt reageerida haigestumise juhtumitele, piiritleda lähikontaktsete ringi ning kohaldada isolatsiooni ja karantiini kohustust ja muid NETS § 28 lõike 2 punkti 3 ja lõike 3 tulenevaid piiranguid. Isikute küsitlemine ei ole piisav meede, kui asjaolud peavad olema tõendatud ametliku dokumendiga või ametisikul tekib põhjendatud kahtlus antud andmete õigsuses. NETS § 45 ja KorS § 30 lõike 3 kohaselt on Terviseamet pädev nõudma isikult dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine on dokumente nõudva korrakaitseorgani pädevuses. Eelkõige on dokumentide nõudmine põhjendatud juhul, kui on vaja selgitada välja, kas isik on põdenud läbi nakkushaiguse COVID-19 (läbipõdenu) või tal on selle haiguse suhtes vaktsineeritus (vakstineeritu), samuti kui tema puhul esineb muu Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punktis 4 sätestatud õiguslik alus, mille tõttu tema suhtes ei kohaldu liikumis piirangud. KorS § 30 lõigete 1 ja 3 alusel küsitletakse isikut ja nõutakse isikult dokumente, kui need on iseseisvalt vajalikud ohu ennetamiseks, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamiseks või ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. KorS § 30 lõigete 1 ja 3 alusel küsitlemine ja andmete nõudmine on käsitletavad ettekirjutustena, mille täitmiseks on võimalik kasutada sunnivahendina sunniraha kuni 9600,00 EUR (KorS § 23 lõiked 3 ja 4). 1. Sätete selgitused Korralduse punkt 1.1. Korralduse eesmärk on aidata kaasa nakkushaiguse COVID-19 pandeemilisest tingitud nakkushaiguse leviku tõkestamisele. Korralduse alusel esitatavaid andmed võimaldavad Terviseametil selgitada välja viiruse SARS-CoV-2 uute ja võõrtüvede päritolu ja levikud Eesti Vabariigi territooriumil. Piiriületajate andmete süstemaatiline töötlemine on üks mitmetest meetmetest, millega tõkestada nakkushaiguse epideemilist levikut. Korralduse punkt 1.2. Korraldusega ei reguleerita piiriületajate liikumisvabaduse piiranguid ning korralduses nimetatud andmete esitamata jätmine ei ole piiriületamise piiramise aluseks. Küll võib see iseseisvalt olla aluseks teha ettekirjutus andmed esitada, selle täitmiseks sunniraha kohaldamiseks või väärteomenetluse alustamiseks NETS § 462 alusel. Liikumisvabaduse piirangud on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ning teistes õigusaktides. Korralduse punkt 1.3. Nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku ohu ennetamiseks, viiruse SARS-CoV-2 enamohtlike ja uute tüvede riiki saabumise tõkestamiseks ning piiriületuse järgsete liikumisvabaduse piirangute riiklikuks järelevalveks on kolmandast riigist või Schengeni liikmesriigist, mille viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 200, Eesti Vabariigi territooriumile saabuv isik (edaspidi piiriületaja) kohustatud enne riigipiiri ületamist või Eesti Vabariigi territooriumile saabumist esitama Terviseametile reisimisega seotud andmed. Kolmandateks riikideks on riigid, kes ei ole Schengeni lepingu ja selle 4 (11)  rakendamise konventsiooni järgi liikmesriigid1. Korralduse punktis 1.3 nimetatud reisimise ja viibimiskoha andmeid ei pea esitama isikud, kes on vabastatud liikumisvabaduse piirangust Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“. Järelevalvet teostava ametiisiku nõudmisel on piiriületaja kohustatud tõendama erandile vastavust. Euroopa Liidus on võetud kasutusele ühtlustatud meetmed nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõkestamiseks. 40. nädalal oli sissetoodud juhtude osakaal 2,8%. Väga kõrge nakatumisenäitajaga riikidest on suurem võimalus nakatumiste sissetoomiseks, näiteks 40. nädalal toodi Türgist sisse 48 juhtu ning Venemaalt 15 juhtu. Epidemioloogilised uuringud annavad alust arvata, et enamus δ-tüve haiguskoldeid on saanud alguse Vene Föderatsioonist või muust kolmandast riigist (eelkõige Egiptuse Araabia Vabariik, Türgi Vabariik jt) ning sealt turistide poolt riiki sisse toodud nakkusest. Need andmed annavad alust järeldada, et eelkõige on vajalik pöörata tähelepanu rändele kolmandatest riikidest ning kõrge nakatumisega Schengeni riikidest Eestisse. Schengeni liikmesriikide puhul eristatakse nakkuskordaja järgi <70 liikmesriike, 70,1 – 200 liikmesriike ja >200 liikmesriike ning nendest riikidest saabujate osas kohaldatakse erinevaid piiranguid. Lisaks kolmandatele riikidele peavad esitama andmed piiriületajad, kes saabuvad Eestisse Schengeni liikmesriigist, mille viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 200. Sellest madalama nakkuskordajaga liikmesriikidest saabujad andmeid esitama ei pea. Sarnaselt kolmandate riikidega ei pea >200 nakkuskordajaga liikmesriikidest saabujad esitama andmeid, kui nad saabuvad kruiisi- või kaubalaevaga. üldine (kõik vaktsineeritud ja muud erisused ilma eranditeta) läbipõdenud ja vabastused Schengeni liikmesriigid 1) nakkuskordaja <70 ei ei ei 2) nakkuskordaja 70,1 – 200 ei ei ei 3) nakkuskordaja >200 jah ei ei Kolmandad riigid jah ei ei Paberkandjal ankeedi esitab piiriületaja riigipiiri ületaja Politsei- ja Piirivalveametile riigipiiri ületamisel. Politsei- ja Piirivalveamet edastab ankeedid Terviseametile vastavalt ametiabi osutamise tingimustele ja korrale. Piiriületajad on kohustatud esitama isiku- ja reisimisega seotud andmed, mis võimaldavad selgitada välja nakatumise ja nakkushaiguse levikuga seotud asjaolusid. Andmekoosseis on jaotatud viide andmekategooriasse ning iga kategooriat on täpsustatud sellesse kuuluvate andmete näidisloeteluga. Piiriületaja isikuandmeid ja kontaktandmeid ning temaga koos reisinud alaealise lapse isikuandmeid on vaja piiriületaja tuvastamiseks ning temaga vajadusel kontakti võtmiseks. Korralduse punkt 1.4. Isikuandmete automaatse töötlemise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks on oluline, et piiriületajad esitaksid enda andmed elektrooniliselt. Selleks esitab piiriületaja enda andmed enne riigipiiri ületamist või Eesti Vabariigi territooriumile saabumist Terviseameti iseteeninduse kaudu. Terviseameti iseteeninduse keskkond on kättesaadav veebilehelt https://iseteenindus.terviseamet.ee/. Iseteeninduses on võimalik valida eesti keele, vene keele ja ingelise keele vahel ning Eesti Vabariigi kodanik saab ennast elektrooniliselt identifitseerida nii, et infosüsteem kuvab talle eeltäidetud ankeedi. Pärast ankeedi täitmist ja edastamist saadab infosüsteem inimese e-postile kinnituse koos täidetud ankeediga. Selle kinnitusega saab 1 14.06.1985 konventsiooni, millega rakendatakse 14.06.1985 Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta, artikkel 1; https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:42000A0922(01)&from=EN 5 (11) piiriületaja tõendada, et on andmete esitamise kohustuse täitnud. Järelevalvet teostava ametiisiku nõudmisel on piiriületaja kohustatud esitama iseteenindusest saadud kinnituse. Korralduse punkt 1.41. Vaatamata süle- ja tahvelarvutite ja nutitelefonide levikule ja suhteliselt heale kasutusoskusele on inimesi, kes tehnilistel või tervislikel põhjustel ei saa täita ankeeti elektrooniliselt. Kui isik ei saa esitada punktis 1.4 nimetatud andmed Terviseameti iseteeninduse kaudu elektrooniliselt, siis esitab ta andmed paberkandjal. Väljatrükitav ankeet on kättesaadav https://www.kriis.ee/. Ankeedi väljatrükkimise ja eelneva täitmise eest vastutab inimene ise. Järelevalvet teostava ametiisiku nõudmisel on piiriületaja kohustatud esitama piiriületaja ankeedi. Piiriületajatele, kes on jätnud andmete esitamise kohustuse nõuetekohaselt täitmata, võimaldab korrakaitseorgan riikliku järelevalve teostamise käigus täita ankeeti pärast piiriületust paberkandjal. Korralduse punkt 1.5. Rahvusvahelist reisi tegeva lennuki või muu transpordivahendi abil Eestisse reisiv piiriületaja esitab enda andmed võimalusel enne transpordivahendisse sisenemise nõuete kontrolli ja reisi algust. Lennuki või muu transpordivahendi operaator võib seada selle nõude täitmise lennule või transpordivahendisse lubamise tingimuseks, kui see on lepingu tingimustega selliselt kindlaks määratud, ning kontrollida selle kohustuse täitmist. Lennuki või muu transpordivahendi valdaja ei teosta selle kohustuse täitmisel avalikku võimu ega teosta riiklikku järelevalvet käesoleva korralduse täitmise üle, vaid teostab lepingust tulenevaid õigusi. Samuti ei pea lennuki ega muu transpordivahendi operaator teavitama kliente ega tagama klintide poolt käesolevast korraldusest tuleneva nõude täitmist ega vastuta selle eest, kui klient jätab nõude täitmata ja tema suhtes algatatakse haldus- või väärteomenetlus, kuid paljud operaatorid teevad seda parema klienditeeninduse huvides. Muu transpordivahendi (nt isikliku sõiduauto vms) abil Eestisse reisiv piiriületaja esitab enda andmed võimalusel enne reisi algust. Piiriületaja kohustus on esitada õigeid andmeid. Seega on soovitav esitada andmed mitte varem, kui kolm ööpäeva enne reisi algust, kui on piisavalt tõenäoline, et puuduvad õiguslikud ja faktilised takistused reisi toimumiseks. Kuna Terviseamet ei teosta esitatud andmete alusel eelkontrolli, siis puudub vajadus täpsemalt reguleerida andmete esitamise aega. Korraldus punktis 1.6 sätestatakse, et piiriületaja ankeetide soovituslikud vormid kehtestatakse korralduse lisas 1 (iseteeninduses täidetav vorm) ja lisas 2 (paberkandjal täidetav vorm). Vormid on soovituslikud ning sõltuvalt õigusaktide muutumisest ankeetide vorme muudetakse ja täiendatakse käesolevat korraldust muutmata. Vormid on kättesaadavad vähemalt eesti keeles, inglise keeles ja vene keeles ning võivad olla kättesaadavad ka muudes keeltes. Korralduse punktis 1.7. täpsustatakse isikuandmete töötlemise eesmärki ja säilitamise tähtaega. Isikuandmeid säilitatakse seire ja järelevalve eesmärgil kuni Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ sätestatud liikumisvabaduse piirangu lõppemiseni. Korralduse punktides 2.1. – 2.4. reguleeritakse korralduse järgimise järelevalve korralduse ning sanktsioone, mida võib isiku suhtes kohaldada korraldusest tuleneva kohustuse rikkumisel. Korralduse punktides 3.1 – 3.4. reguleeritakse korralduse jõustumist, selle avaldamist massimeeidas ning korralduse lõppemise tähtaega ja selle kindlaksmääramise korda. 2. Korralduse jõustumine NETS § 28 lõike 10 kohaselt jõustub sama paragrahvi alusel kehtestatud haldusakt selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis ei ole nähtud ette teist jõustumisaega. Piisava üleminekuaja tagamiseks jõustatakse korraldus 25.10.2021. 6 (11) (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Anne Härma peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Sander Põllumäe 7943675 [email protected] 7 (11)  Lisa 1. Piiriületaja ankeet täitmiseks iseteeninduses (näidisvorm) PIIRIÜLETAJA ANKEET Piiriületaja andmed: piiriületaja eesnimi [tekstiväli] (võimalusel rahvastikuregistrist eeltäidetud) piiriületaja perekonnanimi [tekstiväli] (võimalusel rahvastikuregistrist eeltäidetud) piiriületaja isikukood [tekstiväli] (võimalusel rahvastikuregistrist eeltäidetud) piirületaja sünniaeg [kuupäev] (välismaalane, kellel ei ole Eesti isikukoodi) piiriületaja reisidokumendi number [tekstiväli] (välismaalane, kellel ei ole Eesti isikukoodi) piiriületaja telefoninumber [tekstiväli] (võimalusel rahvastikuregistrist eeltäidetud) piiriületaja e-postiaadress [tekstiväli] (võimalusel rahvastikuregistrist eeltäidetud) piiriületaja sugu [valikmenüü] (võimalusel rahvastikuregistrist eeltäidetud) piiriületaja kodakondsus [valikmenüü] (võimalusel rahvastikuregistrist eeltäidetud) piiriületaja viibimiskoht Eestis [tekstiväli] (võimalusel rahvastikuregistrist eeltäidetud) Reisiga seotud andmed: Välisriik, kust Eestisse saabute [valikmenüü] Eestisse saabumise kuupäev [kuupäev] Riigid, mida reisi jooksul läbisite [valikmenüü] („+“ uue rea lisamise võimalus Piiratud teovõimega kaasreisijate andmed; kaasreisija eesnimi [tekstiväli] (võimalusel rahvastikuregistrist eeltäidetud) kaasreisija perekonnanimi [tekstiväli] (võimalusel rahvastikuregistrist eeltäidetud) kaasreisija kodakondsus [valikmenüü] (võimalusel rahvastikuregistrist eeltäidetud) Erandid, kellele liikumispiirangud ei kohaldu: ☐ isik, kes on nakkushaiguse COVID-19 viimase 6 kuu jooksul läbi põdenud ja arsti poolt terveks tunnistatud, või , kes on läbinud viiruse SARS-CoV-2 suhtes vaktsineerimise kuuri ja kellel on vaktsiini tootja määratud juhiste kohaselt tekkinud vaktsineeritus (VVk 19.08.2020, 282 p 61 ap 1 ja 2); ☒ isik, kelle suhtes suhte rakendub vähemalt üks järgmistest eranditest - isik, kelle elukoht on Valga või Valka omavalitsusüksuse haldusterritooriumil ning kes ei välju Valga ja Valka omavalitsuste piirest (VVk 19.08.2020, 282 p 43); - ülekaaluka ühiskondliku või riikliku huviga avalikul üritusel esineja või ürituse läbiviimisega otseselt seotud isik või isik, kes osaleb spordivõistlusel või -üritusel sportlasena, sportlase meeskonna liikmena või on otseselt seotud spordivõistluse või -ürituse läbiviimisega (VVk 19.08.2020, 282 p 8); - välisriigi või Eesti diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja või tema perekonnaliige või, kellel on Eesti diplomaatiline pass (VVk 19.08.2020, 282 p 4 ap 1); - isik saabub Eesti Vabariiki rahvusvahelise sõjalise koostöö raames või on välisdelegatsiooni liige, kes saabub Eesti Vabariiki riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste kutsel tööülesannete täitmiseks (VVk 19.08.2020, 282 p 4 ap 2 ja 3); - isik on vahetult seotud kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega, ja saabub Eestisse tööülesannete täitmiseks (VVk 19.08.2020, 282 p 4 ap 4); - isik tuleb Eestisse osutama tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid (VVk 19.08.2020, 282 p 4 ap 5); - isik on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga ja saabub Eestisse tööülesannete täitmiseks või, kelle Eesti saabumise eesmärk on vahetult seotud reisijaveo 8 (11)  teenuse osutamisega ja kes teenindab reisigruppe (VVk 19.08.2020, 282 p 4 ap 6 ja 7); (VVk 19.08.2020, 282 p 4 ap 6 ja 7); - isik, kelle Eesti saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega (VVk 19.08.2020, 282 p 4 ap 8); - isik kasutab Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil transiidiks (VVk 19.08.2020, 282 p 4 ap 9); - isik on viimased 10 päeva olnud Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigis kus viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on võrdne 150-ga või sellest väiksem (VVk 19.08.2020, 282 p 4 ap 10); - isik on Euroopa Liidu roheline nimekirja riigi elanik ja saabub Eestisse nimetatud riigist, kui selle riigi viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on võrdne 16-ga või väiksem sellest (VVk 19.08.2020, 282 p 4 ap 11); - isik saabub kolmandast riigist, kus COVID-19 näitaja 100 000 elaniku kohta on alla 16, seoses töötamise või Eestis registreeritud õppeasutuses õppimisega (VVk 19.08.2020, 282 p 4 ap 12). ☐ Terviseamet selgitab, et Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korraldusega nr 282 kehtestatud liikumispiirangute rikkumisel on Terviseametil õigus kohaldada sunniraha kuni 9600 eurot. Karantiini tingimuste rikkumine on karistatav nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 461 alusel väärteona ning rikkumise korral võib Terviseamet määrata rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Terviseamet võib järelevalvesse kaasata Politsei- ja Piirivalveametit halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi nõudeid ja korda järgides. Täiendav info on kättesaadav https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-liikumispiirangute-kohta-eestisse-saabujatele, www.terviseamet.ee ja www.kriis.ee. ☐ Terviseamet teavitab, et isikuandmete töötlemine toimub korrakaitseseaduse § 30 alusel tervishoiualase hädaolukorra meetmete rakendamiseks, Vabariigi Valitsuse kehtestatud liikumispiirangute järelevalveks ning nakkushaigusest COVID-19 tingitud ohu inimese elule ja tervisele ennetamiseks ja tõrjumiseks. Isikuandmeid töödeldakse nakkushaiguse COVID- 19 epideemilise leviku ohu möödumiseni ning nakkushaiguse ennetamiseks vajalike epidemioloogiliste uuringute lõppemiseni. Terviseamet selgitab, et Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punkti 1 kohaselt isik, kes on ületanud riigipiiri Eestisse sisenemise eesmärgil, peab Eestisse saabumisest 10 kalendripäeva jooksul viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Sama korralduse punkti 2 alapunktide 1 ja 2 kohaselt ei kohaldata seda liikumispiirangut, kui isik on teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist või vahetult piiriületuse järgselt COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi ning selle testi tulemus on olnud negatiivne ja isik on teinud Eestisse saabumise järel mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist teise COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi ning selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Liikumispiirangute järgimist kontrollib Terviseamet. Käesolevaga kinnitan, et minu esitatud andmed on õiged. 9 (11)  Lisa 2. Piiriületaja ankeet täitmiseks väljatrükina (näidisvorm) PIIRIÜLETAJA ANKEET SAABUMISE KUUPÄEV: TÄITMISE KUUPÄEV:_______________ Piiriületaja ankeedil olevate andmete esitamist reguleerib Terviseameti peadirektori 19.07.2021 korraldus nr 1.1-15/21/49 „Nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõkestamiseks piiriületajate isikuandmete töötlemine ja nende teavitamine nakkusohust ja -tõrje meetmetest“. Nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku ohu ennetamiseks, viiruse SARS-CoV-2 enamohtlike ja uute tüvede riiki saabumise tõkestamiseks ning piiriületuse järgsete liikumisvabaduse piirangute riiklikuks järelevalveks on kolmandast riigist või Schengeni liikmesriigist, mille viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 200, Eesti Vabariigi territooriumile saabuv isik (edaspidi piiriületaja) kohustatud enne riigipiiri ületamist või Eesti Vabariigi territooriumile saabumist esitama Terviseametile käesoleva ankeediga esitatavad andmed. PALUN TÄITKE ANDMED TRÜKITÄHTEDEGA. EES- JA PEREKONNANIMI: ............................................................................................................................. ............................ ISIKUKOOD VÕI SÜNNIAEG: ...................................................................................................................................................... REISIDOKUMENDI NUMBER, SUGU JA KODAKONDSUS: …..………………………………………………………...… EESTIS ASUV ELU- VÕI VIIBIMISKOHT (tänava nimi, maja number, korteri number, linn ja maakond).............................................................................................................................................................................. ................ .............................................................................................................................................................................................................. RIIK KUST SAABUSITE: .............................................................................................................. ................................................. RIIGID, MIDA REISI JOOKSUL LÄBISITE:.............................................................................................................................. TELEFON: E-POSTI AADRESS: ........................................................................................................................... ........................ MÄRKIGE ENDA KOHTA KÄIV: o Olete läbi põdenud COVID-19 haiguse ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva (kuus kuud); o Olete läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta; o Olete COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta või olete pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, olete COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS- CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. o Ma ei vasta kolmele eeltoodud tingimusele. Teiega koos reisivate alla 18-aastaste laste ees- ja perekonnanimi ja kodakondsus: ...................................................................... .................................................................................................................................................................................... ........................... ........................................................................................................ ...................................................................................................... Täisealised isikud esitavad oma andmed eraldi piiriületaja ankeedil.. Olen teadlik, et minu poolt puudulike või valeandmete esitamisel võib Terviseamet algatada riikliku järelevalvemenetluse ja vajadusel kohaldada korrakaitseseaduse § 28 alusel sunniraha kuni 9600 eurot. Minu poolt liikumispiirangu kohustuse rikkumisel võib Terviseamet või Politsei- ja Piirivalveamet väärteomenetluse raames karistada nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 462 alusel kuni 400 euro suuruse rahatrahviga. ___________________________________________ (allkiri) Olen teadlik nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lg 6 alusel antud Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldusega nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ kehtestatud liikumispiirangust. Liikumisvabaduse piirangut ei kohaldata, kui: 1) isikule on tervishoiutöötaja teinud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi kas RT-PCR meetodiga kuni 72 tundi või antigeen-RTD kuni 48 tundi enne Eestisse saabumist ning selle testi tulemus on olnud negatiivne ja isik on teinud Eestisse saabumise järel mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist teise testi RT-PCR meetodiga ning selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks; 2) isik ei ole testitud enne Eestisse saabumist p.1 nimetatud tingimusel, kuid on testitud tervishoiutöötaja poolt RT-PCR või antigeen-RTD meetoditega viivitamata Eestisse saabumise järel ning selle testi tulemus on olnud negatiivne ja isik on teinud teise RT-PCR testi mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist ning selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. 3) isik saabub kolmandast riigist, mis ei ole Euroopa Liidu rohelises nimekirjas ja isikule on tervishoiutöötaja teinud viivitamata Eestisse saabumise järel SARS-CoV-2 testi ja selle testi tulemus on olnud negatiivne ning kordustestimise mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist ja selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. 10 (11)  4) isik on viimase 6 kuu jooksul läbipõdenud COVID-19 viirushaiguse ja/või viimase aasta jooksul vaktsineeritud COVID- 19 vastu ning tema vaktsineerimiskuur on lõppenud. 5) reisija on alla 12-aastane laps, kes saabub Eesti Vabariiki koos seadusliku esindaja või volitatud saatjaga, kelle suhtes ei kohaldata nimetatud 10-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas liikumispiiranguid viibimise kohustust ja SARS-CoV-2 testimise nõudeid. Alapunktis sätestatut ei kohaldata koos reisivatele alaealiste gruppidele (näiteks spordi- ja ekskursioonigrupid). 6) reisija on 12–18-aastane isik, kes saabub Eesti Vabariiki kolmandast riigist, mis ei ole Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, ning kes saabub Eestisse koos seadusliku esindaja või volitatud saatjaga, kelle suhtes ei kohaldata nimetatud 10- kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja SARS-CoV-2 testimise nõudeid, tingimusel, et isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud viivitamata Eestisse saabumise järel SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Alapunktis sätestatut ei kohaldata koos reisivatele alaealiste gruppidele (näiteks spordi- ja ekskursioonigrupid). Juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja on teinud isikule SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja see osutub positiivseks, kuid isik on teinud viivitamata kordustesti SARS-CoV-2 RT-PCR testiga, mille tulemus osutub negatiivseks, võetakse arvesse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus. Terviseametil ega Politsei- ja Piirivalveametil ei ole õigust isikut liikumisvabaduse piirangust vabastada ega selle pikkust lühendada. 1. 2. TÄIENDAV INFO PIIRIÜLETAJALE COVID-19 haigustunnuste ilmnemisel tuleb: 1) võtta ühendust oma perearstiga ja küsida täpsemaid juhiseid edasise ravi osas; 2) väljaspool perearsti vastuvõtuaega helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või +372 634 6630, s.h välismaalane; 3) hingamisraskuse või õhupuuduse puhul helistada häirekeskusesse 112 (rahvusvaheline telefoni number +372 6000112) ja/või kutsuda kiirabi. Piiriületaja testimise korraldamisest: EV kodanikele ja Eesti elamisluba omavate isikutele, kes on saabunud riigist, mis ei ole kantud EL rohelisse nimekirja on testimine (PCR meetodil) tasuta. Välismaalastele on testimine tasuline. Reisilt saabudes saab esimese PCR testi proovi anda: 1. Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal elavas järjekorras (avatud vastavalt laevade saabumisele) 2. Tallinna lennujaamas elavas järjekorras (avatud vastavalt lennukite saabumisele, vahepealsel ajal on suletud). 3. Narva piiripunktis tollitsoonis elavas järjekorras (24/7). 4. Rongiga, laevaga mujale sadamasse või maismaad pidi saabujad saavad esimesele testile registreerida avaliku testimise kõnekeskuse numbril 678 0000 (E-R 9-17). Kui esimese Eestis tehtud testi tulemus on negatiivne ja proovi andmisest on möödunud 6 päeva: 1) EV kodanikule ja Eesti elamisluba omavale isikule helistatakse ja pakutakse teine proovi andmise aeg avalikus testimise punktis üle Eesti. 2) Välismaalasel tuleb leida endale sobiv testimise koht ja teenuse osutaja (nt SYNLAB Eesti OÜ, Medicum AS, Qvalitas Arstikeskus AS, Arstikeskus Confido OÜ, AS Fertilitas jt). Aja saab broneerida helistades: a. SYNLAB Eesti OÜ (Tallinn, Tartu, Jõhvi, Narva, Pärnu) klienditoe telefonil 17123 (E-R 8.00 - 18.00); b. Medicum AS (Tallinn) telefonil 6050681 (E-R 9.00 - 17.00); c. Qvalitas Arstikeskus AS telefonil 6051500 (E-N 8.00 - 18.00, R 8.00 - 17.00); d. Arstikeskus Confido OÜ (Tallinn) telefonil 1330. Liikumispiiranguid puudutavat teavet (sh reisile minekul ja sealt naasmisel) saab riigi infotelefonilt 1247. Täiendavat informatsiooni saab leida Terviseameti veebilehelt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus Täiendavat teavet testimise kohta vaata veebilehelt www.koroonatestimine.ee. Teave riskiriikide ja karantiininõuete kohta on Välisministeeriumi veebilehel. 11 (11)